Kiri

Rahandusministeerium Meie 04.06.2019 nr 1.2-2/60-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. Lisa 1 vorm A 4. Lisa 1 vorm B 5. TAT terviktekst Lisaadressaat: Innove SA Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinntatud teotuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine Digitehnoloogilised lahendused integreeritud teenusekorralduses (sh tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel) on hakanud toetama vanemate inimeste heaolu paljudes igapäevaelu valdkondades – seda nii nende kodus ja kogukondades kui ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis tervikuna. Sotsiaalministeerium korraldab Balti riikide ülest kõrgetasemelist kohtumist, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris. Kohalikke omavalitsusi ning hooldusvajaduse ja -koormusega inimesi saab oluliselt abistada abitehnoloogiate kasutamise laiendamisega sotsiaalvaldkonnas. Innovatsiooni edendamine annab võimaluse leevendada hooldamisega seotud probleeme (nt teadlikkuse vähesus, oskusteabe puudulikkus, lähedaste suur hoolduskoormus, hooldusteenuste ebaühtlane kättesaadavus ja ebapiisavad tugisüsteemid mitteformaalsete hooldajate jaoks). Kohtumisele kutsutakse osalema Balti riikide ministeeriumide esindajaid ja partnereid, samuti valdkonna eksperte Active Assisted Living (AAL) rahastusprogrammist (www.aal-europe.eu). Oodatakse 6–8-liikmelist delegatsiooni igast Balti riigist. AAL on rahastusprogramm, mille eesmärk on luua paremat elukvaliteeti eakatele ning tugevdada võimalusi tehnoloogiakasutuse ja innovatsiooni suurendamiseks aktiivsena vananemise (sh osalemine tööturul) valdkonnas. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele kohtumisi era- ja kolmanda sektori partneritele, et võrgustuda Eesti ettevõtjate ja kogukonnatasandi spetsialistidega, kes soovivad panustada uudsete teenuselahenduste väljatöötamisse. 2019. aasta vältel toimuvad kohtumised toetavad sisuliste ideedega 2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas. Tabel 1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse periood, perioodil mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse)  1. Balti riikide ülene 2019 01.05.2019–10.05.2019 innovatsiooniseminar (SoM) 2. Kohtumised era- ja kolmanda sektori 2019–2020 01.05.2019–31.12.2020 partneritega innovatsiooni teemadel (SoM) Tabel 2. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1. Balti riikide ülene 1 0 0 1 Osalevad Balti kohtumine riikide tehnoloogilise ministeeriumide innovatsiooni esindajad ja teemadel partnerid, samuti (innovatsiooniseminar) valdkonna eksperdid (Active Assisted Living AAL)) 2. Kohtumised era- ja 2 1 0 3 Kaasatakse kolmanda sektori eksperte ja partneritega eestvedajaid innovatsiooni teemadel 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Jätkatakse elu- ja töökeskkonna kohandamise ning abivahendialase nõustamisteenuse osutamisega erivajadustega inimestele või nende lähedastele. Abivahendialase nõustamise raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral ka eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Samuti jätkatakse eluaseme kohandusi tegevate KOV-i spetsialistide nõustamise ja koolitamisega. Jätkuvalt nõustatakse ja koolitatakse abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Kontrollitakse MSA-sse abivahendite andmete sisestamise õigsust. Samuti tehakse MSA jätkuarendus, et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite andmete sisestamist ning muuta see nii abivahendeid väljastavatele ettevõtetele kui ka abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. MSA IT-arenduse hangib TAT partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Toimuvad infopäevad ja koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. Eesmärk on toetada võimalikult inimesesõbralikku, ühtsetel põhimõtetel ja vähese bürokraatiaga süsteemi toimimist. Arendustegevuste hulgas hinnatakse ka abivahendite määruse lisas (abivahendite loetelus) olemasolevaid abivahendeid ning nende kaasaaegsust. Vajadusel antakse eksperthinnang olemasolevate ja lisamist vajavate abivahendite osas (sh vajadusel 2 kaasatakse erinevaid eksperte). Teavitus-, arendus- ja nõustamistegevusega toetatakse abivahendisüsteemi toimimist. Tabel 3. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) kirjeldatud perioodil 1. Vajaduspõhise abivahendi 2016–2020 01.01.2019– hindamise instrumendi 31.12.2019 väljatöötamine koostöös RAKK-ga. Instrumendi prototüübi katsetamises osalemine abivahendi vajaduse hindamisel koostöös rehabilitatsioonimeeskondade ja - spetsialistidega; katsetamise tulemusel instrumendi prototüübi täiendamiseks ja põhiinstrumendi väljatöötamiseks andmete andmine (SKA) 2. Abivahendite ja keskkonna (töö- ja 2016–2020 01.01.2019– elukeskkond) kohandamise alane 31.12.2020 nõustamine (SKA) 3. Infopäevade ja koolituste 2016–2020 01.01.2019– korraldamine (SKA) 31.12.2020 4. Ettevõtete MSA-sse sisestatava 2016–2020 01.01.2019– info kontrollimine ja ettevõtete 31.12.2020 koolitamine (SKA) 5. Teavitus-, arendus- ja 2016–2020 01.01.2019– nõustamistegevus 31.12.2020 abivahendisüsteemi toimimiseks (SKA) 6. Elukeskkonna kohandamise 2019–2020 01.10.2019– juhendmaterjali täiendamine (SKA) 31.12.2020 7. Infopäevade korraldamine 2019–2020 01.01.2019– erivajadusega inimeste 31.12.2020 elukeskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevatele KOV-i töötajatele (SKA) 8. MSA IT-arendus (TEHIK) 2017–2019 01.01.2019– 31.12.2019 Tabel 4. Keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Abivahendiala 200 150 563 913 Sh 2015.–2016. a näitaja st nõustamist näitaja 163, 2017.– 2018. a näitaja 3  saanud 400, 2019.–2020. a inimeste arv näitaja 350 Väljundi Keskkonnako 60 60 237 357 Sh 2015.–2016. a näitaja handuste näitaja 66, 2017.– alast 2018. a näitaja nõustamist 171, 2019.–2020. a saanud näitaja 120 inimeste arv Tulemu Osalejad, kes 30% 30% 30% 30% Täidetakse nii snäitaja 6 kuud pärast keskkonna teenuse kohandamise kui saamise abivahendialast algust on nõustamist saanud tööturul inimeste osakaaluna Tulemu Osalejate 15% 15% 15% 15% Täidetakse nii snäitaja suhtarv, kes keskkonna said aasta kohandamise kui jooksul ESFist abivahendialast toetatud nõustamist saanud hoolekandete inimeste enuseid ning osakaaluna kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevarings ele institutsionaal se teenusele suundumist Väljundi Koolitustel 0 0 255 290 Sh 2015.–2016. a näitaja osalenud näitaja 0, 2017.– inimeste arv 2018. a näitaja 255, 2019.–2020. a näitaja 35 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist vähenenud töövõimega tööealistele ning erivajadusega eakatele. Kõik TAT raames välja töötatud programmid on avalikud (info programmide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja majandustegevuse registrist) ning peale vastavasisulise koolituse läbimist saavad teenuseosutajad nende alusel teenuseid pakkuda. Kokku arendatakse perioodil 2019–2020 kuni viit rehabilitatsiooniprogrammi. Programmide arendamisel tuginetakse Astangu KRK 2017. aastal välja selgitatud sihtrühmadele sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks. 4 Jätkatakse tegevusi erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamisega. Alategevuse „RFK kasutamine rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel“ eesmärk on katsetada rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (edaspidi RFK) tuginevat elektroonset hindamiskeskonda, mis võimaldab dokumenteerida rehabilitatsiooniprotsessi osapoolte kogutavat informatsiooni isiku kohta meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, hinnata inimese funktsioneerimisvõimet ja abivahendi vajadust, dokumenteerida vajalikud sekkumised ning hinnata rehabilitatsioonitsükli tulemuslikkust. Katsetamise eesmärk on hinnata, kuivõrd RFK kasutamine parandab teenusosutajate teineteisemõistmist ja infovahetust ning toetab inimeste liikumist teenuseosutajate vahel. Katseprojekti klienditöö on planeeritud kuni 30.11.2019. Seejärel toimub analüüs ja esitatakse ettepanekud rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks. Jätkatakse erivajadustega lastele suunatud sekkumismetoodikate arendamise ja rakendamisega. 2019–2020 alustatakse erivajadusega lastele valdkondadeülese kompleksse rehabiliteerivate (arengut toetavate) tegevuste pakkumise korraldusmudeli väljatöötamist ja katsetamist. Jätkuvad rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalased täienduskoolitused, et toetada rehabilitatsioonispetsialistide pädevuse paranemist. Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega (jõustus 2016. aastal) ja koolitatud kogemusnõustajate rakendumine rehabilitatsioonimeeskondades nõuab aega. Seetõttu on vajalik jätkata nii kogemusnõustamise baaskoolitusega kui pakkuda kogemusnõustamise jätkukoolitust. Jätkatakse rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitusega, uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitusega, rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamise ja avalike rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise koolitustega, samuti vajaduspõhiste koolitustega. Vajaduspõhised koolitused selguvad nii SoMi kui SKA spetsialistide igapäevasest tööst kokkupuutes rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Ka aastatel 2019–2020 on olulisel kohal nõustamine ning teavitustegevus teenuseosutajate, sihtrühma ja koostööpartnerite vahel, milleks planeeritakse korraldada teavitusseminare. Toimub tihe koostöö rehabilitatsiooniteenuseid korraldavate asutustega (sh töötukassa) vajaduspõhiste teenuse arendamiseks. Tabel 5. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- üldajaraam ja lõppkuupäev (näidatakse periood, kirjeldatud mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal perioodil ellu viia planeeritakse) 1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja 2015–2020 rakendamine erivajadusega lastele ja eakatele ning vähenenud töövõimega tööealistele (SKA) 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 erivajadusega eakatele vanuses 60+ ja nende peredele 1.1.1. Multiprobleemsete eakate iseseisavat toimetulekut 2015–2020 01.01.2019– toetav rehabilitatsiooniprogramm. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 5 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine 2015–2020 vähenenud töövõimega tööealistele 1.2.1. Rehabilitatsiooniprogramm psühhikahäiretega 2015–2020 01.01.2019– tööealistele inimestele. 31.12.2020 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), programmi kirjeldamine, programmi katsetamine, tagasiside kogumine, programmi kinnitamine, jätkutegevused 2. Erivajadusega ja vähenenud töövõimega 2015–2020 inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (SKA) 2.1. Rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, 2015–2020 vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevate hindamismetoodikate arendamine 2.1.1. RFK-põhiste elektroonsete hindamisvormide 2015–2020 01.01.2019– piloteerimine rehabilitatsioonis; piloteerimise seire 31.12.2020 ja partnerite kogemuskohtumised, tagasiside; jätkutegevused 2.1.2. Koolituste läbiviimine 2015–2020 01.05.2019– 31.12.2020 2.2. Rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste 2015–2020 koolituste korraldamine 2.2.1. Rehabilitatiooniprogrammide alased koolitused 2015–2020 01.01.2019– (programmide väljatöötamine ja avalike 31.12.2020 rehabilitatsiooniprogrammide rakendamine) 2.2.2. Rehabilitatsioonimeeskondade koolitused 2015–2020 01.01.2019– (uute rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, 31.12.2020 rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus) 2.3. Rehabilitatsioonispetsialistide 2015–2020 01.01.2019– vajaduspõhised koolitused 31.12.2020 2.4. Kogemusnõustajate koolituste ja 2015–2020 01.01.2019– jätkukoolituste läbiviimine 31.12.2020 2.5. Valdkondadeülese sekkumismetoodika 2019–2020 01.01.2019– arendamine ja rakendamine erivajadusega 31.12.2020 lastele 3. Analüüsid, nõustamine, info- ja 2015–2020 juhendmaterjalide koostamine (SKA) 3.1. Teavitustegevus (seminarid jm teavitus) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 3.2. Rehabilitatsioonivaldkonna analüüsid ja 2017–2020 uuringud 3.3. Koostöö teenusekorraldajate 2017–2020 01.01.2019– (Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa) ja 31.12.2020 teenuseosutajatega (programmide väljatöötamine, TTR ja Hamet metoodikate kasutamine vms) 3.4. Juhend- ja infomaterjalide koostamine 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 6 Tabel 6. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaj Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus a kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Hoolekandeteenust 105 60 1050 1215 Sh 2015.–2016. a näitaja dinäita saanud inimeste arv 535 ja 2017.–2018. a ja näitaja 515 inimest Tulem Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% usnäit kuud pärast teenuse aja saamise algust on tööturul Tulem Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% usnäit kes said aasta aja jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenusei d ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljun Koolitusel osalenud 235 131 1117 1483 Sh 2015.–2016. a näitaja dinäita inimeste arv 467, 2017.–2018. a ja näitaja 650 inimest 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu Tegevused on 30.11.2018 seisuga lõppenud. 7 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud) Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikud koordinaatorid ja projektijuht tegelevad teenust saanud inimeste klienditoimikute lõpetamisega, suheldes vajaduse korral teenusepakkujate ja KOV- idega, samuti projekti kohta kokkuvõtte tegemisega. Tabel 7. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul lõppkuupäev nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) kirjeldatud perioodil 1. Projekti lõpetamine 2016–2019 01.01.2019– 31.01.2019 Tabel 8. Toimetulekuraskustes inimestele integreeritud teenuste osutamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljun Integreeritud 0 0 2022 2022 Sh 2015.– dinäitaj hoolekandeteenusei 2016. a näitaja a d saanud inimeste 639 ja 2017.– arv 2018. a näitaja 1383 inimest Tulem Osalejad, kes 6 0 0 30% 30% usnäita kuud pärast teenuse ja saamise algust on tööturul 8 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a psüühikahäiretega inimesed ja dementsuse diagnoosiga inimesed) ja pakutakse supervisiooniteenust. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Koostöös eri partneritega töötatakse välja koolitusmaterjalid, mida sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel on võimalik kasutada sisekoolitustel. Koolitusi toetab ka valmiv videomaterjal. 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus 2019.–2020. aastal tehakse uuring või uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Tabel 10. Tegevuste 3.1 ja 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, mille jooksul algus- ja nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2020 01.01.2019– (SoM) 31.12.2020 2. Supervisiooniteenuse osutamine 2016–2019 01.01.2019– (SoM) 31.07.2019 3. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujate pädevust 31.12.2020 suurendavad koolitused (SoM, TAI) Tabel 11. Tegevustega 3.1 ja 3.2 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Supervisioonis 43 0 377 420 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 0, 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 377 ja 2019.–2020. a näitaja 43 Väljundi Koolitusel 65 65 545 675 Sh 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271, 2017.– 2018. a inimeste arv näitaja 274 ja 2019.–2020. a näitaja 130 9 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusamet jätkab kvaliteedi edendamise alaste tegevustega. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) jätkuvad Sotsiaalkindlustusametis, Eesti kohalikus esinduses kuni 2019. aasta maini. Sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika rakendamiseks jätkatakse teenusepõhiste kvaliteedijuhiste ja abimaterjalide väljatöötamise ning täiendamisega. Need on tulevikus aluseks järelevalve tegemisel ja teenuseosutajatel oma tegevuse kvaliteedipõhimõtetele vastavuse hindamiseks. Koostatav kvaliteedikäsiraamat on abiks kõikidele osapooltele, et üheselt mõista kvaliteedipõhimõtteid ja -kriteeriume. Teenusepõhised kvaliteedijuhised valmivad 2020. aasta lõpuks. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste paremaks mõistmiseks tutvustatakse seminaridel juhiseid kasutajatele ja teistele huvirühmadele ning toetatakse (nt nõustatakse, selgitatakse, juhendatakse) teenusepakkujaid juhiste rakendamisel. Sotsiaalteenuste kvaliteeti puudutava teadlikkuse suurendamiseks ja kvaliteedikultuuri arendamiseks jätkatakse teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele kogemuskohtumiste ja koolituste korraldamist. Jätkatakse tervikliku sotsiaalteenuste järelevalvesüsteemi loomist. Muu hulgas: • ühtlustatakse sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtted ja metoodika; • viiakse järelevalvesüsteem kooskõlla väljatöötatavate sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistega ning kvaliteedijuhiseid arvesse võttes töötatakse välja järelevalve juhendmaterjal; • töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisele tuginev enesehindamisvahend teenuseosutajatele; • jätkatakse 2016. aastal alanud järelevalvespetsialistide koolituste läbiviimist; • jätkatakse välja töötatud teenuseosutajate kogemuskohtumiste süsteemiga, mida katsetatakse ja hinnatakse; • hinnatakse elluviidud tegevuste mõju, esitatakse ettepanekud tööprotsessi optimeerimiseks, tehakse ressursside vajaduse analüüs ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide täiendamiseks; • monitooritakse ja arendatakse järelevalvesüsteemi, sh luuakse tagasisidesüsteem teenuseosutajatele ning eriala- ja kutseliitudele, samuti hinnatakse järelevalvemetoodikate tõhusust. Tabel 12. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse nr üldajaraam algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia kirjeldatud planeeritakse) perioodil 1. Kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS 2015–2019 01.01.2018– rakendamine (KOV ja riiklikud teenuseosutajad) 29.05.2019 2016. aastal alustanud asutustele (SKA) 2. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks 2015–2020 01.01.2019– teenusepakkujatele ja muudele sidusrühmadele 31.12.2020 koolituste ja kogemuskohtumiste korraldamine (SKA) 10 3. Järelevalvespetsialistide koolitamine (SKA) 2015–2020 01.04.2019– 31.12.2020 4. Järelevalve juhendmaterjalide koostamine (SKA) 2017–2020 01.01.2019– 31.12.2020 4.1. Teenuseosutajatele sotsiaalteenuste 2019–2020 01.01.2019– kvaliteedijuhisele tugineva enesehindamisvahendi 31.12.2020 väljatöötamine ja katsetamine (SKA) 4.2. Kvaliteedikäsiraamatu koostamine (SKA) 2018–2019 01.09.2019– 31.12.2019 5. Järelevalvesüsteemi monitoorimine ja 2015–2020 01.01.2019– arendamine, sh teenuseosutajate 31.12.2020 kogemuskohtumiste ja tagasiside süsteemi rakendamine(SKA) 6. Teenusepõhiste kvaliteedijuhiste väljatöötamine, 2017–2020 01.01.2019– arendamine ja täiendamine (SKA) 31.12.2020 7. Seminaride, infopäevade ja koolituste 2017–2020 01.01.2019– korraldamine kvaliteedialase teadlikkuse 31.12.2020 suurendamiseks (SKA) 8. Sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja 2018–2020 01.01.2019– jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil 31.12.2020 sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate tunnustamine (SoM) Tabel 13. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamise ja kvaliteedi hindamise programmide rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundin Koolitusel 80 80 277 437 2015.–2016. a näitaja 171, äitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja 106 ja inimeste arv 2019.–2020. a näitaja 160 Tulemus Kvaliteedi- 3 0 31 34 2015.–2016. a näitaja 29 ja näitaja juhtimis- asutust 2017.–2018. a näitaja 2, süsteemi 2019. a näitaja 3 rakendajad 11 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse koolitus korraldatakse 2019 ja 2020. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 14. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) perioodil 1. Kursuse toimumine 2016–2020 01.01.2019–31.12.2020 (SoM) Tabel 15. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2019 2020 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 71 71 218 360 2016. a osales 69 ja dinäit osalenud 2017.–2018. a osales aja inimeste 149 inimest, 2019.– arv 2020. a osaleb 142 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Sotsiaalvaldkonna vabatahtliku töö arendamiseks on vajadus arendada koostööd KOV-ide, sotsiaalteenuse osutajate ja vabatahtlikke kaasavate-vahendavate vabaühenduste vahel. Samuti tuleb leida lahendused jätkusuutlikule finantseerimisele. Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks on MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant sõlmitud leping, mille alusel katsetatakse vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kahes Eesti piirkonnas. Nimetatud tegevuse raames luuakse toimiv KOV-ide, vabaühenduste ja sotsiaalteenuse osutajate vabatahtliku koostöö võrgustik, mis aitab kaasa 12 eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedi paranemisele. Tegevuse tulemusena tekib süsteemne koostöö vabatahtlike ja abivajajate vahendamisel sotsiaalvaldkonnas. KOV-id on valmis toimiva koostöö ja sellest saadava kasu korral edasisi tegevusi KOV-i eelarvest rahastama või leidma kaasrahastust erasektorist. Tabel 16. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia perioodil planeeritakse) 1. Vabatahtliku töö katsetamine 2017–2020 01.01.2019– sotsiaalvaldkonnas (SoM) 31.10.2020 Tabel 17. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatiivne kumulatiivne (2018) (2023) Väljund Teenust saanud 500 500 0 1000 inäitaja inimeste arv Tulemu Osalejate suhtarv, kes 15% 15% snäitaja said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks alustas tööd Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse loomise eesmärgid on: 1) suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande teenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; 13 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Nimetatud valdkondades elluviidavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande meetmetega. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jagunevad kaheks: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Nõustamistegevused: 1) strateegiline nõustamine – omavalitsuse sotsiaaltöö juhtide nõustamine konkreetse hoolekandealase tegevuse planeerimisel, lähtudes kohalikest tervise- ja heaoluprofiili andmetest. Nõustamise eesmärk on parandada omavalitsuse kohustuslike sotsiaalteenuste korralduslikke lahendusi, ühtlustada õigusakte ja nende alusel toimivat praktikat hoolekandes; 2) rakenduslik nõustamine – sotsiaaltöötaja võimestamine kohapeal toimuvate nõustamiste, koolituste, tööjuhendamise ja kogemusseminaride kaudu. Rakendusliku nõustamise eesmärk on parandada abimeetmete kvaliteeti kohalikul tasandil ning luua omavalitsuse jaoks toimivad lahendused; 3) juhtumipõhine nõustamine – inimese võimestamine ehk keeruka juhtumi puhul koostöö koordineerimine võrgustikupartnerite vahel. Nõustamise eesmärk on koostöö parandamine sotsiaalvõrgustiku osapoolte (inimene, perekond, omavalitsus, teenuseosutajad, kogukond) vahel. Abitegevused: 1) praktika arendamine – omavalitsuste jõustamine pideva info andmisega parimate meetodite ja lahendusviiside kohta ning näidismaterjalide levitamine (nn proaktiivne nõustamine). Praktika arendamise eesmärk on luua sotsiaalteenuste sisuline ülevaade ning panna alus innovatiivsete, jätkusuutlike ja säästvate lahenduste tekkeks nii kogukonna kui riigi tasandil; 2) poliitika kujundamine – nõustamistegevuste käigus esile kerkinud probleemide koondamine ning ettepanekute tegemine seaduste, strateegiate ja dokumentide muutmiseks riiklikul tasandil. Poliitika mõjutamise eesmärk on hoolekandevaldkonna õigusruumi ühtlustamine ning hoolekande maine parandamine otsustustasanditel; 3) info jagamine – hoolekannet puudutavate dokumentide koondamine, süstematiseerimine ja avaldamine SKA kodulehel sihtrühma (isik, omavalitsus, teenuseosutaja) vajaduse seisukohalt. Info avaldamise eesmärk on parandada kõigi nelja tasandi (isik, omavalitsus, teenuseosutaja, riigiasutused) teadlikkust hoolekandes toimuvast. KOV-ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Samuti viiakse läbi valdkonnapõhised meediakampaaniad. Tabel 18. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil 14  programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Nõustamisüksuse personali värbamine ja 2019–2020 01.01.2019– koolitamine (SKA) 31.12.2020 2. Omavalitsuste strateegiline, rakenduslik ja 2019–2021 01.04.2019– juhtumipõhine nõustamine (SKA) 31.12.2020 3. Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2019–2021 01.01.2019– ettepanekute koondamine (SKA) 31.12.2020 4. Hoolekandealase info kättesaadavuse 2019–2021 01.01.2019– tagamine (SKA) 31.12.2020 Tabel 19. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1. KOV-ide 100 200 0 300 SKA nõustab nõustamiste KOV-e (strateegiline, järelevalve rakenduslik, käigus, ilma juhtumipõhine) arv KOV-i kokku pöördumiseta 2. Teenuseosutajate 25 50 0 75 SKA nõustab nõustamiste arv teenuseosutajai d järelevalve käigus 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida- Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatega kohtumisi, sh infopäevi ja koolitusi. Korraldatakse hange, millega leitakse koostööpartner, kellega koostöös Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi Ida-Virumaal katsetab. Tabel 19. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, kirjeldatud perioodil mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 15  1. Piirkonna kaardistus (SoM) 2019 01.05.2019–31.12.2019 2. Mentorlusprogrammi väljatöötamine (SoM) 2019–2020 01.05.2019–31.12.2020 3. Mentorlusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2020–31.12.2020 4. Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.06.2020–31.12.2020 taotlusvooru projektide koostamisel (SoM) Tabel 20. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1. KOV-ide arv, kes 5 5 Eesmärk kaasata 7 on kaasatud Ida- KOV-ist vähemalt 5 Virumaal KOV-i mentorlusprogram mi 4.6. Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele 2019. aasta lõpuks kirjeldatakse koos valdkonna spetsialistide ja huvigruppidega testprojekti kogemustele toetudes detailsemalt esmatasandi hoolduse koordineerimise mudelit, mida seejärel perioodil 2020–2022 kuni 12 piirkonnaga testitakse, et saada infot mudeli sobivuse ja tulemuslikkuse kohta ning arendada välja üle riigi ühtsetel alustel rakendatav koordinatsioonimudel. Lisaks on oluline koguda katseprojekti käigus infot, milline täiendav tugi on koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajalik (nt infotehnoloogilised arendused, täienduskoolitused, täiendavad ühised hindamisinstrumendid jne) ning milline peaks olema koordinatsioonimudeli detailsem rahastamismudel ja selle komponendid. 2020. aasta esimeses pooles leitakse täpsustunud esmatasandi koordinatsioonimudeli kirjeldusele toetudes konkursi teel kuni 12 piirkondlikku partnerit, kes on valmis täpsustunud mudeli alusel enda piirkonnas tervishoiu- ja hoolekandeteenuste korraldust katsetama. Lisaks leitakse koolituspartnerid piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. 2020. aasta teisel poolel hakkavad piirkondades tööle hoolduskoordinaatorid, kelle esimene ülesanne on piirkonnas tegutsevate osapooltega (KOV-ide sotsiaaltöötajad, perearstid, haiglate sotsiaaltöötajad, hoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkujad, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad, klientide ja omastehooldajate esindajad, valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud jne) koostöökokkulepete loomine ja juhtumiteülese võrgustikutöö käivitamine ning seejärel ka kompleksjuhtumite lahendamise toetamine ja regulaarne seire, samuti hooldusvajadusega inimeste nõustamine (keskendudes eestkätt neile inimestele, kes vajavad tuge mitmest süsteemist). Tabel 21. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud 16  tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.01.2020– mudeli ettevalmistamine ja partnerite 31.12.2020 leidmine hoolduskoordinatsiooni mudeli testimiseks ja osapoolte koolitamiseks (SoM) 2. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni 2020–2021 01.05.2020– mudeli testimine (SoM) 31.12.2020 3. Testprojektis osalevate osapoolte 2020–2021 01.05.2020– koolitamine (SoM) 31.12.2020 Tabel 22. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2019 2020 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1. Üksikjuhtumiteüles 0 16 0 48 Valdkonnaülesed e võrgustikutöö (minimaalselt kohtumised hoolekanne ja tervishoid, aga sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga 2. Kliendijuhtumitega 0 24 0 72 Konkreetsete seotud kompleksjuhtumite võrgustikutöö lahendamisega seotud kohtumised võrgustikutöö kohtumiste arv 3. Teenust saanud 0 40 0 120 Katseprojekti kaasatud inimeste arv kompleksjuhtumite arv (hooldusvajadusega inimesed, kes vajavad pikemaajalist tuge nii hoolekande- kui tervishoiusüsteemi poolt; inimesed, kellele on koostatud teenuste plaan, korraldatud asjakohane tugi) 4. Koolitatud 0 240 0 300 Katseprojektis osalevate hoolduskoordinaat piirkondade töötajad on orid ning koolitatud. hoolekande- ja Hoolduskoordinaatorid 17 tervishoiuvaldkonn on läbinud põhjalikuma a töötajad koolitusprogrammi, ent arvestatud on, et aluskoolitusi vajab ka laiem piirkondlik võrgustik (u 30 inimest piirkonna kohta) 18  Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kinnitatakse sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud ning 03.12.2015 käskkirjaga nr 181, 07.10.2016 käskkirjaga nr 99, 30.03.2017 käskkirjaga nr 43 ja 02.11.2018 käskkirjaga nr 84 muudetud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb asjaolust, et TAT-d on eelnevalt korduvalt muudetud ning uus terviktekst tagab selguse TAT tegevustest. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]) ja hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176 [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkirja eelnõu koosneb kolmest punktist ning nendega tehakse muudatused TAT-s. Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse TAT uus terviktekst koos lisadega (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). TAT abikõlblikku kogueelarvet on vähendatud 1990,46 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1691,89 eurot ja riiklik kaasfinantseering 298,57 eurot). Vähendamise aluseks on rakendusüksuse esitatud finantskorrektsioonide otsused (15.01.2019 nr 3-3.1/24 ja 06.05.2019 nr 3-3.1/141). Kulukoha 1.2.4 sisutegevuse 2018. aasta eelarvet vähendati 1390,46 euro võrra ja kulukoha 1.4.2 sisutegevuse eelarvet 600 euro võrra. Vähendamise põhjuseks on kulukoha 1.4.2 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus“ all 2018. aastal teenitud puhastulu ja kulukoha 1.2.4 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ all tekkinud mitteabikõlblik kulu, mis oli seotud tehtud hangetele põhjendamatult piiravate tingimuste seadmisega. Vabatahtliku tagastusena vähendati TAT 2016. aasta eelarve täitmise summat 290,07 euro võrra, 2017. aasta eelarve täitmise summat 2921,54 euro võrra ja 2018. aasta eelarvet 4261,99 euro võrra (kokku 7473,6 euro võrra). Vähendamine toimus kulurea 1.3.2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ sisutegevuse, kulurea 1.4.4 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ sisutegevuse ja kulurea 1.4.1 „sisutegevuse otsene personalikulu“ otsese personalikulu realt, millega seonduvalt väheneb ka kaudne kulu 0,02 euro võrra. TAT 2019. aasta ja 2020. aasta kuluridadel on toimunud seoses tegevuste muutumisega järgmised muudatused:  Kulurea 1.2.1 „Sisutegevuste otsene personalikulu“ 2019. aasta eelarvet suurendati 13 846 euro ja 2020. aasta eelarvet 48 562 euro võrra (Sotsiaalkindlustusameti keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise personali eelarve suurendamine osaliselt 2018. aasta jääkide arvelt ja osaliselt TAT kasutamata eelarve arvelt ).  Lisandus kulurida 1.2.21 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“. 2019. aasta eelarveks 8000 eurot ja 2020. aasta eelarveks 2000 eurot.  Kulurea 1.2.3 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ 2019. aasta eelarvet suurendati 61 765 euro võrra, millest 15 795 euro võrra 2018. aastal tekkinud jäägi arvelt ja 45 970 euro võrra TAT jaotamata eelarve arvelt uue koolituse (abivahendispetsialistidele kuuldeaparaatide sobitajate baaskoolitus) korraldamiseks.  Kulurea 1.2.4 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ 2019. aasta eelarvet suurendati 35 000 euro võrra ja 2020. aasta eelarvet 129 882 euro võrra. Suurendamine toimus 2018. aasta jäägi arvelt ning ellu viiakse 2018. aastast edasi lükkunud tegevusi.  Kulurea 1.3.1 „Sisutegevuste otsene personalikulu“ 2019. aasta eelarvet on suurendatud 1445 euro võrra. Kuna 2019. aasta eelarve planeerimisel ei arvestatud sellega, et tegevuse lõppedes (tegevused lõppesid seisuga 31.01.2019) makstakse töötajatele ka välja võtmata puhkuse tasud, siis tekkis vajadus eelarvet 1445 euro võrra suurendada.  Kulurea 1.4.2 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus“ 2019. aasta eelarvet on suurendatud 29 550 euro võrra ja 2020. aasta eelarvet 70 000 euro võrra. Suurendamine on toimunud osaliselt TAI 2018. aasta jääkide ja osaliselt TAT jaotamata eelarve arvelt. Suurendamise eesmärk on oluliselt suurendada dementsusega tegelevatele spetsialistidele planeeritud koolituste mahtu.  Kulurea 1.4.3 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“ 2019. aasta eelarvest on 100 000 eurot tõstetud 2020. aastasse uuringu planeeritust pikema ettevalmistusaja tõttu.  Kulurea 1.4.4 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ eelarvet on suurendatud 15 000 euro võrra TAT jaotamata eelarve arvelt. Sotsiaalministeeriumi korraldatavat sotsiaalvaldkonna erialade ja töötajate tunnustamise üritust planeeritakse ellu viia esialgu planeeritust suuremale sihtrühmale, mistõttu on vaja suurendada eelarvet.  Kulurea 1.5.1 „Sisutegevuste otsene personalikulu“ 2019. aasta eelarvet on vähendatud 137 931 euro võrra ja 2020. aasta eelarvet 94 112 euro võrra. Vähendamise tingib asjaolu, et Sotsiaalkindlustusametis käesoleval aastal alustatud TAT tegevuse „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ elluviimiseks värvatakse vähem personali, kui oli esialgu planeeritud.  Kulurea 1.5.2 „Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused“ eelarvet on suurendatud nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal 2000 euro võrra.  Kulurea 1.5.3 „Sotsiaaltransporditeenuse (STT) korralduse arendamine“ eelarve on viidud nulli, kuna tegevus on 31.12.2018 seisuga lõpetatud.  Kulurea 1.5.4 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine“ 2019. aasta ja 2020. aasta eelarvet on suurendatud seoses lepingumaksete nihkumisega 2018. aastast järgnevatesse aastatesse – 68 760 eurot 2019. aastasse ja 1000 eurot 2020. aastasse.  Kulurea 1.5.5 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ 2019. aasta eelarvet vähendati 33 600 euro võrra ja 2020. aasta eelarvet 7800 euro võrra. Eelarvesse on lisatud seoses uute tegevustega kaks uut kulurida: 1.5.6 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ ja 1.5.7 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“. 2 Tunnistatakse kehtetuks alategevus 2.1.1 „Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine“ tagasiulatuvalt alates 31.12.2018. Lisatakse alategevus 2.1.1.1 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“. Lisatud on Sotsiaalministeeriumi korraldatavad üritused, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kasutamise kohta sotsiaalhoolekandesektoris. TAT punktis 2.1.1. tehtav muudatus rakendub tagasiulatuvalt alates 01.05.2019. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seoses alategevuse 2.1.1 „Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine“ tegevuste algusega mais 2019. a. Muudetakse tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alategevust 2.4.2 „Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine“. Kuna samast meetmest elluviidava TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ tegevused on planeeritust pikema ettevalmistuse tõttu edasi lükkunud, jääb sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks planeeritud infotehnoloogilise lahenduse väljatöötamine sellest TAT-st ära. Sotsiaaltranspordi TAT tegevuste elluviimisel võetakse kasutusele juba olemasolevad infotehnoloogilised lahendused, mida kohandatakse vastavalt projekti vajadustele. Nimetatud alategevus on märgitud 2018. aasta lõpu seisuga lõpetatuks. TAT punkti 2.4.2. tunnistatakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates 31.12.2018, sest sotsiaaltranspordi TAT tegevuste elluviimisel võetakse kasutusele juba olemasolevad infotehnoloogilised lahendused, mida kohandatakse vastavalt projekti vajadustele ning eraldi IT-lahendust selle TAT puhul ei looda. Tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ alla lisatakse kaks uut alategevust: 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ ja 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele.“ Seoses alategevusega 2.4.6 alustab 2020. aasta alguses tööd hoolduskoordinatsiooni projektijuht. Alategevuse 2.4.5 eesmärk on käivitada Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistidele mentorlusprogramm, mis aitaks kaasa Ida-Virumaal sotsiaalteenuste loomisele, arendamisele ja pakkumisele. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. Alategevuse 2.4.6 raames on eesmärk katsetada täiendatud hoolduskoordinatsiooni mudeli rakendatavust Eesti eri piirkondades, hindamaks kas ilmneb veel kitsaskohti, millele tähelepanu pöörata ja mida keskselt reguleerida. Katseprojektis tuleb kuni 12 osaleval kohalikul omavalitsusel luua hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori ülesanne on tegeleda suure ja keerulise hooldusvajadusega inimesi puudutava juhtumikorraldusega (teenuste plaani koostamine, vajaliku võrgustiku kokkutoomine, kokkulepete tegemine), üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamisega (sh regulaarsete võrgustikukohtumiste korraldamine), juhtumite seirega (kas inimene saab vajalikku ja asjakohast abi), hooldusvajadusega inimese, tema lähedaste ja koostöövõrgustiku nõustamisega (infopank) ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna üleste tervikvajaduste väljaselgitamisega (teenusekorralduse kitsaskohad). Tegevuse 2.4 ajaraami pikendatakse aasta võrra kuni 2021. aasta lõpuni. 3 TAT punktis 2.4.1.3 lisatakse Sotsiaalministeeriumi elluviidavate tegevuste hulka punktidena 2.4.3 ja 2.4.4 lisandunud tegevused. Muudetakse TAT punkti 3 „Näitajad“. Tegevuste näitajate 2018. aasta sihttasemed on tegeliku täitmisega vastavusse viidud. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 88 inimese võrra (keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise saajate arvu suurendamine). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2485 inimest. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 20 inimese võrra. Alategevuse 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“ raames alustatakse abivahendispetsialistidele kuuldeaparaatide sobitajate baaskoolitust, mistõttu on vaja koolitatavate arvu suurendada. Tegevuse 2 „Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele“ TAT- spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2018. aasta ja 2023. aasta sihttaset on suurendatud vastavalt reaalsele täitmisele 222 inimese võrra. Tegevuse 3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel ja supervisioonis osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 86 inimese võrra (kvaliteediteemalise koolituse läbinud inimesed). Uueks sihttasemeks on 2023. aastal 1532 koolitatavat. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilist väljundinäitajat „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 120 inimese võrra. Suurendamine on toimunud uue lisandunud tegevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ näitajate lisandumise tõttu. Rakenduskava näitajate sihttasemeid muudetud pole. TAT tervikteksti muutmisega seoses on muudetud ka TAT lisa 1 vormi A “Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B “Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa”. Eelkõige on lisa 1 vormi A täiendatud lisandunud uute tegevustega ning sellest on eemaldatud lõppenud tegevused. Lisa 1 vormis B tehakse lisaks lisandunud uutele tegevustele ja eelarve muudatustele ka teisi väiksemaid muudatusi ka teistes tegevustes. Eelnõu punkti 2 kohaselt rakendub TATis punktis 2.1.1.1 tehtav muudatus tagasiulatuvalt alates 01.05.2019. Tagasiulatuv muutmine on vajalik seoses alategevuse 2.1.1 „Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine“ tegevuste algusega mais 2019.a. Samuti rakendatakse tagasiulatuvalt punkti 2.4.5, sest tegevused Ida-Viru suunal on samuti juba alanud. Eelnõu punkti 3 kohaselt tunnistatakse TAT punktid 2.1.1 ja 2.4.2 kehtetuks tagasiulatuvalt. TAT punktis 2.1.1 sätestatud tegevus on lõppenud 31.12.2018 alates, sest kõik punktis kirjeldatud tegevused said ellu viidud. TAT punktis 2.4.2 sätestatud sotsiaaltranspordi TAT tegevuste elluviimisel võetakse kasutusele juba olemasolevad infotehnoloogilised lahendused, 4 mida kohandatakse vastavalt projekti vajadustele ning eraldi IT-lahendust selle TAT puhul ei looda. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 5. TAT muudatuste kinnitamine Sotsiaalminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga. TAT muudatused rakenduvad nende käskkirjaga kinnitamisel, v.a TAT punktides 2.1.1. ja 2.4.2. tehtud muudatused, mis rakenduvad tagasiulatuvalt vastavalt 01.05.2019 ja 31.12.2018. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove. 5  EELNÕU 22.05.2019 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimuste uue tervikteksti koos lisadega (lisatud). 2. Rakendan toetuse andmise tingimuste punkte 2.1.1.1 ja 2.4.5 tagasiulatuvalt alates 01.05.2019. 3. Tunnistan toetuse andmise tingimuste punktid 2.1.1 ja 2.4.2 kehtetuks tagasiulatuvalt alates 31.12.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetuse andmise tingimuste uus terviktekst  KINNITATUD sotsiaalministri ….05.2019 käskkirjaga nr … Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskus 1 SISUKORD MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ........................................................................................................................................................ 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ............................................................................................................................................................ 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .......................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ................................................................................................................................................................ 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK................................................................................................................................................................ 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .............................................................................................................................................. 4 1.2.1. EESMÄRK ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.2. TULEMUS ............................................................................................................................................................................ 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ....................................................................................................................................................... 4 1.2.4. EELARVE ............................................................................................................................................................................. 6 1.2.5. SIHTRÜHMAD ....................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................................ 7 2.1. ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE ....................................................................................................................................................................................... 7 2.2. INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ................................................................................... 8 2.3. SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS ................................................... 10 2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….11 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 15 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................... 17 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ...................................................................................................................... 20 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE............................................................................................................ 21 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 21 7.2. Kulude abikõlblikkus 21 7.3. Toetuse maksmine 22 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 23 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 24 7.6. Finantskorrektsioonid 25 9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 26 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik – inimene, kes hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Perekond – pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel isik, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Telehooldusteenus – hoolekandeteenuse osutamine info- ja kommunikatsioonivahendite vahendusel. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul1 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. 1 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 Eestis on probleemiks erivajadustega inimeste madal tööhõivemäär. 2014. aastal oli Eestis hinnanguliselt 57 700 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 15–64, kellest töötas ca 14 200. Puudega inimeste tööhõive määr oli seega 24,6% (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). 2013. aasta andmetel oli 15–64- aastaste puudega isikute tööhõivemäär 3,2 korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudega inimeste tööhõivemäär 23,5%, puudeta inimestel 75,7%).2 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust (PIU2) selgus, et tööealistest puudega inimestest 15% töötas nii palju kui soovis; 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada; 29% ei töötanud, kuid soovis töötada; 51% ei töötanud ja ei soovinud töötada. Võrreldes meestega on töötavate puudega naiste osakaal veidi suurem (vastavalt 13% ja 23%), samuti on suurem nooremate osakaal (16–29 aasta vanustest 17% töötab).3 Eestis on probleemiks pikaajaliste töötute suur osakaal ning loobumine tööotsingutest. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 23 000 (aasta varem 26 100), sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 12 000.4 2015. aastal vähenes pikaajaline töötus veelgi ning esimese kolme kvartali keskmisena oli pikaajalise töötuse määr 2,5% ja pikaajaliste töötute arv 17 000. Kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 9700 (Statistikaameti tööjõu-uuringu andmed). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ca 14% 2014. aastal ja 9% 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.5 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)6 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest. Seega on praegu tööturult kõrvale jäänud hoolduskoormusega inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. 2 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 3 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf lk 50–51. Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 4 Statistikaameti pressiteade 13.02.2015 „Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas“ http://www.stat.ee/90542 5 Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 6 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 10 971 670 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 1 936 177 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 12 907 847 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 12 930 406 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega inimesed Hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Kavandatud on osutada nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel ning luua rehabilitatsiooniteenuse kompetentsikeskus. 2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine [kehtetu - rakendus 31.12.2018] 2.1.1.1 Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest Aastatel 2019 ja 2020 korraldab Sotsiaalministeerium kohtumisi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete teenuselahenduste väljatöötamisse. 2019. aasta vältel toimuvad kohtumised toetavad sisuliste ideedega 2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas. (muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2019) 2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus- , arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2020 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) sekkumismetoodikate ja rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine erivajadustega lastele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rakendamine ja eakatele (sh suure hooldusvajadusega) ja vähenenud töövõimega isikutele; 7 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppevad 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); rehabilitatsioonivajaduse hindamine Sotsiaalkindlustusametis; nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime (tegevused lõppevad 2017. aastaga); 3) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste koolituste korraldamine; 4) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu [kehtetu –rakendus 30.11.2018] 2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3) 2.2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud) Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. 8 Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustes pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 2.2.1. Sihtrühm Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.01.2019 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 9 2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. Tegevuse käigus kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid. Samuti tehakse Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks teenuseosutajate üle nõustavat järelevalvet. 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Eesti kohalikus esinduses Sotsiaalkindlustusametis kuni 2019. aasta maini. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste 10 sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel [kehtetu – rakendus 31.12.2016] 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2020 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused p 2.3.3 all, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise 11 soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutava sotsiaaltransporditeenuse arendamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja võimalusi tööhõives osalemiseks. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine [kehtetu - rakendus 31.12.2018] 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks leiti riigihankega pakkuja, kes tegeleb Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega sotsiaalvaldkonnas. 2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab ellu viia hoolekande valdkonnas riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd. Eesmärgid on järgmised: 1) suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekandeülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil; 3) toetada tugeva esmatasandil toimiva sotsiaalhoolekande süsteemi arendamist; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja). Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused 12 on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööturule. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. 2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus. Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal Ida-Viru maakonnas 59,17 ja see kasvab 2040. aastaks prognoosi kohaselt 90,9%-ni8. Samuti on Ida-Virumaal suur puudega inimeste osakaal. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa elanikest 19% puudega inimesed9. Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste muutustega ja vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel järjest olulisem roll nende ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda tuge abivajajale ja tema perekonnale. Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet (Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel. Kohalikke omavalitsusi nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. 2.4.6. Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise 7 Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408 8 Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra osas aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa-sotst%c3%b6%c3%b6tajate- intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf 9 Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21 13 hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Projekti käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus abivajadust märgatakse. Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese katseprojekti peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks. Testpiirkondade kogemused on näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning inimkeskse abi pakkumiseks on vajalikud valdkondadeülesed kokkulepped, parem infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud täiendavad tegevused. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid piirkondlikud juhid (hoolduskoordinaatorid), kes olenevalt piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka kompleksjuhtumite lahendaja rolli. 2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendatakse välja konkreetsem koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga. Perioodil 2020–2021 soovitakse mudelit testida ja täpsustada ning teha ettevalmistusi koordinatsioonimudeli rakendamiseks üle riigi. Aastatel 2020–2021 soovitakse kuni 12 piirkonnaga testida täpsustunud koordinatsioonimudelit (sh koguda infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning 2022. aastal luua valmisolek koordinatsioonimudeli rakendamiseks üle riigi (sh vajalike infotehnoloogiliste arenduste elluviimine, osapoolte koolitamine, juhendmaterjalide ettevalmistamine jne). Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele valdkondadeülese abi korraldamisega. Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese teenuste plaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele asjakohast abi võimalikult vara (pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega) ning koguda senisest paremini infot süsteemsete kitsaskohtade (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) kohta. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Kohaliku omavalitsuse töötajad 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2021 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2 kuni 31.12.18, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2 kuni 31.12.18) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4) 14  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundinäitajad ja 2023. aastaks 10 100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste väljundinäitajad arendamine ja osutamine Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1850 2485 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1372 1773 Koolitusel osalejate arv eri koolituste osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2022 2022 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 1194 1532 Koolitusel osalejate arv eri koolituste supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 218 360 osalenud inimeste arv Hoolekandeteenuste saajate arv 0 0 1120 Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul10 15 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 16 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamisele, et saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.11 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused12 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 11 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 17  TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu13 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 13 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 18 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT – „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal. TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames kinnitatud TAT „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate tegevuste elluviimisega. 19  6. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016-2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest14. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.15 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.16 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.17 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.18 14 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 15 http://www.just.ee/arengusuunad2018 16 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 18 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 20  7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 nimetatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 21 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 22  7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 23 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 24 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 25  8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 26