EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/19-0735 - Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.08.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16206830-9cdf-40de-9ab2-2e065438c982
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16206830-9cdf-40de-9ab2-2e065438c982?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid 18.07.2019 nr 8-2/19/2772
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
Riigi kutseõppeasutused
Haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruste
muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
15.07.2019
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
Määrused kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 19 „Tallinna Lasnamäe
Mehaanikakooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 19 „Tallinna Lasnamäe
Mehaanikakooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „osutada bürooteenust,“ sõnaga
„majutusteenust,“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
2
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müüki;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
3
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 2. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 20 „Järvamaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 20 „Järvamaa Kutsehariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitusmasinate teenust“ sõnadega
„IKT-alast teenust“;
4
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
5
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
6
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 3. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 21 „Hiiumaa Ametikooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 21 „Hiiumaa Ametikooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
㤠3. Kooli asukoht
„(1) Kool asub Hiiu maakonnas, Hiiu vallas.
(2) Kooli postiaadress on Lossi 3, Suuremõisa, Hiiumaa, sihtnumber 92302.“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
7
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
8
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 4. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 22 „Ida-Virumaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 22 „Ida-Virumaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „metallide töötlemise teenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust“;
9
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
10
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
11
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 5. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 23 „Tallinna
Teeninduskooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 23„Tallinna Teeninduskooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toitlustus-,“ sõnaga „ilu-,“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
12
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
13
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 6. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 24 „Tallinna
Majanduskooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 24 „Tallinna Majanduskooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
14
3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
15
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
16
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 7. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 25 “Tallinna Polütehnikumi
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 25 “Tallinna Polütehnikumi
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „kujundus- ja trükiteenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust,“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
17
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
18
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 8. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 26 „Tallinna Balletikooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 26 „Tallinna Balletikooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
19
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
20
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 9. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 27 „Tallinna Ehituskooli
põhimäärus“ muutmine
21
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 27 „Tallinna Ehituskooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
22
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
23
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 10. Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruse nr 28 „Räpina Aianduskooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määruses nr 28 „Räpina Aianduskooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
㤠3. Kooli asukoht
„(1) Kool asub Põlva maakonnas, Räpina vallas. Koolil on tegevuskohad Tallinnas, Antsla ja
Põlva vallas.
(2) Kooli postiaadress on Aianduse 6, Räpina linn, Räpina vald, Põlvamaa, sihtnumber
64505.“;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
24
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
25
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 11. Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruse nr 29 „Vana-Vigala Tehnika-
ja Teeninduskooli põhimäärus“ muutmine
26
Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruses nr 29 „Vana-Vigala Tehnika- ja
Teeninduskooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
㤠3. Kooli asukoht
„(1) Kool asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas.
(2) Kooli postiaadress on Hariduse tn 2, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, sihtnumber
78003.“;
2) paragrahv 6 lõike 1 punkti 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) korraldab tasemeõpet humanitaaria ja kunstide; teeninduse; põllumajandus, metsandus,
kalandus ja veterinaaria ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondades;“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
4) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „kulinaaria-“ sõnadega „aiandus-,“;
5) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
6) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
7) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
8) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
27
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
9) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
10) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
28
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 12. Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruse nr 30 „Luua Metsanduskooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määruses nr 30 „Luua Metsanduskooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
2) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
29
sätestatud alusel.“;
3) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
4) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
6) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
30
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja metsatehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid ning korraldada metsamaterjali transport;
18) tagada kooli valduses olevates õppemetsades, puukool-arboreetumis, metsataimlas ja
pargialadel õppija praktilise töö ja praktika eesmärgipärane läbiviimine;
19) korraldada vastavalt metsamajanduskavale läbi õppetegevuse kooli valduses olevate
metsade majandamine, sealhulgas metsauuendamine, -kasvatus, -kaitse ja -parandus, ning
tagada metsateede- ja kuivendusvõrgu korrasolek;
20) arendada ja hooldada puukool-arboreetumit, metsataimlat ja pargialasid ning teisi
õppeotstarbelisi objekte ning korraldada metsade, metsataimla, puukool-arboreetumi ja parkide
kõrvalkasutust, sealhulgas jahimajandust, loodusturismi ja õpperetkede korraldamist.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
7) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
31
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 13. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 31 „Rakvere Ametikooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 31 „Rakvere Ametikooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „tehnika, tootmise ja ehituse;“
sõnadega „ärinduse, halduse ja õiguse;“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
6) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
32
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
8) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
9) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
33
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 14. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 32 „Kuressaare
Ametikooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 32 „Kuressaare Ametikooli
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas.“;
34
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
35
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
36
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 15. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 33 „Viljandi
Kutseõppekeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 33 „Viljandi Kutseõppekeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Kooli nimi
Kutseõppeasutuse nimi on Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimi VIKK (edaspidi kool). Kooli
nimi inglise keeles on Viljandi Vocational Training Centre.“;
2) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
㤠3. Kooli asukoht
„(1) Kool asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas.
(2) Kooli postiaadress on Looduse tee 2, Vana-Võidu, Viljandi vald, Viljandi maakond,
sihtnumber 70108.“;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „tehnika, tootmise ja ehituse;“
sõnadega „humanitaaria ja kunsti;“;
4) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„ 4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
5) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „reisijateveo- ja turismiteenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust,“;
6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
37
sätestatud alusel.“;
8) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
9) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
10) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
11) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
38
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
12) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
39
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 16. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 34 „Võrumaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 34 „Võrumaa Kutsehariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust,“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
40
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
41
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 17. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 35 „Tallinna
Tööstushariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 35„Tallinna Tööstushariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „osutada bürooteenust,“ sõnadega
„IKT-alast teenust, majutusteenust,“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
42
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
43
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
44
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 18. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 36 „Valgamaa
Kutseõppekeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 36 „Valgamaa Kutseõppekeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust,“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
45
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
46
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 19. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 37 „Pärnumaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 37 „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
47
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
48
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
49
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 20. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 38 „Olustvere Teenindus-
ja Maamajanduskooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 38 „Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
㤠3. Kooli asukoht
„(1) Kool asub Viljandi maakonnas, Põhja Sakala vallas.
(2) Kooli postiaadress on Müüri tn 4, Olustvere, Põhja Sakala vald, sihtnumber 70401.“;
2) paragrahvi 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
50
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
51
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 21. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 39 „Haapsalu
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 39 „Haapsalu Kutsehariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kool asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas. Koolil on tegevuskoht ka Tallinna
linnas.“;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
52
4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
53
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
54
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 22. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 40 „Kehtna
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 40 „Kehtna Kutsehariduskeskuse
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet üldõppekavade õppevaldkonnas;
5) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ehitus- ja transporditeenust,“
sõnadega „IKT-alast teenust,“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
5) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
6) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
55
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
56
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 23. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 41 „Tartu Kunstikooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 41„Tartu Kunstikooli põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
57
„4) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
58
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
59
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 24. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruse nr 42 „Georg Otsa nimelise
Tallinna Muusikakooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määruses nr 42 „Georg Otsa nimelise Tallinna
Muusikakooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Kooli nimi
Kutseõppeasutuse nimi on Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, lühinimi Otsa kool
(edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Georg Ots Tallinn Music College.“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
60
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
61
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 25. Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2016. a määruse nr 43 „Heino Elleri nimelise
Tartu Muusikakooli põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2016. a määruses nr 43 „Heino Elleri nimelise Tartu
Muusikakooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) sõnastada määruse pealkiri järgmiselt:
„Heino Elleri Muusikakooli põhimäärus“;
62
2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
㤠1. Kooli nimi
Kutseõppeasutuse nimi on Heino Elleri Muusikakool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise
keeles on Heino Eller Music College.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) korraldab tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas
kutsevaliku õppekaval.“;
4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
6) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
8) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
9) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
63
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
10) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
64
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 26. Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2016. a määruse nr 45 „Eesti Merekooli
põhimäärus“ muutmine
Haridus- ja teadusministri 29. juuni 2016. a määruses nr 45 „Eesti Merekooli põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teeninduse,“ sõnadega „ja tehnika,
tootmine ja ehituse“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega.“;
3) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.“;
4) paragrahvi 10 lõike 3 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või
õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.“;
5) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Kooli nõunike kogu
65
(1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada
kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse
korraldamisel.
(2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt
viieks aastaks.
(3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides
sätestatud alusel.
(4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
(5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.“;
6) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga
„struktuuri“;
7) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded on:
1) planeerida ja korraldada õppekasvatustööd ning analüüsida ja hinnata selle töö
tulemuslikkust;
2) teha pedagoogilist, metoodilist ja haridustehnoloogilist arendustööd, sealhulgas koostada ja
arendada õppekavasid ning metoodilisi materjale;
3) arendada õppekvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel riigisisest ning
rahvusvahelist koostööd, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse asjaosaliste ootustega
ning tööturu vajadustega;
4) tagada kutseõppe kättesaadavus, luues paindlikud võimalused erinevatele sihtrühmadele
ning teavitada üldsust õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;
5) korraldada õpilastele ettenähtud tingimustel ja mahus toetuste andmine ning asjakohase
arvestuse pidamine;
6) selgitada välja õppekasvatustöö materiaal-tehnilised ja haridustehnoloogilised vajadused
ning arendada koostöös õppekasvatustööd toetavate struktuurüksustega neist vajadustest
lähtuvat õppetaristut;
7) kaasata õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid ja võimaldada
neile erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust ning tuge;
8) teha koostööd lapsevanemate, hooldajatega ning õpilastega seotud hoolekandeasutustega;
9) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õppijate isiksuse ja erialast arengut,
sealhulgas tagada õpilastele tugiteenuste kättesaadavus;
10) luua tingimused õpilaste vaba aja veetmiseks, omaalgatuslikuks ja huvitegevuseks ning
toetada asjaomaste tegevuste kättesaadavust;
11) viia läbi kooli sisehindamise ja tasemeõppe välishindamisega seotud tegevusi;
12) korraldada valdkonna tutvustamiseks ja karjäärivalikute toetamiseks huvitegevust;
13) algatada, käivitada ja viia ellu kooli õppetegevusega seotud arendusprojekte;
14) viia läbi ja levitada koolis õpetatavates valdkondades arendus- ning rakendusuuringuid;
15) nõustada ja koolitada ettevõtjaid ning teha koostöös tootearendust;
16) korraldada õppepraktika tulemusel saadud toodangu ja osutatud teenuste müük;
17) pidada arvestust õppetöös kasutusel olevate mootorsõidukite ja muu tehnika kasutamise
üle, tagada nende nõuetekohane korrashoid.
(2) Õppekasvatustööd toetavate struktuuriüksuste ülesanded on:
66
1) teavitada koostööpartnereid ja üldsust kooli tegevusest ning kujundada kooli ja
kutsehariduse mainet;
2) korraldada ja koordineerida koostöös õppekasvatustöö struktuurüksustega kooli
arendustegevust;
3) arendada ja hallata kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristut ning nõustada selle
kasutamist;
4) tagada kooli taristu nõuetekohane toimimine, korrashoid, arendamine ja vastavus
tervisekaitse- ning ohutusnõuetele;
5) tagada õppekasvatustöö materiaal-tehniline ja haridustehnoloogiline varustamine vastavalt
eraldatud rahalistele vahenditele ning korraldada vajadusel riigihanked;
6) tagada kooliperele ja õppijatele tööks ja õppimiseks vajalikud õppimis- ja olmetingimused;
7) tagada õppijatele koolis viibimise ajal nende vaimne ja füüsiline turvalisus, ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavus ja loob võimalusel tingimused õppijate majutamiseks;
8) korraldada käesoleva määruse § 6 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ja toodete müük;
9) planeerida ja juhtida kooli majandustegevust, tagada raamatupidamise, palga- ja
personaliarvestuse ning personalitöö koolipoolsed tegevused;
10) hallata kooli personalidokumentatsiooni, korraldada ja analüüsida kooli toetavate
struktuurüksuste töötajate tööd ning tagada neile vajalik täienduskoolitus;
11) tagada kooli dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
12) tagada vastavalt õigusaktidele ja tähtaegadele kooli tegevusega seotud aruandlus.“;
8) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:
㤠16. Kooli rahastamine
(1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.
(2) Kooli võib rahastada riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas
tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest
laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest.
(3) Riigieelarvest nähakse ette koolile kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli
arengukava täitmiseks tegevustoetus ja sihtotstarbeline toetus, mis eraldatakse koolile
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga koos riigipoolsete kohustustega kutseõppe
korraldamiseks.
(4) Riigieelarvest eraldatud tegevustoetusest moodustab kool kalendriaastaks tasuta
koolituskohad. Tasuta koolituskohal õppivatelt õpilastelt ei nõua kool õppekulude hüvitamist.
Kool võib tööturu vajadustele ja sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada
tasulised koolituskohad.
(5) Koolil on õigus nõuda tasemeõppes ja/või täiendusõppes õppijalt õppekulude hüvitamist
nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras ainult õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal.
(6) Õppekulu hüvitamise ülemmäär koolis on koolituskoha maksumus asjaomases
õppekavarühmas või asjaomasel õppekaval samal kalendriaastal. Tasulise tasemeõppe kulude
hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust.
(7) Riikliku koolitustellimuse alusel rahastatud täiendusõppe koolituskohal õppijalt võib
õppekulu hüvitamist nõuda riikliku koolitustellimuse käskkirjas kehtestatud tingimustel.“.
§ 27. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
67
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Mart Laidmets
kantsler
Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri määruste muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kõigi riigi kutsekoolide põhimääruste muutmise määrused kehtestatakse kutseõppeasutuse
seaduse § 6 lõike 3 alusel. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on viia koolide põhimäärused
kooskõlla 1. jaanuaril 2019. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatustega. Lisaks
muudetakse põhimäärusi seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega 2017. aastal toimunud
haldusreformi käigus.
Kooli põhimääruse koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr
244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende
tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punktis 25 loetletud riigiasutuse põhimääruse
kohustuslikest tingimustest.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse peaekspert
Ülle Laas (
[email protected], tel 735 4020) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk
(
[email protected], tel 735 0144).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 19 „Tallinna
Lasnamäe Mehaanikakooli põhimäärus“.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutatavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – majutusteenus. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolil on renoveerimise
ettevalmistamise järgus olev õpilaskodu, kus lõppesid projekteerimistööd ning käivad
ettevalmistused ehitustööde hankeks. Õpilaskodu valmimisel tekib koolil võimalus pakkuda
oma kooli kui ka teiste kutseõppeasutuste õppijatele ning täienduskoolituses osalejatele
majutusteenust.
Määruse § 7 lõikes 2 on loobutud kooli direktori ülesannete loetelust. Selle asemel sätestatakse,
et direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on
seotud õigusaktides sätestatud ülesennete täitmisega. Peamine õigusakt, kus on sätestatud
kutseõppeasutuse direktori ülesanded on kutseõppeasutuse seadus – vt täpsemalt § 15 lõige 2.
Peamiseks põhjuseks ülesannete loetelust loobumiseks on asjaolu, et ei ole otstarbekas
ülesannete loetelu erinevates õigusaktides dubleerida.
Määruse § 8 lõikes 2 on loobutud kooli nõukogu ülesannete loetelust. Selle asemel sätestatakse,
et nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud
alusel. Peamiseks aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõige 5. Peamiseks põhjuseks
ülesannete loetelust loobumiseks on asjaolu, et ei ole otstarbekas ülesannete loetelu erinevates
õigusaktides dubleerida.
Paragrahvi 10 lõike 3 kolmandat lauset muudetakse. Lisatud on võimalus nõukogu koosoleku
ajast ja päevakorrast teatada e-posti kõrval ka õppeinfosüsteemi teel ehk, et nähakse ette
alternatiivne võimalus teavitamiseks. Kooli nõukogusse kuuluvad direktor, direktori asetäitjad,
kooli struktuurüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad, õpilaskonna
esindaja, töötajate usaldusisik, viimase puudumisel töötajate valitud esindajad. Kõigil
nimetatud isikutel on kooliga infovahetuseks turvatud sissepääs õppeinfosüsteemi, kus loodud
ühised infojagamise ja teavituse nimekirjad, dokumentide jagamise võimalused ja teised
koolisisesed infojagamise lahendused, mis võimaldavad kiirelt ja operatiivselt infot ja nõukogu
materjale edastada.
Paragrahv 11 on tervikuna uuesti sõnastatud.
Lõike 1 teksti ei ole võrreldes varemkehtinud sõnastusega muudetud. Lõikes 2 on rõhutatud, et
nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks
aastaks. Tegemist ei ole sisulises mõttes uue regulatsiooniga (sama regulatsioon on
kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõikes 2).
Lõikes 3 on sätestatud, et nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja
teistes õigusaktides sätestatud alusel. Nõunike kogu peamised ülesanded on sätestatud
kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõikes 3.
Lõikes 4 on sätestatud kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõikes 4 sätestatuga analoogne tekst –
nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.
Lõikes 5 on sätestatud, et nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Analoogne
regulatsioon on kooli nõukogu ja kooli direktori puhul sätestatud kutseõppeasutuse seaduses
(vt § 17 lõige 6 - Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid; vt § 15 lõige 3 - Direktor
annab oma pädevuse piires käskkirju). Nõunike kogu puhul analoogne regulatsioon
kutseõppeasutuse seaduses puudub, kuid see saab olema iga kooli põhimääruses.
Paragrahvi 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“.
Põhimõte kooli struktuuri ja struktuurüksuste ülesannetega seotud tegevuste jaotuses on, et
nõukogu kinnitab direktori ettepanekul kooli struktuuri. Põhimääruse §-s 13 on kehtestatud
õppekasvatustöö struktuurüksuste ja õppekasvatustööd toetavate struktuurüksuste
põhiülesanded, mis direktori poolt jaotatakse koolis ülesannete, funktsioonide ja protsesside
alusel struktuurüksuste vahel ja kinnitatakse direktori käskkirjaga. Olenevalt nõukogu poolt
kinnitatud kooli struktuuri alamstruktuuri üksustest lisatakse struktuuri üksustele vajadusel veel
ka täiendavad ja/või täpsustavad ülesanded. Ülesannete alamüksuste vahel jaotusest tulenevad
üksuste all töötavate töötajate ülesanded, mille alusel koostatakse kooli töötajatega töölepingud
ning ametijuhendid.
Paragrahvi 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti. Lõikes 1 on loetletud õppekasvatustöö struktuuriüksuste ülesanded. Kuues
ülesandes on tehtud sisulisi, kuid mitte väga põhimõttelisi muudatusi ehk, et üldjoontes
põhiülesanded jäävad samaks. Osa senistest ülesannetest on sõnastuslikult muudetud mitmeks
erinevaks ülesandeks, mis lihtsustab praktikas määruse rakendamist jne. Lõikes 2 on loetletud
õppekasvatustööd toetavate struktuurüksuste ülesanded. Üks seni täidetud ülesannetest
(planeerida ja juhtida kooli majandustegevusest, sihtotstarbelistest laekumistest ja muudest
allikatest tulenevaid rahavoogusid, sealhulgas kontrollida võlgnevusi ning tagada kooli eelarve
koostamine, pidada arvestust ja kontrolli selle täitmise üle) on jäetud määrusest välja ning ühe
seni täidetud ülesande näol pool (sealhulgas sisehindamist kooli arengukava koostamist,
muutmist, elluviimist ning analüüsida selle täitmist). Põhjuseks asjaolu, et kooli
majandustegevuse eest vastutab kooli direktor. Kuna koolil pole pärast 1. jaanuaril 2019. a
jõustunud kutseõppeasutuse seaduse muudatusi enam kohustust sisehindamist läbi viia, siis ei
ole asjakohased ka ülesanded sisehindamise läbiviimisega seoses. Kokku seitset ülesannet on
ka sisuliselt muudetud. Muudatused tulenevad alates 1. jaanuarist 2019. a kehtima hakanud
kutseõppeasutuse seaduse muudatustest ja sõnastuste täpsustustest.
Paragrahvi 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti. Muudatuste tegemise põhjuseks on 1. jaanuaril 2019. a jõustunud
kutseõppeasutuse seaduse muudatused. Lõikes 1 sätestatut sisuliselt muudetud ei ole, kuna ka
kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 1 sätestatakse endiselt – koolil on oma eelarve, kus
kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud. Lõikes 2 nimetatakse ära see, millistest
allikatest koole rahastatakse. Nendeks allikateks on riigieelarve, majandustegevusest laekuvad
tulud, valla- või linnaeelarve, sihtotstarbelised laekumised, tasulise õppe tulud, annetused,
muud vahendid. Kutseõppeasutuse seaduse vastavat sätet (§ 47 lõige 2) pole muudetud ja seega
on allikad säilinud ning need kattuvad muudetava määruse § 16 lõikes 2 sätestatuga. Lõikes 3
on sätestatud, et koolile eraldatakse kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja kooli arengukava
täitmiseks tegevustoetust ja sihtotstarbelist toetust. Lõikes 4 tuuakse välja, et kool moodustab
tegevustoetusest kalendriaastaks tasuta koolituskohad. Kool võib tööturu vajadustele ja
sotsiaalpartnerite taotlusele tuginevalt lisaks moodustada tasulised koolituskohad. Lõikes 5 on
sätestatud, et koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist õpilaselt, kes ei õpi tasuta
koolituskohal. Kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 13 on sätestatud, et koolil on õigus nõuda
õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilastelt, kes ei õpi
käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel moodustatud koolituskohal. Lõikes 6 sätestatakse, et
tasulise tasemeõppe kulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu vähemalt 4 kuud enne
õppeaasta algust.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 20 „Järvamaa
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal. Esimesena nimetatud täienduse
põhjuseks on kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikega 9 loodud võimalus avada koolis põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse tähenduses mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja
gümnaasiumiõpe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel.
Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja (regulatsioon jõustus 1. jaanuaril 2019.
a). Teisena nimetatud täienduse põhjuseks on samuti kutseõppeasutuse seaduse täiendamine (vt
§ 101). Nimetatud paragrahvis sätestatakse, et isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppekaval õppetöö läbiviimise alustamiseks esitab kool taotluse ja asjaomase õppekava
valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne õppetöö algust. Taotluse
rahuldamiseks hindab valdkonna eest vastutav minister kutsevaliku õppekava vastavust
kutseharidusstandardi nõuetele (regulatsioon jõustus 1. jaanuaril 2019. a).
Järvamaa Kutsehariduskeskus õpetab õpilasi kutsekeskhariduse õppekavadel. Koolil on olemas
võimekus kesk- ja põhihariduse tasemel üldhariduse õpet läbi viia. Järvamaa
Kutsehariduskeskus on mitmeid aastaid õpetanud täiskasvanud õppijaid ehk, et ka see kogemus
on koolil varasemast olemas. Täiskasvanud õppijate arv kutseõppes pidevalt tõuseb ja
koolitöötaja pädevus selle õppe läbiviimiseks on hea. Kool on valmis nimetatud õpet piirkonnas
korraldama. Järvamaa Kutsehariduskeskus on piirkonnas ainus kutseõppeasutus. Kutsevaliku
õppekava rakendamine on piirkonnale vajalik ja koolil on võimekus seda ellu rakendada. Et
vähendada väljalangevust koolis esimese kursuse õpilaste hulgast, kes on valinud vale eriala
või kes ei ole veel teadlikud, mis eriala nad soovivad õppida. Koolil on pädevad erialade
õpetajad. Õppekava rakendamine tagab piirkonna noortel võimaluse kodu lähedal haridusteed
jätkata.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Järvamaa Kutsehariduskeskus on senini olnud
abistajaks ja mentoriks paljudes organisatsioonides ja ettevõtetes leidmaks parimaid IT
lahendusi. Kuna kool on oma regioonis ainus IKT kompetentsi omav koolitusasutus, siis
tulevikus teenuste ring laieneb.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 3 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 21 „Hiiumaa
Ametikooli põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Hiiumaal Pühalepa valda. Lähtuvalt sellest on muutunud kooli asukoha andmed.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 4 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 22 „Ida-
Virumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Kool on nimetatud
tegevuste rakendamise läbi arutanud kooli nõukogus. Vastavalt 5. aprilli 2019. a elektroonilise
koosoleku protokollile nr 1-4/5 on tegevused kooskõlastatud.
Alates 2016. a septembrist töötab Ida-Viru maakonnas Sillamäel, Jõhvis ja Narvas üks
kutseõppeasutus – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Koolil on maakonna suurima
hariduskeskusena tahe korraldada mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja
gümnaasiumiõpet. Kool soovib hakata õpetama lisaks tänastele võimalustele erinevas vanuses
õppijaid, et nad omandaksid üldhariduse ja jätkaksid oma kutseõpinguid maakonnas.
Komplekse tegevusega kutsehariduskeskuses (üldharidus, kutseõpe 2. – 5. tase,
kutsekeskharidus 4. tase) annab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus omapoolse panuse maakonna
elanike konkurentsivõime suurendamisele. Kool tahab tulenevalt seadusemuudatusest arendada
ja rakendada kõiki võimalusi esmajärjekorras maakonna erineva haridus- ja elukogemusega
inimeste konkurentsivõime suurendamiseks. Koolil on tahe aidata maakonna elanikke teadlike
kutsevalikute tegemisel ning rakendada kutsevaliku õpet.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus teeb informatsiooni-
ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas õppe arendamisel koostööd tööandjatega. IKT-
alaste teenuste lisamine teenuste loetelusse on loomulik protsess. Kool on senini olnud
abistajaks ja mentoriks paljudes organisatsioonides ja ettevõtetes leidmaks parimaid IKT
lahendusi. Teenuste osutamine klientidele on väga oluline osa praktilisest õppest, mis annab
õpilasele võimaluse harjutada juba õppe ajal klienditeenindust ja teenuste osutamist praktilise
tööna.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 5 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 23 „Tallinna
Teeninduskooli põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 ning sätestatakse kooli ülesandena korraldada
tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Tallinna Teeninduskool on piloteerinud kutsevaliku aasta õpet
juba kaks aastat ning osalenud ise kutsevalikuaasta õppekava koostamisel. Igal õppeaastal
leidub kutseõppeasutuses õpilasi, kes ei pääse põhiõppesse või langevad sealt välja ja vajavad
toetust uue karjäärivaliku tegemisel. Kutsevalikuaasta programm on end Tallinna
Teeninduskoolis õigustanud ning kool soovib õppe andmisega jätkata.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – iluteenus. Tallinna Teeninduskool avas septembris 2017. a koostöös
tööandjatega juuksuritöö ja iluteeninduse õppekavarühmas spaa-teenindaja eriala õppekava,
kuna Põhja-Eesti regioonis on tööturul selle eriala oskustega töötajate järele järjest suurem
nõudlus. Kool on arendamas komplektselt hotelliteeninduse erialade õpetamist ning laiendatud
õppekavasid nii hotelliteeninduse kui ka iluteeninduse suunal, mis on oma olemuselt spaa-
teenuseid pakkuvate hotellide jaoks vajalik. Kool teeb õppe arendamisel koostööd
tööandjatega. Iluteenuste lisamine teenuste loetelusse on loomulik protsess. Koolis on
iluteenuste osutamine klientidele väga oluline osa praktilisest õppest, mis annab õpilastele
võimaluse harjutada juba õppe ajal klienditeenindust ja teenuste osutamist praktilise tööna.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 6 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 24 „Tallinna
Majanduskooli põhimäärus“.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 7 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 25 „Tallinna
Polütehnikumi põhimäärus“.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Tallinna Polütehnikum teeb informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õppe arendamisel koostööd tööandjatega. IKT-alaste
teenuste lisamine teenuste loetelusse on loomulik protsess. Tallinna Polütehnikum on senini
olnud abistajaks ja mentoriks paljudes organisatsioonides ja ettevõtetes leidmaks parimaid IKT
lahendusi. Teenuste osutamine klientidele on väga oluline osa praktilisest õppest, mis annab
õpilasele võimaluse harjutada juba õppe ajal klienditeenindust ja teenuste osutamist praktilise
tööna.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 8 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 26 „Tallinna
Balletikooli põhimäärus“.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 9 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 27 „Tallinna
Ehituskooli põhimäärus“.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 10 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 28 „Räpina
Aianduskooli põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Põlvamaal Vastse-Kuuste valda. Lähtuvalt sellest on muutunud kooli tegutsemise koha
andmed.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 ning sätestatakse kooli ülesandena korraldada
tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Räpina Aianduskool on osalenud kutsevalikuõppe (valikuaasta)
pilootprojektis alates 2017. aastast. Õppe sihtrühmaks on olnud erivajadusega noored –
valdavalt põhikooli toimetulekuõppe lõpetanud. Kutsevalikuaasta võimaldab neil arendada
toimetulekuoskusi ning tutvuda erinevate kutsealadega. Pilootprojektis toimus kutsevalikuõpe
koostöös Urvaste Kooliga. Edaspidi rakendab Räpina Aianduskool kutsevalikuõpet juba
tasemeõppena Maarja Küla ja Urvaste Kooli õppekohtades toimetulekuõpilastele, valmistades
neid ette õpinguid jätkama abiaedniku, puhastusteenindaja abilise või köögitöölise abilise
õppekavadel erinevates kutseõppeasutustes. Kutsevalikuõpe oleks väga asjakohane võimalus
ka vene koduse keelega noortele (nö integratsioonirühm) aianduserialade tutvustamiseks ja
eesti keele oskuse arendamiseks tasemeni, mis võimaldab jätkata õpet kutsekeskhariduse
õppekavadel eesti keeles.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 11 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. juuni 2016. a määrust nr 29 „Vana-
Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Raplamaal Vigala valda. Lähtuvalt sellest on muutunud kooli asukoha andmed.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning ühes sellega täiendatakse tasemeõppe
õppevaldkondade nimistut. Kool soovib lisada õppevaldkonnana juurde põllumajanduse,
metsanduse, kalanduse ja veterinaaria. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli soov on
laiendada jõukohaseid õppevõimalusi hariduslike erivajadustega õppuritele ning avada erialana
abiaedniku eriala (tase 2) õpe. Koolil on olemas vähest korrastamist vajav aiandusõppe
õppebaas sh õunaaed ja marjapõõsad, kasvuhoone, mis võimaldavad alustada abiaedniku
õppega.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal. (vt selgitust §-s 2). Vana-Vigala
Tehnika- ja Teeninduskool soovib hakata korraldama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
tähenduses mittestatsionaarses õppevormis gümnaasiumiõpet. Kooli taotluse on heaks kiitnud
ka Rapla valla haridus- ja sotsiaalkomisjon. Kool keskendub õppe andmisel peamiselt
hariduslike erivajadustega ja väheste sotsiaalsete oskustega õppuritele.
Teiseks soovib Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool käivitada õppe isikuarengu
õppekavarühmas kutsevaliku õppekaval. Kool pakub täna käitumisprobleemidega õppuritele
ainult ühe eriala, puidukäsitööline, kutseõpet. Ühe eriala pakkumine sellele sihtrühmale ei ole
efektiivne, sest õppijatel ei ole veel ettekujutust oma erialaeelistusest ning ka õppijate
sotsiaalsed oskused on madalad. Kool soovib hakata pakkuma kutsesuunitluse eesmärgil mitut
eriala tutvustavat kutsealast eelkoolitust, et anda kirjeldatud sihtgrupile võimalus teha sobiv
valik kutseõppeks. Koolil on sarnane kogemus olemas aastatest 2003 – 2007. a.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 2 esitatud kooli poolt töö käigus või muul moel ülesannete täitmisel
toodetud müüdavate esemete loetelu on täiendatud järgmise tootegrupiga - aiandustooted. Kool
hakkab pakkuma kutseõpet abiaedniku õppekaval ning soovib muuhulgas realiseerida praktilise
õppe käigus kasvatatud aiandustooteid.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 12 muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuni 2016. a määrust nr 30 „Luua
Metsanduskooli põhimäärus“.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 13 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 30 „Rakvere
Ametikooli põhimäärus“.
Määruse § 4 esimene lause sõnastatakse tervikuna uuesti, millega lisatakse kooli kutseõppe
tasemeõppe õppkeelte hulka ka vene keel. Rakvere Ametikooli teenindusalasse jääb kolm linna,
kus elab ja igapäevaselt tegutseb vene emakeelega kogukond. Eelkõige on aga vene keeles
õpetamise õiguse lisamine vajalik seoses venekeelsete töötajatega ettevõtete senisest suuremaks
kaasamiseks töökohapõhisesse õppesse.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning ühes sellega täiendatakse tasemeõppe
õppevaldkondade nimistut. Rakvere Ametikoolile lisatakse juurde õppevaldkonnana ärinduse,
halduse ja õiguse valdkond. Kool on võtnud üle kutseõppe korralduse Väike-Maarjas ning
õppetegevuse ettevalmistamisel pidas Rakvere Ametikool tähtsaks säilitada õpetamine hulgi-
ja jaekaubanduse õppekavarühmas. Kooli soovi toetas nõunike kogu ning piirkonna ettevõtted
ja kooli koostööpartnerid, sh OG Elektra, AS Meie ja Aldar Eesti OÜ.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal. (vt selgitust §-s 2). Rakvere Ametikool
näeb jõustunud seaduse muudatuses võimalust pakkuda piirkonna elanikele paindlikke
õppevõimalusi, eesmärgiga vähendada keskhariduse ja ametioskusteta inimeste arvu
piirkonnas. Kool on viimased aastad pööranud suurt tähelepanu väljalangevuse vähendamisele.
Hariduslike erivajadustega ja madalate sotsiaalsete oskustega õpilaste paremaks koolipoolseks
toetamiseks on vajalik kutsevalikuaasta rakendamine.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 14 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 32
„Kuressaare Ametikooli põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Saaremaal järgmisi kohalikke omavalitsusi – Kuressaare linn ja Lääne-Saare vald. Lähtuvalt
sellest on muutunud kooli asukoha andmed.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 15 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 33 „Viljandi
Kutseõppekeskuse põhimäärus“.
Määruse § 1 muudetakse ja kooli nime kandvasse paragrahvi lisatakse Viljandi
Kutseõppekeskuse lühinimi – VIKK. Viljandi Kutseõppekeskus on teinud oma kuvandi
loomiseks järjepidevat tööd ning akronüümist VIKK on kujunenud kaubamärk, mida
kasutatakse eranditult kõigis kooli tutvustavates visuaalides.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Viljandimaal kohalikku omavalitsust nimega Viljandi linn. Lähtuvalt sellest on muutunud kooli
asukoha andmed.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning ühes sellega täiendatakse tasemeõppe
õppevaldkondade nimistut. Viljandi Kutseõppekeskusele lisatakse juurde õppevaldkonnana
humanitaaria ja kunstid. Kool koolitab juba alates 15. jaanuarist 2014. a lõõtsameistreid
täienduskoolituse osakonna „Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistaja“ õppekaval. Kursustel on
tänaseks osalenud 94 õppijat ning huvi õppes osalemise vastu on jätkuvalt suur. Kõik soovijad
ei ole kursustele pääsenud, sh ka need õppida soovijad, kellel on võimekus rahvusliku
puidukäsitöö teistel erialadel õppida. Viljandi piirkonna eripäraks on rahvusliku pärandkultuuri
kõrge tase, valdkonna õpet korraldab kõrgemal tasemel Tartu Ülikooli Viljandi
Kultuuriakadeemia ning folkloori edasikandjaks on juba alates 1993. aastast Viljandis toimuv
pärimusmuusika festival. Nimetatud festivalil on jäädavalt kindel koht Eesti pärimuskultuuris.
Kogu selle kohaliku fooni taustal peab kool oluliseks jätkata rahvuslike puukäsitööliste sh
lõõtsameistrite koolitamisega tasemeõppes. Viljandi Kutseõppekeskus soovib arendada
koostööd Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga, nii materjalitöötlemise kui
humanitaaria ja kunstide õppekavarühmades, et rõhutada rahvusliku käsitöö tähtsust ning
pakkuda kutseõppe lõpetajatele heal tasemel edasiõppimise võimalusi järgmisel
haridustasemel.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 ning sätestatakse kooli ülesandena korraldada
tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Viljandi Kutseõppekeskus taotles ministeeriumilt õigust alustada
õpet isikuarengu õppekavarühmas. Kool näeb potentsiaalse sihtrühmana vale erialavaliku tõttu
tasemeõppest väljalangevaid õppijaid; NEET-noori, keda juhatavad õppesse nende tugiisikud;
noored, kes ei ole osanud oma elukutsevalikuid teha. Kool on esitanud kutsevaliku õppe
läbiviimiseks kaks õppekava – 60 EKAP ja 30 EKAP. Kuna õppesse sisenejate taust on erinev
ning igale kutsevalikuõppes osalevale õppijale luuakse isiklik õppekava, siis võimaldab kahe
erineva õppemahuga õppekava olemasolu õpet õppijate huve silmas pidades paindlikumalt
kohandada. Õppe läbiviimisel kavandab kool koostööd nii ettevõtete (praktika korraldus),
Töötukassa (tööturuvõimaluste tutvustamine), kui ka Rajaleidjaga (karjääri planeerimine).
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Viljandi Kutseõppekeskus teeb informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õppe arendamisel koostööd tööandjatega. IKT-alaste
teenuste lisamine teenuste loetelusse on loomulik protsess. Kool on senini olnud abistajaks ja
mentoriks paljudes organisatsioonides ja ettevõtetes, leidmaks parimaid IKT lahendusi.
Teenuste osutamine klientidele on väga oluline osa praktilisest õppest, mis annab õpilasele
võimaluse harjutada juba õppe ajal klienditeenindust ja teenuste osutamist praktilise tööna. Uue
teenuse lisamisega soovib kool avardada oma IT õpilaste võimalusi rakendada omandatud
teadmisi reaalses igapäevaolukorras.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 16 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 34
„Võrumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Võrumaa
Kutsehariduskeskusel on seadusest tulenevad eeldused läbi viia tasemeõpet üldõppekavade
õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal. Kooli õpetajaskonna
kvalifikatsioon vastab nõutud tasemele. Õpetajad omavad pikaajalist kogemust täiskasvanute
koolitamisel. Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimub erivajadustega õpilaste õpetamine
(Urvaste koolituskoht). Selle sihtrühma tulemuslikumaks õpetamiseks on vajalik rakendada
kutsevaliku aastat. See võimaldab omandada oskusi erinevates valdkondades, mis võimaldab
teha õpilastel teadvustatud valiku.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Võrumaa Kutsehariduskeskus on senini olnud
abistajaks ja mentoriks paljudes organisatsioonides ja ettevõtetes leidmaks parimaid IT
lahendusi. Kuna kool on oma regioonis ainus IT kompetentsi omav koolitusasutus, siis
tulevikus teenuste ring laieneb. Uue teenuse lisamisega soovib kool avardada oma IT õpilaste
võimalusi rakendada omandatud teadmisi reaalses igapäevaolukorras. Samuti soovib kool luua
IT õpilastele võimaluse rakendada oma teadmisi ettevõtlikkuse õppe raames loodud äriideede
elluviimisel õpilasfirmade tegutsemise raames.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 17 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 35 „Tallinna
Tööstushariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmiste teenustega – IKT alane teenus ja majutusteenus. Kool teeb täna koostööd piirkonna
asutuste ja ettevõtete ja eraisikutega nende IKT süsteemide ülesehitamisel ja tehnika-tarkvara
uuendamisel ja hooldamisel. Teenuste osutamine klientidele on väga oluline osa praktilisest
õppest, mis annab õpilasele võimaluse harjutada juba õppe ajal klienditeenindust ja teenuste
osutamist praktilise tööna. Tallinna Tööstushariduskeskusel on õpilaskodu, kus koolil on
võimalus pakkuda oma kooli kui ka teiste kutseõppeasutuste õppijatele ning täienduskoolituses
osalejatele majutusteenust.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“.
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti.
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti.
Eelnõu §-ga 18 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 36
„Valgamaa Kutseõppekeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Mittestatsionaarne
põhikooli- ja gümnaasiumiõpe kutseõppeasutuses võimaldab liikuda paindlikumalt õmblusteta
hariduse suunas. Õppuril on olemas väga hea ülevaade kutsete omandamisest
kutseõppeasutuses nii formaalõppes kui ka täienduskoolituse raames. Laienevad võimalus
kasutada erinevaid õppemeetodeid. Läbiviidavat teoreetilist õpet on parem võimalus
näitlikustada. Võimaldab vähendada madala haridustasemega inimeste osakaalu ja tõstab
konkurentsi tööturul. Laienevad paindlikud õpivõimalused, mis tagavad paremad võimalused
õppijal ühildada töö ja isiklik elu õppimisega. Õppijal on võimalik saada kvalifitseeritud
nõustamist, individuaalset tuge, personaalset lähenemist. Paraneb füüsiline ja emotsionaalne
õpikeskkond.
Õppe rakendamine isikuarengu õppekavarühma võimaldab laiendada õppuri individuaalseid
õpiteid. Õpilasel on võimalik saada konkreetne kogemus, mis ootab teda ühel või teisel erialal
õppimist jätkates. Lõpliku otsuse tegemiseks on õpilasel vaja kogeda erinevaid võimalusi.
Õpilasel on võimalik edasi arendada oma isiklikke omadusi. On olemas füüsiline õpikeskkond.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Kool teeb juba täna koostööd piirkonna asutuste ja
ettevõtete ja eraisikutega nende IKT süsteemide ülesehitamisel ja tehnika-tarkvara uuendamisel
ja hooldamisel. IKT teenuste hulk kasvab ühiskonnas pidevalt. Laienevad teenused, mis
kasutavad IKT abi ja tuge. Arendades ettevõtlusõpet ja õpilaste ettevõtlikkust annab IKT alane
teenus võimaluse õppeprotsessi käigus välja töötada vastavaid teenuseid, mida saab vajaduse
korral ka laiemalt ühiskonnas turustada. Kogu IKT alane teenuste turg on väga kiires arengus
ja täpseid teenuste nimetusi fikseerida on keeruline. Uue teenuse lisamisega soovib kool
avardada oma IKT õpilaste võimalusi rakendada omandatud teadmisi reaalses
igapäevaolukorras.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 19 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 37
„Pärnumaa Kutseõppekeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Pärnu Linnavalitsuse,
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õppeasutustega koos on Pärnus arutatud Pärnu
Täiskasvanute Gümnaasiumi võimaliku tuleviku üle. Koosoleku protokollis on fikseeritud, et
Pärnus peetakse oluliseks vastava õppe jätkumist Pärnumaa Kutsehariduskeskuse juures
mittestatsionaarse õppevormina alates 2022. aastast. Pärnumaa Kutsehariduskeskusel on soov
ja valmisolek pakkuda täiskasvanutele lisaks erialaõppele ka põhi- ja keskhariduse omandamise
võimalust hiljemalt 2022/2023. õppeaastast alates. Ettevalmistused õppe alustamiseks on kool
käivitanud.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse HEV õpilaste arv ei ole täna väga suur, kuid kool prognoosib
selle arvu tõusu lähiaastatel ja lisaks sellele suureneb vene keele baasilt õppesse asujate arv.
HEV õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning nende võimetele sobivama erialaõppe
pakkumiseks soovib kool sisse viia kutsevaliku aasta. Õppetööga plaanitakse alustada hiljemalt
2021. aastal. Eelnevalt plaanib kool tõsta ka tugiteenuste osutamise võimekust, mis on
eelduseks kutsevaliku õppe käivitamisel.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 20 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 38
„Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Viljandimaal kohalikku omavalitsust nimega Suure-Jaani vald. Lähtuvalt sellest on muutunud
kooli asukoha andmed.
Määruse § 4 esimene lause sõnastatakse tervikuna uuesti, millega lisatakse kooli kutseõppe
tasemeõppe õppekeelte hulka ka vene keel. Kool on käivitamas Ida-Virumaal õpipoisiõpet.
Turu uuring näitas, et õpet saab läbi viia ainult vene keeles.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 21 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 39
„Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 3 muudetakse, kuna pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi ei ole enam
Läänemaal kohalikku omavalitsust nimega Ridala vald. Lähtuvalt sellest on muutunud kooli
asukoha andmed.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Haapsalu
Linnavolikogu oma 29. märtsi 2019. a otsusega lõpetas 31. augustist 2019. a Haapsalu
Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse. Nimetatud otsusele on eelnenud Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ja Haapsalu Kutsehariduskeskusega peetud läbirääkimised, mille
tulemusena nähti ette õppetöö jätkumine mittestatsionaarses vormis põhikooli- ja
gümnaasiumiastmes Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Haapsalu Kutsehariduskeskusel on soov
ja valmisolek pakkuda täiskasvanutele lisaks erialaõppele ka põhi- ja keskhariduse omandamise
võimalust 2019/2020. õppeaastast alates.
Haapsalu Kutsehariduskeskus on hariduslike erivajadusega õpilaste arvu poolest kolmas kool
Eesti Vabariigis. Haridusliku erivajadusega õpilased moodustavad kooli õpilaskonnast ca 15%.
Haridusliku erivajadusega õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ning nende võimetele
sobivama erialaõppe pakkumiseks soovib kool sisse viia kutsevaliku aasta. Õppekava
koostamiseks saab kool tuge Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuselt, kellega on koolil toimiv
koostööleping 2008. aastast alates. Valikuaasta õpingutega soovib kool alustada 2020. aastal.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 22 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 40 „Kehtna
Kutsehariduskeskuse põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 ning sätestatakse kooli ülesandena
korraldada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tähenduses mittestatsionaarses õppevormis
põhikooli- ja gümnaasiumiõpet ning korraldada tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna
isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Kehtna
Kutsehariduskeskuse lähiaastate eesmärgiks on kujuneda Raplamaa täiskasvanute hariduse
keskuseks. Läbirääkimised Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumiga on lõpusirgel. Ühinemine
toimub järgmise õppeaasta s.o 2019/2020. õppeaasta jooksul. Kehtna Kutsehariduskeskus
kaardistas kogu maakonnas täiskasvanutele pakutava täiendus- ja huvihariduse võimalused ja
vajadused ning kool on valmis vajalike kursuste mahu suurenemiseks, koostööks erinevate
kursuste ja koolituste pakkujatega.
Maakonnakeskse kutseõppeasutuse õppimisvõimaluste mitmekesisus peab olema tagatud.
Kutsevaliku õppekava mooduleid saab kool pakkuda lisaks põhikooli lõpetanud õppijatele ka
mittestatsionaarses üldharidusõppes õppivatele täiskasvanutele.
Määruse § 6 lõike 2 punktis 1 esitatud kooli poolt osutavate teenuste loetelu on täiendatud
järgmise teenusega – IKT alane teenus. Kool teeb juba täna koostööd piirkonna asutuste ja
ettevõtete ja eraisikutega nende IKT süsteemide ülesehitamisel ja tehnika-tarkvara uuendamisel
ja hooldamisel. Uue teenuse lisamisega soovib kool avardada oma IT õpilaste võimalusi
rakendada omandatud teadmisi reaalses igapäevaolukorras.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 23 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 41 „Tartu
Kunstikooli põhimäärus“.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 ning sätestatakse kooli ülesandena korraldada
tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Tartu Kunstikool on viimase viie aasta jooksul pakkunud
tööturult ja haridusest kõrvale jäänud sihtrühmadele koolitust „Loovuse ja digioskustega
tööturule“. Selle aja jooksul on kujunenud metoodika, kasvatatud meeskonda jne. Alates 2017.
aastast valmistati ette kogemuse jagamist rahvusvaheliselt. Kui seaduses avanes võimalus
valikuaasta õppeks, siis selgus, et kooli meeskonna kogemus ja lähenemisviis ning pakutava
kursuse/koolituse eesmärk on valikuaastaga sarnane. Koolil on ka CODE projekti kaudu
rahastus. Kooli planeeritav kursus ja valikuaasta eesmärgid ning mahud on vastavuses.
Tartu Kunstikool rikastab oma kogemuse ja valdkonnaga valikuaasta sihtrühma võimalusi.
Kooli esimene huvi on loomingulised ja nutikad noored, kes mingil põhjusel ühiskonnas ja/või
haridussüsteemis ei kohane (NEET noored). Loovus ja digioskused on need, mille läbi toetame
sisemise motivatsiooni kasvu, coach´imine ja mentorlus aitavad end leida, oma tegevust
eesmärgistada ja valikuid teha.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 24 muudetakse haridus- ja teadusministri 20. juuni 2016. a määrust nr 42 „Georg
Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli põhimäärus“.
Määruse § 1 muudetakse ja kooli nime kandvasse paragrahvi lisatakse Georg Otsa nimelise
Tallinna Muusikakooli lühinimi – Otsa kool. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakool on
teinud oma kuvandi loomiseks järjepidevat tööd ning akronüümist Otsa kool on kujunenud
kaubamärk, mida kasutatakse eranditult kõigis kooli tutvustavates visuaalides.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 25 muudetakse haridus- ja teadusministri 21. juuni 2016. a määrust nr 43 „Heino
Elleri nimelise Tartu Muusikakooli põhimäärus“.
Määruse § 1 ja sellest tulenevalt ka määruse pealkirja muudetakse, eesmärgiga kooli nime
mõnevõrra lühendada ja konkretiseerida.
Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 ning sätestatakse kooli ülesandena korraldada
tasemeõpet üldõppekavade õppevaldkonna isikuarengu õppekavarühmas kutsevaliku
õppeaastal (vt selgitust §-s 2). Kutsevaliku aasta muusika valdkonnas on mõeldud õppijatele,
kes on muusikalise andekusega ja varem muusikat õppinud ning soovivad muusikaõpingutega
jätkata ka muusika huvikooli vms lõppedes, kuid ei ole kindlad oma erialavalikus. Kutsevaliku
aasta võimaldab lisaks pilliõppele tutvustada ka teisi muusika valdkonna erialasid (nt
kooridirigeerimine, kompositsioon, muusikateooria, klassikaline laul). Kutsevaliku aasta
raames saavad kõhklejad teha oma erialavaliku, leida uusi väljakutseid ning alustada või jätkata
seejärel muusikaõpinguid neile sobival erialal ilma õpinguid katkestamata või eriala
vahetamata. Eesmärk on vähendada õpingute katkestajate arvu kutseõppe 4. taseme õppes.
Lisaks pakub valikuaasta võimalust valmistuda muusikaõpinguteks kutseõppes. Heino Elleri
nimelise Tartu Muusikakooli senine kogemus näitab, et mitmete kutseõppes õppida soovijate
solfedžo alane ettevalmistus ei ole piisav, et valitud erialal muusikaõpingutega toime tulla, kuid
mõningane järele aitamine võimaldaks jätkata muusikaõpinguid kutsekooli tasemel üsna
edukalt. Samuti on kutsevaliku aasta kohaldatav õpilastele, kes seni on õppinud mõnd
klassikalist instrumenti, kuid sooviksid jätkata nt rütmimuusika, pärimusmuusika vms
valdkonnas, kuid pole oma valikus veel päris kindlad. Kutsevaliku õppekava olemasolu
võimaldab kooli vastuvõtukomisjonil suunata õppida soovija vajadusel eelnevalt kutsevaliku
aastale, et oma kindel valik teha ning võimalik õppija ei lähe valdkonna jaoks kaduma.
Muusika valdkonnas peaks rakendama nii 30 EKAP-i kui ka 60 EKAP-i mahus kutsevaliku
aasta õppekava. 30 EKAP õppekava tagab võimaluse suunata I kursuse õpilane vajadusel poole
aasta pealt kutsevaliku aastale, vältimaks vale erialavaliku tõttu muusikaõpingute katkestamist.
60 EKAP õppekava tagab võimaluse nö järele aitamiseks neile, kes soovivad pärast algastme
läbimist muusika valdkonnas õpinguid jätkata, kuid kelle tase pole kohe kutseõppes
jätkamiseks piisav või kes pole kindlad oma erialavalikus. Aasta pikkune valikuaasta kursus
võimaldab läbida juba ka mingi osa kutseõppe põhiõpingutest ning soovi korral lõpetada hiljem
põhiõpingud lühema ajaga.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 26 muudetakse haridus- ja teadusministri 29. juuni 2016. a määrust nr 45 „Eesti
Merekooli põhimäärus“.
Määruse § 6 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning ühes sellega täiendatakse tasemeõppe
õppevaldkondade nimistut. Põhimääruses on Eesti Merekoolile lisatud juurde tasemeõppe
korraldamise võimalus tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, kuhu alla liigituvad täna koolis
elektrienergia ja energeetika ning mootoriliikurid, laevandus ja lennundustehnika
õppekavarühmade merendusspetsiifilised õppekavad.
Määruse § 7 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 8 lõiget 2 on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 10 lõike 3 kolmandat lauset on muudetud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 11 on tervikuna uuesti sõnastatud (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 12 lõikes 2 on asendatud sõnad „struktuurüksuste ülesanded“ sõnaga „struktuuri“
(vt selgitust §-s 1).
Määruse § 13 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Määruse § 16 on sisuliselt muudetud ja kehtestatud muudatuste rohkusest tulenevalt täies
ulatuses uuesti (vt selgitust §-s 1).
Eelnõu §-ga 27 nähakse ette määruse jõustumise aeg. Selleks on 1. september 2019. a ehk
järgmise õppeaasta algus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat.
4. Määruse mõjud
Määruse jõustumine ei too kaasa olulisi mõjusid, kuna eelnõu peamine eesmärk on viia koolide
põhimäärused kooskõlla 1. jaanuaril 2019. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduse viimaste
muudatustega.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamiseks peavad koolid vajadusel korrigeerima oma kooli struktuuri, kinnitama
uued struktuurüksused, nende ülesanded ning määrama kindlaks struktuurüksuste koosseisu.
Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne olulisi kulusid ega tulusid. Koolide võimalikud
kulud kaetakse koolide endi eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse
arvamuse avaldamiseks riigi kutseõppeasutustele ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule.
Teet Tiko
kutseharidusosakonna juhataja