Kiri

Siseministeerium [email protected] Meie 17.07.2019 nr 8-1/4368 Pikk 61 15065 Tallinn Euroopa kodanikualgatuse määruse rakendamise seadus Justiitsministeerium esitab eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse eelnõu. Palume oma ettepanekud ja märkused edastada hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg rahvastikuminister /*Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Noorteühenduste Liit Mariko Jõeorg-Jurtšenko 620 8207 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 09.07.2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seadus § 1. Kodanikualgatuse toetamise vanuse alammäär Igal vähemalt 16-aastasel Eesti kodanikul on õigus kodanikualgatust toetusavalduse allkirjastamisega toetada. § 2. Korraldajate rühmadele pakutav abi (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 artikli 4 lõikes 6 nimetatud kontaktpunkt, kes kooskõlas kohaldatava Euroopa liidu ja riigisisese õigusega pakub korraldajate rühmadele tasuta teavet ja abi, on Siseministeerium. (2) Siseministeerium võib sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 artikli 4 lõikes 6 nimetatud kontaktpunkti ülesannete täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga. § 3. Toetusavalduse kontrollimine ja tõendamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 artikli 12 lõikes 5 nimetatud toetusavalduste kontrollimist ja tõendamist korraldav asutus on Siseministeerium. (2) Toetusavaldusi kontrollitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 III lisas esitatavate andmete alusel, lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Toetusavaldusi võib kontrollida pisteliselt. (3) Toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise üksikasjalikuma korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 4. Veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavuse tõendamine (1) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 artikli 11 lõikes 3 nimetatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavust tõendava pädeva asutuse ülesandeid Andmekaitse Inspektsioon. (2) Andmekaitse Inspektsioon teeb veebipõhisele toetusavalduste kogumise üksiksüsteemile esitatavate turvanõuete kontrollimisel koostööd Riigi Infosüsteemi Ametiga. § 5. Seaduse kehtetuks tunnistamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 „Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seadus tunnistatakse kehtetuks. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta“ rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu on ette valmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta siseriiklikuks rakendamiseks. Eelnõuga nähakse ette kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära langetamine seniselt 18 aastalt 16 aastale ning määratakse Siseministeerium kodanikualgatuse korraldajate rühmadele abi pakkuvaks siseriiklikuks kontaktpunktiks. Sarnaselt kehtivale seadusele määratakse riigisisesed valitsusasutused, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, ning sätestatakse kohustuste täitmiseks menetluslikud alused. Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõike 4 alusel lisandus Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusesse kodanikualgatuse institutsioon ning 16. veebruaril 2011 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (edaspidi kehtiv määrus)1. 2015. aastal vastu võetud esimeses määruse kohaldamise aruandes tõi Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) välja mitu probleemi, mis olid määruse rakendamisel esimese kolme aasta jooksul tekkinud. 13. septembril 2017 esitas komisjon nn demokraatia paketi raames Euroopa kodanikualgatuse määruse ettepaneku COM(2017) 4822. Kodanike suurema osalemise ja kaasamise teel demokraatliku legitiimsuse suurendamine on üks komisjoni kümnest prioriteedist (kümnes prioriteet „Demokraatlike muutuste liit“). Komisjoni esitatud ettepaneku eesmärk oli suurendada EL kodanike võimalust osaleda demokraatlikus elus. Selleks sooviti muuta Euroopa kodanikualgatus korraldajate ja taotlejate jaoks vähem koormavaks ja kasutajasõbralikumaks ning seeläbi tuua EL oma kodanikele lähemale. Kõigil liidu kodanikel peaks olema õigus kodanikualgatust samadel tingimustel paberkandjal või veebipõhiselt toetada. Komisjoni eelnõu nägi ette kehtiva määruse kehtetuks tunnistamise ja asendamise uue EL määrusega. 17. aprillil 2019. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta3 (edaspidi määrus) ning kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks. Seoses sellega on vaja kehtestada uus määruse rakendamise seadus ning tunnistada kehtiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 „Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seadus (RT I, 12.02.2013, 2) (edaspidi EKodAS) kehtetuks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko ([email protected]). Eelnõu seletuskirja koostamisse andis olulise panuse Siseministeeriumi rahvastiku toimingute 1 Kättesaadav Internetis: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:065:0001:0022:ET:PDF) 2 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017PC0482. 3 Kättesaadav Internetis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0788&qid=1558439801017&from=EN osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 rakendamisega. Tegemist on uue terviktekstiga, kehtiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 „Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogus vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga nähakse ette kodanikualgatuse toetusavalduse allkirjastamise vanuse alammäära langetamine senise 18 aasta asemel 16 aastale ning määratakse Siseministeerium kodanikualgatuse korraldajate rühmadele abi pakkuvaks siseriiklikuks kontaktpunktiks. Sarnaselt kehtivale seadusele määratakse riigisisesed valitsusasutused, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, ning sätestatakse kohustuste täitmiseks menetluslikud alused. Nendeks kohustusteks on toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine ning veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavuse tõendamine. 3. Eelnõu sisu selgitused Eelnõu § 1 kehtestab kodanikualgatuse toetamise vanuse alammääraks 16 aastat. Tulenevalt määruse põhjenduspunktist 7 peavad kõik liikmesriigid kodanikualgatuses osalemise vanuse alampiiri langetamise küsimust analüüsima ning juhul, kui on otsustatud vanuse alampiiriks kehtestada 16 aastat, sellest komisjoni teavitama. Kehtiva määruse art 3 lõige 1 kehtestab kodanikualgatuses osalemise vanuse alampiiriks Euroopa Parlamendi (EP) valimisteks kehtestatud valimisõiguse vanuse. EL tasandil reguleerib EP valimistega seonduvat 1976. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt, mis aga ei sätesta vanusega seonduvat. Seega ei näe EL-i õigus ette, mis vanuses isikud võivad EP valimistel hääletada. Hääleõiguslike isikute vanuse määramine on liikmesriigi enda pädevuses ja ta võib selle määrata kas põhiseaduses või seaduses. Eestis ei sätesta põhiseadus EP valimistel hääleõiguslike isikute vanust, erinevalt näiteks Riigikogu valimistest (hääletada võivad vähemalt 18-aastased) või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest (hääletada võivad vähemalt 16-aastased). Valdavalt on kõik EL liikmesriigid määranud EP valimistel hääleõigusliku isiku vanuseks vähemalt 18 aastat, välja arvatud Austria (kus alates 2007. aastast on selleks vanuseks 16 aastat) ning Malta (kus alates 2018. aastast on hääleõigusliku isiku vanuseks samuti vähemalt 16 aastat). Euroopa Parlamendi valimistel Eestis on hääleõiguslik iga 18-aastaseks saanud Eesti kodanik ning Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, kellelt ei ole tema päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud (EPVS § 4 lõiked 1 ja 2). Määruse artikli 2 lõige 1 reguleerib kodanikualgatuse toetamise õigust järgmiselt: Vastavalt käesolevale määrusele on igal liidu kodanikul, kes on vähemalt Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus eas, õigus algatust toetusavalduse allkirjastamisega toetada. Liikmesriigid võivad vastavalt oma õigusaktidele kehtestada vanuse alammääraks 16 aastat ja sel juhul teavitavad nad sellest komisjoni. Peetakse silmas ainult kodanikualgatuse allkirjaga toetamist. Kodanikualgatuse korraldajate rühma kuuluvad isikud peavad määruse art 5 lg 2 kohaselt endiselt olema algatuse registreerimise ajal Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguse eas. Eestis on kodanikualgatuse toetamise vanuse alampiiri langetamist toetatud, kui 2018. aasta veebruaris kujundati määruse ettepaneku kohta seisukoht Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Haridus- ja Teadusministeerium on väljendanud seisukohta, et vähemalt 16-aastaste noorte kaasamist kodanikualgatustesse tuleks toetada, kuna kodanikualgatuse puhul on tegemist osalemisvõimalusega, mis aitaks suurendada noorte kodanikuaktiivsust. Vähemalt 16-aastastel noortel on Eestis ka õigus hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Euroopa kodanikualgatusele sarnanev instrument Eestis on kollektiivne pöördumine, mida reguleerivad märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS)4 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 182. peatükk.5 Kollektiivne pöördumine on Riigikogule rahvaalgatuse korras esitatav ettepanek kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks, mille teostamine on Riigikogu pädevuses (MSVS § 2 lg 3). Riigikogule esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 (digi)toetusallkirja (MSVS § 71 lg 1). Pöördumisele lisatakse elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, kelle kohta esitatakse nimi ja isikukood (MSVS § 71 lg 3). Kollektiivsele pöördumisele võib toetusallkirja anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik (MSVS § 72 lg 1). Võttes arvesse eeltoodut, määratakse eelnõus vanuse alampiiriks 16 aastat. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on määruse artikli 4 lõikes 6 viidatud asutuseks, kes pakub korraldajate rühmadele kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega tasuta teavet ja abi, Siseministeerium. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt võib Siseministeerium kontaktpunkti ülesannete täitmist jagada halduslepingu alusel ka teise isikuga. Määruse artikli 4 lõike 6 kohaselt tehakse liikmesriikidele ülesandeks luua EL kodanikualgatuse üks või mitu kontaktpunkti, et pakkuda korraldajate rühmadele kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega tasuta teavet ja abi. Kehtiva määruse kohaselt lõi komisjon oma kontaktpunkti, et anda teavet ja abi. Komisjoni sõnul peaks liikmesriigi kontaktpunkt eelkõige andma kodanikualgatuse korraldajatele teavet selle kohta, millised on liikmesriigi pädevate asutuste ülesanded määruse rakendamisel. Komisjon on üldasjade töörühmas toimunud arutelude käigus selgitanud, et see ei tähenda abi osutamist algatuste vormistamisel ja õigusliku aluse leidmisel. Komisjon väidab oma konsultatsioonide tulemustele 4 RT I, 25.10.2016, 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/820158?leiaKehtiv 5 RT I, 28.06.2016, 22, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016022 viidates, et kodanikud pöörduvad juba praegu oma kodanikualgatust puudutavate küsimustega liikmesriikide pädevate asutuste poole. Seetõttu viitab komisjon võimalusele anda kontaktpunkti roll ühele või mitmele olemasolevale kehtiva määruse kohasele liikmesriigi pädevale asutusele. Lisaks on komisjon rõhutanud, et liikmesriigi kontaktpunkt saab küsimused ka EL-i tasandile edasi suunata, kui need ei kuulu tema pädevusse. Kontaktpunkti ülesandeks on eelkõige teavitada kodanikualgatuse korraldajaid sellest, milline on liikmesriigi pädevate asutuste roll määruse rakendamisel, ning sisuliselt täidavad EKodAS- i alusel Eesti pädevad asutused, Siseministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon koos Riigi Infosüsteemide Ametiga, seda rolli juba praegu. Hea halduse tava oluliseks osaks on haldusorgani selgitamiskohustus. Siseministeeriumi kodulehel on lisaks kättesaadav kogu Euroopa kodanikualgatust puudutav teave koos viitega komisjoni vastavale kodulehele. Siseministeerium on siiani saanud vaid mõned üksikud telefonipäringud, mis on puudutanud toetusallkirjade tõendamist. Teine EKodAS § 1 alusel määratud pädev asutus, Andmekaitse Inspektsioon, ei ole saanud siiani ühtegi päringut ja kuna Eestis ei ole ühtegi EL kodanikualgatust algatatud, siis nad ei ole siiani ka ühegi veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi6 nõuetele vastavust tõendanud. Määruse kohaselt selle ülesande täitmise vajadus kaob, kuna üksiksüsteemid on kasutusel 2022. aasta lõpuni ning peale seda kasutatakse ainult komisjoni loodud toetusavalduste kogumise kesksüsteemi. Määruse rakendamise põhikoormus jääb komisjonile, kes määruse kohaselt peaks võtma senisest aktiivsema rolli. Sellele vajadusele on viidanud ka Euroopa Ombudsman ja Euroopa Kohus. Määruse artiklis 17 sätestatakse komisjoni kohustus parandada teabevahetuse ja teavituskampaaniate kaudu üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse olemasolust. Seda tegevust rahastatakse ELi üldeelarvest. Määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt loob komisjon lisaks veebipõhise platvormi, mille kaudu antakse kodanikualgatuse korraldajate käsutusse arutelufoorum, neile antakse teavet ja nõuandeid (uudised, blogid, õpetused, suunised jne), et soodustada infovahetust potentsiaalsete kodanikualgatuse korraldajate vahel. Kuna määrusekohased kontaktpunkti ülesanded piirduvad sellega, mida liikmesriigid määruse rakendamiseks juba praegu teevad – vajaliku info staatiline kuvamine veebilehel ning toetusallkirjade tõendamisega seotud päringutele vastamine7 –, siis ei suurene töökoormus ega teki lisakulusid. Seega saab kontaktpunktina käsitada Siseministeeriumi. Seaduses nähakse ette võimalus kaasata kontaktpunkti ülesannete täitmisesse teisi isikuid, kuna Siseministeerium on varasemate konsultatsioonide käigus viidanud võimalusele edaspidi kaasata näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. Eelnõu § 3 määrab sarnaselt kehtiva seadusega toetusavalduse kontrollimiseks ja tõendamiseks pädeva asutuse ning annab toetusavalduste kontrolli erisätted. Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt on jätkuvalt Eestis toetusavalduste kontrollimist ja tõendamist korraldavaks asutuseks Siseministeerium. Rahvastikuregistri seaduse § 3 lg 2 kohaselt on rahvastikuregistri vastutav töötleja Siseministeerium. Siseministeeriumis vastutab vastava valdkonna juhtimise eest rahvastiku toimingute osakond. 6 Toetusavaldusi kogutakse kas veebipõhises kesksüsteemis või veebipõhises üksiksüsteemis. Veebipõhise kesksüsteemi loob komisjon 2020. aasta 1. jaanuariks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 art 10 lõige 1). 7 Juhul kui päring puudutab Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti pädevusse kuuluvaid küsimusi, suunatakse küsimused neile. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt saab ministeerium kontrollida ja tõendada ainult neid toetusavaldusi, mis on esitatud kooskõlas määruse III lisaga. Nimetatud määrus näeb ette toetusavalduste vormi ja andmed, mis on vajalikud toetusavalduse kontrollimiseks. Toetusavalduse kontrollimisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest. Kuupäeva ja allkirja kontrollitakse toetusavalduses sisalduva teabe alusel. Korraldajate rühm vastutab selle eest, et liikmesriigile esitatakse toetusavaldused, mille kontrollimise pädevus on vastaval liikmesriigil. Vastavalt määruse art 12 lõikele 1 kontrollib ja tõendab iga liikmesriik oma kodanike allkirjastatud toetusavalduste vastavust määruse nõuetele. Peale selle sätestab eelnõu § 4 lg 2 teine lause, et toetusavaldusi võib kontrollida ka pisteliselt. See tähendab, et Siseministeerium ei ole kohustatud tegema lauskontrolli, vaid võib kontrollida pisteliselt enda koostatud valimit ja tõendada selle alusel. Pistelist kontrolli võimaldab teha ka kodanikualgatuse määruse artikli 12 lõige 4. Eelkõige on pistelise kontrolli eesmärgiks leevendada valitsusasutuse halduskoormust. Eelnõu § 3 lg 3 on volitusnorm, mille alusel valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise korra. Volitusnormi eesmärk on tagada esmalt toetusavalduste pistelise kontrolli valemi rakendamine. Volitusnormi ulatus piirdub määruse ja kõnesoleva seaduse eelnõu reguleerimisalaga. Määrusega on võimalik diferentseerida pistelise kontrolli tarbeks rakendavaid valemeid ning kehtestada toetusavalduste läbivaatamise kord. Valdkonna eest vastutavaks ministriks on rahvastikuminister, kuna Siseministeeriumi valitsemisalas on kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine. Eelnõu § 4 määrab pädeva asutuse veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi tõendamiseks ning menetluslikud erisätted. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt määratakse sarnaselt EKodAS §-ga 1 kodanikualgatuse määruse artikli 11 lõikes 3 ja artikli 20 lõikes 1 osutatud veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavust tõendavaks pädevaks asutuseks Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Siiani ei ole praktikas AKI süsteemi vastavust tõendama pidanud, kuna vastavaid taotlusi ei ole neile esitatud. Seega ei ole ette näha AKI halduskoormuse suurenemist, seda enam, et tegemist on ülesandega, mida peab täitma vaid kuni 2022. aasta lõpuni. 2023. aastast alates ei kasutata enam veebipõhiseid toetusavalduste kogumise üksiksüsteeme, seega kaob ka vajadus nende vastavust tõendada. Eesti pädevaks asutuseks määratakse jätkuvalt AKI, kuivõrd veebipõhised toetusavalduste kogumise süsteemid luuakse eelkõige selleks, et töödelda isikuandmeid. AKI-l on juba olemas organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmete üle järelevalve tegemise kogemus. Tõendi andmiseks peab AKI kontrollima, kas veebipõhine toetusavalduste kogumise süsteem vastab kodanikualgatuse määrusest tulenevatele nõuetele eelkõige infotehnoloogiliste näitajate poolest, mille tulemusena võib süsteemis töödelda isikuandmeid. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt teeb AKI tõendi andmise otsustamise menetluses koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga (RIA). Koostöö AKI ja RIA vahel on vajalik, et tagada menetluse läbiviimine vastavalt kodanikualgatuse määrusele ühe kuu jooksul. Kodanikualgatuse määruse kohaselt peavad veebipõhised toetusavalduste kogumise süsteemid olema varustatud asjakohaste turva- ja tehniliste elementidega. Määruses on ette nähtud nõuded, millele veebipõhised kogumissüsteemid peavad tõendi saamiseks vastama. Nende nõuete rakendamiseks on komisjoni rakendusmäärusega vastu võetud tehnilised spetsifikatsioonid. Kodanikualgatuse määruse ja rakendusmääruse nõuete tehniline spetsiifilisus, veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi kontrollimiseks ja tõendi andmiseks vajalikud eriteadmised ning kodanikualgatuse määrusest tulenev ühekuuline menetlusaeg tingivad vajaduse reguleerida eraldi ka koostööd valitsusasutuste vahel. Eelnõu § 5 tunnistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 „Kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse (RT I, 12.02.2013, 2) kehtetuks. Eelnõu § 6 sätestab seaduse jõustumisajaks 2020. aasta 1. jaanuari, kuna määrust kohaldatakse sellest ajast. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kodanikualgatuse määrusest tuleneb kohustus määrata riigisisesed pädevad asutused määruses nimetatud ülesannete täitmiseks, samuti otsustada toetamise vanuse alammäära küsimus ning määrata riigisisene kontaktpunkt. Eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta §1 art 2 §2 art 4 lõige 6 § 3 lg 1 art 11 lõige 3 ja art 20 lõige 1 § 4 lg 1 art 12 lõige 5 ja art 20 lõige 2 6. Seaduse mõjud Muudatus: kodanikualgatuse toetamise vanuse alampiiriks sätestatakse 16 aastat Muudatusega kaasneb mõju avalikkusele/Eesti kodanikele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ei kaasne, kuna kodanikualgatuse toetamise õigust omavate isikute ringi suurendamine ei too kaasa muutusi riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korralduses. Samuti ei ole sellel muudatusel majanduslikku mõju. Mõju avalikkusele Sihtrühm: 16- ja 17-aastased Eesti kodanikud. Eelnõu sihtrühma suuruseks on rahvastikuregistri andmetel 1. mai 2019 seisuga 23 262 isikut (üle 18-aastaseid on 885 302). Tegemist on väikese sihtrühmaga. Mõju avaldumine: 16-aastatele isikutele EL kodanikualgatuse toetamise õiguse andmine võimaldab noortel senisest enam osaleda ühiskondlikus elus ning seda EL tasandil mõjutada. Potentsiaalse sihtgrupi suuruseks on 23 262 isikut, kuigi tegelike kodanikualgatuse toetajate ring on oluliselt väiksem. Seega mõju ei ole suur. Muudatus: kontaktpunkti määramine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: Siseministeerium Mõju avaldumine: kuna määrusekohased kontaktpunkti ülesanded piirduvad sellega, mida liikmesriigid määruse rakendamiseks juba praegu teevad – vajaliku info staatiline kuvamine veebilehel ning toetusallkirjade tõendamisega seotud päringutele vastamine –, siis ei suurene töökoormus ega teki lisakulusid. Seega võib mõju hinnata väikeseks. Muudatus: pädevate asutuste määramine Eelnõu §-des 3 ja 4 sätestatud pädevad asutused ei muutu võrreldes kehtiva EKodAS-ga. Seega mõju Siseministeeriumi ning AKI korraldusele ei muutu. AKI korraldusele kaob mõju täiesti aastast 2023, kuna sellest ajast alates loobutakse üksiksüsteemide kasutamisest ning sellega seoses ei täida AKI enam toetusavalduse üksikssüsteemide vastavuse kontrollimise ülesannet. Siseministeerium tegeles 2018. aastal kahel korral toetusallkirjade tõendamisega. Täpne kontrollimise ajakulu sõltub toetusallkirjade mahust ning nende esitamise viisist – kas elektrooniliselt või paberkandjal. Tõetusallkirjade kontrollimise tehniline protseduur ei muutu võrreldes kehtiva määrusega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid seoses kontaktpunkti ülesannete täitmisega valitsusasutuste poolt. Veebipõhise toetusavalduste kogumise üksiksüsteemi vastavuse tõendamine ei ole siiani lisakulusid AKI-le ja RIA-le kaasa toonud, kuna seda ülesannet ei ole olnud vaja täita. Võttes arvesse selle kohustuse kadumist 2023. aastast alates, kaob ka edaspidiste kulude tekkimise võimalus. Toetusavalduste kontrollimine ja tõendamine – jooksvad kulud sarnases suuruses, võrreldes kehtiva määrusega, planeeritakse eelarvemenetluse raames. 8. Rakendusaktid Paragrahvi 3 lg 3 alusel kehtestatav rahvastikuministri määrus (lisa), millega kehtestatakse toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise kord. Volitusnormi vajalikkus. Volitusnorm on vajalik toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise täpsema korra sätestamiseks. Volitusnormi eesmärk. Eesmärk on tagada esmalt toetusavalduste pistelise kontrolli valemi rakendamine ning teiseks sätestada toetusavalduste kontrolli täpsemad asutusesisesed mehhanismid. Volitusnormi sisu. Määrusega on võimalik diferentseerida pistelise kontrolli tarbeks rakendavaid valemeid ning kehtestada toetusavalduste läbivaatamise kord. Volitusnormi ulatus. Volitusnormi ulatus piirdub määruse ja kõnesoleva seaduse eelnõu reguleerimisalaga, milleks on täpsem asutusesisene korraldus toetusavalduste kontrollimiseks ja tõendamiseks. Rakendusakt jõustub vastavalt kodanikualgatuse määruses sätestatavale tähtajale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 artikli 28 kohaselt kohaldatakse määrust 2020. aasta 1. jaanuarist alates. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning teadmiseks ja arvamuse avaldamiseks teistele ministeeriumidele. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liidule.  LISA KAVAND 09.07.2019 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” alusel esitatud toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise täpsem kord Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seaduse § 3 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 „Kodanikualgatuse kohta” (ELT L 130/55, 17.05.2019) artikli 12 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud toetusavalduste kontrollimise ja tõendamise täpsem kord. § 2. Toetusavalduste kontrollimiseks ja tõendamiseks esitamine (1) Pärast allakirjutanutelt vajalike toetusavalduste kogumist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 artikliga 12 esitavad kodanikualgatuse korraldajad need paberkandjal või elektrooniliselt Siseministeeriumile kontrollimiseks ja tõendamiseks, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 V lisas esitatud toetusavalduste pädevale asutusele esitamise vormi. (2) Toetusavaldused tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/788 III lisas esitatud toetusavalduse vormil B. Eraldi tuleb esitada paberkandjal kogutud toetusavaldused, elektrooniliselt allkirjastatud toetusavaldused ja veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi kaudu kogutud toetusavaldused. § 3. Toetusavalduste kontrollimine (1) Siseministeerium korraldab esitatud toetusavalduste kontrollimise kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest, kaasates toetusavalduste kontrollimisse rahvastikuregistri volitatud töötleja. (2) Toetusavalduste kontrollimisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest. Toetusavaldus loetakse kehtivaks, kui isiku toetusavalduses toodud andmed vastavad tema rahvastikuregistri andmetele. (3) Toetusavalduste kontrollimine põhineb juhuvalimil, milles usaldusnivooks on 95% ning statistilise vea suuruseks 5%. Siseministeerium võib kontrollida ka kõiki toetusavaldusi. (4) Toetusavaldus on kehtetu, kui selle andmise hetkel: 1) isik ei olnud Eesti Vabariigi kodanik; 2) isik ei olnud vähemalt 16-aastane; 3) isiku eesnimi, perekonnanimi ja isikukood või vähemalt üks nendest ei vastanud rahvastikuregistri andmetele. § 4. Toetusavalduste tõendamine Toetusavalduste kontrolli tulemusel annab valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud isik kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest korraldajatele kodanikualgatuse määruse artikli 12 lõike 5 alusel VI lisas esitatud näidisele vastava tõendi, millega tõendatakse kehtivate toetusavalduste arvu. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-0729 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 „Euroopa kodanikualgatuse kohta” rakendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39abcddd-90fa-466a-9778-e107eacf3c55 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39abcddd-90fa-466a-9778-e107eacf3c55?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main