Kiri

Kooskõlastamiseks: 4.06.2019 nr 8-1/19/2192 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Lastevanemate Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit SA Innove Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf. Kristin Hollo 735 0206 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  E ELNÕU 20 .05 .2019 Kodakondsuse seaduse ning p õhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus § 1. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eksami sooritanuks loetakse isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel nõutava tulemusega eesti keele või eesti keele kui teise keele riikliku testi .“; 2 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Eksami sooritanuks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korra alusel isik, kes on põhikoolis sooritanud riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist.“. § 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) p aragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „§ 30. Põhikooli lõpetamine (1) Põhikooli lõpetamise tingimused kehtestab kool põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas sätestatud alustel . (2) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse . (3) Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus . “; 2 ) paragrahv i 32 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) riiklike testide ja riiklikult korraldatud eksamite, riiklikke teste asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste hindamisvahendite (käesolevas paragrahvis testide ) ettevalmistamist; “; 3 ) p aragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „§ 33. Eksami - ja testi tulemus t e vaidlustamine (1) Riigieksami ja käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud eesti keele kui teise keele riikliku testi tulemuste peale võib esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse kättesaadavaks tegemisest või testi tulemuse teatavaks tegemisest vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister vaidekomisjoni. (2) Vaidekomisjon teeb vaidlustatud tulemusega töö kohta kümne tööpäeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätta tulemus muutmata; 2) tõsta tulemust; 3) langetada tulemust. (3) Eksami või käesoleva seaduse § 34 lõike 3 punktis 1 nimetatud eesti keele kui teise keele riikliku testi tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel , et eelnevalt on esitatud vaie vaidekomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud. “; 4 ) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 34. Õpitulemuste välishindamine ja riiklikud küsitlused (1) Õpitulemuste välishindamine toimub riiklike aine- ja pädevustestide ning gümnaasiumi riigieksamite (edaspidi koos riiklikud testid ) kaudu. Õpitulemuste välishindamine : 1) annab õpilasele ja vanemale teavet koolide õppe tulemuslikkusest ning õpilase õppimise suunamiseks ja edasise haridustee valikuks tagasisidet edasijõudmise ja saavutatud õpitulemuste kohta riikliku õppekava eesmärkide ja õpitulemuste alusel ning õpilaskonna tasemega võrreldes; 2) toetab õpetajat õpilaste edasijõudmise ja õpivajaduste selgitamisel ja sellele tuginedes õppetöö kavandamisel ning enda töömetoodika täiustamisel; 3) võimaldab koolis sisehindamiseks ning õppetöö täiustamiseks jälgida kogu riigi õpilaskonna taseme taustal ja õppeaastate võrdluses oma õpilaste edasijõudmist ja saavutatud õpitulemuste taset; 4) võimaldab kooli pidajal kvaliteetse üldhariduse võrdse kättesaadavuse tagamiseks jälgida tema hallatavate koolide õppetöö tulemuslikkust ja selle muutumist õppeaastate võrdluses ning teha tõenduspõhiseid otsuseid sekkumise vajaduse ja mõju selgitamiseks eesmärgiga kindlustada koolides õppe tulemuslikkus; 5) toetab riiki üldhariduse korraldamisel, kvaliteetse hariduse võrdse kättesaadavuse tagamisel, haridusuuenduste algatamise vajaduste ja mõju selgitamisel ning järelevalve teostamisel oma ülesannete täitmisega raskustes olevate õppeasutuste märkamisel; 6) lihtsustab eksamite tulemuste kaudu sobivate õpilaste valikut õpilaste vastuvõtmisel kutseõppeasutusse ja kõrgkooli. (2) Riiklike küsitluste ga kogutakse tagasisidet kooli tegevuse, õpilase toimetuleku ja heaolu kohta koolis ning teavet õppimist ja õpetamist mõjutavate tegurite kohta. Riiklikke küsitlusi viiakse läbi õpilaste, vanemate ja kooli töötajate seas. (3) Kõigile põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi: 1) eesti keele test või eesti keele kui teise keele test, mille sooritanule väljastatakse eesti keele tasemeeksami tunnistus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud ministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras; 2) riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist. (4) Võõrkeele riikliku testi võib lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud testiga samas keeles. ( 5) Riiklike testide ning riiklike küsitluste ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise, tulemuste säilitamise, tulemustest teavitamise, ja tulemuste analüüsimise, riiklike testide kontrollimise, ning eksamite hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 6) Riiklike testide ja riiklike küsitluste ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist, riiklike testide kontrollimist, tulemuste säilitamist, neist tulemustest teavitamist ja tulemuste analüüsimist ning gümnaasiumi riigieksamite ja põhikooli lõpus sooritatavate testide hindamist ja hindamise tulemuste vaidlustamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Valdkonna eest vastutav minister võib nimetatud tegevuste teostamiseks sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (7) Riiklike testide, gümn aasiumi koolieksamite ning riiklike küsitluste jaoks ettevalmistatud ülesanded, küsimustikud ja hindamisjuhendid on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse mõttes, millele kehtestatakse juurdepääsupiirang vastavalt avaliku teabe seadusele.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ...........................2019 Algatab Vabariigi Valitsus .......................2019 Seletuskiri kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kodakondsuse seadust ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (edaspidi PGS ). Kodakondsuse seadust täiendatakse ning seaduses esitatakse kodakondsuse taotlemise tingimuseks olevate eksamite ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamise üldised alused. PGSis muudetakse põhikooli lõpetamise tingimusi, jättes lõpetamise tingimustest välja riiklikud põhikooli lõpueksamid, täpsustatakse õpitulemuste välishindamise regulatsiooni, tuues ära õpitulemuste välishindamise eesmärgid hõlmatud sihtrühmade kaupa ja sätestades õpitulemuste välishindamise instrumendina riiklikud aine- ja pädevustestid; uue välishindamise instrumendina märgitakse seaduses õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused ning täpsustatakse testide andmekogu regulatsiooni tulenevalt eelnevalt nimetatud muudatustest. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM ) välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ( 735 0206, [email protected] ), v älishindamisosakonna peaeksperdid Aivar Ots (735 4053, [email protected] ) ja Pille Kõiv ( 735 0118, [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi HTMi õigusosakonna juhataja Sille Uusna (735 40 29, [email protected] ). Keeleliselt toimetas Hille Voolaid ( 735 0109 , [email protected] ) Märkused Välishindamise ja õppekorraldusega seotud muudatuste osas koostati esialgne väljatöötamiskavatsus 2015. aastal ja see saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 29. juulil 2015. aastal . Nimetatud väljatöötamiskavatsuse üheks eesmärgiks oli lahendada sa mu probleeme, mida lahendatakse praeguse eelnõuga. 16.–17. septembril ja 9. oktoobril 2015. aastal huvigruppidega toimunud arutelul väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekute üle jõuti üksmeelele järgmistes seisukohtades: Põhikooli lõpetaja võiks saada riikliku testimise kogemuse. Põhikooli lõpetamine ei tohiks sõltuda üleriigiliste lõpueksamite/testide rahuldavast sooritamisest. Põhikooli lõpetamise otsuse teeb ja hinnangu õppekava läbimise/saavutatud taseme kohta annab kool. Gümnaasiumile peab jääma autonoomia vastuvõtutingimuste osas. Samal arutelul pakuti põhikooli lõpueksamite muutmiseks välja järgmised alternatiivid: Põhikooli lõpus eksameid ei ole. Võimalik on viia läbi valdkonnatest III kooliastmes riigile vajaliku tagasiside saamiseks. Põhikooli lõpus on üksnes riiklikult korraldatud eesti keele eksam. Teisi riiklikke eksameid põhikooli lõpus ei ole. Vajadusel otsustab kool ise, milliseid eksameid tehakse või annab valiku õpilastele. Riik saab tagasisidet testide kaudu. Testid peaks võimaldama hinnata üldpädevusi. Eesti keel ja matemaatika on kohustuslikud kõigile, kuid ühepunktilise lävendiga, kolmas eksam tehakse õpilase valitud aines. Kohustus on teha eksam eesti keeles/eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja õpilase valitud aines koolieksam. Lisaks võimalus, mitte kohustus teha võõrkeeletest. Vahepealse aja jooksul on toimunud mitmeid kohtumisi ja erinevas vormis konsultatsioone huvigruppidega, mille tulemusel ei lähtuta käesolevas eelnõus täiel määral 2015. aasta väljatöötamise kavatsuses esialgselt välja pakutud lahendustest, küll aga arvestatakse eelmises väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekutele antud tagasisidega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse valitsusliidu üldeesmärkide täitmise 100 päeva plaani ülesandega nr 3.30. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Kodakondsuse seaduse muudatused Kodakondsuse seaduses tehtavate muudatuste eesmärk on sätestada seaduses üldised tingimused kodakondsuse taotlemiseks tehtavate testide ja põhikooli lõpus sooritatavate testide ühitamiseks. Koostoimes PGSis tehtavate muudatustega luuakse olukord, kus igal põhikoolilõpetajal on võimalik õpingute raames täita ka Eesti kodakondsuse saamise tingimused. 2.2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused PGSis tehtavate muudatuste eesmärk on muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi põhikoolis, et optimaalse testimiskoormusega laiendada koolide tegevuse tulemuslikkuse kohta antava tagasiside võimalusi ja pakkuda mitmekesisemat ning kvaliteetsemat tagasisidet õppetöö planeerimiseks ja läbiviimiseks ning koolide tulemuslikkuse jälgimiseks. Seniste põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamid kaotatakse, selle asemel võetakse põhikooli III kooliastmes kasutusele riiklikud aine- ja pädevustestid. Uue välishindamise instrumendina lisatakse õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Kodakondsuse seaduse muutmine Kodakondsuse taotlemiseks tuleb sooritada eksam eesti keele oskuse tõendamiseks ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hindav eksam. Seni on kodakondsuse seaduse, keeleseaduse ning PGSi alusel olnud võimalik ühitada nimetatud eksamid põhikooli lõpueksamitega. Eesti keele tundmist hindav eksam on ühitatud põhikooli lõpueksamiga eesti keeles teise keelena. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hindav eksam on olnud võimalik sooritada ühiskonnaõpetuse lõpueksami lisana. Eelnõu kohaselt ei sooritata põhikooli lõpetamiseks enam riiklikke lõpueksameid. Samas kehtestatakse PGSi § 34 lõikes 3, et k õigile põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi: 1) eesti keele test või eesti keele kui teise keele test, mille sooritanule väljastatakse eesti keele tasemeeksami tunnistus ministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras; 2) riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist. Tulenevalt põhikooli lõpetamise tingimustes tehtavatest muudatustest tuleb muuta ka kodakondsuse taotlemiseks sooritatavate testide regulatsiooni. Oluline on, et põhikoolilõpetaja saaks juba oma õpingute raames läbiviidavate riiklike testide eduka sooritamise korral täidetud ka kodakondsuse taotlemise nõuded eesti keele oskusele ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmisele. Eelnõu § 1 p 1 - sätestatakse, et eesti keele oskust hindava eksami sooritanuks loetakse isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel nõutava tulemusega eesti keele või eesti keele kui teise keele testi. Kodakondsuse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt on eesti keele oskus kodakondsuse seaduse tähenduses eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B-1 tasemele või sellele vastavale tasemele. PGSi § 34 lõike 3 kohaselt väljastatakse eesti keele kui teise keele testi sooritanule eesti keele tasemeeksami tunnistus sama paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud ministri määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Viidatud ministri määruses on praegu sätestatud, et p õhikooli eesti keele kui teise keele eksam on ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga. Eesti keele tasemetunnistus (B1) väljastatakse juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Eelnõust tulenevalt on vajadus muuta ka eelnimetatud määruse sätet ja sõna „eksam“ asendatakse sõnaga „test“, kuid testi tasemeeksamiga ühitamise sisulisi tingimusi ei ole kavas muuta. Seega on eesti kodakondsuse taotlemise tingimus keeleoskuse osas täidetud juhul, kui eesti keele kui teise keele riikliku testi sooritamisel saab õpilane vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei ole alla 0 punkti. Eelnõu § 1 p 2 - sätestatakse, et eksami sooritanuks loetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel isik, kes on põhikoolis sooritanud testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist. PGSi § 34 lõike 3 punktis 2 sätestatakse eelnõuga, et kõigile põhikooli riikliku õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele viiakse enne põhikooli lõpetamist läbi riiklik test, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist. Et täita kodakondsuse saamise nõuded, tuleb test sooritada nõutavale tulemusele. Nõuded testi sooritamise tasemele kehtestab Vabariigi Valitsus kodakondsuse seaduse § 9 lõike 2 alusel ja neid ei ole kavas sisuliselt võrreldes kehtiva korraga muuta. Kodakondsuse saamise nõuete täitmise eelduseks on, et õpilane saab testil 75 protsenti maksimaalsest tulemusest. Kui seni pidi õpilane kodakondsuse taotlemise tingimuste täitmiseks põhikooli lõpus sooritama riikliku lõpueksami ühiskonnaõpetuses, siis eelnõuga luuakse võimalus hinnata Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist põhikooliõpingute raames testiga, mis viiakse läbi kõigile põhikooliõpilastele ja mis ei ole seotud põhikooli lõpetamisega. Täiendavat eksamit põhikoolilõpetaja kodakondsuse taotlemiseks enam sooritama ei pea. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ühitamine samasisulise riikliku testiga, mis viiakse läbi kõigile põhikoolilõpetajatele ning mis ei ole seotud põhikooli lõpetamisega, loob senisest paindlikumad ja soodsamat tingimused Eesti kodakondsuse taotlemise tingimuste täitmiseks põhikooliõpingute raames. § 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 2.1. Praeguse põhikooli õpitulemuste välishindamissüsteemi puudused Riikliku õppekava kontekstis hinnatakse korrapäraselt igal aastal kõigis põhikooli kooliastmetes eesti keele või eesti keele kui teise keele ja matemaatika õpitulemusi. Teiste ainevaldkondade tulemusi hinnatakse kas harva (teiste õppeainete tasemetööde korraldamine I ja II kooliastmes) või kooli ja riigi tulemuslikkuse kohta järelduste tegemist mittevõimaldaval viisil (põhikooli valikeksamid, kus tulemused ei ole õppeasutuste ja õpilaskonna suhtes esinduslikud). Ainealaste õpitulemuste kõrval seavad riiklikud õppekavad juba aastaid eesmärgiks õppe- ja kasvatustöös õpilaste üldpädevuste arengu toetamise. 2014. aastal seati Eesti elukestva õppe strateegiaga 2020 eesmärgiks üldpädevuste hindamiseks võimaluste loomine. Arendustööga on alustatud, kuid praegune õigusruum ei võimalda õpitulemuste välishindamise raames seda eesmärki saavutada. PGSi § 34 kohaselt on tasemetööd seotud konkreetse õppeainega, jättes kõrvale üld - ja valdkonnapädevuste hindamisvahendid ning õppeainete ülesed (ainevaldkondlikud) hindamisvahendid. Eelnevast nähtub, et küllaldane tagasiside õppe tulemuslikkusest ei ole riigi, koolipidajate, koolide ja õpetajate ning õpilaste jaoks kättesaadav. PGS seab õpitulemuste välishindamisele väga üldise ülesande (§ 34 lg 1), jättes hindamise sisulised ülesanded, sh eri sihtrühmade puhul, arusaadaval kujul avamata. Seda funktsiooni on osaliselt püütud täita haridus- ja teadusministri määruse ga nr 54 , mis peaks olema pigem tegevuse korraldamist reguleeriv akt. Kuigi seire korraldamisel on äärmiselt oluline hindamistulemuste ajaline võrreldavus ja seostamine pikianalüüsides , ei rakendata testide väljatöötamisel ja tulemuste analüüsimisel selleks vajalikke meetodeid, mistõttu hinnangud tulemuste muutumisele ja õppe tõhususele ei ole täpsed. Tulemuste kasutamise probleemi süvendab asjaolu, et testid kalduvad üldiselt olema õpilaste jaoks pigem lihtsad, tuues välja madalate tulemustega õpilased, kuid jättes märkamata teistest tugevamad/andekad. Tegemist ei ole õiguslikust regulatsioonist tekkinud probleemiga, kuid selle lahendamine on otseselt seotud eelnõus käsitletavate teemadega. Mitmekülgsema ja asjatundliku tagasiside andmine õpilaste ja õpetajate heaolu ja toimetuleku kohta koolides on väga oluline selleks, et mõista õpikeskkonna ja õppeprotsessi omadusi ja mõju. Sama ülesannet on omaloodud küsitlustega täitnud koolid ja koolide pidajad ka varem, kuid kitsaskohad olid sel juhul nii küsimustike ja nende vastuste analüüside kvaliteedi varieerumine kui ka küsitluste läbiviimisega seotud töö maht. Praegu korraldab SA Innove HTMi tellimusel vajalikke küsitlusi sisuliselt uuringute vormis. Puudub riiklike küsitluste korraldamiseks seadusest tulenev volitus ning reguleerimata on ka riigi poolt vastavat laadi andmete kogumist, säilitamist ja töötlemist ning jagamist määratlev kord. See seab piiranguid ja muudab ebaselgeks küsitluste tulemuste kasutamise võimalused. Erinevalt gümnaasiumiastmest on põhiharidus kohustuslik haridustase, mis peab looma võimalused võimetekohaseks õppimiseks kõigile õpilastele. Sellest tulenevalt on põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtted õppe diferentseerimiseks. Põhiharidusele kohalduva õppimise käsituse raames on sätestatud ( PRÕKi § 5 lõike 4 punkt 8), et õpet kavandades ja ellu viies kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust, õpilase tunnetustegevuse (nt mõtlemine, taju) eripära ja võimeid. PRÕKi § 16 lõikes 1 on sätestatud, et õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Riiklik õppekava näeb ette vajaduse ja võimaluse õpet diferentseerida, kuid praegused ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamid ei toeta samaväärselt diferentseeritud õppimise hindamist. Eesti koolile on antud suur autonoomia õppe korraldamisel ning selle rakendamist ja tulemuslikkust peab toetama ka õpitulemuste hindamine tervikuna. On oluline, et koolis ei keskenduta mitte eksamiks valmistumisele, vaid teadmise, oskamise, arusaamise, mõistmise ja analüüsivõime kujunemisele. Seega ei toeta praegune õpitulemuste välishindamine lõpueksamite vormis põhikoolidele antud autonoomiat ja õpilaste individuaalsete võimete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamist. Kuigi ühtsete ülesannetega lõpueksamid koostatakse eksameid korraldavas asutuses tsentraalselt koos nende kasutamise juhistega, hindavad töid õpetajad koolides. Riikliku lõpueksami ebaõnnestumisel sooritatakse korduseksam koolieksamina. Koolieksamimaterjalid valmistab ette kool ja sellele ei ole seatud riiklikke tingimusi. Seega on võimalik arvestada õpilasele õpingute jooksul kohaldatud eritingimusi ja lähtuda näiteks õpilase individuaalsest õppekavast. Näiteks 2016. a-l said matemaatika lõpueksamil negatiivse hinde 1635 õpilast (14,5% kõigist põhikoolilõpetajatest) ja 1375 neist (12,2% põhikoolilõpetajatest) said pärast koolieksamil positiivse hinde. Näide osutab, et riikliku eksami negatiivne hinne parandatakse üldjuhul järgneval koolieksamil positiivseks. Lühikese vahega antud hinnangute alusel nõrkade õpilaste tase reeglina paraneb. Kuna järeleksami teeb kool, ei ole võimalik otsustada, kas tegemist on sisulise taseme parandamise või leebema hindamisega. Korduseksamitena korraldatavate koolieksamite sisu ja tulemused ei ole seega võrreldavad ning ei paku sisendit ei õppe tulemuslikkuse tagasisidestamiseks ega õpilaste järgmisele haridustasemele vastuvõtmiseks. Kuigi kõik õpilased sooritavad põhikooli lõpueksamid, näevad paljud gümnaasiumid siiski vajadust korraldada vastuvõtukatseid. Ligi pooled gümnaasiumitest teevad vastuvõtukatseid (48%) . Vähemalt pooled gümnaasiumite õppekohtadest täidetakse katsete abil. Levinud on õpilaste testimine kolmes aines: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel (vastuvõtutingimuste kirjelduste alusel kindlasti u 1/3 gümnaasiumitest tuleb teha testid kõigis neis ainetes). Reaalsuundadele vastuvõtul tehakse lisaks teste loodusainetes. Harvem hinnatakse teadmisi sotsiaalainetes. Eelnev info näitab, et umbes pooled põhikoolilõpetajatest peavad põhikooli lõpus sooritama teste topelt koormusega. 2.2. Huvigruppide kaasamine ja tagasiside Huvigruppide esindajatelt ettepanekute koondamiseks korraldas Haridus- ja Teadusministeerium 21. mai l 2018. aasta l ümarlaua, kuhu kaasati koolipidajaid, koolijuhte, õppealajuhatajaid, õpetajaid, õpilasi ja lastevanemaid. Kokkuvõtlikult nähti praeguste põhikooli lõpueksamitega seoses järgmisi kitsaskohti: Eksam ei anna sisendit gümnaasiumites vastuvõtu korraldamiseks. Praeguses vormis eksamid annavad koolile sõnumi, et tema õppekvaliteeti ei usaldata. Eksamite läbiviimise kord ei ole sobilik kõigile erivajadustega õpilastele. Põhikooli lõpus on kooli jaoks hilja saada infot õpilase taseme kohta. Eksam ei peaks olema õppimise motivaator. Lõpueksamite positiivsete külgedena toodi välja järgmist: Eksamitulemused on üks mõõdik koolis sisehindamise läbiviimisel. Eksamid takistavad õpilastel ja õpetajatel mugavustsooni langemist ja motiveerivad õpilasi õppima. Eksamid tagavad ühtse põhihariduse. Annavad riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolivõrgus. Tulevikuks pakuti järgmiseid lahendusvariante: Lõpetada riiklike põhikooli lõpueksamite tegemine. Eksamid ei peaks olema lõpetamise tingimus. Kooli lõpetamine peaks olema kooli otsustada. Riik ei pea tegema gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumiseksameid. Õpilase jaoks peavad sisseastumiseksamid olema vabatahtlikud. Eksamite kaotamine soodustaks koolidevahelist koostööd (sh kutsekoolide ja gümnaasiumite vahel). Kool vastutab õpilase arengu toetamise eest. Koolile, kooli pidajale, kooli kogukonnale tuleks anda vabadus määrata koolist väljaarvamise ja kooli sisseastumise tingimused ise. ( Oskustepõhine ) loovtöö ja uurimistöö kui lõpetamise tingimus peaks jääma. Kui riik vajab tagasisidet õppe kvaliteedi kohta, tuleb eksamid asendada tasemetöö tüüpi testidega. Vähemalt iga kolme aasta tagant peaks iga kool osalema tasemetöös. Lisaks koguti esialgsete ettepanekute põhjal koostatud alternatiivsetele stsenaariumitele tagasisidet 2018. aasta juunis (Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Koolijuhtide Ühenduse maakondade alaühendused, Erakoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus , Eesti Linnade ja Valdade Liit). Pakkusime huvigruppidele välja järgmised võimalikud stsenaariumid: Stsenaarium 1: Gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste poolt korraldatud sisseastumiskatsed ja riiklikud tasemetööd põhikooli III kooliastmes. Stsenaarium 2: Riiklikud sisseastumistestid ja tasemetööd põhikooli III kooliastmes. Stsenaarium 3: Kombineeritud hindamine põhikooli lõpus riiklike sisseastumistestide ja põhikooli III astme tasemetöödega. Enam ik tagasisidet andnud huvigruppide esindajatest pooldas esimest stsenaariumi, mille kohaselt põhikooli lõpus eksameid ei ole, gümnaasiumid ja kutseõppeasutused korraldavad ise sisseastumiskatsed ja põhikooli III kooliastmes viiakse läbi riiklikud tasemetööd. Olulisena märgiti, et põhikooli lõpetamise peab otsustama kool, kuid samas peab säilima riiklik välishindamine ka III kooliastmes, mille kaudu tagatakse objektiivne tagasiside riigile, koolipidajatele, koolile, õpetajale ja õpilastele. Tehti ettepanekuid ka praeguste tasemetööde sisuliseks edasiarendamiseks (fookus peaks olema kõigil ainetel, tasemetööd peaksid andma põhjalikku tagasisidet õpilasele ning suunama erinevate aineteadmiste seostamisele), tähelepanu tuleks pöörata õpilaste koormuse ja pinge vähendamisele kooliaasta lõpus, vähendada tuleks õpilaste testimiskoormust. Erinevate arvamuse esitajate seisukohad lahknesid teatud määral selles osas, kas ja milline riiklik test peaks olema ette valmistatud gümnaasiumisse vastuvõtu korraldamiseks. Kõikidele tagasisidet jaganud huvigruppidele koostati vastuskiri, lähtudes nende eelistatud stsenaariumist, kus põhjendati enam poolhoidu pälvinud stsenaariumi seotust huvigrupi enda poolt valituga. 2.3. Eelnõu sätted Eelnõu § 2 p 1 – eelnõu kohaselt ei sooritata põhikooli lõpus lõpetamise eelduseks olevaid riiklikke eksam eid . Pädevus õppekava läbimise ja põhihariduse omandamise kohta otsuse langetamiseks on koolil, kus õpilane on üheksa aastat õppinud. Täpsed lõpetamise tingimused sätestatakse eelnõu kohaselt, nagu praegugi, põhikooli riiklikus õppekavas. Põhikooli riiklikku õppekava muudetakse ning sätestatakse, et õpilane lõpetab põhikooli, kui tal on õppeainete viimased aastahinded vähemalt „rahuldavad” ning kui ta on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on kuni kahes õppeaines viimane aastahinne nõrk või puudulik. Seaduse tasandil jäetakse alles regulatsioon muu õppekeelega, keelekümblusklassis õppivate või eesti õppekeelega kooli või klassi kuni kuue aasta jooksul enne lõpetamist õppima asunud õpilaste võimaluse kohta saada eesti keele tasemeeksami tunnistus keeleseaduse § 26 mõttes. Varasema eesti keele kui teise keele eksami asemel sooritatakse selleks eesti keele kui teise keele riiklik test (vastav regulatsioon kehtestatakse eelnõu kohaselt PGSi §-s 34). Muudatusega antakse põhikooli lõpetamise otsuse tegemise pädevus tervikuna koolile. Riikliku õppekava alusel on koolil õigus kehtestada lõpetamise tingimusena näiteks kooli spetsiifikale vastava koolieksami või näiteks loov- või uurimistöö tegemine. Sellega toetatakse põhihariduse õppimise käsituse rakendamist ( PRÕKi § 5 lõike 4 punkt 8), mille kohaselt õpet kavandades ja ellu viies kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust, arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära ja võimeid. Väheneb koolide ja õpilaste motivatsioon keskenduda üksnes eksamiainetele. Luuakse avaramad võimalused kooli jaoks panustada täiel määral iga õpilase arengu, oskuste omandamise ja pädevuste kujundamise toetamisse. Kaotatakse dubleerivate eksamite tegemine (põhikooli lõpueksamid ja keskhariduse taseme õppeasutuste sisseastumiseksamid) põhikooli lõpus. Eelnõu § 2 p 2 – põhikooli lõpueksamitest loobumisega seoses täpsustatakse testide andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Eelnõu § 2 p 3 – tulenevalt eelnõu tehtavatest muudatustest jäetakse PGSi § 33 sõnastusest välja viited ühtse põhikooli lõpueksami vaidlustamise võimalusele. Jääb võimalus vaidlustada eesti keele kui teise keele riiklikku testi. Vaie eesti keele kui teise keele riikliku testi tulemuse peale tuleb esitada viie tööpäeva jooksul pärast ainetesti tulemuse teatavaks tegemist. Põhikooli testidest on võimalik vaidlustada vaid eesti keele kui teise keele testi, mille edukalt sooritanule väljastatakse eesti keele tasemeeksami tunnistus vastavalt keeleseaduse § 26 lõikele 1, tulemusi. Seda põhjusel, et teiste ainetestide tulemused ei mõjuta otseselt õpilase õigusi ja võimalusi, kuid eesti keele kui ainetesti soorituse edukusest sõltub, kas õpilane saab eesti keele tasemeeksami tunnistuse või mitte. Seega peab olema antud juhul võimalik tulemust vaidlustada. Lisaks asendatakse termin apellatsioonikomisjon eesti keelele omasema nimetusega vaidekomisjon. Samuti muudetakse riigieksamite tulemuste peale esitatud vaiete läbivaatamise aega. Praegu on läbivaatamise aeg seaduses määratletud päevade, mitte tööpäevadena. Kuna vaiete läbivaatamine jääb üldjuhul riiklike pühade perioodi, on tähtajast kinnipidamine mõningatel juhtudel väga keeruline. Selleks, et tagada vaidekomisjonile ja vaiete läbivaatamisele kaasatud ekspertidele reaalne võimalus täita seadusega määratud ülesannet tähtaegselt, sätestatakse vaiete läbivaatamise tähtaeg tööpäevadena analoogiliselt vaide esitamiseks sätestatud tähtajale. Vaide esitamiseks on eksaminandidele PGSi § 33 lõike 1 kohaselt antud 5 tööpäeva. Eelnõu § 2 p 4 – eelnõus esitatud muudatuste ja eelnõu rakendamisel kavandatud muudatuste koostoimes tagatakse õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiine ja võrreldav tagasiside riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste, sealhulgas üld - ja valdkonnapädevuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkuse kohta. Kuna aine- ja pädevustestid viiakse läbi ka põhikooli lõpus, täidetakse selle kaudu seni põhikooli lõpueksamitel lasunud õpitulemuste välishindamise ülesanded. Õpitulemuste välishindamine peab praktikas täitma eri sihtrühmade jaoks mitmekülgseid ülesandeid, mida kehtiva seaduse sõnastus välja ei too. Antud valdkonnas selguse suurendamiseks on § 34 lõikes 1 täpsustatud hindamise vastavaid ülesandeid. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks algatatud haridusuuendus seab mitmeid hindamisega seotud eesmärke, mida ühendab kavatsus seada hindamise eesmärgiks õpilase vajaduste ja edasijõudmise teadvustamise ning edasiseks õppeks sisendite pakkumise. Koolides peavad olema senisest suuremad võimalused õpilaste edasijõudmise jälgimiseks. Riiklik õppekava hõlmab õppimisele seatud eesmärke ( üld - ja valdkonnapädevuste eesmärgid), mille kohta õpitulemuste välishindamisel praegu tagasisidet ei anta. Seni on õppeprotsessis õpitulemuste hindamiseks kasutatud teste, mida nimetatakse tasemetöödeks ning mis mõõdavad õpitulemusi teatud õppeaines, võimaldades üldjuhul märgata nõrku õpilasi. Nii kitsas hindamise funktsioon kui varasemate aegade välisele kontrollile orienteeritud kasutusviis tingib koolides pigem negatiivset suhtumist ja hindamisega seotud ärevust õpetajate ja õpilaste hulgas. Kuna õpitulemuste välishindamisel tulevad kasutusele kaasaegsemate hindamisvõimalustega ja õppimise toetamiseks tagasiside andmisele suunatud hindamisvahendid, muudetakse eelnõuga testi nimetust: loobutakse nimetusest tasemetöö ning näha selle asemel õpitulemuste välishindamise vahenditena ette riiklikud aine- ja pädevustestid . Seaduse tasemel konkretiseeritakse õpitulemuste välishindamise ülesanded, mis lähtuvad sihtrühmade teabevajadusest, ning mis on aluseks testimissüsteemi ülesehitusele, testide väljatöötamise ja tulemuste analüüsi metoodikale ning tulemuste kohta tagasiside andmisele (§ 34 lg 1). PGS esitab praegusel kujul väga üldise eesmärgi (§ 34 lg 1) ning annab tegevuse täpsema korraldamise reguleerimise haridus- ja teadusministri pädevusse. Õpitulemuste välishindamise funktsionaalsuse tagamiseks on osalt hindamisülesandeid täpsustatud 2015. aastal haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrusega nr 54. Regulatsioonide arusaadavuse ja sidususe mõttes on otstarbekas tuua konkreetsed hindamisega täidetavad ülesanded üle PGSi . U ue välishindamisinstrumendina sätestatakse õpilaste, vanemate ja koolitöötajate riiklikud küsitlused. Kui seni on koolidele antud tagasisidet ainult eksamite ja tasemetööde tulemuste kohta, siis küsitluste läbiviimisega tagasiside võimalused avarduvad. Et luua konteksti, tõlgendada ja selgitada õpilaste eksami või riikliku testi tulemust, seostatakse see küsitlustest saadava teabega. Nii saavad kool ja õpetaja mitmekesisemat ja kvaliteetsemat tagasisidet õppetöö planeerimiseks ja läbiviimiseks. Küsitlustega hakatakse koguma infot õpilase õppetööd iseloomustavate tunnuste kohta (nt kasutatud õpetamismetoodika või -erisus, õpikogemused väljaspool kooli), aga ka õppekorraldust ja õppekeskkonda iseloomustavate tegevusnäitajate kohta (nt rahulolu, turvalisus, kaasatus, koolikiusamise esinemine). Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse v älja volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile aine- ja pädevustestide toimumise iga-aastaseks aegade määramiseks, täpsustades samas volitust tasemetööde läbiviimise korra osas, mis on aluseks kehtivale määrusele . Praeguste arengute raames on eesmärgiks võetud, et tulevikus saaks kool registreeruda testi sooritama talle sobivatel aastatel ja sobivates ainetes, kusjuures viies ainevaldkonnas on testimisvõimalused tagatud iga-aastaselt. Seega kujuneb testimiste läbiviimiseks püsiv korraldus. Riiklikke aine- ja pädevusteste korraldav riigi sihtasutus teavitab ettenähtud korras koole testimisperioodidest ja valimisse kaasamisest. Selline muudatus eeldab veel põhjalikke arendustegevusi aine- ja pädevustestide sisulises ettevalmistuses ja korralduses. Selleks, et seaduse regulatsioon ei saaks takistuseks korralduslike uuenduste kasutuselevõtmisel, ei ole mõistlik jätta riiklike aine- ja pädevustestide ajast teavitamise kord valdkonna eest vastutava ministri kehtestada. Paragrahvi 34 lõikes 8 sätestatakse, et riiklike testide, gümnaasiumi koolieksamite ning riiklike küsitluste jaoks ettevalmistatud teave on piiratud juurdepääsuga teave avaliku teabe seaduse tähenduses ning Haridus- ja Teadusministeerium või lõikes 7 nimetatud sihtasutus või gümnaasiumi koolieksamite korral kool võib tunnistada selle avaliku teabe seaduse §-s 36 sätestatud piiranguid arvestades asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui selle avalikuks tulek kahjustaks riiklike testide, küsitluste, põhikooli eesti keele kui teise keele eksami, riigieksamite või koolieksamite tulemuste usaldusväärsust. Testide ja küsitluste ettevalmistamisel ja analüüsimisel koostatavad töömaterjalid ei saa juba olemuslikult olla avalik teave. Eksamiülesanded on konfidentsiaalne info ja ei kuulu avalikustamisele enne eksamit ning teatud osas ka pärast eksamit. See on testikorralduses tavapärane reegel. Samas on oluline, et teabe asutusesiseseks teabeks tunnistamise võimalus oleks konkreetselt ja selgelt reguleeritud seaduse tasandil, et välistada vastuolu ja mitmeti tõlgendatavust erinevate valdkondade õigusaktide vahel. Volitust asutusesiseseks teabeks tunnistamiseks ei ole otstarbekas sätestada väga detailselt ja mõistlik on lähtuda eesmärgist, milleks on tulemuste usaldusväärsus. Piirid teabe asutusesiseseks tunnistamisele tulenevad avaliku teabe seaduse §-st 36. Paragrahvi 34 muudatuse rakendamisel on kavas järgmised muudatused riiklike aine- ja pädevustestide korralduses: Iga-aastaselt on kvaliteetsete eelkatsetatud ainetestide olemasolu ja testimisteenuse osutamisega tagatud õpitulemuste välishindamine keele ja kirjanduse, matemaatika ja loodusainete valdkonnas kõigis põhikooli kooliastmetes. II ja III kooliastmes lisanduvad sotsiaalainete ja võõrkeelte ainevaldkondade riiklikud aine- ja pädevustestid. See puudutab õpitulemuste välishindamise korralduslikku külge, mille lahtikirjutus on praegu ja jääb ka eelnõu kohaselt haridus- ja teadusministri pädevusse. Sellise süsteemi rakendamine tähendab, et puudub praktiline vajadus haridus- ja teadusministri poolt iga-aastaseks riiklike aine- ja pädevustestide ja toimumisaegade nimetamiseks ning seoses sellega kaotatakse seadusest vastav volitusnorm ( PGSi § 34 lg 3 tasemetööde ainete, vormide ja aja kehtestamise kohta). Kuigi hindamissüsteemi üldine ülesehitus tuleb aktiga määratleda, siis selle lahenduse elluviimine toimub riiklikke aine- ja pädevusteste korraldava asutusega sõlmitava lepingu põhjal püsiva lahendusena. Põhikooli I ja II kooliastmes ja osaliselt III kooliastmes saavad koolid riiklike ainetestide kasutamisel kujundada enda õppetöö seireks ja arendamiseks sobiva hindamise korralduse, määratledes, millistel aastatel ja millistes õppeainetes testimistel osaletakse. Koolides tuleb pakutavate testide ringis tagada samas aines õpitulemuste hindamisel osalemine vähemalt üks kord kolme õppeaasta kohta. Koolid saavad hindamisel osaleda ka sagedamini. Säilib riikliku valimi põhjal testide läbiviimine, et tagada esinduslike testinormide leidmine, mis on aluseks ka riiklikul tasemel õpitulemuste seirele. Põhikooli III kooliastmes viiakse ainetestid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hindav test iga-aastaselt läbi kõigile õpilastele. Seaduse tasandil on sätestatud kõikse valimi kasutamine just eesti keele ja eesti keele kui teise keele ainetesti ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hindava testi kohta. Selline regulatsioon lähtub eesmärgist tõsta esile ning tagada eesti keele kui riigikeele oskuse ning Eesti ühiskonna toimimise põhialuste tundmise olulisust. Need on oskused ja teadmise d , mis on olulised igale Eesti elanikule. Samuti on oskused, mis on eelduseks Eesti kodakondsuse taotlemisel. Eelnõuga tagatakse, et kõigil põhikooliõpilastel on oma õpingute raames võimalik täita ka tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ja nad ei pea kodakondsuse taotlemiseks enam sooritama eksamit eesti keele oskuse või Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tõendamiseks. Eesti keele testi riikliku testi läbiviimine kõigile põhikoolilõpetajatele on oluline ka selleks, et tagada kogu õpilaskonna ja koolivõrgu ulatuses põhihariduse õpiväljundite seire ja võimalused sama kooliastme läbilõikeliste ja varasemate hindamistega seotud pikianalüüside põhjal tagasisidestada õppeprotsessi toimimist ja õppes edasijõudmist. See lahendus lähtub arusaamast, et koolil on vastutus ja võimekus õppeprotsessi iseseisvaks kujundamiseks ja selle kvaliteedi tagamise süsteemi loomiseks ning seetõttu on mõistlik tagada võimalus paindlikumaks osalemiseks riiklikel testimistel. Teiselt poolt luuakse nii ka olukord, kus määratud sagedusega tuleb kõigil õppeasutustel osaleda riiklikul hindamisel. See ei võimalda tekkida „nähtamatutel“ koolidel (koolid, mis ei ole aastaid sattunud testide läbiviimise juhuvalimisse ega osale ka omal soovil õpilaste hindamisel). Põhikooli III kooliastmes läbiviidavad ainetestid korraldatakse enne järgmisele haridustasemele vastuvõtuprotsessi algust. Nii aitab riiklikest ainetestidest saadav tagasiside õpilasi kandideerimisotsuste langetamisel. Õpilane saab objektiivset tagasisidet oma taseme kohta võrreldes teiste põhikoolilõpetajatega. Koolidele kasutamiseks on loodud õpilaste üldpädevuste hindamise testid. Tegemist on vähemalt järgneva kuue aasta jooksul riiklikult korraldatud testimisteenusega, mille ülesandeks on koolidele ja õpetajatele tagasiside võimaldamine õpilaste üldpädevuste kohta. Samas on üldpädevuste arengu toetamine alles kujundatava metoodika valdkond ning seetõttu ei ole põhjendatud nende kasutamise sidumine teiste õpitulemuste välishindamise ülesannetega, eriti tulemusvastutuse osas. Eelnõu ettevalmistamisel kaaluti ka ühtsete keskhariduse tasemel vastuvõtmiseks korraldatavate vastuvõtukatsete täpsemat reguleerimist. Praeguse ja ka eelnõuga sätestatava regulatsiooni kohaselt korraldavad õpilaste vastuvõttu põhiharidusele järgneval haridustasemel gümnaasiumid ja kutsekoolid. Mitmed huvigruppide esindajad on viidanud vajadusele korraldada riiklikult ühtsed sisseastumiskatsed. Ka Haridus- ja Teadusministeeriumis eelnõu ettevalmistamisel teostatud analüüs näitab, et l igi pooled gümnaasiumitest teevad vastuvõtukatseid (48%) ja vähemalt pooled gümnaasiumite õppekohtadest täidetakse katsete abil. Üldiselt on vastuvõtukatsete sihiks leida üles tugevamad kandidaadid. Väikese/puuduva konkurentsiga piirkondades kasutatakse katseid ka tulevaste õpilaste lähtetaseme selgitamiseks. Ühest küljest näitab see, et gümnaasiumid on suutelised korraldama õpilaste vastuvõttu iseseisvalt. Teisalt viitab statistika sellele, et väga suur hulk õpilasi peavad erinevate koolide vastuvõtukatsetel osalema ja õpilaste testimiskoormus 9. klassi lõpus on seetõttu suur. Seega toimivad nii koolide kui õpilaste jaoks kõige paremini lahendused, kus vastuvõtukatsed piirkonna koolidesse on korraldatud ühiselt. Ühiskatsed hõlbustavad tõhusalt kandideerimist juhul, kui hõlmatud on suurem osa, veel parem kui kõik, piirkonna gümnaasiumid est . PGSi § 27 lõiked 3 ja 4 loovad õigusliku aluse riiklike vastuvõtutestide ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Paragrahvi 27 lõike 3 kohaselt on g ümnaasiumi vastuvõtmise eeldus põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister . Nimetatud lõike alusel sätestatud määruses ei ole praegu ette nähtud gümnaasiumide jaoks kohustuslikke tingimusi täiendavalt seaduses nimetatud tingimustele. Samas annab PGSi § 27 lõige 4 aluse kehtestada kohustusliku tingimusena riiklikult ettevalmistatud testi tulemuste arvestamine ja piirata riiklikult testitavates valdkondades gümnaasiumide poolt eraldi vastuvõtutestide korraldamist. Üleriigiliste vastuvõtutestide läbiviimine eeldab, et nende sisu, ülesehitus ja korraldus oleks koolidega põhjalikult ja detailselt läbi arutatud, et gümnaasiumidel säiliks võimalus arvestada kooli vastuvõtmisel just neid näitajaid, mis gümnaasiumi eripära arvestades on kooli jaoks olulised. Kuna riikliku vastuvõtutesti ettevalmistamine ei eelda muudatusi seaduse tasemel, siis seda käesolevas eelnõus ei käsitleta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „riiklikud aine- ja pädevustestid“. Kuna õpitulemuste välishindamisel tulevad kasutusele kaasaegsemate hindamisvõimalustega ja õppimise toetamiseks tagasiside andmisele suunatud hindamisvahendid, muudetakse eelnõuga testi nimetust: loobutakse nimetusest tasemetöö ning näha selle asemel õpitulemuste välishindamise vahenditena ette riiklikud aine- ja pädevustestid . Uus termin hõlmab ka hindamisvahendeid, mis on suunatud üld - ja valdkonnapädevuste hindamisele. Ühtlasi asendatakse termin apellatsioonikomisjon eesti keelele omasema nimetusega vaidekomisjon. Kõik komisjoni tegevust puudutavad õigused ja kohustused jäävad samaks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga otseselt seonduvaid Euroopa Liidu õigusakte ei ole. 6. Seaduse mõjud Käesolevas eelnõus välja pakutud regulatsiooni muudatused mõjutavad peamiselt järgmisi sihtrühmi: 1. õ pilased ja nende vanemad; 2. k oolid; 3. k ohalikud omavalitsused. Peamised muudatused: (a) nimetatakse sihtrühmad ja nende osas õpitulemuste välishindamisega täidetavad ülesanded; (b) laiendatakse õpitulemuste välishindamise objekti, kaasates õpitulemuste kõrval üld - ja valdkonnapädevused ja täpsustades vastavalt (c) hindamisvahendite nimetusi, asendades tasemetööd riiklike aine- ja pädevustestidega ning (d) laiendades hindamisvahendite ringi, lisades riiklikud küsitlused. Täpsusta ta kse (e) hindamise korraldust/valdkonna ministri volitusi hindamise korraldamise reguleerimiseks. 6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.1.1. Õpitulemuste välishindamisega seotud muudatused Mõju sihtrühm: õpetaja, kool, kooli pidaja, õpilane, vanem. Mõju kirjeldus: Muudatus käsitleb otseselt õpilaste edasijõudmise ja õpivajaduste kohta info edastamist mitmetele osapooltele nii õppimise suunamiseks (õpilane, vanem, õpetaja) kui õppe kvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks (õpetaja, kool, kooli pidaja). Tegemist on meetmega, mis toetab paremat õppimist ja väljavaateid kõrgema haridustaseme/kvalifikatsiooni omandamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Pedagoogilisest tööst koolides ja õppetöö kvaliteedijuhtimisest eraldivõetud meetmena ei oma olulist vahetut sotsiaalset mõju elanikkonna oskuste ja hariduse tasemele. Mõju on pikaajaline ning kaudne: paremini suunatud haridussüsteem tagab õpilaste paremad teadmised ja oskused ning see avaldab pikas perspektiivis positiivset mõju ühiskonna heaolule. 6.1.2. Kodakondsuse seaduse muudatused Mõju sihtrühm : põhikooli lõpetajad Mõju kirjeldus : Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise hindamine põhikoolis seotakse lahti lõpetamise tingimuseks olevast eksamist. Seni on põhikoolilõpetajatel olnud võimalik sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam ühiskonnaõpetuse riikliku lõpueksami lisana. Hindamise seotus põhikooli lõpueksamiga ei ole seni soodustanud Eesti kodakondsuse taotlemise tingimuste täitmist põhikooliõpingute raames. Ühiskonnaõpetuse lõpueksami lisana on Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritanud väga vähesed õpilased. Aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ühiskonnaõpetuse lõpueksami lisana sooritanute hulk 2019 2 2018 7 2017 7 2016 9 2015 0 2014 20 2013 12 Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami ühitamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hindava riikliku testiga, mis ei ole seotud põhikooli lõpetamisega ja mis viiakse põhikooliõpingute raames läbi kõigile õpilastele , on oodatav positiivne mõju Eesti kodakondsuse taotlemise tingimuste täitmisele ja loob paindlikumad võimalused Eesti kodakondsuse taotlemiseks. 2016. aastal muudeti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Alates 2017. aastast on kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel hääletamisõigus vähemalt 16-aastaseks saanud isikutel, kes on enamasti just põhikooli lõpuklasside õpilased. Valimisea langetamise eesmärk oli tõsta noorte valimisaktiivsust, aga suunata ka otsustama ja vastutama. Selleks, et põhikooli lõpetajal oleks võimalik teadlikult oma õigusi valimistel kasutada, on vajalik ja eesmärgipärane ka Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse alustest teadlikkuse tõstmine. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on positiivne 6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused, riik. Mõju kirjeldus: Seadusemuudatusel puudub selles valdkonnas otsene mõju. Riigil ja kohalikel omavalitsustel kooli pidajatena tekib süstemaatiline ja usaldusväärne ülevaade oma põhikoolide toimetulekust. Mõningane mõju võib kaasneda koolide ja kooli pidajate jaoks ka seoses põhikooli lõpueksamite kadumisega, kuna koolid, kes on õpilaste vastuvõtu korraldamisel lähtunud põhikooli lõpueksamite tulemustest, ei saa seda eelnõu jõustumisel enam teha. Mõju ei saa pidada oluliseks, sest l igi pooled gümnaasiumitest teevad vastuvõtukatseid (48%) juba praegu. Vähemalt pooled gümnaasiumite õppekohtadest täidetakse katsete abil. Lisaks vähendab mõju ulatust see, et ka praegu on lõpueksamite arvestamisel kooli vastuvõtul keskharidustaseme õppeasutused pidanud arvestama sellega, et lõpueksamite tulemused ei anna täiesti objektiivset, ühetaolist ja koolist sõltumatut informatsiooni õpilase taseme ja saavutatud õpitulemuste kohta. Näiteks 2016. aastal said matemaatika lõpueksamil negatiivse hinde 1635 õpilast (14,5% kõigist põhikoolilõpetajatest) ja 1375 neist (12,2% põhikoolilõpetajatest) said sellele järgneval koolieksamil positiivse hinde. Näide osutab, et riikliku eksami negatiivne hinne parandatakse üldjuhul järgneval koolieksamil positiivseks. Lühikese vahega antud hinnangute alusel nõrkade õpilaste tase reeglina paraneb. Kuna järeleksami teeb kool, ei ole võimalik otsustada, kas tegemist on sisulise taseme parandamise või leebema hindamisega. Korduseksamitena korraldatavate koolieksamite sisu ja tulemused ei ole seega võrreldavad. Samas on Haridus- ja Teadusministeeriumil kavas jätkata keskharidustaseme õppeasutustega läbirääkimisi ühiskatsete korraldamiseks võimaluste otsimisel. Ühiskatsed hõlbustavad tõhusalt kandideerimist juhul, kui hõlmatud on suurem osa, veel parem kui kõik piirkonna gümnaasiumid. Sobivate lahenduste leidmine eeldab täiendavaid läbirääkimisi õppeasutuste ja pidajatega, kuid ei eelda uusi muudatusi seaduse tasemel. Gümnaasiumitel ja kutsehariduskeskustel säilib võimalus arvestada sisseastumisel lõputunnistuse viimaseid aastahindeid. Järeldus mõju olulisuse kohta: Positiivne mõju on riigi ja omavalitsuse kui kooli pidaja tegevusele, sest lihtsustub ja muutub süstemaatilisemaks teabe saamine koolide tegevuse ja tulemuslikkuse kohta (toetab paremini ajastatud ja suunatud sekkumisi). 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ei too riigieelarvele kaasa kulude kasvu ega tulusid . 8. Rakendusaktid 8.1. PGSi §-de 30 ja 34 muudatustest tulenevalt tuleb muuta Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA Innove vahel sõlmitud halduslepingut – lepingust jäetakse välja põhikooli lõpueksamid ning tasemetööd asendatakse riiklike aine- ja pädevustestidega. 8.2. PGSi §-de 30, 32 ja 34 muudatustest tulenevalt tuleb muuta järgmisi määruseid: haridus- ja teadusministri 15.12.2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muudetakse, jättes välja põhikooli lõpueksameid puudutava regulatsiooni. Määrust täiendatakse riiklikke küsitlusi käsitleva regulatsiooniga. Küsitlustega hakatakse koguma infot õpilase õppetööd iseloomustavate tunnuste ning õppekorraldust ja õppekeskkonda iseloomustavate tegevusnäitajate kohta. Sõna „tasemetöö“ asendatakse läbivalt sõnadega „aine- ja pädevustest“ ning täpsustatakse testide läbiviimise alalist korraldust. Samuti täpsustatakse pealkirja – lisades riiklikud küsitlused ja volitusnormi – tulenevalt PGSi § 34 muutmisest. Vabariigi Valitsuse 25.09.2008. a määrus t nr 143 „ Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1. Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määrus t nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“. Rakendusakti kavand , kus on näha muudatused võrreldes kehtiva määrusega, on seletuskirja lisas 2. Samas tuleb määrus kehtestada tervikuna uuesti, kuna määruse volitusnormi asukoht muutub. Vabariigi Valitsuse 13.08.2010. a määrust nr 113 „ Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 3. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõust ub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamiskavatsuste põhjal koondatud ettepanekutest on antud tagasiside kõikidele osalenutele. Väljatöötamiskavatsuse arutelude s leidis kinnitust, et seaduses vajab põhikooli lõpetamise ja lõpueksamite regulatsiooni osa muutmist. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse le, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ja SA Innovele Mailis Reps minister Mart Laidmets kantsler Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Rakendusakti kavand 20.05.2019 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn ...……. 2019 Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kodakondsuse seaduse § 9 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise kord“ (RT I, 11.09.2012, 8) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami sooritamine põhikooli lõpus riikliku ühiskonnaõpetuse testina (1) Põhikoolilõpetaja võib sooritada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami riikliku ühiskonnaõpetuse testina, kui teavitab sellest kooli juhtkonda hiljemalt jooksva õppeaasta 15. detsembriks. (2) Koolid teatavad lõikes 1 nimetatud põhikoolilõpetajate nimed ja isikukoodid eksameid korraldavale asutusele hiljemalt jooksva õppeaasta 10. jaanuariks testide andmekogu kaudu. (3) Koolis, kus testi sooritab õpilane, kellel puudub Eesti kodakondsus, viibib testi sooritamise ruumis ka välisvaatleja . (4) Välisvaatleja on eksameid korraldava asutuse juhi kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Eksamiruumis on eksami sooritamise ajal lisaks eksamineeritavatele ja välisvaatlejale õigus viibida ka § 2 lõikes 1 nimetatud asutuste, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatel. (5) Õpilane, kes vastab 75 protsendile küsimustest õigesti, loetakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuseseaduse” tundmise eksami sooritanuks ning talle väljastatakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tunnistus.“. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand 20.05.2019 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn ...……. 2019 Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 22 lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: „(12) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne viimase õppeveerandi lõppu, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. (13) Lõikes 8 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.“; 2 ) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” ning kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö. (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele, kellel on kuni kahes õppeaines viimane aastahinne nõrk või puudulik.“; 3 ) paragrahvi 23 lõike 3 viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 23 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 23 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.“. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 Rakendusakti kavand 20.05.2019 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn ...……. 2019 Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ paragrahvi 11 lõike 4 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega;“. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0522 - Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf52f335-30ca-4f51-86b2-060b8c3cf895 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf52f335-30ca-4f51-86b2-060b8c3cf895?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main