Kiri

2018. A MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1308 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2018-31.12.2018 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Sisukord RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 25 Bilanss ...................................................................................................................................... 25 Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 26 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 27 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 28 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 29 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 29 Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 34 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 34 Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 34 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 35 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 35 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 36 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 36 Lisa 9 Laenukohustised ............................................................................................................ 38 Lisa 10 Toetused ...................................................................................................................... 39 Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 40 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 41 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 41 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 41 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 42 Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 42 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 44 Tegevjuhtkonna allkirjad 2018. a majandusaasta aruandele .................................................... 47 Nõukogu allkirjad 2018. a majandusaasta aruandele ............................................................... 48 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2018-le ................................................... 49 2 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik- õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. VÄÄRTUSED • Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone. • Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele. • Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja. 3 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2018 toimus kokku 412 etendust ja kontserti (2017. aastal 423). Statsionaaris toimus 357 etendust (2017. aastal 366), neist 68 ooperietendust (2017. aastal 67), 104 balletietendust (2017. aastal 115), 101 operetietendust (2017. aastal 101) ja 84 kontserti (2017. aastal 83). Väljaspool statsionaari toimus 42 etendust ja kontserti (2017. aastal 38), väljaspool Eestit 13 etendust (2017. aastal 19). Rahvusooperi repertuaaris oli 2018. aastal 15 ooperit (2017. aastal 13), 15 balletti (2017. aastal 17), 10 operetti (2017. aastal 10) ja 6 lasteetendust (2017. aastal 6). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 68 37 565 654 821 ballett 78 51 774 844 844 operett 77 45 415 711 362 kontsert 10 5 057 118 676 TALVEAED kontsert 53 4 928 30 855 MUUD RUUMID ballett 26 1 909 17 498 operett 24 4 362 41 495 kontsert 21 2 004 15 207 STATSIONAAR KOKKU 357 153 014 2 434 758 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ooper 2 602 11 901 ballett 12 6 083 67 320 operett 13 6 437 92 965 kontsert 15 3 978 49 782 VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 42 17 100 221 968 VÄLISMAA ooper 2 1 760 0 ballett 5 3 327 0 kontsert 6 1 363 1 885 VÄLISMAA KOKKU 13 6 450 1 885 KOKKU 412 176 564 2 658 611 Suures saalis oli vaatajaid 139 811 ja saali täituvuseks 79,16% (2017. aastal vaatajaid 142 738 ja saali täituvus 82,96%). 2018. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Tütarlaps kuldsest läänest“, ballettidest „Pähklipureja“, operettidest „Tsirkusprintsess" ja lastemuusikalidest „Buratino“. 4 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne UUSLAVASTUSED EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS Manfred MIMi ooper Valminud Eesti riigi toel ning Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames. Maailmaesietendus 19. jaanuaril 2018 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Kaspar Mänd Manfred MIMi pärandi kallal nägid vaeva ning ooperi ja muusika lavaküpseks saamise eest hoolitsesid Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Andrus Aaslaid, Karl Saks, Raul Keller, Taavet Jansen, Maike Lond Malmborg, Oksana Tralla, Mart Koldits, Henri Hütt, Kalle Tikas, Andres Tenusaar ja Evi Pärn. KATARIINA I Toomas Eduri ballett Tauno Aintsi muusikale Maailmaesietendus 15. märtsil 2018 Rahvusooperis Estonia Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur Libreto: Irina Müllerson ja Toomas Edur Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten Kunstnik: Liina Keevallik Valguskunstnik: Rasmus Rembel Videokunstnik: Alyona Movko AKEN ORKESTRIMAAILMA Teatriseiklus orkestri ja Georg Udukübaraga Esietendus 8. aprillil 2018 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja: Mart Mikk Koreograaf: Toomas Edur Georg Udukübar: Anatoli Tafitšuk Rahvusooper Estonia solistid ja orkester, Eesti Rahvusballett BURATINO Olav Ehala muusikal Maailmaesietendus 1975. aastal Riia Noorsooteatris, esietendus Eestis 19. veebruaril 1978 Eesti Riiklikus Noorsooteatris Esietendus Rahvusooperis Estonia 26. mail 2018 Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Andres Kaljuste Laulutekstid: Juhan Viiding 5 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Libreto: Andres Dvinjaninovi dramatiseering Carlo Collodi „Pinocchio“ ja Aleksei Tolstoi jutustuse „Kuldvõtmeke“ ainetel Lavastaja: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater) Kunstnik: Triinu Pungits Valguskunstnik: Rasmus Rembel Koreograafid: Kristin Murula, Villiko Kruuse TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST Giacomo Puccini ooper Guelfo Civinini ja Carlo Zangarini libreto David Belasco samanimelise näidendi ainetel Maailmaesietendus 10. detsembril 1910 Metropolitan Operas Esietendus Rahvusooperis Estonia 21. septembril 2018 Dirigendid: José Cura (Argentina), Jüri Alperten Lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik: José Cura Kaasdekoratsioonikunstnik ja kostüümikunstnik: Silvia Collazuol (Itaalia) BALLETIÕHTU – EESTI BALLETT 100 Rahvusooperis Estonia 8. novembril 2018 Lõng Idee ja koreograafia: Tiit Helimets Muusika: Sven Grünberg Kunstnik: Dores André (Hispaania) Kaja Koreograaf-lavastaja: Eve Mutso Muusika: Kristjan Kõrver, Giles Lamb (Suurbritannia) Valguskunstnik: Matthew Strachan (Suurbritannia) Kostüümikunstnik: Mary Mullen (Suurbritannia) Valgus aknas Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib Muusika: Artur Lemba, Lepo Sumera, Sasha Pushkin Kunstnikud: Jevgeni Grib, Olga Grib Valguskunstnik: Ritšard Bukin KAMMERSAALIS KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 12. veebruaril 2018 Rahvusooper Estonia kammersaalis Kontserdil „Kodumaine viis – Eesti Vabariik 100“ kõlas Eesti heliloojate kammermuusika Rahvusooper Estonia interpreetide esituses: Heli Veskuse (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Jassi Zahharovi (bariton), Priit Volmeri (bass), Lisa Kawasaki (flööt), Edmunds Altmanise (klarnet), Andrus Haava (viiul), Mart Laasi (tšello), Ivo Sillamaa ja 6 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Tarmo Eespere (klaver) esituses kõlasid Heino Eller, Artur ja Villem Kapp, Juhan Aavik, Konstantin Türnpu, Mart Saar, Edgar Arro, Eino Tamberg, Heino Eller, Ester Mägi, Erkki- Sven Tüür, Arvo Pärt jpt. KAMMERMUUSIKAT VIINIST Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 9. oktoobril 2018 Heli Veskus (sopran), Maria Goršenina (viiul), Ingely Laiv (oboe), Madis Järvi (vioola), Mart Laas (tšello), Jaanika Rand-Sirp (klaver) Kavas oli Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Franz Schubert, Gustav Mahler, Alban Berg, Fritz Kreisler, Arnold Schönberg. JÕULUKLASSIKA Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 7. detsembril 2018 Kristel Pärtna (sopran), Edmunds Altmanis (klarnet), Heigo Rosin (vibrafon), Tarmo Eespere (klaver) Kavas oli Franz Schubert, Gioachino Rossini, Adolphe Adam, Jules Massenet, Olav Ehala, René Eespere jt. KONTSERDID ÕNNE, EESTI! Kontsert Eesti muusikast 3. veebruaril 2018 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Vello Pähn Rahvusooper Estonia orkester Kontsert ühendas endas parimad lood Eesti sümfoonilise muusika kullavaramust. Kõlasid Heino Elleri „Koit“ ja „Kodumaine viis“, Eino Tambergi Esimene sümfoonia op. 57, Ester Mägi „Bukoolika“ ja Lepo Sumera Teine sümfoonia. EESTI PIDU Kontsertlavastus kahes vaatuses tantsu, sooja söögi ja kange joogiga 15. veebruaril 2018 Rahvusooperis Estonia Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Solistid: Kadri Kipper (sopran) Kristel Pärtna (sopran), Janne Ševtšenko (sopran), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Mehis Tiits (tenor), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Jassi Zahharov (bariton), Ain Anger (bass) Libretist: Wimberg Lavastaja: Marko Matvere Kunstnik: Kristel Linnutaja Valguskunstnik: Rasmus Rembel 7 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester, Eesti Rahvusballett Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel toimus gala, kus kõlasid üheks tervikuks seotud hitid Eesti lavateostest. Humoorikas vaatemängus kohtusid laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased. 1 tund ja 45 minutit kestval vaheajal ootas publikut soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astusid Väikeste Lõõtspillide Ühing, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse punt. RAHVUSOOPER ESTONIA NAISTEPÄEVAKONTSERT 8. märtsil 2018 Estonia talveaias Kõlas muusika armastuse sünnimaalt Itaaliast, kirglikult Venemaalt, romantiliselt Saksamaalt ning koduselt Eestimaalt. Esitasid Aare Saal, Vjatšeslav Reznitšenko, Priit Volmer ja René Soom, klaveril Tarmo Eespere ja Martti Raide. VANA TALLINN GALA 24. augustil 2018 Vanemuise kontserdimajas 25. augustil 2018 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Vello Pähn Solistid: Elina Nechayeva (koloratuursopran), Laura Teivāne (sopran, Läti Rahvusooper), Silja Aalto (sopran, Soome), Karis Trass (metsosopran), Modestas Sedlevičius (bariton, Leedu), Reigo Tamm (tenor), Mehis Tiits (tenor), Raiko Raalik (bass) Rahvusooper Estonia orkester HINGEDEPÄEVA KONTSERT. GOUNOD’ „PÜHA CECILIA MISSA“ 2. novembril 2018 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Kaspar Mänd Orelil: Ene Salumäe Solistid: Heli Veskus (sopran), Reigo Tamm (tenor), Jassi Zahharov (bariton) Rahvusooper Estonia koor ja Estonia Seltsi Segakoor LEONARD BERNSTEIN 100: „CANDIDE“ Leonard Bernsteini koomilise opereti kontsertlavastus Muusika: Leonard Bernstein Hugh Wheeleri libreto Voltaire’i ainetel, Richard Wilburi, Stephen Sondheimi, John Latouche’i, Lillian Hellmani, Dorothy Parkeri ja Leonard Bernsteini laulutekstid Leonard Bernsteini ja Hershy Kay orkestratsioon, John Mauceri muusikaline järjestus ja lisaseaded Kontsertversiooni jutustava osa tekst: Leonard Bernstein ja John Wells Voltaire’i satiirilise jutustuse ning Hugh Wheeleri libreto ainetel; toimetanud ja täiendanud Erik Haagensen Tõlge eesti keelde: Triin Sinissaar 8 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Dirigent: Vello Pähn Lavastaja: Marko Matvere Valguskunstnik: Rasmus Rembel Koormeister: Elmo Tiisvald Pianistid-repetiitorid: Ivo Sillamaa, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp Etenduse juht: Rein Lepnurm Osades Candide: David Astorga (Costa Rica) Cunégonde: Margarita Levtšuk (Valgevene) Jutustaja (Voltaire)/Pangloss/Cacambo: Marko Matvere Maximillian: René Soom Vana naine: Juuli Lill Paquette: Janne Ševtšenko Kuberner/Vanderdendur: Mehis Tiits Hermann Augustus, Kapten: Aare Saal Alkeemik/Charles Edward/Suli: Mart Madiste Doktor/Prügikorjaja/Tsaar Ivan: Raiko Raalik Sultan Ahmet: Vjatšeslav Reznitšenko Karutaltsutaja: Matti Juhani Vartti Kosmeetikamüüja: Tomi Kuusisto Kaks senjööri: Tomi Kuusisto, Tiit Kaljund Inkvisiitorid: Tomi Kuusisto, Tiit Kaljund, Matti Juhani Vartti Kohtunikud: Aare Kodasma, Rene Alas, Sven Tarlap Stanislaus: Tiit Kaljund Rahvusooper Estonia koor ja orkester RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 21. detsembril 2018 kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Lauri Sirp Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Priit Volmer (bass), Mart Laas (tšello) Rahvusooper Estonia koor ja orkester Jõulutervituse peateosena esitasid rahvusooperi solistid, koor ja orkester Wolfgang Amadeus Mozarti „Vesperae solennes de confessore“, K. 339. Lisaks kõlasid Pjotr Tšaikovski „Preghiera“ süidist „Mozartiana“, Nokturn nr 4 op. 19, Sarastro aaria „In diesen heil’gen Hallen“ Wolgang Amadeus Mozarti ooperist „Võluflööt“ ning mitmed tuntud jõululaulud. KONTSERDID TALVEAIAS NING HARIDUSPROJEKTID TALVEAIAS, KAMMERSAALIS JA BALLETI PROOVISAALIS „Antonio Vivaldi „Aastaajad““ (6.01), „Kontsert kõige pisematele“ (16.01, 17.02, 17.03, 21.04, 12.05, 11.06, 24.09, 20.10, 5.11, 2.12, 3.12, 17.12), „Punamütsike ja seitse pöiapoissi“ 9 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne (8.01, 19.02, 12.03, 9.03, 7.05, 1.10, 12.11, 10.12), „Ka ooper kõlab tuttavalt“ (22.01, 5.03, 16.03, 2.04, 29.10, 26.11, 3.12, 17.12), „Kuidas mõista balletti“ (5.02, 7.02, 12.02, 5.03, 8.10, 12.11), „Orkestrimäng“ (15.01, 5.02, 19.03, 16.04, 14.05, 15.10, 19.11), „Mustlastantsude õhtu“ (4.03), „Hispaania kevad“ (6.03), „Brasiilia muusika kontsert“ (28.03), Operetikava „Sind armastan“ (11.04), „Taaskohtumine“ (17.04), „Hispaania pärlid“ (3.05), „Mis küll saab sest laulust“ (12.11, 10.12) BALLETIGALAD RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA – EESTI BALLETT 100 29. aprillil 2018 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Toomas Edur Valguskunstnik: Rasmus Rembel Õhtujuhid Triinu Leppik-Upkin ja Veljo Poom Juubeligalal tulid ettekandele Eesti koreograafide Mai Murdmaa, Marina Kesleri, Toomas Eduri, Tiit Härmi ja Enn Suve looming. Samuti oli kavas Eve Mutso tantsulooming „Elude“ (koos Jarkko Lehmusega) ja „Unkown“. Eesti Rahvusballeti solistide kõrval esinesid mitmed mujal maailmas endale nime teinud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris (Houstoni Ballett), Maria Seletskaja (Flandria Kuninglik Ballett) ja Josef Varga (Hollandi Rahvusballett) jt. Galal anti üle MyFitnessi tantsupreemia ühele nais- ja ühele meestantsijale. TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 28. mail 2018 Rahvusooperis Estonia FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS ESTONIA TEATRILAAT 2. septembril 2018 Rahvusooperis Estonia Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Estonia hooaeg algas taas sündmusterohke teatrilaadaga, kus kontsertetendusel tutvustasid Estonia solistid, koor ja orkester hooaja uuslavastusi, müüdi pileteid hooaja etendustele, Estonia meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja rekvisiite. RAHVUSOOPER ESTONIA SÜNNIPÄEV 16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 112. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Lisaks koosviibimisele pakkus teater võimalust vaadata Pál Ábrahámi operetti „Savoy ball“. Teatri sünnipäevale tuli 260 endist estoonlast. 10 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne HARJUMAA BALL 30. detsembril 2018 Rahvusooperis Estonia ESTONIA BALL – TÄNA ÕHTUL IMRE KÁLMÁN 31. detsembril 2018 Rahvusooperis Estonia RINGREISID RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED Rahvusooper Estonia külalisetendused Läti Ooperi- ja Balletiteatris 27. veebruar – 1. märts 2018 27.02 Eduard Tubina ballett „Kratt“ 28.02 Ooperi- ja balletigala 1.03 Paul Hindemithi ooper „Cardillac“ Rahvusooper Estonia külalisetendused Leedu Ooperi- ja Balletiteatris 15.–17. maini 2018 15.05 Richard Wagneri ooper „Tannhäuser“ 16.05 Eduard Tubina ballett „Kratt“ 17.05 Ochoa/Meckleri/Salemi ballett „Tramm nimega Iha“ Eesti Rahvusballeti külalisetendused Glasgow’ Tramway kaasaegse kunsti festivalil 15.–18. novembrini 2018 „Tramway“ on rahvusvaheline festival, mille eesmärk on tellida, produtseerida ja esitleda kaasaegseid kunstiprojekte. Eesti Rahvusballett osales festivalil Eve Mutso „Kajaga“, Tiit Helimetsa „Ajaga“ ja Toomas Eduri „Vaikivate monoloogidega“. HAAPSALU 8.04 Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ 17.11 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ PÄRNU 25.04 Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ 8. ja 9.06 Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ 13. ja 14.11 A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ 11. ja 12.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ JÕHVI 3.05 Eduard Tubina ballett „Kratt“ 17.10 A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ 14.12 Carl Zelleri operett „Linnukaupleja“ 11 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne PAIDE 5.06 Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ 30. ja 31.10 A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ 15.12 Carl Zelleri operett „Linnukaupleja“ VILJANDI 7.06 Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ JUUBELID Tiiu Randviir 80 Estonia tähistas „Luikede järve“ etendusega 10. märtsil 2018 oma kauaaegse esitantsija Tiiu Randviiru juubelit. Liidia Panova 90 Estonia tähistas „Tsirkusprintsessi“ etendusega 24. märtsil 2018 kauaaegse ooperi- ja operetiprimadonna Liidia Panova juubelit. Mai Murdmaa 80 Estonia tähistas „Tramm nimega Iha“ etendusega 5. aprillil 2018 oma kauaaegse balletijuhi ja koreograafi Mai Murdmaa juubelit. Maarja Haamer-Renter 80 Estonia tähistas „Carmeni“ etendusega 7. novembril 2018 kauaaegse ooperi- ja operetiprimadonna Maarja Haamer-Renteri juubelit. Külalisena oli nimirollis Kai Rüütel. Gustav Ernesaks 110 Estonia tähistas Eesti koorimuusika suurkuju, dirigendi ja helilooja Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva 5. detsembril 2018 „Pilvede värvid“ etendusega. NÄITUSED Stend „Aeg ja inimesed“  Detsembris ja jaanuaris näitus Pjotr Tšaikovski balletist „Pähklipureja“.  Veebruaris Haili Sammelselgi 90. sünnipäevale pühendatud fotonäitus.  Aprillis näitus kauaaegsest Estonia arhivaarist Vilma Paalmast, kes tähistas aprillikuus oma 90. sünnipäeva.  Mais fotonäitus Estonia teatri kunstilisest juhist ja peadirigendist Vello Pähnast tema 60. sünnipäeva puhul.  Oktoobris fotonäitus Estonia primadonnast Maarja Haamer-Renterist tema 80. sünnipäeva puhul. Parteri galerii  Jaanuaris fotostendidel Vello Viisimaa 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus ning kostüümikappides tähtsamate rollide kostüümid. 12 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne  Märtsis fotostendidel Liidia Panova 90., Tiiu Randviiru 80. ja Mai Murdmaa 80. sünnipäevale pühendatud näitus. Lisaks võis näha kostüüme juubilaride säravamatest rollidest.  Märtsis ja aprillis eksponeeriti esemekappides erinevaid balletiraamatuid.  Mais oli fotostendidel ja esemekappides väljapanek erinevatest „Buratino“ lavastustest Eestis. Näitust aitasid koostada Tallinna Linnateater, Rakvere Teater, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.  Augustis fotostendidel Rahel Olbrei 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus ning Estonia esitantsija Viesturs Jansonsi 60. sünnipäevale pühendatud näitus.  Septembris fotostendidel näitus Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ lavastustest läbi aegade ning Väino Areni 85. sünnipäevale ja Venno Laulu 80. sünnipäevale pühendatud näitused.  Oktoobris eksponeeriti Leonard Bernsteini kultusmuusikali „West Side Story“ fotosid ja kostüüme eelnevatest rahvusooperi lavastustest.  Detsembrikuu näitus oli pühendatud Artur Koidu ja Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäevale. I rõdu galerii  Veebruaris Jaak Jõekallase koostatud näitus „Waba riigi daamid“, mis keskendus kunagistele Estonia teatri primadonnadele.  Mai keskel avati I rõdu galeriis heaks traditsiooniks kujunenud Rünno Lahesoo fotonäitus Tallinna Balletikooli tantsijatest.  Augusti lõpul avati I rõdu galeriis Mart Laulu ja Tanel Verki koostatud fotonäitus fotograafide Johannes ja Peeter Parikase töödest. Väljaspool statsionaari  Veebruari lõpul andis Estonia teater külalisetendusi Riias, kus võis näha näitust Estonia teatri ajaloost ja praegusest repertuaarist ning varasemast koostööst Riia ooperiteatriga.  Aprillis avati teatri fuajees balletiajalugu tutvustav näitus „Eesti ballett 100“, mida eksponeeriti ka mitmetel Eesti-sisestel väljasõitudel.  Mai keskel andis Estonia teater külalisetendusi Vilniuses, kus oli üleval ka Estonia teatri ajalugu ja repertuaari tutvustav näitus. TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD Läti Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia 27.02 Leo Mujici ballett „Šeherezade ja tema lood“ Rimski-Korsakovi ja Kodály muusikale 28.02 Ooperigala 1.03 Giuseppe Verdi ooper „Nabucco“ Leedu Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia 7.06 Giuseppe Verdi ooper „Don Carlo“ 8.06 Giedrius Kuprevičiuse ballett „Čiurlionis“ 13 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne 9.06 Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“ Varssavi Kammerooperi külalisetendus Rahvusooperis Estonia 22.10 Michał Dobrzyński ooper „Tango“ Peterburi Kammerooperi külalisetendused Rahvusooperis Estonia 12.11 Robert Planquette’i operett „Corneville’i kellad“ 13.11 Wolfgang Amadeus Mozarti ooper „Röövimine serailist“ 2018. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, talveaias (kuni juuni), Valges ja Sinises saalis 111 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 15 000 klienti. Suuremad ning olulisemad neist olid A. H. Tammsaare 140 (30.01), Neste Eesti AS vastuvõtt (8.02), Tallinn International Ballet Competition (26.03), Lexuse vastuvõtt (19.05), Pearle aastakoosolek (25.–26.05), International Ballet Workshop and Gala (4.–5.08), PPA 100 (17.11), Haridusamet (13.12), SEB (15.12). Esmakordselt tegime koostööd Tallinna Linnateatriga festivali „Talveöö unenägu“ osas, mille raames toimus A. Hermanise lavastuse „Latvian Love“ kaks etendust. Eesti Vabariik 100 raames lavastati talveaias etendus „Siuru“, mida mängiti kuus korda ning samuti teenindati balleti „Keres“ kahte etendust. Märkimisväärseimad kliendid on olnud Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, Teater Vanemuine, SA Ugala Teater, Neste Eesti AS, G4S, Lexus Eesti, SEB, Prike Eesti AS, Politsei- ja Piirivalveamet, Prantsuse Lütseum, Harju Omavalitsuste Liit, EETEAL, saatkonnad, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid. Toitlustusteenistus teenindas 2018. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali kohvikus ja talveaia kohvikus. Novembris alustas tööd Estonia restoran. Restorani avamise idee sündis soovist tuua teatrimajja tagasi selles kolmveerand sajandit varem tegutsenud populaarne söögikoht, mis oleks külastajate soovile vastavalt avatud nii enne etendust, vaheajal kui ka pärast etendust. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi töötajaid, Vanemuise teatri, Eesti Kunstiakadeemia, Kaitse- ja Kultuuriministeeriumi töötajaid. Kokku teenindati 2018. aastal erinevate ürituste raames 51 999 külastajat (2017. aastal 52 099 külastajat). Vaheajatellimuste arv on jätkuvalt tõusus, langenud on suuremate ürituste inimeste arv. TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2018 Reklaamiprojektid:  Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 7 000 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (21 516 jälgijat) ja 14 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Instagramis (2 026 jälgijat). Lisaks loodi märtsis Facebooki Estonia sõprade grupp, mis koondab teatri- ja kultuurisõpru. Grupis on 745 liiget. Estonia restorani avamisega novembris lisandus nii Facebooki kui ka Instagrami restorani lehekülg. Estonia restoranil on Facebookis 1 231 jälgijat ja Instagramis 115 jälgijat.  11. jaanuaril toodi Rahvusooper Estonia maja ette tehismeteoriit, seoses ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ maailmaesietendusega 19. jaanuaril Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames. Lavastus valmis Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna.  Alates 2011. aastast annab Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank teatrikuu raames märtsis välja publikupreemiad ooperisolistidele: neist üks läheb parimale koosseisulisele naissolistile ja teine meessolistile. Teatrikülastajad said anda hääle oma lemmikule, külastades Estonia etendusi 1.–31. märtsini.  6.03, 14.04 ja 5.05 esitas Eesti Rahvusballett Kadrioru lossis katkendeid Toomas Eduri uuest balletist „Katariina I“ Tauno Aintsi muusikale, mille esietendus toimus Estonias 15. märtsil. Tantsunumbrite vahel lõi ajaloolise konteksti tuntud ajaloolane Jüri Kuuskemaa. Balleti sünnist ja tagamaadest rääkisid selle loojad Toomas Edur ja Tauno Aints. Õhtu valmis Kadrioru kunstimuuseumi ja Eesti Rahvusballeti koostöös Kadrioru 300. aastapäeva ja Eesti balleti 100. aastapäeva tähistamiseks.  28.03 auhinnati turunduskonkursil „Password“ väikese eelarvega tööde kategoorias võiduga balleti „Tramm nimega Iha“ reklaami, mille raames 2017. aasta sügisel toodi Estonia kõrvale tramm. Kampaania eesmärgiks oli tutvustada balletti „Tramm nimega Iha“ ning läbi installatsiooni ja trammis toimunud kultuuriprogrammi ning meediakära tuua teater lähemale neile inimestele, kes igapäevaselt Estoniat ei külasta. Kokku oli kampaaniaperioodil 16.10–9.11 29 meediakajastust. Facebooki vahendusel jõudsid kampaaniateemalised postitused ligi 170 000 inimeseni. Lisaks pildi- ja videopostitustele oli kasutusel ka ürituse event, mille all jagasime detailsemat infot trammis toimuvast programmist, aga ka proovisaalides ja laval toimuvast. Instagrami võttis perioodil 24.11–31.11 üle üks meie esitantsijatest, Jevgeni Grib, kes tegi selle aja jooksul 15 postitust ning tõi meile juurde üle 200 jälgija.  13.04 assisteerisid luigekostüümis baleriinid Eesti lipu heiskamist Pika Hermanni torni. See oli alguseks Eesti balleti 100. sünnipäeva pidustuste pikas reas. Tähelepanu tõmbamiseks tembutasid luiged ka mitmel pool mujal linnaruumis ja üllatasid rahvast flash mob’iga Vabaduse väljakul 24. aprillil.  19.04 viis Rahvusooper Estonia koostöös YU Talent Mediaga läbi fotoprojekti, mille eesmärgiks oli enamlevinud müütide kummutamine noorte teatrikülastajate seas. Projekti häälekandjateks oli seitse Eesti tuntuimat mõjutajat sotsiaalmeedias: Paljas Porgand, Hensugusta, Liza Lind, Liisa Pärnpuu, Victoria Villig, Rauno Raiesmaa ja Triinu Liis Epner. Teatri fuajees eksponeeriti projekti käigus valminud fotosid.  26.04 algas 113. hooaja piletite müügikampaania, mis teostati koos loovagentuuriga Optimist. 26.03–1.04 olid välimeedias nähtavad Welcome To Estonia logoga plakatid. Ajakirjanduses arutleti, kas kunagine Eesti märk tuleb tagasi ja millega reklaam seotud on. 3.04–17.04 lisandusid logo taha erinevate etenduste fotod. Sel perioodil osteti uude hooaega 2364 piletit. Kokku osteti sel perioodil 6 301 piletit.  15.05 külastasid Buratino ja tema sõbrad Tallinna Lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, et kinkida lastele üks rõõmu ja muusikat täis päev. Lastemuusikal „Buratino“ esietendus 26.05.  29.05–10.06 toimus sooduskampaania „Hinnaturbulents“, mille raames müüdi soodushinnaga pileteid mai- ja juunikuu etendustele. 15 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne  17.08 jagasime Rahvusooper Estonia Facebooki lehel videot Raivo E. Tammest, kes demonstreerib, kuidas Estonia terviserajal saab treenida Ironmani võistluseks ning kuidas ta astus ühtlasi üles lavastuses „Minu veetlev leedi“.  2.09 lisandusid kuulsate estoonlaste jäljerajale Eri Klasi, Helmi Puuri ja Uno Järvela jalajäljed.  24.08–9.09 toimus sügisene soodusmüük, mille raames müüdi 27 441 piletit. 2.09 toimus iga-aastane teatrilaat.  21.09 esietendus ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Esietenduse päeva puhul ratsutasid kohale ehtsad kauboid ja kõikidel möödujatel ning külastajatel oli võimalik sel päeval teatri kulul välja saata etenduse fotoga postkaarte.  30.10 tulid müügile 24.05.2019 esietenduva muusikali „West Side Story“ piletid.  6.–9.09 tõi Estonia teatribuss külastajaid Viljandist, Jõhvist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Põltsamaalt ja Puurmanist vaatama balletti „Kratt“, ooperit „Armujook“ ja muusikali „Buratino“.  Rahvusooperi ajakiri Estoonlane ilmus 9.02, 24.08 ja 30.11.2018 inserdina Postimehe vahel Tallinna ja Harjumaa tellijatele. Trükiarv igakordselt 20 000 eksemplari. Rahvusvaheline turundus:  11.02 toimus Stockholmis ettelaulmine leidmaks osatäitjaid Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story“, mis jõuab Rahvusooperis Estonia lavale 2019. aasta kevadel. Žürii esimees oli muusikali lavastaja Georg Malvius ja liikmed dirigent Kaspar Mänd ning koreograaf Adrienne Åbjörn. Stockholmis kandideeris rollidele ligi 400 noort, kellest lõppvooru valiti 25 muusikali. „West Side Story“ lavastaja Georg Malviuse sõnul on Rootsi muusikahariduse tase väga kõrge ning paljud rootsi taustaga muusikalilauljad on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ning teevad kaasa Broadway ja West Endi muusikalides. „Rahvusooper Estonia projekt on pälvinud palju tähelepanu, on ju „West Side Story“ üks maailma tuntumaid muusikale. Tallinnas soovivad üles astuda paljud suurepärased lauljad, näitlejad ja tantsijad,“ ütles Georg Malvius. Ettelaulmistele Stockholmis, Tallinnas ja Londonis saadeti rohkem kui 1000 avaldust 10 maalt: Eestist, Rootsist, Norrast, Soomest, Taanist, Leedust, Lätist, Inglismaalt, Itaaliast ja Hiinast. „West Side Story“ esietendub Rahvusooperis Estonia 24.05.2019. Lavastusega tähistatakse helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva.  20.02 toimus pressikonverents Riias, kus tutvustati veebruaris-märtsis Eesti Vabariik 100 raames toimuvaid Rahvusooper Estonia külalisetendusi Läti Ooperi- ja Balletiteatris. Ajakirjanike huvi oli erakordselt suur.  15.–17.05 oli Rahvusooper Estonia külas Leedu Ooperi- ja Balletiteatris. Muuhulgas korraldasime Leedus ka heategevusliku beebikontserdi, kus osales üle 80 Leedu lapse.  15.–18.11 osales Eesti Rahvusballett Glasgow’ „Tramway“ festivalil järgmiste lühiballettidega: Eve Mutso „Kaja“, Tiit Helimetsa „Aeg“ ja Toomas Eduri „Vaikivad monoloogid“. „Tramway“ on rahvusvaheline festival, mille eesmärk on tellida, produtseerida ja esitleda kaasaegseid kunstiprojekte. Koolitusprojektid täiskasvanutele:  Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: Ehmatusest sündinud rahvas“ (21.01), „Katariina I“ (21.03), „Tütarlaps kuldsest läänest“ (23.09), „Balletiõhtu“ (10.11)  Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid. 16 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne  Ekskursioonidest (koos eesti- ja inglise keelsete avatud ekskursioonidega) võttis 2018. aastal osa 3 816 inimest. Laste- ja noorteprojektid Estonias  2.09 kell toimus traditsiooniline Estonia teatrilaat. Laadalisi tervitasid tegelased lastelavastustest „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ning „Buratino“. Lastealal sai joonistada, meisterdada ja proovida varvaskingi ning balleti rõngasseelikuid. Rahvusballeti repetiitorite juhendamisel toimus lastele balletitund. Pipi Pikksukk kostitas laadalisi hõrkude vahvlitega.  28.09 kuulutati välja videokonkurss noortele „Tee rahvusooperile jõuluvideo“. Konkurss toimus kahes kategoorias – noorem vanuseklass (1–4 klassid) ja vanem vanuseklass (5–9 klassid). Esitatud videos pidi olema näha vähemalt kolme rahvusooperi mängukavas oleva etenduse tegelast ning selle pikkus tohtis olla kuni 1 minut. Konkursi lõpptähtaeg oli 23.11. 2018.  4.12 toimus videokonkursi auhinnagala. Kokku võttis konkursist osa 31 kooli. Noorema kategooria võitjad said auhinnaks kultuurireisi Helsingisse, vanema kategooria laureaadid kultuurireisi Riiga. Lisaks autasustas Rahvusooper Estonia osalejaid teatripiletite ning Kalevi kommivanikuga. Noorema vanuseklassi (1–4 klass) võitja on Koeru Keskkooli 4B klass, juhendajad: Pille Piibeleht, Marko Sirila, Anne Muhk. Video: https://www.youtube.com/watch?v=ataTBvNym6M&feature=youtu.be Vanema vanuseklassi (5–6) võitja on Kiigemetsa Kooli 4.–6. klass, juhendajad: Meeli Ümar, Meelis Tasur ja Tuijo Küüts. Video: https://www.youtube.com/watch?v=yXEfXNY8kS8&feature=youtu.be Publiku eripreemia pälvis Gustav Adolfi Gümnaasiumi 4C klass, juhendajad: Rain Tolk, Eliisabet Haamer. Video: https://vimeo.com/302342030 Juhendaja preemia pälvis Janice Viinalass (Tartu Erakool ja Tartu Kivilinna Kool)  9.12 toimus Valges saalis jõulupidu estoonlaste lastele (7.–14. aastased). Enne pidu vaadati koos etendust „Buratino“.  16.12 toimus Valges saalis jõulupidu estoonlaste lastele (vanuses 0–6). Toimus beebikontsert „Kontsert kõige pisematele“. Pärast kontserti tuli kohale jõuluvana koos abilistega ja jagas lastele kingitusi. Laste- ja noorteprojektid väljaspool Estoniat  27.02 ja 28.02 toimus Läti Ooperi- ja Balletiteatris „Kontsert kõige pisematele“, mida viisid läbi Kerstin Tomson, Mati Leibak, Maarja Allik ja Henno Soode. Läti keelde vahendas teksti Edmunds Altmanis. Lapsi oli kahel kontserdil kokku 216.  13.03 toimus Viljandis taas koolinoorte teatripäev, kus osalesid haridusprojektid „Orkestrimäng“ ning „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“. Kokku võttis osa umbes 100 last.  23.04 ja 24.04 toimusid Haapsalu Kultuurikeskuses neli „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ etendust. Kokku sai haridusprojektidest osa 466 last.  2.05 toimusid haridusprojekti „Balletilugu“ etendused Jõhvi kontserdimajas Jõhvi Balletifestivali raames. Haridusprojekte oli kokku kaks ja neid külastas 152 õpilast. 17 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne  14.05–16.05 toimusid Leedu Ooperi- ja Balletiteatris kolm „Kontsert kõige pisematele“ kontserti, mida viis läbi keelpilliansambel Ooper-Kvartett. Kokku sai osa ligi 400 kuulajat.  5.06 toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas „Kontsert kõige pisematele“. Osalejaid oli 100.  31.10 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Paide Muusika- ja Teatrimajas. Kontserti külastas 93 inimest.  17.11 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Haapsalu Kultuurikeskuses. Kontserti külastas 124 inimest. Linnalaagrid:  Rahvusooper Estonia kutsus tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi vanuses 7–14 aastat osalema suvistes linnalaagrites. Linnalaagrite läbiviijaiks olid Rahvusooper Estonia lauljad, tantsijad, kontsertmeistrid, grimeerijad, riietajad jt. Linnalaagri viimaseks päevaks valmis etendus, mis kanti ette lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele. 16.–20.06. 2018 toimus tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“, 25.–29.06.2018 tantsulaager „Pipi Pikksukk“, 2.–6.07.2018 tantsulaager „Pipi Pikksukk“ ja 2.–6.07.2018 tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“. „Tuhkatriinu“ linnalaagrit juhendasid Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. „Pipi Pikksuka“ linnalaagrit viisid läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver. Õpetajate infotund:  7.09.2018 toimus Sinises saalis infotund Tallinna ja Harjumaa koolide ning lasteaedade õpetajatele. Kell 16.30 toimus kokku kolm ekskursiooni (kaks eesti keeles, üks vene keeles), millest võtsid osa registreerunud õpetajad. Kell 17.30 algas Sinises saalis infotund, kus said sõna Aivar Mäe, Toomas Edur, Helen Lepalaan uue hooaja tutvustamiseks. Lisaks tutvustasid noorteprojektide läbiviijad kõiki toimuvaid haridusprojekte. Pärast infotunni lõppu läksid õpetajad vaatama ooperit „Armujook“. Haridusprojektid noorele publikule  „Kontsert kõige pisematele“ (2 856 külastajat)  „Balletilugu“ (925 külastajat)  „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (1 553 külastajat)  „Ka ooper kõlab tuttavalt“ (807 külastajat)  „Orkestrimäng“ (1 148 külastajat)  „Kuidas mõista balletti: „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle““ (375 külastajat) Kokku sai teatrimajas haridusprojektidest osa 7 264 külastajat. Vähekindlustatud ja vanemliku hooleta laste teatrikülastused  28.01.2018 käisid SEB Heategevusfondi abil balletti „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ vaatamas turva- ja asenduskodude lapsed. Enne etendust toimus balleti töötuba, mida viisid läbi Hedi Pundonen ja Daniel Kirspuu. 18 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne 27.05 toimus traditsiooniline haridusprojektide lõpetamine ning parimate joonistuste ja kirjutiste saatjate autasustamine. Pärast pidulikku koosviibimist vaadati ühiselt balletti „Uinuv kaunitar“. Parimatest töödest avati teatri fuajees näitus. Toetajad ja sponsorid:  8.05 otsustati Tele2 algatusel, ja kohtumisel nende uue juhi Chris Robbinsiga, lõpetada peasponsorleping.  21.09 toimus enne ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ esietendust Estonia maja ees aktsioon koostöös Tondi Maneežiga. Kohale toodi kaks hobust ja ajastu kostüümides ratsanikud, kes kehastasid ooperi tegelasi – kullakaevajaid. Maja ette oli paigaldatud lasipuu.  25.09 õnnitlesid Estoonlased AS Livikot 120. sünnipäeva puhul üllatusesinemisega. Estoonlaste nimel pidas kõne Aivar Mäe ja esines Estonia Brass.  10.11 toimus Kuldpileti omanikele eriüritus Estonia restoranis enne ja pärast Bernsteini opereti „Candide“ kontsertettekannet. Sisekommunikatsioon  Etendustega seotud infotunnid teenindajatele: „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ (21.01.2018), „Katariina I“ (21.03.2018), „Tütarlaps kuldsest läänest“ (21.09. 2018), „Balletiõhtu“ (8.11.2018)  13.02.2018 tähistasid estoonlased traditsiooniliselt vastlapäeva. Päevale kohaselt sai maja kõrval lumises pargis ehtsa hobusaaniga sõita. Et tuleval aastal kõik paremini sujuks, võisteldi köitest palmikute punumises ja hoburauavisetes. Eesti Rahvusballett esitas rahvalikke tantse ja eri osakondade töötajatest moodustatud tantsurühm salvestas „Eesti tantsib“ video. Maja ees pakuti tulist hernesuppi ja vastlakukleid. Ilma ei jäänud ka ligi astunud linnarahvas. Üritusel osales üle saja estoonlase.  22.02.2018 tähistasid estoonlased Eesti Vabariigi 100. aastapäeva meeleoluka peoga teatri maalisaalis.  25.03.2018 toimunud balletiõhtul andis Estonia kauaaegne balletisolist Eve Andre- Tuga oma solistikarjääri viimase etenduse, tantsides solistipartiid Tiit Helimetsa lühiballetis „Aeg“ ning Tiinat Marina Kesleri lühiballetis „Libahunt“.  16.–20.04 toimus Rahvusooperis Estonia tervisenädal, mille raames toimusid võistlused, loengud stressist, tervislikust toitumisest, jõusaali ABC-st, uuringud, treeningukoolitused, Auri Jürna lavastus „Ma olen paks“ jpm. Eesmärgiks oli ületada eelmise aasta tulemusi sammulugemiskampaanias. Rahvusooperi partneriks tervisenädalal on Ida-Tallinna Keskhaigla.  31.05.2018 lõpetas kauaaegne Estonia balletisolist Luana Georg oma tantsijakarjääri, tantsides Blanche’i rolli Meckleri/Ochoa/Salemi balletis „Tramm nimega Iha“.  3.–4.06.2018 korraldas Rakvere Teater Eesti teatrite spartakiaadi Kopra talus Viljandimaal. Võisteldi 15 alal. Rahvusooper Estonia saavutas VI koha ja sai üldvõidu võrkpallis ja silmamõõtmises. Esimese koha saavutas Rakvere Teater, teise Ugala ja kolmanda Teoteater.  5.06.2018 istutasid Olav Ehala muusikali „Buratino“ tegelased Tammsaare pargi turuplatsi avamisel sinna sümboolse rahapuu, mille lehed muutuvad kuldrahadeks, et ühel päeval rahvusooperile uut ooperimaja ehitada. „Ma olen välja arvutanud, et investeeringu maht peaks olema umbes 200 miljonit eurot. Seda arvesse võttes, olen ma juba täna viis kuldraha maha pannud ja mulle tundub, et selle aasta suvi on kasvuks väga soodne,“ naljatles Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. 19 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Buratino (Märten Männiste), rebane Alice (Janne Ševtšenko) ja kass Basilio (Mart Madiste) esitasid pargi avamise puhul äsja esietendunud muusikalist kaks laulu.  11.06.2018 toimus Estonia riigikaitse teemaline suvepäev.  16.09.2018 tähistas Rahvusooper Estonia oma 112. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Lisaks koosviibimisele pakkus teater võimalust vaadata Pál Ábrahámi operetti „Savoy ball“. Teatri sünnipäevale tuli 260 endist estoonlast.  Detsembris toimus esimest korda Rahvusooper Estonia ajaloos töötajate rahulolu- uuring. Uuringu eesmärgiks oli teada saada töötajate arvamust töötingimuste ja - keskkonna kohta. Saadud tagasiside põhjal on võimalik edaspidi teha muudatusi töökorralduses. Anonüümseid ankeete sai täita nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal.  Detsembris toimus ka traditsiooniks kujunenud jõuluuste kaunistamise võistlus, kus parimaid autasustati pühade-eelsel jõulukohvil Valges saalis. Samuti tähistati koledate kampsunite päeva. Muud sündmused  18.02 möödus 100 aastat Eesti Maanõukogu vanematekogu otsusest Eesti iseseisvusmanifesti koostamise kohta. Ajaloolise otsuse meenutamiseks andis Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas Rahvusooper Estonia peadirektorile Aivar Mäele üle mälestustahvli. „Estonia teatri majas tegutses aastatel 1913–1918 Eesti Haritlaste Klubi, mille ruumides otsustas Maanõukogu vanematekogu täpselt sada aastat tagasi koostada Eesti iseseisvusmanifesti,“ ütles Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna suursündmuste juht Margus Kasterpalu. „See oli julge otsus, mis viis Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni.“ Järgmisel päeval, 19.02.1918 moodustati samas Eestimaa Päästmise Komitee. Ülal nimetatud sündmusi meenutav mälestustahvel paikneb Estonia teatri Valges saalis.  29.04 tutvustas Eesti Post Omniva Estonia teatris Eesti ballett 100 postmarki. Esimese päeva ümbriku tembeldas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Postmargil on kujutatud Odette’i ja prints Siegfriedi pas de deux’d balletist „Luikede järv“. Margi kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass.  15.–17.05 andis Rahvusooper Estonia menukalt külalisetendusi Leedu Ooperi- ja Balletiteatris. Richard Wagneri ooper „Tannhäuser“ võeti vastu püsti seistes ja kestvate ovatsioonidega ning sama palava vastuvõtu osaliseks said ka Tubina ballett „Kratt“ ning Meckleri/Ochoa/Salemi ballett „Tramm nimega Iha“. Tubina balleti „Kratt“ etendusele eelnes Eesti Suursaadiku Pr. Jana Vanaveski vastuvõtt, kuhu oli kutsutud palju külalisi, eesotsas Eesti Riigikogu esimese aseesimehe Enn Eesmaa ja Leedu Seimi spiikri Viktoras Pranckietisega.  5.06 toimus Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus anti ülevaade Linnahalli arendamise praegusest seisust ning võimalustest lahendada Linnahalli renoveerimisega ka Rahvusooper Estonia uue maja ehituse küsimus. Kultuurikomisjoni istungile olid kutsutud kultuuriminister Indrek Saar koos asekantsler Hillar Seiniga, Tallinna linna volikogu esimees Mihhail Kõlvart, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Arne Mikk. Aivar Mäe: „Praegune õhkkond positiivse otsuse langetamiseks Rahvusooper Estonia ja ERSO kontserdi- ja teatrisaali ning konverentsikeskuse ühise maja väljaehitamisel ja sisu loomisel on ülimalt soodne. Kõik osapooled mõtlevad ühes suunas. Maamärgi või kultuurivaldkonna sümbolhoone ehitamine on suur visioon ja strateegiline küsimus, mis ei puuduta ainult nimetatud institutsioone ja maja, vaid ka muusika- ja teatrihariduse tulevikku ja elujõulisust. See on terve eluline valdkondade kompleks, mis aitaks eesti kultuuri kestvusele ning arengule kaasa. Ma arvan, et kui me 20 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne täna seda võimalust ei kasuta, võib järgmine võimalus tulla alles 100 aasta pärast.“ Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul oli arutelu vajalik selleks, et leida ühisosa erinevate osapoolte mõtlemises. „Jälgime hoolega seda, kus üks või teine osapool saaks kaasa aidata. Kõigi eesmärgiks on ikka see, et Linnahalli projekt läheks edasi ja sellest saaks kaasaegne kultuurikeskus.“ Kultuurikomisjoni istungil võeti vastu otsus teemaga edasi tegeleda ning oma jõu ja südametunnistusega projektile kaasa aidata.  Augustis jõudis lõpule Estonia teatrisaali teise rõdu ümberehitus, tänu millele sai teatrisaal tagasi maja avamise aegse algse kuju. Tööde käigus paigaldati 53 lisaistekohta. Sisekujundusprojekti koostas Juta Lember ning muinsuskaitsealast järelevalvet teostas Liivi Künnapuu. Rõduastmete geomeetria muutmise ja lisatoolide paigaldusega parandati oluliselt nii vaadatavust kui ka kuuldavust. Terve rõdu mahus paigaldati uus parkett ning jalutuskoridoris olevad vaibaga kaetud trepid said samuti parkettkatte. Ventilatsioonisüsteemi ehitati osaliselt ringi, et vältida inimestele suunatud otsest õhuvoolu. Ehitustööde läbiviimiseks korraldati riigihange, mille võitis OÜ Siim Ehitus, kes koostöös Tera Parkett OÜ-ga ning Gersen OÜ-ga teostas kõik ehitustööd. Toolid paigaldas OÜ ARS Sisustus, kes valmistas ka täiendavad 53 tooli.  9.11 toimus sassis päev, mille raames vahetasid estoonlased töökohad Eesti Rahvusringhäälinguga. Oma debüüdi õhtuses „Linnukauplejas“ tegid ka Astrid Kannel, Kaidor Kahar ja Alvar Tiisler. Publiku poolel võis kohata Anu Välbat, Margus Saart ja Karmen Killandit. Estoonlastest alustasid hommikut ETV Terevisioonis baleriinidest operaatorid Eve Andre-Tuga ja Seili Loorits-Kämbre. Arne Mikk äratas kuulajaid Vikerraadios. Marita Weinranki hääl kõlas Raadio 4-s ja Reigo Tamme oma Raadio 2- s. Lisaks ennustas Aktuaalses kaameras ilma Juuli Lill, ehk Hildur Sokk.  16.11 avasime Tallinna südames armsas teatrimajas Estonia restorani. Restoran asub Rahvusooper Estonia talveaias, mis sai uue ja noorusliku sisekujunduse. Menüüs on klassikaline euroopa köök ning veinikaardi valik on täis parimaid maitseid. Estonia restorani eripäraks on õhtul kella üheteistkümneni avatud köök ja südaööni avatud uksed. Külastaja saab tulevikus nautida ka elava muusikaga õhtuid ja eripakkumisi Estonia etendustele.  30.12 läks ETVs eetrisse „Õnne 13“ aastavahetuse eri, kus sõbrannad Alma ja Laine seiklesid ringi teatrimajas ning üks daamidest sattus ka lavale. SALVESTUSED JA TRÜKISED  8.02 toimus Estonia talveaias Eesti balleti 100. sünnipäevaks valminud raamatu „Estonia ballett 100“ esitlus. Raamatu on välja andnud Rahvusooper Estonia, selle on koostanud ja toimetanud kirjandustoimetaja Liina Viru, autorid on Heili Einasto, Kustav-Agu Püüman, Kristiina Garancis, Leenu Nigu ja Evelin Lagle. Raamatu kujundas Peeter Laurits. 2018. aastal sai Eesti ballett 100aastaseks ning just Estonias pandi 1918. aastal alus Eesti balletikunstile. Raamat käsitleb balletiloo sajandit läbi ballettmeistrite ajastute ja säravate tantsijaisiksuste, tänu kellele on Eesti ballett saanud oma tänase näo. 222-leheküljeline teos on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga. Juubelialbumit trükiti 300 eksemplari.  Eesti koorimuusika suurkuju, dirigendi ja helilooja Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäeva puhul andis Rahvusooper Estonia koostöös Estonian Record Productionsiga välja ooperi-CD „Tormide rand“. Plaadiesitlus toimus 5.12 rahvusooperi Valges saalis. 1951. aastal valminud salvestuse helirežissöör-restauraator on Jüri Kruus. Osades: Olga Lund, Martin Taras, Georg Taleš, Vootele Veikat, Enno 21 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Eesmaa, Aaro Pärn, Karl Ots jt. 2018. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Autasud ja auhinnad: Eesti teatri aastaauhinnad 2018: Juuli Lill – Muusikaauhind koomiliste Cherubino ja paruness Adelaide’i ning traagilise Maria võrdselt veenev kehastamine ooperis „Figaro pulm“, operetis „Linnukaupleja“ ja algupärandis „Pilvede värvid“. Mati Turi – Georg Otsa nimeline auhind vokaalsümfooniliste suurvormide (Bach, Händel, Buxtehude, Honegger, Mozart, Beethoven, Britten, Orff, Stravinski, R. Strauss, Kreek, Pärt, Tormis) ettekandja. Wagneri, Mussorgski, Verdi, Tüüri, Händeli, Tubina, Britteni, Bergi ooperite peaosaline nii Rahvusooper Estonias, Teater Vanemuises kui ka välismaal. Eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandja, viljakas kammermuusika esitaja. Hinnatud interpreet, kes on teinud koostööd maailma mainekate dirigentide ja orkestritega. Reigo Tamm – Kristallkingakese auhind Vokaalselt võimekad ja näitlejameisterlikud osatäitmised Adamina operetis „Linnukaupleja“ (Rahvusooper Estonia), Nekrutina ooperis „Tulleminek“ ja Vanaemana lavastuses „Guugelmuugelpunktkomm“ (mõlemad Teater Vanemuine), mida vürtsitab suurepärane koomikuanne. Jevgeni Grib – Balletiauhind Alani rolli eest lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja Hilarioni rolli eest lavastuses „Giselle“. Muud auhinnad Eda Peäske – aasta juhendaja tiitel programmi „Eestimaa õpib ja tänab“ raames. Jüri Alperten – Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa elutööpreemia Pärnu linnaorkestri näo kunstilise kujundamise eest. Vello Pähn – Harjumaa teatripreemia Juuli Lill ja René Soom – SEB publikupreemia Heidi Kopti ja Patrick Foster – MyFitness tantsupreemia Luana Georg ja Sergei Upkin – Soome Professionaalse Tantsuühingu auhind Raiko Raalik – Estonia Seltsi stipendium 2017 nimiosa kehastamise eest Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ Ketlin Oja – Eesti Balletiliidu stipendium silmapaistvale tantsijale 22 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Koerad Dufte, Dante ja Tessa – Harjumaa teatripreemia üllatusauhind esinemise eest muusikali „Karlsson katuselt“ etendustel Ingely Laiv (oboe) – I preemia, Rahvusooper Estonia orkestri ja Interpreetide Liidu eripreemiad Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele Francesco Ciarmatori (oboe) – II preemia Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele Chris Sommer (trompet) – II preemia Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele Märt Metsla (trompet) – III preemia Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele Toomas Vana (tromboon) – III preemia ja Eesti uudisloomingu esitamise eripreemia Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele Kolleegipreemiad 2018 Kadri Kipper – solistipreemia Marita Weinrank – balletipreemia Andreas Lend – orkestripreemia Triin Ella – kooripreemia Carol Männamets – administratsioonipreemia Ülle Kogerman – etendust teenindava töötaja preemia Klarika Verliin – etendust ettevalmistava töötaja preemia Marie Roos – rahvusooperi maja teenindava töötaja preemia Kaire Kasetalu – kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia MAJANDUSTEGEVUS 2018. aasta oli Rahvusooper Estoniale töine majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel tegevustoetust 2018. aastal 9 564 000 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja töövahendite soetamiseks) (2017. aastal oli riigi toetus 8 833 000 eurot, millest laenu tagasimaksmiseks kasutati 957 859 eurot ja küttesüsteemi renoveerimiseks ning tuletõkkeuste soetamiseks 140 000 eurot). Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus Rahvusooperile 4 206 eurot (2017. aastal 6 502 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1. augustist kuni 31. juulini. Rahvusooper teenis müügitulu 2018. aastal kokku 4 828 747 eurot (2017. aastal 4 740 738 eurot). Võrreldes 2017. aastaga suurenes müügitulu 1,86% ehk 88 009 euro võrra. 23 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Piletite müügitulu oli 2 658 611 eurot. Võrreldes 2017. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2017. aastal 2 646 470 eurot) 0,46%. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2018. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2018. aastal 1 092 062 eurot (2017. aastal 965 470 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 13,12%. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 64,06% (2017. aastal 63,44%). Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste väga hea töö võimaldas Rahvusooperil realiseerida oma loomingulised eesmärgid. Olulisemad suhtarvud 2018. aasta majandustegevuse kohta 2018 2017 % Saali täituvus (%) 79,16 82,96 4,58 Külastajate arv 139 811 142 738 2,05 Müügitulu 4 828 747 4 740 738 1,86 s.h. piletitulu 2 658 611 2 646 470 0,46 toitlustuse tulu 1 092 062 965 470 13,12 reklaamitulu 199 294 190 700 4,51 Tegevuskulud 13 942 175 12 584 959 10,78 s.h.kauba,materjalide 1 650 512 1 455 723 13,38 ja teenuste kulu mitmesugused 1 461 436 1 453 693 0,53 tegevuskulud Olulisemad planeeritud investeeringud 2019. aastal:  Fassaadi sokliosa remont  Katuse puhastamine ja remont  Publikutrepi remont  Heliruumide sanitaarremont  Kammersaali publikutrepi remont koos kaasaegse kattematerjali paigaldamisega  Tuletõkkeuste paigaldamine peakilbile ja ventilatsioonikambritele  Proovisaalide valgustuse ümberehitus tagamaks kuluefektiivsust ning nõuetele igati vastavat valgustust  Hoones sees uue valvekaameratesüsteemi paigaldus  Uue ATS (automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi) paigaldus, tagamaks hoone 100%-line kaetus vastavate anduritega  Suur-Sõjamäel hoone paneelide vaheliste vuukide remont, sest hetkel külgtuulega sadav vihm tungib hoonesse sisse ning on suureks ohuks kostüümide ja dekoratsioonide säilimisele. Aivar Mäe Rahvusooper Estonia Peadirektor 24 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käibevara Raha 2 46 788 103 393 Nõuded ja ettemaksed 3 373 522 275 552 Varud 5 254 518 188 254 Käibevara kokku 674 828 567 199 Põhivara Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 10 481 803 9 937 057 Põhivara kokku 10 481 803 9 937 057 VARAD KOKKU 11 156 631 10 504 256 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised 8,9 422 898 29 703 Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 609 645 1 526 904 Sihtfinantseerimine 10 2 940 12 849 Lühiajalised kohustised kokku 2 035 483 1 569 456 Pikaajalised kohustised 8,9 283 892 113 860 Pikaajalised kohustised kokku 283 892 113 860 KOHUSTISED KOKKU 2 319 375 1 683 316 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 489 408 8 647 520 Aruandeaasta tulem 16 316 -158 112 NETOVARA KOKKU 8 837 256 8 820 940 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 11 156 631 10 504 256 Lisad lehekülgedel 29 kuni 43 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 25 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2018 2017 Müügitulu 11 4 828 747 4 740 738 Tegevustoetus 10 9 513 206 7 826 643 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 159 957 170 809 Tulu varade sihtfinantseerimisest 10 0 57 498 Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 55 000 195 000 Tulud kokku 14 556 910 12 990 688 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 650 512 -1 455 723 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 461 436 -1 453 693 Tööjõu kulud Palgakulu 14 -8 111 788 -7 243 977 Sotsiaalmaks 14 -2 718 439 -2 431 566 Tööjõu kulud kokku -10 830 227 -9 675 543 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -598 126 -562 739 Tegevustulem 16 609 -157 010 Finantstulud ja –kulud Intressikulud 9 -362 -1 185 Muud finantstulud ja –kulud 69 83 Finantstulud ja –kulud kokku -293 -1 102 Aruandeaasta tulem 16 316 -158 112 Lisad lehekülgedel 29 kuni 43 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 26 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2018 2017 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tulem 16 316 -158 112 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 598 126 562 739 Kasum/kahjum põhivara müügist ja maha 6 4 036 3 630 kandmisest Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 -9 909 9 845 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 -97 970 -13 408 Varude muutus 5 -66 264 68 142 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 82 741 -132 249 Kokku rahavood põhitegevusest 527 076 340 587 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -1 146 908 -431 541 s.h. kapitalirendi tingimustel 8 289 888 60 439 Muude finantsinvesteeringute soetus 27 998 88 074 kapitalirendi tingimustel Kokku rahavood investeerimistegevusest -829 022 -283 028 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -54 313 -4 950 Makstud pangalaenud 9 0 -957 859 Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 0 957 859 sihtfinantseerimise laenu tagasimaksmiseks Makstud intressid 9 0 -1 185 Toetus Kultuuriministeeriumilt põhivara 9 0 1 185 sihtfinantseerimise laenu intresside tagasimaksmiseks Lühiajaline pangalaen 299 654 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 245 341 -4 950 Rahavood kokku -56 605 52 609 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 103 393 50 784 Raha ja raha lähendid muutus -56 605 52 609 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 46 788 103 393 Lisad lehekülgedel 29 kuni 43 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 27 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide Aruandeaasta Kokku tulem tulem 31.12.2016 331 532 9 114 571 -467 051 8 979 052 2016. a tulem 0 -467 051 467 051 0 Aruandeaasta tulem 0 0 -158 112 -158 112 31.12.2017 331 532 8 647 520 -158 112 8 820 940 2017.a tulem 0 -158 112 158 112 0 Aruandeaasta tulem 0 0 16 316 16 316 31.12.2018 331 532 8 489 408 16 316 8 837 256 Lisad lehekülgedel 29 kuni 43 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 28 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. 29 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: 30 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Ehitised 2% - 20% Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 3% - 25% Maad ei amortiseerita. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. 31 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. a) Tegevustoetused 32 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. b) Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. 33 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Pangakontod 25 722 78 433 Sularaha kassas 21 066 24 960 Raha ja pangakontod kokku 46 788 103 393 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2017. aastal 0,01%). Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Nõuded ostjate vastu 264 116 246 415 Ettemaksed teenuste eest 103 016 20 218 Muud lühiajalised nõuded 6 390 8 919 Nõuded ja ettemaksed kokku 373 522 275 552 Lisa 4 Maksud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 272 395 263 578 Üksikisiku tulumaks 146 986 142 211 Käibemaks 70 443 66 388 Töötuskindlustusmaks 18 650 18 012 Kogumispension 12 982 13 488 Mitteresidendist 2 427 1 549 juriidilise isiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks 403 444 Ettevõtte tulumaks 0 312 Kokku (lisa 7) 524 286 505 982 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. 34  Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lõpetamata uuslavastuste kulud 115 024 83 264 Toidukaupade varu 56 460 33 857 Materjalid laos 51 743 43 708 Kavade varu 31 291 27 425 Kokku 254 518 188 254 Varusid kanti maha 2018.a. summas 38 eurot (2017. aastal 0 eurot). Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad Muu Ettemaksed Kokku ja materiaalne põhivara seadmed põhivara eest Saldo seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 149 668 13 047 215 2 874 787 1 303 547 5 000 17 380 217 Akumuleeritud kulum 0 -4 880 272 -1 670 346 -757 714 0 -7 308 332 Jääkmaksumus 149 668 8 166 943 1 204 441 545 833 5 000 10 071 885 2017.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 255 762 74 154 100 534 6 091 436 541 Ümberliigitamine 0 0 0 0 -5 000 -5 000 Müük ja maha kandmine 0 -28 065 -9 076 -7 650 0 -44 791 Müüdud ja maha kantud 0 28 065 5 446 7 650 0 41 161 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -316 776 -151 184 -94 779 0 -562 739 Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 149 668 13 274 912 2 939 865 1 396 431 6 091 17 766 967 Akumuleeritud kulum 0 -5 168 983 -1 816 084 -844 843 0 -7 829 910 Jääkmaksumus 149 668 8 105 929 1 123 781 551 588 6 091 9 937 057 2018.a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 700 561 26 342 420 096 6 000 1 152 999 Ümberliigitamine 0 0 0 0 -6 091 -6 091 Müük ja maha kandmine 0 0 -54 383 -11 923 0 -66 306 Müüdud ja maha kantud 0 0 52 458 9 812 0 62 270 põhivara kulum Amortisatsioonikulu 0 -339 379 -144 567 -114 180 0 -598 126 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 149 668 13 975 473 2 911 824 1 804 604 6 000 18 847 569 Akumuleeritud kulum 0 -5 508 362 -1 908 193 -949 211 0 -8 365 766 Jääkmaksumus 149 668 8 467 111 1 003 631 855 393 6 000 10 481 803 35 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne 2018.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 54 383 eurot ja muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 11 923 eurot. (2017. aastal kanti maha hooneid ja rajatisi soetusmaksumuses 28 065 eurot, masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 9 076 eurot ning muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 7 650 eurot). 2018. aastal nagu ka 2017. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2018 ja 31.12.2017 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 723 214 760 250 Maksuvõlad (vt lisa 4) 524 286 505 982 Võlad tarnijatele 268 300 184 099 Võlad töövõtjatele 93 845 76 573 Võlad ja ettemaksed kokku 1 609 645 1 526 904 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: Seadmed ja mööbel Seadmed 31.12.2018 31.12.2017 Soetusmaksumus 350 327 60 439 Akumuleeritud kulum 20 481 1 259 Aruandeperioodi kulum 19 222 1 259 2018. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 317 886 eurot (s.h. valgustehnikat summas 136 302 eurot, restoranimööblit summas 101 962 eurot, restoraniinventari summas 62 000 eurot ja lavaarvuteid summas 17 622 eurot). (2017.a. soetati kapitalirenditingimustel varasid maksumuses 148 513 eurot). 36 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne 31.12.2018 31.12.2017 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 407 136 143 563 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 123 244 29 703 1-5 aastat 283 892 113 860 2018 2017 Aruandeperioodi maksed 54 313 4 950 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingute alusvaluutaks on euro. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 2018 2017 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 307 577 297 256 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 168 260 145 761 Kokku (vt lisa 11) 475 837 443 017 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2018. a oli 298 339 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 4 838 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. 37 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2018 Kohustiste Kokku s.h. s.h. Maksetäht- Intressi- saldo pikaajaline lühiajaline ajad määrad osa osa Liisingud (lisa 8) 407 136 283 892 123 244 2018 – 2023.a. Kuue kuu EURIBOR +1,25- 1,95%, fikseeritud, 0% Lühiajaline 299 654 0 299 654 11.01.2019.a. Ühe kuu laenukohustis EURIBOR +1,95% KÕIK KOKKU 706 790 283 892 422 898 31.12.2017 Kohustiste Kokku s.h. s.h. Maksetähtaeg Intressimäär saldo pikaajaline lühiajaline osa osa Liising (lisa 8) 143 563 113 860 29 703 2017 – 2022.a. 0 Laenukohustiste intressid 2018 2017 Investeerimislaenu intressimaksed 0 1 185 Kapitalirendi intressimaksed 362 0 Kokku 362 1 185 38 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Lisa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 2018. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 9 564 000 eurot (2017. aastal 8 833 000 eurot, s.h. laenu tagasimaksmiseks 957 859 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2018 2017 ALGJÄÄK KOKKU 12 849 3 004 (KOHUSTIS) SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi 4 206 6 502 poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude 4 040 29 799 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Kultuuriministeeriumilt kulude 12 706 16 487 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid Teistelt organisatsioonidelt kulude 133 302 134 368 sihtfinantseerimiseks saadud vahendid SAADUD KOKKU 154 254 187 156 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat -4 206 -6 502 õppelaenu tasuti 1. Tegevuskuludeks kokku -4 206 -6 502 2. Muu sihtfinantseerimine -159 957 -170 809 KASUTATUD KOKKU -164 163 -177 311 Kohustis 2 940 12 849 Eesti Kultuurkapital toetas 2018. aastal Rahvusooperit Estonia alljärgnevate projektide läbiviimisel: Rahvusooper Estonia kingseppade erialane reis Lineapelle messile (1 100 eurot) ja kostüümiosakonna õppereis Londonisse (2 940 eurot). Kultuuriministeeriumilt saadi toetust projekti Tatjana Kozlova-Johannese ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, uue algupärandi Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks teostamiseks (10 000 eurot). Rahvakultuuri Keskus toetas Rahvusooperit Estonia mitmete projektide elluviimisel: Operett „Savoy ball“ ja „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ Haapsalu Kultuurikeskuses (1 171 eurot), Balletilugu ja „Kratt“ Jõhvi kontserdimajas (1 535 eurot), Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 200 eurot). 39 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Riigikantselei toetas Eesti Rahvusballeti esinemist Glasgow`s (25 000 eurot) ja Rahvusooper Estonia galakontserdi ja etenduste elluviimist Läti ooperi- ja balletiteatris Riias ja Leedu ooperi- ja balletiteatris Vilniuses (40 000 eurot). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 2018 2017 Varade sihtfinantseerimise 0 0 kasutamata jääk aasta algul SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade 55 000 252 498 soetamiseks ja renoveerimiseks saadud SAADUD KOKKU 55 000 252 498 KASUTAMINE Tulu varade sihtfinantseerimisest s.h. 55 000 252 498 1. Ehitised ja seadmed 0 140 000 2. Küttesüsteemi renoveerimine 0 57 498 2. Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000 Varade sihtfinantseerimise 0 0 kasutamata jääk aasta lõpus Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 2018 2017 Piletimüügitulu 2 658 611 2 646 470 Toitlustus 1 092 062 965 470 Üüritulu (lisa 8) 475 837 443 017 Reklaamitulu 199 294 190 700 Parkla haldamine 76 377 72 782 Kultuuriline teenindamine 70 913 121 738 Muud müügitulud 67 262 116 049 Kavade müük 68 113 71 334 Kommunaaltulud 52 855 55 820 Majutusteenus 30 103 25 125 Kostüümide laenutus 29 099 27 102 Materjalide ja põhivara 8 221 5 131 müügi tulu KOKKU 4 828 747 4 740 738 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis. 40 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2018 2017 Lavastustega seotud teenused 926 145 742 264 Materjal lavastustele 315 995 343 714 Toitlustuse kaubakulu 362 718 322 499 Kavade kulu 42 441 42 382 Piletite kulu 3 213 4 864 KOKKU 1 650 512 1 455 723 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Reklaamikulu 268 332 206 670 Kommunaalkulud 262 779 264 149 Korrashoiumaterjal ja teenus 208 029 203 677 Inventar ja selle hooldus 165 602 166 017 Majandamiskulu 138 061 138 396 Lähetuskulud 119 086 156 040 Põhitegevusega seotud muud 112 659 152 474 kulud s.h. vahendustasu piletite 73 111 72 446 müügist Infotehnoloogiline riistvara 85 523 74 310 ja selle hooldus Muud kulud 67 360 66 594 Sõidukite tarvikud ja hooldus 34 005 25 366 KOKKU 1 461 436 1 453 693 Lisa 14 Tööjõu kulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 8 111 788 7 243 977 Sotsiaalmaks 2 718 439 2 431 566 KOKKU 10 830 227 9 675 543 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2018 seisuga 476 töötajat (2017. aastal 457 töötajat). 2018. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 426 töötajat (2017. aastal 419 töötajat) ning palgakulu 8 111 788 eurot (2017. aastal 7 243 977 eurot). 41 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 42 893 eurot (2017. aastal 44 382 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 106 806 eurot (2017. aastal 98 955 eurot). Vt lisa 15. Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - peadirektor ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 149 699 eurot (2017. aastal 143 337 eurot). Vt ka lisa 14. Lepingu lõppedes on peadirektoril õigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 2018 2017 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 5 587 19 968 5 145 17 761 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning 2 006 0 458 0 nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 16 Muu oluline informatsioon Seisuga 31. detsember 2018 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara summas 1 360 655 eurot (31. detsember 2017. aastal summas 1 002 257 eurot). Seisuga 31. detsember 2018 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 422 898 eurot (2017. aastal 29 703 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 609 645 eurot (2017. aastal 1 526 904 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 2 940 eurot (2017. aastal 12 849 eurot). 42 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2018. aastal 723 214 eurot (2017. aastal 760 250 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustusi ning kulu kaasneb Rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga 31. detsember 2018 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. 43 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rahvusooper Estonia nõukogule Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Meie poolt auditeeritud Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:  bilanssi seisuga 31. detsember 2018;  tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja  raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele. Muu informatsioon Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest, mis sisaldub aastaaruandes lisaks raamatupidamise aastaaruandele ja meie audiitori aruandele. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:  tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;  omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;  otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse jätkumise lõppemist;  hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. 2 (3) Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Raimla Heili Uustalu Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 630 23. mai 2019 3 (3) Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2018. a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruande allkirjastamine 23. mail 2019: /allkirjastatud digitaalselt/ ________________________________ Peadirektor Aivar Mäe 47 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Nõukogu allkirjad 2018. a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2018. a majandusaasta aruande kinnitanud: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu esimees Nõukogu liige Arne Mikk Mart Mikk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Maire Aunaste Toomas Väinaste /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Urve Tiidus Ivari Ilja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Kaie Koskaru-Nelk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Nõukogu liige Nõukogu liige Tarvi Sits Rene Eespere /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Laidmets 48 Rahvusooper Estonia 2018. a majandusaasta aruanne Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2018-le EMTAK Tegevusala 2018 90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 729 524 90021 Lavakunsti abitegevused 97 212 56211 Toitlustamine üritustel 1 092 062 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 475 837 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 52 855 73121 Reklaami vahendamine meedias 199 294 47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 67 262 55901 Muu majutus 30 103 Muu 84 598 Müügitulu kokku 4 828 747 49