Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta - Kultuuriministeerium

Failid

3-31174-1 07.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc4035 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 07.06.2019 nr 3-3/1174-1 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta Vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. aasta määrusele nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ esitame Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2018. aasta kohta. Käesolevaga kordame ka ettepanekut, mille Kultuuriministeerium esitas 2016. aastal kui Rahandusministeerium kogus ettepanekuid avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks. Kultuuriministeerium tegi toona ettepaneku kaaluda, kas ministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande esitamine täna kehtivas korras ja mahus on vajalik ning otstarbekas. Aruanne hõlmab andmeid eelmise majandusaasta kohta, mis on kajastatud sihtasutuste majandusaasta aruannetes. Samuti on asutajaõiguste teostamise aruande üheks osaks finantsplaan, mis esitatakse Rahandusministeeriumile juba eelarve protsessi raames. Leiame, et teatud osades on iga-aastase asutajaõiguste teostamise aruande koostamine kindlasti vajalik ja põhjendatud, näiteks ära näitamaks aasta jooksul toimunud sihtasutuste asutamised, ühinemised, jagunemised ja lõpetamised. Samuti on oluline asutajaõiguste teostaja hinnangu andmine sihtasutuse eesmärkide saavutamisele ja tegevuse jätkamise või lõpetamise vajadusele. Kindlasti vajavad aga meie hinnangul üle vaatamist asutajaõiguste teostamise aruande sisu- ja vorminõuded osas, mis puudutavad ülevaateid sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärkidest ning mis moodustavad aruande kõige mahukama osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta Aruande lisa – sihtasutuste finantseesmärgid Erle Toiger 6282229 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 KULTUURIMINISTEERIUM KULTUURIMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2018. AASTA KOHTA 2019 SISUKORD SISUKORD ...................................................................................................................................... 2 1. ÜLDARUANNE .......................................................................................................................... 3 1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri 01.06.2019. a seisuga ................................................................. 3 1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri 01.06.2019. a seisuga ..................................... 3 1.3. Muudatused valitsevates sihtasutustes .................................................................................. 4 1.3.1. Sihtasutuste asutamised.................................................................................................. 4 1.3.2. Sihtasutuste lõpetamised ................................................................................................ 4 1.3.4. Muud olulised sündmused seoses asutajaõiguste teostamisega ..................................... 5 1.4. 2017. a koondaruande ettepanekute täitmine ........................................................................ 5 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED ................................................................................................. 7 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus .................................................................................... 7 2.2. Integratsiooni Sihtasutus ....................................................................................................... 9 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ............................................................ 11 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ........................................................................................ 13 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater ............................................................................................. 15 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor....................................................................... 17 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut ........................................................................................... 19 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert..................................................................................................... 21 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum ........................................................................................ 23 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum ........................................................................................ 25 2.11. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ...................................................................... 27 2.12. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum .................................................................. 29 2.13. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum .............................................................................. 31 2.14. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum .................................................................................. 33 2.15. Sihtasutus Endla Teater ..................................................................................................... 36 2.16. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ................................................................. 38 2.17. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid ....................................................................................... 40 2.18. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus ........................................................................ 42 2.19. Sihtasutus Kultuurileht ...................................................................................................... 44 2.20. Sihtasutus Kunstihoone ..................................................................................................... 46 2.21. Sihtasutus Kuressaare Teater ............................................................................................ 47 2.22. Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik.................................................................................... 49 2.23. Sihtasutus Narva Muuseum............................................................................................... 51 2.24. Sihtasutus NUKU .............................................................................................................. 53 2.25. Sihtasutus Pärnu Muuseum ............................................................................................... 55 2.26. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja .......................................................................................... 57 2.27. Sihtasutus Saaremaa Muuseum ......................................................................................... 59 2.28. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik .............................................................................................. 61 2.29. Sihtasutus Teater NO99 .................................................................................................... 63 2.30. Sihtasutus Teater Vanemuine ............................................................................................ 64 2.31. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .................................................................................... 66 2.32. Sihtasutus Ugala Teater..................................................................................................... 68 2.33. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon .............................................................. 70 2.34. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja....................................................................................... 71 2.35. Sihtasutus Vene Teater ...................................................................................................... 73 2.36. Sihtasutus Virumaa Muuseumid ....................................................................................... 75 3. LISAD ........................................................................................................................................ 76 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid ............................................................................................ 76 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid ........................................................................................... 187 2 1. ÜLDARUANNE 1.1. Riigi sihtasutuste nimekiri 01.06.2019. a seisuga Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv aeg1 kuupäev ja number Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998 Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 10.01.2019 nr 13 31.01.2019 Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997 Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017 Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013 Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008 Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999 Sihtasutus NUKU 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012 Sihtasutus Teater NO99 1 18.10.2012 nr 444 28.11.2012 Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012 Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik 1 20.07.1999 nr 810 16.02.2000 Komisjon Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004 1.2. Riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri 01.06.2019. a seisuga Asutamise Vabariigi Asutajate Asutamise Sihtasutuse nimi Valitsuse korralduse arv aeg2 kuupäev ja number Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum 2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003 Vargamäel Sihtasutus Eesti Spordi- ja 2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016 Olümpiamuuseum Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013 Sihtasutus Endla Teater 2 26.01.2012 nr 34 01.03.2012 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa 2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013 Muuseumid Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 28.08.2014 nr 359 20.11.2014 Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017 Sihtasutus Kuressaare Teater 2 11.04.2019 nr 106 –3 1 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 2 Esmakande aeg sihtasutuste registris. 3 Sihtasutuse Kuressaare Teater asutamisleping allkirjastati 16.04.2019, kuid sihtasutust käesoleva aruande koostamise ajaks sihtasutuste registrisse veel sisse kantud ei ole. 3 Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik 5 30.05.2002 nr 353 20.02.2003 Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017 Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998 Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002 1.3. Muudatused valitsevates sihtasutustes 1.3.1. Sihtasutuste asutamised Vabariigi Valitsuse 10.01.2019. a korraldusega nr 13 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum. Sihtasutuse asutamisotsus allkirjastati 21.01.2019. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle Tallinnas Lai tn 14 // Pikk tn 17 ja Pirita tee 56 // 58 // 60 // 62 // 64 // 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76 asuvad hoonestatud kinnistud harilike väärtustega vastavalt 3,4 mln ja 9,7 mln eurot ning vallasvara hariliku väärtusega kokku 1 146 365,39 eurot. Vabariigi Valitsuse 11.04.2019. a korraldusega nr 106 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Kuressaare Teater. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Saaremaa vald. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 16.04.2019. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle 100 eurot. Saaremaa vald annab hiljemalt 01.06.2019. a sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle Kuressaare linnas Tallinna tn 20 asuva kinnistu väärtusega 800 084,53 eurot ja vallasvara väärtusega kokku 62 118,34 eurot. 1.3.2. Sihtasutuste lõpetamised Vabariigi Valitsuse 06.12.2018. a korraldusega nr 314 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit otsustama Sihtasutuse Teater NO99 lõpetamine. Kultuuriminister otsustas sihtasutuse lõpetada ja määras likvideerija 19.12.2018. a käskkirjaga nr 227. Sihtasutuse lõpetamise tingis asjaolu, et 31.10.2018. a saatis NO99 loominguline kollektiiv avalikkusele pöördumise, et ei näe võimalust NO99 kui teatri tegevusega jätkata. Sellele järgnevalt kirjutas 06.11.2018. a Sihtasutuse Teater NO99 nõukogu Kultuuriministeeriumile saadetud pöördumises, et „nõukogu, olles igati kursis teatri olukorraga ning korduvalt kohtunud teatri töötajatega, aktsepteerib loomingulise kollektiivi otsust ning leiab, et arvestades Teatri NO99 eripära ja kunstilist kontseptsiooni, ei ole võimalik ega põhjendatud hakata otsima teatrile uusi juhte ja loomingulist koosseisu“. Arvestades kõiki asjaolusid tegi nõukogu Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks. Kultuuriministeerium, olles tekkinud olukorda analüüsinud, nõustus sihtasutuse nõukogu ettepanekuga. Käesoleva aruande koostamise hetkest on sihtasutuse tegevuse lõpetamine lõppfaasis. 4 Vastavalt sihtasutuse põhikirjale antakse sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänu vara üle asutajale ehk Kultuuriministeeriumile. 1.3.4. Muud olulised sündmused seoses asutajaõiguste teostamisega Kultuuriministeeriumi pöördus juba 02.02.2017. a Sihtasutuste Narva Aleksandri Kirik asutajate – Imre Liiv, Narva linn, EELK Viru Praostkond, EELK Narva Aleksandri Kogudus ja Kreenholmi Varahalduse AS – poole, et saada seisukohad sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Narva Linnavolikogu võttis 22.02.2017. a vastu otsuse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik lõpetamise kohta. EELK Konsistoorium leidis toona, et sihtasutuse tegevuse lõpetamine põhjendatud ei ole. Teised asutajad Kultuuriministeeriumi päringule ei vastanud. Sihtasutuse asutajate hulgast on tänaseks välja langenud EELK Narva Aleksandri Kogudus, kes pärast pankrotimenetlust on 01.11.2018. a seisuga sihtasutuste registrist kustutatud. Sihtasutuse likvideerimise küsimust on hiljem arutatud ka Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjonis, kuhu kuulub ka Kultuuriministeerium esindaja. Komisjon on leidnud, et Kultuuriministeerium võiks jätkata sihtasutuse likvideerimisega. 29.05.2019. a tegi Tartu Maakohtu registriosakond määruse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik registrist kustutamise kohta seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg (30 päeva) või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Seega eeldatavalt kustutatakse Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik registris 2019. a jooksul ning puudub vajadus alustada sihtasutuse likvideerimismenetlust. 1.4. 2017. a koondaruande ettepanekute täitmine Vabariigi Valitsuse 10.01.2019. a kabinetinõupidamisel kiideti heaks rahandusministri esitatud „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2017. aasta kohta“. Koondaruandes tehti Kultuuriministeeriumile järgmised ettepanekud:  Kultuuriministeeriumil koostada tegevuskava Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik likvideerimise protsessi algatamiseks ning tegevuskava Sihtasutuse Narva Muuseum asutajate edasise koostöö paremaks korraldamiseks ning anda ülevaade tegevuskavadest ja reaalsetest tegevustest järgmises, 2019. aasta mais esitatavas asutajaõiguste teostamise aruandes.  Kultuuriministeeriumil analüüsida Sihtasutusele Teater NO99 asutamisel seatud eesmärkide täitmist sihtasutuse likvideerimise erakorralisuse tõttu ning esitada selle kohta ülevaade asutajaõiguste teostamise aruandes. Kultuuriministeerium alustas Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik tegevuse lõpetamise võimaluste kaardistamist juba 2017. a. Sihtasutuse likvideerimise protsessi teeb keerukaks rohkearvuline ja keerukas asutajate ring, sest sihtasutuse lõpetamine eeldab kõiki asutajate ühist otsust. 29.05.2019. a tegi Tartu Maakohtu registriosakond määruse sihtasutuse registrist kustutamise kohta seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg (30 päeva) või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Seega eeldatavalt kustutatakse Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik registris 2019. a jooksul ning puudub vajadus alustada sihtasutuse likvideerimismenetlust. 5 Sihtasutuse Narva Muuseum asutajate vahelise koostöö parem korraldamine on pikaajaline ja pidev protsess, millele on keeruline konkreetset tegevuskava koostada. Kultuuriministeerium tegeleb jooksvalt ja aktiivselt selle nimel, et parandada koostööd Narva linnaga Sihtasutuse Narva Muuseum asutajaõiguste teostamisel. Lähtudes Sihtasutuse Teater NO99 loomingulise kollektiivi ja nõukogu pöördumistest, mida on käsitletud aruande peatükis 1.3.2, on Kultuuriministeerium analüüsinud Sihtasutusele Teater NO99 asutamisel seatud eesmärkide täitmist ning leidnud, et nende edaspidine täitmine tekkinud olukorras ei ole võimalik. Lähtuvalt sellest alustati 2018. a lõpus sihtasutuse likvideerimist, mis on käesoleva aruande koostamise hetkeks lõppfaasis. 6 2. SIHTASUTUSTE ARUANDED 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on parim lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja tantsupeo protsessi toimimise tagamisel tihedas sisulises koostöös valdkonna erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on püsinud oma põhikirjaliste ja arengukavast tulenevate strateegiliste eesmärkide täitmisel planeeritud ajagraafikus ja on jätkusuutlik oma tegevuses. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse esimene strateegiline eesmärk on üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine ja korraldamine. Selle eesmärgi osas oli 2018. a Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele pingelise tempoga ja töömahukas. Tegevused olid seotud XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu Arm“ ettevalmistamisega, keskenduti laulu- ja tantsupeo õppeprotsessile (materjalide koostamisele ja väljaandmisele ning repertuaari koolitustele laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtidele). Teine sihtasutuse strateegiline eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsiooni arengus hoidmine läbi protsessi toetavate tegevuste ja toetusprogrammide. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi kogumaht 2018. a oli 840 000 eurot (sama eelneva aastaga). Samuti on osaks teistest strateegilisest eesmärgist laulu- ja tantsupeo eestvedajate tunnustamine läbi Ullo Toomi ja Gustav Ernesaksa preemiate väljaandmise. Majandusnäitajate osas olid sihtasutuse 2018. a kogutulud 1,8 miljonit eurot, millest 83% oli riigieelarveline finantseerimine, 15% müügitulu, 1,8% muud toetused ja 0,2% Kultuurkapitali sihtfinantseerimine. Kulutati 1,86 miljonit eurot, mis sisaldas ka edasikandmisele kuulunud sihtfinantseerimist. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja aastaste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteemseks toimimiseks, saavutamine oli 2018. a on olnud edukas. Loodud on eeldused jätkusuutlikuks tegevuseks järgnevatel aastatel. 7 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 8 2.2. Integratsiooni Sihtasutus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Selleks koondab Integratsiooni Sihtasutus teavet ja kogemusi lõimumis- ja rändetegevustest ning rakendab seda lõimumis- ja rändeprotsesside toetamisel. Sihtasutus lähtub oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel valdkondlikest arengukavadest „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised, tulenevad valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“ ning selle rakendusplaanist aastateks 2018-2020. Sisserändega seotud tegevuste eesmärgid lähtuvad Vabariigi Valitsuse poolt rändevaldkonnas sätestatud eesmärkidest. Valdkondliku arengukava rakendusplaanis on Integratsiooni Sihtasutuse roll määratud konkreetsete tegevuste teostajana koos tegevuste maksumuste prognoosi, rahastaja ja tulemusnäitajatega. Tegevuste planeerimine toimub koostöös Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ning teiste lõimumisvaldkonnaga kokku puutuvate ministeeriumitega. Oma tegevuseks kasutab Integratsiooni Sihtasutus ministeeriumite eelarvete kaudu riigieelarvelisi ja välisvahendeid, sh Euroopa Liidu programmide vahendeid. Sihtasutuses on neli tegevüksust (Tallinna eesti keele maja, Narva eesti keele maja, Arenduskeskus ja rakenduskeskus), mis aitavad täita sihtasutuse tegevusvaldkondadega seotud valdkondlike arengukavade eesmärke, ning tugiüksus, mis tegeleb kogu sihtasutuse üldjuhtimisega. Euroopa Liidu programmide vahenditest viidi 2018. a ellu tegevusi kolme projekti raames:  Projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevuseks toetuse andmise tingimused“, mille rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond.  Projekti „Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“, mille rahastaja on Euroopa Sotsiaalfond.  Projekt „Cross-border cooperation on mentoring and peer support for immigrants“, mille rahastajad on Interregi „Kesk-Läänemere programm 2014-2020“ ja Kultuuriministeerium. Integratsiooni Sihtasutus on olulises osas hästi täitnud 2018. a seatud tegevuseesmärgid. Tegevuskavas plaanitud tegevused viidi olulises osas ellu, eelarve täitmine oli 80,4%. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 9 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 10 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. A.H. Tammsaare muuseum on Vargamäe kohavaimu kandja, kelle missioon on pakkuda igale külastajale tema huvidest lähtuvat ainulaadset ja harivat muuseumielamust. Selle missiooni täitmiseks muuseum uurib, kogub, säilitab ja tutvustab kirjanik A.H. Tammsaare elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit ning kesk-eestlaste 19. sajandi lõpu külamiljööd, viies läbi haridusprogramme, näitusi ja üritusi. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad sündmused Sihtasutuses A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2018. a tegevuses olid:  2018. a jätkus traditsiooniliste sündmuste korraldamine ning lisandusid mõned uued üritused ja programmid. Jätkati traditsioonilisi Tammsaarega seotud üritusi ning ka suveetendusi, huvilistel oli võimalus muuseumi territooriumil oma ürituste korraldamiseks. Kõik see tähendab ühtlasi muuseumi ekspositsiooniga tutvuvate inimeste suuremat hulka, seega aitab kaasa Tammsaare loomingulise pärandi tutvustamisele. Aasta jooksul külastas muuseumit 13 383 huvilist (2017. a 12 686). Endiselt on populaarne etenduse eelne ringkäik, mida külastas 534 inimest.  Seoses EV100 ja A.H Tammsaare 140 juubeliaastaga tekkis aasta jooksul suuri koostööprojekte: Roheliste rattamatk, Eesti looduse päeva tähistamine, Muinsuskaitsepäeva seminari korraldamine jpm. Hoo sai sisse koostöö Järva valla raamatukogudega ja haridusasutustega.  Hoolitseti muuseumi kasutuses oleva vara säilimise ning arendamise, uute kasutusvõimaluste ning külastajatele mugavamate tingimuste loomise eest. Lõplikult remonditi 2018. a muuseumi elumaja, mille käigus uuendati hoone fassaad, vahetati voodrilauad, muudeti hoone tuulepidavaks, parandati laastukatus, paigaldati uus vihmaveesüsteem, soojustati põrandad, parandati ventilatsioonisüsteem ja parandati oluliselt töötajate tööruume. Taastati ja hooldati ka muuseumi õueala. Lisaks tehti muid remont- ja hooldustöid teiste muuseumi hoonetele – remonditi hoonete aknad ja uksed, saunikute hoonetel tõsteti maa sisse vajunud osad maapinnale ja vahetati välja mädanenud palgid, rehemaja rookatus sai hooldatud ja parandatud. Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2018. a tegevuseesmärgid on kinnitatud lähtudes põhikirjalistest eesmärkidest ning toetavad nende elluviimist. Enamus tegevuseesmärkidest sai täidetud. Eelnevat arvestades võib sihtasutuse tegevust 2018. a põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel hinnata heaks. 11 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 12 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2019. a asutatud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 2019. a jaanuaris ja alustas sisulise majandustegevusega märtsist 2019. a. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse tegevusele eelmisel majandusaastal. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 2019. a jaanuaris ja alustas sisulise majandustegevusega märtsist 2019. a. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda ülevaadet sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest. Ülevaade sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Üleandja ja üleandmise Vara nimetus Maksumus Üleandmise põhjus alus Kinnistu (Lai tn Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. 14 // Pikk tn 17, 3 358 989,22 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks Tallinn) eurot vajalik vara. Kinnistu (Pirita Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. tee 56 // 58 // 9 725 296,37 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks 60 // 62 // 64 // eurot vajalik vara. 66 // 68 // 70 // 72 // 72a // 74 // 76, Tallinn) Vallasvara Harilik väärtus Vabariigi Valitsuse Mitterahaline sissemakse. kokku 1 146 10.01.2019. a korraldus nr 13 Muuseumi tegevuseks 365,39 eurot vajalik vara. 13 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 14 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on:  eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu;  ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks;  eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks;  võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on olulises osas saavutatud ning on saavutatavad ka tulevikus. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate lavastajate, näitlejate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike professionaalset panust ja seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Draamateater täitis pikaajalistest põhikirjalistest eesmärkidest lähtuvalt 2018. a tegevuskavas seatud eesmärke väga hästi:  2018. a toodi välja 12 lavastust (2017. a 10 lavastust), mille hulgas üks oli koostöö Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiaga ning kaks lavastust koostöös Nargenfestivaliga EV 100 teatriprogrammi „Sajandi lugu“ raames. Repertuaaris oli aasta jooksul 35 lavastust (2017. a 36), mis näitab ühelt poolt repertuaari mitmekesisust ja publiku jaoks valikuvõimalust, teisalt aga on see ka teatri võimaluste maksimumi lähedane arv, arvestades teatri kolme saali, tehnilise meeskonna ja trupi koormatust. Repertuaari iseloomustavad mitmekesised algupärandid, head tänapäeva autorid maailma dramaturgiast, mitmed koostöölavastused, samuti mitmed näitlejatest lavastajad. Repertuaari üks prioriteete on eesti dramaturgia – lavale jõudis viis algupärandit, mis moodustas aasta uusrepertuaarist ligi poole.  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool tõi välja rahvusvahelise koosseisuga magistrilavastuse. Jätkus koostöö kõigi teatrikõrgkoolidega ja erinevate teatrierialade üliõpilastega.  2018. a jooksul anti 498 etendust, sh 451 statsionaaris ja 47 väljasõitudel (2017. a vastavalt 517, 475 ja 42). Lisaks korraldati neli muud üritust. Külastajaid kokku oli 107 388 (2017. a – 105 898). Saalide keskmine täituvus oli 91% (2017. a 85%). Need on väga head tulemused, ühtlasi Eesti Draamateatri praeguse trupi ja maja eduka tegevuse optimaalne piir.  Lisaks etendustegevusele tegutses teater aktiivselt haridusprojektide jm lisaprojektide vallas, näiteks õpetajatele ja õpilastele mõeldud mitmekesised üritused, kirjastamine, uudisdramaturgia tutvustamine lugemistel jms. Tehti ka rahvusvahelist koostööd.  2018.a ehitus- ja remontööde ning investeeringute teostamise võimalused sõltusid suuresti riigi eraldatud toetustest. Teostati nii pikalt etteplaneeritud tegevusi kui ka avariilise iseloomuga töid. Lisaks riigi eraldisele kasutati ka eelnevatel perioodidel kogunenud reservi. Teatrimaja viimased kapitaalremondile iseloomulikud tööd teostati 2004. ja 2009. a, millest tänaseks on möödas üle 10 aasta. Sellel põhjusel oli 2018. a vaja välja vahetada mitmete ventilatsiooniseadmete automaatikat ja mootoreid. Suurematest projektides võib lisaks välja tuua lavatehnika juhtimissüsteemi hanke väljakuulutamine ja parima pakkuja väljaselgitamine, aasta lõpus sai allkirjastatud ka hankeleping. Lisaks eespool loetletud oluliste tegevuste kõrval oli muidugi väiksema tähtsusega ja tavapäraseid, rutiinseid soetusi ja remonttöid. 15 Eelpool toodud arvestades võib Sihtasutuse Eesti Draamateater 2018. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega rahule jääda. Saavutatud on stabiilselt suur publiku arv ning väga kõrge saalide täituvus. Sihtasutus Eesti Draamateater tuleb väga hästi toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 16 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti helikultuuri jäädvustajana. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor andis 2018. a 70 kontserti kokku 39 649 külastajale (2017. a 67 kontserti 35 574 külastajale), sh Eestis toimus 40 kontserti 16 357 külastajale (2017. a 40 kontserti 15 288 külastajale) ning välisriikides 30 kontserti 23 292 külastajale (2017. a 27 kontserti 20 286 külastajale). Lisaks kontsertidele Eestis toimusid kontserdid veel 13 erinevas riigis: USAs, Itaalias, Ühendkuningriigis, Belgias, Iirimaal, Prantsusmaal, Soomes, Rootsis, Šveitsis, Ungaris, Poolas, Hollandis ja Saksamaal. EV 100 raames anti seitse kontserti Eestis ja 18 kontserti üheksas välisriigis, mille eesmärk oli eelkõige Eesti kooriklassika ja uuema kooriloomingu tutvustamine ning fookusesse toomine. Lisaks mitmekülgsele kontserdi- ja plaadistustegevusele osaleb sihtasutus erinevates rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (projektides, konverentsidel jms osalemine). Eesti Filharmoonia Kammerkoori meediakajastusi (artiklid, arvustused, intervjuud, saated, v.a mainimised) oli 2018. a kolmandiku võrra rohkem kui eelmistel aastatel. Palju tähelepanu said kontserdid, mis toimusid EV 100 programmis ning selle kaasabil. Majandustegevuse näitajatest olid Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2018. a tulud kokku 1 344 494 eurot (2017. a 1 139 157 eurot), millest omatulud moodustasid 288 154 eurot (2017. a 207 480 eurot). Tegevuskeskkond nii Eestis kui välismaal, kus Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor töötab, on pidevas muutumises ning tiheda konkurentsiga. Vaatamata sellele võib praegust seisu siiski pidada eelmiste aastatega võrreldes stabiilseks. Eelnevalt väljatoodud arvestades oli Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2018. a positiivne nii loominguliselt kui ka kontsertide mahu ja publikunumbrite poolest. Võetud eesmärke täitis sihtasutus väga hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. . 17 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 18 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ning filmivaldkonna arengusuundadest. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Olulisemad sündmused filmimaastikul ja Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 2018. a töös olid:  Jätkuvalt on Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut kõige suuremahulisem tegevusvaldkond tootmise toetamine. Suurim toetusprogramm oli Riigikantselei toetatud EV100 filmiprogramm, mille raames valminud filmid esilinastusid veebruarist kuni detsembrini. Valdkonna suurim riiklik projekt oli teist korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ja välisprojekt Riigikantselei toel korraldatud Eesti filmi fookusüritused üle maailma.  Ametlikus kinolevis esilinastus 28 uut Eesti filmi (2017. a 21 filmi), millest 14 olid mängufilmid (sh kaks ilma Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tootmistoetuseta), 11 dokumentaalfilmid ja kolm lühifilmide kassetid. Kodumaisel filmil oli 648 585 vaatajat (2017. a 282 421 vaatajat). Kokku käis 2018. a Eesti kinos 3,63 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,75 (võrdluseks 2017. a käis Eesti kinodes 3,51 miljonit inimest ja kinokülastusi ühe inimese kohta oli 2,67).  Filmide turundamiseks osaleti festivalidel. 2018. aastal oli Eesti Filmi Instituut esindatud oma stendiga Berliini, Cannes’i, Clermont-Ferrandi ja Annecy filmiturul. Seoses EV100 tähistamisega korraldati 2018. a rohkem eri- ja fookusprogramme rahvusvahelistel filmifestivalidel nii Eesti kui ka Baltimaade filmikunsti tutvustamiseks.  Filmipärandi digiteerimise osas jätkusid 2017. a alustatud hanke tööd. Valmisid nelja mängufilmi ning viimaste dokumentaalfilmide digitaalselt puhastatud failid, mille kasutuskoopia anti üle nii Rahvusarhiivi filmiarhiivi kui ka Eesti Filmi Instituuti. IV kvartalis anti üle hanke raames tehtud tööd ning alustati uue hanke ettevalmistamisega, mis kuulutatakse välja 2019. a I kvartalis.  Filmipärandi kättesaadavaks tegemise raames linastusid Tallinnfilmi filmid kinodes, näitustel, telekanalites ja lastele ning noortele suunatud üritustel. Filmimaterjali ning fotosid litsentsiti kasutamiseks uutes filmiteostes, raamatutes, ajalehtedes ning ajakirjades. Filmid on vaatamiseks üleval veebi- ja VOD-keskkondades.  Osaleti filmiharidust toetavates koostööprojektides ning toetati filmialast uurimistööd ja filmide digiteerimist. Kokkuvõtlikult täitis Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 2018. a oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid tegevuseesmärke hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 19 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 20 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb vajadusest tagada kultuurist, sh kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine on vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kontsert 2018. a tegevust ja tulemusi sihtasutuse põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide saavutamisel võib hinnata heaks:  2018. a kontserttegevust mõjutas positiivselt EV 100 juubeliprogramm, mis eelkõige väljendus suurenenud muusikaekspordis.  Kokku anti nii Eestis kui välismaal 1177 kontserti (2017. a 1191), millel oli 228 625 kuulajat (2017. a 211 564).  Sihtasutuse omatulud olid 2018. a 3,5 miljoni euroni, mis samal tasemel eelneva aastaga (2017. a 3,49 miljonit eurot).  Aasta teist poolt varjutama pikale veninud sihtasutuse uue juhatuse liikme valimisprotsess. Pideva meediahuvi kaasnähtusena võimendusid mitmed varasemad probleemid, nii finantsilised kui ka halduslikud juhtumid, mis paratamatult tekitasid sihtasutusele mainekujunduslikku kahju. Antud probleemide lahendamisega tegeletakse tõsiselt ja järjekindlalt järgnevate aastate jooksul. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. 21 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 22 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstimuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2016. a asutatud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseumi tegevus jaguneb kaheksa tegevusvaldkonna vahel. Nende tegevuste 2018. a tulemused olid järgmised:  Arendustegevus – Rahvusvahelisel suunal sõlmiti kokkuleppeid, peeti läbirääkimisi ja toimus protsessi kontroll seoses Eesti Kunstimuuseumi näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisperioodiga 2018. a (näitused Brüsselis ja Roomas); EV 100. juubeliga 2018. a (näitused Washingtonis, Pariisis, Moskvas, Nantes ja Tokios); Eesti Kunstimuuseumi 100 (2019. a Jaapanis). Organisatsioonilisel suunal toimus Eesti Kunstimuuseumi ühise visuaalse identiteedi väljakujundamine (projekt alustati 2018. a ja see viiakse lõpule 2019. a), et muuseumi juubeliaastal esineda ühise uuendatud identiteediga. Infoliikumise parendamiseks viidi läbi Eesti Kunstimuuseumi siseveebi projekt. Kokkuvõtlikult on Eesti Kunstimuuseumi pidevalt arenev organisatsioon tugeva rahvusvahelise suunaga.  Kogude tegevus – Korraldati kogude täiendamist, hooldustöid, inventeerimist, museaalide kirjeldamist infosüsteemis MuIS, fotografeerimist ja digiteerimist, restaureerimist ja konserveerimist ning teadusliku arhiivi korrastamist. Kõik nimetatud tööd on plaaniliselt täidetud.  Näitusetegevus – Eesti Kunstimuuseumi filiaalides avati kokku 24 uut näitust (2017. a 26 näitust). Nendest 6 näitust oli rahvusvahelised ja 24 näitust tutvustasid Eesti pärand- ja nüüdiskunsti (2017. a vastavalt 7 ja 19). Avatud oli 6 püsiekspositsiooni (2017. a 8). Lisaks toimus 5 näitust väljaspool Eestit (2017. a 3). Näitustegevus toimus vastavalt planeeritud kavale.  Haridus- ja publikprogrammid – Jätkus koostöö kõrgkoolidega ning tegevused erivajadustega inimestele muuseumi ja programmide kättesaadavaks tegemiseks, mh algatati dementsussündroomiga inimestele suunatud ürituste sari ning projekt „Kunst nähtavaks“ pälvis Eesti Pimedate Liidu aasta teo auhinna ja muuseumihariduse edendaja tiitli. Kokku külastas Eesti Kunstimuuseumi muuseume 2018. a 443 183 inimest (2017. a 347 888 inimest) ja välisnäitusi 361 312 inimest (2017. a ca 20 000). Eesmärk tutvustada kunstiväärtusi publikule nii kodu- kui ka välismaal on hästi täidetud.  Uurimis-ja teadustegevus – Toimus kaks seminari, üks sümpoosion ja üks konverents. Ilmus eelretsenseeritav väljaanne „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“. Jätkus koostöö Teaduste 23 Akadeemiaga, regulaarsed näituste analüüsid ning Eesti Kunstimuuseum 100 trükiste ettevalmistamine. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum toetab oma spetsialistide doktoriõpet – doktoriõppes jätkas seitse spetsialisti. Uurimis- ja teadustegevus toimus vastavalt planeeritud tegevuskavale.  Kirjastustegevus – Ilmus 20 raamatut, teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number, muuseumi juubelile pühendatud seinakalender, Eesti Kunstimuuseumi muuseumide perioodilised näituste infobukletid ja voldikud, lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Käivitati Eesti Kunstimuuseumi 100 juubeliga seoses ilmuvate trükiste ettevalmistustööd ning jätkusid tööd seoses Johann Köleri monograafiaga. Kataloogid, toimetised jm pisitrükised ilmusid õigeaegselt ja planeeritud mahus.  Eesti Kunstimuuseumi poed –Igas filiaalis on avatud peamiselt Eesti Kunstimuuseumi tegevusega seotud tooteid müüv pood. Käivitati muuseumi pop-up pood kaubanduskeskuses T1. Aasta jooksul parandati ka kõikide kaupluste visuaalset marketingi. Muuseumipoodide tähtsus Eesti Kunstimuuseumi tegevuses on kasvanud.  Haldustegevus – Uuendati Niguliste muuseumis asuva Bernt Notke „Surmatantsu“ eksponeerimislahendust (uus visuaalne ja tehniline teostus), sh klaasi vahetus ja valgustus. Ehitati välja toimiv KUMU ventilatsioonisüsteem ning tõsteti Kadrioru Kunstimuuseumi vestibüüli põrandat. Eelnimetatud tegevused näitavad sihtasutuse võimekust olla kaasaegselt toimiv muuseum. Sihtasutus tegutses 2018. a planeeritud mahus ning täitis endale seatud eesmärgid väga hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 24 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Meremuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2017. a asutatud Sihtasutus Eesti Meremuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2017. aastal asutatud sihtasutuse jaoks oli 2018. aasta esimene tegutsemise täisaasta, kus oluliseks mõjutajaks oli Suure Rannavärava kompleksi renoveerimise ettevalmistused koos ekspositsiooni sisuloomega. Paralleelselt sellega toimus ka suurnäituste avamine ja uute ettevalmistamine Lennusadamas vastavalt kinnitatud tegevus- ja pikemaaegsele arengukavale. Sihtasutus Eesti Meremuuseumi peamised eesmärgid 2018. a olid ning neid täideti järgnevalt:  Näituse „100 aastat kiilu all“ tootmine ja avamine 23. veebruaril ühe osana Eesti 100 programmi raames. Näituse raames valmis ka raamat eesti ja inglise keeles koostöös Äripäeva kirjastusega. Aasta lõpuks oli näitust külastanud 180 944 külastajat.  Lennusadama väikeses näituseruumis tegutses kuni sügiseni allveearheoloogia elamusruum ning seejärel avati seal koostöös Suurbritannia saatkonnaga näitus „Operatsioon Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel“, kus osales ka Prints Edward koos abikaasa Wessexi hertsoginna Sophie’ga.  Omatulud toodete ja teenuste müügist planeeriti ca 2,66 mln eurot, laekus ca 2,77 mln eurot.  Piletiga külastajate arvuks planeeriti 221 000, mis jäi aga siiski täies mahus täitmata ning tulemuseks saavutati 211 491 külastajat. Siinkohal avaldas oma tuntavat mõju Soome turistide osakaalu vähenemine Tallinnas.  Sadamas valmis uus äriplaan, uue ujuvkai soetamist, millega lisandus 20 uut kaikohta. Projekti toetas EAS väikesadamate meetme alt.  Paksu Margareeta renoveerimisega seoses sulgeti jaanuari lõpus sealne ekspositsioon ja alustati nii inimeste kui ka kogude ümberkolimist. Veebruaris valmis värskelt renoveerituna Lennusadamas kontoripindadeks kasutatav kunagine staabihoone ja koguhoidjad koos kogudega sai viidud rendipinnale Rahvusraamatukogus.  Juunis sõlmiti peale ehitushanget Suure Rannavärava ja Paksu Margareeta renoveerimise peatöövõtja leping ning täiemahulised tööd käivitused juuli alguses. Tööde kiiret edenemist takistasid suvel mitmed arheoloogilised leiud kui ka kavandatust raskem pinnase eemaldamine rajatava kogehalli alalt. Uue ekspositsiooni sisuloome on kulgenud plaanipäraselt  Lennusadamas jätkusid järgnevate suurnäituste ettevalmistamine: 2019 „Sex and the Sea“ koostöös Luperpedia Foundationiga Hollandist ja 2020 „Unseen Oceans“ Ameerika Loodusajaloo muuseumist New Yorgis, kuhu on kavas toota ka lisaks Eesti mereuuringute osa.  2018. a jõudis lõpule rahvusvaheline mereturismi projekt „30 Miles“, mis on fokusseeritud Soome turul Lennusadama teadlikkuse tõstmisele ning jätkuvalt on muuseum osaline ka partnerina rahvusvahelises Tandem projektis, kus keskendutakse erivajadustega inimeste muuseumikülastuse lihtsustamise probleemidega, millest osa saab ka rakendada Paks Margareeta uue ekspositsiooni puhul. 25  Kogude osas oli eesmärgiks saada tulemuseks, et on digiteeritud 12% dokumentidest, 69% fotodest, 63 %esemetest, 55% allveearheoloogiast ning kogudest kokkuvõtvalt oleks 59% kirjeldatud, mis ka täideti. Endiselt on probleemiks, mis ka lähiaastatel tõenäoliselt ei muutu, et ainult 22% muuseumi kogudest on säilitatakse nõuetekohastele tingimustele vastaval pinnal. Kokkuvõtvalt on Sihtasutuse Eesti Meremuuseum tegevus olnud 2018. a siiski edukas, vaatamata nii keerulisele kolimisele ja teatud tegevuste ümberkorraldamisele ning olulisele töömahu suurenemisele, mis on sõltuv mitmetest suurnäitustest ning eelkõige Paksu Margareeta renoveerimisprojektist. Ka piletiga muuseumit külastatavate turistide mõningane vähenemine ei mõjutanud negatiivselt sihtasutuse planeeritud eelarve täitmist. Eelnevat arvestades võib öelda, et sihtasutus on oma põhikirjalist eesmärke ja aastaseid tegevuseesmärke täitnud hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 26 2.11. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. 2014. a asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Riigi osalemise kaudu Sihtasutuses Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tagatakse muuhulas Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2018. a iseloomustab:  2018. aasta oli ERSO jaoks tulemuslik ning äärmiselt kontsertiderohke aasta. Esialgselt planeeritud 55 kontserdi asemel andsid ERSO erinevad koosseisud kokku 148 kontserti (2017. a 72 kontserti). Kõige enam panustati EV 100-le pühendatud projektiga „ERSO muusikute 100 kontserti Eestile“. Just selle ettevõtmisega lisandus märkimisväärne arv väljaspool Tallinna antud kontserte. ERSO korraldatavatel kontserditel oli keskmiseks saali täituvuseks 80,93 % (2017. a 79,11%).  Jätkati noortele mõeldus hariduslike projektidega „ERSO hommik“, lõunakontserdid koolidele, instrumente ja muusikat tutvustavad kontserdid lasteaia viimastele rühmadele ning algkoolidele. Suur hulk (kooli)noortele mõeldud kontserte toimus ka 100 kontserdi raames. Samuti jätkus muusika-aastal (2015) sündinud laste hariduslik projekti.  Erakordseks jäi 2018. aasta ka välisreiside osas, ühtekokku tähistati Eesti Vabariigi 100. juubelit ühtekokku 16 kontserdiga, mille käigus astuti üles Ameerika Ühendriikide erinevates linnades, Hong Kongis, Berliinis, Jerevanis, Tbilisis, Batumis, Lahtis, Londonis ja Riias.  Aasta jooksul toimus seitse salvestamisperioodi (2017. a üheksa salvestust) erinevatele mainekatele plaadifirmadele ning ilmus kaks rahvusvaheliselt väga positiivse tagasiside saanud albumit.  ERSO kontserdisarjade süsteem oli taaskord edukas, ületades eelneva, 2017. aa rekordi (1050 piletit) üle kahesaja uue kliendiga (kokku 1285). Eeltoodud arvestades täitis Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma põhikirjalist eesmärki väga hästi. 2018. a planeeritud tegevuseesmärgid täideti ning mõningatel juhtudel isegi ületati märkimisväärselt. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 27 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 28 2.12. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. 2016. a riigi ning Eesti Olümpiakomitee asutatud Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli sihtasutuse teine tegevusaasta. Jätkusid muuseumi ümberkorraldused eesmärgiga kaasajastada muuseumi teenuseid, arendada nähtavust ja näituse- haridus- ja kogumispõhimõtteid. Esmakordselt külastas muuseumi aasta jooksul üle 10 000 piletiga külastaja ning muuseum teenis omatulu üle 67 000 euro, mis ületas püstitatud aastaeesmärki enam kui 13% ning eelmise aasta omatulusid enam kui 31% võrra. Rallikogukonnaga koostöös valmis elamusnäitus „See on Ralli!“, sai alguse spordipärandi digitaalse talletamise projekt „Spordimälu“ ning lõpule sai viidud aastaid töös olnud Eesti spordiajaloo ülevaateteose koostamise protsess. Silmapaistev oli muuseumi rahvusvaheline tegevus – koostöös maailma absoluutse tipu, Real Madridi jalgpalliklubiga, õnnestus Tartus esitleda ülevaatenäitust klubi selle sajandi olulisematest auhindadest ja muudest rariteetidest. Muuseumi edukas töö 2018. a sai tunnustatud teistkordse Eesti muuseumide aastaauhinnaga, ROK eriauhinnaga „Olympism in Action“ ning Tartu kultuurikandja preemiaga. Kokkuvõttes võib pidada Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teist tegevusaastat edukaks ning põhikirjalisi ja tegevuseesmärke täitis sihtasutus väga hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. 29 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 30 2.13. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:  pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi;  korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele;  talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit;  kujundada väärtushinnanguid tervislikest eluviisidest. 2013. a riigi ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli muuseumi jaoks rekordiline mitmete kvantitatiivsete mõõdikute poolet, ületati mitmeid püstitatud eesmärke. Esmakordselt teeniti sedavõrd suurt omatulu (25% eelarvest), kasvas külastajate arv ning läbi viidi rekordarv muuseumitunde:  Muuseumi külastas 2018. a jooksul 50 150 külastajat, mis on muuseumi külastatavuse senine rekordarv (2017. a 46 762, kasv võrreldes eelneva aastaga on üle 7%).  Aasta jooksul värskendati muuseumi püsiekspositsiooni ja täiendati plastinaatidega. Püsinäitusel on nüüdsest eksponeeritud kaks täissuuruses inimkeha ning mitmeid väiksemaid plastinaate.  Aasta-aastalt on märgatavalt kasvanud muuseumitundides ja -tuuridel osalejate arv ja sellest tulenevalt ka teenitud tulu. 2018. a osales muuseumitundides 19 379 inimest, mis on üle 20% rohkem kui eelneval aastal. Muuseumis viidi läbi üle 830 tunni ning üle 320 muuseumituuri. Muuseumikülastajate seas oli õpilasi 206 erinevast koolist-lasteaiast, mida on pea 12% enam kui eelneval aastal.  Muuseumi esemekogu on 2018. aa jooksul pea täiel määral üles pildistatud, fotofailid on digihoidlasse üles laetud, lisatud on kasutusõigused ja metaandmed ning digikujutised on Muuseumide Veebivärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks tehtud. 2018. a jooksul parenes ka osade esemekogu museaalide seisund ja hoiustamistingimused. Läbi viidi dokumendi- ja esemekogu inventuur ning dokumendikogu sisuanalüüs. 2018. a lõpuks on 88% muuseumikogust MuISis kirjeldatud, 55% muuseumikogust vähemalt I etapi kirjelduse tasandil. Muuseumikogust 32% on digiteeritud. 2018. a sai põhikogusse arvel võetud 150 museaali ja 80 plastinaati abikogusse.  Omatulu teeniti 249 498 eurot, moodustades kogu sihtasutuse eelarvest üle 25% (2017. a oli omatulu osakaal 20%). Võrreldes eelneva aastaga on omatulu kasv olnud üle 32%.  2018. a maikuus toimus juhatuse liikme vahetus. Uue juhatuse liikme prioriteetne tegevus oli moodustada pädev ja motiveeritud meeskond ning paika panna toimiv organisatsiooni struktuur. Kokkuvõttes täitis Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum talle põhikirjaga seatud eesmärke ja võetud aastaseid tegevuseesmärke 2018. a väga hästi. 31 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 32 2.14. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, s.h:  Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine;  kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas;  Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine;  ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus;  Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a asutatud Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Ennistuskoja „Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja digiteerimisel. Kahe riigiasutuse ühendamine sihtasutuseks on ennast õigustanud ning sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum tegevust talle põhikirjaga seatud eesmärkide ning 2018. a tegevuseesmärkide täitmisel võib hinnata heaks:  Arengukava eesmärk 1 –Eesti Vabaõhumuuseum on üks riigi enim külastatavaid muuseume: o Külastatavuse arvu aitas stabiilsena hoida 2018. a ilus suvi (2018. a 137 824 ja 2017. a 139 213 külastajat), sh kasvas väliskülaliste hulk (2018. a 50% ja 2017. a 37%). o Püsinäituste ja ürituste programmide arendamise osas valmisid Setu ja Peipsivene püsinäitusele hariduslikud lõimumisprogrammid. Alustati nõukogude korterelamu ekspositsiooni rajamist. 2018. a viidi läbi projekteerimistööd, korraldati hange maja ületoomiseks ning alustati ehitustöödega. Peamised ehitustööd jäävad 2019. a. Samuti sõlmiti koostööleping Puiduklubi MTÜ-ga, mille alusel püstitatakse 2019. a uus eksponaathoone, mis kajastab 21. sajandi alguse tehnoloogiaid ja materjale ning järgib keskkonnasäästliku hoone ehitamise põhimõtteid.  Arengukava eesmärk 2 – Eesti Vabaõhumuuseum on kultuuripärandi valdkonna kompetentsus- ja uurimiskeskus (sh rahvusvahelisel tasandil): o Lisaks uurimiskavadega seotud plaanilisele teadustööle kirjutati teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ning esineti ettekannetega, inventeeriti koolimaju ja sisestati nende kohta kogutud info Muinsuskaitseameti maaehituspärandi andmekogusse. Seoses uue museaalhoone toomisega muuseumisse viidi läbi nõukogude kortermajaga seotud uuringud. o Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kantud andis välja digijuhendi 2.0, mis on mõeldud ruumiliste esemete digiteerimiseks ja kasutamiseks kõigile muuseumidele.  Arengukava eesmärk 3 – museaalid on nõuetekohaselt kirjeldatud, tagatud on nende pikaajaline säilimine ning avalikkuse ligipääs kogudele: 33 o 2018. a viidi läbi muuseumikogu täielik inventuur. Aasta jooksul korrastati ja konserveeriti kokku 972 museaali. Museaalhoonete puhul teostati tööd vastavalt restaureerimiskomisjoni poolt paika pandud rakenduskavale. o Jätkus museaalide MuIS-i sisestamine (dokumenteerimine, sh digiteerimine). Kuna osa juba varem sisestatud kirjeldustest ei vastanud I etapi nõuetele, tuli neid parandada ja täiendada. MuISis on I etapis kirjeldatud 75%, minimaalsete andmetega 100% museaalidest.  Arengukava eesmärk 4 – konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on hinnatuim partner kultuuriväärtuste konserveerimisel, restaureerimisel, digiteerimisel nõustamisel ja ekspertiiside läbiviimisel muuseumidele ja teistele tellijatele: o Riigieelarvest rahastatava konserveerimis- ning digiteerimisteenuse pakkumine riigimuuseumitele ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele sihtasutustele toimus vastavalt rakenduskavale. o Kanuti töötajate viisid läbi 31 erialast koolitust kokku 314 osalejale. Juhendati 44 praktikanti.  Arengukava eesmärk 5 – Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumi Eest juhtivaid kultuuripärandi valdkonna haridus- ja koolituskeskusi: o Töö toimus neljal võtmetegevusel: Kuie kooli, maaarhitektuuri keskuse, konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut ning paljurahvuselise Eesti keskuse baasil. Haridusprogrammides osales 11 453 õpilast (2017. a 14 057) ja täiendkoolituse programmides oli 1931 osalejat (2017. a 1707), kokku toimus 567 programmi (2017. a 683). Haridustegevuse järjepidevat tööd mõjutas enim Kuie koolis juhi vahetus ning lisaks on jäänud väiksemaks ka grupikülastustes keskmine laste arv.  Arengukava eesmärk 6 – tugiteenused võimaldavad pakkuda suurepärast külastuskogemust ja kasvatada sihtasutuse omatulusid: o Tugiteenustest laekuv müügitulu oli 2018. a 648 450 eurot (2017. a 645 534 eurot), mis jäi plaanitust väiksemaks. Seda mõjutasid kaubandusjuhi ja kõrtsi juhtide lahkumised.  Arengukava eesmärk 7 – sihtasutuse töötajad on motiveeritud ja organisatsioonikultuur põhineb ühisväärtustel: o 2018. a töötajate rahulolu ei hinnatu. Endiselt on suur tööjõu voolavus, mis on peamiselt seotud tugipersonaliga. Kultuuritöötajatel on enamasti väga pikk asutuses töötamise staaž.  Arengukava eesmärk 8 – arendusprojektide elluviimine toimub vastavalt investeerimiskavale: o 2018. a välisvahenditest investeeringuid planeeritud ei olnud. Omatuludest kulus kõige suurem summa nõukogude maja museaalhoonega seotud töödele. Teostati ka valvesüsteemide väljaehitamise viimase etapi tööd. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 34 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 35 2.15. Sihtasutus Endla Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kuntsiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. 2012. a riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla asutatud sihtasutus Endla Teater võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonekompleksi haldajana. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli Sihtasutusele Endla Teater loominguliselt huvipakkuv, kunstiväärtuslikke lavastusi loov, paindlik ja uusi koostöövõimalusi pakkuv aasta. Oma mõju tegevusele avaldas veel eelneval aastal toimunud suuremahuline lavaseadmete rekonstrueerimine. Tuli harjuda uute lavatehniliste tingimustega ja repertuaaris olevad lavastused jooksvalt uude keskkonda integreerida. 2018. a statistilised, sh publikunumbrid, saavutasid teatrimaja remondieelse taseme, kuigi seda mõjutas ikka veel remondiprotsessist lähtuvad järelvõnked. Aasta jooksul esietendus Endla Teatris üheksa uuslavastust (sama arv eelneva aastaga). Samas jätkus ka mängukavas olevate lavastuste esitamine. Repertuaariplaan oli koostatud vastavalt teatri arengu- ja tegevuskavast lähtuvale visioonile. Kokku andis teater 2018. a 323 etendust (2017. a 285) 79 036 külastajale (2017. a 67 351 külastajat). Endla teater viis oma lavastusi vaatamiseks Eesti teistesse saalidesse, seda 43 korral ligi 10 246 teatrihuvilisele (2017. a 33 korral samuti ligi 10 000 külastajale). Lisaks jätkus vaatajaid ka Teatrikinosse, Jazzklubisse ja Teatrigaleriisse. Väärtfilmiõhtuid Teatrikinos toimus 10 korral 874 huvilisele. Näitusi Teatrigaleriis oli aasta jooksul 16 ja neist oli võimalik osa saada kõigil teatrimaja külastajatel. Endla Jazzklubis toimus 2018. a 21 kontserti, keskmiselt oli klubi külastajate arv 60-80 inimest. Teatrimaja oli avatud ka teiste Eesti teatrite ja ürituste korraldajate etendustele – aasta jooksul toimus 51 erinevat üritust, millest võttis osa ligi 23 000 inimest (2017. a vastavalt 58 üritust umbes 14 500 inimesele). Teatrikohvik toimib jätkuvalt Sihtasutuse Endla Teater iseseisev majanduslülina, olles paljude majas toimuvate tegevuste siduv element ning ka oluline majanduslik tugi teatrile. Kohviku majanduslik edukus on otseselt sõltuvuses külastajate arvuga. Jätkati ka teatribussi teenuse pakkumist ja edasiarendamist, mille kaudu pakutakse aktiivsemale teatripublikule võimalust külastada ka teiste Eesti teatrite lavastusi. Sihtkohaks on olnud ka Läti Rahvusooper Riias. 2018. a toimus erinevatesse etenduspaikadesse 62 väljasõitu kokku ligikaudu 3100 külastajale (2017. a 55 väljasõitu ligikaudu 2700 külastajale). Kokkuvõttes oli Sihtasutusele Endal Teater 2018. a mitmekülgse mängukavaga, tugeva loomingulise meeskonnaga ja õnnestunud kunstiliste valikutega aasta. Publikuhuvi oli 2017. a toimunud remondiga seotud ebamugavustele vaatamata siiski piisavalt suur. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Endla Teater tegevust põhikirjaliste ja 2018. a tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. 36 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 37 2.16. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on:  Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine;  Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2013. a riigi ja Haapsalu linna asutatud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid peamised eesmärgid 2018. a olid ning neid täideti järgnevalt:  Piiskopilinnuse pealinnuse muuseumi ettevalmistus- ja lammutustööd, välisrajatiste ehitustööd ja hoone rekonstrueerimistööd toimusid vastavalt ehituslepingule ja ajagraafikule.  Lõpetati Raudtee- ja Sidemuuseumi vaguni restaureerimine INTERREG-i EST-LAT programmi raames. 2019. a jätkatakse kavandatud tegevusi näituseprogrammide koostamiseks. Vagun avatakse külastajatele 2019. a suvehooajaks.  Endise ambulantsihoone (Raudtee 10) Raudtee- ja Sidemuuseumi dokumendihoidlaks renoveerimine lükati edasi, kuna täiendavalt on vaja analüüsida hoone renoveerimise otstarbekust ja üldist kogude seisukorda. Paralleelselt toimusid läbirääkimised Haapsalu Veevärgiga sidekogu museaalide hoiustamiseks pikaajalise rendilepingu alusel.  EV 100 raames avati endises Raekojas näitus „1982“, mida külastas 2018. a 5609 inimest, mis on viimase viie aasta suurim Raekoja näituste külastajate arv.  Iloni Imedemaal Ilon Wiklandi avatud raamatukogu ja teaduskogu avamine külastajatele lükkus 2019. a lõppu ning selle sisustamine teostub Ilon Wikland 90 sünnipäeva tähistamisega 2020. a. Ettevalmistustööd raamatukogu uuendamiseks algasid 2017. a, mil valmis avatud raamatukogu ruumilahendus ja mööblikavandid. 2018. a remonditi ruum ning paigaldati uus valgustus.  2018. a ühes põhieesmärgiks seati ka saavutada muuseumi tasuliste teenuste mahuks 183 000 eurot. Eesmärk täideti ja ületati – tasuliste teenuste mahuks saavutati ca 284 000 eurot.  Tehti ettevalmistustööd Tartu Kunstimuuseumist üle tulnud Ants Laikmaa dokumendikogu digiteerimiseks, mille käigus töötati läbi Laikmaa dokumendikogu – kokku 3066 lk materjale ning koostati esialgsed nimekirjad. Digiteerimine jätkub 2019. a. Kogude üldisel inventeerimisel tehti MUIS-i plaanitust väiksem arv kirjeldusi, kuna kogudega seotud vähese personaliga on raske tagada aastaringset järjepidevust muude ülesannete kõrval. Samas liitus sihtasutusasutus kahe Euroopa Liidu struktuurifondidest toetust saava digiteerimisprojektiga, mis aitab kogude digiteerimise ja kirjeldamise mahtu suurendada.  Juulis 2018 avati Tokyos Ilon Wiklandi illustratsioonide Rootsi-Jaapani ühisnäitus. Näitus avati jääb Jaapanisse kuni 2020. a juulini (kokku 10 linnas). Sihtasutus laenas Jaapani näitusele 40 Ilon Wiklandi illustratsiooni ning osales näituse kataloogi koostamisel. 38 Vaatamata pealinnuse sulgemisega oli külastajatele avatud toomkirik suvehooajal kõikidel päevadel. Iloni Imedemaa tihe suveprogramm tagas külastuste tõusu ning esmakordselt ületati seal 20 000 külastaja piir (21 043). 2018. a augustikuus ületas sihtasutus kavandatud omavahendite aastaplaani. Kokkuvõttes teeniti omavahendeid plaanitust rohkem ca 100 000 eurot. Muuseume külastas kokku 60 803 inimest. See on võrreldes 2017. a küll ca 5000 külastajat väiksem, kuid siis oli pealinnus kaheksa kuud avatud. Kokkuvõttes tagati 2018. a linnusemuuseumi stabiilne rahastamine, ehitustööde püsimine ajagraafikus, mis lubab uue muuseumi avada juunis 2019. a. See oli ka üks olulisemaid Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid asutamise eesmärke. Sihtasutus täitis 2018. a seatud eesmärke väga hästi ning ühise sihtasutuse moodustamine Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu linna poolt igati õigustatud. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutuse asutajad, Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu ja Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu andsid oma 21.06.2018. a otsusega Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõusoleku asutada Sihtasutus Rannarootsi Muuseum. Sihtasutus Haapsalu- ja Läänemaa Muuseumid asutas Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum 28.01.2019. a. Asutamisel tegi Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid rahalise sissemakse summas 100 eurot. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Rannarootsi Muuseumi 5,5 töötajaga eraldiseisva riigimuuseumina jätkamise küsimus oli pikka aega arutlusel. Muuseumi tulevikku on nähtud nii riigi osalusel asutatud Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid koosseisus uue struktuuriüksusena kui ka eraldiseisva sihtasutusena. Muuseumi juriidilise vormi üle otsustamisel olid kaalukeeleks välismaal elavad eestirootslased, kelle rahaline toetus Rannarootsi Muuseumile on olnud läbi aastate strateegilise tähtsusega. Arvestades eratoetuste olulisust ning soovi muuta eelarve käsutamist senisest paindlikumaks leidis Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogu, et otstarbekas on säilitada Rannarootsi Muuseum eraldiseisva asutusena, muutes samas senist juriidilist vormi. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kui piirkonna keskmuuseum võttis endale kohustuse asutada Sihtasutus Rannarootsi Muuseum. Kokkuvõttes tagatakse nii Rannarootsi Muuseumi iseseisvus ning saavutatakse suurem organisatsiooniline võimekus. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 39 2.17. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2014. a riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valdade (2017. a ühinenud Hiiumaa vallaks) asutatud Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid Hiiumaa kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a seatud eesmärgid on Sihtasutus Hiiumaa Muuseum üldiselt hästi täitnud. Asutajate (eeskätt Kultuuriministeeriumi) toetus muuseumi tegevusel on olnud piisav eesmärkide saavutamiseks, mida toetab ka rahuldav omatulu. Eriti positiivselt on mõjunud riigi poolne lisafinantseerimine hoonete remonttöödeks ning ekspositsioonide uuendamiseks. Edukas on olnud ka sihtasutuse enda projektitegevus, näiteks lisarahastus maaeluarengu programmist Leader, mida on suunatud Kassari püsiekspositsiooni uuendamisse kui ka uute muuseumikülastuse pakettide ja giidituuride loomisesse. 2018. a toimus muuseumis 13 näitust, sh viis oma- ja kaheksa külalisnäitust (2017. a vastavalt 10, 6 ja 4). Muuseumi kõiki filiaale külastas kokku 14 875 külastajat (2017. a 14 354). Muuseumi põhikogusse võeti 2018. a vastu 240 museaali (2017. a 458), kogu suuruseks aasta lõpuks oli 33 090 museaali. Koostati 1163 kirjet MuIS-i (2017. a 891), digikujutis tehti 1592-st esemest (2017. a 3598). MuIS-i täitmises on tekkinud mahajäämus, kuna sihtasutuse vähesed inimressursid ei vasta nõutavale ajagraafikule. Kogud on nõuetekohaselt hooldatud. 2018. a jätkus muuseumi uue hoidla kavandamine, kuivõrd hetkel kasutatakse hoidlatena ruume kõigis muuseumi viies filiaalis, millest aga ükski ei vasta täielikult hoiustamise tingimustele. Valminud on uue hoidlahoone detailplaneering ja põhiprojekt. Hiiumaa vallaga on sõlmitud kokkulepped hoidla maakasutuse osas. Lahendamist ootab ehituse rahastamise küsimus. Eelnevast tulenevalt ja arvestades võimalusi on Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid põhikirjalisi eesmärke ja 2018. a tegevuseesmärke täitnud hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 40 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 41 2.18. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses. Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on arenev ning rahvusvaheliselt ja riigisiseselt tunnustatud. Keskuse põhiteenuseks on erinevate spordialade aastaringsete treeningvõimaluste pakkumine koos majutuse ja toitlustusega. Välja on ehitatud välispordivõimalused aktiivseks vaba aja veetmiseks ja erinevate spordialade harrastamiseks. Riigi osalemine sihtasutuse asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulistele investeeringutele vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus sai 2018. a hästi hakkama keskuse majandamisega. Suurimaks väljakutseks on jätkuvalt olemasolevate töötajate suur töökoormus ja kaadri vähesus ning sihtasutuse eelarve teeb pingeliseks vahendite vajadus keskuse remondiks ja renoveerimiseks (keskus on 43 aasta vanune). Sihtasutuse eesmärgi – liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine – täitmiseks renoveeriti ja ehitati valdavalt sihtasutuse enda töötajate poolt mitmed spordirajatised. See võimaldab eesmärke täita heal ja väga heal tasemel ning on alus sihtasutuse omatulu eelarve täitmisele. Seda näitab ka majandustegevuse 2018. a tulu ettevõtlusest, mis suurenes võrreldes 2017. a 15 211 euro võrra. Aktiivsemaks on muutunud omaalgatuslik sportlik tegevus ning väliste spordirajatiste ja - väljakute kasutamine (rannajalgpalliväljak, tenniseväljak, discgolfi rajad, asfalteeritud liikumisrajad jpm). Keskuses korraldati mitmeid rahvusvahelisi võistlusi, Eesti meistrivõistlusi ning muid üritusi, samuti korraldati treeninglaagreid. Jõulumäe Tervisespordikeskust kasutas 2018. a kokku 25 275 (2017. a 25 716) registreeritud külastajat, neist lapis 11 252 (44,5%). Organiseeritud sportlikel ja kultuurilistel üritustel osalejaid oli 35 erinevast välisriigist kokku 1425 inimest (võrdluseks 2017. a vastavalt 37 ja 1604). Registreeritud kasutajatele lisanduvad omaalgatuslikud kasutajad, mis on hinnanguliselt samas suurusjärgus organiseeritud kasutajate arvuga. Keskuse eesmärk on olla tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. Koostööd tehakse paljude spordi- jt organisatsioonidega, elavnenud on koostöö ning kogemuste vahetamine sarnaste keskuste ning teiste eluvaldkondadega (näiteks haridus). Toimimine multifunktsionaalsena on ennast tõestanud, kasutajate ringi kuuluvad 39 erineva spordi- ja kultuurivaldkonna ning muu organisatsioonilise ühenduse kasutajad Eestist ja välismaalt. Tulenevalt eelnevast võib Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus 2018. a tegevuse tulemuste ning põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tegevuseesmärkide täitmisega jääda igati rahule ja sihtasutuse tegevust hinnata heaks. 42 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. . 43 2.19. Sihtasutus Kultuurileht Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Sihtasutuse poolt kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutus tegevuse jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on oluline ka järgnevatel aastatel. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a jätkas sihtasutus oma põhitegevust, s.t kultuuriajakirjade ja ajalehtede kirjastamist (ajakirjad Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke, ajalehtede Sirp, Uma Leht, Müürileht ja Õpetajate Leht). 2018. a jaanuarist lisandus sihtasutuse väljaannete hulka kord kuus ilmuv ajaleht Müürileht. Projektipõhiselt kirjastatakse lisaks üks kord kuus ilmuva välispoliitika- ja julgeolekuteemalise lehe Diplomaatia. Jätkati Sirbi vahel Keele Infolehe ja teaduskülgede ilmumist. Ajakirjade ettetellijate arv püsis varasemal tasemel ja 2018. a lõpul oli neid 15 426 (2017. a 16 347). Sihtasutuse Kultuurileht 2018. a majandusaasta aruande tulem oli jätkuvalt positiivne kasumiga 4266 eurot (2017. a 3304 eurot). Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Kultuurileht tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Kultuuriministeerium viis Sihtasutuses Kultuurileht 2018. a läbi auditi „Sihtasutusele Kultuurileht eraldatud vahendite kasutamisele ja protsesside toimimisele hinnangu andmine“. Auditi eesmärgiks oli anda hinnang Sihtasutusele Kultuurileht 2017. aastaks Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta, sh vastavus eelarvele, kulude otstarbekus ja seotus asutuse tegevusega. Auditi käigus hinnati sihtasutuse töö korraldamist ja 44 protsesside toimimist strateegilise planeerimise, tulude, kulude (sh hangete), varade ja personaliga seotud valdkondades. Arvestades auditi käigus läbiviidud toimingute tulemusi, on Kultuuriministeeriumi siseaudiitorid seisukohal, et Sihtasutus Kultuurileht on riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutanud üldjuhul sihipäraselt, kuid Sihtasutuse tegevus vajab mõnedes valdkondades olulist täiendamist. Kokkvõtlikult leiti auditi tulemusena, et  sihtasutuse strateegiline planeerimine pole piisavalt tõhus ega mõjus – puudub arengukava, iga-aastases tegevuskavas pole toodud kavandatud tegevusi eesmärkide täitmiseks, on toodud vaid põhikirjalised eesmärgid. Samas annab sihtasutuse eelarve ja selle täitmise aruandlus selge ülevaate planeeritud ja tegelikest tuludest ning kuludest;  sihtasutuse tulud koosnevad majandustegevusest saadavast tulust, saadud toetusest ja muudest tuludest, millest Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest eraldatud tegevustoetus oli ca 70%. Tulude arvestus on hästi korraldatud.  ilma riigi toetuseta sihtasutuse väljaanded ennast ära ei majanda. Selgeid väljaannete müügihinna kujunemise põhimõtteid ei ole sihtasutus sätestanud;  väljaannete tootmiskuludest moodustavad suurima osakaalu autori- ja litsentsitasud. Et Sihtasutus Kultuurileht ei sõlmi kõigi autoritega kirjalikke lepinguid, ei ole piisavalt tagatud sihtasutuse õigus kasutada avaldatud artikleid jmt edaspidi enda või kolmandate isikute elektroonilistes kanalites. Sõlmitud lepingud on erinevad nii sisult kui vormilt, samuti erineb väljaannete toimetuste lähenemine autoritelt tellitavatesse teostesse;  väljaandeid jagatakse osaliselt tasuta, muuhulgas reklaami eesmärgil, kuid väljaannete tasuta levitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud, mistõttu jääb tasuta levitamise eesmärk ebaselgeks;  personalivaldkonna dokumendid on üldjuhul korrektselt vormistatud, v.a. osad töövõtulepingud, mis ei ole vormistatud õigeaegselt. Sihtasutuse tegelik struktuur ei ole kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud struktuuriga;  majandamiskulud on tehtud vastavalt eelarvele ja on seotud sihtasutuse tegevusega. Mõningaid puudusi esineb tehtud kulude dokumenteerimisel või kulude kajastamisel vastavalt riigi kontoplaanile;  juhatuse liikmele kulude hüvitamise põhimõtted ei ole kirjalikult sätestatud, kõik kulud ei ole nõukogu poolt kinnitatud;  sihtasutus ei ole kirjalikult sätestanud asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise põhimõtteid. Sihtasutus on tänaseks astunud samme auditis välja toodud puuduste kõrvaldamiseks. 45 2.20. Sihtasutus Kunstihoone Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. 2017. a detsembris riigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud Sihtasutus Kunstihoone täitab talle põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise eesmärke Eesti vanimas ja olulisimas, 1934. a Eesti Kultuurkapitali poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja kahes galeriis riigi esindusväljakul Tallinnas. Riigi kaasamine vähemalt ühe kunstivaldkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ja loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ning kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli Sihtasutuse Eesti Kunstihoone esimene tegevusaasta ja peamine rõhuasetus oli sihtasutuse tegevuse käivitamisel. Eesmärkide täitmine oli üldiselt ootuspärane ja sihtasutus sai sellega hästi hakkama. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 46 2.21. Sihtasutus Kuressaare Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirjalisteks eesmärkideks on:  luua ja esitada professionaalseid lavastusi;  koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;  tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;  korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). 2019. a aprillis riigi ja Saaremaa valla asutatud Sihtasutus Kuressaare Teater võtab üle Saaremaa valla munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena. Sihtasutuse asutamisel on riigi osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades (sh saartel).Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Kuressaare Teater asutati 2019. a aprillis ja ei ole veel sisulise majandustegevusega alustanud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse tegevusele eelmisel majandusaastal. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Sihtasutus Kuressaare Teater asutati 2019. a aprillis ja ei ole veel sisulise majandustegevusega alustanud. Sellest tulenevalt ei ole käesolevas aruandes toodud ülevaadet sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest. Vastav ülevaade esitatakse järgmise aasta aruandes. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Vara nimetus Maksumus Üleandja ja üleandmise alus Üleandmise põhjus Rahaline 100 eurot Kultuuriministeeriumi vastavalt Rahaline sissemakse sissemakse Sihtasutuse Kuressaare Teater sihtasutuse asutamisel asutamislepingule (16.04.2019) Kinnistu 800 084,53 Saaremaa vald vastavalt Mitterahaline (Tallinna tn 20, eurot Sihtasutuse Kuressaare Teater sissemakse. Teatri Kuressaare linn, asutamislepingule (16.04.2019) tegevuseks vajalik Saaremaa vald) vara. Vallasvara Väärtus kokku Saaremaa vald vastavalt Mitterahaline 62 118,34 Sihtasutuse Kuressaare Teater sissemakse. Teatri eurot. asutamislepingule (16.04.2019) tegevuseks vajalik vara. 47 Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 48 2.22. Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik põhikirjaline eesmärk on Narva Aleksandri kiriku taastamine selle kasutamiseks esindusliku ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaalina ning kultuurikeskusena koos kiriklike funktsioonide säilimisega, samuti kiriku ja selle ümbruse haldamise korraldamine. Tulenevalt sihtasutuse põhikirjalisest eesmärgist on 2008. a Euroopa Liidu programmi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise“ raames teostatud kiriku kellatorni taastamise tööd. Samuti on taastatud vahegalerii, lõpetatud avatäidete paigaldus ja korrastatud kiriku territooriumit. Täies mahus on välja ehitatud välis- ja dekoratiivvalgustus. Kirikuhoone taastamine toimus valdavalt riigieelarveliste vahendite arvelt ja sihtasutuse vahendusel. Narva linn kattis sihtasutuse tegevuskulud. Sihtasutuse viimaste aastate tegevus oli valdavalt seotud kirikuhoone valve korraldamisega ning renoveerimistöödeks võetud laenu tasumisega. Renoveerimislaenu viimane makse tasuti jaanuaris 2017. a, esmane avariioht kirikuhoonel likvideeritud, hoone omandas EELK Narva Aleksandri Koguduse pankrotimenetluse käigus riik (riigivara valitseja on Siseministeerium). Sellest tulenevalt sihtasutus hoone haldamise ja arendamisega enam ei tegele. Narva linn on loobunud sihtasutuse omapoolset rahastamisest. Eelnevat arvestades ei ole Kultuuriministeeriumi hinnangul sihtasutuse tegevuse jätkamine piisavalt põhjendatud ning otstarbekas oleks alustada sihtasutuse likvideerimisega. Kultuuriministeeriumi pöördus juba 02.02.2017. a Sihtasutuste Narva Aleksandri Kirik asutajate – Imre Liiv, Narva linn, EELK Viru Praostkond, EELK Narva Aleksandri Kogudus ja Kreenholmi Varahalduse AS – poole, et saada seisukohad sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Narva Linnavolikogu võttis 22.02.2017. a vastu otsuse Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik lõpetamise kohta. EELK Konsistoorium leidis toona, et sihtasutuse tegevuse lõpetamine põhjendatud ei ole. Teised asutajad Kultuuriministeeriumi päringule ei vastanud. Sihtasutuse likvideerimise küsimust on hiljem arutatud ka Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjonis, kuhu kuulub ka Kultuuriministeerium esindaja. Komisjon on leidnud, et Kultuuriministeerium võiks jätkata sihtasutuse likvideerimisega. 29.05.2019. a tegi Tartu Maakohtu registriosakond määruse sihtasutuse registrist kustutamise kohta seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg (30 päeva) või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Seega eeldatavalt kustutatakse Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik registris 2019. a jooksul ning puudub vajadus alustada sihtasutuse likvideerimismenetlust. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik tegevuse jätkamine oli vajalik varasemalt Narva Aleksandri kiriku taastamistöödeks võetud kohustuste täitmiseks. Kirikuhoone renoveerimislaenu viimane makse tasuti jaanuaris 2017. a. Pärast seda sihtasutuses sisulist majandustegevust enam toimunud ei ole. Sihtasutusel puudub käesoleval hetkel juhatuse liige ning registrile on esitamata viimase kolme majandusaasta aruanded. Seega ei ole võimalik sihtasutuse tegevusele hinnangut anda. 49 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Kuivõrd pärast kirikuhoone renoveerimislaenu viimase makse tasumist jaanuaris 2017. a on sihtasutuse majandustegevus sisuliselt peatunud ning kuna päevakorras on jätkuvalt sihtasutuse likvideerimine, siis ei ole aruandes toodud ülevaadet sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärkidest. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 50 2.23. Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:  Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine;  Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine;  Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. Sihtasutus Narva Muuseum võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linna poolt üleantud kinnistute haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik nimetatud avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a suurimaks kordaminekuks oli kaheldamatult muuseumi omatulude suur tõus (2018. a 604 710 eurot, 2018. a 483 776 eurot), mis võimaldas tulla välja aasta alguse keerulisest finantsseisust. Narva Muuseumi omatulud sõltuvad turismindussektori üldisest olukorrast. Iseäranis oluline on vene turistide osakaal. Lisaks on turismindus hooajaline, mis tähendab seda, et piletitulud on suuremad suvehooajal ja aastavahetusel. Muudel perioodidel on külastatavus oluliselt madalam. Väga suurt mõju avaldavad muuseumi külastatavusele regioonis toimuvad suurüritused. Suurima mõjuga 2018. a oli kaheldamatult Tartu Uue Teatri „Kremli ööbikute“ etendused augustis, mis tõid piirkonda üle 20 000 inimese, kellest jõudis muuseumi teenuseid tarbima hinnanguliselt 12,5% (põhineb Piletilevi kaudu müüdud Kreenholmi ekskursiooni piletite müügistatistikal ja etenduste perioodil kasvanud muuseumi külastuse üldisel hinnangul). Kokku külastas muuseumi 2018. a 85 132 külastajat (2017. a 77 162 külastajat). Oluliseks tegevuseks oli ka 2016. a EASilt positiivse hinnangu saanud projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamine” jätkumine läbi terve aasta. 2018. a alustati rekonstrueerimistöödega (ehitushange viidi läbi 2017. a lõpus), sai valmis püsiekspositsiooni tööprojekt ning alustati asjade ja teenuste ostmisega (detsembris avaldati püsiekspositsiooni eritellimusmööbli hange). Lisaks viidi kevadel läbi arheoloogilised kaevamised Põhjaõues ja läänehoovis. Projekti eesmärgiks on muuta uuenenud kontseptsiooniga avastuskeskuse meetodil tegutsev Narva linnus Läänemere ümbruse linnuste hulgas ainulaadseks külastusobjektiks, kasvatada linnuse külastatavus 2020. aastaks kahekordseks ning anda seeläbi tugev impulss Ida-Eesti kui turismisihtkoha maine kasvule. Projekti tulemusena avatakse külastajatele 2019. aa juulis terve linnus, valmib uus linnust tutvustav püsinäitus, erivajadustega ja liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääs vähemalt 50 %-le linnuse ruumidele, luuakse uued töökohad. „Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp” projekt, mille eesmärgiks on Läänehoovi korrastamine, Kristervalli bastioni restaureerimine ja sinna ekspositsiooni tegemine, põhitaotlus esitati 2017. a sügisel Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi. Projekti põhitaotlus sai Eesti-Vene programmi positiivse hinnangu ning detsembris 2018 kiideti heaks ka Euroopa Komisjoni poolt. Hetkel oodatakse, et vene partner (Muuseumiagentuur, Peterburi) saab valmis oma projekteerimisdokumentatsiooniga. Projekti elluviimine on planeeritud 2019.-2021. a. 51 Kogude osas tehti plaanitust väiksem arv kirjeldusi seoses teadusosakonna suurema hõivatusega seoses uue püsinäituse ettevalmistustöödega. Olulised olid ka finantsarvestuse osas ettevalmistused Riigikassaga ühinemiseks ja arvelduskrediidi võtmiseks, millega seoses vaadati põhjalikult läbi ning korrastati muuseumi raamatupidamist. Kokkuvõttes oli 2018. a oluline mitme suuna kinnistamiseks järgnevaks aastaks. Nii kulmineeruvad projekti „Piirikindluse avastuskeskuse avamise“ raames ehitustööd 2019. a ning samuti jätkub töö projektiga „Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine. II etapp”. Suurprojektide kõrval jätkub kogu muuseumitaristu järkjärguline väljaarendamine, Kunstigalerii arendamine võimalikult isefinantseeruvaks ning asutuse töötajaskonna professionaalsuse motiveerimine ja töötingimuste parendamine. Sihtasutus jätkab arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimist. Eelnevat lähtudes võib Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2018. a hinnata heaks. Sihtasutus on teinud olulisi jõupingutusi 2017. a eesmärkide täitmist pärssinud sihtasutuse rahastamisega seotud probleemide lahendamiseks ja eelarve tasakaalu viimiseks. Ka Kultuuriministeerium tegutseb jooksvalt ja aktiivselt selle nimel, et parandada koostööd Narva linnaga sihtasutuse asutuajaõiguste teostamisel. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 52 2.24. Sihtasutus NUKU Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse NUKU põhikirjalised eesmärgid on:  toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi;  hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). 2012. a asutatud Sihtasutus NUKU võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. NUKU teatri eesmärgiks on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a jätkus 2016. a lõpus vastuvõetud juurdeehituse ning uuenenud teatrikompleksi kasutusele võtmine ja n.ö sisse-elamine. Ehitusest tulenenud heitliku aja lõppemine ja kasutusele võetud uuenenud kompleks tõid loodetud võimaluse fookusseerida kogu tegevus sisutegevusele. Muuhulgas viidi aasta jooksul läbi põhjalik ja kogu kollektiivi kaasav organisatsiooni missiooni, visiooni, väärtuste jne analüüs, mõtestamine ja sõnastamine. 2017/2018 hooajal vahetus erinevatel põhjustel suur hulk juhtkonnast, eesotsas kunstilise juhiga. See tõi kaasa õppimise, sisselamise, kohandamise ja kohandumise perioodi, aga samas andis ka uut energiat ja tõstis motivatsiooni. Jätkus tehniliste võimaluste, töötingimuste jm kaasajastamine, kohandamine ja arendamine. Täiustati ja täiendati väikese ja ovaalsaali lava-, valgus- ja helitehnilist infrastruktuuri. 2018. a esietendus üheksa uuslavastust (2017. a kaheksa uuslavastust). Anti 640 etendust, mida külastas 88 872 vaatajat (2017. a vastavalt 625 etendust ja 75 386 vaatajat). NUKU muuseumi külastas 2018. a 21 618 inimest (2017. a 16 155 inimest). NUKU teater on erinevate vaatajagruppide seas teadvustatud kõrge kunstilise tasemega teatrina, mis loob lavastusi noortele vaatajatele. Teatril on oma kindel koht ja hääl eesti teatri- ja kultuurimaastikul ning ühiskonnas laiemalt. Oma professionaalse taseme poolest on NUKU teater oodatud külaline ka rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse NUKU tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 53 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 54 2.25. Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Pärnu Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2015. a riigi ja Pärnu linna asutatud Sihtasutus Pärnu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a külastas Sihtasutuse Pärnu Muuseum väljapanekuid ja üritusi 31 936, lisaks 31 017 külastajat väljaspool muuseumit (2017. a kokku 45 729 külastajat). Aastate lõikes rekordiline külastajate koguarv (62 953) muuseumi kõige suurem kordaminek. Samas peab arvestama, et külastusarve mõjutab muuhulgas asjaolu, et muuseumi püsinäitus on koostatud kuus aastat tagasi ja vajab uuendamist, millega aga mitme suure projekti samaaegse täitmise tõttu ei saa alustada enne 2021. a. Pärnu muuseumi külastatavust on hoidnud ajutiste näituste ja programmide hea tase. Muuseumi filiaali Koidula muuseumi külastatavus püsis suuresti tänu Sihtasutuse Endla Teater lavastatud näidendi mängimisele muuseumi aias. Kultuuripärandi vahendamiseks koostati ja eksponeeriti kolm originaalnäitust. Lisaks uutele originaalnäitustele kohandati ja eksponeeriti kaheksat ajutist näitust muuseumis ja seitse rändnäitust väljaspool Pärnu Muuseumit. Haridust ja elukestvat õpet toetava õpikeskkonna loomisel viidi kõigi ajutiste näituste raames läbi autori- ja/või giidituurid koos grupikülastuste ja töötubadega. Muuseumipedagoogilistel üritustel ja loengutel osales 1977 külastajat (2017. a 1728 külastajat). Pärnu linna poolt toetatud projekti “Linn kui õpikeskkond” raames viidi muuseumis läbi 117 õpituba 2424 õpilasele (2017. a 134 õpituba 2862 õpilasele). Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2018. a plaanipäraselt ja kõik kogudega seotud tegevused viidi plaanitud tulemuseni. Kogude juurdekasv 2018. a oli 11 223 museaali. MuIS-is kirjeldatud museaalide arv on tõusnud 135 239-ni (73%). Eelnevat arvestades on Sihtasutus Pärnu Muuseum oma tegevuseesmärgid 2018. a täitnud ning sihtasutuse tegevust põhikirjalise eesmärki täitmisel võib hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. 55 Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 56 2.26. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:  luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi;  arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt;  omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele;  tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes;  jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;  korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele: kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;  luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja organisatsioonilised) võimalused;  renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Rakvere Teatrimaja tegevuse jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa professionaalse, väljasõidu-etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere linna tasandil) vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse tegevus vastab põhikirjalistele eesmärkidele ja 2018. a täitis sihtasutus valdavalt kõik võetud eesmärgid:  Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi – uuslavastusi esietendus ka 2018. a üheksa, nagu näeb ette optimaalse koosseisu valem ja Rakvere Teatris ajalooliselt välja kujunenud töömaht.  Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele – eesmärk täideti, 2018. a kujunes teatris lavastuste tehnilise ja kunstilise täpsuse ning kooskõla aastaks.  Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele – eesmärk täideti, vanuseline balanss repertuaaris oli paigas ka 2018. a, repertuaaris oli nii lastele, noortele, täiskasvanutele kui ka vanemale generatsioonile suunatud lavastusi.  Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes – nii etendusi kui vaatajaid oli enam kui planeeritud ja kui eelneval aastal (2018. a 348 etendust ja 68 382 külastajat; 2017. a 367 etendust ja 58 649 külastajat). Seega võib öelda, et dialoog publikuga on stabiilselt olemas, kõikumised etenduste ja publiku arvu on marginaalsed ning tingitud tihtipeale konkreetsete uuslavastuste kasutatavast ruumist või tehnilistest tingimustest.  Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastus – 2018. a antud 348 etendusest olid 156 ehk 44,8% etendustest antud väljasõitudes (2017. a 145 ehk 40%). Neist omakorda 70 etendust teatrilinnades ja 86 maakultuurimajades. Muuhulgas oli Rakvere Teater 2018. a kõige aktiivsem programmi „Teater maal“ kasutanud teater, kes andis 22,3% toetatud etendustest (64 etendust 286st). 57  Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi – 2018. a festivali kavas oli 13 lavastust, millega anti 26 etendust, trupid olid pärit seitsmest riigist. Festivali ettevalmistamisse ja läbiviimisesse olid kaasatud Tartu Ülikooli teatriteaduste, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Lavakunstikooli tudengid. Baltoscandial osales 140 kunstnikku, festivalietendusi külastas 4400 vaatajat, festivali ettevalmistamise ja läbiviimisega tegeles ligi 60 inimest. Rakvere Teatris ja Teatrikohvikus toimusid aastaringselt kontserdid, lavastuste reklaamüritused, näituste avamised, muusikaviktoriinid ja muud kohapealset kultuurielu edendavad ettevõtmised (51 erinevat üritust).  Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres – teatrikino külastas 2018. a 67 354 külastajat (2017. a 66 471), linastus 198 filmi 1206 seansil (2017. a vastavalt 185 ja 1195). Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga toodi ekraanile kolm filmi, mis olid publikule tasuta. Teist aastat järjest toimus Teatrikinos ka LGBT filmivestival Festheart ning jätkati Rohenädala programmiga.  Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused – antud tegevuseesmärk on seotud KIT-i klubi hoonega, kuid hetkel on hoone võimalikud tulevikuideed külmutatud.  Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid – teater korraldas 2018. a hoonete remonttöid ja põhivara soetusi vastavalt võimalustele. Osad algselt 2018. a planeeritud hoonete jooksvad remonttööd lükkusid 2019. aastasse. Korraldati riigihange dekoratsioonide veoks vajalik veoauto soetamiseks. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja tegevust 2018. a põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 58 2.27. Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2017. a riigi ja Kuressaare linna (tänaseks Saaremaa vald) asutatud Sihtasutus Saaremaa Muuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli Sihtasutuse Saaremaa Muuseum esimene täis-tegevusaasta. Suurimad väljakutsed olid sihtasutuse arengukava koostamine ja struktuuri kooskõlla viimine tegelike vajadustega, samuti oli vaja kõik muuseumi tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad üle vaadata, vajadusel korrigeerida ja muuta. Sihtasutuse suurematest arendusprojektidest tuli 2018. a positiive vastus EASilt piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme projektile „Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine II“, mille raames algasid mitmed ehitustööd. Samuti taotles sihtasutus Mihkli Talumuuseumi kasutustingimuste parendamiseks ning erinevate sihtgruppide kaasamiseks toetust PRIA-lt, mis samuti sai positiivse vastuse. Külastajatele Kuressaare kindluse läänebastionil pukktuulik. 2018. a tegevuskava on suures mahus ellu viidud. Alljärgnevalt on ära toodud valdkondade kaupa olulisem:  Kogude ja teaduse valdkonnas jätkus digiteerimisalane koostöö Rahvusarhiivi ja Eesti Rahva Muuseumiga ning kalandusega seotud projekti osas koostöö Sihtasutusega Hiiumaa Muuseumid. Kogude kirjeldamine ja digiteerimine toimus vastavalt tegevusplaanile, teostati arheoloogilisi uuringuid Kuressaare kesklinnas ning täiendati kogusid. Ilmus Saaremaa Muuseumi Toimetised.  Arenduse valdkonnas toimusid mitmed näitused ja üritused. Kokku toimus 17 näitust (neist 6 väljaspool muuseumi ruume) ja 27 üritust (neist 31 olid muuseumi enda korraldatud). Haridusprogramme toimus 127, neis osales 2381 alla 18. aastast noort ja 315 täiskasvanut. Huvihariduse rahastuse raames pakuti Saaremaa valla õpilastele tasuta muuseumiprogramme. Uue algatusena käib 2018. a algusest muuseumis koos muuseumi- ja ajaloohuviliste klubi „Teisipäevaklubi“. Turunduse ja koostöö valdkonnas jätkus muuseumi tegevuste aktiivne kajastamine meedias (sh sotsiaalmeedias), koostöö partneritega ning taastati suhted Läänemereäärsete linnusmuuseumidega jpm.  Halduse valdkonnas viidi läbi projekti „Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine II“ raames läbi sissesõiduteede, õppeklassi ja kohviku, mänguväljaku, eskarpmüüri konserveerimise riigihanked ja ehitustööd. Kultuuriministeeriumi eraldatud investeeringutoetusest lõpetati konvendihoone vitraažakende vahetus, koostati linnuse küttesüsteemi ekspertiis ja projekt ning vahetati kontorihoone elektri peakilp. Koostöös Altia Eesti AS-ga viidi läbi pukktuuliku rekonstrueerimine läänebastionil. 59 Kokkuvõttes võib 2018. a lugeda edukaks, muuseumis toimunud arenguid positiivseks ning sihtasutus tuli põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisega hästi toime. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 60 2.28. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide rahastamiseks. Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni, kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, st soetatud on kontsertorel ning restaureeritud valdav osa terrakotaskulptuuridest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus mõttes 2005. a. Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas, mille projekt peatati üle 15 aasta tagasi. Sihtasutus on võimaluste piires hoidnud käigus väikeannetuste kogumist ning teavitanud sihtasutuse asutajaid ja nõukogu regulaarselt ka vajadusest oreliprojekt lõpule viia. 2017. a valmis oreli kunstiline ja tehniline eskiis, mille kohaselt Jaani kirikusse soetatakse Eestis ja lähiregioonides unikaalne barokkorel. Instrumendi maksumus on ca 700 000 eurot, millele lisandub kirikus vajalike ümberehitustööde maksumus. Eraisikust suurannetajaga on eelkokkulepe projekti toetamiseks 100 000 euro ulatuses. Eesti Kultuurkapitali toel algasid aastal 2018. a ettevalmistused kiriku ehituslikuks täiendamiseks seoses peaoreli ehitamise vajadusega. 2018. a mais asutati SA Tartu Kultuurkapital juures allfond Jaani kiriku oreli toetuseks. Kiriku taastamise teine pooleli olev, kuid kavakindlalt jätkuv osa on terrakotaskulptuuride restaureerimine. Tööde teostamist finantseeritakse Muinsuskaitseameti toetustest. Ehitustegevust 2018. a kirikus ei toimunud. Muinsuskaitseameti eestvedamisel viidi läbi kiriku müüristiku ja katuse seisukorra uuring, mis viitab remondivajadusele. Tartu Jaani kirik on alaliselt tegutsev avalik kultuuri- ja vaimuelu keskus. Kirik on turismiobjektina aastaringselt avatud külastusteks vähemalt viis päeval nädalas (erandiks talvepuhkus kaks nädalat). Suvel pikendatakse lahtiolekuaega kuuele päevale. Kirik on üksikkülastuseks avatud tasuta, turismigrupid maksavad külastustasu. 2018. a külastas kirikut üle 50 000 inimese, mis on võrreldes eelneva aastaga veidi rohkem. Aktiivses kultuuriobjektis toimub aastas ca paarsada kontserti. Kiriku kolmandate isikute kasutusse andmine kontsertide korraldamiseks on sihtasutuse üks olulisemaid sissetulekuallikaid. Lisaks leiavad aset näitused, kohtumisõhtud jm kultuuriprogramm. Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt optimaalsel tasemel (ca 100 õhtust kultuurisündmust aastas). Sihtasutuse olulisemad majandustegevused on meenekaubandus ja kiriku üürileandmine kultuurisündmuste korraldamiseks ning turismiteenused (vaateplatvorm). Arvestades võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik oma põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide saavutamisega 2018. a hästi toime tulnud. 61 Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 62 2.29. Sihtasutus Teater NO99 Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater NO99 põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga ning osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. 2012. a asutatud Sihtasutus Teater NO99 võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanalinnastuudio“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. 2018. a lõpus alustati Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimisega. Sihtasutuse lõpetamise tingis asjaolu, et 31.10.2018. a saatis NO99 loominguline kollektiiv avalikkusele pöördumise, et ei näe võimalust NO99 kui teatri tegevusega jätkata. Sellele järgnevalt kirjutas 06.11.2018. a Sihtasutuse Teater NO99 nõukogu Kultuuriministeeriumile saadetud pöördumises, et „nõukogu, olles igati kursis teatri olukorraga ning korduvalt kohtunud teatri töötajatega, aktsepteerib loomingulise kollektiivi otsust ning leiab, et arvestades Teatri NO99 eripära ja kunstilist kontseptsiooni, ei ole võimalik ega põhjendatud hakata otsima teatrile uusi juhte ja loomingulist koosseisu“. Arvestades kõiki asjaolusid tegi nõukogu Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks. Kultuuriministeerium, olles tekkinud olukorda analüüsinud, nõustus sihtasutuse nõukogu ettepanekuga. Käesoleva aruande koostamise hetkest on sihtasutuse tegevuse lõpetamine lõppfaasis. Hinnang sihtasutuse tegevusele Kuivõrd 2018. a lõpus alustati Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimisega ja käesoleva aruande koostamise hetkeks on sihtasutuse tegevuse lõpetamine lõppfaasis, siis ei anta käesolevas aruandes hinnangut sihtasutuse tegevusele. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Kuivõrd 2018. a lõpus alustati Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimisega ja käesoleva aruande koostamise hetkeks on sihtasutuse tegevuse lõpetamine lõppfaasis, siis ei ole aruandes toodud ülevaadet sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 63 2.30. Sihtasutus Teater Vanemuine Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. 2012. a asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda professionaalse kolmežanrilise (draama, muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades jätkuvalt vajalik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Teater Vanemuine andis 2018. a kokku 505 (2017. a 537) etendust ja kontserti. Repertuaari valikus oli 50 (2017. a 52) eri liiki lavastust. Kokku toimus 181 217 (2017. a 185 324) teatrikülastust, millest 171 029 (2017. a 173 864) olid etenduste ja kontsertide külastused, 10 188 (2017. a 11 460) osalemine erinevates haridusprogrammides ja noortetöö üritustel. Publiku arvu kasvatamine pole kunagi olnud teatrile kõige olulisemaks tegevuseesmärgiks. Oluline on, et jätkuvalt ja regulaarselt külastavad teatri statsionaari lisaks Tartu linna ja maakonna ning Lõuna- Eesti elanikele külalised kaugemalt, nii Põhja-Eestist kui välisriikidest. 2018. a repertuaar oli mitmekesine ja pakkus elamusi erineva maitsega teatrikülastajatele – valikus oli 28 draamalavastust (sh neli lastele), kaheksa tantsulavastust (sh kaks lastele), kuus muusikali (sh kolm lastele), seitse ooperit (sh üks lastele) ja üks operett. 2018. a jooksul esietendus 14 (2017. a 15) uuslavastust, neist üheksa draamalavastust, kolm muusikalavastust ja kaks tantsulavastust. Lisaks toimus seitse kontsertprojekti ja balletigala. Vanemuise teatri kunstiliste tulemustega ning mitmekülgse repertuaariga saab kindlasti rahule jääda. Repertuaar on ühtlaselt tugev kõikides žanrites, pakkudes igas vanuses ja erineva teatrikogemusega külastajaile võimaluse eripalgelisteks ja nauditavateks korduvkülastusteks. Majandustegevuse osas oli sihtasutuse eelarvemaht oli 2018. a ilma investeeringuteta 9,9 miljonit eurot (2017. a 8,06 miljonit eurot), millest omatulu moodustas 2,82 miljonit eurot (2017. a 2,80 miljonit eurot). Suuremait renoveerimisi ja investeeringuid 2018. a ei tehtud. Teatri tegevustulem oli kahjum -1,95 miljonit eurot (2017. aastal kasum 6,65 miljonit eurot). Seejuures peab arvestame, et tegevustulem sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud toetust, kui ka põhivara amortisatsiooni. Vastavalt raamatupidamislikele arvestuspõhimõtetele kajastatakse toetus tuluna selle saamise aastal, kuid toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Teater Vanemuine tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 64 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 65 2.31. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on:  rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;  suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;  puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii rahvusvahelist kui riiklikku tuntust. Sihtasutus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust: Tehvandi Spordikeskus (tippspordi treening- ja võistluskeskus), Kääriku Spordikeskus (treening- ja spordilaagrikeskus, sihtasutus haldab alates 2012. a) ning Tartumaa Tervisespordikeskus (laskespordi- ja harrastusspordikeskus, sihtasutuse struktuuriüksus alates 2014. a). Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate spordi-investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a jätkas sihtasutus oma positiivselt põhitegevust, s.t. pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. Aasta lõpetas sihtasutus positiivse tulemiga, mille tingib põhivarasse tehtud investeeringute maht. Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse bilansimahust moodustab 98% põhivarade maksumus, millest tulenevalt mõjutavad tehingud põhivaradega oluliselt bilansimahu muutusi ja tulemit. Majandustegevuse käibe kasv on tulnud peamiselt klientide arvu kasvust ning õigesti suunatud investeeringute elluviimisest. Suuremat rõhku peab pöörama tegevustele madalhooajal ning teenuste turundustegevust mainitud perioodile, sh välisturgudele Eesmärkide täitmiseks on sihtasutusel koostatud tegevuskava, mille järgi renoveeritakse ja ehitatakse vajalikud spordikompleksid, et sihtasutus saaks funktsioneerida rahvusvahelise võistlus- ja treening- ja harrastusspordikeskusena. Olulisemad 2018. a tegevuseesmärgid sihtasutuste erinevate keskuste jätkusuutliku arengu tagamiseks ja kliendibaasi kindlustamiseks ning nende eesmärkide saavutamise tulemused olid järgmised:  Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlusradade ehituse osas oli eesmärgiks toota 20 000 m2 lund hoidmiseks saepuru all üle suve. Eesmärk täideti.  Toimus Tehvandi Spordikeskuse, Tartumaa Tervisespordikeskuse ja Kääriku Spordikeskuse tööks vajalike tehniliste vahendite ning masinate (spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika) soetamine ja finantseerimine.  Kunstlume tootmissüsteemi IV rakendusjärgu ja valgustuse osas paigaldati Tehvandi Spordikeskuses ca 1,5 km ulatuses veetorustikku ja 20 hüdrandikaevu koos elektri ühendusega. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Valmis staadionite ja suusarade valgustuse põhiprojekt.  Kaasajastati osaliselt Tehvandi Spordikeskuse jõusaali inventar. Tehvandi Spordikeskuse katlamaja rekonstrueerimine ja liitumine Otepää keskse küttesüsteemiga teostati osaliselt, sest Otepää Veevärgi poolsed ehitustegevused lükati edasi 2019. aastasse. 66  Lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise II etapi (kunstmurustaadion) ehitustegevus ja väljastati kasutusluba. Alustati tegevusi III etapi elluviimiseks.  Tartumaa Tervisespordikeskusele soetati laskeseadmed SIUS ning alustati tegevusi Elva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks.  Koostöö erinevate spordiorganisatsioonidega võistluste korraldamiseks ja spordikeskuste võistluspaigana aktiivse kasutamise eesmärgi täitmiseks tagati rahvusvaheliste ning rahvuslike võistluste läbiviimine erinevates keskustes (peamiselt Tehvandi Spordikeskuses talispordialadel ning jalgpallistaadionil, Tartumaa Tervisespordikeskuses laskespordis ning Kääriku Spordikeskuses Kekkose liikumisradadel). Kahjuks jäi ilmastikust tingituna ära jaanuari alguses FIS kahevõistluse maailmakarika etapp. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Tegevused on ellu viidud vastavalt arengukavale ning seatud tegevuseesmärkidele. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 67 2.32. Sihtasutus Ugala Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on:  kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine;  eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine;  teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö pakkumine;  erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine;  valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti;  teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine;  sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale;  sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine. Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Pärast 2017. a teatri tagasi kolimist renoveeritud teatrimajja oli 2018. a teatrile stabiilsuse ja kohanemise aasta. Eelneva aasta õnnestunud repertuaarivalik lubas 2018. a uuslavastuste arvu vähendada. Aasta jooksul esietendus kokku seitse uuslavastust (2017. a 10 uuslavastust). Uuslavastuste väljatoomine on väga mahukas ja suurte kuludega töö. Etteulatuvalt võib öelda, et selle võrra on 2019. a taas keerulisem ja tähendab rohkem uuslavastusi. 2018. a esietendunud seitsmest uuslavastusest olid kaks lastele (sama 2017. a). Publiku arv stabiliseerus ning on ilmselt teatri jaoks optimaalne, mida tasuks hoida ning millest kõrgemat on samas ilmselt keeruline saavutada. Etendustegevuse statistilised näitajad on võrreldes 2017. a langenud – nii kogu külastajate arv (2017. a 88 860 külastajat, 2018. a 80 907 külastajat), kui ka laekunud piletitulu vähenes 9% võrra. Samas oli ka esitluskordi 2018. a kokku 14 võrra vähem kui 2017. a (2017. a 293 esitluskorda, 2018. a 279 esitluskorda). Silmas pidades teatri tänast koosseisu ja võimekust, on optimaalne etenduste arv 270 juures ja optimaalne publiku arv stabiilselt 70 000 ringis. Väljakutset pakkusid jätkuvalt ehitusega seotud teemad, mis puudutasid garantiiremonti peamiselt lava piirkonnas (pöörlava toimimisega seotud murekohad). Tänaseks on need mured lahendatud. Mängukava planeerimisel oligi 2018. a märksõnaks suure saali pöördlavaga seotud tehniliste probleemide lõplik lahendamine ning lava töökorda saamine, milleks oli planeeritud etenduste vaba suvine periood. Lootus oli, et sügishooaeg algab juba töökorras lavaga, kuid reaalsuses sai pöördlava lõplikult korda alles detsembri lõpuks. Tulenevalt eeltoodust ei olnud võimalik suure saali laval ei proove teha ega ka mängida, esialgselt kavandatud pöördlava kasutavad lavastuste kujundused tuli ümber teha ning nii langes suurem etendustegevuse koormus teatri väikesesse saali. Kui 2017. a anti 187 teatrimaja etendusest suures saalis 55%, siis 2018. a anti teatrimajas kokku 202 etendust ja neist 50% suures saalis. 68 Väljasõiduetendusi anti kokku 66 (osakaal kogu antud etendustest 24%) ning keskmise täituvus oli 73% (2017. a vastavalt 46 etendust osakaaluga 16% ja täituvusega 85%). Kokkuvõttes täitis Sihtasutus Ugala Teater 2018. a seatud eesmärgid, nii loomingulised kui majanduslikud väga hästi. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 69 2.33. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon põhikirjalised eesmärgid on olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel ning luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus-, keskkonna- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga. UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 erialaorganisatsioonist, mille eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige, on ka Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuse jätkumine vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevuseesmärkideks on Eesti seisukohtade esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine ning koostöö edendamine UNESCO tegevustest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ja info vahendamine. 2018. a saavutati nii põhikirjalised eesmärgid kui ka seatud aastased tegevuseesmärgid. Seda arvestades võib Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon tegevust hinnata väga heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 70 2.34. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:  sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine;  Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajatele;  sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine sihtasutuse halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks;  stipendiumite andmine näitlejatele, teatri loomingulisele personalile ja dramaturgidele saavutuste eest teatrikunsti vallas. Sihtasutus peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja vara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud 2000. a tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Kuna sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi (hoone rekonstrueerimine) täitmiseks sõlmitud investeerimislaenu maksegraafiku järgne viimane makse tasuti 2010. a, on päevakorral olnud sihtasutuse tegevuse jätkamise vajadus. Varasematel aastatel peetud läbirääkimised teiste asutajatega sihtasutuse lõpetamise osas ei ole tulemusi andnud. Seniks on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sh hoone heaperemeheliku kasutamise tagamiseks, ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse omandis olev hoone renoveeriti 2000. a ning renoveerimiseks võetud laenu viimane tagasimakse tehti 2010. a. Alates sellest tegeleb sihtasutus edasi hoone omanikupoolsete tegevustega (kinnisvara hooldamine, maamaks, kindlustus jne), millega sihtasutus on rahuldavalt toime tulnud. Sakala tn 3 hoone oli 2013. a sõlmitud pikaajalise ruumide kasutamise lepingu alusel antud Sihtasutuse Teater NO99 kasutusse, kes tasus ka hoone halduskulude eest otse teenuse pakkujatele. Detsembris 2018. a otsustati alustada Sihtasutuse Teater NO99 likvideerimist. Sellega seoses läks hoone haldamine tagasi üle Sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja ja Kultuuriministeerium eraldas majandamiskulude katmiseks vajalikud vahendid. Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja jätkab hoone hooldamise ja remontimisega, et hoone ruume saaks rendile anda etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. 71 Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 72 2.35. Sihtasutus Vene Teater Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on:  kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale;  omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat;  tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil;  viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;  lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;  arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärgiks on olla venekeelse teatrikunsti suunanäitaja ning kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas; arendada teatrimaja, mida hindavad nii vene- kui ka eestikeelsed kultuuritarbijad. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis põhjendatud ja vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele 2018. a oli Vene Teatri loomingulises ja organisatsioonilises plaanis mitmekülgne ja stabiilne aasta. Aasta jooksul toodi välja 13 uuslavastust (2017. a 10), aasta jooksul oli repertuaaris kokku 38 erinevat lavastust (2017. a 34). Kokku anti 2018. a 354 omalavastuse etendust (2017. a 337), mida vaatas kokku 50 564 inimest (2017. a 46 493), sh andis teater 18 etendust väljaspool oma teatrimaja suveetenduse raames, 12 etendust erinevates Eesti linnades ning kolm etendust väljaspool Eestit. Seejuures teistes Eesti linnades etenduste andmine kujunes teatrile peale aastaid kestnud pausi üsnagi tõsiseks väljakutseks, sest teatrile lojaalne publik, eriti Ida-Virumaal, aga ka Rakveres ja Pärnus, olid teatri unustanud. Praktiliselt kõigil Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde, seitsmel etendusel pakuti ka tõlget inglise keelde. Ambitsioonikalt kavandatud aasta loomingulises plaanis ka enamuses õnnestus ja kindlasti oli, võrreldes varasemate perioodidega, edasiminek arvuliste eesmärkide osas, aga 2018. a eelarvega kinnitatud tulude ja külastatavuse plaani siiski täita ei õnnestunud. Vaatamata sellele kasvas 2018. a müügitulu piletimüügist võrreldes varasema perioodiga hüppeliselt (2018. a 508 954 eurot, 2017 397 435 eurot). Teistest omatuludes kasvas absoluutarvudes enim ruumide rendist laekuv tulu, mis võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas 18%. Seda põhjusel, et aasta sees korrastati saalide väljarentimise hinnakirja. Siiski andis ka 2018. a märku, et väga hoolikalt tuleb valida uuslavastusi, ennekõike just suure saalis etenduvaid autoreid, teemasid ja žanre. Sihtasutus Vene Teater on juba mitu aastat lõpetanud kahjumiga ja see ei saa lõputult jätkuda. Kasumisse või esialgu isegi nullini jõudmiseks tuleb rakendada edaspidi meetmeid alates väga täpsest repertuaari valikust ja lõpetades kunstilise koosseisu ülevaatamisega. 73 Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel 2018. a pidada rahuldavaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 74 2.36. Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Virumaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilimise ning üldsusel teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks, samuti ka kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine. Sihtasutus Virumaa Muuseumid on tegutsenud edukalt alates 2002. a. Sihtasutuse majandustegevus on olnud jätkusuutlik. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik. Hinnang sihtasutuse tegevusele Majandusnäitajatest olid sihtasutuse tulud kokku 2018. a 2,22 miljonit eurot (2017. a 2,65 miljonit eurot), millest tulud majandustegevusest olid a 1,29 mln eurot (2017. a 1,3 mln eurot). Võrreldes 2017. a vähenes tulude osas piletitulu (2,5%), vähenesid ka kaubanduse ja toitlustuse tulud (0,5%) ning majutamise tulud (21,7%). Olulisemad investeeringud põhivara soetamiseks ja parendamiseks olid 2018. a Palmse mõisa kanalisatsioon väljaehitamisega seotud tööd (jätkub 2019. a) ning Karepa Kalame talu silmuköök konserveerimine. Sihtasutuse üldiseid majandamistulemusi arvestades, võib Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevust põhikirjaliste- ja tegevuseesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutuse tegevus- ja finantseesmärgid Ülevaade sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamisest ning sihtasutuse järgnevate aastate tegevus- ja finantseesmärkidest on toodud aruande lisades. Äriühingus osaluse omandamine või võõrandamine või teiste sihtasutuste asutamises osalemine Sihtasutus ei ole aruandeaastal omandanud ega võõrandanud osalust äriühingus ega osalenud sihtasutuse asutamisel. Varade üleandmine sihtasutusele Sihtasutusele ei ole 2018. a vara üle antud. Sihtasutuses läbiviidud erikontrollid Sihtasutuses ei ole 2018. a läbi viidud erikontrolle riigivaraseaduse § 87 punkti 5 mõistes. 75 3. LISAD 3.1. Sihtasutuste tegevuseesmärgid SIHTASUTUS: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: jätkusuutlik toimimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laulu- ja tantsupidude ettevalmistamine õppeprotsessina ning peaproduktsioonide toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2019. a toimub XXVII laulupidu ja XX tantsupidu, mis on Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO juubelipidu – 150 aastat esimesest laulupeost. vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja 2022. a toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk XXVII laulupeo ja XX tantsupeo ettevalmistamine, 1.1.1 511 000 eurot 545 178 eurot - - - - loomingu tellimine ja õppeprotsess (kulude maht) XXVII laulupeo ja XX tantsupeo toimimine, peo 1.1.2 - - 3 605 000 eurot - - - lõpp-produktsioon (kulude maht) XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistamine 1.1.3 - - - 310 000 eurot 450 000 eurot - (kulude maht) XIII noorte laulu- ja tantsupeo toimumine, peo 1.1.4 - - - - - 3 200 000 eurot lõpp-produktsioon (kulude maht) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laulu- ja tantsupidusid, kui protsessi toetavate algatuste ja programmide läbi pidude süsteemse ja jätkusuutliku toimimise tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laulu- ja tantsupeo hoidmine protsessina jätkusuutlikuna ajateljel. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on UNESCO vaimne kultuuripärand. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukava aastateks 2016- 2022. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate 2.1.1 880 000 eurot 840 000 eurot 1 000 000 eurot 1 000 000 eurot 1 200 000 eurot 1 200 000 eurot kollektiivide toetusprogramm 2.1.2 arendusprojektid 81 100 eurot 81 100 eurot 180 000 eurot 90 000 eurot 80 000 eurot 80 000 eurot Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA büroo- ning 2.1.3 393 387 eurot 400 000 eurot 400 000 eurot 410 000 eurot 420 000 eurot 430 000 eurot meeskonnakulud 2.1.4 Laulu- ja tantsupeo teema-aasta 2019 - - 200 000 eurot - - - 76 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on täitnud kõik 2018. aastaks põhikirjalistest eesmärkidest tulenevad tegevuseesmärgid olulises mahus hästi. Märkused 77 SIHTASUTUS: Integratsiooni Sihtasutus Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Alaeesmärk: Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Integratsiooni SA tegevusi kajastati kokku 902 artiklis. Alustati Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti sihtasutuse veebiplatvormi ja visuaalse lahenduse uuendamist. 04.09.- demokraatlikke ja avatud väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 13.10.2018 oli ETV ja ETV+ kanalitel eetris 6-osaline sari „Meie riigiidentiteeti. Eestid“. Korraldati rahvusvaheline konverents. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kommunikatsioonitegevused Kaasajastatud on Kaasajastati Tegevust ei toimu. Tegevust ei toimu. Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna ühiskonna väärtusorientatsioonide Integratsiooni SA Integratsiooni SA arengukava aastateks arengukava aastateks avatumaks muutmiseks ja ühise veebiplatvorm ja veebiplatvorm ja 2021-2030 on 2021-2030 on kvaliteetset infot sisaldava ajakohastatud sisu ajakohastati sisu koostamisel. koostamisel. teabevälja tugevdamiseks (mh vastavalt sihtrühma vastavalt sihtrühma projektitoetused vajadustele. vajadustele. meediaprojektideks, mitmekultuurilisusest teadlikkuse Kommunikatsiooni- tõstmiseks ja info mitmekeelseks tegevustesse on esitamiseks, ajakirjanike hõlmatud koolitused) 18 750 inimest. (kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv) 1.1.2 lõimumisvaldkonna sisuteemade Hinnatud on 2016. a ellu Balti Uuringute Instituut Tegevust ei toimu. Tegevust ei toimu. Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna avamine trüki-, tele-, raadio- ja viidud ühe hindas sotsiaalkampaania arengukava aastateks arengukava aastateks interaktiivses meedias audiovisuaalmeedia- „Karjäär Eestis“ ja 2021-2030 on 2021-2030 on (programmide arv) programmi ning audiovisuaalmeedia- koostamisel. koostamisel. sotsiaalreklaami- programmi „Meie kampaania Eestid“ tulemuslikkus. tulemuslikkust. Uuringu tulemusi tutvustati laiemale avalikkusele juulis 2018. 1.1.3 rahvusvaheline lõimumisalane Läbi on viidud üks 15.-16.11.2018 toimus Läbi on viidud üks Läbi on viidud üks Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna teatus- ja rakenduskonverents rahvusvaheline rahvusvaheline rahvusvaheline rahvusvaheline arengukava aastateks arengukava aastateks (konverentside arv) konverents. lõimumisalane konverents. konverents. 2021-2030 on 2021-2030 on konverents, millel osales koostamisel. koostamisel. 227 inimest, FB vahendusel vaadati otseülekannet 1183 korda ja konverentsi veebilehe kaudu 2582 78 korda. Meedias ilmus 14 artiklit eesti keeles, 10 vene keeles ja 2 inglise keeles. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavahelisi praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ellu on viidud 6 spordi- ja 9 kultuurialast projekti. Noortele suunatud Projektidesse kaasatud inimeste arv aastaks 2020 on 7000. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti koostöötegevustes osales 465 inimest, anti välja 3 lõimumisvaldkonna 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 arenduspreemiat. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ühise teabevälja edendamine läbi Toetatud on 4 kultuuri- Läbi viidi üks häkaton ja Toetatud on 4 kultuuri- Toetatud on 4 kultuuri- Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna kultuuri, sh kultuuri- ja ja spordialast projekti, toetati 10 projekti. ja spordialast projekti. ja spordialast projekti. arengukava aastateks arengukava aastateks spordialaste koostöötegevuste eri läbi on viidud üks 2021-2030 on 2021-2030 on regioonidest või keelelis- häkaton. koostamisel. koostamisel. kultuurilise taustaga inimeste osalusel, sh pagulastele (projektide arv) 1.2.2 ühiskonna protsessides osalemist 2018. aastal on Koostöötegevustes 2019. aastal on 5500 inimest on Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna toetavad tegevused (sh koostöötegevustes osales kokku 414 koostöötegevustes osalenud arengukava aastateks arengukava aastateks kodanikeühiskonna osalenud 2500 inimest. inimest. osalenud 2137 inimest. koostöötegevustes 2021-2030 on 2021-2030 on organisatsioonide ja nende perioodil 2015 – 2020. koostamisel. koostamisel. omavahelise koostöö toetamine) (inimeste arv) 1.2.3 lõimumisvaldkonna Välja on antud 4 Välja anti 4 Välja on antud 4 Välja on antud 4 Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna arenduspreemiad lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna lõimumisvaldkonna arengukava aastateks arengukava aastateks (eraldatud preemiate arv) meedia- ja arenduspreemiat, millega meedia- ja meedia- ja 2021-2030 on 2021-2030 on arenduspreemiat. tunnustati arenduspreemiat. arenduspreemiat. koostamisel. koostamisel. lõimumisvaldkonna tublimaid tegijaid aastatel 2017-2018. 1.2.4 eesti keele majade loomine ning Alustatud on sisuliste Alustati sisuliste Vähelõimunud isikutele Korraldada eesti keele Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna töö korraldamine tegevuste elluviimist, sh tegevuste elluviimist. on keeleõppest A1, A2, kursused vähemalt 1200 arengukava aastateks arengukava aastateks (inimeste arv) eesti keelt peres õpib 137 Korraldati eesti keele B1, B2 ja C1 tasemel inimesele. Toetada 2021-2030 on 2021-2030 on noort, eesti keele õppeks kursused 1200 inimesele. pakutud 1120 kohta. vähemalt 32 noore koostamisel. koostamisel. A1-C1 tasemel on Algtaseme kursustel Toetatud on 200 noore osalemis pereõppes pakutud 1000 kohta. osales 128 õppijat. osalemist pereõppes. ja/või keelelaagris. Korraldati eesti keele Alustatud on sisuliste Jätkatakse sisuliste õpe Vene Teatri tegevuste elluviimist, sh tegevuste elluviimist. töötajatele, Narva Haigla toetatud on eestvedajate ja PPA töötajatele. ideede elluviimist, 79 Tallinna ja Narva eesti keeletaseme testimise keele majades õppis võimalusi, kokku 250 inimest. tööjõuvahetus- Korraldati programme. internetipõhine kodanikupäeva viktoriin, milles osales 5083 inimest. Toetati erinevate väikeprojektide ja keeleõppe eestvedajate ettepanekute elluviimist. Eesti peres õppis eesti keelt 84 noort rohkem kui varasematel aastatel. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud katusorganisatsioonide ja nende all-liikmetest Iga aastaselt on toetatud 17 katusorganisatsiooni ja 230 rahvusvähemuste Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside arv – 2017. a on toetatud 15 kultuuriseltsi. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 katusorganisatsiooni ja 231 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Iga aastaselt on rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammist toetatud Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogrammist on toetatud 23 60 organisatsiooni. projekti. Iga aastaselt on läbi viidud 3 Eesti mitmekultuurilisust tähistavat üritust. Korraldatud on 9 Eesti mitmekultuurilisust tähistavat üritust. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 rahvusvähemuste kultuuriühingute Toetatud on 20 Projektikonkursi Toetatud on 60 Toetatud on 60 Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna toetusprogramm organisatsiooni. „Rahvusvähemuste organisatsiooni. organisatsiooni. arengukava aastateks arengukava aastateks (toetatud organisatsioonide arv) kultuuriühingute 2021-2030 on 2021-2030 on projektikonkurss“ koostamisel. koostamisel. tulemusena eraldati toetust 16 projektile. 1.3.2 rahvuskultuuriseltside tegevuse Toetatud on 18 katusorganisatsiooni Iga-aastaselt on toetatud Iga-aastaselt on toetatud Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna baasrahastamine orienteeruvalt 250 kaudu toetati 258 orienteeruvalt 250 orienteeruvalt 230 arengukava aastateks arengukava aastateks (toetatud organisatsioonide arv) organisatsiooni. rahvusvähemuste organisatsiooni. organisatsiooni. 2021-2030 on 2021-2030 on kultuuriseltsi. koostamisel. koostamisel. 1.3.3 Eesti mitmekultuurilisust Korraldatud on Korraldati Toetatud on Iga-aastaselt on läbi Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna tähistavate ürituste läbiviimine lõimumisalane (lõimumis)talgupäev; mitmekesisuse päeva ja viidud 3 üritust. arengukava aastateks arengukava aastateks (ürituste arv) talgupäev; toetatud on mitmekesisuse päeva rahvuste päeva 2021-2030 on 2021-2030 on rahvuste päeva raames korraldati tähistamisega seotud koostamisel. koostamisel. tähistamisega seotud erinevate rahvuste üritusi, häkatoni üritusi; koostöös SA-ga kultuure tutvustavaid korraldamist, Teeme Ära Rahvusvaheline üritusi ning viidi läbi FB talgupäeva üritusi; Kaitseuuringute Keskus kampaania „Julge olla koostöös SA-ga 80 on viidud läbi üks erinev!“. Toimus eesti ja Rahvusvaheline kolmepäevane seminar rahvusvähemuste Kaitseuuringute Keskus (Kõrgemad katusorganisatsioonide on viidud läbi üks Riigikaitsekursused); ühisüritus Mooste kolmepäevane seminar koostöös mõisas. Rahvuste päeva (Kõrgemad Kultuuriministeeriumiga raames korraldati Riigikaitsekursused). on korraldatud ametnike erinevate rahvuste välitööd Ida-Virumaal kultuure tutvustavaid (august 2018); koostöös üritusi ning viidi läbi FB Päästeametiga on kampaania eesmärgiga toetatud Ida-Virumaa näidata rahvusvähemuste noorte projekti „Ida-Viru kultuuriseltside tegevusi. noorpäästjad“. SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus korraldas seminarid (Kõrgemad riigikaitsekursused) Ida- Virumaa ettevõtjatele ja erinevate valdkondade töötajatele. Kajastati riigikaitse, julgeoleku, sisekaitse, Eesti ühiskonna sidususe ja lõimumisega seotud teemasid. Toimusid ametnike välitööd Ida- Virumaal. Korraldati rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajatele koolitus „Rahastamisvõimalused rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvusvaheliseks koostööks”. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Alaeesmärk: Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolu taustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud on omandanud naturaliseerimiseks ning avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 81 Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 2013. a – 0. Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv aastaks 2022 on 5500. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi aasta lõikes Aastaks 2022 on praktiline eesti keele oskus ja kasutus tõusnud (75%). läbinute osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti keele oskus ja Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised on tõusnud selle kasutus ning kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, (86%). kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta – 2016. a on praktiline eesti keele oskus ja Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv aastaks 2022 on 10 500. kasutus tõusnud (70%). Kodakondsusmooduli läbinute praktiline informeeritus ja teadmised tõusnud (82%). Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 2013. a – 0. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 paindliku lõimumisprogrammi Eesti keele kursustel 2018. a õppis kursustel Keeleõppeks on pakutud Rakendatud on kolme Rakendatud on kolme Lõimumise valdkonna (naturaliseerimiseks osaleb 608 inimest, 1110 inimest. 660 kohta. koolitusmoodulit ja koolitusmoodulit ja arengukava aastateks ettevalmistumise koolitus; ajavahemikus 2018-2019 Kodakondsuse koolitusel Kodakondsuse koolitusel tegutseb 150 eesti keele tegutseb 150 eesti keele 2021-2030 on mitteformaalne keeleõpe, osaleb kodakondsuse osales 314 inimest. osaleb ca 180 inimest. ja kultuuri klubi. ja kultuuri klubi. koostamisel. kultuurikümblus; kultuurikoolitus) saamiseks Kultuurimoodulis osales Kultuuriõppemoodulis väljatöötamine ja pakkumine ettevalmistaval kursusel 534 inimest. Keelelise ja osaleb 500 inimest. (osalejate arv) 500 inimest, kultuurilise kümbluse 52 Keelelise ja kultuurilise kultuuriõppemoodulis klubis osales 832 kümbluse klubides osalemise võimalust inimest. osaleb ca 400 inimest pakutakse 1000-le inimesele, keelelise ja kultuurilise kümbluse klubides osaleb 1200 inimest. 2.1.2 nõustamis- ja infosüsteemi Nõustamis- ja Nõustatud on 1275 Nõustamis- ja Nõustamis- ja Nõustamis- ja Lõimumise valdkonna väljatöötamine ja rakendamine infosüsteem on välja isikut, neist keskusi infosüsteem on välja infosüsteem on välja infosüsteem on välja arengukava aastateks (osalejate arv) töötatud ning teenust külastas 274 isikut. Eesti töötatud ning teenust töötatud, 200 töötatud, 200 2021-2030 on pakutakse perioodil keele messil osales ca pakutakse perioodil riigiasutuste, KOV-ide ja riigiasutuste, KOV-ide ja koostamisel. 2014-2022 kokku 10 500 1400 inimest. Valminud 2014-2022 kokku 10 500 kolmanda sektori kolmanda sektori inimesele. on uued nõustamisalased inimesele. asutuste töötajat on asutuste töötajat on trükised. Koolitustel koolitusel osalenud, sh koolitusel osalenud, sh osales 168 ametnikku. arvestatakse pagulaste arvestatakse pagulaste Töötab tasuta nõustamisvajadusega. nõustamisvajadusega. infotelefon, loodud on nõuandeveeb. 2.1.3 ühiskondlikku sidusust toetavad Programmis osaleb 50 Programmis osales 50 Tegevust ei toimu. Tegevust ei toimu. Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna programmid noortele noort aastas. Peale Ida-Virumaa arengukava aastateks arengukava aastateks (osalejate arv) programmi lõpetamist Kutsehariduskeskuse 2021-2030 on 2021-2030 on leiavad 70% osalejatest, ning 35 Tartu koostamisel. koostamisel. et neil on Eestis Kutsehariduskeskuse 82 võimalusi oma õpilast potentsiaali realiseerimiseks. 2.1.4 keeleõpe A1 tasemel Keelekursusteks on Algtaseme Tegevust ei toimu. Tegevust ei toimu. Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna vähelõimunud püsielanikele pakutud 190 õppekohta. keelekursustel osales 434 arengukava aastateks arengukava aastateks (osalejate arv) inimest. 2021-2030 on 2021-2030 on koostamisel. koostamisel. 2.1.5 keeleõpe noortelaagrites- ja Toetatud on 120 noore Pereõppes Võrumaal ja Tegevust jätkatakse Tegevust jätkatakse Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna peredes osalemist pereõppes. Räpinas osales 120 meetme 1.2.4 raames. meetme 1.2.4 raames. arengukava aastateks arengukava aastateks (osalejate arv) noort. 2021-2030 on 2021-2030 on koostamisel. koostamisel. 2.1.6 tehnilised vahendid Etendusasutustes ja Partnerid jätkasid Partnerid on tehnilised Hangitud tehniliste Hangitud tehniliste Lõimumise valdkonna etendusasutustes ja muuseumides muuseumides on hangitud tehniliste vahendid või seadmed vahendite kasutajate arvvahendite kasutajate arv arengukava aastateks muukeelse info paremaks ja muukeelse info paremaks vahendite ja seadmete hankinud ja kasutavad – 16 000 inimest. – 30 000 inimest 2021-2030 on efektiivsemaks edastamiseks ja efektiivsemaks kasutamist. Soetatud või testivad neid ning perioodi lõpuks. koostamisel. (kasutajate arv) edastamiseks tehnilisi vahendeid koguvad vahendite vajaduspõhiselt hangitud kasutas 4149 inimest. kasutamise statistilisi tehnilised vahendid ning andmeid. need töötavad. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Tugevnenud on ühist riigiidentiteeti, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ja suurenenud on nende õigusteadlikkus. Samuti on teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 2013 on 1. Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv on 1. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti Toetatud organisatsioonide arv 2013. a on 2. Iga aastaselt toetatud organisatsioonide arv on 2. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 projektide läbiviimine Eesti Koos partneritega on ellu Nõukogu otsusel Tegevust ei toimu. 2 organisatsiooni on Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna kodakondsuse väärtustamise, viidud üks projekt. tegevust ei toimunud. toetatud iga-aastaselt. arengukava aastateks arengukava aastateks inimõiguste tunnustamise ja ühise 2021-2030 on 2021-2030 on riigiidentiteedi tekkimise koostamisel. koostamisel. toetamiseks (organisatsioonide arv) Võrdse kohtlemise edendamine tööturul. TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 2013: 0 organisatsiooni. Tegevustesse hõlmatud 10 organisatsiooni. Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 võrdse kohtlemise edendamisega Projekti „Cross-border Läbi on viidud Üks projekt on Üks projekt on Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna töökollektiivides seotud projektide cooperayion on mentorprogrammi ettevalmistatud ja ettevalmistatud ja arengukava aastateks arengukava aastateks 83 elluviimise kaasrahastamine mentoring and peer tegevused 20le töötule elluviimisel elluviimisel 2021-2030 on 2021-2030 on (projektide arv) support for immigrants“ vähelõimunud (kaasfinantseering) (kaasfinantseering) koostamisel. koostamisel. lõpetamine. püsielanikule ning mitmekesisust väärtustavad tegevused töökollektiivides. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Alaeesmärk: Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolides on loodud keskkond, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a kursustel õpib 196 õpetajat. Kursused jätkuvad 2018. a. Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste töötajatele on läbiviidud Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti erinevad koolitused. 2020“ rakendusplaan aastateks 2018-2020 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 eesti keelest erineva emakeelega Eesti keele kursusel Eesti keele kursustel Eesti keele kursusel Eesti keele kursusel Lõimumise valdkonna Lõimumise valdkonna haridusasutuste töötajatele on osaleb vähemalt 170 osales 120 Ida-Virumaa osaleb vähemalt 120 osaleb vähemalt 120 arengukava aastateks arengukava aastateks läbiviidud erinevad koolitused avaliku sektori töötajat haridustöötajat. avaliku sektori töötajat avaliku sektori töötajat 2021-2030 on 2021-2030 on (osalejate arv) (haridustöötajat). (haridustöötajat). (haridustöötajat). koostamisel. koostamisel. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Alaeesmärk: Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 70% eesti keele õppe lõpetanutest tõstab oma keeleoskust vähemalt ühe taseme Eesti elukestva õppe strateegia 2020 võrra. „Üldharidusprogramm“ 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 vähelõimunute iseseisva eesti keele Kahe aasta (2017-2018) Kahe aasta jooksul on 9 - - - - õppe õpihoiakute kujundamine jooksul on 12 Eesti Eesti maakonnas (täienduskoolitusel osalenud maakonnas korraldatud korraldatud 50 tunni täiskasvanute arv) 50 tunni ulatuses (kokku ulatuses (kokku 25 25 kohtumist) keele- ja kohtumist) keele- ja enesearengukohvikuid. enesearengukohvikuid. Kohvikutes osaleb kokku Kohvikutes osales kokku 45 gruppi, kokku 720 41 gruppi, kokku 743 inimest. inimest. Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 5: Teiste programmide raames elluviidavad tegevused TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega seotud projektide toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Korraldatud on EV100 raames eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele Riigikantselei EV100 programm. 84 ja noortele suunatud projektikonkurss. Toetatud on 10 uuendusliku ja unikaalse projekti käivitamist ja elluviimist. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 projektikonkurssi „EV100 eesti Toetatud on eesti keelt 2016. a viidi läbi Toetatud on eesti keelt Tegevused on lõppenud, - - keelt emakeelena mittekõnelevate emakeelena „EV100 eesti keelt emakeelena lõpparuande esitatud. lastele ja noortele suunatud mittekõnelevatele lastele emakeelena mittekõnelevatele lastele projektikonkurss“ raames on ja noortele suunatud mittekõnelevatele lastele ja noortele suunatud toetatud eesti keelt emakeelena uuenduslike unikaalsete ja noortele suunatud uuenduslike unikaalsete mittekõnelevaid lapsi ja noori projektide käivitamist ja projektikonkurss“. projektide käivitamist ja (projektide arv) elluviimist Eesti 2017. a jaanuaris sõlmiti elluviimist Eesti Vabariigi 100. 12 projektitoetus- Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise lepingut, mille aastapäeva tähistamise kestel. elluviimise ajavahemik kestel. on 16.04.2017- 02.02.2020. Kaks projekti lõpetati 2017. a, viis projekti lõpetati 2018. a. Tugevdada kodanikuühiskonda ning suurendada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga. Kultuurilise mitmekesisuse ja lõimumise valdkonnas toetatakse otseselt TEGEVUSEESMÄRK 5.2: Narva Eesti Maja tegevuskulusid. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Käivitatud ja ellu viidud tegevused: Ida-Virumaa programm 1. Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete võtmetöötajatele. 2. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.2.1 eesti ja inglise keele õpe Ida- - - Keeleõppe põhiselt Tegevust on lõppenud, - - Virumaa ettevõtete võrgustumisse kaasatud lõpparuande esitatud. võtmetöötajatele sihtgruppi kuuluvate (osalejate arv) isikute arv kuni 40 inimest. Keeleõppesse kaasatud ettevõtjate arv kuni 30, sh edukalt lõpetanute arv kuni 20. 5.2.2 üle-Eestilise ulatusega spordi- ja - - Toetatud ürituste arv - 10 Tegevust on lõppenud, - - kultuuriürituste käivitamine ja (sh uusüritusi 3); lõpparuande esitatud. arendamine üritustel osalenud (ürituste ja osalejate arv) külastajate arv (sh väljastpoolt maakonda) – 30 000; ürituste korraldamisesse kaasatud 85 piirkonna elanike ja organisatsioonide arv – 200 elanikku ja 10 organisatsiooni. TEGEVUSEESMÄRK 5.3: Soome suursaadiku Kristi Narise idee toetada Ida-Viru noori päästjaid (projekt „Ida-Viru Rescue Youth“). Annetusest rahastatud tegevus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Integratsiooni Sihtasutusele on tehtud annetused, mis on mõelnud projekti „Ida- Integratsiooni Sihtasutuse 2019. a tegevuskava Viru Rescue Youth“ käivitamisele. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.3.1 Ida-Virumaal on loodud päästeala - - Projekti raames - - - noorteringid; noored päästjad toetatakse Ida-Viru osalevad ohutusalastes üritustes noorte osalust vabatahtlike päästjate poolt läbiviidavates huvitegevustes. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 6: Sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti keele ja meele laagrites osales 2013. a 60 last. Eesti keele ja meele laagrites osalevate laste arv: 2017. a 80 last ja 2020 . a 100 Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. last. Eesti keele õppevõimalused välismaal on suurenenud. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 eesti keele laagrite korraldamine Korraldatud on 5 Viies vahetuses osales Korraldatud on 3 Korraldatud on 3 Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava etnilistele eestlastele laagrivahetust suvel 110 väljaspool Eestis laagrivahetust 88le 13- laagrivahetust, osa võtab on koostamisel. on koostamisel. (osalejate arv) 110le 13-18-aastasele elavat eesti noort ja 40 18-aastasele väliseesti vähemalt 90 last. väliseesti noorele. tuginoort Eestist. noorele. TEGEVUSEESMÄRK 6.2: Välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toetatud kultuuriürituste arv 2013. a on 20. Kultuuriürituste korraldamise tulemusel on tugevnenud eestlaste Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. ühtekuuluvustunne. Toetatud kultuuriürituste arv 2020. a on 30. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.2.1 väliseesti kultuuritegevuse 25 kultuuriüritust on 22 projekti kaudu toetati 17 kultuuriüritust on 30 kultuuriüritust on Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava toetamine. toetatud. kodueesti toetatud. toetatud. on koostamisel. on koostamisel. (toetatud kultuuriürituste arv) kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte ning kultuurivahetust väliseesti kogukondadega, väliseestlaste osalemist Eesti kultuuri 86 suurüritustel ja koolitustel Eestis, samuti kontakte ida ning lääne diasporaa esindajate ja Eesti vahel. 6.2.2 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Toetatud on väliseesti Väliseesti kogukondades - - - - tähistamisega seotud projektide kultuuriürituste korraldati Eesti Vabariigi toetamine läbiviimise uudsete 100. aastapäevale (korraldatud projektikonkursside lahenduste leidmist, läbi pühendatud üritusi, mis arv) on viidud 1 aitasid tugevdada projektikonkurss. kodueesti kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte. Projektikonkursi tulemusena eraldati toetust 26 projektile. TEGEVUSEESMÄRK 6.3: Väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2013. a sai 70 tagasipöördujat toetust. Rahvuskaaslaste programmi 2014-2020 dokumendis on tagasipöördumistoetuse Rahvuskaaslaste programm 2014-2020. eraldamise sihttasemeks märgitud 2017 - 110 ja 2020 - 140 inimest. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.3.1 tagasipöördumistoetuste 85 Eestisse naasnut on Tagasipöördumistoetus 90 Eestisse naasnut on 140 Eestisse naasnut on Valdkondlik arengukava Valdkondlik arengukava eraldamine Eestisse naasnud saanud määrati 149 Eestisse saanud saanud on koostamisel. on koostamisel. eestlastele, Eesti kodanikele või tagasipöördumistoetust. naasnud eestlasele, Eesti tagasipöördumistoetust. tagasipöördumistoetust. nende järglastele kodanikule või nende (toetusesaajate arv) järglasele. 6.3.2 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Integratsiooni Sihtasutuse 2018. a püstitatud tegevuseesmärgid on olulisel määral hästi täidetud. Märkused 87 SIHTASUTUS: Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel A. H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine A.H. Tammsaare elu ja tegevuse ning kirjandusliku ja vaimse pärandi uurimine, sellega seonduva kogumine, säilitamine ja tutvustamine koostöös PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 1: Tallinna Kirjanduskeskuse A.H. Tammsaare muuseumiga ja MTÜ Kirjanike Muuseumite Ühinguga. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on avatud aastaringselt EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseum on avatud 270 päeva aastas. Muuseum on jätkuvalt aastas avatud 270 päeva. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 avatud päevade arv 270 272 270 270 270 270 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kirjaniku elu ja loomingut käsitleva näituse loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 näituste arv 1 2 1 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlevate vestlusringide, seminaride jt korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 üritustel osalejate arv 400 572 400 400 400 400 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 2: Nimetatud valdkondades teadus-, õppe- ja uurimistöö korraldamine ja finantseerimine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Keelekümblus- ja lõimumisprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 osalejate arv 40 40 40 50 60 60 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kirjaniku elu ja loomingu tutvustamine muuseumis EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 88 ekskursioonidel ja 2.2.1 haridusprogrammides osalejate 3500 3461 3500 3500 3500 3500 arv TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Kirjaniku elu ja loomingut tutvustavate tundide läbiviimine väljaspool muuseumit raamatukogudes, koolides, lasteaedades jm EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 väljsõidu tundide arv 320 242 320 320 320 320 TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Kirjaniku elu ja loomingut käsitlev uurimistöö ja selle juhendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 uurimistöö juhendamiste arv 1 0 1 1 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.5: Koostööprojektid erinevate haridus- ja kultuuriasutustega, sünergia tekkimine muuseumi teenuseid pakkuvate ja teenuseid tarbivate inimeste vahel EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.5.1 koostööprojektide arv 1 5 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.6: Uute õppesihtrühmade leidmine – laiendada muuseumis käivate inimeste sihtrühma ning pakkuda neile sobivaid teenuseid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.6.1 uute sihtrühmade arv 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.7: Kooliprogrammide täiendamine ja uuendamine, põimida programmidesse aktuaalseid ja ühiskonnas arutlusel olevaid teemasid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.7.1 programmide arv 0 1 1 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.8: Uute programmide välja töötamine ja läbiviimine, kohandada programme vastavalt vajadusele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 89 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.8.1 programmide arv 2 2 0 0 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 2.9: Ühisprojektides osalemine, olla usaldusväärne partner teistele asutustele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.9.1 koostööprogrammide arv 1 5 1 1 1 1 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 3: A.H. Tammsaare sünnikodu hoonete ja nende lähiümbruses paiknevate kultuurilooliste paikade säilitamine, eksponeerimine ning tutvustamine TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Koostöös kohaliku kogukonnaga pärimusürituste korraldamine ja läbiviimine (suvisted, Kultuurihiis 24, Järvamaa laulu- ja tantsupeo tule süütamine jt) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Traditsioonilisi, igakevadisi talguid on muuseumis läbi viidud 1995. Talgutööd on muuseumis iga kevadine ettevõtmine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel aastast alates. strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 ürituste arv 3 3 3 4 4 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.2: 19. sajandi taluelu ja rahvakommete tutvustamine, tutvustada läbi kirjaniku sünnikodu Järvamaa taluelu ja kombeid EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 ürituste arv 2 7 5 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Talgute korraldamine, töökasvatus noortele ja täiskasvanutele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 osalejate arv 25 80 30 30 30 30 PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 4: Arvelevõetud museaalide säilitamine, konserveerimine, restaureerimine ja korraldamine TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Museaalide restaureerimine ja hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi kogus on esemeid, mis vajavad enne eksponeerimist Kõik museaalid on üle vaadatud, hooldatud ja nende olukord kaardistatud. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel restaureerimist. strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 restaureeritud museaalide arv 5 3 5 3 3 5 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: MUISi kasutusele võtmine ning museaalide ja arhivaalide andmete sisestamine 90 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kogude arvestus on koguderaamatute põhine. Kõik muuseumi kogud on MuISi kantud ning toimub regulaarne täiendamine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kõik museaalid on MuISi kõik museaalid on MuISi digiteerimine on 4.2.1 MuISi sisestatud museaalide arv digiteerimine - - sisestatud sisestatud lõpetatud A.H Tammsaare muuseumi hoidla väljaehitamine, ekspositsiooni osa laiendamine, muuseumi kompleksi kuuluvate hoonete renoveerimine, PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 5: konserveerimine, restaureerimine ja korrastamine TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Muuseumi püsiekspositsiooni uuendamine, uue püsiekspositsiooni avamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2022. a avatakse uus püsiekspositsioon. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 uus püsiekspositsioon eeltöö eeltöö eeltöö eeltöö ehitustöö avamine TEGEVUSEESMÄRK 5.2: Aedade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Roigasaiad vajavad igal aastal kohendamist. Roigasaiad on hooldatud ja terved. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.2.1 roigasaedade hooldamine hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.3: Kultuurihiie kiigeplatsi uuendamine ja matkaradade hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kultuurihiie hooldusega on tegeletud regulaarselt alates 2001. aastast. Kultuurihiie ala on aastas kahel korral niidetud ja võsast puhastatud. Rajatud SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel uus külakiik ning kõlakoda. strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.3.1 hooldustööd hooldamine hooldatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine TEGEVUSEESMÄRK 5.4: Muuseumi hoonete hooldus- ja remonttööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumihooned on hooldatud. Muuseumihooned on hooldatud. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.4.1 tööde arv 4 4 5 2 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 5.5: Muuseumi viljapuuaia uuendamine ja hooldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi viljapuuaed on hooldatud ja terve. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 91 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.5.1 hooldustööd uuendamine uuendamine on lõpetatud hooldamine hooldamine hooldamine hooldamine PÕHIKIRJALINE (ALA)EESMÄRK 6: A.H. Tammsaare muuseumi tegevuse arendamine ning sealse aastaringselt tegutseva kultuuri- ja puhkekeskuse väljaarendamine TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Avalikud kultuuri- ja meelelahutusüritused (teatrietendused, kultuuriüritused, perepäevad) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.1.1 üritustel osalejate arv 8000 7422 8000 8000 7000 7000 TEGEVUSEESMÄRK 6.2: Kogukonna kultuuriüritused, muuseum on atraktiivne vaba aja veetmise koht kogukonnale EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.2.1 osalejate arv 800 681 600 600 600 600 TEGEVUSEESMÄRK 6.3: Erinevate kultuuri- ja kirjandusseminaride ning vestlusringide korraldamine (Tammsaare mälestuspäev, seminarid, vestlusringid) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.3.1 ürituste arv 4 4 4 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 6.4: Osalemine muuseumiööl EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis on alates 2009. aastast korraldatud muuseumiöö programme. Muuseumiöö on traditsiooniline ettevõtmine. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.4.1 osalejate arv 80 116 100 80 80 80 TEGEVUSEESMÄRK 6.5: Näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.5.1 näituste arv 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 6.6: Messidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 92 SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.6.1 messide arv 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 6.7: Muuseumitöötajate koolitus, seminaridel ja konverentsidel osalemine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muusemi töötajad on kursis oma valdkonnas toimuvaga ning arendavad ennast. SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.7.1 osalemise arv 10 21 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 6.8: Vabatahtlike, praktikantide ja noorte kaasamine muuseumi töösse (kogukonna tugevdamine ja oma kodukandi väärtustamine) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.8.1 kaasatud noorte osalejate arv 30 30 30 25 25 25 TEGEVUSEESMÄRK 6.9: Heategevusüritustel osalemine, panustamine heategevusse ja vabatahtlikusse töösse EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel strateegiline arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 6.9.1 ürituste arv 2 2 2 2 2 2 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Enamus tegevuseesmärkidest sai täidetud. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel tuleb eesmärkide täitmisega hästi toime. Märkused 93 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- 161 000 külastust; omatulu osakaal eelarvest 2023. aastaks – 50%. Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 121 343 külastust. arengukava 2019-2022; tulemusvaldkond - kultuur; alavaldkond 1.3. kultuuriväärtused - muuseumikülastuste arv. 2018* 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk piletiga külastajate koguarv (sh täispilet, 1.1.1 sooduspilet, perepilet, nn null-pilet ja ürituste - - 142 800 145 000 147 000 161 000 raames pileti ostnud külastajad) 1.1.2 omatulu majandustegevusest (tuh €) - - 1080 1095 1248 1423 1.1.3 omatulu osakaal eelarvest (%) - - 40 39 42 46 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- 1455 haridusprogrammi ja 36 500 haridusprogrammides osalenut. Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 1030 haridusprogrammi ja 21 000 arengukava 2019-2022; tulemusvaldkond - osalenut. kultuur; alavaldkond 1.3. kultuuriväärtused - muuseumikülastuste arv. 2018* 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 läbiviidud haridusprogrammide arv - - 1190 1265 1340 1455 1.2.2 haridusprogrammides osalenute arv - - 29 000 31 500 34 000 36 500 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse asutamise eelsete riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- MuISis kättesaadav digiteeritud museaalide osakaal 2022. aastaks - Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja Muusikamuuseumi 2018. a koondtase – 5% digiteeritud museaale, 780 25%. Kogude kasutamine – 1100 kasutuskorda. arengukava 2019-2022; tulemusvaldkond - kasutuskorda. kultuur; alavaldkond 1.3. kultuuriväärtused - digitaalse pärandi kättesaadavus 33%. 2018* 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk MuISis kätte saadav digiteeritud museaalide 1.3.1 - - 16 18 19 25 osakaal (%) 1.3.2 muuseumikogude kasutuskordade arv - - 900 950 1000 1100 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 94 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 2019. a jaanuaris. Sellest tulenevalt ei ole võimalik anda hinnangut sihtasutuse eesmärkide saavutamise kohta 2018. a. Märkused * Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 2019. a jaanuaris. Sellest tulenevalt ei ole välja toodud 2018. a eesmärke ja nende tulemusi. 95 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Draamateater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti algupärandite lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Järjepidevalt tegeldakse eesti autoritega. Algupärandilavastuste Repertuaaris on publiku ja ekspertide poolt kõrgelt hinnatud SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava külastatavus on suur ja need on kunstiliselt õnnestunud. algupärandilavastused, nende külastatavus on suur, eesti autorite osakaal 2018-2022: Eesti Draamateater on Eesti repertuaaris piisav. rahvusteater, teater näitab üles initsiatiivi uute näidendite tellimisel, eesti näidendite lavastusi hoitakse repertuaaris, tehakse koostööd väga heade tõlkidega, tellitakse originaalmuusikat eesti heliloojatelt 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk algupärandite osakaal 1.1.1 25% uutest lavastustes 42% 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest 25% uutest lavastustest uuslavastustest TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Esimese lugemise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Esimesel lugemisel tutvustatakse regulaarselt uut eesti näitekirjandust, Esimene lugemine toimub regulaarselt, see on kogemuste omandamiseks SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava sealhulgas ka algajate autorite tekste. kasulik foorum algajatele autoritele. 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk uudisdramaturgia 1.2.1 esmatutvustamine Esimese 4 3 4 4 4 4 lugemise sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Koostöö kaasaegsete eesti autoritega Näidendiraamatu kirjastamise raames EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid Eesti Draamateatris esmalavastuseni jõudvad eesti algupärandid ilmuvad SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava ilmuvad Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. Näidendiraamatu sarjas esietenduse ajal. 2018-2022: jätkub 2005. aastal alanud Näiteraamatu sari, mille väljaandmiseks taotletakse Kultuurkapitali toetust 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk esmalavastatud eesti näidendite 1.3.1 väljaandmine Näidendiraamatu 2 3 2 2 2 2 sarjas TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Teatripõlvkondade järjepidevus, teatriüliõpilaste tööd Eesti Draamateatris EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Teatrierialade kõrgkoolidel on hea ja pidev koostöö Eesti Draamateatriga ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava Draamateatriga ja üliõpilased teevad teatris oma loomingulisi töid ja üliõpilased teevad teatris oma töid ja praktikat. 2018-2022: suheldakse aktiivselt kõrgkoolidega, mis praktikat. valmistavad ette teatrierialade inimesi, pakutakse võimalust teha teatris diplomitöid ja sooritada praktikat 96 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk teatrierialade üliõpilaste tööd Eesti 1.4.1 1 1 1 1 1 1 Draamateatris PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Sügav-filosoofilise sisuga lavastuste väljatoomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Repertuaaris on huvipakkuv klassika ning heatasemeline Repertuaar on hästi tasakaalus, filosoofilise sisuga lavastustel on seal tähtis SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava tänapäevadramaturgia. Filosoofilise sisuga lavastused on uue koht. Repertuaar on mitmekülgne – nii klassikat kui ka tänapäevadramaturgiat, 2018-2022: teater on kunstiliselt dünaamiline, repertuaari hulgas selgesti ülekaalus. üldinimlike suhtelugusid, kaasaegseid identiteediprobleeme käsitlevaid mõtleb kaasa ühiskonnas toimuvate muutustega, näidendeid, psühholoogilist ja poliitilist temaatikat. loomingulisi katsetusi tasakaalustab traditsioonilisem teatrikunst, tehakse koostööd teiste teatritega 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 % uuest repertuaarist 40% 58% 40% 40% 40% 40% TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Publiku ajaleht „Eesti Draamateater” tutvustab publikule uute lavastuste tausta ja autoreid, samuti teatri ajalugu ja sündmusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ajaleht ilmub võimaluste kohaselt sõltuvalt eelarvest. Ajaleht ilmub regulaarselt ja on arvestatav suhtluskanal, kus teater tutvustab SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava oma repertuaari, autoreid ja tegevust. 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 kordi aastas 2 2 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Haridusprogramm Link pakub publikule tagasiside andmise ja arutlemise võimalust EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Link toimub 4 korda aastas. Link toimub regulaarselt ja on sisukas, oma identiteediga ürituste sari. SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava 2018-2022: publikule avatakse lavastuste teemasid ja pakutakse tagasiside võimalust haridusprogrammi Link kaudu 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 kordi aastas 4 3 4 4 4 4 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Laste- ja noortelavastused, koostöö koolidega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed. Koostöö koolidega ja Laste- ja noortelavastused on väga populaarsed ja pidevalt on neid repertuaaris SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kontakt õpetajatega on hea. mitu. Koostöö koolidega on tihe, teater pakub aktiivselt välja erinevaid üritusi 2018-2022: õpetajatele korraldatakse regulaarselt nii õpetajatele kui ka õpilastele. teabepäevi, gümnasistidega tehakse etenduste arutelusid, koolidele koostatakse lavastuste analüüsimiseks õppevahendeid, osaletakse projektis Aitan lapsi ja tehakse koostööd Eesti Suurperede Abistamise Seltsiga 97 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 laste- ja noorte etenduste arv aastas 45 36 45 45 45 45 otseselt koolidele suunatud ürituste 3.1.2 3 3 3 3 3 3 arv TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Kõrge üldkülastatavus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Üldkülastatavus on kõrge, venekeelset sünkroontõlget loetakse Üldkülastatavus on kõrge ja stabiilne, jätkub venekeelse sünkroontõlke SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on lugemine valikuliselt nii suure kui ka väikse saali lavastustele. Etenduste arv on 2018-2022: aktiivselt kasutatakse sotsiaalmeediat, optimaalne. optimaalne, arvestades trupi suurust ja töökodade jõudlust, ega pingesta luuakse e-uudiskiri, etendused tehakse loomingulist tööd. kättesaadavaks puuetega inimestele, pakutakse venekeelset sünkroontõlget 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 publiku arv 105 000 107 388 105 000 105 000 105 000 105 000 3.2.2 etenduste arv 505 498 505 505 505 505 Võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Eesti Vabariiki TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Koostöö välislavastajatega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Välislavastajate kutsumise järjepidevus on rahuldav, nende lavastused Välislavastajate kutsumine on regulaarne ja nende lavastused kunstiliselt SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava kunstiliselt õnnestunud. õnnestunud. 2018-2022: luuakse suhted lähemate Euroopa rahvusteatritega, kutsutakse koostööle teiste riikide lavastajaid ja kunstnikke 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 projektide arv aastas 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 4.2: Välisfestivalide külastamine, välismaal etenduste andmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Osaletakse välisfestivalidel, luuakse sidemeid teiste riikide Osaletakse välisfestivalidel, antakse etendusi välismaal ning hoitakse ja SA Eesti Draamateater strateegiline arengukava rahvusteatritega, antakse etendusi välismaal. arendatakse sidemeid teiste riikide rahvusteatritega. 2018-2022: igal hooajal osaletakse vähemalt ühel välisfestivalil või viiakse oma lavastus välispubliku ette, luuakse sidemeid lähemate Euroopa rahvusteatritega 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk välismaal antud etenduste arv 4.2.1 aastas 1 3 1 1 1 1 4.2.2 välissuhtluse projektid 1 3 1 1 1 1 98 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 2.3.1 – Hooajal toimus õpilastega mitmeid aruteluüritusi, mis ei kuulunud Lingi sarja. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Draamateater on seatud põhikirjalisi eesmärke ja aastaseid tegevuseesmärke täitnud väga hästi ning 2018. a kunstiliste ja majanduslike tulemustega võib rahule jääda. Märkused 99 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Eesti ja maailma kontserdilavadel oodatud artist ja koostööpartner. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidest saab sõltuvalt hooajast Hoida publiku arvu stabiilsena. Samas sõltub see püstitatud kunstilistest SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava osa 20 000 – 30 000 inimest nii Eestis kui välismaal. Publiku arv sõltub eesmärkidest, mille tõttu publiku arv võib erineda püstitatud tasemest. 2016-2020 repertuaarist ja esinemiskohast. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontserdipubliku koguarv 25 000 39 649 25 000 25 000 25 000 25 000 1.1.2 kontsertide arv välisriikides 22 30 22 20 20 20 1.1.3 meediakajastuste arv aastas 80 130 80 80 80 80 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel ilmub aastas vähemalt üks album EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti Filharmoonia Kammerkoori kui rahvusvahelise Järjepidev protsess, vähemalt ühe albumi väljaandmine aastas. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava kontsertorganisatsiooni tegevuse väga oluline osa on salvestised. Läbi 2016-2020 salvestiste tutvustatakse ennast publikule kogu maailmas. Eesti Filharmoonia Kammerkoori on tunnustatud kahe Grammy auhinna, 15 Grammy nominatsiooni ning muude auhindadega. 2019. a tunnustati Eesti Filharmoonia Kammerkoori salvestist parimana koorimuusika kategoorias ajakirja „Gramophone“ poolt. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2 2 1 1 1 1 osalusel ilmunud albumite arv SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevuse jätkusuutlik korraldamine. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor on täies mahus komplekteeritud vajalikul tasemel TEGEVUSEESMÄRK 1.3: loominguliste ja administratiivtöötajatega ning töökeskkond vastab organisatsiooni vajadustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Komplekteeritud on optimaalne koosseis. Koosseisus on 29 loomingulist- ja 7 bürootöötajat. SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori arengukava Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegutseb jätkuvalt rendipinnal, mis ei Olemas on akustiliselt heade omadustega saal proovide läbiviimiseks ning 2016-2020 vasta täielikult organisatsiooni vajadustele. noodikogu hoidmiseks ja bürooks sobilikud ruumid. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 täidetud ametikohtade osakaal 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 29+7 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutusele Eesti Filharmoonia Kammerkoor oli 2018. a edukas ning eesmärke täideti väga hästi. Lisaks Eestile esineti 13 riigis, ligi 40 000 inimesele ning anti välja kaks plaati. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Kaspars Putniņši salvestatud album „PÄRT Magnificat & Nunc dimittis. SCHNITTKE 100 Psalms of Repentance” (väljaandja BIS) pärjati Gramophone’i auhinnaga koorimuusika kategoorias, mis annab tunnistust Eesti Filharmoonia Kammerkoori järjepidevast püsimisest maailma tipptasemel kollektiivina. Märkused 101 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Filmi Instituut PÕHIKIRJALINE EESMÄRK: Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ja filmivaldkonna arengusuundadest. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kehtestatud korras toetuste määramine filmide (sh rahvusvaheliste koostööprojektide) arendamiseks, tootmiseks ja turundamiseks, olles riigiabi andjaks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 linastunud filmide arv (kõik žanrid) 27 43 30 30 30 30 sh linastunud mängufilmide arv 6 9 10 10 10 10 1.1.2 vaatajate arv 270 000 648 585 700 000 300 000 300 000 500 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Arendada rahvusvahelist filmialast koostööd, sh kaastootmist ja eksporti EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk filmifestivalidel osalemine (15ne 1.2.1 3 6 4 4 4 4 võistlusprogrammiga festivalid) 1.2.2 filmide müük, välismaine kinolevi 3 1 2 2 2 3 filmide müük, alternatiivne 1.2.3 2 2 2 3 3 3 levikanal (TV, VOD) Hoida ja teha avalikkusele kättesaadavaks filmipärand, luua selleks vajalikke andmekogusid ja teha koostööd isikutega, kes sellega tegelevad. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Arendada valdkondlikku filmialast uurimistegevust. Abistada filmiteadlasi ja -uurijaid eesti filmikunsti puudutavates teadus- ja uurimustöödes. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud filmid 20 20 15 15 15 15 1.3.2 kättesaadavad filmid 20 20 15 15 15 15 1.3.3 valminud uurimused 2 3 5 5 5 5 TEGEVUSEESMÄRK 1.4 Luua vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 fondide arv 3 3 3 4 4 4 1.4.2 fondide suurus (EUR) 1 200 000 1 950 000 2 500 000 2 700 000 2 700 000 2 900 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.5 Algatada ja toetada filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku harimisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 102 Eesti filmivaldkonna arengusuunad 2012-2020, tegevuskava 2012-2018 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 ürituste arv – kohalikud festivalid 5 5 5 5 5 5 1.5.2 ürituste arv – koolitused 2 2 2 2 2 2 1.5.3 ürituste arv – filmipubliku üritused 5 5 5 5 5 5 1.5.4 osalejate arv 3000 3000 3000 3000 3000 3000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Filmivaldkonda, nagu ka teisi kultuurivaldkondi, mõjutab riigieelarve võimekus. 2018. a seisuga ei ole valdkonna arendamiseks piisavalt vahendeid. Sihtasutuse eesmärk on säilitada saavutatud tase. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse poolt 2018. aastaks võetud eesmärgid on saavutatud hästi ja vastavuses sihtasutuse võimekuse ning olemasolevate vahenditega. Märkused Põhikirjast tulenevate tegevuste hindamisel on arvestatud ainult tegevusi, mida saab mõõta. 103 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kontsert PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine Eesti Kontsert jätkab aastani 2022 samas mahus professionaalsete ja kõrge kunstiväärtuslike kontsertide ja festivalide korraldamisega üle Eesti tagades senisest TEGEVUSEESMÄRK 1.1: suurema efektiivsuse. Kvaliteetse kultuurielamuse igapäevane kättesaadavuse tagamine igale Eesti elanikule. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastas korraldatakse ca 1000 kontserti rohkem kui 100 paigas üle Eesti (sh ca SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 300 koolikontserti ja ca 170 kontserti programmi Muusika Eestimaale raames), strateegiline eesmärk nr 1 samuti kontserdid välisriikides. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv aastas 1100 1177 1100 1100 1100 1100 sh koolikontserdid 300 400 300 300 300 300 sh kontserdid maakondades 170 325 170 170 170 170 sh festivalid 10 8 10 10 10 10 sh sarjad 12 10 12 12 12 12 sh muud kontserdid 608 434 608 608 608 608 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti Kontserdi kui organisatsiooni väärtuste kasvatamine läbi usaldusväärse kaubamärgi tuntuse hoidmise ja arendamise. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 strateegiline eesmärk nr 2 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 publikuarvu suurenemine 3% 200 000 228 625 200 000 205 000 210 000 215 000 aastas 1.2.2 nelja uudisteose tellimine aastas 4 4 4 4 4 4 1.2.3 üks koolikontserdiprojekt koostöös 1 1 - - - - Põhjamaadega 1.2.4 resideeruva helilooja programm 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti interpreetidele suunatud ekspordivõimaluste suurendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kontsert strateegia aastateks 2018-2021 strateegiline eesmärk nr 3 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 Eesti Rahvusmeeskoor osaleb vähemalt kuues kontserdiprojektis 6 22 6 6 6 6 aastas väljaspool Eestit 1.3.2 Hortus Musicus annab vähemalt 10 kontserdiprojekti aastas 10 35 10 10 10 10 väljaspool Eestit 104 1.3.3 Peterburi Jaani kiriku kontserdihooajas toimub 12 Eesti Kontserdi poolt korraldatavat 92 28 92 92 92 92 kontserti ning vähemalt 80 kohapeal korraldatavat kontserti 1.3.4 erinevate show-case’ide korraldamine maailma erinevatele 1 1 1 1 1 1 kontserdikorraldajatele ja muusikamanageridele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Kontsert 2018. a planeeritud tegevuseesmärgid on ellu viidud planeeritud mahtudes ja hästi. Märkused 105 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: SA Eesti Kunstimuuseum kogud on süstematiseeritud, kirjeldatud ja kättesaadavad laiale auditooriumile EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga 31.12 2016 oli Eesti Kunstimuuseumi kogudes 66 294 SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 museaali. Seisuga 31.12.2017 oli kogudusesse lisandunud 1013 museaali. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide kirjeldamine Jätkub museaalide Enamik kogusid on Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete kirjeldamise I etapp MuISi I etapi nõuete nõuetekohane nõuetekohane nõuetekohane nõuetekohane graafikakogus, mille kohaselt kirjeldatud. kirjeldamine. kirjeldamine. kirjeldamine. kirjeldamine. kirjeldamise plaaniline Graafikakogu lõpp on 2019. a. kirjeldamine jätkub vastavalt tähtaja pikendamisel tehtud plaanile. 1.1.2 kogude Vastavalt plaanile Digiteeritud teoste Vastavalt plaanile jätkub Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete Jätkub uute tulmete fotografeerimine/digiteerimine digiteeritakse 2000 teost. fotosid kokku 19 437, museaalide digiteerimine digiteerimine ja digiteerimine ja digiteerimine ja neist unikaalseid teoste ja MuIS täiendamine visuaalide lisamine visuaalide lisamine visuaalide lisamine fotosid 18 494. 2018. a visuaalidega. MuIS-i. MuIS-i. MuIS-i. sisestati digikogu andmebaasi 628 teoste fotot. Registreeritud kasutajaid oli 3199. 1.1.3 kogude liikuvus näitusele Eesti Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Kunstimuuseumis, teistele Eesti kogude tutvustamine muuseumides kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine kogude tutvustamine muuseumidele, välisnäitustele teoste näituste eksponeeriti 2836 teost, teoste, näituste teoste, näituste teoste, näituste teost,e näituste vahetamise ja laenude teistes Eesti vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude vahetamise ja laenude kaudu. institutsioonides 385 kaudu. Kaks välisnäitust kaudu. Samuti koostöö kaudu. Planeeritud kaudu. Planeeritud Koguhoidjate, teost. Välisnäitustel (Jaapanis ja Soomes). kaudu (ühisnäitused). ühisnäitused ja koostöö ühisnäitused ja koostöö kuraatorite ja eksponeeriti 207 Eesti Planeeritud koostöö Itaaliaga, Leeduga, Itaaliaga, Lätiga, konservaatorite töö Kunstimuuseumi Itaalia, Soome, Rootsiga ja Saksamaaga ja koordineerimine kogudesse kuuluvat teost Saksamaa ja Belgiaga. Prantsusmaaga. Prantsusmaaga. museaalide (16 näitust 16 väljalaenutamise osas. institutsioonis). Lisaks laenudele välismaale koostab Eesti Kunstimuuseum 2018.a. ise mitu suurt välisnäitust oma kogude töödest. 106 1.1.4 museaalide seisundi kontroll, Aasta vältel Konserveeriti või Seoses Eesti Konserveeritakse ja Konserveeritakse ja Konserveeritakse ja konserveerimistööd konserveeritakse korrastati 529 teost ja Kunstimuuseumi korrastatakse umbes 500 korrastatakse umbes 500 korrastatakse umbes 500 vastavalt plaanile 180 160 raami, teostati 513 juubeliga ja uue museaali, välisnäitustele museaali, välisnäitustele museaali, välisnäitustele teost. näitusele laenatud teose püsiekspositsiooniga teosepassid. teosepassid. teosepassid. seisundikontrolli ja Kumu 3. korrusel koostati 214 Eesti vajadusel plaani Kunstimuuseumist suurendamine. Uus väljaspool eksponeeritud püsiekspositsioon või välja laenatud teose avatakse 2020. a. seisundipassi. 1.1.5 kogude inventeerimine Teostatakse plaanilised Viidi läbi inventuurid Teostatakse plaanilised Teostatakse plaaniline Teostatakse plaanilised Teostatakse plaanilised inventuurid skulptuuri, graafilise disain, Kristjan inventuurid Niguliste inventuur Adamson- inventuurid inventuurid maali-, graafilise disaini ja Raua kogu, pisiplastika, kogus, välistarbekunsti, Ericu kogus. väärismetalli, graafika-, nüüdiskunsti-, välismaali kogudes. skulptuuri ja välismaali välismööbli kogudes. välisgraafika, Mikkeli, välisskulptuuri ja Teoste kohalolek ja muuseumikogudes. rändnäituste kogudes. välispisiplastika säilivusseisund jooksvalt Kokku inventeeriti 7012 kogudes. kontrollitud, teostatud on museaali. plaanilised inventuurid. 1.1.6 raamatukogu täiendamine Kogu täieneb aastas Lisandus 1382 raamatut, Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 Kogu täieneb 1000 1000 trükise võrra ostude neist Eesti trükise võrra ostude ja trükise võrra ostude ja trükise võrra ostude ja trükise võrra ostude ja ja vahetusprogrammi Kunstimuuseumi vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi vahetusprogrammi kaudu. Andmebaasi eelarvest 437, Kulka kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub kaudu. Jätkub ESTER sisestatakse toetusel 69, annetatud sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi sisestamine süsteemi umbes 1500 trükist. 579, vahetusega 234, ESTER. ESTER. ESTER. ESTER. lepinguga 5. Arvele võeti 58 ajakirja. Lugejaid lisandus 119, kokku 1496, külastajaid 2276. Teavikuid seisuga 01.01.2019 – 45 934. 1.1.7 Eesti Kunstimuuseumi arhiivi Arhiivikogu Seisuga 01.01.2019. a on Arhiivikogu Arhiivikogu Arhiivikogu Arhiivikogu täiendamine suurendamine, suuremate Eesti Kunstimuuseumi suurendamine ja suurendamine ja suurendamine ja suurendamine ja arhiivide korrastamine, dokumendiarhiivis arvel korrastamine, korrastamine, korrastamine, korrastamine, kirjeldamine ja 4960 säilikut. Arvele teabenõuetele vastamine. teabenõuetele vastamine, teabenõuetele vastamine, teabenõuetele vastamine, arvelevõtt. Teaduslikus võeti 79 uut säilikut- Lisanduvad uued arhiivitrükiste arhiivitrükiste arhiivitrükiste arhiivis on plaanitud Arhiivkogus on arvel personaalarhiivid. ettevalmistamine. ettevalmistamine. ettevalmistamine. mitme suurema arhiivi 3373 säilikut, arvele Dokumendiarhiivis Dokumendiarhiivis Dokumendiarhiivis Dokumendiarhiivis korrastamine ning võeti 169 uut säilikut. jätkub jooksvalt jätkub jooksvalt jätkub jooksvalt jätkub jooksvalt arvelevõtt. Arhiivkogusse lisandus 4 laekuvate dokumentide laekuvate dokumentide laekuvate dokumentide laekuvate dokumentide Ilmunud arhiivitrükis uut (isiku)arhiivi. ning näitusepasside ja näitusepasside ja näitusepasside ja näitusepasside arhiiviväljaanne Rahvusarhiivi arvelevõtt. Teaduslikus arvelevõtt. arvelevõtt. arvelevõtt. „Kadunud eesti andmebaasi AIS kanti arhiivis on plaanitud skulptorid Linda Sõber ja 211 uut kirjet. Valmisid mitme suurema arhiivi 107 Endel Kübarsepp“. arhiiviväljaanded korrastamine, „Kadunud eesti kirjeldamine ning skulptorid Linda Sõber ja arvelevõtt. Endel Kübarsepp“ ja „Tundud, kuid siiski tundmatu. Agathe Veeber“. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliselt arvestataval tasemel näituste korraldamine nii eesti pärandkunstist, kaasaegsest kunstist kui rahvusvahelisest kunstist. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 Eesti Kunstimuuseumi filiaalides Avatakse 24 uut näitust, Avati 24 uut näitust, Avatakse 19 uut näitust, Kumus avatakse 2 uut Avatakse 17-18 uut Avatakse 17-18 uut toimuv näitusetegevus lisaks 5 näitust lisaks 5 näitust nendest 10 püsiekspositsiooni: näitust, lisaks 2 näitust näitust, jätkub välisriikides. Eesti välisriikides. Eesti rahvusvahelist näitust, sõjaeelne modernism ja välisriikides. rahvusvaheline koostöö Kunstimuuseumi filiaale Kunstimuuseumi filiaale lisaks 2 näitust 1990ndad aastad. Ühisnäitused Itaalia ja eri riikidega, toimuvad külastab 330 000 külastas 443 183 inimest, välisriikides. Avatakse Avatakse 17 uut näitust, Saksamaaga. eesti näitused inimest. välisnäitusi külastas uus püsiekspositsioon nendest 5 rahvusvahelist välisriikides (Leedu, 361 312 inimest. Kumu 3. korrusel. näitust, lisaks 3 näitust Itaalia, Prantsusmaa, Planeeritud külastajate välisriikides. Planeeritud Holland). arv 360 000. külastajate arv 370 000. 1.2.2 osalemine rahvusvahelistes Avatakse 4 uut Avati 7 uut Avatakse 10 uut Avatakse 8 uut Avatakse 8 Avatakse 7-8 koostöö projektides rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist näitust. rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist näitust, rahvusvahelist näitust, Lisaks korraldatakse 5 lisaks avati 5 näitust Lisaks korraldatakse 3 neist 3 näitust neist 2 näitust neist 2 näitust näitust välisriikides. välismaal. näitust välisriikides. välisriikides. välisriikides. välisriikides. 1.2.3 Eesti pärand- ja nüüdiskunsti Avatud on 6 Avatud oli 6 Avatakse uus Avatakse 12 eesti Avatakse 12-13 eesti Avatakse 12-13 eesti tutvustamine püsiekspositsiooni ja püsiekspositsiooni ja püsiekspositsioon eesti pärand- ja nüüdiskunsti pärand- ja nüüdiskunsti pärand- ja nüüdiskunsti avatakse 20 uut Eesti avati 24 Eesti pärand- ja kultuuripärandist 17. – näitust. näitust. näitust. pärand- ja nüüdiskunsti nüüdiskunsti näitust. 20. sajandi 1. pool näitust. Kumus. 1.2.4 Kumu auditooriumi tegevus Auditooriumis toimub u Auditooriumis toimus Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub Auditooriumis toimub interdistsiplinaarne 200 üritust 24 000 166 üritust, mida 170-200 üritust umbes 170-200 üritust umbes 170-200 üritust umbes 170-200 üritust umbes inimesele. külastas 25 062 inimest. 24 000 inimesele. 25 000 inimesele. 25 000 inimesele. 25 000 inimesele. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Eesti Kunstimuuseumi on arvestatav kunstiajaloo uurimisasutus Eestis ja partner teistele Eesti teadusasutustele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev konverentside ja seminaride korraldamine, Enamik pärandnäitusi on seotud uurimistööga, lisandub üks doktorikraadiga SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 publikatsioonide ilmumine, doktoriõppe toetamine. töötaja, Eesti Kunstimuuseumi Toimetised on arvestatav teadusväljaanne. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 konverentsid ja seminarid Kumu kunstimuuseumis Kumu kunstimuuseumis Toimub rahvusvaheline Toimub konverents Toimub Kumu Toimub konverents toimub seminar L. Lapini toimus seminar konverents „Sümbolistlik Christian Ackermanni konverents. erakogude teemal, näituse raames; „Leonhard Lapin. kunst ja Läänemere loomingust Eestis ja pühendatud Mikkeli 108 rahvusvaheline Kunsti. Arhitektuur. piirkond, 1880-1930“ ja Lätis (Minguliste muuseumi 25. sümpoosion „Lood Tekst“; rahvusvaheline seminar „Niguliste muuseum), Kumu aastapäevale (Kadrioru Michel Sittowi elust ja sümpoosion „Michel muuseum 35“. konverents „Naised kunstimuuseum). kunstist. Asitõendid ja Sittowi elu ja kunsti kunstis“, lisaks oletused“ ja Kumu VI lood. Faktid ja seminarid. rahvusvaheline väljamõeldised“; Kumu sügiskonverents VI rahvusvaheline “Müütilised / sügiskonverents materiaalsed „Kaotatud ja leitud üheksakümnendad“; ruumid: Kadrioru ümberpaiknemised 1990. kunstimuuseumis toimub aastate Ida-Euroopa rahvusvaheline kunstis ja ühiskonnas“. juubelikonverents „Kadriorg. Uus vaatenurk ansambli loomisloole, arhitektuurile ja tänapäeva rollidele“; Roomas toimub teaduslik seminar „Konrad Mägi“ näituse raames. 1.3.2 teadustrükis Eesti Ilmub eelretsenseeritud Ilmus eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Ilmub eelretsenseeritud Kunstimuuseumi Toimetised Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 13. number toimetiste 13. number toimetiste 14. number toimetiste 15. number toimetiste 16. number toimetiste 17. number (Eesti Kunstimuuseumi („Uurimusi Eesti Kumu sügiskonverentsi „Sümbolistlik kunst ja kogudele pühendatud Kunstimuuseumi „Kaotatud ja leitud Läänemere piirkond erinumber). kogudest“). ruumid“ põhjal. 1880-1930“. 1.3.3 teadusnõukogu tegevus Teadustööga seotud Jätkus Teadusnõukogu Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud Teadustööga seotud küsimused, näituste regulaarne töö. Toimus 4 küsimused, näituste küsimused, näituste küsimused, näituste küsimused, näituste analüüside läbiviimine, koosolekut, korraldati 4 analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, analüüside läbiviimine, näituste plaani arutelu, näituseanalüüsi. Tegutses näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, näituste plaani arutelu, Eesti Kunstimuuseumi Teadusnõukogu Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi väljaannete liikmetest moodustatud väljaannete väljaannete väljaannete väljaannete eelretsenseerimine. Eesti Kunstimuuseumi eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. eelretsenseerimine. Jätkub koostöö Teaduste ajalooraamatu töögrupp. Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Jätkub koostöö Teaduste Akadeemiaga, ollakse Jätkus koostöö Teaduste Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse Akadeemiaga, ollakse liige EKA ja TLÜ Akadeemiaga, EKA ja liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ liige EKA ja TLÜ Doktorikooli töös. TLÜ Doktorikooliga. Doktorikooli töös. Doktorikooli töös. Lõpeb Doktorikooli töös. Doktorikooli töös Jätkuvad Lõpetati 2 ja jätkus kuus Jätkuvad Ackermanni projekt, arhiiviprojektid. uurimisprojekti. uurimisprojektid. valmib trükis ja Jätkub Ackermanni- korraldatakse näitus. projekt. 109 1.3.4 doktoriõppes õppivate töötajate Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkas 5 Doktoriõppes jätkab 5 Doktoriõppes jätkab 4 Doktoriõppes jätkab 3 Doktoriõppes jätkab 3 toetamine üliõpilast. Kaitstud 1 üliõpilast, 2-3 töötajat üliõpilast, kaitseb 2 üliõpilast, kaitseb 1 üliõpilast, kaitseb 1 üliõpilast. doktoritöö. jõudis väitekirja doktoranti. doktorant. doktorant. lõpetamise ja kaitsmise faasi. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Kultuuripärandi vahendamine avalikkusele haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimub pidev kultuuripärandi vahendamine avalikkusele Erinevad publiku- ja haridusprogrammid kõigile vanusegruppidele. SA Eesti Kunstimuuseum arengukava 2017-2020 haridusprogrammide, avalike ürituste ja trükiste kaudu. Ilmuvad kataloogid vastavalt planeeritud mahule. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 haridus- ja publikuprogrammid Viia läbi haridus- ja Toimus 1416 haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Viia läbi haridus- ja Kumu kunstimuuseumis publikuprogrammid nii publikuüritust, milles publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii publikuprogrammid nii kunstiajaloo üldõppe osales 28 635 inimest. kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe kunstiajaloo üldõppe eesmärgil kui vastavalt Lisaks toimus 633 eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt eesmärgil kui vastavalt näituste plaanile. ekskursiooni, milles näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. näituste plaanile. osales 11 569 inimest. Üritustel auditooriumis ja fuajees ning näituste avamisel osales 31 911 inimest (225 üritust). Kokku külastas Kumu kunstimuuseumi 184 789 inimest. 1.4.2 haridus-ja publikprogrammid Luua uued programmid Toimus 141 haridus- ja Luua uued programmid Luua uued programmid Luua uued programmid Luua uued programmid Adamson-Ericu muuseumis vastavalt näituste publikuüritust, milles vastavalt näituste vastavalt näituste vastavalt näituste vastavalt näituste plaanile. Koostöö osales 3262 inimest. plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö plaanile. Koostöö programmi „Aitan lapsi Lisaks toimus 26 programmiga „Aitan programmiga „Aitan programmiga „Aitan programmiga „Aitan kunsti juurde“. ekskursiooni, millel lapsi kunsti juurde“. lapsi kunsti juurde“. lapsi kunsti juurde“. lapsi kunsti juurde“. osales 505 inimest. Ürituste ja näituste avamisel osales 756 inimest (18 üritust). Kokku külastas Adamson-Ericu muuseumi 10 052 inimest. 1.4.3 haridus-ja publikuprogrammid Luua uued Kadrioru Luua uued Luua uued Luua uued Luua uued Kadrioru kunstimuuseumis ja publikuprogrammid kunstimuuseumis toimus publikuprogrammid publikuprogrammid publikuprogrammid publikuprogrammid Mikkeli muuseumis vastavalt 485 haridus- ja vastavalt vastavalt vastavalt vastavalt näituseplaanidele ja publikuüritust, milles näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja näituseplaanidele ja uuendada osales 16 173 inimest. uuendada uuendada uuendada uuendada kunstiajalooliste Lisaks toimus 1431 kunstiajalooliste kunstiajalooliste kunstiajalooliste kunstiajalooliste 110 programmide sisu. ekskursiooni, milles programmide sisu. programmide sisu. programmide sisu. programmide sisu. osales 49 602 inimest. Üritustel ja näituste avamistel osales 9186 inimest (130 üritust). Kokku külastas Kadrioru kunstimuuseumi 130 108 inimest. Mikkeli muuseumis toimus 70 haridus- ja publikuüritust, milles osales 3676 inimest. Lisaks toimus 31 ekskursiooni, milles osales 691 inimest. Üritustel ja näituste avamistel osales 207 inimest (4 üritust). Kokku külastas Mikkeli muuseumi 13 638 inimest. 1.4.4 haridus-ja publikuprogrammid Uute Niguliste muuseumis Uute Uute Uute Uute Niguliste muuseumis publikuprogrammide toimus 457 haridus- ja publikuprogrammide publikuprogrammide publikuprogrammide publikuprogrammide väljatöötamine, jätkata publikuüritust, milles väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötamine, jätkata väljatöötatud edukust osales 23 463 inimest. väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust väljatöötatud edukust tõestanud Lisaks toimus 776 tõestanud tõestanud tõestanud tõestanud programmidega ning ekskursiooni, milles programmidega ning programmidega ning programmidega ning programmidega ning sidusa osales 19 917 inimest. sidusa sidusa sidusa sidusa näitusetegevusega. Üritustel ja näituste näitusetegevusega. näitusetegevusega. näitusetegevusega. näitusetegevusega. avamisel osales 17 694 inimest (98 üritust). Kokku külastas Niguliste muuseumi 104 596 inimest. 1.4.5 erivajadustega inimesed Kõigis Eesti Kumu kunstimuuseumis Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt Pööratakse jätkuvalt muuseumis Kunstimuuseumi jätkusid muuseumitunnid tähelepanu tähelepanu tähelepanu tähelepanu filiaalides jätkatakse erivajadustega erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste erivajadustega inimeste gruppidele, ligipääsule. ligipääsule. ligipääsule. ligipääsule. programmide erivajadustega väljatöötamist ja külastajatele. arendamist ning Erivajadustel lähtuvalt 111 ligipääsetavuse kohandati vajadusel arendamist. ümber ka programme Algatati demetsussündroomiga inimestele ja nende lähedastele suunatud üritustesari. Adamson-Ericu muuseumi projekt „Kunst nähtavaks“ käivitus ja Eesti Pimedate Liit andis projektile aasta teo tiitli. Jaanuaris 2019 pälvis projekt ka muuseumihariduse edendaja 2018 tiitli. Niguliste muuseum jätkas varem välja töötatud erivajadustega inimeste programmidega. Taktiilne teos „Surmatants“ erivajadustega külastajatele teostub 2019. Eesti Kunstimuuseumi filiaalid tegid „Aitan lapsi kunsti juurde“ projekti raames 82 muuseumitundi erivajadustega gruppidele. 1.4.6 Eesti Kunstimuuseumi trükised Ilmuvad planeeritud Ilmus 20 raamatut, Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud Ilmuvad planeeritud kataloogid, teadusajakirja Eesti kataloogid, kataloogid, kataloogid, kataloogid, infomaterjalid, Kunstimuuseumi infomaterjalid, infomaterjalid, infomaterjalid, infomaterjalid, korporatiivtrükised, Toimetised uus number 8 korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, korporatiivtrükised, postkaardid, (13), üks Eesti postkaardid, postkaardid, postkaardid, postkaardid, tarbetrükised. Ilmub 18 Kunstimuuseumi 100. tarbetrükised. Ilmuvad tarbetrükised. Ilmub 18 tarbetrükised. Ilmub 18 tarbetrükised. Ilmub 18 kataloogi. Käivitatakse juubelile pühendatud korporatiivtrükised Eesti kataloogi. kataloogi. kataloogi. 112 Eesti Kunstimuuseumi seinakalender, Kunstimuuseumi 100. 100. juubeliga seoses perioodilised näituste juubeli puhul. ilmuvate trükiste infobukletid ja voldikud, ettevalmistustööd. lisaks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Käivitatud EKM 100. juubeliga seoses ilmuvate tükiste ettevalmistustööd, jätkusid tööd seoses Johann Köleri monograafiaga. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum täitis 2018. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid väga hästi. Märkused 113 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Meremuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum on meeldejäävate lugude jutustaja, mis kõnetavad külastajaid nii Eestist kui mujalt. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Meremuuseumi eesmärk on pakkuda esmaklassilist külastajaelamust läbi SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, kõnetavate lugude ja eksponaatide, kogemuslike interaktiivsete lahenduste ning 2018. a ja 2019. a tegevuskava, turundusstrateegia, suurepärase teeninduse, mis kutsuvad inimesi tagasi tulema. Näituste programmi teenindusstandard, näituste plaan. peamiseks eesmärgiks on merekultuuri, ajaloo ja teiste merendusega seonduvate teadmiste vahendamine oma publikule, kasvatades seeläbi inimeste teadmisi, austust ja armastust mere vastu. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 piletiga külastajate arv 221 000 211 491 234 500 330 000 320 000 320 000 1.1.2 välisturistide osakaal 65% 74% 65% 65-75% 65-75% 65-75% 1.1.3 korduvkülastuste osakaal 30% 26% 30% 35% 35% 35% 1.1.4 külastajate rahulolu TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: Lennusadam TripAdvisor: Soovitusindeks 9,1; TripAdvisor: TripAdvisor: Tallinnas nr 2 Tallinnas nr 2 Lennusadam Tallinnas nr TripAdvisor: Lennusadam ja Paks Lennusadam ja Paks 2 Lennusadam ja Paks Margareeta Tallinnas nr Margareeta Tallinnas nr 2 Margareeta Tallinnas nr 2 1 1.1.5 brändituntus (Lennusadam ja Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Brändituntus “Nimetage Meremuuseum liidetuna muuseum”: 2. koht muuseum”: 3. koht muuseum”: 2. koht muuseum”: 1. koht muuseum”: 1. koht muuseum”: 2. koht spontaanses muuseumi nimetamises esimese viie hulgas) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muuseum on mitmekülgne hariduskeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi ambitsioon on jõuda oma programmidega iga eel ja põhikooli SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, õpilaseni Eestis ning olla muuseumihariduse teenäitaja ja arendaja Läänemere 2018. a ja 2019. a tegevuskava, haridusstrateegia, regioonis. näituste plaan. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 muuseumitundides osalenud 8000 7462 8500 9500 10 000 10 000 õpilaste arv aastas 1.2.2 haridusvõrgustikus osalevate 1033 1050 1075 1150 1200 1200 õpetajate arv TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseum on hinnatud merendusajalookeskus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseum on rahvusvahelise haardega merendusvaldkonna uurimise eestvedaja, SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, teeb tihedat koostööd teiste mäluasutuste ja ülikoolidega, algatab ja on kaasatud 2018. a ja 2019. a tegevuskava, teadusstrateegia, rahvusvahelistesse teaduskoostöö projektidesse ning omab kvalifitseeritud kogumisstrateegia, näituste plaan, kogude tööplaan. professionaale, kes avaldavad teadustöid nii Eesti kui rahvusvahelistes 114 teadusväljaannetes. Muuseumi kogumistegevus põhineb läbimõeldud kogumiskaval, museaalide hoiutingimused tagavad nende pikaajalise säilimise ning kogud on nõuetele vastavalt digiteeritud ja kirjeldatud. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 digiteeritud ja kirjeldatud digiteeritud: digiteeritud: digiteeritud 60% ja digiteeritud 75% ja digiteeritud 90% ja digiteeritud 90% ja kogude osakaal 12% dokumentidest, 69% 12% dokumentidest, 69% kirjeldatud 70% kirjeldatud 75% kirjeldatud 80% kirjeldatud 80% fotodest ja 63% esemetest, fotodest ja 63% esemetest, 55% allveearheoloogiast; 55% allveearheoloogiast; kogudest kirjeldatud: 59% kogudest kirjeldatud: 59% 1.3.2 nõuetekohast säilitamist tagava 22% 22% 22% 30% 40% 40% hoidlapinna osakaal 1.3.3 doktorikraadiga teadurite arv 1 1 1 2 3 3 1.3.4 avaldatud eelretsenseeritud 1 0 3 3 2 2 publikatsioonid 1.3.5 muuseumi väljaannete arv 1 3 1 1 1 1 1.3.6 rahvusvaheliste 1 0 0 1 2 3 teaduskoostööprojektide arv TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Muuseum on efektiivselt juhitud ja majandatud uuenduslik organisatsioon. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Uuenduslik ja tänapäevane muuseum tähendab lisaks põnevatele näitustele, SA Eesti Meremuuseum arengukava 2019-2023, programmidele ja atraktsioonidele ka seda, et kogu muuseum kui organisatsioon 2018. a ja 2019. a tegevuskava, personalistrateegia, on juhitud efektiivselt ja innovaatiliselt. Meremuuseum töötab targa eelarvestrateegia, koolitus- ja lähetusplaan, organisatsioonina, mis on valmis õppima ja paindlikult kohanema muutustega hankeplaan. ümbritsevas keskkonnas. Muuseumi majandusliku edukuse eesmärk on pakkuda kvaliteetset sisu ja olla hinnatud merendusajalookeskuseks. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulud toodete ja teenuste 2 659 336 eurot 2 767 396 eurot 2 924 648 eurot 3 500 000 eurot 3 400 000 eurot 3 400 000 eurot müügist 1.4.2 täiendavad tulud projektidest 1 300 000 eurot 670 601 eurot 8 277 466 eurot 500 000 eurot 500 000 eurot 500 000 eurot 1.4.3 tegevuse tulemuslikkus 17% 23% 35% 20% 20% 20% 1.4.4 koolitus- ja lähetuskulude 5% 5% 5% 5% 5% 5% osakaal palgafondist 1.4.5 töötajate rahulolu indeks 3,9 4,2 3,9 3,9 4 4 (rahulolu-uuringust 5-palli süsteemis) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Piletiga külastajate arv vähenes, sest Soome turistide arv Eestisse vähenes ja EV100 raames tehtud konkureerivaid üritusi oli väga palju. Korduvkülastajate osakaal saavutatakse kohalike elanike arvelt ja EV100 tihe programm mõjutas ka seda, samuti muuseumitundides osalenud õpilaste arvu. Brändituntuse 3. koht oli seotud ERMi avamisega. Rahvusvaheline koostööprojekt, millele taotleti rahastust, ei saanud seekord positiivset otsust. Täiendavad tulud projektidest ei laekunud oodatud mahus, kuna Paksu Margareeta projekt ja EASi toetuse laekumine liikusid edasi seoses arheoloogiliste leidudega. 115 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Meremuuseum täitis 2018. a tegevuskavas planeeritud eesmärgid üldiselt hästi. Märkused 116 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Valmistada ette ja korraldada kontserte, festivale, konkursse, koolitusi, kultuurialaseid ja hariduslikke projekte ning muid eesmärke ellu viivaid algatusi EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 kontsertide arv 55 148 60 60 70 70 1.1.2 festivalide arv 1 2 1 1 1 1 koolituste ja hariduslike projektide 1.1.3 4 6 4 4 4 4 arv TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Korraldada kontserte erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga võimaldada muusikakultuurist osasaamist ka väljaspool Tallinna EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 kontsertide arv väljaspool Tallinna 10 82 10 10 10 10 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tellida heliloojatelt uusi teoseid ja tuua need teosed avalikkuseni EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 tellitud teoste arv 3 7 2 2 2 2 1.3.2 välja antud CD’de arv 2 2 3 3 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Aidata kaasa rahvusvaheliste sidemete loomisele ja eesti muusikakultuuri rahvusvahelistumisele, korraldades esinemisi väljaspool Eestit EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 kontsertide arv väljaspool Eestit 15 16 2 2 2 2 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Teha koostööd teiste Eesti ja rahvusvaheliste orkestritega Eesti kultuuripildi rikastamise ja muusikakultuuri tutvustamise eesmärgil EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 kodusaalide vahetus 1 0 1 0 1 0 TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse suurendamisele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 117 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 haridusprojektide arv 4 5 4 4 4 4 TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Korraldada laste ja noorte muusikahariduslikku tegevust ning teha aktiivset koostööd muusikaharidust andvate õppeasutustega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 hommik „ERSO“ga (läbi hooaja) 1 6 1 1 1 1 1.7.2 ERSO Akadeemia 1 1 1 1 1 1 1.7.3 koostöökontsert EMTA’ga 1 1 1 1 1 1 1.7.4 lõunakontserdid koolidele 3 5 3 3 4 6 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on eesmärke täitnud väga hästi, 2018. a seatud tegevuseesmärgid on täidetud täies ja mõningatel juhtudel isegi ületatud. Märkused 118 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Aastaks 2020 on oodatav külastajate arvu järk-järguline kasv. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arengukava 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 piletiga külastajate arv 10 500 11 537 12 300 14 000 15 700 17 400 1.1.2 omavahendite käive 60 000 67 875 70 000 80 000 90 000 100 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine ja uurimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hiljemalt aastal 2020 on andmebaasis MuIS lõpule viidud kõigi kogutud Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi arengukava museaalide kirjelduste lisamise esimene etapp. 2018-2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalide vastuvõtt 1000 350 1000 1000 1000 1000 muuseumikogusse 1.2.2 MuIS-i museaali ID tekitamine 15 000 10 411 12 000 12 000 12 000 12 000 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Tulemusindikaator 1.2.1 – Eesmärk on orientiiriks. Muuseumi kogudesse võetakse vastu kogumispõhimõtetele vastavaid esemeid. Tulemusindikaator 1.2.2 – Lisaks ID tekitamisele oli töö fookus museaalide digikujutiste loomisel, mille osas sai tekitatud eesmärgi 12 000 asemel üle 20 000 museaali digikujutise. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Esmakordselt käesoleval kümnendil külastas spordimuuseumi aasta jooksul üle 10 000 piletiga külastaja ning muuseum teenis omatulu üle 67 tuhande euro, mis ületas püstitatud aastaeesmärki enam kui 13% ning eelmise aasta omatulusid enam kui 31% võrra. Sellest lähtudes võib SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi tegevust 2018. a eesmärkide täitmisel hinnata väga heaks. Märkused 119 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. Ekspositsiooni täiendamine, uuenduslikud esitlemise viisid ning senisest suurem võimekus liikuda erinevatesse paikadesse suurendavad muuseumi TEGEVUSEESMÄRK 1.1: nähtavust ja mõju EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 43 500 50 150 47 000 48 000 48 000 48 000 1.1.2 välisturistide osakaal TC 1500 1859 1700 2000 2150 2300 Haridusprogrammide tase ning erinevas formaadis tegevuste lisandumine muudavad muuseumi järjest atraktiivsemaks õpikeskuseks nii laste kui TEGEVUSEESMÄRK 1.2: täiskasvanute jaoks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 tundides ja tuurides osalejate arv 18 000 19 379 19 000 20 000 20 200 20 400 1.2.2 toimunud tundide / tuuride arv 900 838 / 327 950 950 1000 1000 1.2.3 muuseumi külastanud koolide arv 185 206 200 200 195 195 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Muuseumi kogud on hoitud ja näituse-, õppe- ning uurimistöös kasutuses ning neile on tagatud vajalik ligipääs EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk digiteeritud / kirjeldatud MuIS 1.3.1 35 / 95 32 / 88 40 / 89 48 / 90 56 / 92 70 / 94 kogude osakaal (%) publikatsioonid, artikkel, trükis / 1.3.2 6/1 3/1 6/1 6/1 6/1 6/1 väljaanded arvele võetud eksponaatide arv 1.3.3 200 230 200 120 100 125 aastas TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Eesti Tervishoiu Muuseum on inimesi väärtustav, paindlik ning uuendustele avatud organisatsioon EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 omatulu aastas (EUR) 175 000 244 159 225 000 210 000 190 000 195 000 esitatud taotlused / eraldatud 1.4.2 6 / 13 000 3 / 6660 5 / 10 000 6 / 15 000 7 / 15 000 8 / 20 000 summad (EUR) 120 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum on 2018. a eesmärke täitnud väga hästi. Märkused 121 SIHTASUTUS: Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide arv 2018. a oli 76 107, abikogu esemeid 6877, MuISi on Uue ekspositsiooni (nõukogude korterelamu) tarbeks on esemed kogutud ja Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava sisestatud minimaalsete andmetega kõik museaalid. ekspositsioon avatud (sihtasutus kogub esemeid ekspositsiooni tarbeks ja 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad välitööde digifotod). MuISi kirjeldamine on lõpetatud 2020. a. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide ja abikogu esemete Ekspositsiooniplaani Hangiti abikogu ja Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Võtta arvele 150 Võtta arvele digifotosid arv täitmine. põhikogu esemeid, et ekspositsiooniplaani ekspositsiooniplaani analoog- ja 600 digifotot. ja välitöödel kogutud saaks kujundada esemed. esemed. Alustada metsandusmaja materjal, 700 museaali. nõukogude maja ekspositsiooni jaoks Alustada metsandusmaja ekspositsiooni. esemete kogumist. ekspositsiooni jaoks Põhikogusse lisandus esemete kogumist. 128 museaali, abikogusse 21 objekti. 1.1.2 museaalide MuIS sisestamine Esimese etapi kirjeldusi MuIS I etapis kirjeldati MuIS I etapis kirjeldada I etapis jääb kirjeldada Kirjeldada MuIS-is Kirjeldada MuIS-is 6796. 6779 museaali. 7093 museaali. 11 523 museaali, millest esemete kogu vastavalt arvele võetud fotod ja 890 on esemed. Osa sellele, mida ei jõutud esemed, umbes 1000 esemete kirjeldusi on 2020. a kirjeldada. museaali. inventariseerimisraamatu Kogus täpsustub. tes, mis kantakse üle MuIS-i. 1.1.3 digiteeritud museaale 524 530 1500 1000 (Kanutis) 1500 1500 1.1.4 museaalhoonete korrastamine Väiksemad objektid Väiksemad objektid Väiksemad objektid Vastavalt Vastavalt Vastavalt vastavalt rakenduskavale vastavalt rakenduskavale vastavalt rakenduskavale rakenduskavale ja rakenduskavale ja rakenduskavale ja ja eelarvele 50 000 eurot. ja eelarvele 124 212 ja eelarvele 112 000 eelarvele. eelarvele. eelarvele. eurot, sh eurot, sh Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi toetusest 84 988 eurot. toetusest 102 000 eurot. 1.1.5 nõukogude korterelamu üle Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja Nõukogude kortermaja - toomine ja avamine ületoomise ehitushange on ületoomine ja ehitamine kõrvalhoone ehitus ekspositsioon on avatud ettevalmistamine. korraldatud. Ehitustöid summas 230 000 eurot summas 40 000 eurot. ja tegevused toimuvad. teostati summas 101 800 ning sisustamine summas eurot. 85 000 eurot. 1.1.6 21. sajandi tehasehoone Ekspositsiooni Koostööleping 21. sajandi tehasemaja 21. sajandi tehasemaja - - püstitamine ja avamine täiendamine 21. sajandi Puiduklubi MTÜ-ga on ehitustööd on toimunud toimib puiduehituse tehasemajaga. sõlmitud. ja hoone on avatud. kompetentsikeskusena. Kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse TEGEVUSEESMÄRK 1.2: tegevusvaldkonnas 122 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigile osutavate lepinguliste teenuste maht 2017. a oli 656 772 eurot ja Vastavalt riigieelarvest toetuse eraldamisele, müügitulu aastas vähemalt 35 000 Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava Kanuti pakutavate teenuste osutamisest laekuv müügitulu 35 000 eurot. eurot. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 riigile osutatavate lepinguliste 685 493 eurot 685 493 eurot 741 645 eurot 790 000 eurot 840 000 eurot 890 000 eurot teenuste maht 1.2.2 Kanuti teenuste müügitulu 85 000 eurot 201 548 eurot 50 000 eurot 51 500 eurot 53 000 eurot 54 500 eurot TEGEVUSEESMÄRK 1.3 Ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutuse toimetusel 2017. a ilmunud väljaannete arv 2, kutset Vastavalt arengukavale. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava omavate konservaatorite arv 11, magistrikraadiga töötajate osakaal 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad kõrgharidusega töötajatest 62%. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 väljaannete arv 3 4 3 2 2 2 1.3.2 kutset omavate konservaatorite 11 11 8 8 8 8 arv 1.3.3 magistrikraadiga töötajate 62 62 62 62 62 62 osakaal kõrgharidusega töötajatest TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Külastatavus 2017. a 139 958 inimest, haridusprogrammides osales 12 Iga-aastane tõus uute objektide lisandumise korral. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava 759 õpilast, toimus 619 programmi. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 külastatavus 135 000 137 824 138 000 140 000 140 000 140 000 1.4.2 haridusprogrammides osalenud 12 090 12 313 12 000 12 000 12 000 12 000 õpilaste arv 1.4.3 toimunud programmide arv 535 615 600 600 600 600 TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Maa-arhitektuuri täiendkoolituste programmides osales 2017. a 1686 Püsida eelarves. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava inimest. 2015-2019, tööplaan ja rakenduskavad 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1 maa-arhitektuuri programmi 151 738 eurot 159 573 eurot 157 068 eurot 160 000 eurot 160 000 eurot 160 000 eurot täitmine 123 1.5.2 täiendkoolituse programmides 1090 1342 1600 1600 1600 1600 osalenute arv TEGEVUSEESMÄRK 1.6: Investeeringud oma vara valitsemiseks EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Uut külastuskeskust ei tule, vajalik on töötingimuste parandamine. Valminud objektid. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava 2015-2019 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.6.1 eksponaathoonete remonttööd - - 102 200 eurot 180 600 eurot 179 500 eurot 33 700 eurot 1.6.2 puidumaja töökojaga - - - 382 000 eurot - - 1.6.3 viilhall-töökoda - - 100 000 eurot 100 000 eurot - - 1.6.4 I hoidla - - - 275 000 eurot - - 1.6.5 Sveitsi villa - - - 535 000 eurot 50 000 eurot - 1.6.6 väravahoone ümberehitus (uste - - 17 000 eurot - - - vahetus) 1.6.7 rattaparkla varjualuse ehitus 10 000 eurot 1175 eurot - - - - 1.6.8 museaalhoone nõukogude 190 000 eurot 101 800 eurot 230 000 eurot 40 000 eurot - - kortermaja ehitus TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Organisatsiooni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a töötajate rahulolu ei hinnatud (2016. a oli töötajate rahulolu 3,5 Hoida taset. Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava punkti). Tööjõu voolavus 19%, koolituspäevade hulk töötaja kohta 3,5. 2015-2019 ja tööplaan 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.7.1 töötajate rahulolu 3,8 Ei hinnatud 3,8 3,8 4 4,2 1.7.2 töötajate voolavus 13% 24% 13% 13% 13% 13% koolituspäevade hulk ühe töötaja 1.7.3 kohta 3,5 3,5 3,5 4 4 4,5 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Suurem osa tulemusi saavutati ja ületati. Tööjõu voolavus on olnud planeeritust suurem, peamiselt tuleneb see tugistruktuuri töötajate liikuvusest. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaliste ja 2018. a tegevuseesmärkide täitmist võib hinnata heaks. Märkused 124 SIHTASUTUS: Sihtasutus Endla Teater Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomise ja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitamise kaudu Endla teatri repertuaaris on nii kaasaegset kui klassikalist dramaturgiat nii Eesti kui muumaistelt autoritelt. Lavale jõuab ka ebatraditsioonilise loomemudeliga TEGEVUSEESMÄRK 1.1: lavastusi, pakkudes huvitavat teatrikogemust nii suurtele kui väikestele vaatajatele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Võimekas trupp ja tugev tehniline meeskond loob head eeldused Vähemalt üheksa õnnestunud uuslavastuse korral loetakse eesmärgid Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 huvitavate loominguliste väljakutsete realiseerimiseks. saavutatuks. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 repertuaari mitmekesisus (žanrid, Tuua repertuaari 10 Repertuaar täienes 9 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 Tuua repertuaari kuni 10 klassika, kaasaeg, algupärand jne) uuslavastust. uuslavastuse võrra. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. uuslavastust aastas. 1.1.2 trupi suurus (sihttase 23 näitlejat) Trupp 22 liikmeline. Trupis on 22 liiget. Trupp 23 liikmeline. Trupp 23 liikmeline. Trupp 23 liikmeline. Trupp 23 liikmeline. 1.1.3 tehniliselt kõrgetasemelised Tehnikud arendavad ja Tehnikud on uue Tehnikud arendavad end Tehnikutel on piisavalt Personali suunatakse Personal on kõrgel loov- esitlused täiendavad end lavatehnika uuendatud tehnika toel ja huvitavaid teadlikult erialamessidele tehnilisel tasemel. uuendatud tehnika toel kasutuselevõtu hästi sooritavad enesetäienduse ja koostööprojektidesse. ning sooritavad omandanud. kutseeksameid. võimalusi. Osalemine kutseeksameid. koostööprojektides. Endla teater osaleb aktiivselt laiendatud Pärnu kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, atraktiivse ja mitmekülgse mängukavaga ning TEGEVUSEESMÄRK 1.2: võimalustega erinevateks lisategevusteks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Endla teatril on traditsioonid, võimekas meeskond ja toimivad Endla teater on Pärnu kultuurielu keskus, pakkudes kõrgetasemelisi ja Sihtasutuse Endal Teater arengukava 2018-2021 lisategevused. mitmekülgseid kultuurilise ajaveetmise võimalusi. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 ürituste mitmekesisus Jätkata mitmekesise Jazziõhtud, näitused ja Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise Jätkata mitmekesise kultuurilise tegevusega. teatrikino toimivad. kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. kultuurilise tegevusega. 1.2.2 mängukava tihedus Etendused-üritused Aasta jooksul anti 323 330 etendust 330 etendust 330 etendust 330 etendust toimuvad kogu hooaja etendust. vältel. 1.2.3 väljasõiduetenduste arv Pakkuda lavastusi Aastas 43 55 väljasõiduetendust kuni 60 kuni 60 kuni 60 vaatamiseks külalisetendust Eestis. aastas väljasõiduetendust aastas väljasõiduetendust aastas väljasõiduetendust aastas teatrihuvilistele üle Eesti. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2017. a teatrimaja remondijärgse avamise nihkumisega seotud muudatused avaldasid negatiivset mõju ka 2018. a eesmärkide täitmisele. Üks uuslavastus vahetus teise vastu ning ühe uuslavastuse väljatoomisest kaalutletult loobuti. 125 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Kõik 2018. a püstitatud põhilised eesmärgid saavutati. Tegemist oli suuremahulise lavatehnika rekonstrueerimise järgse kohanemise ja tavapärase töörütmi saavutamise aasta. Aasta oli veel logistiliselt keeruline ja publiku usalduse tagasivõitmine võttis aega. Kõigele vaatamata tuli Sihtasutus Endla Teater nende väljakutsetega lahendamisega ja aastaks seatud eesmärkide saavutamisega hästi toime. Märkused 126 SIHTASUTUS: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituseprojektide arv 12 17 10 12 17 20 1.1.2 haridusprogrammide arv 11 14 16 20 25 30 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2017-2024 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 külastuste arv kokku 57 000 60 803 80 000 90 000 95 000 100 000 2.1.2 omatulu osa eelarvest % 25-30% 29% 45-50% 55-60% 60-65% 65% 2.1.3 Piiskopilinnuse pealinnuses Pealinnuse muuseumi Ehitustööd toimusid Pealinnuses muuseum- Pealinnuse muuseumi Pealinnuse muuseumi Pealinnuse muuseumi muuseum-külastuskeskuse avamine ehituse tõrgeteta vastavalt ehituslepingule külastuskeskuse avamine külastuste arv 45 000 – külastuste arv 50 000 – külastuste arv 55 000 – ja käigus hoidmine koordineerimine. ja ajagraafikule. 2018. a 27.06.2019 ja 50 000. 55 000. 60 000. eraldati arvelduskrediit aastaringne tegevus. linnuse ehitustöödeks. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid tegevus ja eesmärkide saavutamine oli 2018. a väga hea – omavahendeid teeniti kavandatust ca 100 000 eurot suuremas summas, külastusi toimus ca 3000 planeeritust rohkem ning piiskopilinnuse ehitusega ei kaasnenud olulist tagasiminekut muuseumi sisutegevustes. Märkused 127 SIHTASUTUS: Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Jäädvustada pärandit, rõhutades saare pikaajalisi seoseid mere ja merendusega EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seisuga mai 2016. a kuulus muuseumikogusse 33 033 museaali, Kõik muuseumi kogud on digiteeritud ja kirjeldatud MuIS-is. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks keskmiselt võtab muuseumi igal aastal arvele 400 museaali. 2015. a 2015-2020. lõpu seisuga on MuIS-is kirjeldatud 25 530 museaali. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 museaalide arv aastas, millele on 1100 1163 1100 1100 1100 lõpetatud koostatud MuIS-is I etapi kirjed 1.1.2 museaalide arv aastas, millest on 2000 1592 1500 500 500 lõpetatud tehtud digikujutised 1.1.3 muuseumikogu täiendamine ja Muuseumikogu on Täidetud. Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on Muuseumikogu on kogude nõuetekohane hooldus täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt täiendatud vastavalt kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab Kogude seisukord vastab nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. nõuetele. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Nõuetekohaselt säilitada pärandit, luues selleks tänapäevastele tingimustele vastavad hoidlad EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Museaalide hoiutingimused on rahuldavad, kuid vajadus on täiendava Kogud säilitamiseks on vastavalt eelarvelistele võimalustele projekteeritud ja SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks ning nõuetele vastava hoidlapinna järgi. ehitatud uus hoidla. Muuseumi filiaalide seisukord ei ohusta muuseumikogu. 2015-2020. Muuseumi filiaalide seisukord vajab külastajate paremaks Teostatakse jooksvad remont- ja hooldustöid tagamaks, et filiaalide hoonete teenindamiseks ja varade hoidmiseks jooksvaid remont- ja hooldustöid. seisukord ei ohusta varasid. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalidele hoiutingimuste Uue hoidla põhiprojekti Põhiprojekti on valmis, Uue hoidla ehituse Alustatud on uue Uue hoidla valmimine. Museaalide kolimine loomine koostamine. detailplaneering rahastuse küsimuse hoidlahoone ehitusega. hoidlasse, hoidla kehtestatud. lahendamine. täiemahuline käivitamine. 1.2.2 muuseumi filiaalide arendamine Tobiase majamuuseumi Kõik planeeritud tööd on Pika Maja fassaadi Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud Filiaalides on teostatud uue ekspositsiooni teostatud. remont, Kroogi talu jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja jooksvad remont- ja valmimine. hoonete pisiremont, hooldustööd. hooldustööd. hooldustööd. Mihkli talumuuseumi Kassari maja uue suuremad remonttööd ekspositsiooni (rookatused, katusealune valmimine. külastajatele). Filiaalides on teostatud jooksvad remont- ja hooldustööd. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Vahendada pärandit muuseumis kui avatud, elavas, tänapäevases ja elamust pakkuvas ruumis 128 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Riigimuuseumi külastajate arv 2014. a: 12 000. Tagatud on stabiilne külastajate arv. SA Hiiumaa Muuseumid arengukava aastateks 2015-2020. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastajate arv 15 000 14 815 15 000 15 000 15 000 15 000 1.3.2 seminaride ja konverentside Seminar “Kalandus ja Seminar on läbi viidud. Muuseumiühingu - - - läbiviimine merendus saarte kevadine väljasõit muuseumide kogudes” Hiiumaale. 1.3.3 kirjutiste väljaandmine Toimetiste ega muude - Ilmunud on Hiiumaa Toimetiste ega muude Ilmunud on Hiiumaa Toimetiste ega muude publikatsioonide Muuseumi toimetised. publikatsioonide Muuseumi toimetised. publikatsioonide väljaandmist ei väljaandmist ei väljaandmist ei kavandata. kavandata. kavandata. 1.3.4 sündmused muuseumis Muuseumiöö Sündmused on Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt Muuseumiöö (eeldatavalt (eeldatavalt 200 toimunud. 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); 200 külastajat); külastajat); kohvikute kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik kohvikute päeva kohvik päeva kohvik "Parunite "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" "Parunite palkon" palkon" (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 (eeldatavalt 600 külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). külastajat). 1.3.5 näitused Läbi viidud näitused: Näitused on läbi viidud. R Tobiase Läbi viidud näitused Läbi viidud näitused Läbi viidud näitused Kassari püsiekspositsiooni vastavalt näituste kavale. vastavalt näituste kavale. vastavalt näituste kavale. püsiekspositsiooni avamine, tuulelippude avamine, näitus. Kaljo Põllu klaasikunsti näitus kunstinäitus, „Räägime asjast“ kalevivabriku (tulmenäitus), Aarne juubelinäitus Miikmaa 110 „Nähtamatu juubilar (kunstinäitus), „Meeste 190“. mänguasjad: puutöö“ (külalisnäitus). 1.3.6 haridusprogrammid ja koolitused Toimib pidev Täidetud. Läbi viidud 13 Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev Toimib pidev muuseumipedagoogika erinevat programmi, muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika muuseumipedagoogika programm. osales 1172 õpilast ja programm. Toimivad programm. Toimivad programm. Toimivad programm. Toimivad 203 täiskasvanut. muuseumituurid muuseumituurid muuseumituurid muuseumituurid koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade koostöös turismifirmade ja giididega. ja giididega. ja giididega. ja giididega. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid on põhikirjaliste- ja 2018. a tegevuseesmärkide täitmisega hästi toime tulnud. 129 Märkused 130 SIHTASUTUS: Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses Loodud on tingimused rahvusvaheliste, riigisiseste ja riigi meistrivõistluste ning üleriigiliste ürituste, maakondlike meistrivõistluste ja ürituste ning kohalike ürituste ajakohasel tasemel ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Loodud on tingimused suviste ja talviste treeninglaagrite, koolituste, seminaride, TEGEVUSEESMÄRK 1.1: muude kultuuri- ja spordiürituste nüüdisaegsel tasemel läbiviimiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Keskuse on ekspluatatsioonis ning toimub kalendriürituste ettevalmistus, Väljaehitatud olme-, treening-, võistlus- ning vaba aja veetmise tingimusi Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus vastuvõtt ning läbiviimine. kasutatakse rahvusvaheliste ja riigisiseste erinevate eluvaldkondade strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt ürituste läbiviimiseks ajakohastes tingimustes. Keskuse rajatised ning kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 olmetingimused on vastavalt aastaajale seatud korda, üritused investeeringute kava. valmistatakse ette ja viiakse läbi. Keskuse tingimused on loodud võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi arvestades võimalikult erinevatele valdkondadele. Keskus on tunnustatud ja edukas korraldus- ning koostööpartner. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk spordivaldkonna erinevate riigisiseste või rahvusvaheliste kalendriürituse 1.1.1 20 30 20 20 20 20 korraldamiseks ajakohaste tingimuste loomine (erinevate valdkondade arv) koostöö laiendamine erinevate spordiorganisatsioonide ning -klubidega, ülikoolide jt haridusasutustega, teiste keskuste ja 1.1.2 20 22 20 20 20 20 terviseradadega ühisürituste korraldamise, kogemuste jagamise ning uute sihtgruppide leidmise eesmärgil (koostööpartnerite arv) TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Liikumisradade arendamine, hooldus ja ekspluatatsioon EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimib püsitähistusega liikumisradade (matka-, jooksu-, maastikuratta-, Püsitähistusega liikumisrajad on erineva pikkuse ja raskusastmega vabas Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus orienteerumise ja asfaltkattega liikumisrajad) hooajaks ettevalmistus, õhus liikumiseks ettevalmistatud ja hooldatud metsarajad, mida strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt korrashoid ja hooldamine. kasutatakse kas jalutamiseks, jooksmiseks või maastikurattaga sõitmiseks kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 omaalgatusliku või organiseeritud tegevusena. Looduses liikumine pakub investeeringute kava. treeningprotsessis emotsionaalset ning füüsilist vaheldust. Valgustatud asfaltkattega liikumisrajad võimaldavad korraldada rahvusvahelisi ja riigisiseseid tiitlivõistlusi erinevatel spordialadel (rulluisutamine, rullsuusatamine, jalgratas, rula ja invaspordi alad), loob võimalused omaalgatuslikuks sportlikuks tegevuseks. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 131 asfaltkattega liikumisrada on kasutuskorras ja hooldatud 7 kuud 1.2.1 aastas omaalgatuslikuks ja 7 7 7 7 7 7 organiseeritud sportlikuks tegevuseks (kuude arv) korraldada igal aastal vähemalt kolm erineva spordialaliidu, 1.2.2 spordiorganisatsiooni jt 3 8 3 3 3 4 eluvaldkondade üritust asfaltrajal (erinevate ürituste arv) püsitähistusega matkaradade tase säilitatud, säilitada tase, uuendada 1.2.3 säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase ettevalmistus, korrashoid, hooldamine rajatähistus uuendatud rajatähistust Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu hooajaks. Kunstlume tootmise süsteemi arendamine, väljaehitamine koos lumekahurite ja TEGEVUSEESMÄRK 1.3: tehnika soetamisega, hooajaks ettevalmistus kunstlume tootmiseks ja kunstlumekattega suusaradade ettevalmistuseks ja hooldamiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hooajaks on tehtud ettevalmistus kunstlume tootmiseks. Kunstlume abil tagada suusatamiseks stabiilsed tingimused kogu Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooajaks. Kuna Eesti ja eriti Pärnumaa talved on väga heitlikud, on strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt talvehooajal üks paljudest töödest elanikkonnale liikumisharrastuse kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 suurendamiseks tingimuste loomine: suusahooaja ettevalmistus ja investeeringute kava. tegevuste läbiviimine ning võimaluste loomine suusatamiseks kunstlumekattega suusarajal ning kelgutamiseks kunstlumega kaetud kelgunõlval. Kunstlume tootmise süsteemi arendamise, väljaehitamise, lumekahurite ja tehnika soetamisega on loodud tingimused lumetootmiseks otse suusarajale, mis on majanduslikult soodsam ja kiirendab oluliselt suusaradade ettevalmistust treeninguteks ning riigisisesteks ja rahvusvahelisteks võistlusteks. Suusarajad ja kelgumägi on hooajal õhtuti valgustatud, elanikkonnale on see tasuta. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk igal hooajal vähemalt kaks 1.3.1 tiitlivõistlust murdmaasuusatamises 2 4 2 2 2 2 (tiitlivõistluste arv) igal aastal vähemalt 10 alaliidu või 1.3.2 spordiorganisatsiooni treeninglaagri 10 17 10 10 10 10 korraldamine (alaliitude arv) igal aastal vähemalt 3-3,75 km 3 km + staadion + 1.3.3 kunstlumekattega suusaraja koos 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion 3,75 km + staadion kelgunõlv staadioniga ettevalmistus 132 1 km järgmiseks hooajaks kunstlume kunstlumekogus 1.3.4 tootmine, saepuruga katmine, üle suve 1 km järgmiseks hooajaks 1 km 1 km 1 km 1 km hoidmine ette valmistaud, kaetud hooajani saepuruga TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Staadioni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Staadioni ette valmistatud aastaringseks kasutamiseks nii Valminud staadion vastab rahvusvahelistele nõuetele erinevatel Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud tegevuseks. spordialadel, sh murdmaasuusatamine. strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 investeeringute kava. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus säilitada tase, vastavus säilitada olemasolev tase, säilitada olemasolev tase, 1.4.1 vastavus rahvusvahelistele nõuete tase säilitatud nõuetele nõuetele nõuetele täiustada täiustada välja on ehitatud täiendav valgustus säilitada tase, kontrollida jätkata valgustuse erinevatel säilitada tase, säilitada tase, staadioni ja liikumisradade valgustuse säilitada tase, kontrollida valmisolekut hooajaks, 1.4.2 täiustamist, kontrollida liikumisradadel, kontrollida kontrollida täiustamine valmisolekut hooajaks vajadusel vahetada valmisolekut hooajaks teostatud on hooaja valmisolekut hooajaks valmisolekut hooajaks valgusteid eelne välisvalgustuse kontroll TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate suusatamise võistlus- ja treeningradade ehitus ning tähistamine, teiste talialade arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Suusatamise võistlus- ja treeningrajad on ettevalmistatud ja hooajal Luua ajakohased võistlus- ja treeningtingimused suusatamise Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus hooldatud. Teiste talispordialade ettevalmistus ja hooldamine hooajal. tiitlivõistluste korraldamiseks. Jätkata rahvusvahelistele nõuetele strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt vastavate suusatamise ja teiste talialade võistlus- ja treeningradade ning kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 treeningpaikade ehitust, tähistamist ning hooldust. investeeringute kava. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk tase säilitatud, taotleda FIS litsents suusatamise parandatud 1.5.1 sprindiradadele ja distantsiradade säilitada tase uuendada sertifikaat säilitada tase säilitada tase säilitada tase probleemseid kohti passistamine suusaradadel Uute spordialade kaasamine – rannajalgpalli- ja rannavõrkpalliväljakute rajamine, disc-golfi radade rekonstrueerimine, laste ja noorte õuetegevuste TEGEVUSEESMÄRK 1.6: laiendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Rannajalgpalli- ja rannavõrkpalliväljaku, disc-golfi rajad hooajaks Uute spordialade kasutusele võtmine – rannajalgpalli, kahe ranna- Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus ettevalmistatud ja hooldatud. Toimub tervisespordilinnaku ja laste võrkpalliväljakuga ja kahe disc-golfi rajaga muutub keskus veelgi strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt mänguväljaku atraktsioonide pargi laiendamine. atraktiivsemaks. Loodud lisavõimalused värskes õhus sportimiseks ning kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 keskuse välitreeningtingimuste atraktiivsemaks muutmiseks. Laste investeeringute kava. õuetegevuste laiendamine. 133 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk rannajalgpalli- ja 7 kuud; rannavõrkpalliväljakud on ajakohaselt 7 kuud; 7 kuud; 7 kuud; 7 kuud; 7 kuud; säilitada tase, uuendada 1.6.1 hooldatud ja kasutuses säilitada tase, uuendada tase säilitatud, piirid ja säilitada tase säilitada tase säilitada tase inventari, väljakut ja omaalgatuslikuks ja organiseeritud piirid ja inventar inventar uuendatud piire sportlikuks tegevuseks 7 kuud aastas korraldada igal aastal vähemalt 2 1.6.2 üritust rannajalgpalli- ja 2 7 2 2 2 2 rannavõrkpalliväljakutel disc-golfi rajad on ajakohaselt 12 kuud; hooldatud ja kasutuses 12 kuud; 12 kuud; 12 kuud; 12 kuud; 1.6.3 12 kuud, säilitada tase rajad hooldatud ja omaalgatuslikuks ja organiseeritud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase täiustatud sportlikuks tegevuseks 12 kuud aastas 3 rada; 3 rada; tase säilitatud, 3 rada; säilitada tase „kollasel“ „punane“ rada säilitada tase, renoveerida disc-golfi rajad, laiendada ja „sinisel“ rajal, 3 rada; 3 rada; 3 rada; 1.6.4 renoveeritud renoveerida „kollane“ olemasolevaid tingimusi renoveerida „punane“ säilitada tase säilitada tase säilitada tase rahvusvahelisele AA rada rahvusvahelisele rada rahvusvahelisele tasemele AAA tasemele AA tasemele korraldada igal aastal disc-golfi radadel talviseid ja suviseid 1.6.5 kohalikke, riigisiseseid ja 15 21 15 15 15 15 rahvusvahelisi võistlusi (võistluste arv) luua lisavõimalusi värskes õhus sportimiseks ning keskuse väli- säilitada tase, vajadusel 1.6.6 treeningtingimuste atraktiivsemaks säilitada tase, 2. etapp 2. etapi tööd teostatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase uuendada inventari, muutmiseks tervisespordilinnaku ning harjutuspaiku välitrenažööride pargi rajamisega väikelaste õuetegevuste laiendamine ning arendavate tegevuste pakkumine säilitada tase, vajadusel 1.6.7 säilitada tase, 2. etapp 2. etapi tööd teostatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase laste mängu- ja liikumisväljaku uuendada inventari rajamisega TEGEVUSEESMÄRK 1.7: Suviste spordirajatiste ehitus- ja renoveerimistööd EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Alustatud on ettevalmistusi amortiseerunud suviste spordirajatiste Viia suvised spordirajatised vastavusse kehtivate võistlusmäärustega nii Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus renoveerimiseks ja uute rajamiseks. omaalgatuslikuks kui ka organiseeritud sportlikuks tegevuseks. strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 investeeringute kava. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 134 puitkattega korvpalliväljak on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses 1.7.1 säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase renoveerida säilitada tase omaalgatuslikuks ja organiseeritud sportlikuks tegevuseks kergejõustikusektorid on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses uuendada tähistust, 1.7.2 omaalgatuslikuks ja organiseerituks säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase vajadusel parandada säilitada tase sportlikuks tegevuseks, inventari rajakatet soetus pallimängude väljakud on ajakohaselt renoveerimine on hooldatud ja kasutuses jätkata palliväljakute teostamata säilitada olemasolev säilitada olemasolev väljakud renoveerida 1.7.3 säilitada olemasolev tase omaalgatuslikuks ja organiseerituks renoveerimisega eelarvevahendite tase tase vastavalt äriplaanile sportlikuks tegevuseks puudumise tõttu asfaltkattega liikumisrajad on ajakohaselt hooldatud ja kasutuses korrastada, jätkata teostada 3 m laiuse tööd on kavandatud 1.7.4 omaalgatuslikuks ja organiseerituks võimaluste otsimist asfaltkattega säilitada tase säilitada tase säilitada tase 2019. a sportlikuks tegevuseks, vajadusel parendustöödeks liikumisraja ülekate ülekate (asfalteerimine) rannajalgpalli-rannavõrkpalliväljaku 1.7.5 säilitada tase tase säilitatud säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase piirdeaia renoveerimine juurdepääsutee rajamine taset tõstetud: rajatud jalgpalliväljakule, heakorratööd; tee, ehitatud valgustus, 1.7.6 säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase säilitada tase jalgpalliväljaku piirdeaia kastmissüsteem, rekonstrueerimine pikendatud piirdeaeda jätkata töödega tase säilitatud, tööd jätkata töödega renoveerida peastaadioni 1.7.7 vastavalt eelarve teostatud vastavalt vastavalt eelarve säilitada tase säilitada tase säilitada tase välivalgustus koos toiteliiniga võimalustele eelarve võimalustele võimalustele renoveerida amortiseerunud tööd teostatud vastavalt säilitada tase, vajadusel 1.7.8 jätkata töödega jätkata töödega säilitada tase säilitada tase piirdeaiad kogu keskuse territooriumil eelarve võimalustele renoveerida leida vahendid jätkata töödega teostamata säilitada olemasolev renoveerimiseks, 1.7.9 laululava renoveerimine vastavalt eelarve eelarvevahendite lõpetada renoveerimine säilitada tase tase alustada võimalustele puudumise tõttu renoveerimisega TEGEVUSEESMÄRK 1.8: Jõulumäe Tervisespordikeskuse arendustegevuste planeerimine ja elluviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tervisespordikeskuse arendustegevuse planeerimine, keskuse Jõulumäe Tervisespordikeskuse arenduse ja väljaehitamise äriplaani Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus väljaehitamine, renoveerimine, hooajaks ettevalmistus. koostamine keskuse kompleksseks arendamiseks. Koostatud on arengu- strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt või äriplaan ning investeeringute kavad, kus planeeritud tegevusi viiakse kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 ellu vastavalt ajaplaanile, renoveeritakse ja ehitatakse täiendavalt juurde investeeringute kava. spordi- ja teisi rajatisi keskuse teenuste kvaliteedi tagamiseks ning kasutajatele paremate tingimuste pakkumiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 135 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kinnitada äriplaan, kinnitada äriplaani äriplaani koostamine ja täitmine alustatud on äriplaani valmistada ette investeeringute plaan, jätkata äriplaani jätkata äriplaani 1.8.1 - vastavalt finantseerimisele koostamist äriplaani alustada äriplaani tegevuste elluviimist tegevuste elluviimist investeeringute plaan tegevuste elluviimist kinnitada Investeeringute kava 2019-2023 alustatud on investeeringute kava, jätkata investeeringute jätkata investeeringute jätkata investeeringute 1.8.2 koostamine ja täitmine vastavalt - investeeringute kava alustada kava tegevuste kava tegevuste kava tegevuste finantseerimisele koostamist investeeringute kava elluviimist elluviimist elluviimist täitmist tööd teostamata väikemajade ehituse 1.8.3 ehitada uusi kämpingumaju 2 eelarvevahendite - - - alustamine vastavalt puudumise tõttu äriplaanile tööd teostamata 1.8.4 ehitada matkajatele kööginurk 1 eelarvevahendite - - - - puudumise tõttu tase säilitatud, katkine säilitada olemasolev säilitada olemasolev 1.8.5 renoveerida väli-WC säilitada tase säilitada olemasolev tase säilitada olemasolev tase inventar uuendatud tase tase jätkata täiustamist täiustatud, olemasolev säilitada olemasolev renoveerida kogu 1.8.6 rekonstrueerida reoveepuhasti säilitada tase vastavalt eelarve säilitada olemasolev tase tase säilitatud tase reoveepuhasti võimalustele peamaja jõusaali laienduse ehitus ja säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel tase säilitatud, osaliselt 1.8.7 jõusaali amortiseerunud sisustuse säilitada tase säilitada tase säilitada tase amortiseerunud sisustuse amortiseerunud sisustuse uuendatud inventari väljavahetus väljavahetus väljavahetus lähteülesande ning sisetreeningtingimuste loomine eskiisprojekti erinevate kultuuri- ja spordialadega alustatud on äriplaani 1.8.8 koostamine, vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile tegelemiseks multifunktsionaalse koostamist rahastusvahendite spordimaja ja jäähalli rajamisega otsimine eskiis koosatatud, peamaja olemasoleva söögisaali ja alustada juurdeehituse 1.8.9 tegevus lülitatud vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile köögiploki laiendus, sisustus ettevalmistustöödega äriplaani kavva peamaja küttesüsteemide tegevus lülitatud 1.8.10 rekonstrueerimine, uuendus, - vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile vastavalt äriplaanile äriplaani kavva päikesepatareid säilitada olemasolev tase säilitatud, tase, renoveerida säilitada tase, viia lõpule säilitada olemasolev 1.8.11 siseteede korrashoid, parklad säilitada tase korrastatud vastavalt peasissesõit ja viia säilitada olemasolev tase siseteede võrgustiku tase eelarve võimalustele kraaviäärne parkla asfalteerimine mustkatte alla autokaravanide parkla elektrikilpide ja tase säilitatud, säilitada tase, viia läbi säilitada tase, viia läbi säilitada tase, viia läbi säilitada tase, viia läbi 1.8.12 säilitada tase toiteliini renoveerimine täiendatud iga-aastane kontroll iga-aastane kontroll iga-aastane kontroll iga-aastane kontroll 136 videovalvesüsteemide ja ATS tase säilitatud, säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel 1.8.13 säilitada tase säilitada tase täiustamine, laiendus täiustatud täiustada täiustada täiustada wifi leviala laiendamine keskuses ja tase säilitatud, säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel säilitada tase, vajadusel 1.8.14 säilitada tase säilitada tase territooriumil laiendatud täiendada täiendada täiendada TEGEVUSEESMÄRK 1.9: Sihtasutuse vara haldamine ja säilitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Keskuses viiakse läbi iga-aastane remont oma töötajatega. Remondi läbiviimisega on tagatud keskuse vara hoidmine, säilitamine, Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus haldamine. strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 investeeringute kava. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.9.1 iga-aastane remonttööde teostamine teostada teostatud teostada teostada teostada teostada Võistlusmäärustega püstitatud nõuetekohaste tingimuste ettevalmistus, hooldamine, rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks ja omaalgatuslikuks TEGEVUSEESMÄRK 1.10: sportlikuks kasutuseks tingimuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Täidetakse rahvusvaheliste võistluste korraldamise nõuded. Soetatud on rahvusvahelistele ja riigisiseste võistluste läbiviimiseks Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus kaasajanõuetele vastav inventar. strateegiline arengukava 2012-2020. Nõukogu poolt kinnitatud äriplaan ja aastate 2020-2023 investeeringute kava. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk kunstlumetootmise lumekahuri 1.10.1 1 teostatud - - 1 - väljavahetus rajahooldusmasina (rajatraktor) 1.10.2 - - - - PB 400 väljavahetus - soetus/väljavahetus spordivõistluste ajavõtusüsteemi täiendatud vastavalt 1.10.3 täiendada vajadusel täiendada säilitada tase säilitada tase säilitada tase soetus ja ajakohastamine eelarve võimalustele Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta 2018. a kavandatud tulemused saavutati, osa planeeritud renoveerimistöid lükkus edasi vahendite puudumise tõttu. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjalisest eesmärgist lähtuvalt seatud tegevuseesmärgid suudeti 2018. a täita väga hästi. Märkused 137 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kultuurileht PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Tagada kultuuriajakirjanduse väljaannete (Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Teater.Muusika.Kino, Looming, Loomingu raamatukogu, Vikerkaar, Kunst.ee, TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muusika, Täheke, Hea Laps, Värske Rõhk, Õpetajate Leht, Uma Leht, Müürileht ja Sirp) kirjastamine ja levitamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk ilmunud väljaannete numbrite arv 1.1.1 279 279 281 281 281 281 aastas 1.1.2 tellijate arv 16 000 15 426 15 500 15 500 15 500 15 500 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Vaatamata sellele, et tellijate arvu eesmärki ei suudetud saavutada on väljaannete ettetellijate arv püsinud aastate lõikes stabiilsena. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kultuurileht oma 2018. a tegevuseesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 138 SIHTASUTUS: Sihtasutus Kunstihoone PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kaasaegse kunsti näituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a 16 näitust aastas. Kunstihoone kõige põhilisem vahend oma põhikirjalise eesmärgi täitmiseks Arengukava on koostamisel ja valmib 2019. a on näituseprogrammi optimaalsel tasemel elluviimine (15 näitust aastas). jooksul. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 näituste arv 16 17 15 15 15 15 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Rahvusvaheliste näituseprojektide algatamine ja läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Üks olulisi kunstihoone tegevussuundi on rahvusvahelistumine ja Eesti ning Arengukava on koostamisel ja valmib 2019. a rahvusvahelise kaasaegse kunsti dialoogi käigus hoidmine. Seetõttu on jooksul. rahvusvaheliste projektide osakaal oluline indikaator. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk rahvusvaheliste* näituseprojektide arv (*Näitusel on oluline rahvusvaheline 1.2.1 10 10 10 9 8 8 dimensioon - kuraator, kunstnikud, toimumiskoht vmt.) TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Näitustega kaasnevate haridusprogrammide läbiviimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Haridusprogrammide abil tagatakse publiku jätkuv pealekasvu ning Arengukava on koostamisel ja valmib 2019. a visuaalse kirjaoskuse arengu ning on seega oluliseks vahendiks kaasaegse jooksul. kunsti edendamisel. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk haridusprogrammides osalenud 1.3.1 3000 2223 3000 3000 3500 3500 külaliste arv Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Soovitud haridusprogrammide täituvuse saavutamisel on takistuseks olnud vähene võimekus kommunikatsiooni ja turundusse panustamisel. Sihtasutus loodab olukorda parandada 2020. aastaks ning palgata turundus- ja kommunikatsioonispetsialisti ning suurendada turunduseelarvet. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Kunstihoone 2018. a eesmärkide täitumine oli ootuspärane ning sihtasutus on sellega hästi hakkama saanud. Märkused 139 SIHTASUTUS: Sihtasutus Narva Muuseum Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: kasvatamine. Teadus- ja fonditöö arendamine (püsiekspositsiooni uuendamine ja atraktiivsuse tõstmine täiendavate moodulite loomisega, näituste kvaliteetsemaks ja külastatavamaks muutmise eesmärgil omanäituste põhimõtete uuendamine ja selle alusel järgmiste aastate näituste planeerimine, museaalide sisestamine ja TEGEVUSEESMÄRK 1.1: kirjeldamine MuISis, kogumispoliitika ülevaatamine ja uuendamine). EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Olemas on visioon püsiekspositsiooni osas, mis on sõnastatud - Narva linnuses on avatud uus kaasaaegne ja interaktiivne püsiekspositsioon SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (valdkond arengukavas, selged on laiema restaureerimisprojekti ajalised (2018-2019). 5. Pärand, 5.1. Uurimine ja tutvustamine, 5.1. praamistikud ja protsess. - MuISi on sisestatud 100% museaalide kogumahust. Kogumine ja säilitamine ning valdkond 6. - MuISis on esimese etapi jaoks kirjeldatud 48 268 museaali (57,8% - Teistes muuseumides oleva Narva Muuseumidele kuulunud museaalid on Külastuskeskkond, 6.2 Teenuste- ja tootearendus) koguarvust) ning lisatud 35 599 museaali piltidega (46,6% kaardistatud ja vastavalt ajakavale lepitakse kokku nende tagastamine Narva koguarvust). Muuseumile. - 2013. a teistes muuseumides oleva Narva Muuseumile kuulunud musaalide puuduolevate esemete üldnimestik on koostatud. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uue püsiekspositsiooni Vastavalt ekspositsiooni- Uue püsinäituse lõpp- Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni Püsiekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamine lahendusele ning projekti koostamine käib, avamine. uuendamine. uuendamine. uuendamine. ehitusplaanile käib ekspositsiooniks vajalike püsiekspositsiooni esemete hangete tootmine. koostamisega on alustatud. 1.1.2 kogude kirjeldamise esimene Vastavalt esimese etapi Kirjeldatud on 63,6% Kirjeldatud on 58 500 tk. MuISi on sisestatud 80% MuISi on sisestatud 100% - etapi läbiviimine MuIS-is nõuetele on kirjeldatud kogumahust (53 131 tk). kogumahust. kogumahust. 65% kogumahust (54 284 tk). 1.1.3 museaalide digitaalse kujutise MuISi on sisestatud 55% Digiteeritud on 47,3% Digiteeritud on 43 465 MuISi on sisestatud 80% MuISi on sisestatud 100% - lisamine MuIS-i kogumahust (45 933 tk). koguarvust (39 514 tk). tk. kogumahust. kogumahust. 1.1.4 raamatute väljaandmine Uue püsinäituse raamatu Toimus raamatu sisu Uue püsinäituse raamatu - - - koostamise protsess on kokkupanek. väljaandmine. pooleli, raamatu väljaandmine on pronoositud 2019. a. 1.1.5 teistes muuseumides oleva Täiendatakse nimekirja. Täiendatud on nimekirja Täiendatakse nimekirja. Täiendatakse nimekirja. Peetakse läbirääkimis - Narva Muuseumidele Eesti Kunstimuuseumi ja muuseumitega. kuulunud museaalide Tallinna Linnamuuseumi kaardistamise projekti esemetest (MuIS-i järgi). koostamine ja käivitamine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Narva linnuse ja bastionide säilitamise ja arendamise tagamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Linnuse ja bastionide restaureerimine 140 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Alates 1. juulist 2016 algas projekti tegevuste elluviimine. Projekt - Linnuses on loodud tingimused uue püsiekspositsiooni sisseseadmiseks. SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (valdkond viiakse ellu vastavalt projekti ajakavale. Läänehoovi ja Kristervalli Sissepääsude süsteem on lahendatud, piletimüügi ja muuseumipoe 6. Külastuskeskkond, 6.1. Keskkond) eelprojekt on valmis. Silla eelprojekt on valmis. ümberpaigutamine on tehtud. Läänehoovi liikumisrajad, valgustus, puhkekohad - Arenduskava väljatöötamise plaan on paigas, plaanis sätestatud ja haljastus on ümberkujundatud vastavalt külastajate soovituslikele tegevusi viiakse ellu. liikumissuundadele. Ehitatud vanalinna territooriumiga ühendav sild, taastatud - Triumph, Gloria bastionid, Sadama tee 9 (5. ravelliin), Peterburi kivisaali endised mahud. mnt 2 ja Gloria bastioni vallikraav on sihtasutusele üle antud. - Narva kindlusel on olemas oma arenduskava, mis näeb ette nii linnuse kui ka bastionide väljaarendamist nii osade kaupa, kui ka terviklikult vähemalt 10 aastaks. - Victoria, Honori bastionid, Jõe 1C ning Sadama tee 2 on sihtasutusele üle antud. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Narva kindluse Konvendihoone Konvendihoone idatiiva Konvendihoone Läänehoovi ja Läänehoovi ja Kristervalli - väljaarendamine ehitustööd on teostatud rekonstrueerimistööd on ehitustööd on teostatud Kristervalli projekti projekti elluviimine 50% ulatuses, püsinäituse teostatud 66,6% 100%. elluviimine vastavalt vastavalt taotluses esitatud tööprojekt on koostatud. ulatuses. taotluses esitatud graafikule. Läänehoovi ja graafikule. Silla põhiprojekt on Silla põhiprojekti Kristervalli projekti koostatud ning projekti koostamisega ei ole tegevused teostatakse taotlus on esitatud edasi liigutud, seoses vastavalt taotluses EASile. tagasiside puudumisega. esitatud graafikule. Läänehoovi ja Läänehoovi ja Kristervalli projekti Kristervalli põhiprojekt taotlus on heaks kiidetud oli vastavalt graafikule Euroopa Komisjoni poolt koostatud detsembriks ja ei ole enam takistusi 2018. a. lepingu sõlmimiseks. 2.1.2 Narva kindluse Arenduskava on Tegevusi ei toimunud, Arenduskava on Arenduskava Arenduskava ülevaatamine Arenduskava arhitektuuripärandi ja kinnitatud ja seda võimalusel käivitatakse kinnitatud ja seda ülevaatamine ja ja täiendamine. ülevaatamine ja külastuskeskkonna kasutatakse Narva 2019. a. kasutatakse Narva täiendamine. täiendamine. arenduskava on väljatöötamine kindluse kindluse ja rakendamine rahvusvaheliseks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks külastuskeskkonnaks väljaarendamisel. väljaarendamisel. 2.1.3 arhitektuuri korrastamis- ja Mustand on valmis. Tegevus on tihedalt Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja Korrastamis- ja hooldamiskava väljatöötamine seotud arenduskavaga, hooldamiskava on hooldamiskava hooldamiskava hooldamiskava ning rakendamine (Narva mille väljatöötamisega kinnitatud. ülevaatamine ja ülevaatamine ja ülevaatamine ja kindluse arhitektuuripärandi ja 2018. a veel ei alustatud. täiendamine. täiendamine. täiendamine. külastuskeskkonna arenduskava osa) 141 2.1.4 kinnistute ülevõtmine Kokku on lepitud kindel Narva linna vastuseisu Jõe 1C ja Sadama tee 2 Bastion Honor on - - ajakava kinnistute tõttu ei ole alustaud on sihtasutusele üle sihtasuustele üle antud. ülevõtmise kohta. Narva läbirääkimisi kinnistute antud. linnaga on kokku lepitud, üleandmise osas (ei sõltu et projekte ei alustata muuseumist). ilma muuseumita. 2.1.5 Narva Muuseumi omandis Kõigi üleantud kinnistute Eesmärk täidetud 40% Kõigi üleantud kinnistute - - - oleva arhitektuuripärandi kohta andmed on korrastatud ulatuses. andmed on korrastatud käivad andmed on korrastatud ning uuendatud ning uuendatud ja uuendatud lähtudes registrites. registrites. vabariiklikes registrites kasutus- ja arendusloogikast PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Narva linna ja piirkonna konkurentsi tugevdamine TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Muuseumi tuntuse suurendamine, teenuste tugevdamine ja külastusteenuste tulude tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus pakub kõigile sihtgruppidele tänapäevasel tasemel Narva linnus on regiooni populaarseim vabaaja veetmise koht, mis pakub harivat SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 kvaliteetset ja mitmekülgset muuseumielamust. ja nauditavat meelelahutust. (valdkond 6. Külastuskeskkond, 6.2. Teenuse- ja tootearendus, 6.3. Turundus ja mainekujundus) 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 muuseumi tuntuse Tasuliste külastajate arv Tasuliste külastajate arv Tasuliste külastajate arv - - - suurendamine, teenuste 69 500. 73 705 (kasv 9,4%). 102 943. tugevdamine ja tulude tõstmine Muuseumi tulude plaan – Muuseumi tulude plaani Muuseumi tulude plaan – 244 519 eurot. täitmine 337 272 eurot. 949 381 eurot. Toitlustamisest teenitava Toitlustusteenuse pealt Toitlustamisest teenitava tulu plaan 240 000 eurot. teenitava tulu plaani tulu plaan 269 000 eurot. täitmine 264 044 eurot. 3.1.2 muuseumi omaürituste Ürituste arv 54. Kokku toimus 58 üritust. Ürituste arv 64. - - - edasiarendamine ja täiendamine uute osadega 3.1.3 Põhjaõue kui Parandada vana Põhjaõue on paigaldatud Arendada välikööki; Igas valdkonnas (inventar, - - külastuskeskkonna kvaliteedi varikatus; jälgida täiendav varikatus, võimalusel parandada koostöö meistritega, tõstmine ja tagamine meistrikodade tegevust töökojad ja ülemine vanad varikatused. turundus, järelevalve) on Põhjaõue galerii on valgustatud. saavutatud tegevusplaanis kontseptsioonist täpsustatud kinnipidamisel; Põhjaõue eesmärgipärased üritused on saanud mõõdikud. vastavalt võimalustele tugevama sisu. 142 3.1.4 Põhjaõue kui elava ajaloo - - - Võimalusel Wafferkmaja Wafferkmaja rahastuse Wafferkmaja ehitamise keskuse edasiarendamine läbi taustamaterjalide otsimine ja uue algus. ajalooeksperimentidena kogumine ja uue väravamaja ehitamine. teostatavate ehitusprojektide väravamaja arheoloogilised elluviimise kaevamised. 3.1.5 Põhjaõue kui Välja on töötatud Toimus erinevaid Traditsioonilised üritused Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide Uute atraktsioonide külastuskeskkonna leivaküpsetamine17. tegevusi Põhjaõue on toimunud, ellu on planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja planeerimine lastele ja edasiarendamine uute sajandile vastava autentse suveköögis just kutsutud uued üritused. Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste Põhjaõue teenuste atraktsioonide ning tegevusena. toiduvalmistamise ülevaatamine. ülevaatamine. ülevaatamine. interaktiivsete tegevuste vallas. teostamise kaudu 3.1.6 muuseumipoe ja omameenete Poes on müügil Toimus uute Kaupluse kasum on Ca kolme uue firma Ca kolme uue firma Ca kolme uue firma arendamine omameened, nende koostööpartnerite otsing. suurenenud 10% leidmine aastas. leidmine aastas. leidmine aastas. selgitamiseks on trükitud võrreldes eelmise Aastas töötatakse välja ja Aastas töötatakse välja ja Aastas töötatakse välja ja seinaplakatid. Poe perioodiga. luuakse vähemalt kaks luuakse vähemalt kaks luuakse vähemalt kaks kaubavalikut on omameenet. omameenet. omameenet. täiendatud. 3.1.7 väliskommunikatsiooni Muuseumi bränd on välja Välja töötati uus Uus värskendatud Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a Tegutsetakse 2019. a parandamine arendatud. Paranenud on visuaalne identiteet jakoduleht on kasutusel loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. loodud strateegia järgi. sotsiaalmeediapõhine sõlmiti leping muuseumireklaami- ja välis- reklaam ja suhtlus uue kodulehe kommunikatsiooni- meediaga. koostamiseks. Jätkus vahendina. aktiivne sotsiaalmeediaOn koostatud kasutus. turundusstrateegia perioodiks 2019-2023, 50% turundusest teostatakse läbi interneti. 3.1.8 koostöö Narva pedagoogidega Koostöös pedagoogidega Kõik tegevused on Koostöös Narva Pidev kontakt koolidega - - on välja töötatud teostatud. pedagoogidega ning ainekavade jälgimine vähemalt kaks koostatakse uued muutuvatele vajadustele programmi, mis toetavad haridusprogrammid, mis reageerimiseks. ainekava (üks põhikoolile on uuel püsinäitusel enne ja üks gümnaasiumile). avamist testitud ning praktika käigus parandatud ja täiendatud. Kõik haridusprogrammid on uuendatud. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Muuseumi personali töökvaliteedi, efektiivsuse ja rahulolu tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumi palgafond on 488 556 eurot ilma sotsiaalmaksuta Muuseumi palgafond kasvab iga aasta (5-8% võrra). SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 (01.01.2017 seisuga). (valdkond 7. Organisatsioon, 7.1. Töötajad) TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 143 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 Muuseumi palgafondi Muuseumi ametikohtade Muuseumi ametikohtade Muuseumi ametikohtade - - - täiendavate vahendite leidmine palgad on kasvanud palgad on tõusnud palgad on kasvanud ja selle arvelt palkade tõstmine keskmiselt 5%. keskmiselt 9%. keskmiselt 8%. Eesmärgiks ei ole kõikide töötajate palkade tõstmine, vaid palgasüsteemi proportsioonide õiglasemaks muutmine. TEGEVUSEESMÄRK 3.3: Organisatsiooni efektiivsuse tõstmine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA - Olemas arengukava 2016-2020, töötajate aastaeesmärgid ja töö - Institutsioon toimib kvaliteetselt ja efektiivselt, määratletud on võtmenäitajad ja SA Narva Muuseum arengukava 2016-2020 tulemuste mõõdikud (ametikirjeldustes). -protsessid, tulemused vastavad plaanidele, kehtestatud on kvaliteedinõuded ja (valdkond 7. Organisatsioon, 7.2. Juhtimine) - On väljatöötatud reeglid sise- ja väliskommunikatsiooni nende täitmist mõõdetakse. Sihtasutus on hinnatud tööandja ja partner. parendamiseks, kuid ikka tekivad tõrked. - Sihtasutus on hinnatud ja nõutud koostööpartner ajaloo, kultuuri ja haridusliku meelelahutuse valdkonnas. - Igal aasta koostatakse ja kehtestatakse arengukava ja tegevusplaan järgmiseks viieks aastaks. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.3.1 läbirääkimised fondide Kogud on 100%liselt üle Eesmärk ei ole täidetud Kogud on 100%liselt üle - - - üleandmiseks Narva antud sihtasutusele. (ei sõltu muuseumist). antud sihtasutusele. Muuseumilt Sihtasutusele Narva Muuseum 3.3.2 Sihtasutuse töö planeerimise Paraneb tulemuspõhine Aastaks planeeritud Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud Tähtaegselt on soovitud parandamine planeerimine. tegevustest on 64,6% tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% tulemus saavutatud 75% teostud. kõigist aastaks kõigist aastaks planeeritud kõigist aastaks kõigist aastaks planeeritud tegevustest. tegevustest. planeeritud tegevustest. planeeritud tegevustest. 3.3.3 kvaliteedisüsteemi ja Muuseum võtab osa Eesmärgid on täidetud Arenguvestlused on läbi Enesehindamine ja Enesehindamine ja - protsessipõhise juhtimise EASi 50% ulatuses. viidud. Vajadusel on arenguvestlused on läbi arenguvestlused on läbi arendamine kvaliteediprogrammist. kirjeldatud kehvasti viidud. Vajadusel viidud. Vajadusel Arenguvestlused on töötavad protsessid. kirjeldatud kehvasti kirjeldatud kehvasti läbiviidud. töötavad protsessid. töötavad protsessid. Vajadusel on kirjeldatud kehvasti töötavad protsessid. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Sihtasutuse eesmärkide täitmist pärssisid 2017. a probleemid sihtasutuse rahastamisega, kui eelarvesse jäi osaliselt laekumata Narva linna poolne tegevustoetus. Sellest tulenevalt on sihtasutus pidanud 2018. a tegema mitmeid olulisi muudatusi muuseumi tegevuses. 144 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Vaatamata mõningate tegevuseesmärkide saavutamata jäämisele, võib Sihtasutuse Narva Muuseum tegevust 2018. a oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisel hinnata heaks. Sihtasutus on teinud olulisi jõupingutusi sihtasutuse eelarve tasakaalu viimiseks ja eesmärkide täitmiseks vastavalt võimalustele. Märkused 145 SIHTASUTUS: Sihtasutus NUKU Toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: esitades lastele, noortele ja täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Luua mitmekülgseid ja kunstiliselt kõrgetasemelisi lavastusi ja neid esitada EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste arv 8 9 8 7 8 7 1.1.2 etenduste arv 500 640 500 500 500 500 1.1.3 Külastajate arv 70 000 88 872 70 000 75 000 75 000 75 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Repertuaar erinevatele sihtgruppidele ja repertuaari tasakaal: lavastused lastele, noortele ja täiskasvanutele EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 lavastus väikelastele 1 2 1 0 1 1 lavastus 1.2.2 2 2 2 2 2 2 lasteaialastele/koolieelikutele 1.2.3 lavastus algkooli lastele 3 3 2 2 2 2 1.2.4 lavastus põhikooli lastele 2 3 2 2 2 2 1.2.5 lavastus noortele 1 3 1 1 1 1 1.2.6 lavastus täiskasvanutele 1 4 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Teatri ja publiku loominguline arendamine: noorte ja välis(nuku)kunstnike kaasamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk vähemalt 1 noorlavastaja, algaja 1.3.1 1 1 1 1 1 1 lavastaja või kunstnik vähemalt 1 välislavastaja 1.3.2 1 0 1 0 1 1 või -kunstnik TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Läbimõeldud materjalivalik EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 algupärandi lavaletoomine vähemalt 1 6 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 nii mineviku kui ka uue aja 1.4.2 vähemalt 2 3 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 vähemalt 2 klassika lavaletoomine 146 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Etendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 etenduste andmine mujal Eestis 7% 4% 7% 7% 7% 7% etenduste andmine välismaal (sh 2.1.2 vähemalt 1 1 vähememalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 osalemine festivalidel) festivalide ja välisteatrite 2.1.3 2 6 2 2 2 2 külastamine ja suhtlus 2.1.4 festivali korraldamine 0 0 1 0 1 0 TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Muuseumitegevus (Nukumuuseum) EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 Nukumuuseumi külastajate arv 22 000 21 618 22 000 22 000 22 000 22 000 2.2.2 ajutiste näituste arv 2 1 2 2 2 2 2.2.3 ürituste arv 50 48 50 50 50 50 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Võimaluste loomine teatrikunsti ja muu põhikirjalise tegevuse teostamiseks TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Kinnisvaraga seotud tegevused EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk grimmi ruumipuuduse leitud on mitu lahendust, kompleksi kasutus – tööruumide majutusküsimuste 3.1.1 lahendamise rakendamine ootab otsust - - - renoveerimine lahendamine ettevalmistus ja vahendeid väikese saali põranda ja ovaalsaali põranda kompleksi kasutus – muuseumi ekspositsiooni 3.1.2 publikutribüüni teostatud uuendamise - - publikuruumide renoveerimine uuendamine uuendamine lõpuleviimine TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Tehniliste võimaluste parandamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk ovaalsaali helitehnika helitehnilise võimekuse väikese saali helitehnika 3.2.1 teostatud uuendamine, edasise jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine uuendamine tegevuskava koostamine 147 muuseumi saali valgustehnilise võimekuse valgustehnika valguslahenduse 3.2.2 teostatud jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine uuendamise jätkamine väljatöötamine, edasise tegevuskava koostamine ovaalsaali põranda lavatehnilise võimekuse väikese saali lavapõranda 3.2.3 teostatud uuendamine, edasise jooksvad tegevused jooksvad tegevused jooksvad tegevused parandamine uuendamine tegevuskava koostamine Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus NUKU on seatud eesmärkide saavutamisega 2018. a hästi toime tulnud. Märkused 148 SIHTASUTUS: Sihtasutus Pärnu Muuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: ja turismialast konkurentsivõimet Kogude hoidmine, täiendamine, süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ja tutvustamine uurijatele ja teistele huvilistele. Tagada kogude säilivus ja TEGEVUSEESMÄRK 1.1: täiendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumikogu suurus 01.01.2018 seisuga oli 176 455, regulaarselt Iga 5 aasta jooksul on inventeeritud 100% museaale. SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, inventeeritud 100%. eesmärk 1 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Kogude suurus, museaalide arv 175 455 186 262 vähemalt 186 262 vähemalt 186 262 vähemalt 186 262 vähemalt 186 262 kogude inventeerimine iga 5 aasta 1.1.2 100% 100% 100% 100% 100% 100% möödudes Kogude hoidmine, täiendamine, süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ja tutvustamine uurijatele ja teistele huvilistele. Kogude kättesaadavaks TEGEVUSEESMÄRK 1.2: tegemine näitustel ja uurijatele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kogude kasutamine näitustel on keskmiselt 1,5% museaalide koguarvust, Igal aastal eksponeeritakse vähemalt 2% museaalidest (2018. a 3529), kogude SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, fondide külastajate arv 2017. a oli 512 uurijat. kasutajaid fondides on vähemalt 500 uurijat aastas. eesmärk 2 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 museaalide arv 3529 3669 3725 3725 3725 3725 kogude kasutamine uurijate poolt, 1.2.2 500 742 500 500 500 500 uurijate arv aastas TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Mitmekülgsete muuseumi teenuste, sündmuste pakkumine erinevatele sihtrühmadele – näitustegevus. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a külastas SA Pärnu Muuseumi näitusi 45 729 külastajat. Suurendada koostööprogrammides ja võimalikult mitmekülgseid sihtgruppe SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, kaasavatel üritustel osalejate arvu. eesmärk 3 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 külastused muuseumis 30 000 – 40 000 31 936 30 000 – 40 000 30 000 – 40 000 30 000 – 40 000 30 000 – 40 000 külastused näitustel väljaspool 1.3.2 10 000 – 20 000 31 017 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 10 000 – 20 000 muuseumi TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Mitmekülgsete muuseumi teenuste, sündmuste pakkumine erinevatele sihtrühmadele – haridusprogrammid. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a viidi läbi 87 pedagoogilist programmi 1728 osavõtjale. Vähemalt 90 pedagoogilist programmi 1800 osavõtjale. SA Pärnu Muuseum arengukava 2018-2022, eesmärk 3.1 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1 programmide arv 90 92 90 – 100 90 – 100 90 – 100 90 – 100 1.4.2 programmides osalejad 1800 1978 1800 – 2000 1800 – 2000 1800 – 2000 1800 – 2000 149 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Pärnu Muuseum tegevust põhikirjalise eesmärgi ja tegevuseesmärkide täitmisel 2018. a võib hinnata heaks. Märkused 150 151 SIHTASUTUS: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste loomine 9 9 9 9 9 9 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Noor- ja välislavastajate kasutamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 vähemalt üks noorlavastaja aastas 1 2 1 1 1 1 2.1.2 vähemalt üks välislavastaja aastas 1 0 1 1 1 1 vähemalt üks tavapäratu 2.1.3 1 1 1 1 1 1 loomisprotsessiga lavastus aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kunstiliselt intrigeerivate materjalide valimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 uue omadramaturgia lavaletoomine vähemalt 1 3 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 20. sajandi maailmadramaturgia 2.2.2 vähemalt 1 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 vähemalt 1 lavaletoomine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Erinevatele sihtgruppidele suunatud lavastuste arv aastas EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 152 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 üks lavastus lastele aastas 1 3 1 1 1 1 3.1.2 üks noorsooteemaline lavastus aastas 1 2 1 1 1 1 üks tuntud materjaliga 3.1.3 1 1 1 1 1 1 klassikalavastus aastas PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 4: Tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes TEGEVUSEESMÄRK 4.1: Lavastuste loomine ja esitamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 4.1.1 külastajate arv aastas 63 000 68 382 63 000 63 000 63 000 63 000 4.1.2 uuslavastuste arv aastas 9 9 9 9 9 9 4.1.3 etenduste arv aastas 300 348 300 300 300 300 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 5: Jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi TEGEVUSEESMÄRK 5.1: Etenduste andmine teistes teatrilinnades ja maa-kultuurimajades EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 5.1.1 väljasõiduetenduste osakaal (%) 30% 44,8% 30% 30% 30% 30% 70% uuslavastustest peavad olema 5.1.2 70% 66,6% 70% 70% 70% 70% esitatavad maalavadel PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 6: Korraldada teatrikunsti ja kultuuri laiemalt populariseerivaid üritusi TEGEVUSEESMÄRK 6.1: Teatrifestival Baltoscandal korraldamine-biennaalina, vaheaastal ühe-kahe välistrupi tutvustamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk festival, mille kavas oli 6.1.1 välisetenduste arv / festival festival 13 lavastust, millega anti - festival - festival 26 etendust erinevaid kultuurivaldkondi tutvustavad 6.1.2 20 51 20 20 20 20 üritused (kontsert, näitus, loeng) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 7: Kinokunstist osasaamise võimaldamine Rakveres TEGEVUSEESMÄRK 7.1: Kinotegevus 153 EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 7.1.1 kino külastajate arv 32 000 67 354 32 000 32 000 32 000 32 000 7.1.2 filme 110 198 110 110 110 110 7.1.3 seansse 780 1206 780 780 780 780 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 8: Luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks vajalikud tingimused TEGEVUSEESMÄRK 8.1: Seltsimaja renoveerimine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk seltsimaja renoveerimine – sõltub 8.1.1 - - - - - - Rakvere linna poliitilisest otsusest PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 9: Renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid TEGEVUSEESMÄRK 9.1: Ehitus-arendustegevus ja olemasoleva kinnisvara parendustegevus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Rakvere Teatrimaja arengukava 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 9.1.1 väikese maja parkla ligipääsu II etapp 165 000 eurot 270 169 eurot - - - - 9.1.2 hoonete kompleksi fassaadide korrashoid - - 30 000 eurot - - - 9.1.3 hoonete kompleksi katuste korrashoid - - 30 000 eurot - - - hoonete kompleksi jooksvad 9.1.4 31 700 eurot 25 337 eurot 38 063 eurot - - - remondikulud Näituse tn 4B ladude renoveerimistööd 9.1.5 - - - 100 000 eurot - - ja täiendavad ehitused 9.1.6 väike buss - - 80 000 eurot - - - 9.1.7 veoauto (dekoratsioonide veoks) 65 000 eurot - 87 500 eurot - - - 9.1.8 helipargi digilahendus 50 000 eurot - - - - - 9.1.9 IT soetused/arendused 11 270 eurot 10 727 eurot - - - - Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Sihtasutus Rakvere Teatrimaja täitis kõik 2018. a püstitatud eesmärgid, välja arvatud üks välislavastaja ei lavastanud. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 154 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja on täitnud 2018. aastaks võetud eesmärgid väga hästi. Märkused 155 SIHTASUTUS: Sihtasutus Saaremaa Muuseum PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 1: Muuseum on ja jääb Saaremaa keskseks mäluasutuseks. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Muuseum tegeleb Saaremaa-teemalise pärandkultuuri- ja ajalooalane uurimistööga. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis tegeleb 4 inimest teadustööga seonduvate töölõikudega. Saaremaa Muuseumi kvaliteetsed publikatsioonid ilmuvad regulaarselt ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Ilmunud on 13 kaheaastaraamatut ja 10 toimetist. töötajate teadustöö on kõrgel tasemel. Toimuvad aja- ja teemakohased 2023 konverentsid, sümpoosiumid ja seminarid. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 publikatsioonide arv Toimetised – Ilmar Torni Toimetised on ilmunud. Kaheaastaraamatu Toimetiste ilmumine. Kaheaastaraamatu Toimetiste ilmumine. „minu elu lugu“ ilmumine. ilmumine. väljaandmine. 1.1.2 uurimuslike artiklite arv Uurimuslike artiklite ja Avaldati uurimuslike ja Avaldada: Avaldada: Avaldada: Uued uurimisteemad: publitsistika valdkonda publitsistika valdkonda - konverentsi „Mässu - Saaremaa fotograafia - Saaremaalt pärit ja/või -Maakonna jäävate artiklite avaldamine. jäävaid artikleid. kaudu vabasse riiki“ ajalugu; siin tegutsenud omavalitsuste ajalugu Jaan Tamme 70. artikliseeria; - Kuressaare vanalinna silmapaistvate inimeste (2019-2023); sünnipäevale - Nõukogude ajalugu arheoloogiliste biograafiad. - Nõukogude perioodi pühendatud sõjaväebaaside mõju uurimistulemuste igapäevaelu (2022- artiklikogumikus ilmus Saaremaa elanikkonnale valguses. Uued uurimisteemad: 2023). „Kuressaare vanalinn - Laurentiuse kiriku - Kuressaare ajalooliste arheoloogi pilguga“. ajalugu arheoloogiliste hoonete andmebaasi Lisaks ilmus artiklite uurimistulemuste uuendamine ja sari „Saarlaste valguses. digiteerimine (2019- tähtpäevi“. 2023); - Kuressaare merekooli ajalugu ja selle vilistlased (2020-2021). 1.1.3 seminaride, konverentside arv ja Ettevalmistused konverentsi Ettevalmistused on Konverentsi ja näituse Sõjaväebaaside- Salme laevaleiuga Teadusüritused oluliste osalejate arv ja näituse „Mässu kaudu tehtud. „Mässu kaudu vabasse teemaline konverentsi ja seonduva rahvusvahelise tähtpäevade puhul. vabasse riiki“ läbiviimiseks. riiki“ korraldamine. näituse läbiviimine. konverentsi ja näituse korraldamine. 2020. a toimuva 2021. a kavandatava sõjaväebaaside-teemalise Salme laevaleiuga „Kalevipojad” – saarlaste konverentsi ja näituse seonduva rahvusvahelise väljarännet käsitlev ning 2021. a kavandatava konverentsi ja näituse konverents. Salme laevaleiuga ettevalmistamine. seonduva rahvusvahelise Teadusüritused oluliste konverentsi ja näituse tähtpäevade puhul. ettevalmistamine. 156 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Kogude säilitamine, täiendamine, digiteerimine, kirjeldamine ja retrospektiivne sisestamine Muuseumide Infosüsteemi (MuIS) ning hoidlates olevate kogude nähtavaks tegemine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA MuIS-i sisestatud 75% museaalidest, digiteeritud 30%. Rahvarõiva MuIS-i sisestatud 87%, digiteeritud 60%. Päringuid tehtud ca 300, kasutajate Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Nõuandekoda loomisel. Päringuid muuseumi kogude kohta tehtud 237; arv 110. Kogude tutvustamine teenusena väljatöötatud. 2023 kohapeal kasutajate arv 87. Hoidlates olevate kogude tutvustamine avalikkusele on juhuslik. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 MuIS täiendamine (kirjeldatud Täiendatud vastavalt MuIS-s on kirjeldatud Täiendatud vastavalt 2020. a. lõpuks on kõik Kõik kogud MuIS-i Uute museaalide ja digiteeritud ühikute arv) tegevuskavale. 75% museaalidest. tegevuskavale – MuIS-i kogud MuIS-i sisestatud. sisestatud. Toimub pidev kirjeldamine MuIS-i ning Museaale digiteeritud on sisestatud bonistika-, täiendamine, varasemate kirjelduste 30%. numismaatika-, filmi- ja parandamine. parandamine, fonokogu, kunsti- ja täiendamine. looduskogud ning 90% arheoloogiakogust, 75% arhiivkogust, 80% fotokogust ja 70% kultuuriloolisest kogust. 1.2.2 kogude täiendamine (arv ja Täiendamine vastavalt Arvele võeti 635 Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt Täiendamine vastavalt aastate lõikes kogumisteemad) kogumispoliitikale. museaali. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. kogumispoliitikale. Põhitähelepanu Saaremaa Kuressaare kesklinna Maasilinna Saaremaa vald kaasaja Saaremaa ja saarlased omavalistustele. arheoloogilised arheoloogilised fotodel kunstis (koostöö uuringud. uuringud. Saaremaa Kunstiklubiga). 1.2.3 kogude populariseerimine ja Kasutajaid ca 70, päringuid Kasutajaid 87, Kasutajaid 90, päringuid Kasutajaid 90, päringuid Kasutajaid ca 110, Kasutajaid ca 110, kasutatavuse suurendamine ca 200. päringuid 237. 245. 245. päringuid ca 300 päringuid ca 300 (kasutajate arv, päringute arv) (kasutatavust (kasutatavust suurendavad Salme laeva suurendavad Salme laeva leiud). leiud). 1.2.4 rahvarõiva nõuandekoja tööle Ettevalmistused rahvarõiva Rahvarõiva Rahvarõiva nõuandekoja Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda Rahvarõiva nõuandekoda rakendamine nõuandekoja loomiseks. nõuandekoda on töösse rakendamine ja on töösse rakendunud leiab aktiivset kasutust. leiab aktiivset kasutust. (päringute/kasutajate arv ja loodud. teemapäevade ja ürituste ning leiab aktiivset ürituste arv) korraldamine. kasutust. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 2: Muuseum pakub meeldejäävaid elamusi igas vanuses külastajale. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Kuressaare kindluse kui fortifikatsiooniajaloo teemapargi arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 157 Enamus kindluse osadest on konserveeritud ning restaureerimis- ja Kogu linnus on fortifikatsiooni ajaloo teemanäitus, selle looga saab tutvuda Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- konserveerimistööd jätkuvad PTK meetme raames. Lastele mõeldud juba linnuseõuel. Kõik kindluse olulisemad osad on vähemalt konserveeritud. 2023 atraktsioonid lossihoovis puuduvad, samuti puudub õppeklass ja õuealal Tagatud on külastajate juurdepääs kõikidele kindluse osadele, paigaldatud on kohvik. vajalikud infostendid. Kindluse territoorium on heakorrastatud ja varustatud kogu infrastruktuuriga, mis on vajalik külastajate heaolu tagamiseks. Hoovialal on tegevusi ka lastega peredele. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 PKT projekti „Kuressaare Projekti hangete Hanked on läbi viidud Valmivad järgmised Õppeklass ja kohviku Kindluse Teemapark on toimiv kindluse kui turismiobjekti ettevalmistamine ja ja alustatud ehitustööd: õppeklass ja kasutusse võtmine, valguskontseptsiooni ning külastajate ja arendamine II“ läbiviimisega läbiviimine. ehitustöödega: kohvik, sissepääsuteed, mänguväljak on elluviimine. Haljastuse kogukonna hulgas kasvav muuseumi külastajate õppeklass ja kohvik, mänguväljak. populaarne ajaveetmise parendamine läbi armastatud. arv sissepääsuteed, koht kogukonnale ja väljatöötatud juhendi. mänguväljak. muuseumi külastajatele. Valminud on makett lossi ees. Eskarpmüür on konserveeritud ja juurdepääsud tagatud. Kindluse valguskontseptsiooni ettevalmistamine ja haljastuse ekspertiisi tegemine. TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Kindluse kui puhkeala atraktiivsuse tõstmine ja uute tegevusvõimaluste loomine. Käsitöökodade ja tuuliku aktiivsem rakendamine, käsitööturu rajamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Käsitöökojad on aktiivsed vaid kõrghooajal (maksimaalselt 2,5 kuud), Ühise piletisüsteemi loomisel suvisel hooajal on suurenenud kodade Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- ekskursioonigrupid ei leia aega nendega tutvuda, samuti muuseumi külastatavus ning atraktiivsed kojad korraldavad külastajatele erinevaid üritusi 2023 üksikkülastajate aktiivusus kodade külastamisel on madal. ja töötubasid. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.2.1 kasvav külastajate arv Leida lepingu lõpetanud Rentnikud leitud Leida sepikojale uus Leida sepikojale uus Koostöös kodade ja Kindlus on puhkealana töökodades; hoovialal on kodadele (2 tk) uued esimeseks aastaks. rentnik vähemalt 5 rentnik vähemalt 5 käsitöömüüjatega atraktiivne, toimivad aktiivne tegevus, mille rentnikud. Toimusid Eesti aastaks. aastaks. arendada hooviala käsitöökojad on tulemusel paraneb muuseumi Seppade Ühenduse Piletisüsteemi atraktiivsust. atraktiivsete ürituste ja maine ja suureneb populaarsus suvepäevad, mille väljatöötamine, töötubade elluviijad. raames tutvustati võimalusel rakendamine. sepatööd külastajatele. 158 2.2.2 hooviala kasutajate hulk ja Linnaturu toomine Linnaturg oli Analüüs turu Käsitöökodade esisel Vastavalt Projekti elluviimine. toimunud ürituste arv lossihoovi. lossihoovis. kasumlikkusest platsile päikesevarjude kontseptsioonile õueala Tuuliku ehitus bastionile Tuulik valminud ja muuseumile. ülespanek. projekti koostamine. avatud merepäevade Lossiõule kontseptsiooni raames loomine (laululava, pingistik jm). TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Konvendihoone kui muuseumikeskkonna parandamine ja atraktiivsuse tõstmine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vastavalt hoone auditi tulemustele, mis on fikseeritud muinsuskaitselistes Koostatud ruumiprogramm, mille alusel toimuvad remonttööd ning Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- eritingimus, on lossi ruumide siseviimistlus ja kujundus amortiseerunud ekspositsiooni korrastamine, s.h näituste loomiseks vajalik valgustus- ja muu 2023 ning vajavad terviklikku remonti ja kaasajastamist. Näituste loomiseks inventar on kaasaegne. Muuseum on nähtav kogu linnapildis (infotulbad) ning vajalik valgustus- ja inventar on puudulik. Viidandus ja kogu infosüsteem muuseumi viidandus (kasutaja teekond) on korrastatud ning külastajatele abiks on väljatõttamata. Tornikohvik amortiseerunud, vajab remonti. ekspositsiooni jälgimisel. Tornikohvik on kaasajastatud (remonditud) ning leitud operaator viieks aastaks. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 muinsuskaitse eritingimused Koostada muinsuskaitse Eritingimused Muuseumipoe Piletikassa toomine Siseruumide (welcome- Siseruumide remondi (audit), koosatud ekspertiisid ja eritingimused. koostatud ning laiendamine. väravakäigust nn korruse) remondi jätkamine vastavalt ruumide remont (remonditud arhitektidega arutatud welcome-korrusele, jätkamine vastavalt eritingimustele ja ruumide arv) võimalikku vastava projekti projektile. ruumiprogrammile. Tööd ruumiprogrammi. koostamine. Lossi Ettevalmistused pööningukorruse viidanduse parandamine. pööningukorruse kasutuselevõtuks. Infotulbad linnaruumi ja kasutusele võtuks lossihoovi (projekt). TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Uue ekspositsiooni rajamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Osad ekspositsiooni osad on amortiseerunud nii moraalselt kui tehniliselt. Uute ekspositsioonide jaoks on valminud ideekavandid ja projektid. Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- Algne uue ekspositsiooni kontseptsioon loodud. Olemas on virtuaaltuur Virtuaaltuur on koostatud ka lossihoovile. 2023 lossisiseruumides. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 külastajate arvu kasv; uue Kontseptsiooni algse Kontseptsioon Sõnastatakse uue Ideekonkurssi Projekteerimine. Uue ekspositsiooni I ekspositsiooni etapiviisiline kavandi kokkupanemine. algkavand on valmis. ekspositsiooni korraldamine ja Rahastuste taotlemine etapi elluviimine. elluviimine kontseptsioon. Otsitakse läbiviimine. ekspositsiooni I etapi Rahastuse taotlemine II rahastust ideekonkurssi Rahastuse taotlemine läbiviimiseks, sh etapi läbiviimiseks. läbiviimiseks. projekteerimisele. valgustuse korrastamine ja inventari muretsemine. 2.4.2 audiogiidi kasutajate arv; Tutvumine erinevate Leitud sobivaim Baastasemega teenusega Baasteenuse elluviimine. Täienduste lisamine. Täienduste lisamine audiogiidi loomine baastasemelt lahendustega ning lahendus. audiogiidile rahastuse vastavalt uue etapiviisiliselt uusi võimalusi muuseumile sobiva taotlemine. ekspositsiooni lisades lahenduse leidmine valmimisele. 159 2.4.3 virtuaaltuuri vaatajate arv, selle Virtuaaltuuri loomine lossis. Valminud on - Rahastuse taotlemine Virtuaaltuuri loomine - aktiivne kasutus virtuaaltuur lossis. virtuaaltuuri lossihoovis laiendamiseks lossihoovi. TEGEVUSEESMÄRK 2.5: Põnevate ja meeldejäävate näituste ja ürituste korraldamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Toimuvad näitused (16 näitust 2018. a), Mihkli Talumuuseumis toimuvad Toimuvad ühiskonda kõnetavad professionaalselt teostatud näitused. Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- suve hooajal pärimuskultuuri tutvustavad üritused (3-4) ning Aavikute Filiaalides toimuvad kogukonda kõnetavad üritused. 2023 majamuuseumis üksikud keele- ja kirjanduseteemalised üritused. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.5.1 näituste külastajate arv ja Tugevate näituste Toimus 16 välis- ja Tugevate näituste Tugevate näituste Tugevate näituste Tugevate näituste üritustel osalenute arv; sissetoomine ja kvaliteetsete omanäitust. sissetoomine ja sissetoomine ja sissetoomine ja sissetoomine ja positiivne tagasiside ja omanäituste korraldamine. Traditsioonilised kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste kvaliteetsete omanäituste meediakajastused Traditsiooniliste tunnusüritused on korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt korraldamine. Arvuliselt tunnusürituste (muuseumiöö, toimunud. vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. vähem, aga kvaliteetsed. Lossipäevad) läbiviimine. Traditsiooniliste Traditsiooniliste Traditsiooniliste Traditsiooniliste tunnusürituste tunnusürituste tunnusürituste tunnusürituste läbiviimine. läbiviimine läbiviimine läbiviimine 2.5.2 Mihkli Talumuuseumis Taotluse esitamine PRIA-le Taotlus rahuldatud. Projekti elluviimine Projekti elluviimine Uute projektide Uute projektide toimunud ürituste arv (sh koolituste ja ürituste Traditsioonilised vastavalt tegevuskavale vastavalt tegevuskavale ettevalmistamine ja elluviimine. väljaspool hooaega) ja läbiviimiseks Mihkli üritused on läbi viidud. ning traditsiooniliste ning traditsiooniliste elluviimine. Traditsiooniliste ürituste osavõtjate arv; positiivne Talumuuseumis (sh ürituste läbiviimine. ürituste läbiviimine. Traditsiooniliste ürituste läbiviimine tagasiside ja meediakajastused kasutushooaja pikendamine Filiaalile oma läbiviimine ja uute sihtrühmade kontseptsiooni loomine leidmine). Traditsiooniliste ürituste läbiviimine (simman, Mihkli sügislaat, Jõulud Mihklis) 2.5.3 Aavikute majamuuseumi Olemasolevate Haridusprogrammid on Eesti keele aastal saare Teemaõhtute Filiaalile oma - ürituste arv ja osavõtjate arv; haridusprogrammide läbi viidud. keelele tähelepanu korraldamine (kirjandus, kontseptsiooni loomine. positiivne tagasiside ja läbiviimine. pööramine. loodus, muusika) meediakajastused TEGEVUSEESMÄRK 2.6: Muuseumi haridusprogrammide arendamine erinevatele sihtgruppidele. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 14 erinevat haridusprogrammi, nendest 8 on kohandatud erinevatele Muuseum pakub professionaalset tuge kooliharidusprogrammidele. Muuseumi Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- vanuseastmetele. Programmidest võtab osa 21 kooli ja lasteaeda, s.o ca haridusprogrammid on integreeritud koolide õppekavadega, õpetajatega on 2023 2000 last. Alustatud on klubilise tegevusega. Täiskasvanutele spetsiaalsed tihe koostöö ning aastas võtab haridusprogrammidest osa 25 Saare maakonna programmid puuduvad, samuti üksikkülastajatele. kooli ja lasteaeda, vähemalt ca 2500 last. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 160 2.6.1 erinevate õppeprogrammide arv, Huviharidus muuseumis Programmi läbiviimine Valmiva õppeklassi Muuseumi Programmide Programmide huvihariduse rahastuse kaudu projekti kokkupanemine ja 2018/2019 õppeaastal. baasil kasutatakse haridusprogrammide kaasajastamine ja kooli kaasajastamine ja kooli haridusprogrammides osalejate esitamine vallale. muuseumi ühildamine koolide õppeprogrammidega õppeprogrammidega arv. haridusprogrammides õppeprogrammidega ühilduvuse tagamine ühilduvuse tagamine Learningapps’i, Kahoot’ikoostöös õpetajatega. koostöös õpetajatega. koostöös õpetajatega. jm digikoolivahendeid. Huviharidusprogrammi Huviharidusprogrammi Huviharidusprogrammi Huviharidusprogrammi kokkupanemine kokkupanemine kokkupanemine kokkupanemine 2020/2021 õppeaastaks 2021/2022 õppeaastaks 2022/2023 õppeaastaks 2019/2020 õppeaastaks ja läbiviimine. ja läbiviimine. ja läbiviimine. ja läbiviimine. Koostöö ülikoolidega Koostöö ülikoolidega Koostöö ülikoolidega Koostöö Tallinna gümnaasiumi õpilastele gümnaasiumi õpilastele gümnaasiumi õpilastele Ülikooliga gümnaasiumi erinevate erinevate erinevate õpilastele erinevate teadusvaldkondade teadusvaldkondade teadusvaldkondade teadusvaldkondade tutvustamiseks. tutvustamiseks. tutvustamiseks. tutvustamiseks. Õpilaste uurimistööde Õpilaste uurimistööde Õpilaste uurimistööde Näitustega kaasnev juhendamine. juhendamine. juhendamine. haridusprogrammide Näitustega kaasnev Näitustega kaasnev Näitustega kaasnev loomine. haridusprogrammide haridusprogrammide haridusprogrammide loomine. loomine. loomine. 2.6.2 üksikkülastajale loodud - - Aavikute Mihkli Talumuuseumis Kuressaare linnuse - haridusprogrammide arv majamuuseumis talumajapidamistööde erinevate perioodide elu- puutetundliku ekraani tutvustamine ja praktika. olu ja kombestikku põhised Johannes Aaviku Saare murdekeele tutvustavad töötoad. elu ja tööga seotud õpitoad Aavikus ja programmid. Kuressaare linnuses. 2.6.3 täiskasvanute Luua muuseumi juurde „Teisipäevaklubi“ käib Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud Täiskasvanutele mõeldud haridusprogrammide arv ning ajaloo- ja muuseumihuviliste koos ca 1 kord kuus. kogupõhiste kogupõhiste kogupõhiste kogupõhiste osalejate arv klubi. Valmis inglise keelne programmide programmide koostamine programmide programmide koostamine Inglise keelse muuseumimäng koostamine koostöös ja läbi viimine koostöös koostamine ja läbi ja läbi viimine koostöös muuseumimängu „Aarete „Aarete jaht“. koguhoidjatega. koguhoidjatega. viimine koostöös koguhoidjatega. jaht“ koostamine. Täiskasvanutele Koostöös koguhoidjatega. Koostöös suunatud programmide täiskasvanuõpet Koostöös täiskasvanuõpet väljatöötamine koostöös pakkuvate täiskasvanuõpet pakkuvate Kuressaare Ametikooli, haridusasutustega pakkuvate haridusasutustega Kuressaare koostatud programmide haridusasutustega koostatud programmide Täiskasvanute läbi viimine ning uute koostatud programmide läbi viimine ning uute Gümnaasiumi, koostamine. läbi viimine ning uute koostamine. meremajanduse keskuse Koostöös erinevate koostamine. Koostöös erinevate ja ülikooliga. käsitööliste ja Koostöös erinevate käsitööliste ja koolitajatega õppeklassi käsitööliste ja koolitajatega õppeklassis baasil erinevate koolitajatega õppeklassis temaatiliste töötubade temaatiliste õpitubade temaatiliste töötubade läbi viimine. loomine. läbi viimine. 161 TEGEVUSEESMÄRK 2.7: Mihkli Talumuuseumi arendamine vabaõhumuuseumile iseloomuliku õhustikuga ja aastaringselt tegevusi pakkuvaks muuseumiks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Mihkli talumuuseumis puudub siseruum ürituste läbiviimiseks, mille tõttu Köetav ning WC-ga varustatud ruum ürituste läbiviimiseks on tõstnud Mihklis Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- on ürituste hooaeg lühike ning ürituste toimumine sõltuv ilmast (sh toimuvate ürituste arvu ning pikendanud hooaega ning muuseumis toimuv 2023 osalejate arv). kõnetab erinevaid sihtgruppe. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.7.1 PRIA projekti (Leader) Taotluse koostamine Mihkli Projekt sai toetuse, Laudahoone Koolituste ja ürituste Jätkub koolituste ja Jätkub koolituste ja „Tingimuste loomine Mihkli talumuuseumi kasutushooaja teostatud parendamine, sh WC läbiviimine koostöös ürituste läbiviimine. ürituste läbiviimine. Talumuuseumi kasutushooaja pikendamiseks ja uute projekteerimine ja ehitamine ja koostööpartneritega. pikendamiseks ja uute sihtgruppide leidmiseks. alustatud ehitushanke soojuspumba sihtgruppide kaasamiseks“ läbiviimisega. paigaldamine ning elluviimisel kasvav üritustel koolituste ja ürituste osalejate arv läbiviimine. TEGEVUSEESMÄRK 2.8: Muuseumi teeninduskultuuri tõstmine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Muuseumis seni tööl vaid järelevaatajad. Struktuurimuudatusega loodi Hea teeninduskultuuri ja keelteoskusega personal. Külastajauuringud Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- külastusjuhi ametikoht. Võõrkeelte oskus madal. Personalil puudub toimuvad pidevalt. 2023 vormiriietus. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.8.1 koolituste arv Koolituse korraldamine Teenindusalane Külastusjuhid on Töötajate pidev koolitus. Töötajate pidev koolitus. Töötajate pidev koolitus. teenindavale personaline. koolitus on toimunud. teeninduse kvaliteedi tagajad. 2.8.2 vajalike personalimuudatuste Uue struktuuri loomine. Struktuur kinnitatud Külastusjuhtide Kvaliteetse teeninduse Kvaliteetse teeninduse Kvaliteetse teeninduse arv ning osa personalist palkamine, tagamine. tagamine. tagamine. koondatud, konkursid järelevaatajate väljakuulutatud hea vähendamine hea teeninduskvaliteedi teeninduskvaliteedi tagamiseks. tagamiseks. 2.8.3 külastajauuringud Külastajauuringute analüüs. Analüüs on läbi viidud. Külastusuuringute Kvaliteetse teeninduse Kvaliteetse teeninduse Kvaliteetse teeninduse järjepidevuse tagamine, tagamine. tagamine. tagamine. külastajatelt tagasiside küsimine ja analüüs. PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. Alaeesmärk 3: Muuseum on eeskujulik peremees ja edukas organisatsioon. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Hooldus-, ehitus- ja remonttööd Kuressaare kindluses, Mihkli Talumuuseumis ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseumis. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 162 Vastavalt konvendihoone auditi tulemustele, mis on fikseeritud Koostatud on konvendihoone ruumiprogramm, mille alusel toimuvad Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- muinsuskaitselistes eritingimustes, on lossi ruumide siseviimistlus ja remonttööd ning ekspositsiooni korrastamine Tornikohvik on kaasajastatud 2023 kujundus amortiseerunud ning ruumid vajavad terviklikku remonti ja (remonditud) ning leitud operaator viieks aastaks. Catering-köök on kaasajastamist. Küttesüsteem amortiseerunud ja kriitilises seisukorras. remonditud ning nõuetele vastav ning aktiivses kasutuses. Tornikohvik amortiseerunud, vajab remonti. Mihkli Talumuuseumi hooned on heas või vähemalt rahuldavas seisukorras. Mihkli Talumuuseumis puuduvad hoonete seisukorra hinnangud, Aavikute majamuuseum on stabiilselt hooldatud ja heas seisukorras. remondikavad. Eluhoone kandekonstruktsioonid on väga halvas seisukorras. Aavikute maja on heas seisukorras, vajab stabiilset hooldust. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 remonditud, heas seisukorras Koostada muinsuskaitse Muinsuskaitse Suurtükitorni katuse Küttesüsteemi remondi Siseruumide (WC, Siseruumide remondi olevate ehitustarindite ja eritingimused, küttesüsteemi eritingimused on remont. jätkamine. garderoob, kauplus, jätkamine vastavalt ruumide arv Kuressaare linnus- ekspertiis ja projekt ning koostatud ning Küttesüsteemi remondi Tehnosüsteemide fuajee, kohturuum ja eritingimustele ja kindluses; tehtud nõrkvoolusüsteemide arhitektidega arutatud jätkamine (sisehoovis remont. tornikohvik) remondi ruumiprogrammile. ettevalmistustööde hulk tehniline ekspertiis. võimalikku uus katend ja sadevee Vahitorni ümbritseva jätkamine vastavalt Eeltööd pööningukorruse (muinsuskaitse eritingimused, ruumiprogrammi. äravool). isolatsioonišahti katmine projektile. kasutuselevõtuks. ekspertiisid, projektid ja Koostatud on Naiste WC remont. vahelaega. Arhiiv-raamatukogu remondikavad) küttesüsteemi Kindluse suurtükitorni Treppide sepiskäsipuude peatrepi ja kontori ekspertiis, remondi katusekatte remont. paigaldamine (4 tk). tagatrepi remont ning projekt, viidud läbi Catering-köögi remondi kontori tagumise hange. projekt ja tornikohviku hoonemahu otsaseina Koostatud pm remondiprojekt kindlustamine. nõrkvoolu-süsteemide vahendite olemasolul. Ettevalmistused tehniline ekspertiis. pööningukorruse kasutusele võtuks (projekt). 3.1.2 Mihkli Talumuuseumis heas Projekt (PRIA) Mihkli Taotlus rahuldati. Laudahoone tingimuste Hoonete ekspertiisid, Hoonete ja territooriumi Hoonete ja territooriumi seisukorras olevate hoonete arv; talumuuseumi laudahoone Ettevalmistustööd parendamine (hoone muinsuskaitse hooldustööd. hooldustööd. vajalikud dokumendid Mihkli tingimuste parandamiseks. (hange) on läbi viidud. kasutushooaja eritingimused. Elumaja katuse remont. Talumuuseumi hoonete pikendamine). Eluhoone vundamendi parendamiseks (ekspertiisid, Vana sauna ja remont. ehituskavad, projektid ja maanteeäärse kiviaia Aida palgikorra vahetus. vastavalt kavale parendustööde remont. teostus) 3.1.3 Aavikute majamuuseumi hea Stabiilne hooldus. Hea seisukord on Stabiilne hooldus. Stabiilne hooldus. Stabiilne hooldus. Stabiilne hooldus. seisukord tagatud. TEGEVUSEESMÄRK 3.2: Muuseumi struktuuri optimeerimine ja kaasaja nõuetele vastavusse viimine, tugeva meeskonnatunde juurutamine. Muuseumi majandustegevus on efektiivne ning muuseum on tugev koostööpartner. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 163 Organisatsioon on muutumise etapis. Olemasolev struktuur ei vasta Organisatsioon areneb ning on tugeva meeskonnatunde ja hea Sihtasutuse Saaremaa Muuseum arengukava 2019- tegelikkusele – inimeste ametinimed ei vasta töö sisule. Töötajatele organisatsioonikultuuriga ja oma missioonile pühenduv organisatsioon. 2023 motivatsioonipaketid puuduvad. Spordikulude, prillide kompenseerimine ei ole eelarvevahendite nappuse tõttu võimalik. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.2.1 struktuuris läbiviidavad Olemasolev olukord Struktuurimuudatus on Personalimuudatused ja Muudatused vastavalt Muudatused vastavalt Muudatused vastavalt muutused vastavalt uutele kaardistada ja selle alusel ellu viidud. uue ja vana meeskonna vajadustele. vajadustele. vajadustele. eesmärkidele töötada välja uus struktuur. sidumine ühtseks meeskonnaks. 3.2.2 teenuste kvaliteet ja tellimuste Teenustega tutvumine ja Analüüs on tehtud. Olemasolevate teenuste Teenuste tarvis vajaliku Kvaliteetsete teenuste Kvaliteetsete teenuste arv hindamine. hinnastamine ja kordade süsteemi loomine (sh pakkumine ja aktiivne pakkumine ja aktiivne koostamine kodulehele). turundamine turundamine (linnusehoovi kasutuskorra tegemine). 3.2.3 tööandja poolt pakutavate Paindliku tööaja Töökorrareeglitesse on Ühiste ürituste Vormiriietuse - - töötajate motivatsiooni tõstvate sisseviimine. paindlik tööaeg sisse korraldamine ja õmblemine Mihkli hüvede hulk Ühised üritused töötajatele. kirjutatud. spordikompensatsioon talumuuseumi Personalile Ühised üritused on võimaldava korra töötajatele. (konvendihoones) läbiviidud. koostamine rahaliste vormiriietuse õmblemine. Personalile õmmeldi vahendite olemasolul. talvised vormiriided. Vormirõivaste õmblemine külastusjuhtidele, müüjatele, turvamehele ja suviste vormirõivaste kavandamine ja võimalusel õmblemine. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Saaremaa Muuseum on 2018. a eesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 164 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tartu Jaani Kirik PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Tartu Jaani kiriku taastamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tartu Jaani kiriku taastamistööde ehitusliku osa lõpetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Ehituslikud taastamistööd restaureerimisprojekti ulatuses on lõpetatud Jaani kirik on täielikult taastatud ja peatatud on ehitusosade lagunemine, välja Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani 2005. a. Peale restaureerimise lõppu avastatud täiendavad tööd arvatud loomulik kulumine. kultuurikvartali kujundamine terviklikuks (peaportaali vimpergi remont) on teostamata. Terrakotaskulptuuride turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse taastamine kestab. Puudub kontsertorel. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 fassaadi remonttööde teostamine teostatakse tehniline viidi läbi seisukorra teostatakse ehituse I teostatakse ehituse II seisukorra monitooring seisukorra monitooring, ülevaatus ja koostatakse monitooring; etapp etapp garantiitööd eelarve; vahendite rahastamine lahendati olemasolul teostatakse 2019. a kevadel remont 2018. a jooksul 1.1.2 küttesüsteemi remonttööde - viidi läbi seisukorra uuendatakse seisukorra monotooring, seisukorra monitooring - teostamine (lisandus 2018. a monitooring, teostati küttesüsteem vajadusel täiendavad jooksul) avariiremont tööd TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tartu Jaani kirikule kontsertoreli soetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2017. a kinnitatud ideekavandi kohaselt ehitatakse Jaani kirikusse Eesti Jaani kirikus on Eesti ja lähiriikide vaates unikaalne barokkorel. Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani esimene barokkorel. Projekti maksumus on ca 700 000 eurot, millest 100 kultuurikvartali kujundamine terviklikuks 000 eurot on lubanud panustada eraisikust toetaja. Koostöös SA-ga Tartu turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse Kultuurkapital kestab annetuste kogumine eraisikutelt ja ettevõtetelt. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja Sisuline ettevalmistustöö on tehtud. kontsertoreli soetamine 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 oreli soetamine Tegevuskava Tegevuskava on Jätkuvad läbirääkimised Projekti katteallikad on Viiakse läbi hange. Ehitus on alanud. koostamine. koostatud. Tartu linna ja leitud. Eraldised Jätkata rahastamise Sihtasutus on valmis Kultuuriministeeriumiga Kultuuriministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ja võimaluste otsimist ja algatama hanke koheselt projekti rahastamiseks Tartu linnaga on Tartu linna eelarvetest ühisrahastuskampaania. peale rahastamis- Jätkub ühisrahastus- sõlmitud eelkokkulepped on kinnitatud. küsimuste lahendamist kampaania. projekti Kultuuriministeeriumi Projekt hoitakse finantseerimiseks. (35%) ja Tartu linna avalikkuse positiivse (35%) poolt. tähelepanu all. Käimas on ühisrahastuskampaania. 165 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on valdavas osas restaureeritud ja eksponeeritud EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Terrakotaskulptuuride restaureerimine toimub väga väikeses mahus, kuid Täielikult on restaureeritud suurem osa terrakotaskulptuuridest, kiriku Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani pideva tegevusena. põhjalöövi ekspositsioonikonsoolid on täidetud restaureeritud skulptuuridega, kultuurikvartali kujundamine terviklikuks tähelepanuväärsematele skulptuuridele („Kolgata grupp“) on leitud spetsiaalne turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse asukoht. suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1 skulptuuride restaureerimine 15 skulptuuri 15 skulptuuri 10 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri 9 skulptuuri konserveeritud konserveeritud konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, konserveeritud, 11 eeltöö tehtud 9 eeltöö tehtud; 9 eeltöö tehtud 9 eeltöö tehtud ekspositsioon on täiendatud PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Tartu Jaani kiriku kasutamine ja säilitamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Tartu Jaani kirik on aktiivselt tegutsev pühakoda, turismiatraktsioon ja kultuurikeskus EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartu Jaani kirik on avatud aastaringselt 5 päeva nädalas. Sihtasutuse Tartu Jaani kirik on avatud iga päev. Sihtasutus osaleb kultuurikorraldajana Tartu turismi arengukava punkt 2.1: Jaani omatulud ja tegevustoetus Tartu linnaeelarvest katavad kiriku jooksva aktiivselt kogukonna kultuurielus vähendades seega sõltuvust teiste kultuurikvartali kujundamine terviklikuks haldamise kulud. turuosaliste aktiivsusest. turismiobjektiks, sh Jaani kiriku atraktiivsuse suurendamine, ekspositsiooni loomine ja kontsertoreli soetamine 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Jaani kirik on külastuseks avatud avatud 5 päeval nädalas eesmärk täidetud avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas avatud 5 päeval nädalas (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 (v.a talvepuhkus 2 nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud nädalat), suvel avatud vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva vähemalt 6 päeva nädalas nädalas nädalas nädalas nädalas 2.1.2 kiriku omatulude ja tegevustoetuste null või positiivne majanduseelarve on null või positiivne null või positiivne null või positiivne null või positiivne ning Jaani kiriku haldamise kulude väikeses kahjumis vahel (majanduseelarve tasakaal) on (kasutati varem kogutud null või positiivne reserve) 2.1.3 uute teenuste avamine arendustegevused torni teostamata arendustegevused arendustegevused - - arendamiseks jätkuvad jätkuvad 2.1.4 külastajate üldarv 60 000 ca 50 000 60 000 60 000 60 000 60 000 2.1.5 kontsertide üldarv 100 70 100 100 100 100 166 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Eesmärkide saavutamisel on raskuseks projektide rahastamise küsimuse lahendamine. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Arvestades rahalisi võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik eesmärkide saavutamisega hästi toime tulnud. Märkused 167 SIHTASUTUS: Sihtasutus Teater Vanemuine Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Laia ja mitmekülgse repertuaarivalikuga sõna-, muusika- ja tantsulavastuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teatri repertuaar on žanriliselt ja materjalilt mitmekülgne. Teatri repertuaarist leiavad meeldejäävaid teatrielamusi nii nõudlikud SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava intellektuaalid kui ka kvaliteetset meelelahutust otsivad vaatajad. Silmas aastateks 2019-2023 on peetud erinevaid vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgruppe. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 uuslavastuste arv aastas 14 14 14 14 14 14 sh sõnalavastused 7-9 9 7-9 7-9 7-9 7-9 sh muusikalavastused 2-4 3 2-4 2-4 2-4 2-4 sh tantsulavastused 2-4 2 2-4 2-4 2-4 2-4 sh laste- ja noortelavastused 3 2 3 3 3 3 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 0 1 1 1 1 1.1.2 jooksvas repertuaaris olevate lavastuste arv 36 50 36 36 36 36 sh sõnalavastused 20 28 20 20 20 20 sh muusikalavastused 10 17 10 10 10 10 sh tantsulavastused 6 7 6 6 6 6 sh laste- ja noortelavastused 8 11 8 8 8 8 sh suve- ja vabaõhulavastused 1 1 1 1 1 1 TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Muude etenduskunstisündmuste loomine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Teadliku teatripubliku kasvatamine tutvustades teatriga seonduvaid valdkondi Teatrist leiavad meeldejäävaid lavastuste väliseid elamusi erinevad SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava lavastuste väliselt, sh haridusprogrammid. vanuse- ja vaatamiskogemusega sihtgrupid. aastateks 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1 sümfooniaorkestri kontsertide arv aastas 5 6 6-8 6-8 6-8 6-8 1.2.2 ooperi- ja operetigala 1 1 1 1 1 1 1.2.3 meistrikursused 1 1 1 1 1 1 1.2.4 tantsugala 1 1 1 1 1 1 haridusprogrammides ja noortetöö ürituste 1.2.5 külastajate arv 13 000 10 188 13 000 14 000 15 000 15 000 TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Lavastuste esitamine, sh külalisesinemised EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Teater Vanemuine strateegiline arengukava aastateks 2019-2023 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 168 1.3.1 külastajate arv aastas 180 000 181 217 180 000 180 000 180 000 180 000 1.3.2 väljastpoolt Tartut külastajate arvu % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 1.3.3 põhikohaga töötajate arv 360 364 360 360 360 360 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Üldjoontes on 2018. a eesmärgid täidetud väga hästi ning Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaliste eesmärkide täitmist võib pidada edukaks. Teatri repertuaar on mitmekülgne ja kõrge kunstilise tasemega. Eelarvelised eesmärgid said täidetud, piletitulu ja külastajate arv on stabiilne võrreldes eelneva aastaga. Märkused 169 SIHTASUTUS: Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine. Suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Spordivaldkonna konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tehvandi Spordikeskuses on 2016. a lõpuks on uutest spordirajatistest Keskuste lõplik väljaehitamine vastavalt SA Tehvandi Spordikeskuse SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2018- on valminud: K90 hüppemägi koos vaateplatvormi, lisa stardiplatvormi, arengukavadele spordivõistluste korraldamiseks ja treeninguteks sportlastele ja 2022 koos lisadega ja SA Tehvandi maandumisnõlva valgustuse ja ronimisseinaga (2017. a läbi viidud harrastajatele parimate tingimuste pakkumiseks. Spordikeskuse arengukava 2019-2023 koos uuendustööd); staadion koos rolleriraja ja lasketiiruga; tehislume lisadega tootmissüsteemi I ja II rakendusjärk ning III rakendusjärgu (staadion) I Keskus pakub parimaid tingimusi suve- ja talispordialade treeninguteks. etapp; staadionihoone koos tribüünide, hooldekeskuse ja parklatega; Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud treening-, võistlus- ja garaaž- ja majandushoone; suusaradade ülekäigusillad ja tunnelid ning koolituskeskused erinevate spordialade (eelkõige talispordialade) harrastajatele. osaliselt radade valgustus; erakapitalil rajatud seikluspark; külakiik ja parklad, spordirajad harrastajatele. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: Valminud on arengukavade investeerimiskavades nimetatud ehitised ja Kõigis keskustes on olemas sportlastele ja harrastajatele erineva rajatised. tasemega majutuse ja toitlustuse võimalus ning sportimis- ja Kasvanud on spordirajatiste, majutus- ja toitlustusvõimaluste ning puhkamisvõimalused lisaks koolitustele ja seminaridele. Keskuses saab konverentsiteenuseid pakkuvate ruumide ning hoonete kasutamine nii sportlaste korraldada võistlusi erinevatel aladel ning spordilaagreid erinevatele kui ka harrastajate poolt. vanusegruppidele. Tehvandi Spordikeskus on tuntud kui parim võistluskeskus (erilise suunitlusega talispordialadele) Baltikumis. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1. kunstlume tootmissüsteemi IV Lumetootmissüsteemi ja Teostati kunstlume - - - - rakendusjärk ja valgustus rajavalgustuse tootmissüsteemi IV järgu väljaehitamine ja ehitus, mille käigus riigihangete läbiviimine paigaldati ca 1,5 km ehitustegevuseks ning ulatuses veetorustikku ja kasutuselevõtuks. 20 hüdrandikaevu koos elektri ühendusega. Lisaks valgustati Tartu Maratoni esimene kilomeeter ja Neljakasemägi. Puhastati veevõtu tiigid ja paigaldati lüüskaev. Väljastati kasutusluba. 170 1.1.2. olemasoleva jõusaali ja lasketiiru Olemasoleva garaaži Täiendati jõusaali - - - - inventari soetus ning katlamaja hoone jõusaali ja sisustust. Liitumine rekonstrueerimine lasketiiru inventari Otepää kaugkütte uuendamine ning Otepää süsteemiga lükkus 2019. valla tsentraalse aastasse tulenevalt küttesüsteemi liitumisega Otepää Veevärgi seonduv katlamaja lepingust ehitajaga. rekonstrueerimine. 1.1.3. Tehvandi 6,2 km rullsuusaraja ja - - 2006. a renoveeritud - - - staadioni asfaltkatte uuendamine, rullsuusaraja lasketiiru ja lasketiiru staadioni uuendamine ja rekonstrueerimine valmimine. Laskesuusastaadioni rekonstrueerimine, uue rullsuusaraja lõigu ja meedia tunneli ehitus ning valmimine. 1.1.4. lasketiirustaadioni ja staadioni - Valmis staadionite ja Tulemusindikaatori - - valgustuse rekonstrueerimine suusaradade valgustuse 1.1.3. jätkutööd, mis on põhiprojekt. seotud suusa- jalgpalli- ja laskesuusastaadioni valgustuse renoveerimisega tagamaks vajalik valgushulk rahvusvaheliste teleülekannete tegemiseks ning alaliitude nõuetele vastavaks viimiseks. 1.1.5. jõusaali ning taastuskeskuse saali - - - - Uue jõusaali ning Ehitustegevusega ehitus taastuskeskuse saali alustamine. ehituse ettevalmistustööd eelprojektide ning riigihangete ettevalmistamise näol ja ehituse alustamine. 1.1.6. spordirajatiste hooldetehnika - - - - Soetada kaasaegne - soetamine tehnika ja inventar spordirajatiste hooldamiseks ning kasutamiseks. 171 1.1.7. Tehvandi Spordikeskuse hoonete - - - - Tehvandi spordirajatiste - taastusinvesteeringud (jalgpallistaadion, pallimängude plats, liikumisradade täiendused ning viidasüsteem) remont, mööbel, inventar vastavalt vajadustele, tagamaks kvaliteetse teenuse pakkumist keskuses.. TEGEVUSEESMÄRK 1.2: Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA SA Tehvandi Spordikeskus on olnud rahvusvaheliste võistluste Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korraldaja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2018- korraldaja (FIS MK Otepää võistlus, FIS kahevõistluse MK, IBU noorte ning korralduspartner nii siseriiklike, piirkondlike kui ka rahvusvaheliste 2022 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava ja juunioride MM, IBU CUP laskesuusatamises). Keskus on Tartu võistluste läbiviimises kõigis kolmes hallatavas keskuses aastaringsete ürituste 2019-2023 Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni stardipaigaks baasil. ning erinevate riiklike ja maakondlike võistluste korraldajate partneriks. Tehvandi Spordikeskuses saab korraldada võistlusi erinevatel aladel – erinevatel aastatel on siin toimunud Orienteerumise EM, X Rahvusvaheline Tervisespordi Olümpiaad, Metsalangetajate MM, Rally Estonia, Suvebiathloni MM, Mootorkelgukrossi EM, Põhjamaade Noorte Meistrivõistlused, Koolinoorte maailmameistrivõistlused suusatamises jt. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.2.1. koostöö erinevate Olla kaaskorraldajaks või Keskuses on aset leidnud Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks või Olla kaaskorraldajaks spordiorganisatsioonidega partneriks võimalikult üle 40 erineva tasemega partneriks võimalikult partneriks võimalikult partneriks võimalikult või partneriks rahvusvaheliste võistluste suurele hulgale võistluse, millest suurele hulgale suurele hulgale suurele hulgale võimalikult suurele korraldamiseks Tehvandi rajatiste erinevatele suuremateks on IBU erinevatele erinevatele erinevatele hulgale erinevatele kasutada andmisel ja teenustöö rahvusvahelistele ning Juuniorite ja Noorte MM rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele ning rahvusvahelistele teostamisel siseriiklike võistluste laskesuusatamises, Rally siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste siseriiklike võistluste ning siseriiklike läbiviimisele vastavalt Estonia, Tartu Kuubiku läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt läbiviimisele vastavalt võistluste spordialade ürituste erinevad võistlused, spordialade ürituste spordialade ürituste spordialade ürituste läbiviimisele graafikule. Eesti Talimängud, EMV graafikule. graafikule. graafikule. vastavalt spordialade jalgpallis jne. ürituste graafikule. TEGEVUSEESMÄRK 1.3: Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 172 Kääriku Spordikeskuses on 2018. a lõpuks uutest spordirajatistest Kääriku Spordikeskus on tuntud kui parim treeningkeskus Baltikumis. SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2018- valminud: Kääriku Spordikeskuse väliväljakute ala renoveerimine ning Renoveeritud on olemasolevad rajatised ning ehitised ning teostatud ehitustööd 2022 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava sportlasmajutushoone, veetöötlusjaama ja reoveepuhastusjaama uutele rajatistele ning ehitistele tagamaks spetsiifiliselt treeninglaagrite 2019-2023 ehitused. Omaniku (Tartu Ülikool) poolt on lõpule viidud läbiviimiseks modernsed võimalused olümpiaettevalmistuskeskusena. olemasolevate hoonete (spordihoone ja toitlustus ning konverentsihoone) katuse vahetus, katlamaja ehitus ning küttetorustike vahetus. Kehtestatud ja kinnitatud on Kääriku Spordikeskuse detailplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine. Valminud on kõik keskuse eelprojektid ning väljastatud ehitusload. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.3.1. Kääriku Spordikeskuse Kunstmuru Tööd on teostatud ning - - - - väljaehitamise II etapp (kunstmuru jalgpalliväljaku kasutusluba väljastatud. jalgpalliväljak, kekkose sauna põhiprojekti koostamine rekonstrueerimine) ja ehitustegevus on lõppenud ning kasutusload on väljastatud. Hooned ja rajatised on kasutuses. 1.3.2. Kääriku Spordikeskuse - - Uue spordihalli - -. - väljaehitamise III etapp (spordihalli ehitustegevuse ja garaažihoonete ehitus) lõpetamine ning kasutuslubade väljastamine. 1.3.3. Kääriku Spordikeskuse - - Ehitustegevuse Ehitustegevuse - - väljaehitamise IV etapp elluviimine ja lõpetamine lõpetamine, vaegtööde (kergejõustikustaadioni, heitealade ning kasutuslubade teostamine ning väljaku ja Greeni sauna ehitus) väljastamine. kasutuslubade väljastamine. 1.3.4. Kääriku Spordikeskuse - - Läbi on viidud Ehitustegevus on - - väljaehitamise V etapp riigihanked põhiprojekti lõpetatud ning (võistkonnamajade ehitus) koostamiseks ja kasutusload väljastatud. ehituseks. 1.3.5. Kääriku Spordikeskuse - - - Läbi on viidud riigihange Ehitustegevuse - väljaehitamise VI ja VII etapp ning alustatud lõpetamine ning (olemasoleva spordihoone ja ehitustegevusega, osaline kasutuslubade sportlashotelli rekonstrueerimine) kasutuslubade väljastamine. Hooned on väljastamine kasutuses. eraldiseisvatele hoonetele. 173 1.3.6. Kääriku Spordikeskuse - - - - Koostatud on etapi Ehitustööde väljaehitamise VIII etapp täpsustatud elluviimine ja (olemasoleva toitlustus- ja projektipiiritlus ning läbi lõpetamine ning koolitushoone rekonstrueerimine) viidud projekteerimis- ja kasutuslubade ehitushange. Alustatud väljastamine. Hoone on ehitustegevusega. on kasutusse võetud. TEGEVUSEESMÄRK 1.4: Tartumaa Tervisespordikeskuses on läbi viidud kõik ettevalmistustööd saamaks keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Tartumaa Tervisespordikeskus töötab integreerituna SA Tehvandi Tartumaa Tervisespordikeskus on tuntud kui parim rahvusvaheline laskespordi SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2018- Spordikeskus struktuuris ning täidab olemasolevate võimaluste piires treening- ja võistluskeskus. Olemas on lai valik võimalusi aastaringse 2022 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava SA põhikirjalisi eesmärke laskespordi ja harrastusspordi keskusena. harrastusspordikeskusena ning koolispordi ning mitte-spordiala spetsiifiliste 2019-2023 spordilaagrite läbiviimiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.4.1. Tartumaa Tervisespordikeskuse Ettevalmistustegevuste Soetatud ning kasutusele Ellu on viidud - - - liitumine Elva valla ühisveevärgiga elluviimine on võetud SIUS projekteerimistööd ning ja kanalisatsiooniga ning trasside ja kanalisatsiooniga laskeseadmed keskuse ehitustegevused pumplate ehitus ning laskeseadmete liitumiseks. lasketiirudes. Alustatud liitumaks tsentraalse soetamine. Laskeseadmete on kanalisatsiooniga kanalisatsioonivõrguga. soetamine liitumise Kasutusluba on rahvusvaheliste projekteerimistöödega väljastatud ning tööd võistluste ja treeningute ning esitatud on teostatud. läbiviimiseks. liitumistaotlus. 1.4.2. renoveerimistööd seoses - - Tood on teostatud ja - - - lasketiirude kuulitõkkeseinte lõpetatud, rajatised on parendusega ning tuletõkkeuste kasutuses. paigaldusega katlamajas 1.4.3. Tartu Maratoni raja ning keskuse - - - Tartu Maratoni raja ning Ehitustegevuse - ala kunstlume tootmise süsteemi keskuse ala kunstlume lõpetamine ning ning rajavalgustuse väljaehitamine tootmise süsteemi ning kasutuslubade rajavalgustuse väljastamine 2021 eelprojektide talvehooajaks. koostamine. Riigihangete läbiviimine tegevuste elluviimiseks. 174 1.4.4. Tartu Maratoni finišiala - - - - Tartu Maratoni finišiala Jätkutegevused ning väliväljakute ala ning finišiala väljaehitamine ning alal ehitustegevuse väljaehitamine paiknevate lõpetamine ja mänguväljakute kasutuslubade laiendamine väljastamine. liikumislaagrite ning kestvusspordivõistluste teenindamiseks. 1.4.5. Tartumaa Tervisespordikeskuse - - - - - Eelprojektide laskespordikompleksi ehitus koostamine ning tehniliste tingimuste koostamine ja riigihanke läbiviimisega alustamine. TEGEVUSEESMÄRK 1.5: Organisatsiooni arendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Järjepidevalt toimub pakutavate teenuste arendamine, uute teenuste Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed: SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava 2018- loomine, müügitöö ja infosüsteemi arendamine ning personali  Tehvandi keskus pakub kvaliteetset teenust majutuseks, toitlustuseks, 2022 ja SA Tehvandi Spordikeskuse arengukava koolitamine. konverentsideks, spordirajatiste kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks 2019-2023 nii sportlastele kui ka harrastajatele.  Tehvandi keskuse struktuuris olevad töökohad on täidetud keskuse korrasoleku, teenuste pakkumise, müügitöö ja juhtimise tagamiseks.  Pakutavate teenuste kohta on tagatud turundus- ja müügitöö ning infosüsteemid on arendatud selle tagamiseks. TULEMUSINDIKAATOR 2018 2019 2020 2021 2022 Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.5.1. uute kaudsete ja otseste töökohtade Töökohtade loomine Lisandunud töökohad Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete Otseste ja kaudsete loomine vastavalt SA projektides vastavalt seoses Kääriku töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine töökohtade loomine ning arengutes kirjeldatule investeerimiskavade Spordikeskuse vastavalt vastavalt vastavalt vastavalt elluviimisele. kunstmurustaadioni investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade investeerimiskavade valmimisega. Suurem elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. elluviimisele. hooajaliste töötajate rakendamine tulenevalt klientide arvu kasvust. 1.5.2. pakutavate teenuste arendamine ja Seoses Tehvandi Spordikeskuse Seoses Seoses Seoses Seoses uute teenuste loomine investeeringukavade teenused on paranenud investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade investeeringukavade elluviimisega kõigis (K90, Tehvandi jõusaal, elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis elluviimisega kõigis kolmes keskuses valgustatud suusarada, kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses kolmes keskuses laienevad ka teenuste Kääriku laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste laienevad ka teenuste mahud. kunstmuruväljak, mahud. mahud. mahud. mahud. Tartumaa küttesüsteem). 175 1.5.3. müügitöö arendamine Turundustegevuse Uute sihtturgudele Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse Turundustegevuse tõhustamine vastavalt tegevuste suunamine tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt tõhustamine vastavalt sihtgruppide jaotusele seoses agendilepingute sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele sihtgruppide jaotusele ning teenuste täituvusele. sõlmimisega ning uute ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste täituvusele. ning teenuste klientide leidmisega. Personaliseeritud Suund Laiendatud täituvusele. Kliendibaasi laiendamine pakkumiste turundustegevustele turundustegevus uutes Venemaa ja Läti suunal. kasutuselevõtt ning seoses valmivate sihtriikides. turundustegevused investeerimis- seoses valmivate objektidega. investeerimis- objektidega. 1.5.4. infosüsteemi arendamine Tänapäevast riist- ja Infosüsteemide Tänapäevase riist- ja - Tänapäevase riist- ja - tarkvara kasutamine, arendamine suunal tarkvara kasutamine, tarkvara kasutamine, uuendamine ja soetamine pilvepõhiste lahenduste uuendamine ja soetamine uuendamine ja soetamine keskustes vastavalt kasutuselevõtt erinevate keskustes vastavalt keskustes vastavalt vajadusele. tarkvaraprogrammide vajadusele. vajadusele. puhul on ellu viidud. Riistvara soetused on peamiselt olnud seotud investeerimisobjektide kasutuselevõtmisega. 1.5.5. personali koolitamine Vastavalt vajadustele Koolitustegevusi on läbi Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele Vastavalt vajadustele ning kitsaskohtadele viidud vastavalt ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele ning kitsaskohtadele koolituste läbiviimine. vajadustele ja koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste läbiviimine. koolituste kitsaskohtadele. läbiviimine. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Investeeringute tegevused on osaliselt lükkunud järgnevatesse aastatesse või on muudetud prioriteete vastavalt rahalistele võimalustele ja klientide nõudmistele. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2018. aastal täitis Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse oma põhikirjalisi eesmärke edukalt ja kinnitatud tegevuseesmärgid on suuremas osas hästi täidetud. Märkused 176 SIHTASUTUS: Sihtasutus Ugala Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Tuua lavale kuni 10 kunstiliselt väärtuslikku ja professionaalset lavastust, millega on täidetud ka teatri mängukava EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Kuni 10 uuslavastust aastas. Hooajal tuleb välja kuni 10 uuslavastust, mis leiavad mängukavas SA Ugala Teater strateegia aastateks 2019- piisavalt mängukordi ja publikut. 2022 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 säilitada väljakujunenud uuslavastuste maht 7 7 8 8 8 8 repertuaaripildi rikastamiseks kaasatud 1.1.2 5 2 3 3 3 3 külalislavastajad oma majast sobiva potentsiaaliga tegijate kaasamine 1.1.3 5 2 2 2 2 2 lavastamisse PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesiste ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Uute algupärandite ning lastelavastuste lavastamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Vähemalt üks algupärand on Ugala teatri repertuaaris olnud alati, viimasel ajal ka Repertuaaris on kaks algupärandit, kaks lastelavastust ja üks SA Ugala Teater strateegia aastateks 2019- rohkem. Ka lastelavastusi erinevatele vanuserühmadele on teatri repertuaaris olnud noortelavastus. 2022 alati vähemalt kaks, lisaks kaks noortelavastust. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 Eesti algupärandite arv hooaja repertuaaris 1 2 1 1 1 1 2.1.2 laste- ja noortelavastuste arv repertuaaris 2 2 2 2 2 2 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Külastatavuse suurendamine, eelarve tulubaasi täitmine ja suurendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA 2018. a andis Ugala teater 279 etendust, publiku arv oli 80 907, koos eriüritustega 81 Remondijärgsetel aastatel peaks optimaalne Ugala publikuarv olema SA Ugala Teater strateegia aastateks 2019- 115 külastajat. stabiilselt 70 000 ringis, etendute arv 270 ümber. Kõik, mis suudetakse 2022 antud koosseisuga rohkem saavutata, on väga hästi. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 külastajate arv aastas 73 000 81 115 72 000 72 000 72 000 72 000 3.1.2 etenduste arv aastas 280 279 280 280 280 280 3.1.3 väljasõiduetenduste arv aastas 60 66 60 60 60 60 Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Numbriliselt kaasati 2018. a plaanitust vähem külalislavastajaid, mis oli uuslavastuste koguarvu silmas pidades ka valesti plaanitud. Kuna teatrimajas töötab mitu koosseisulist lavastajat ja võimalus anti ka nö mitte-lavastajatele, kellel on aga vastav huvi ja potentsiaal, siis ei olnud 7 uuslavastuse juures selleks lihtsalt rohkem vajadust. Täitmata jäi ka etenduste arvu eesmärk, aga seda vaid ühe etenduse jagu, mis on suur saavutus olukorras, kus 2018. a kevadel jäi mitu näitlejat lapsepuhkusele ja sellega seoses jäi mitmeid etendusi ära ning otsiti võimalusi lisaetenduste mängukavasse paigutamiseks. 177 Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2018. aasta oli Sihtasutusele Ugala Teater stabiilsuse ja kohanemise aasta, kuna 2017. a tehtud suur töö vajas settimist ja rahulikku perioodi. 2017. a õnnestunud repertuaarivalik lubas 2018. a uuslavastuste arvu vähendada, sest uuslavastuse väljatoomine on väga mahukas ja suurte kuludega töö. Vaatamata sellele täitis Sihtasutus Ugala Teater 2018. a seatud eesmärke, nii loomingulisi kui majanduslikke, väga hästi. Märkused 178 SIHTASUTUS: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevustega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Eesti esindamine UNESCO kehamites ja dokumentide vahendamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 1 ja 2). 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 Eesti seisukohtade välja UNESCO teavitamine Eesti Eesti seisukohad on UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine töötamine ja UNESCOle seisukohtadest, Eesti kujundatud ja vahendatud, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti seisukohtadest, Eesti edastamine huvide kaitsmine Eesti huvid UNESCOs on Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine Eesti huvide kaitsmine huvide kaitsmine UNESCOs kaitstud UNESCOs UNESCOs UNESCOs UNESCOs 1.1.2 UNESCO teemade Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutused on hästi Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste Eesti riigiasutuste õigeaegne ja informeerimine UNESCO kursis UNESCO teemadega informeerimine informeerimine informeerimine informeerimine UNESCO professionaalne teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest UNESCO teemadest teemadest vahendamine asjassepuutuvatesse riigiasutustesse 1.1.3 töö UNESCO kehamites ja UNESCO kehamite töös SA UNESCO ERK on UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös UNESCO kehamite töös esindatus üritustel osalemine; Eesti esindajate vahendanud eksperte osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti osalemine; Eesti esindajate nimetamine UNESCO rahvusvahelistele esindajate nimetamine esindajate nimetamine esindajate nimetamine nimetamine UNESCO egiidi all toimuvatele UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all UNESCO egiidi all egiidi all toimuvatele üritustele toimunud üritustele ja/või toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele toimuvatele üritustele üritustele neil ise osalenud 1.1.4 UNESCO ERK esindajate osalemine UNESCO SA UNESCO ERK on osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO osalemine UNESCO konventsioonide ja vastavates komisjonides, konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja konventsioonide ja tegevusega seotud programmide rakendamises töögruppides, nõukogudes programmide programmide programmide programmide rakendamises töögruppides, komisjonides esindatud rakendamises rakendamises rakendamises ja nõukogudes 1.1.5 Eesti osalemine UNESCO Eesti osaleb „Inimene ja Eesti osaleb „Inimene ja Eesti osaleb „Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja Eesti osaleb "Inimene ja - „Inimene ja biosfäär“ biosfäär“ programmi biosfäär“ programmi biosfäär“ programmi biosfäär" programmi biosfäär" programmi programmi rahvusvahelises rahvusvahelisse rahvusvahelisse rahvusvahelisse rahvusvahelise rahvusvahelise koordinatsiooninõukogus koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu koordinatsiooninõukogu (mandaat kuni 2021) töös töös töös töös töös 1.1.6 Eesti osalemine Haagi - - Eesti kandideerib Haagi Eesti osaleb Haagi Eesti osaleb Haagi Eesti osaleb Haagi konventsiooni komitee töös konventsiooni komitee konventsiooni komitee konventsiooni komitee konventsiooni komitee töös liikmeks töös töös 1.1.7 Eesti osalemine vaimse - - - - - Eesti kandideerib vaimse kultuuripärandi kaitse kultuuripärandi komitee konventsiooni töös liikmeks 179 1.1.8 Eesti osalemine noortele Eesti osaleb noortele noorte teadlikkus Eestis Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele Eesti osaleb noortele suunatud UNESCO suunatud UNESCO UNESCO teemadest on suunatud UNESCO suunatud UNESCO suunatud UNESCO suunatud UNESCO teemalistel rahvusvahelistel teemalisel rahvusvahelisel kasvanud, saadud on teemalisel teemalisel teemalisel teemalisel rahvusvahelisel üritustel üritusel rahvusvahelise koostöö rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel rahvusvahelisel üritusel üritusel kogemus 1.1.9 Eesti osalemine UNESCO - - osalemine UNESCO - osalemine UNESCO - peakonverentsil peakonverentsil peakonverentsil (peakonverents toimub iga kahe aasta tagant) 1.1.10 Eesti osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana Eestil on ülevaade osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana osalemine vaatlejana UNESCO täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogus toimuvast täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogu töös täitevkogu töös PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Koostöö edendamine UNESCO tegevusest huvitatud isikute ja organisatsioonidega Eestis ning info vahetamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Eesmärgi saavutamist mõõtvad näitajad on välja SA UNESCO ERK arengukava aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3) toodud SA UNESCO ERK arengukavas aastateks 2016-2019 (eesmärgid 2 ja 3). 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 UNESCO kohta isikute ja organisatsioone huvigruppidel on piisavalt isikute ja isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone isikute ja organisatsioone asjassepuutuva info teavitamine UNESCO infot UNESCO kohta organisatsioone teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO teavitamine UNESCO kättesaadavus dokumentidest, otsustest jm teavitamine UNESCO dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest dokumentidest, otsustest jm huvigruppidele dokumentidest, otsustest jm jm jm 2.1.2 Eesti avalikkuse Eestis UNESCO info on vahendatud eesti Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO Eestis UNESCO teavitamine UNESCO programmide, konkursside, keeles programmide, programmide, programmide, programmide, konkursside, programmidest, täiendõppe võimaluste, konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe konkursside, täiendõppe täiendõppe võimaluste, stipendiumitest jm stipendiumite, vakantsete võimaluste, võimaluste, võimaluste, stipendiumite, vakantsete võimalustest kohtade UNESCO stipendiumite, stipendiumite, vakantsete stipendiumite, vakantsete kohtade UNESCO peakontoris jm vakantsete kohtade kohtade UNESCO kohtade UNESCO peakontoris jm tutvustamine erinevate UNESCO peakontoris peakontoris jm peakontoris jm tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu jm tutvustamine tutvustamine erinevate tutvustamine erinevate (meedia)kanalite kaudu erinevate (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu (meedia)kanalite kaudu 2.1.3 professionaalne veebileht ja UNESCO töö ja Eesti avalikkus on SA UNESCO UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti UNESCO töö ja Eesti infokiri osaluse tutvustamine ERKi tööst veebilehe, osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine osaluse tutvustamine avalikkusele infokirja jm kanalite kaudu avalikkusele avalikkusele avalikkusele avalikkusele teavitatud 180 2.1.4 hästi toimiv UNESCO UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti UNESCO Eesti Eesti ühendkoolide ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustik ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku ühendkoolide võrgustiku võrgustik ja UNESCO arendamine koostöös toimib hästi, koolid on arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös arendamine koostöös Läänemere projekt (BSP) võrgustiku saanud tuge koostööks ja võrgustiku võrgustiku võrgustiku võrgustiku koordinaatoritega, koolide UNESCO-teemalisteks koordinaatoritega, koordinaatoritega, koordinaatoritega, koordinaatoritega, koolide koostöö ja UNESCO- tegevusteks, üritused ja koolide koostöö ja koolide koostöö ja koolide koostöö ja koostöö ja UNESCO- teemaliste tegevuste koolitused koolidele on UNESCO-teemaliste UNESCO-teemaliste UNESCO-teemaliste teemaliste tegevuste toetamine, ürituste ja korraldatud tegevuste toetamine, tegevuste toetamine, tegevuste toetamine, toetamine, ürituste ja koolituste korraldamine ürituste ja koolituste ürituste ja koolituste ürituste ja koolituste koolituste korraldamine koolidele korraldamine koolidele korraldamine koolidele korraldamine koolidele koolidele 2.1.5 noorte kaasamine noorte seas teadlikkuse noorte seas on teadlikkus noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse noorte seas teadlikkuse UNESCO ja SA UNESCO suurendamine UNESCO UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO suurendamine UNESCO ERK teemavaldkondadesse teemavaldkondadest, teemavaldkondadest teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, teemavaldkondadest, noorte UNESCO suurenenud, noored on noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO noorte UNESCO teemalistel üritustel ja kaasatud UNESCO ERK teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja teemalistel üritustel ja UNESCO ERK tegevustes tegevustesse ja aktiivselt UNESCO ERK UNESCO ERK UNESCO ERK UNESCO ERK tegevustes kaasa löömine panustanud üritustesse tegevustes kaasa tegevustes kaasa löömine tegevustes kaasa löömine kaasa löömine löömine 2.1.6 hästi toimiv koostöö partnerluste loomine ja UNESCO ERKil on hea partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partnerluste loomine ja partneritega hoidmine UNESCO koostöö UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO hoidmine UNESCO kodanikuühiskonnast teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega teemavaldkondadega haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate haakuvate kodanikuühiskonna partnerorganisatsioonidega kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega kodanikuühiskonnast organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega organisatsioonidega Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus UNESCO ERK 2018. a tegevuseesmärgid on väga hästi täidetud. Sihtasutus UNESCO ERK jätkab tööd eesmärkide saavutamiseks, kuna Eesti on jätkuvalt UNESCO liige. Märkused 181 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Teatrimaja korrashoiu tagamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Hoonete renoveeriti 2000. a. Hoone renoveerimiseks ning teatrisaali Tagada maja korrashoid ja ekspluatatsioon. tehnika ja inventari soetamiseks võetud investeerimislaenu viimane tagasimakse tasuti 2010. a detsembris. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk hoone korrashoid on 1.1.1 hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagada hoone korrashoid tagatud Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja on sihtasutuse omandis oleva hoonekompleksi halduse ja korrashoiu eesmärgi täitmisega rahuldavalt toime tulnud. Märkused 182 SIHTASUTUS: Sihtasutus Vene Teater PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: Kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale. TEGEVUSEESMÄRK 1.1: Kunstiväärtuslike lavastuste loomine ja teatri loomingulise koosseisu arendamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk repertuaari mitmekülgsus – 1.1.1 3 3 3 3 3 3 erinevad žanrid repertuaari mitmekülgsus – 1.1.2 3 3 3 3 3 3 erinevad lavastusliigid Eesti teatri aastaauhindade, 1.1.3 2 2 2 2 2 2 festivalide nominatsioonid 1.1.4 loomingulise koosseisu suurus 40 44 40 40 40 40 rahvusvaheliselt hinnatud 1.1.5 1 1 1 1 1 1 külastuslavastajad/kunstnikud lavastuste osalemine 1.1.6 3 2 3 3 3 3 rahvusvahelistel festivalidel teatri loovmeeskonna või selle liikmete osalemine teiste teatrite ja 1.1.7 2 1 2 2 2 2 kultuuriprodutsentide kunstiprojektides mängupaikade mitmekesisus 1.1.8 (esietenduste arv väljaspool teatri 2 1 2 2 2 2 statsionaari) 1.1.9 uuslavastuste arv 8 13 8 8 8 8 PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 2: Omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat. TEGEVUSEESMÄRK 2.1: Laste ja noorte harimine ja kaasamine teatritegevusse. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.1.1 stuudio õpilaste arv 15 15 15 15 15 15 teatris toimuvate regulaarsete 2.1.2 lastele ja noortele suunatud 1 2 1 1 1 1 kultuuriprojektide arv aastas TEGEVUSEESMÄRK 2.2: Teatrikunsti ja muude kaunite kunstide valdkondade populariseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 183 teatrigalerii näituste arv 2.2.1 10 7 10 10 10 10 (autorinäituste arv aastas) TEGEVUSEESMÄRK 2.3: Teatri külastatavuse ja piletitulu suurendamine. Teatri külastajatele mitmekülgse teatrielamuse pakkumine ja teatri kuvandi kinnistamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.3.1 etenduste arv 300 354 320 320 320 330 2.3.2 külastajate arv 57 000 50 564 49 000 50 000 51 000 52 000 suur saal 32%, suur saal 33%, suur saal 35%, suur saal 37%, suur saal 40%, 2.3.3 ühe etenduse saali täituvus 59% väike saal 82% väike saal 83% väike saal 85% väike saal 85% väike saal 85% teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.4 3 4 3 3 3 3 – kõigis meediakanalites lühiuudiste arv nädalas teatri meediakajastuste arv kohalikus ja üle-Eestilises meedias 2.3.5 4 4 4 4 4 4 – iga uuslavastuse kohta arvustuste arv trükimeedias TEGEVUSEESMÄRK 2.4: Reklaami- ja müügitegevuse tõhustamine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 2.4.1 ostetud teatrisõbra kaartide arv 400 465 400 400 400 400 2.4.2 piletilevitajate arv 4 4 4 4 4 4 publiku-uuringud (uuringute arv 2.4.3 1 1 1 1 1 1 aastas) PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 3: Arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara silmas pidades nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. TEGEVUSEESMÄRK 3.1: Organisatsiooni struktuur ja töökorraldus toimib laitmatult. Teatri hooned on tehniliselt korras ja atraktiivsed. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Sihtasutus Vene Teater arengukava 2018-2021 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 3.1.1 personali liikuvus (% aastas) 10% 7% 10% 10% 10% 10% teatrihoone on tehniliselt korras, Osaliselt välja arendada Täielikult Ventilatsioon toimib 3.1.2 hooneid teenindavad Ei toimi. lokaalsed rekonstrueerida väikese - - laitmatult. tehnosüsteemid toimivad laitmatult ventilatsioonilahendused. saali ventilatsioon. teatri helitehnika on kaasaegsel Suure saali helisüsteem 3.1.3 - - - - - tasemel on 100% uuendatud. teatri valgustehnika on Suure saali valguspark 3.1.4 - - - - - kaasajastatud on 75% uuendatud. 184 Teatri dekoratsiooniladu ja metallitöökoda on läbinud kapitaal- teatri dekoratsioone valmistatakse remondi, puidutöökoda 3.1.5 ja hoitakse selleks ettenähtud - - - - - on kolitud ruumides metallitöökojaga samasse hoonesse ja senine puidutöökoda on võetud kasutusele dekoratsioonilaona. Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Külastatavuse arengud näitavad aastast aastasse kerget kasvu, aga see on põhiliselt saavutatud tänu etenduste arvu kasvule. Keskmine saali täituvus näitab langustrendi, mis omakorda tähendab seda, et Vene Teater on jõudnud külastajate arvu optimumi lähedale. Vaatajate arvu edasine kasv on võimalik ainult külalisetendusi andes. Samas paneb külalisetendustele piiri nende korraldamisega seotud suur kulu. Positiivsed arenguna on väljasõiduetendused Narva ja Sillamäele hakanud andma tulemusi ja saalide täitumine on osutunud lootustandvaks. Samuti on elavnenud teatrisõbra kaartide müük. Teatri kunstilist taset väljendab alati ka festivalidele kutsete saamine. Mida huvitavam on teatri repertuaar, seda rohkem on võimalusi festivalidel esineda nii, et kõik teatri festivalil osalemise kulud on kaetud. Selles osas on Vene Teatril arenguruumi. Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta 2018. a püstitatud eesmärgid küll valdavalt täideti, kuid kindlasti on sihtasutusel arenguruumi. Seega võib sihtasutuse tegevust eesmärkide saavutamisel hinnata rahuldavaks. Märkused 185 SIHTASUTUS: Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine tingimuste loomiseks kultuuriväärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilitamise ja üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks samuti ka kultuuriürituste korraldamine PÕHIKIRJALINE EESMÄRK 1: oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Kultuuriväärtuste taastamine, hoidmine, kogumine, uurimine ja säilitamine ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel vahendamine TEGEVUSEESMÄRK 1.1: ning kultuuriürituste korraldamine EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Külastajate arvu ja omatulude stabiilne kasv. Sihtasutus Virumaa Muuseumid arengukava 2016-2020. 2018 2019 2020 2021 2022 TULEMUSINDIKAATOR Eesmärk Tulemus Eesmärk Eesmärk Eesmärk Eesmärk 1.1.1 külastajate arv 140 000 - 180 000 150 000 140 000 - 180 000 200 000 210 000 210 000 sihtasutuse omatulud (ilma 1.1.2 1 147 000 eurot 1 291 328 eurot 1 173 000 eurot 1 181 000 eurot 1 192 000 eurot 1 200 000 eurot käibemaksuta) Põhjused eesmärkide saavutamata jäämise kohta Üldine hinnang eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Virumaa Muuseumid tegevus põhikirjalise eesmärgi täitmisel jätkusuutlik ja sihtasutus sai 2018. a eesmärkide täitmisega hästi hakkama. Märkused 186 3.2. Sihtasutuste finantseesmärgid Vt lisatud MS Excel dokumenti „2018_asutajaoiguste_teostamise_aruanne_lisa_finantsplaanid.xlsx“ 187

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →