dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2019
Viit
1-12/1149-1
Registreeritud
4. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2019 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
27. juuni 2019

Failid

  • 📎1-61837-1 03.06.2019 Väljaminev kiri.asice1026 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 03.06.2019 nr 1-6/1837-1 Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https:eelnõud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Lisa: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Eelnõu seletuskiri 4 lehel Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 30.05.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2019 nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse nimeseaduse § 5 lõike 6 ja § 16 lõike 8 ning rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. aasta määruse nr 74 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. aasta määruse nr 74 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“ § 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Ütluspõhised andmed Käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 12–15 nimetatud andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ning nende esitamine on kohustuslik, kui neid rahvastikuregistris ei ole, või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. aasta määruse nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. aasta määruses nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikunimede kirjutamisel eeldatakse, et kasutatakse Eesti standardis EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“ määratletud eesti-ladina tähtede loetelu ESET1 tähti (lisa 1).“; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Eeldatakse, et asenduskoodiks on rahvusvahelises ISO/IEC 10646 standardis (Unicode'is) antud neljakohaline kuueteistkümnendkood, mis pannakse noolsulgude (< >) vahele.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine 1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) dokumenteerimata abielus, dokumenteerimata lahutatud või dokumenteerimata lesk, kui isiku perekonnaseis on registrisse kantud tema ütluste järgi ja isiku kohta ei ole registrisse kantud ühtegi perekonnaseisu tõendavat dokumenti.“; 2) paragrahvi 29 lõige 1 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt: „19) abieluvõimetõendile kantava teise isiku ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood või välisriigi isikukood ja välisriigi isikukoodi välja andnud riigi nimi loetletud andmete olemasolul, sünniaeg ja -sünnikoht, elukoht, kodakondsus, perekonnaseis;“; 3) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kohus annab andmed kontaktandmete kohta.“. Jüri Ratas peaminister Riina Solman rahvastikuminister Taimar Peterkop riigisekretär 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. aasta määrust nr 74 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduses esitatavate andmete loetelu“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 74), Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. aasta määrust nr 61 „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 61) ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 129). Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 74 sätestatu vastavaks uuest rahvastikuregistri seadusest tuleneva nõudega, et ütluspõhised andmed (varasema määratluse kohaselt statistilised andmed) on kohustuslik esitada. Peale selle muudetakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 61 sisalduvaid viiteid standardile, sest õigusaktiga ei tohi kohustada standardit järgida, välja arvatud juhul, kui see ei tulene rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusest. Samuti muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 ja täiendatakse seda praktikas kerkinud küsimuste tõttu, mis uue tervikteksti koostamisel määrusest esialgu välja jäid. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, e-post [email protected]), rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja dokumenteerimise alal Terje Maurer (tel 612 5231, e-post [email protected]), rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, e-post [email protected]), rahvastiku toimingute osakonna peaspetsialist Pille Lember (tel 612 5226, e-post [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega kavandatavad muudatused: Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 74 § 2, kuna ütluspõhiste andmete esitamine on kohustuslik. Ütluspõhised andmed, vana määratluse kohaselt statistilised andmed, on andmed inimese rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta. Paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 61. Muudatus on tingitud asjaolust, et Vabariigi Valitsuse määruses nr 61 on kohustuslikuna ette nähtud lähtuda standardist. Kohustuslikku viidet standardile aga ei ole lubatud õigusaktis sätestada. Toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 42 lõike 6 kohaselt ei ole tehnilises normis lubatud sätestada kohustuslikku viidet standardile. Erandina võib kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on 1 ainus võimalus täita õigusakti nõudeid. TNVS-i § 42 lõike 7 kohaselt tehnilises normis standardile soovitusliku viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele. Seega sõnastatakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 61 ümber sätted, kus on kohustuslik viide standardile ning sõnastatakse, et standardite järgimist eeldatakse. Praegusel juhul ei ole Eestil kohustust standardit järgida ei rahvusvahelise õiguse ega Euroopa Liidu õiguse alusel. Seega ei saa viide standardile olla kohustuslik. Paragrahviga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 129. Käesoleva paragrahvi punktiga 1 täiendatakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 § 13 punktiga 5, mille kohaselt on registrisse kantavad perekonnaseisuandmed dokumenteerimata abielus, dokumenteerimata lahutatud või dokumenteerimata lesk, kui isiku perekonnaseis on registrisse kantud tema ütluste järgi, ja isiku kohta ei ole registrisse kantud ühtegi perekonnaseisu tõendavat dokumenti. Selline märge isiku perekonnaseisu kohta on võimalik juhul, kui perekonnaseis kantakse registrisse isiku ütluse alusel, kuid registris ei ole ühtegi perekonnaseisu tõendavat dokumenti. Märge on vajalik, et anda notaritele infot notariaaltoimingute tegemiseks. See põhimõte tuleneb ka rahvastikuregistri seaduse § 105 lõikest 3, mille kohaselt on rahvastikuregistri seaduse § 105 lõikes 1 nimetatud rahvastiku arvestuse andmebaasist rahvastikuregistrisse kantud isiku perekonnaseisuandmed ka juhul, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid. Käesoleva paragrahvi punktiga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 29 lõike 1 punkti 19. Selle muudatusega lisatakse abieluvõimetõendile kantavate andmete hulka ka tulevase abikaasa sugu ja isikukood või välisriigi isikukood ja välisriigi isikukoodi väljaandnud riigi nimi nende olemasolul. Praktikas tehakse seda juba praegu, kuid määruse muutmisega viiakse õigus praktikaga kooskõlla. Sama paragrahvi punktiga 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 44 teise lõikega, mille kohaselt kohus annab andmeid ka kontaktandmete (e-post ja telefon) kohta. Muudatusega viiakse õigus kooskõlla praktikaga, sest kohus edastab kontaktandmeid juba praegu. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei oma kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse vastuvõtmisega kaasnev mõju Määruse muudatused kehtestatakse, et rakendada rahvastikuregistri seaduse muudatus ütluspõhiste andmete kohta. Seaduse kohaselt on statistiliste andmete esitamine kohustuslik. Muudatusel on mõju antud määruses loetletud avalduste esitajatele, sest statistiliste andmete esitamine on kohustuslik ning need väljad peab rahvastikuregistri seaduse kohaselt täitma, kui ütluspõhiseis andmeid ei ole varem rahvastikuregistrisse esitatud või kui andmed on muutunud. Seega, isikutel on kohustus need andmed esitada. Mõju ulatus on väike, sest inimeste käitumises erilisi muutusi ei toimu ega ole tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Avalduste esitamise menetlus ei muutu, kuid avaldusel on kohustuslik rohkem andmeid märkida. See ei võta inimeselt palju rohkem aega, sest ütluspõhiste andmetena tuleb märkida vaid rahvus, emakeel ja kõrgeim omandatud haridustase. Mõju avaldumise sagedust võib lugeda väikeseks, sest inimeste kokkupuude nende avalduste täitmisega on pigem ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus võib olla potentsiaalselt suur, sest sellesse kuuluvad kõik inimesed, 2 kes neid avaldusi esitavad. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata pigem väikeseks, sest üldjuhul ei tohiks see muudatus inimestele negatiivseid tagajärgi tuua, sest inimesed täitsid vabatahtlikult neid andmelahtreid ka varem. Võib juhtuda, et leidub inimesi, kes ei soovi ütluspõhiseid andmeid esitada. Neile võib muudatus olla negatiivne, sest uue regulatsiooni kohaselt peab ütluspõhiseid andmeid esitama, kui neid veel rahvastikuregistris ei ole või kui need on muutunud. Muudatusel on mõju ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Ametnikud peavad hakkama kontrollima, kas ütluspõhised andmed on avaldusel esitatud või mitte. Kui ei ole ja ütluspõhiseid andmeid ei ole inimese kohta ka rahvastikuregistris, peavad ametnikud inimesel paluma need avaldusele lisada. See võib ametnikule tähendada kohustust inimesele veelkord selgitada, miks nüüd peab ütluspõhised andmed esitama. Mõju ulatust võib siiski pidada väikeseks, sest ka varem on statistiliste andmete lahtrid avaldustel olemas olnud, kuigi need ei olnud täitmiseks kohustuslikud. Üldjuhul inimesed täidavad ütluspõhiste andmete lahtrid ära ning see ei tekita ametnikule probleeme ega töökoormuse suurenemist. Mõju avaldumise sagedus võib ametnikule olla suur, sest ametnik puutub muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga tööpäev), kui inimesed oma avaldusi neile esitavad. Mõjutatud sihtrühma suurus võib jääda väikeseks, sest see puudutab vaid neid ametnikke, kes neid avaldusi vastu võtavad ja menetlevad. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Ametnikule võib muudatus kaasa tuua selgitamiskohustuse suurenemist, kuid see ei mõjuta oluliselt ametniku tööaega. Muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning sotsiaalset mõju. Standardite viite parandamisega ei muutu praktikas midagi. See on sõnastuslik muudatus, kus öeldakse, et eeldatakse standardi täitmist. Seega, praktikas ei muuda see olukorda, sest eeldatakse, et standardit järgitakse, isegi kui see ei ole kohustusena määruses kirjas. Sellel muudatusel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning ka sotsiaalne mõju puudub. Ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 muudatused ei muuda praktikat, kuna õigus viiakse praktikaga kooskõlla, reguleerides rakendusaktiga olukorra, mida praktikas juba tehakse. Seega ei mõjuta muudatused riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust, loodus- ja elukeskkonda, regionaalarengut ega ole neil ka sotsiaalset mõju. Muudatustel on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuid need ei mõjuta inimeste käitumist. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna tegemist on pigem tehniliste muudatustega ning praktikas juba toimivate lahendustega, siis on mõistlik määrus jõustada üldises korras. Pikema jõustumistähtaja määramine ei ole vajalik. Kavandatud on piisav aeg eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine 3 Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ Eesti Kohtunike Ühingule ja Perekonnaseisuametnike Kutseliidule. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0519 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e0aa99-a917-4aa1-af5f-c405e2b8e36d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e0aa99-a917-4aa1-af5f-c405e2b8e36d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel