Kiri

Rahandusministeerium [email protected] 21.07.2019 nr 1-11/1415-1 Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Lp Martin Helme Vastavalt 1. mail 2019 jõustunud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatusele esitame eelnõu vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: eelnõu (ühel lehel) seletuskiri (viiel lehel) Liina Jänes 6282381 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2019 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste, mida omanikel ei olnud võimalik Nõukogude võimu perioodil heaperemehelikult hooldada, seisukorra parandamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940ndatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Omanikud ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende objektide taastamine omanikelt täna märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Eestis on ehitismälestisena kaitse alla võetud 5273 ehitist. Mälestiseks võib tunnistada hoone või rajatise, mille kultuuriväärtust hinnatakse piisavalt suureks, et arvata see Eesti kultuuripärandi esinduslikuma osa hulka. Kultuurimälestised on Eesti ajaloo erinevate perioodide väljendused ehituskunstis. Ehituspärand moodustab olulise osa meie kultuurilisest identiteedist. Ehitismälestiste hulka kuuluvad mõisad, kirikud, ühiskondlikud hooned nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik Aasta Näit Heas ja rahuldavas 2018 65,1% seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal Kasutuses olevate 2018 74,5% ehitismälestiste osakaal („Säästev Eesti 21“ mõõdik) Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee) Rohkem kui kolmandik (34,9%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos. Pärand säilib kõige paremini siis kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse valdkonna eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, mis tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga just mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja suurem toetus aitab hooneid uuesti kasutusse võtta. Ehitismälestistest kuulub u 80% eraomanikele (juriidilised ja füüsilised isikud), u 10% omavalitsustele ja u 10% riigile. Riigikantselei Säästva Arengu Komisjoni tellitud uuringus „Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine“ analüüsiti mälestiste kasutamise ja tugisüsteemi senist toimimist ning toodi ühe peamise probleemina välja finantside nappus, eelkõige üliväikesed muinsuskaitsespetsiifilised riiklikud toetused. Probleemile juhtis tähelepanu Riigikontroll juba 2007. a auditis „Kultuurimälestiste kaitse“, mille kohaselt on kõige ohustatumad just ehitismälestised kui kõige suuremaid investeeringud vajavad pärandobjektid. Riik on järjepidevalt panustanud mälestiste restaureerimisse. 2019. aastal on restaureerimistoetuste maht 1 563 612 eurot (kõigile mälestise liikidele, nii kinnis- kui vallasmälestistele; sh ehitismälestistele, sh pühakodadele). Arvestades tegelikku vajadust, ei ole see summa piisav. Omanikele mõeldud toetuste eelarvet on jagunud peamiselt avariiliste mälestiste toetamiseks. See tähendab aga, et avariilisi hooneid toetades lagunevad samal ajal vähem investeeringuid vajavad hooned avariilisteks ja tekib surnud ring. Üldine tendents näitab, et heas või rahuldavas seisukorras on ehitismälestised suuremates Eesti linnades, seevastu maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem. Seega aitaks täiendavad vahendid lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondi (ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). Väljaspool aktiivse kinnisvaraturuga piirikondi võib mälestiste omanikel olla keeruline saada kinnisvara korrastamiseks laenu. Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda ja suurendavad riigi konkurentsivõimet, samuti panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse. Tabel 2. Ehitismälestiste seisukord maakondade lõikes (järjestatud % lahtri järgi) Maakond Omavalitsusi Ehitismälestiste Halvas ja Halvas ja arv avariilises seisus avariilises seisus ehitismälestiste ehitismälestiste arv osakaal (%) Harju 14 1266 252 19,9% Lääne 3 155 35 22,6% Tartu 8 488 112 22,9% Ida-Viru 8 210 55 26,2% Saare 3 350 102 29,1% Viljandi 5 308 95 30,8% Pärnu 7 414 128 30,9% Järva 3 219 72 32,9% Põlva 3 209 72 34,4% Rapla 4 241 86 35,7% Lääne-Viru 8 546 202 37% Jõgeva 3 202 75 37,1% Hiiu 1 318 131 41,1% Võru 5 117 50 42,7% Valga 3 212 98 46,2% Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee) Kultuuriministeerium on käivitanud muinsuskaitsereformi, mille üheks osaks oli 1. mail k. a jõustunud uus muinsuskaitseseadus. Üks läbivaid eesmärke oli avalike ja erahuvide tasakaalustamine. Uue seadusega on riigi kohustusi mälestise omaniku kasuks suurendatud ja otsuste tegemisel on antud senisest suurem paindlikkus. Esmakordselt loodi uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kompenseerimise süsteem. Paindlikum süsteem aitab samuti tõsta omanike motivatsiooni mälestiste korrastamisel, kuid ilma toetusmeetmeteta ei piisa sellest valdkonna mõõdiku mõjutamiseks. Lisavajaduse arvestuse alused Kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeriva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud korraldada avatud taotlusvoor. Lisavajaduse arvestus põhineb tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal, nende tehnilise seisukorra hinnangul, iga-aastasesse restaureerimistoetuste taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel. Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub, kuna tagastatud ehitiste andmebaasi tervikuna ei ole olemas. Rahandusministeeriumi riigivara osakonnas peetakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Kindlasti on tagastatud hoonete hulgas ka muid hooneliike nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ei ole need andmed täielikud, et hinnata tagastatud ehitismälestiste hulka. Näiteks nimetatud registri andmetel on Saare maakonnas tagastatud elamute hulk 144. Neist 3 on ehitismälestised, kuid need andmed ei ole ammendavad, arvestades ka teist liiki hooneid. Seetõttu tuleb võimaliku taotlejate arvu hindamisel lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestiste koguarv on 5273. Valdav enamus ehk 5106 ehitismälestist on ehitatud enne 1940. aastat ehk olnud potentsiaalne võõrandamise/tagastamise objekt. Ehitismälestistest 2816 ehk veidi rohkem kui poolte omanikuks või valdajaks on tänase seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib tänase seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal u 300 toetuse taotlust, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud, olles 2019. aastaks tõusnud 8 mln euroni. Vajaduste ja võimaluste vahe on ligi kuuekordne. Tabel 3. 2017–2019 taotlusvoorude statistika Aasta Taotluste Taotluste Taotlusvooru eelarve arv kogusumma 2017 325 6 217 937 € 775 000 € (toetus mälestiste omanikele) 660 486 € (pühakodade programm) 2018 306 7 535 497 € 775 000 € (toetus mälestiste omanikele) 660 486 € (pühakodade programm) 2019 283 8 042 331 € 1 464 000 € Eraldatud toetussummad jäävad valdavalt vahemikku 5000–20 000 eurot. 2019. aastal rahuldati 283 taotlusest 96, väikseim toetus oli 1000 eurot, suurim 67 000 eurot. Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava Kultuuriministri 09.05.2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse lisaks korralisele taotlusvoorule korraldada täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Vastavalt toetuste määruse § 10 lg 4 määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud tõsta piirmäärasid tavavooruga võrreldes (tavavoorus 200–100 000 €) ja määrata omandireformi reservfondist eraldatud vahendite kasutamisel toetuse piirsummadeks minimaalselt 50 000 € ja maksimaalselt 200 000 €. Selline lahendus aitab teha suuremaid töid, milleks n-ö tavavoorust vahendeid ei jätku ning oleks kooskõlas eespool kirjeldatud remondivõlast väljumise vajadusega. Pühakodade programm on näidanud, et suuremate investeeringute tegemine ühekorraga on otstarbekam, kui töid mitmete aastate peale jagada (ainuüksi tellingute mahavõtmine ja uuesti ülespanek on suurel objektil suur lisakulu). Toetuse osakaalu ettepanek on sama, mis toetuste määruses: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. Vastavalt toetuste määrusele on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sealhulgas valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 5) taastamine. Need langevad kokku erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse eesmärgiga, mille järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tegevuste ajakava Taotlusvooru taotluste esitamine 30.09.2019 (langeb kokku tavavooruga) Taotluste hindamine 2019. aasta IV kvartal Otsuste tegemine 2020. aasta I kvartal Tööde tegemine 2020. aasta II–IV kvartal Aruandlus 2021. aasta I kvartal (abikõlblikkuse periood on toetuste määruse järgi 12 kuud otsuse tegemisest). Taotlejaks saab olla tagastatud ehitismälestise omanik või valdaja (ei pea olema omanik, kellele vara tagastati). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, Muinsuskaitseamet vajadusel kontrollib. Toetuste määruse § 16 lg1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mis kirjutatakse täpsemalt lahti hindamismetoodikas ja mis võimaldab võtta mh arvesse ka tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Omandireformi reservfondi kasutamata jääk on hetkel ligikaudu 27 miljonit eurot ja sellest kaetakse jätkuvalt omandireformi ning selle järelmõjudega seotud kulusid, sh makstakse kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ning rahastatakse mitmeid maareformi tegevusi. Käesoleva eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (tel 628 2381, e-post [email protected]), õigusekspertiisi on teinud õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, e-post [email protected]).