dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 19. juuli 2019
Viit
1-11/1264-19
Registreeritud
19. juuli 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Korvpalliliit
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik
1-11/2019 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
19. august 2019

Failid

  • 📎Vastus_KUL18072019.asice1124 KB

Sisu (failidest)

-914400 -34376 0 0 KULTUURIMINISTEERIUM Teie: 20.06.2019 nr 1-11/1264-1 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Meie : 18.07.2019 Eesti Korvpalliliidu arvamus EKL tervitab ja toetab spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud nagu seda EKL väljendas ka eelnõu ettevalmistamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamisel, sest sportlaste stipendiumite ja tasustamise alused ning registrites olevad andmed vajavad korrastamist. Sealjuures isikuandmete puhul tuleb nüüdsest lähtuda isikuandmekaitse üldmääruses toodud põhimõtetest, mis peaks edaspidi spordiregistri puhul olema seadusega väga täpselt reguleeritud. EKL toetab muuhulgas, et spordivaldkonna eripärast lähtudes on mõistlik anda spordiseadusega õigus sõlmida sportlasega tähtajalisi töölepinguid ja anda erinevalt töölepinguseaduse üldregulatsioonist võimalus nende lepingute korduvaks pikendamiseks viie aasta jooksul ilma, et lepingu muutuks automaatselt tähtajatuks. Samuti toetab EKL põhimõtet, et kuna klassikalist tööandja-töötaja suhet TTOS mõttes ei esine, siis sportlasel kellega on sõlmitud sportlase leping ei kohalduks täies mahus TTOS, sest sportlase töö on treenimine ja võistlemine, kus kehtivad teised reeglid ja nõuded. Suhte eripärast lähtuvalt on sportlaste puhul erinev ka nende töökoha, töö- ja puhkeaja regulatsioon. Sportlane treenib ja võistleb erinevates kohtades ja riikides. Treening- ja võistluspaigad ei ole enamasti tööandja omad, mis tõttu on erisused töölepingu seaduse üldregulatsioonist vajalikud. EKL möönab, et eelnõu ei lahendada kindlasti kõiki sportlaste ja nende treeneritega seotud tänaseid kitsaskohti, kuid plaanitud seaduste muudatuse tulemusena peaks suurenema nende sportlaste arv, kellega on sõlmitud läbipaistvalt juriidiliselt kehtiv leping ning kellele on tagatud selle läbi sotsiaalsed garantiid. Samas kasutame võimalust esitada omapoolse ettepaneku: Kui lepingu järgi makstakse sportlasele tasu või palka minimaalselt kuupalga alammäära ulatuses, tal on spordialaliidu litsents ning ta osaleb spordialaliidu võistlussüsteemis või esindab Eesti koondist, siis annab see spordiorganisatsioonile ja spordikooli pidajale omakorda õiguse maksta sportlasele lisaks sportlase lepingus kokku lepitud tasule maksuvaba toetust kuni kolmekordse (mitte kahekordse) kuupalga alammäära ulatuses ehk 2018. aasta näitel kuni 1500 (mitte 1000) eurot ühe kuu kohta sportlase lepingus fikseeritud perioodi jooksul, maksimaalselt kuni 18 000 (mitte 12 000) eurot aastas. Lisaks palume võimalusel algatada arutelu treenerite tööjõukulude toetuse mehhanismi edasiarenduseks. Eesti Korvpalliliit on valmis tutvustama oma ettepanekuid, milleni oleme jõudnud läbi strateegia Korvpall 2030 tegemise. Lugupidamisega Keio Kuhi Peasekretär
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel