Leping

Allkirjastatud digitaalselt TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/321-1 Kultuuriministeerium (edaspidi tellija) ja Balti Uuringute Instituut (edaspidi töövõtja), edaspidi eraldi pool või koos pooled on sõlminud järgmise töövõtulepingu (edaspidi leping). 1.1 Lepingu ese 1.1. Töövõtja kohustub hindama Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooringu uurimismetoodikat ja korraldust ning sellega seotud lõimumisvaldkonna seire mõõdikuid, arvestades Eesti lõimumispoliitika vajadusi perioodil 2020-2030 (edaspidi töö). 1.2. Töö peab vastama tellija lähteülesandele (Lisa 1) ning töövõtja esitatud pakkumusele (Lisa 1, Lisa 2) ning töö tulemusena on: 1.2.1. uuendatud ja täiendatud monitooringu metoodika; 1.2.2. analüüsitud riiklike registrite kasutamise ning sidumise võimalikkus monitooringu küsitlusega; 1.2.3. analüüsitud lõimumisvaldkonna seire mõõdikute valiidsus; 1.2.4. koostatud rakenduslikud ettepanekud monitooringu metoodika ja korralduse ning lõimumisvaldkonna mõõdikute kohta. 2.1 Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1. Töövõtja annab valmis töö tellijale .docx-failina üle hiljemalt 4. novembril 2019. 2.2. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning seejärel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti. 2.3. Juhul kui tellija avastab töö lepingule mittevastavuse enne või mõistliku aja jooksul pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ning teatab sellest koheselt töövõtjale, siis peab töövõtja tegema tellija määratud täiendava tähtaja jooksul oma kulul vajalikud parandused. 3.1 Tasu 4.1 Tellija maksab töövõtjale töö tegemise eest tasu summas 24 889 eurot (edaspidi tasu). 3.1 Tasu sisaldab 20% käibemaksu. 3.1 Tellija maksab tasu kahes osas töövõtja poolt esitatud arve alusel 14 tööpäeva jooksul arve esitamisest: 4.1 15 000 eurot peale lepingu allkirjastamist; 5.1 9889 eurot peale töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 6.1 Töövõtja esitab e-arved. 7.1 Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. 7.2. Juhul, kui töövõtja ei anna töö tellijale üle tähtaegselt, siis võib tellija nõuda leppetrahvi 0,2% tasust iga viivituses oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% tasust (edaspidi leppetrahv). Tellija võib arvestada leppetrahvi tasust maha. 7.3. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. 7.4. Tellija peab esitama töövõtjale leppetrahvi nõude kolme kuu jooksul päevast, mil tal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus. 7.5. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, siis võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, vähendada tasu või jätta tasu maksmata ning nõuda kahju hüvitamist seoses töö hilinemisega või kahju tekitamisega (sh otsene varaline kahju ning ka saamata jäänud tulu). 8.1 Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda, kui pooled on need allkirjastanud. 8.3. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.4. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. 9.1 Lõppsätted 6.1 Tellija kontaktisikuks on Aleksandr Aidarov, [email protected], 6282226. 6.2 Töövõtja kontaktisikuks on Kristjan Kaldur, [email protected], +3725050364. 6.3 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. 6.4 Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Balti Uuringute Instituut Registrikood: 70000941 Registrikood: 80046950 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE322200221005144355 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kristjan Kaldur kantsler juhatuse liige  tegevus/kuluartikkel summa tundide arv selgitus 1 Välised eksperdid (käsundusleping) 4 500 € 4-5 teemaeksperti, eelkõige ankeedi ülevaatamiseks 2 Tehnilised kulud 500 € enamik seminare KuMis, sh toitlustamine KuM poolt - toitlustamine 250 € - seminariruumide rent 250 € 3 Transpordikulud 800 € 4 TU omnibuss (2 küsimust) 800 € 5 IBS analüütikud 11 641 € A. juhtimine 2 007 € 100 B1. eelkaardistus ja selle kokkuvõte 1 806 € 90 sh Eesti monitooringud + välismaa arengute kaardistamine B2. ankeetide toimetamine 1 204 € 60 3 teemavaldkonda (kodakondus ja pol. osalus, keel, uussisserändajad) C. intervjuud, kordusintervjuud, kokkuvõtted 1 806 € 90 eksperdid, STAT, ministeeriumite esindajad jt D. vaheanalüüsid 1 204 € 60 E. ümarlauad/seminarid/mitmikintervjuud 1 204 € 60 F. lõpparuande koostamine (III osa) 2 408 € 120 40 tundi per I osa 6 IBS üldkulu (10%) 2 500 € KOKKU 20 741 € KOKKU koos KM-iga 24 889 €  EESTI ÜHISKONNA INTEGRATSIOONI MONITOORINGU KONTSEPTSIOONI METOODIKA JA KORRALDUSE HINDAMINE HINNAPAKKUMUS Pakkuja: Balti Uuringute Instituut (IBS) Aadress: Lai 30, 51005 Tartu Registrikood: 80046950 Kontaktisik: Kristjan Kaldur E-post: [email protected] Telefon: +372 5050 364 Tellija: Kultuuriministeerium Aprill 2019 SISUKORD 1. Pakkuja lühikirjeldus .............................................................................................................................. 3 2. Hindamisega seonduv taustainfo ......................................................................................................... 3 3. Hindamise metoodika kirjeldus ........................................................................................................... 4 3.1. Hindamise lahenduse kirjeldus ................................................................................................ 4 3.2. Rakendatava metoodika kirjeldus .......................................................................................... 6 4. Hindamise läbiviimise meeskond ja ajakava ................................................................................... 7 4.1. Meeskonna kirjeldus .................................................................................................................... 7 4.2. Ajakava............................................................................................................................................... 9 5. Hinnapakkumus ........................................................................................................................................ 9 2 1. Pakkuja lühikirjeldus MTÜ Balti Uuringute Instituut (IBS, www.ibs.ee) on 1996. aastal asutatud iseseisev mittetulunduslik uurimis- ja arenduskeskus, mille peamiseks eesmärgiks on edendada Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist, pakkudes kõrgekvaliteedilist sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Oma tegevustega püüab IBS panustada teadmiste kasvu ning tõsta arusaama Eesti ja Läänemere regiooni ees laiemalt seisvatest arenguvõimalustest ja -väljakutsetest. Balti Uuringute Instituudi peamiseks motoks on ühendada teooria praktikaga, mida edendab oma ala ekspertidest koosnev meeskond läbi järgnevate tegevussuundade:  haridus- ja teaduspoliitika, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika, majandus- ja regionaalareng;  sotsiaalne ühtekuuluvus, eelkõige tööturu, rände ja lõimumise vallas;  sooline võrdõiguslikkus, laste õigused ja põhiõiguste kaitse;  Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seonduvad uurimisteemad;  poliitikate ja programmide seire, mõjude hindamised ja tulemuslikkuse analüüsid. IBS omab üle 20-aastast sotsiaal-majanduslike uuringute tausta ja analüüsivõimekust nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasemel. Suur osa meie tegevusest on olnud seotud rahvusvaheliste uuringuprojektide elluviimisega erinevates valdkondades, mis puudutavad riigivalitsemist, sotsiaalset ühtekuuluvust, haridust ja teadust, majandust, ettevõtlust, innovatsiooni ja regionaalarengut ning muid seonduvaid ühiskondlikke ja sotsiaal-majanduslikke probleeme. IBS eksperdid osalevad ka mitmetes rahvusvahelistes ekspertvõrgustikes ning projektide hindamisel. IBS meeskonnal on tugev kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite tundmise ja valdamise kogemus, kuna enamik meie rahvusvahelisi ning siseriiklikke projekte on valdavalt kasutanud ja nõudnud erinevate meetodite kasutamist. Balti Uuringute Instituut on viinud läbi mitmeid lõimumisvaldkonna uuringud, sh lõimumiskava strateegilisi alusuuringuid (nt Riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine) ning integratsiooni monitooringud (2008, 2015, 2017). 2. Hindamisega seonduv taustainfo Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringud korraldatakse alates 2000. aastast, et analüüsida Eesti ühiskonna lõimumisprotsesse. Monitooringute tulemused aitavad sõnastada lõimumispoliitika eesmärke, meetmeid ja mõõdikuid ning koguda andmeid nende seiramiseks. 2017. aastal toimus seitsmes integratsiooni monitooring. Kultuuriministeeriumi ja monitooringu töörühma esindajate poolt on leitud ja tehtud ettepanek üle vaadata monitooringu teooria ja metoodika nii praeguse kui ka lähituleviku arengusuundade kontekstis. Tulenevalt siinse pakkumuse aluseks olevast lähteülesandest, on hindamise eesmärgiks analüüsida, kuivõrd sobib seniste monitooringute teooria, metoodika ning korraldus, et kõige paremini adresseerida Eesti lõimumispoliitikat muutuvas/muutunud demograafilises, sotsiaalmajanduslikus, kultuurilises jms kontekstis. Samuti on oluline määratleda Statistikaameti roll ja riiklike registrite andmete analüüsi potentsiaal tulevaste monitooringute läbiviimise juures. 3  Töö tulemusena valmivad rakenduslikud soovitused ja ettepanekud, mida Kultuuriministeerium saab kasutada, et tellida ja korraldada Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuid perioodil 2020-2030. Selle pakkumuse eesmärk on esitada Kultuuriministeeriumile hindamise teostamise maksumus, teostamise ajaline raamistik ning teha ettepanekud, kuidas on võimalik hindamist läbi viia olemasolevate võimaluste raamides. Tegemist ei ole klassikalise poliitika hindamisega1. Selle käigus antakse analüüsitulemuste põhjal antakse vastus põhiküsimusele – milline peab olema integratsiooni monitooring perioodil 2020-2030 – analüüsides monitooringu teooriat, metoodikat ja korraldust ning töötades välja rakenduslikud soovitused tulevaste monitooringute sisu, läbiviimise metoodika ning teoreetilise raamistiku kohta. Pakkumuses kirjeldatud metoodika, ajakava ning eelarveline jaotus on avatud läbirääkimistele. 3. Hindamise metoodika kirjeldus 3.1. Hindamise lahenduse kirjeldus Käesoleva hindamise eesmärkide ja lähteülesande täitmiseks on töö tegevused ja selle käigus läbiviidav analüüs jaotatud kolme peamisse osasse. Läbiviidav hindamine võtab aluseks pakkumises esitatud uurimisküsimused ja ülesandepüstituse, mida pakkuja on täpsustatud tulenevalt eelarvelistest võimalustest. Vastavalt vajadusele saab seda täpsustada jooksvalt hindamise käigus. Lõimumisvaldkonna teoreetilisi aluseid koostavad praegu juhtivad lõimumisvaldkonna teadlased RITA-RÄNNE projekti raames2. Seepärast soovitame jätta hindamisest teoreetilist osa ning keskenduda monitooringu metoodikale koos selle korraldusega. Metoodika on vahetult seotud mõõdikutega, mida sõnastatakse Eesti ühiskonna lõimumispoliitika probleemidest, praktilistest vajadustest ning ülesannetest lähtuvalt. Metoodika on eriti oluline uue arengukava Lõimuv Eesti 2030 ning selle programmi välja töötamisel, mis sisaldab arusaama sellest, millele peab Eesti lõimumispoliitika peab lähitulevikus keskenduma, et edendada Eesti ühiskonna lõimumist: tööhõive, haridus, kodakondsus, riigikeele oskus, meediaruum jne. Monitooringu metoodika eesmärk on kahetine. Esiteks, vaadata üle kõik senised monitooringu küsitlusankeedid, sh erinevate teemavaldkondade lõikes, võrrelda eri aastate ankeetides olevaid küsimusi nii omavahel kui ka võrrelda neid monitooringu aruannetes tegelikult kasutatud ja analüüsitud infoga, ning teha ettepanekud küsitlusankeedi täiendamiseks ja toimetamiseks – s.t. millised küsimused on olnud alakasutatud ja on seetõttu ankeedi lühendamise huvides mõistlik välja jätta, ning millised küsimused on otstarbekas juurde lisada. Oluline on siinkohal ka monitooringu selliste põhiküsimuste säilitamine, mille põhjal saab hinnata olulisimaid trende alates esimesest monitooringust (2000. aastal). Samuti on oluline üle vaadata lõimumisvaldkonna seire indikaatorid ning teha ettepanekud nende valiidsuse ja täiendamise kohta. Teiseks, peab analüüsima riiklike registrite kasutamise ning sidumise võimalikkust monitooringu küsitlusega, milleks on Kultuuriministeerium ja Statistikaamet juba alustanud koostööd ning arendanud lõimumise andmebaasi. 1 st lõimumispoliitika või integratsiooni monitooringu mõjusid klassikalise hindamisraamistiku põhjal (asjakohasus, tulemuslikkus, mõju ja tõhusus) 2 Vt https://ranne.ut.ee/projekti-teemakokkuv%C3%B5tted 4 Monitooringu üldise korralduse alaosa tuleneb kahest eelnevast osast ning selle eesmärk on üle vaadata ja hinnata (üldise hinnangu andmise mõttes) seniste monitooringute läbiviimise korraldused ja loogika, ning teha, vastavalt vajadusele, ettepanekud uute monitooringute läbiviimise korralduse kohta. 2018. aastal on Kultuuriministeerium ja Statistikaamet omavahel arutanud monitooringu läbiviimise võimalusi 2020. ja 2023. aastal, mille tulemusena on tekkinud Kultuuriministeeriumil soov anda monitooringu korraldus koos rahastusega üle Statistikaametile. Seega uuritakse antud alaosas ühelt poolt nii taolise korralduse võimalikkust (sealjuures monitooringu küsitlusele vastajatelt isikukoodide küsimist sidumaks nende vastused registriandmetega), otstarbekust kui ka erinevaid mudeleid, kuidas Statistikaamet saab olla tulevaste monitooringute kas peamine või ainus läbiviija, või osaline läbiviija kahasse koos teiste ekspertide või osapooltega. Selle uuringuosa läbiviimise eest vastutab Kultuuriministeerium, kuid regulaarset sisend luuakse ja antakse ka uuringu läbiviija poolt. Uuringu läbiviija (Balti Uuringute Instituut) koostab lähteülesande ja tegevuste kirjelduse, millist infot on vajalik ministeeriumi kaudu Statistikaameti käest saada. Hindamise väljund on analüüsiraport, mis sisaldab hindamise tulemusi, järeldusi, rakenduslikke ettepanekuid ning iga teemavaldkonna (kokku kaheksa valdkonda vastavalt tellija kirjeldusele) lõikes lahti nende käsitlemine monitooringutes (nt milliseid küsimus teemavaldkonna raames ankeedis küsitakse, kuidas andmeid analüüsitakse ja monitooringu aruandes esitatakse, ning kuidas valdkond paigutub laiemasse monitooringute teoreetilisse raamistikku või kontseptsiooni). Lisaks on eraldi väljundiks toimetatud ja täiendatud monitooringu ankeet, mis oleks aluseks 2020. ja järgnevate aastate monitooringute andmekogumisele. Uuringu läbiviimise üldine loogika ja ekspertide kaasamine. Tööde teostamisel lähtume eesmärgist konsulteerida töö käigus kõikide peamiste ekspertidega, kes on varasemalt olnud nii monitooringu teoreetilise raamistiku väljatöötamise, küsitluste andmekogumise kui ka andmete analüüsimise ja esitamise juures. Samuti konsulteeritakse uue lõimumiskava LE2030 väljatöötajatega, RITA-Ränne uuringumeeskonnaga, ning kõikide teiste olulisimate teemavaldkonnaga seotud ekspertidega ja ministeeriumite, sh Statistikaameti esindajatega. Omnibuss küsitlus. Uuringu lähteülesandes on välja toodud ettepanek hakata monitooringu andmekogumise (elanikkonnaküsitluse) käigus küsima vastajatelt isikukoodi. See võimaldaks inimeste vastused (hoiakud) paigutada vastajate laiemasse sotsiaalmajanduslikku tausta (tulenevalt registriandmetest) ning tulemusi põhjalikumalt analüüsida. Samal ajal on isikukoodi küsimisega vastajatelt seotud mitmeid nii andmekogumise ja andmeanalüüsiga seotud eetilisi kui ka andmekaitsega seotud küsimusi. Teeme ettepaneku kaardistada Turu-Uuringute poolt läbiviidava omnibuss-küsitluse käigus 2-3 küsimusega Eesti elanikkonna suhtumine taolisse andmekogumise võimalusse, mõistmaks, kas vastajad laias laastus on nõus isikukoodi koos enda vastustega andma või mitte. Hinnanguline ajaline kestus. Uuring kestab orienteeruvalt 6 kuud, algusega aprillis ja lõpuga oktoobris 2019 (sealjuures arvestusega vahelejäävate suvekuude ja puhkuseperioodiga). Uuringu kõigi kolme alaosa lõpptulemused esitatakse septembris, kuid vahetulemused kõigi kolme alaosa kohta esitatakse orienteeruvalt mai lõpus või juuni alguses 2019. Vahetulemused võtavad kokku algintervjuude ja kordusintervjuude tulemused ning nende vahekokkuvõtted ja sünteesi. 5 3.2. Rakendatava metoodika kirjeldus Töö käigus kasutatav peamine meetod on kvalitatiivne analüüsimeetod. Kvalitatiivne meetod kätkeb endas sekundaarallikate analüüsi ja intervjuude läbiviimist. Sekundaarallikate analüüsi käigus vaadatakse monitooringutega seotud olemasolevat infot (monitooringuid, vahehindamised, monitooringute elluviimise projektiaruandlused, küsitlusankeedid jmt). Intervjuud viiakse esimeses etapis läbi süvaintervjuude (individuaalintervjuud) või väiksemate fookusgrupi intervjuude vormis, lähtuvalt konkreetsest teemavaldkonnast. Uuringu teine andmekogumise etapp näeb ette eelnevalt läbiviidud intervjuude analüüsimist, vahekokkuvõtete tegemist, nende edastamist intervjueeritutele ning pärast seda, vastavalt vajadusele ja eelarvest tulenevatele võimalustele, kordusintervjuude läbiviimist, kas individuaalintervjuude või vähese osalejate arvuga fookusgrupi intervjuudes. Seejärel, kolmandas andmekogumise etapis, on eesmärk tuua kaasatud eksperdid uuesti kokku 2-3 laiemale aruteluseminarile, kus pannakse paika lõplikud ettepanekud ja soovitused. Uuringu ja andmekogumise üldine loogika ning läbiviimise järjekord on järgmine: 1. eelkaardistus (monitooringud, ankeedid, muud seonduvad sekundaarallikad) ja lühikokkuvõtete edastamine intervjueeritavatele/ekspertidele; 2. intervjuude läbiviimine, esmase tagasiside ja hinnangute kogumine; 3. vahekokkuvõtte I tegemine, nende edastamine intervjueeritavatele/ekspertidele; 4. kordusintervjuude läbiviimine, sh fookusgrupi arutelud, kus otstarbekas; 5. vahekokkuvõtte II tegemine, nende edastamine intervjueeritavatele/ekspertidele; 6. aruteluseminaride läbiviimine ja nende vahel vahekokkuvõte III tegemine; 7. lõpparuande koostamine, sh tulemuste süntees, ettepanekute vormistamine jmt. Esialgne kaasatavate ekspertide nimekiri on alljärgnev (indikatiivne ning mitte lõplik, täieneb kooskõlastatult Tellijaga; nimekirjas ei ole välja toodud Balti Uuringute Instituudi enda uuringumeeskonna liikmeid). Kuna kaasatud eksperdid ei ole tasustatud, sõltub saadav sisend ja võimalus neid kordusintervjuudesse ja/või aruteluseminaridesse kaasata nende endi võimalustest ja ajakavast uuringusse vabatahtlikuna panustada. Lõimumisvaldkonna eksperdid: Marju Lauristin, Raivo Vetik, Triin Vihalemm, Juhan Kivirähk, Kristina Kallas Teemaeksperdid (osaliselt tasustatud, käsunduslepinguga, peamine eesmärk saada sisend küsitlusankeedi toimetamiseks): Laura Kirss (haridus), Külliki Seppel (meedia ja infoväli), Märt Masso (tööturg), Kristi Anniste (võrdne kohtlemine) Lisaks on plaanitud konsulteerida ning intervjuusid läbi viia järgmiste isikutega: Rivo Noorkõiv, Tiit Tammaru (RITA-ränne), Anu Masso, Kadi Mägi (regionaalne segregatsioon), erinevate ministeeriumite teemaeksperdid, sh LE2030 ettevalmistusega seotud isikud jt. Intervjueeritavaid värbab intervjuudesse töö teostaja. Kus vajalik ja võimalik, oodatakse ka Tellija tuge osalejate leidmiseks intervjuudesse. Töö käigus järgitakse kõiki inimuuringutele ja andmete 6  analüüsile seatud eetilisi standardeid, sh andmete konfidentsiaalsuse ja turvalise säilitamise põhimõtteid. 4. Hindamise läbiviimise meeskond ja ajakava 4.1. Meeskonna kirjeldus Projekti põhimeeskonna moodustavad kõrgharidusega, pikaajalise uuringute ja/või analüüsiprojektides osalemise (sh haridusvaldkond) kogemusega projektijuht (uurimisgrupi juht), eksperdid ja analüütikud. Projekti meeskond on komplekteeritud selliselt, et uuringut oleks võimalik läbi viia efektiivseimalt (kindlate töölõikude peal osalevad erinevat meetodit kõige paremini valdavad analüütikud, keda nõustab ekspert) võimalikult optimaalse aja jooksul. Kõigil meeskonnaliikmetel on varasemad teadmised ja kogemused erinevate uuringumeetoditega. Kristjan Kaldur – projektijuht ja ekspert Kristjan on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõpingud võrdleva poliitika erialal. Kristjani peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, aga ka põhiõigustega ning IKT, e-riigi ja e- valitsemisega seonduvad teemad. Lisaks tööle Balti Uuringute Instituudis on Kristjan vastutava õppejõuna andnud loenguid ja seminare Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituudis ning juhendanud BA ja MA tudengeid natsionalismi, etnopoliitika ja rändeteemadel. IBS-s on Kristjani peamiseks tööülesandeks sotsiaal- majandusliku arengu, lõimumise, rände ja sotsiaalse sidususe alaste uurimisprojektide ja poliitikaanalüüsi projektide läbiviimine. Erinevate projektide raames on Kristjan läbi viinud nii vajadus- ja teostatavusuuringuid, kvalitatiivuuringuid sadade individuaal ning fookusgrupi intervjuudega, kvantitatiivanalüüsi sisaldavaid küsitlusi kui mõjude hindamisi. Kristjan valdab väga heal tasemel nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse analüüsi meetodeid. Kristjanil on pikaajaline kogemus küsimustike koostamises, küsitlusuuringute läbiviimises ning andmete analüüsis nii akadeemiliselt kui ka projektipõhiselt (Kristjan Jaak stipendiumiprogrammi hindamine, varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele pakutavate tugiteenuste hindamine, e-teenuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju hindamine, Narva venekeelsete gümnaasiumite abiturientide seas poliitilise osaluse ja kodanikuõiguste teadlikkuse kaardistamine, uussisserändajate kohanemine, jpm). Kristjan on juhtinud 8 aastat projekte, sh mitmerahvuselistest liikmetest koosnevaid, juhendanud tööalaselt kümneid praktikante nii Eestist kui ka välismaalt, ning lisaks vastutab ta rände- ja lõimumisvaldkonna meeskonna juhtimise eest Balti Uuringute Instituudis. Kristjan juhib käesolevas projektis meeskonna tööd ning osaleb kvalitatiivse osa läbiviimises, sh analüüsib ja koostab koostöös meeskonna teiste liikmetega andmekogumise põhijäreldused. Kats Kivistik – analüütik Kats ühines Balti Uuringute Instituudiga 2012. aastal seoses võrdse kohtlemise hindamise projektiga. Katsi peamisteks huvivaldkondadeks on sotsiaalse sidususe, hariduse, kultuuride vaheliste erinevuste ja teadlikkusega seonduv. Katsil on doktorikraad politoloogias Tartu Ülikoolist. Ta on ennast täiendanud õppides Bolognas ja Lissabonis ning osalenud European Consortium of Political Research'i mitmel metodoloogiakursusel enda uuringute metodoloogia alaselt täiendamiseks. Lisaks Balti Uuringute Instituudis vanemanalüütikuna töötamisele annab ta Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis loengukursuseid. Balti Uuringute Instituudis tegeleb ta eelkõige 7 lõimumise, hariduse, sotsiaalse sidususe ja vähemusgruppidega seotud projektides. Projektide käigus on Kats läbi viinud nii projektide hindamist kui ka süvaintervjuusid, fookusgrupi intervjuusid ja veebiküsitlusi. Triin Pohla – analüütik Triin ühines Balti Uuringute Instituudiga 2012. aasta juunis, kus tema peamisteks töö- ja huvivaldkondadeks on rände ja lõimumisega seonduv, aga ka põhiõigustega seonduvad teemad. Triin omandas bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal ning 2016. aasta kevadel kaitses ta rahvustunnete ja rändehoiakute vahelisi seoseid analüüsinud magistritöö Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal (cum laude). IBS-s osaleb Triin eelkõige lõimumise, tööturu, sotsiaalse sidususe ja vähemusgruppidega seotud projektides. Projektide käigus on Triin keskendunud peamiselt sekundaarallikate ning kvantitatiivsete andmete analüüsile. Mart Veliste - analüütik Mart on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete erialal. Õpingute ajal täiendas Mart ennast vahetus-trimestril Shanghai Ülikoolis, conflict resolution õppereisil Ben Gurioni Ülikoolis (Iisrael) ning Euroopa Liidule ja Visegradi grupile keskendunud suvekoolis Budapestis. Mardi akadeemiliseks huviks on olnud Ida-Aasia poliitika.Mardi akadeemiline taust on andnud talle laialdased teadmised sotsiaalteaduslikest metodoloogiatest. IBSis on ta näiteks kaasalöönud projekti "Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüs" erinevates etappides, panustades ankeetküsimustike koostamisse, fookusgruppide läbiviimisesse ja kvalitatiivsete andmete analüüsi. IBSis on Mart osalenud ka Interregi projektides nagu „Inno Infra Share“ ja „Cities Multimodal“. Anastasia Pertšjonok – analüütik ja venekeelsete intervjuude läbiviimine, rändevaldkonna ekspert Anastasia on õppinud Tartu Ülikooli skandinavistika erialal ja töötanud peamiselt kodanikuühiskonna edendamisega. Praegu õpib Anastasia TÜ muutuste juhtimise magistriprogrammis. Anastasia huvialaks on lõimumisteemad ja töö haavatavate sihtgruppidega (töötud, rahvusvähemused, pagulased, vähem kindlustatud noored, sh nende haridusvõimalused). Täna töötab Anastasia lõimumisküsimustega aina enam kahel suunal: Eestis elavad venekeelsed inimesed ja Araabiamaadest (ja osaliselt ka teistest islamiriikidest) saabuvate immigrantide spetsiifilised lõimumisprobleemid. Anastasia on IBS uurimisprojektide käigus viinud läbi küsitlusi, intervjuusid ja fookusgruppe, vastutanud venekeelse suhtluse eest ning osalenud lõppraportite koostamises. Anastasia on töötanud alates 1995. aastast ka keeleõpetaja ja tõlgina. Anastasia on tegelenud kohanemisprotsesside toetamisega ja ühiskondlike hoiakute jälgimisega alates 2010 - koordineerinud rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuid, viinud läbi koolitusi, koordineerinud temaatilisi võrgustikke ja analüüsinud erinevate uuringute käigus keelelis-kultuurilist lõimumist. Praegu juhib Anastasia Tartu Rahvusvahelist Maja, mille eesmärk on toetada uussisserändajate kohanemist Tartus. Ingrit Leesti – Uuringumeeskonna assistent Ingrit on lõpetanud majandusarvestuse (keskhariduse baasil) Tartu Kutsehariduskeskuses. Ingrit täidab IBS us mh uuringute assistendi kohustusi. Peamiselt aitab Ingrit kvalitatiivse uurimismeetodite juures (s.o. sihtrühma värbamine ja ettevalmistuslikud ülesanded). 8  Kõigi uuringurühma liikmete kvalifikatsioon vastab ülesandepüstituses esitatud nõuetele. Uuringumeeskonna valdkondlik kogemus ning kõrge kvalifikatsioon tagavad uuringu kvaliteetse ja eesmärgipärase elluviimise. 4.2. Ajakava Hindamine on jagatud nelja peamisse etappi, mille raames viiakse läbi järgmised tegevused: Tegevus Aeg I ETAPP 0. Lepingu sõlmimine, kohtumine Tellijaga ja uurimisülesande 22.04 täpsustamine 1. Sekundaarallikate jm info kaardistamine 25.04–19.05 2. Intervjuude tegemine 26.04–10.06 II ETAPP 3. Info analüüs ja vahekokkuvõtete I 05.06–17.06 4. Kordusintervjuude tegemine 20.06–07.08 5. Info analüüs ja vahekokkuvõtete II 27.06–14.08 III ETAPP 6. Arutelu seminar I 17.08–21.08 7. Info analüüs ja vahekokkuvõte III 25.08–09.09 8. Arutelu seminar II 12.09–16.09 IV ETAPP 9. Lõpparuande esimese versiooni koostamine ja esitamine 12.09 – 25.09 10. Lõpparuande täpsustamine ja lõpliku versiooni esitamine 25.09 – 30.09 Ajakava on indikatiivne ning võib muutuda. Kõik muudatused kooskõlastatakse Tellijaga. 5. Hinnapakkumus Kulu liik Maksmumus Välised eksperdid (käsundusleping) 4 500 € Tehnilised kulud 1 000 € TU omnibuss 800 € Andmekogumine ja analüüs 11 641 € IBS üldkulu (9%) 2 500 € Vaata lisaks hinnapakkumisega kaasasolevat detailset eelarve indikatsiooni (IBS - EIM metoodika 2019 – eelarve.xlsx). Töö hind kokku 20 741 EUR, hind koos käibemaksuga 24 889 EUR. 9