dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuni 2019
Viit
1-12/1148-1
Registreeritud
4. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2019 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Männik
Lahendamise tähtaeg
19. juuni 2019

Failid

  • 📎9-13530 03.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc1014 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 03.06.2019 nr 9-1/3530 Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020: 2018. aasta täitmise aruanne Esitame teile kooskõlastamiseks korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 2018. aasta täitmise aruande, millele peale kooskõlastuste ja arvamuste saamist lisame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja nimetatud aruande teadmiseks võtmise kohta. Ootame kooskõlastust kirja saamisest kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisad 1. Korruptsioonivastase strateegia aruanne 2018. aasta täitmise kohta 2. Strateegia rakendusplaan 2018. aasta täitmise kohta Kätlin-Chris Kruusmaa 620 8206 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020: 2018. aasta täitmise aruanne Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 kiideti heaks 03.10.2013. Strateegia p 32 näeb ette põhjalikuma aruande 2017. aastal, hiljem esitatakse iga-aastaselt lühiaruanne, mis sisaldab ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest, seega ei sisalda ka 2018. aasta aruanne põhjalikumat mõjude analüüsi ning on koos lisadega lühiaruanne korruptsioonivastastest tegevustest. Käesolev aruanne annab ülevaate strateegia täitmisest selle kuuendal rakendusaastal. Täpsemalt sisalduvad aruandes tegevused, mille lõpptähtaeg oli 2018. aastal, hilisema tähtajaga tegevustest on kirjeldatud neid, mille ettevalmistustega on alustatud või mis on lõpetatud. Registreeritud korruptsioonikuritegude arv1 kasvas võrreldes aasta varasemaga 23% (376). Sarnaselt varasemate aastatega iseloomustab ka 2018. aastat suur korduvate kuritegude arv, mis olid toime pandud samade inimeste poolt. Seega tuleb tähele panna, et toime pandi küll 376 kuritegu, kuid nendega on seotud 73 kriminaalasja, mis on kolme võrra rohkem kui eelmisel aastal. Tulenevalt sellest ei ole põhjust järeldada, nagu oleks korruptsiooni tervikuna rohkem, sest kriminaalasjade arv ei ole suurenenud samaväärses mahus. Samuti tuleb korruptsiooni kuritegude puhul arvestada selle peidetusega, mistap ei pruugi registreeritud kuritegude arv peegeldada tegelikku olukorda. Sarnaselt 2017. aastaga registreeriti ka 2018. aastal palju meditsiini valdkonnaga seotud korruptsioonikuritegusid, kokku registreeriti 174 kuritegu, mida uuritakse neljas mahukas kriminaalasjas. Sealjuures 38 registreeritud ametiisiku poolt toime pandud kelmustest olid seotud Sotsiaalkindlustusametile tervisekohta valeteabe esitamist. Olulisena tuleb välja tuua, et 2018. aastal registreeriti üks juhtum, kus maksti altkäemaksu välisriigi ametiisikule. Tervishoiu korruptsiooni juhtumite sagenemine on eelkõige seletatav politsei fookuse ja prioriteetidega. Nagu eelmistel aastatel, tuleb ka sel korral tõdeda, et korruptsioonikuriteod on võrreldes teiste kuritegudega erilised, kuna näiteks altkäemaksu puhul on tegu peegelkuriteoga, kus sama tegu registreeritakse nii andja, pakkuja kui ka vahendaja 1 Lisaks ametialastele kuritegudele on arvestatud ka omastamist ja kelmust ametiisiku poolt, erasektori altkäemaksu kuritegusid ja keelatud annetuse tegemist. 1 vaates, mis mitmekordistab kuritegude arvu. Lisaks suurendab kuritegude arvu ka samade inimeste korduvad teod, sh nii juriidiliste kui füüsiliste isikute omad. 2 600 550 500 450 400 403 372 369 376 355 322 300 291 274 200 211 167 183 164 161 100 103 96 88 77 70 73 54 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kuritegude arv Kriminaalasjade arv Joonis 1. Registreeritud korruptsioonikuritegude ja nendega seotud kriminaalasjade arv. Korruptsioonivastase strateegiaga seati siht jõuda Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli). 2019. aasta veebruaris sai Eesti Transparency International Eestit korruptsioonitajumise indeksis 73 punkti, millega on Eesti 18. kohal 180 riigi seas. Aasta varem oli Eesti 20ndal kohal ning 2016. aastal 22. kohal3. Eesti edestas indeksis paljusid Euroopa Liidu riike, sealhulgas ka Prantsusmaad (21. koht), Portugali (30. koht) ja Hispaaniat (41 koht) 2 A.Ahven, K-C Kruusmaa, A.Leps jt. Kuritegevus Eestis 2018, Justiitsministeerium 2019 3 Korruptsioonitajumise indeks reastab riigid avaliku sektori korruptsiooni tajumise järgi. Indeks reastab riigid 100-pallisel skaalal. 0 kajastab kõrget tajutud korruptsiooni ning maksimaalse hindega 100 hinnatakse riiki, mida tajutakse korruptsioonivabana. 2 80 73 69 70 70 71 68 70 64 60 50 40 30 32 28 26 23 22 20 20 18 10 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 punktid koht Joonis 2. Eestile punktide arv ja koht Transparency International’i korruptsioonitajumise indeksis perioodil 2012-2018. Korruptsioonivastase strateegia üheks sihiks on suurendada valitsuse võimekust korruptsiooni ennetada, eesmärgi üheks indikaatoriks on elanike hinnang riigi tegevusele. 2012. aasta Eurobaromeetri uuringu järgi arvas 32% Eesti inimestest, et valitsuse korruptsioonivastased jõupingutused on tulemuslikud. 2017. aasta uuringu järgi oli see näitaja 2% tõusnud ning 34% elanikest arvas, et riigi jõupingutused on tulemuslikud.4 Täpsem ülevaade strateegia ja selle rakendusplaani 2018. aasta täitmisest eesmärkide kaupa on toodud Lisas 1. Kuigi tervishoiuasutuses on korruptsiooni ennetusele hakatud rohkem tähelepanu pöörama, on sotsiaalministeeriumi koordineeriv tegevus jätkuvalt äärmiselt tagasihoidlik, mis takistab edasiliikumist tervishoiu korruptsiooni ennetamisel, mida peegeldab viimane korruptsiooniuuring. Uuringu kohaselt eeldatavad elanikud altkäemaksu, vastuteeneid ja kingitusi enim arstidega suheldes, kus kokkupuude meelehea küsimisega on jäänud enamvähem samale tasemele kui 2010. aastal – vastavalt 8% ja 9%. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud, ning paraku iseloomustab valdkonda paigalseis. Positiivsena saab välja tuua, et suuremad haiglad tegelevad aktiivselt korruptsiooni ennetamise teemaga: Näiteks Tallinnas asuvates suuremates haiglates toimusid 2018. aastal töötajatele mitmed korruptsiooniteemalised koolitused ning 4 Special Eurobarometer, Corruption Report February 2014 URL: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_397_en.pdf lk 64 3 Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida Tallinna keskhaigla töötasid välja vastavalt huvide konflikti ennetamise korra ja eetikakoodeksi. Samas on juhtministeeriumi poolt loomata kord, mis aitaks suurendada läbipaistvust meditsiinitehnika ja –tarvikute müüjate ning meditsiinipersonali ja haiglate suhetes, sh nt avalikustada sarnaselt ravimifirmade toetusele meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõttete kulutused tervishoiutöötajatele (konverentsidel osalemise toetamine jms); lahendamata on ühishangete temaatika jne. Sarnaselt tervishoiuvaldkonnaga on mitmendat aastat seisak ka tegevustes, mis puudutavad avaliku sektori eetika alaseid tegevusi. Näiteks on rahandusministeerium juba kolmel aastal edasi lükanud riigiasutustele eetika juhtimise süsteemide enesehindamise metoodika väljatöötamise ning vastava metoodika tutvustamisega seotud tegevused ning see metoodika ei ole väljatöötatud ka 2018. aastal. Kokkuvõttes ootame nii rahandusministeeriumilt avaliku eetika ning sotsiaalministeeriumilt tervishoiu meditsiini ennetamise teemal suuremat algatust planeeritud tegevuste elluviimisel. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-0518 - Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020: 2018. aasta täitmise aruanne Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b87a862-ae35-4a39-8a39-b97febef589a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b87a862-ae35-4a39-8a39-b97febef589a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel