Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon registrikood: 90005797 tänava nimi, maja number: Pikk tn 2 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10123 telefon: +372 6441431 faks: +372 6313757 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.unesco.ee Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Bilanss 17 Tulemiaruanne 18 Rahavoogude aruanne 19 Netovara muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 22 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 4 Kasutusrent 22 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 6 Võlad töövõtjatele 23 Lisa 7 Annetused ja toetused 23 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 9 Tööjõukulud 24 Lisa 10 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 Tegevusaruanne 2018 UNESCO ehk ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon on üks ÜRO 16 eriorganisatsioonist. UNESCO eesmärk on aidata kaasa rahu tagamisele ja inimarengule kogu maailmas. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK) on sihtasutus, mis on ühenduslüli ja koordineerija Pariisis asuva UNESCO peakorteri ning UNESCO tegevusega seotud Eesti inimeste ja asutuste vahel. Meie eesmärk on pakkuda siinsetele huvilistele võimalust olla kaasatud UNESCO töösse ning tagada Eesti osalus üleilmses intellektuaalses koostöös ühiste väärtuste loomisel. Meie tegevuse aluseks on UNESCO neli suuremat tegevusvaldkonda: haridus, kultuur, teadus ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja meedia. Suur osa meie tegevusest on valdkondadeülene. UNESCO on ennekõike nõustamisega tegelev üleilmne teabevõrgustik. Ka UNESCO ERKi ülesanne on abistada nõu ja jõuga UNESCOga seotud Eesti eksperte. Mitmes UNESCO pädevusse kuuluvas valdkonnas on Eesti teadmised väga oodatud ja koostöö viljakas. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. augustil 1992. Sihtasutusena tegutseb UNESCO ERK alates 1999. aastast. Komisjonil on kolm struktuuriüksust: nõukogu, nõukoda ja sekretariaat. SA UNESCO ERK nõukogu on organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks. Nõukogu liikmed 2018. aastal tasu ei saanud. 2018. aastal olid nõukogu liikmed: • Kristin Kuutma – nõukogu esimees, Tartu Ülikool; • Kadri Jauram/Reet Palis – Kultuuriministeerium; • Asta Tuusti – Keskkonnaministeerium; • Anneli Roose/Laura Limperk – Haridus- ja Teadusministeerium; • Piret Urb/Arvo Anton – Välisministeerium; • Siim Raie – Muinsuskaitseamet; • Riina Laigo - Rahandusministeerium. UNESCO ERK nõuandev organ on nõukoda. Nõukoja ülesandeks on nõukogu ja juhatuse nõustamine UNESCO teemavaldkondadesse kuuluvates küsimustes ning konventsioonide ja programmide rakendamises osalemine. Nõukoja liikmed valitakse kolmeks aastaks. 2018. aastal kuulusid UNESCO ERK nõukoja koosseisu: • Toivo Jullinen - UNESCO maailma mälu programmi Eesti kontaktpunkt; • Viktoria Rudenko - Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku koordinaator; • Gedy Siimenson - UNESCO Läänemere projekti Eesti koordinaator; • Deniss Jeršov - MTÜ Estonian UNESCO Youth Association (UNESCO klubi); • Alvina Reihan - UNESCO valitsustevahelise hüdroloogiaprogrammi Eesti rahvusliku komitee • esindaja; • Toomas Kokovkin - UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" Eesti kontaktpunkt, UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja esindaja; • Marja Unt - UNESCO kirjanduslinn Tartu kontaktpunkt; • Heikki Bauert - UNESCO geoparkide programmi Eesti kontaktpunkt; • Olle Hints - Eesti geoloogia rahvuskomitee esindaja, UNESCO geoteaduste programmi Eesti • kontaktpunkt. Sekretariaat koosneb juhatajast ja kahest programmikoordinaatorist. SA UNESCO ERK 2018.a tegevusaruanne annab ülevaate olulisematest tegevustest teemade kaupa. ÜLDISED TEEMAD UNESCO täitevkogu 204. istung ja rahvuslike komisjonide kohtumine UNESCO täitevkogu istungi raames toimus 11.–12. aprillil UNESCO peakorteris traditsiooniline rahvuslike komisjonide kohtumine. Tutvustati rahvuslike komisjonide 2017. a tegevusi tutvustavat raportit ning arutati rahvuslike komisjonide rolli üle UNESCO peadirektori pakutud strateegiliste muudatuste elluviimises. Kohtumise peamine eesmärk oli valmistada ette 19.–21. juunil Keenias toimuvat rahvuslike komisjonide kohtumist. UNESCO ERKist osales Margit Siim. UNESCO täitevkogu 205. istung ja rahvuslike komisjonide kohtumine 3.–17. oktoobril toimus Pariisis UNESCO peakontoris UNESCO täitevkogu 205. istung ja 9.–10. oktoobril UNESCO rahvuslike komisjonide kohtumine. Rahvuslike komisjonide esindajatele anti ülevaade UNESCO viimaste kuude fookustest ning eri sektorite programmilistest tegevustest, samuti UNESCO strateegilisest transformatsioonist ja tegevustest seoses rahvuslike komisjonidega. UNESCO ERKist osales Madli Kumpas. Eesti osaleb põliskeelte aasta juhtkomitees ÜRO kuulutas 2019. a põliskeelte aastaks ja määras UNESCO selle juhiks. Kuna üks Eesti prioriteete inimõiguste vallas on põlisrahvad, kandideeris Eesti 2018. aastal keeleaasta juhtkomiteesse ning sai selle liikmeks. Juhtkomiteesse kuuluvad lisaks valitud riikidele ka põlisrahvaste regionaalsete gruppide ning teiste ÜRO eriorganisatsioonide esindajad. Samuti on kaasatud ÜRO põlisrahvaste püsifoorum (UNPFII), põlisrahvaste õiguste eksperdimehhanism (EMRIP) ning põlisrahvaste õiguste eriraportöör. Juhtkomitee esimene kohtumine peeti 19. aprillil New Yorgis ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi raames. Juhtkomitees osalust katab välisministeerium koostöös Eesti alalise esindusega UNESCO juures. Kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskuse ja UNESCO ERKi koostöös lepiti kokku, et kuna Eestis põlisrahvaid ei ole, võetakse riigi tasandil laiem fookus ning põliskeelte aastal pööratakse tähelepanu lisaks soome-ugri-suunalisele tegevusele ka eesti murdekeeltele. Teeme Ära sai UNESCO-Jaapani kestlikku arengut toetava auhinna UNESCO kuulutas välja 2018. aasta UNESCO-Jaapani kestlikku arengut toetava hariduse auhinna konkursi. UNESCO ERK esitas konkursile Teeme ära üleilmse projekti, mis valiti 87 nominatsiooni seast kolme laureaadi sekka ja pälvis 50 000 dollari suuruse autasu. Teeme Ära sai auhinna maailmakoristuspäeva ja projekti „Keep It Clean“ eest. Auhinna üleandmise tseremoonia peeti Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril ning auhinna võtsid vastu Teeme Ära esindajad Eva Truuverk ja Merili Vares. Teised kaks laureaati olid Namib Desert Environmental Education Trust (NaDEET) Namiibiast ja Kalabia Foundation (YaKln) Indoneesiast. NaDEET tegeleb Namibi kõrbes kestlikku arengut toetava hariduse ja kestlikku eluviisi edendavate programmidega. YaKln sai auhinna uuenduslike interaktiivsete merekaitse õppeprogrammide eest, mis on kasutusel Lääne-Paapua rannikukülades. UNESCO-Jaapani kestlikku arengut toetava hariduse auhinnaga tõstetakse esile silmapaistvaid ja üleilmseid muutusi loovaid hariduslikke projekte ja programme, mis ühendavad uuenduslikul moel kestliku arengu majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkondlikud dimensioonid. Auhinda antakse välja 2015. aastast ning seda rahastab Jaapani valitsus. UNESCO noorte professionaalide programm 2018 2018. aastal avati üle kolme aasta taas UNESCO noorte professionaalide programmi konkursivoor. Programm on mõeldud kuni 32-aastastele kõrghariduse omandanud noortele, kes soovivad kandideerida UNESCOsse tööle. Programmi eesmärk on parandada UNESCO sekretariaadi geograafilist jaotust, võrdsustada soolist esindatust ning noorendada ja mitmekesistada UNESCO töötajaskonda. Programmi kandideerimine toimus UNESCO ERKi kaudu ning huvi oli suur. Edastasime UNESCOle 13 kandidaati. Üleilmsel konkursil osalenud 853 noorest kutsuti videointervjuule 214, teiste seas ka kolm Eesti esindajat. Lõppvooru ükski Eesti kodanik ei pääsenud. UNESCO rahvuslike komisjonide kohtumine Keenias 19.–21. juunil toimus Keenias Dianis UNESCO rahvuslike komisjonide interregionaalne kohtumine. Eestist osalesid kohtumisel haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas ja noortevaldkonna esindaja Sigrid Ojavee. Kohtumisel olid arutelu all mitmed teemad: UNESCO strateegiline transformatsioon ja UNESCO rahvuslike komisjonide roll muutustes, noored ja nende kaasamine, UNESCO võrgustikud, ÜRO tegevuskava 2030 ja UNESCO roll selle elluviimisel, regionaalne ja interregionaalne koostöö. Kohtumisel osales üle 120 delegaadi kokku 95 liikmesriigist. Positiivset vastukaja sai Eesti ÜRO matke korraldusmeeskonna ja noortevaldkonna esindaja osalemine kohtumisel. Noore delegaadi osalemise peamised eesmärgid olid panustada kohtumise noorteteemalisse arutellu ning osaleda vastavas töötoas, samuti saada kogemusi ja tutvuda lähemalt UNESCO töökorra, rahvuslike komisjonide kohtumiste formaadi ning valitud sisuteemadega. OECD ekspertide poliitikasidususe ja kestliku arengu teemaline koolitus Tallinnas 29. novembril olid Tallinnas OECD kestliku arengu ja poliitikasidususe eksperdid, kes viisid läbi kestliku arengu teemalise koolituse riigiametnikele. Päeva fookuses oli ringmajaduse temaatika ning praktilise töötoa formaadis toimunud koolituse käigus käsitleti ringmajandusele üleminekuga seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte, lähtudes kestliku arengu eesmärkide seatud raamistikust. Koolitusel osales paarkümmend ametnikku, koolitust rahastas UNESCO ERK ning aitasid korraldada Arengukoostöö Ümarlaud ja Riigikantselei. TEADUS Biosfääri päev ja Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja koosolek 27. märtsil toimus Kuressaares biosfääripäev, mida seekord tähistati kliimamuutustele pühendatud seminariga. Seminarile järgnes Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala nõukoja koosolek, kus arutati küsimusi biosfääriala logo kasutamise kohta, kommunikatsioonistrateegia vajalikkust, uue tegevuskava koostamist ja nõukoja juhtimisega seonduvat. UNESCO ERKist osales juhataja Kerli Gutman. UNESCO-L’Oreal Balticu stipendiumi „Naised teaduses“ pälvis dr Karin Kogermann 5. juunil anti Läti Teaduste Akadeemia tseremoonial üle viis 6000 euro suurust L’Oréal Balticu “Naised teaduses” stipendiumit, millega tunnustati kolme Läti, ühte Leedu ja ühte Eesti andekat naisteadlast. Tänavused stipendiumid said dr Karin Kogermann Eestist, dr Giedre Motuzaite-Matuzevičūte Leedust ning dr Ilva Nakurte, Anda Fridrihsone ja Margarita Baitimirova Lätist. Stipendium on mõeldud uurimistöö jätkamiseks loodusteadustes, keskkonnateadustes, füüsikas või tehnikateadustes. Stipendiumi „Naised teaduses“ saamiseks esitati Eestis 2018. aastal 26 avaldust, Lätis 47 ja Leedus 26 avaldust. Eesti stipendiaat dr Karin Kogermann on 2015. aastast Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna farmaatsia instituudi dotsent ja juhtivteadur. Karina uurib oma teadustöös uudseid võimalusi, kuidas parandada krooniliste haavade ravi. Alates 2005. aastast on L’Oréal, UNESCO Läti rahvuslik komisjon, Läti Teaduste Akadeemia ja programmi patroon Vaira Vike-Freiberga tunnustanud programmi “Naised teaduses” stipendiumiga kokku 42 naisteadlast. 2017. aastal liitusid programmiga ka Leedu ja Eesti ning stipendiumi on 2018.a seisuga saanud kaks teadlast mõlemast riigist. UNESCO ja kosmeetikagrupp L'ORÉAL panustavad selle programmi kaudu ühiselt teaduse arendamisesse ning edendavad soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas. Programmi eesmärk on populariseerida teadurite saavutusi, inspireerida naisi üle maailma ning aidata noori teadlasi nende eesmärkide saavutamisel. 2018. aastal 20. aastapäeva tähistava stipendiumiprogrammi raames on kokku toetatud 2525 teadlast kokku rohkem kui 115 riigist üle maailma. L'ORÉAL’i Baltikumi stipendiumiprogramm viiakse läbi koostöös Läti Teaduste Akadeemia, Leedu Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia ja UNESCO Balti riikide rahvuslike komisjonidega. Programmi „Inimene ja biosfäär“ rahvusvahelise koordinatsiooninõukogu (MAB ICC) 30. istung 23.–28. juulil toimus Indoneesias Palembangis MAB ICC 30. istung. Eesti esindaja Toomas Kokovkin valiti büroo liikmeks koos Indoneesia, Rootsi, Hondurase, Nigeeria ja Sudaaniga. Büroo volitused kestavad kaks aastat. ÜRO allorganisatsiooni programmina on MABi tegevus vahetult seotud 17 ülemaailmse kestliku arengu eesmärgiga. Biosfäärialasid kui programmi tegevuspaiku nähakse kestliku arengu mudelpiirkondadena. Aastaks 2020 on plaanis lõpetada biosfäärialade nimistu korrastamine. Käib jõuline protsess, mille tulemusel Sevilla strateegia raamistikule mittevastavad alad arvatakse nimistust välja. Paljud liikmesriigid taandavad ise näiteks sellised biosfäärialad, kus puudub piisav seos kohaliku kogukonna kestliku arenguga. Praegu on veel 64 biosfääriala 31 riigis, mille kohta oodatakse vastavusse viimist või täiendavate andmete esitamist. Valminud on MABi brändingu ja kommunikatsiooni “tööriista- komplekt”, kus sõnumit jagatakse lugude rääkimise kaudu. Biosfäärialade edulugusid levitatakse sotsiaalmeedias teemaviitega #ProudToShare. On loodud ligi poolsada biosfäärialade edulugusid tutvustavat videoklippi. MABi kommunikatsioonistrateegia kiideti istungil heaks. Sõna said ka mitme suurfirma esindajad (metsandus, lennundus), kes jagasid positiivseid näiteid koostööst biosfäärialadega ja häid ideid kestliku arengu teemal. Istungil vaadati üle liikmesriikide, temaatiliste ja piirkondlike võrgustike aruanded. Kinnitati 80 perioodilist aruannet 31 riigist. Samuti oli arutlusel Lima tegevuskava (LAP) elluviimine. Kinnitati 24 uut biosfääriala, tagasi kutsuti 7. Kokku on tänase seisuga maailmas 686 biosfääriala. 2017. a septembris toimus Itaalias esimene MABi noortefoorum, kus osales 282 noort inimest kokku 142 biosfäärialalt. Liikmesriikides soovitatakse luua koostööks noortega kontaktpunktid. Kuulutati välja noore teadlase auhind - seitse noort teadlast eri piirkondadest, preemiafond kokku 30 000 USD. Otsustati alustada juhtnööride väljatöötamist uute biosfäärialade loomiseks, millega seoses toimus põhjalik arutelu eesmärgipüstitusest, meeskonna koosseisust ja ajakavast. Täpsemad suunised töötab sekretariaat koos bürooga välja järgmiseks MAB ICC istungiks, mis toimub 2019.a juunis Pariisis. NordMaBi koosolek Soomes Oktoobri alguses toimus Soomes Päijänne järvistu alal, mis on praegu veel UNESCO MABi programmi kandidaatala, 2018. aasta NordMABi koosolek. Koosolekul anti ülevaade tegevustest. Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala osaleb sel aastal kahes rahvusvahelises projektis: „Biosphere for Baltic“ keskendub meie ühise Läänemere probleemidele; „Adult Learning in Biosphere Reserves“ kaardistab täiskasvanute õppimisvõimalusi ning otsib parimaid koolitusmudeleid. Lisaks keskenduti kohtumisel biosfäärialade rollile Agenda 2030 elluviijatena ja Agenda 2030 seostele biosfääri alade tegevuste ning prioriteetidega. Eestist osales kohtumisel biosfääriala spetsialist Lia Rosenberg Keskkonnaametist. NordMAB on üleilmse UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustiku üks alamvõrgustik, mis ühendab Põhjamaade biosfäärialasid ja loob võimalusi teadlastele, ekspertidele ja omavalitsuste esindajatele edendada ühiselt kohalikku kestlikku arengut. Põhjamaade võrgustikku kuuluvad Kanada, Šotimaa, Taani (ka Gröönimaa), Norra, Rootsi, Soome, Läti, Eesti ja Venemaa. HARIDUS Samsung Digi Pass programm Veebruaris selgusid programmi Samsung Digi Passi 2017. a programmi võitjad. Programmis kogus enim punkte ja võitjaks kuulutati Rakvere Ametikooli õpilaste võistkond, kes töötas programmi vältel pakiveo jagamise nutirakenduse ideega. Teiseks tuli Luua Metsanduskooli õpilaste 3D-visualiseerimise kavand ning kolmandale kohale piirkonnaturvalisusega tegelev ideelahendus, mille töötasid välja Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased. Samsung Digi Pass programm annab võimaluse 14-19- aastastele kutseõppuritele omandada digivaldkonna ettevõtluse oskuseid. Programmis osalejad pakuvad välja ideelahendusi, mida mentoritega koos kolme kuu jooksul arendatakse. UNESCO ERK on programmi partner ja žüriitöös osales Madli Kumpas. Riias toimus Baltimaade regionaalne maailmahariduse kohtumine 9. aprillil toimus Riias Balti regionaalne maailmahariduse kohtumine. Kohtumine toimus Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna keskuse projekti raames. Kohtumisel anti ülevaade maailmahariduse olukorrast Baltiriikides, tutvustati käimasolevaid suuremaid projekte ja algatusi, võrreldi ja arutati väljakutseid maailmahariduse ja kestliku arengu eesmärkide vallas ning arutati võimalusi koostööks. UNESCO ERKist osales kohtumisel Madli Kumpas. GENE ümarlauad Oslos ja Brüsselis ning maailmahariduse uuring Eestis 2019. aastal GENE on Euroopa maailmahariduse võrgustik, mis kohtub kaks korda aastas, et arutada Euroopas maailmahariduses toimuvat. 2018. aastal toimusid GENE (Global Education Network Europe) maailmahariduse ümarlauad 19.–20. aprillil Oslos ja 4.–5. oktoobril Brüsselis. Kohtumistel anti ülevaade maailmahariduse viimastest trendidest ja hariduspoliitilistest suundadest Euroopas, jagati kogemusi riiklike õppekavade reformidest, arutati globaalsete kompetentside hindamise ning maailmahariduse valdkonnaga seotud riiklike arengukavade ja tegevusplaanide teemadel. Lisaks toimusid temaatilised töötoad ja maailmahariduse innovatsiooniauhinna üleandmine. Kohtumistel osalesid Kairi Pirk-Vatunen Välisministeeriumist ja Madli Kumpas UNESCO ERKist. GENE, UNESCO ERK, Välisministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium leppisid kokku, et Eestis korraldatakse 2019. a esimeses pooles maailmahariduse kaardistamise ja uuringu. Uuringu tulemusel valmib ülevaade, kuidas on maailmahariduse valdkond ministeeriumite ja organisatsioonide ning formaal- ja mitteformaalhariduse vahel jaotunud. Samuti antakse võrdlus teiste Euroopa riikidega ning alus, millele Eestis maailmahariduse valdkonna arendamisel toetuda ja millelt edasi minna. Eesti ekspert Haridus 2030 indikaatorite töörühmas 1. juunil esitati UNESCO Haridus 2030 indikaatorite töörühma liikmeks Eesti ekspert Tiina Annus (HTM). Töörühm tegeleb neljanda, haridusteemalise kestliku arengu eesmärgi indikaatoritega. Töörühma töös on esindatud kõik valimisgrupid ja II valimisgruppi esindavad Armeenia, Eesti ja Venemaa eksperdid. Töörühma mandaat kestab 2018–2020. Argentiina haridusametnikud külastasid HITSAt 5. oktoobril käis Tallinnas Buenos Airese haridusameti ja UNESCO Montevideo büroo delegatsioon. Argentiina haridusametnikud kohtusid visiidi käigus HITSAs Eesti haridusekspertidega, et saada lühiülevaade Eesti hariduspoliitikast IKT suunal ning arutada IKT rolli hariduses. Haridus 2030 Euroopa ja Põhja-Ameerika regiooni kohtumine 24. oktoobril toimus Strasbourgis Haridus 2030 raamistiku ja neljanda kestliku arengu eesmärgi Euroopa ja Põhja-Ameerika regiooni kohtumine, kus liikmesriikide esindajad arutasid kestliku arengu haridusalase eesmärgi rakendamise teemadel ning kinnitasid deklaratsiooniga riigi nõusolekut eesmärgi täitmise regulaarseks jälgimiseks. Eestist osales kohtumisel Katrin Rein Haridus- ja Teadusministeeriumist. Eesti ekspert osales haridusalase kestliku arengu eesmärgi töörühma kohtumisel 15.–16. novembril toimus Mehhikos haridusalase kestliku arengu eesmärgi ja Haridus 2030 tehnilise töörühma viies kohtumine. Töörühma eesmärk on aidata välja töötada Haridus 2030 eesmärkide indikaatoreid, mille abil avatult, kaasavalt ja läbipaistvalt eesmärgi täitmist globaalselt monitoorida. Kohtumise korraldas UNESCO statistikainstituut, Eestist osales töörühma töös ja kohtumistel Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspert Tiina Annus. Kõrgetasemeline UNESCO haridusfoorum Jamaical Eesti haridus- ja teadusminister Mailis Reps oli kutsutud esinema õpetajahariduse teemat käsitlevale rahvusvahelisele haridusfoorumile. Minister Reps osales konverentsil kvaliteetse õpetajahariduse alasel arutelul ja ministrite kõrgetasemelisel hariduspaneelil, kus rääkis Eesti haridussüsteemist ja IKT võimaluste kasutamisest. Haridusfoorumi korraldas UNESCO ning see toimus Jamaical 5.–9. novembril. UNESCO haridusvaldkonna tippkohtumine Brüsselis Haridus- ja teadusminister Mailis Reps osales 3.–5. detsembril Brüsselis globaalsel UNESCO haridusvaldkonna tippkohtumisel „Global Education Meeting“. Kohtumisel arutati haridusvaldkonna ülemaailmseid ja regionaalseid väljavaateid ning kestliku arengu eesmärkide ja Haridus 2030 teemasid. Minister Reps esines õpetajaameti teemalises paneelis ja eelkooliealiste laste hariduse ja arengu teemalisel arutelul. Globaalse kõrghariduskonventsiooni kohtumine 5.–7. detsembril toimus Pariisis globaalse kõrghariduskonventsiooni kohtumine, mis oli avatud kõigile liikmesriikidele ja osapooltele. Kohtumisel arutati kõrghariduse vastastikuse tunnustamise globaalse konventsiooni teksti mustandit ja liikmesriikide ettepanekuid. Konventsiooni lõplik tekst soovitakse kinnitamiseks esitada UNESCO 40. peakonverentsile 2019. aasta sügisel. Eestist osales kohtumisel Gunnar Vaht, SA Archimedes akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja. Eesti esitas UNESCOle haridusalased raportid Sel sügisel kogus UNESCO vastuseid kahele haridusalasele küsimustikule: 1993. aasta kõrgharidussoovitusele ja täiskasvanuhariduse neljandale raportile. Küsimustikele vastas Haridus- ja Teadusministeerium ning liikmesriikide vastuste põhjal koostatud koondraportid esitatakse UNESCO 40. peakonverentsile 2019. aasta sügisel. NOORED Eesti ÜRO matke noored 2018. aastal pööras UNESCO ERK varasemast enam tähelepanu noortesuunalistele tegevustele. Lisaks ÜRO matke programmile toimus UNESCO ERKi tegemistega seotud noorte kohtumisi, noori kaasati noortevaldkonna poliitikapaberite arutellu ja toetati noorte osalemist UNESCO teemadega seotud üritustel ning kohtumistel. UNESCO ERKi tegevustes osalevad noored vabatahtlikkuse alusel, oluline on nende soov ja aeg panustada. Lisaks ÜRO matke programmi sündmustele ja MTÜs Mondo toimunud sellealastele kohtumistele toimus 2018. aastal kolm noorte-valdkonna kohtumist. Esimese kohtumise eesmärk oli jagada tagasisidet 2018. a ÜRO matke teemal ning koguda mõtteid 2019. a matkeks. Teisel kohtumisel tegeleti noorte meeskonnavaimu tõstmisega ning osalejad panid enda individuaalsed ja meeskonnatöö oskused proovile põgenemistoa mõistatuste lahendamise ja väljapääsu otsimisega. Kolmandal kohtumisel võeti kokku 2018. aastal toimunu, jagati mõtteid 2019. aastaga seoses ning arutati täpsemalt 2019. a ÜRO matke programmi teemadel. Kohtumised korraldasid UNESCO ERK ja MTÜ Mondo, kohtumistel osales kümme noort. Samuti pakkus UNESCO ERK silmapaistvale ÜRO matke noorele Sigrid Ojaveele võimalust osaleda Eesti delegatsiooni liikmena UNESCO rahvuslike komisjonide interregionaalsel kohtumisel Dianis Keenias. Sigrid esindas Eesti komisjoni kohtumise noorte-teemalises töötoas ning töötuba juhtinud Kanada komisjon usaldas Sigridile töötoa raportööri rolli. Rahvuslike komisjonide kohtumine toimus 19.–21. juunil, UNESCO ERKist osales kohtumisel Madli Kumpas. Eesti noored osalesid rahvusvahelistel ÜRO matketel USAs ja Belgias Kuuendat aastat järjest pakkus UNESCO ERK ühele Eesti ÜRO matke programmis silma paistnud õpilasele võimalust osaleda Ameerika Ühendriikides toimuvas rahvusvahelises ÜRO matke noortelaagris. Rahvusvaheline matke toimus 15.–28. juulil Marylandi osariigis ning laagris osales Sillamäe Gümnaasiumi õpilane Viktoria Iškina. Belgias Leuvenis toimus 7.–9. novembril kohaliku UNESCO ühendkoolide võrgustiku eestvedamisel korraldatud ÜRO tööd jäljendav üritus MUNESCO Leuven. Matke peamised teemad olid kriitiline mõtlemine ja libauudised. Üritusest võttis osa Eesti delegatsioon, mis koosnes Eesti ÜRO matket korraldavatest noortest. Osalemise eesmärk oli saada uusi kogemusi ja ideid, et muuta aprillis Eestis toimuv ÜRO matke õpilastele veelgi huvitavamaks. Üritus oli hästi organiseeritud ja Eesti osalejad said häid ideid, mida Eestis kasutada. Eestist osalenud ÜRO matke noored olid Andrei Pankratov, Lennart Varu, Liisa Salekešina ja Viktoria Iškina, noori saatis UNESCO ühendkoolide koordinaator Viktoria Rudenko. UNESCO rahvuslike komisjonide noorteteemaline konverents Saksamaal 3.-7. detsembril toimus Saksamaal UNESCO rahvuslike komisjonide interregionaalse koostöö ja noorte kaasamise teemaline konverents. Konverentsil anti ülevaade Saksamaa rahvusliku komisjoni noorte vabatahtlike programmist, mis toimub koostöös teiste rahvuslike komisjonidega ja UNESCO nimekirjadesse ja võrgustikesse kuuluvate paikadega eri regioonides, tutvustati Saksa riikliku noorte vabatahtlikuteenistuse põhimõtteid ning jagati kogemusi vabatahtlike saatmisest ja vastuvõtmisest ning UNESCO rahvuslike komisjonide regionaalsest ja interregionaalsest suhtlusest, koostööst ja võrgustikest. Konverentsil oli 76 osalejat 29 riigist. UNESCO ERKist osales konverentsil haridusprogrammide koordinaator Madli Kumpas. UNESCO ERK sai konverentsil kontakti Eswatini rahvusliku komisjoniga. 2019. a on UNESCO ERKil soov alustada koostööd ja viia ellu pilootprojekt, mille raames osaleks üks Eesti noor vabatahtlik kaks kuud Eswatini rahvusliku komisjoni töös ning Eesti noore Eswatinis viibimise ajal on seal ka vähemalt üks Saksa vabatahtlik. Pilootprojekti loomisel ja elluviimisel toetutakse Saksamaa rahvusliku komisjoni nõule ning pilootprojekti disainimisse kaasatakse UNESCO ERKi tegevuste ja ÜRO matke korraldamisega seotud olnud noori. EESTI UNESCO ÜHENDKOOLIDE TEGEVUSED Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku uus juhendmaterjal 2018/19 õ-a ühinesid Eestis Läänemere Projekti ja UNESCO ühendkoolide võrgustiku liikmed üheks Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustikuks. Võrgustike ühinemise ettevalmistused on toimunud 2017. aastast. Kahe võrgustiku ühinedes on Eestis 45 UNESCO ühendkooli. UNESCO ühendkoolide võrgustikku koordineerivad MTÜst Mondo Viktoria Rudenko ja Tartu Loodusmajast Gedy Siimenson. Gedy tegeleb peamiselt Läänemere Projekti ning Viktoria ÜRO matke ja teiste võrgustiku tegevustega. Lisaks kahe võrgustiku liitmisele uuendas UNESCO ERK koostöös võrgustiku koordinaatoritega võrgustiku tööpõhimõtteid, liikmesuse tingimusi ning keskseid teemasid. Võrgustiku uuendustes on arvestatud UNESCO peakontori juhiseid, üleilmse võrgustiku reformi ja Eesti konteksti. Ühendkoolide tegevustes on keskel kohal kestliku arengu eesmärgid. Koolidele mõeldud uus võrgustiku juhend- materjal valmis mais 2018. ÜRO matke 2018. a programm Eesti ÜRO matke programm koosnes 2018. aastal kolmest osast: minimatked Eesti koolides märtsi alguses, ettevalmistav päev Tallinna ülikoolis 6. aprillil ja rahvusvaheline matke Jüri Gümnaasiumis 27.–29. aprillil. Matke keskmes oli sel aastal kolm teemat: meediakirjaoskus, põlisrahvad ning naiste ja laste õigused. Rahvusvahelisel ÜRO matkel Jüri Gümnaasiumis osalesid õpilased ja õpetajad Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast. Ürituse raames mängisid osalejad läbi ÜRO peaassamblee. Iga noor esindas matkel üht ÜRO liikmesriiki, mille seisukohti ta komitee töös ja istungil väljendas. ÜRO matke programm on üks Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustiku olulisemaid tegevusi. Matkel osalemine arendab noorte võõrkeele-, argumenteerimis- ja väljendusoskusi ning võimet töötada rahvusvahelises kollektiivis. Noored saavad teadmisi rahvusvaheliste organisatsioonide tööst ning aktuaalsetest globaalsetest teemadest. Matke toimumisse panustasid Eesti ÜRO matke noored, MTÜ Mondo, UNESCO ERK, Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium. Kestliku arengu nädal koolides Mai lõpus tähistasid Eesti UNESCO ühendkoolid kestliku arengu nädalat. MTÜ Mondo kutsus perioodil 28.05-01.06 korraldama koolides, organisatsioonides või kogukondades temaatilisi sündmusi, mis on seotud kestliku arengu eesmärkidega. Sündmuste teemaviide sotsiaalmeedias oli #SDGnädal2018. Nädal lõppes MTÜ Mondo korraldatud seminariga „Haridusuuendused kestlikus arengus“, kus esinesid Kristel Rillo (HTM), Elina Lehtomäki (Oulu ülikool), Roksolana Sliusar (Subatomic) ning Maarja Hallik ja Liisa Puusepp (TLÜ). Seminaril tunnustati aasta jooksul tublimaid maailmahariduse teemadega tegelenud ning üritusi korraldanud koole. Ettevõtmine panustas üleeuroopalise kestliku arengu nädala tähistamisse (www.esdw.eu). Nädala korraldamist toetasid Välisministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. UNESCO ühendkoolide riiklike koordinaatorite kohtumine Namiibias 26.–28. juunil toimus Namiibias Windhoekis UNESCO ühendkoolide koordinaatorite kohtumine, kus tutvustati äsja ametisse asunud riiklikele koordinaatoritele UNESCO ja UNESCO ühendkoolide rahvusvahelise võrgustiku tööd. Paralleelselt toimus Windhoekis Sahara-taguse Aafrika riikide ühendkoolide koordinaatorite kohtumine. Mõlema kohtumise raames korraldati paneeldiskussioone ja töötube ning arutati UNESCO ühendkoolide võrgustiku sarnasuste ja erisuste üle eri riikides, tutvustati rahvusvahelise võrgustiku uut veebiplatvormi OTA ning jagati parimaid praktikaid. Eestist osales kohtumisel UNESCO ühendkoolide koordinaator Viktoria Rudenko. UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti konverents Saksamaal 18.–21. septembril toimus Saksamaal Dampis Läänemere Projekti ja Saksamaa UNESCO ühendkoolide rahvusvaheline konverents „Maailmakodanik 2030“. Konverentsiprogramm koosnes paneelsessioonidest, töötubadest, väljasõitudest ja kultuuriõhtutest. Ürituse keskmes olid UNESCO haridussektori olulised teemad, nagu kestliku arengu eesmärgid, kvaliteetne haridus, kestlikku arengut toetav haridus, maailmakodanikuharidus, vägivaldse ekstremismi ennetamine. Eestist osalesid konverentsil Läänemere Projekti ja UNESCO ühendkoolide võrgustiku neli õpetajat ja üheksa õpilast koos Läänemere Projekti koordinaatori Gedy Siimensoni ja UNESCO ühendkoolide koordinaatori Viktoria Rudenkoga. Eesti UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti õpilaskonverents Ülenurmel 29. septembril toimus Ülenurme Gümnaasiumis Eesti UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti õpilaskonverents „Ühinenud koolid muutuvas maailmas“. Konverentsi päevakava tuumaks olid paralleelselt toimuvad töötoad, mida viisid läbi noored ise. Töötubades räägiti ÜRO tööst ja kooliõpilaste ÜRO matkeprogrammist, prügisukeldumisest ja Vikipeedia artikli kirjutamisest ning jagati kogemusi maailmapäevade korraldamisest praktilise tööna oma koolis, Saksamaal toimunud Läänemere Projekti seminarist maailmakodanikuhariduse teemal ja maailma-hariduslike filmiklubide loomisest. UNESCO ERK, MTÜ Mondo ja Tartu Loodusmaja avaldasid üritusel tänu kestlikku arengut toetava hariduse ja maailmakodanikuhariduse vallas silmapaistvatele koolidele. Konverentsi korraldasid Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator Viktoria Rudenko ja Lääneremere Projekti koordinaator Gedy Siimenson. Ürituse toimumist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Tartus tähistati filosoofiapäeva 16. novembril tähistasid UNESCO ERK ja Tartu Ülikooli filosoofia osakond koos Eesti UNESCO ühendkoolidega maailma filosoofiapäeva. Filosoofiapäev „Teema: tehisintellekt" toimus Tartus ning üritusel osalesid 60 filosoofiahuvilist õpilast ja õpetajat kokku 17 koolist. Filosoofiapäev oli temaatiliselt pühendatud tehisintellektile ja sellega seotud filosoofilistele probleemidele. Kavas olid töötoad ja seminarid õpilastele ja õpetajatele, mida viisid ellu Mats Volberg ja Leo Luks, ning filosoofiline arutelu, kus esinesid Marten Kaevats ja Helen Eenmaa-Dimitrieva. Üheskoos arutati tehisintellekti rolli üle ühiskonna ja inimkonna edasises arengus ning küsiti, mis võib järgneda, kui tehisintellekt meie otsuseid ning tunnetust üha enam mõjutama ja inimeseks olemise piire liigutama hakkab, ning kuidas ja kuhu tehisintellekt meie maailma võib juhtida. Maailma filosoofiapäev on UNESCO poolt ellu kutsutud teemapäev, mida tähistatakse igal aastal novembrikuus. Filosoofiapäeva eesmärk on väärtustada filosoofia pärandit ning arendada ja ülal hoida kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja argumenteerimisoskusi. Esimest korda toimus üleilmne filosoofiapäeva tähistamine 2002. aastal. Eesti UNESCO ühendkoolide õpetajate õppereis Soome 26.–28. novembril korraldas Eesti UNESCO ühendkoolide koordinaator koostöös UNESCO ERKiga õppereisi Eesti UNESCO ühendkoolide õpetajatele. Õppereisil külastati kestlikku arengut toetava hariduse ja maailmakodaniku-haridusega ning UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti programmidega seotud õppeasutusi ja institutsioone Helsingis ja Oulus. Helsingis toimusid kohtumised Soome haridusametis ja Rahuhariduse instituudis, Oulus võõrustasid Eesti õpetajate delegatsiooni Oulu ülikooli õpetajahariduse ja maailma-hariduse eksperdid ning Kello põhikooli ja Laanila keskkooli koolipered. Õppereisiga tunnustasid MTÜ Mondo ja UNESCO ERK kokku kaheksat aktiivset Eesti UNESCO ühendkoolide ja Läänemere Projekti koolide õpetajat. Varasematel aastatel on korraldatud õppereise Eesti UNESCO ühend-koolide koolijuhtidele ja õpetajatele Soome, Saksamaale ja Taani. Aktiivsemate koolide tunnustamist õppereisidega on plaanis jätkata ka järgnevatel aastatel. Õppereisi korraldamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. KULTUUR Kirjanduslinnade aastakohtumine Iowa Citys 3.–6. aprillil toimus Iowa Citys kirjanduslinnade aastakohtumine. Kohtumisel osales 36 delegaati 23 linnast, esindatud olid Bagdad, Bucheon, Dublin, Durban, Edinburgh, Granada, Heidelberg, Iowa City, Kraków, Lillehammer, Ljubljana, Lviv, Manchester, Melbourne, Milano, Norwich, Nottingham, Óbidos, Praha, Québec City, Reykjavík, Seattle ja Tartu. Aastakohtumisel tutvustasid linnad oma algatusi, vahetasid kogemusi ning kavandasid koostöösuundi. Kuna võrgustik kasvab, olid aastakohtumisel teravdatud tähelepanu all tõlkimisega seotud teemad, samuti räägiti palju sellest, missugused on võimalused koostööettevõtmistesse panustada ning millised on kattuvused kirjanduslinnade prioriteetides. Kohtumise käigus avanes osalejatel võimalus tutvuda Iowa City kirjandusasutuste ja organisatsioonidega. Kohtumisel osales Tartust kirjanduslinna koordinaator Marja Unt. UNESCO loovlinnade aastakohtumine Krakowis/Katowices 12.–15. juunil toimus Krakowis/Katowices UNESCO loovlinnade 12. aastakohtumine. UNESCO loovlinnade aastakohtumine pakub linnadele harukordset võimalust ülemaailmsete kultuurisidemete tihendamiseks ning ulatusliku ja mitmekesise võrgustiku põhieesmärkide määratlemiseks. UNESCO kirjanduslinnade võrgustik on osa 2004. aastal asutatud UNESCO loovlinnade võrgustikust, kuhu praegu kuulub 180 linna. Tartust sai võrgustiku liige 2015. aastal ning alates 2017. aastast on võrgustikus 28 kirjanduslinna, kes esindavad kokku 6 kontinenti ning 23 riiki, 26 miljonit linnakodanikku, 1250 raamatukogu, 130 kirjandusfestivali ning enam kui 1200 raamatupoodi. Võrgustik teeb aastaringselt tihedat koostööd, et toetada ja rikastada kirjanduselu ning loomevaldkonda laiemaltki, populariseerida raamatuid ja lugemist, vahetada kogemusi ja teadmisi ja süvendada kultuurikontakte. Seekord esitleti kirjandus-linnade mitmekeelset luuleantoloogiat “Poetic Encounters”. Kaks luuletust kirjanduslinnast Tartust – Hasso Krulli “Tee sees on augud ...” ning Maarja Pärtna “Aed” – ilmusid koos partnerlinnade tekstidega ainueksemplarina välja antud antoloogias, mis valmis kingitusena UNESCO loovlinnade võrgustiku 12. aasta-kohtumise korraldajatele Krakowis ja Katowices. Projekti “Poetic Encounters” algatasid kirjanduslinn Heidelberg ning käsitöö ja rahvakunstide linn Fabriano, et väärtustada kultuurilist mitmekesisust ja koostööd kui loovlinnade võrgustiku tuuma. “Poetic Encounters” ehk “Luulelised kohtumised” on Fabrianos käsitööna valminud raamat, mis koondab 51 luuletaja loomingut 28 UNESCO kirjanduslinnast. Eestist osales kohtumisel Tartu kirjanduslinna koordinaator Marja Unt. Koolitus „Euroopa kunstituru kaasamine võitlusesse kultuuripärandi salakaubanduse vastu“ 20.-21. märtsil UNESCO peakontoris Pariisis peetud koolitus korraldati UNESCO ja Euroopa Liidu koostöös. Konverentsil said kokku kunstituru esindajad, kultuuripärandi eksperdid ja politseijõud, et tõhustada omavahelist suhtlust ning infovahetust, mis aitaks tõhusamalt võidelda kultuuripärandi ebaseadusliku sisse- ja väljaveo ning müügiga. Euroopa on maailma suurim kunsti importija ja eksportija. Oluline on, et kunstiturg alati kontrolliks esemete päritolu ning kaasaks vajadusel ka erinevate valdkondade eksperte. Probleemidena toodi välja ekspertide vähesus, eriti arheoloogias, vajakajäämised esemete dokumenteerimises ning info killustatus erinevates kanalites. Samuti oleks vaja suurendada ostjate teadlikkust esemete võimalikust ebaseaduslikust päritolust. Eestist osalesid koolitusel Kadri Laas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusest ja Marju Niinemaa Kultuuriministeeriumist. Koostööprojekti järgmise etapina korraldati 26.–28. novembril UNESCO peakorteris koolitus, mis oli suunatud õiguskaitseasutuste ja tolliametite töötajatele. Koolituse käigus leidis korduvalt rõhutamist, kui oluline on õiguskaitseasutuste üldine teadlikkus probleemist ja riigiülene koostöö selle fenomeni äratundmisel ning selle vastu võitlemisel. Tutvustati praktilisi näiteid selle kohta, kuidas kultuuriväärtuste ebaseaduslikku kaubandust on seostatud organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja terrorismiga. Kui rahvusvaheline koostöö ning agentuuride nagu Europol ja Eurojust kaasamine piiriülestesse menetlustesse on tänapäeval tavapärane ning teadlikkus selles osas väga hea, siis kultuuriväärtuste teemal paljudel EL õiguskaitseasutuste töötajatel nii häid teadmisi ei ole ning koolituse põhjalik käsitlus oli väga tänuväärne. Eestist osalesid MTA tolliosakonna tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Aleksander Miksjuk ning ringkonnaprokurör Eleliis Rattam Põhja Ringkonnaprokuratuurist. 2019. aastal on UNESCOl plaanis veebipõhine jätkukoolitus samal teemal. Valiti Eesti kandidaat Andorra kunstilaagrisse UNESCO Andorra rahvuslik komisjon korraldas 9.–21. juulini Ordinos rahvusvahelise kunstilaagri, kuhu iga riik saab esitada ühe maalikunstniku kandidatuuri. Lisaks kunstiloomingule on projekti eesmärk rõhutada UNESCO väärtusi, nagu rahu, kultuuriline mitmekesisus ja keskkonnakaitse, ning osalejatelt oodatakse nende teemade tõlgendamist loomingus. Eesti eelvoorus osalenud kunstnike seast valis Eesti žürii välja Johanna Mudisti kandidatuuri. Kõikide esitatud kandidaatide hulgast tegi lõpliku valiku Andorra žürii ja Eesti kandidaat valituks ei osutunud. Vaimse kultuuripärandi konventsiooni osalisriikide üldkogu 4.–6. juunil peeti UNESCO peakorteris vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni osalisriikide üldkogu. Konventsiooni osalisriike on juba 177, uute liitujate seas on Cooki saared, Kiribati, Malta, Singapur, Suriname, Tai, Timor-Leste ja Tuvalu. Üldkogul valiti vaimse kultuuripärandi komiteesse 12 uut liiget. Kõige tihedam konkurents oli teises valimisgrupis, kus kahele vabale kohale oli seitse kandidaati. 90 häälega pääses komiteesse Aserbaidžaan, paremuselt teise häälesaagi (52) sai Poola, kes pääses komiteesse vaid ühe enamhäälega Gruusia ees. Eesti kaalub komiteesse kandideerimist 2020. või 2022. aastal. Üldkogu kõige olulisemaks teemaks võib pidada konventsiooni üldise tulemusraamistiku vastuvõtmist. Selle dokumendi eesmärk on konventsiooni mõju analüüs ja hindamine eri tasanditel, kasutades kokkulepitud mõõdikuid. Uut tulemusraamistikku hakatakse kasutama ka riikide perioodilises aruandluses, mis toimub edaspidi uutel alustel ja regioonide kaupa. Vastavad muudatused viidi sisse ka konventsiooni rakendusjuhistesse. Üldkogu akrediteeris komiteed nõustava organina 29 uut vabaühendust ning lepiti kokku, et arutelu akrediteeritud vabaühenduste rolli üle tuleb jätkata. Eestist osalesid üldkogul TÜ kultuuriteaduste professor ja UNESCO ERK nõukogu esimees Kristin Kuutma, suursaadik Ingrid Amer ja Margit Siim UNESCO ERKist. TÜ asutas kultuuriteaduste professuuri juurde UNESCO õppetooli Aprillis esitas Tartu Ülikool UNESCOle taotluse luua kultuuriteaduste professuuri juurde vaimse kultuuripärandi rakenduslike uuringute õppetool, mis kuuluks UNESCO õppetoolide võrgustiku UNITWIN koosseisu. Õppetooli hakkab juhatama ERK nõukogu esimees professor Kristin Kuutma. Juulis sai taotlus UNESCOst positiivse hinnangu. UNESCO õppetooli loomine toetab TÜ kultuuriteaduste instituudi arengueesmärki õppe- ja teadustegevuse rahvusvahelistumise osas. Kavandatav tegevus on seotud õppetööga peamiselt magistri- ja doktoriõppe suunal, toetudes oluliselt etnoloogia ja folkloristika õppekavadele, sh 2017.a avatud ingliskeelsele programmile Folkloristics and Applied Heritage Studies. UNESCO õppetool teeb koostööd teiste vaimse kultuuripärandi valdkonna õppetoolidega üle maailma (Belgia, Läti, Mehhiko, Türgi, Maroko ja Brasiilia). Väga tihe on koostöö UNESCO ERKi ning ka Kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskusega. Rekonstruktsioon maailmapärandi paikades 6.–8. mail peeti Varssavis konverents „The Challenges of World Heritage Recovery. International conference on reconstruction.“ Kõrgetasemeline konverents keskendus paradigma muutusele ehk liikumisele objektikeskselt rekonstruktsioonilt laiema ühiskonna hõlmamise poole. Valdav enamus ettekandeid käsitles Varssavit ühe ja teise nurga alt, kuid tutvustati ka Timbuktu, Bamiyani, Nepali ja Tokyo raudteejaama näiteid. UNESCO teise valimisgrupi valitud esindajana osales üritusel ICOMOSi juhatuse liige Riin Alatalu. Maailmapärandi komitee istung Bahreinis 24.06–04.07 Bahreinis peetud maailmapärandi komitee istungil lisati nimekirja 19 uut maailmapärandi paika. Kokku on nimekirjas nüüd 1092 paika 167 riigist, millest 845 kuuluvad kultuuripärandisse, 209 loodus-pärandisse ja 38 paika on kantud nimekirja nii kultuuri- kui loodusväärtuste alusel. Taas kord erinesid komitee otsused olulisel määral ekspertide soovitustest. Esimest korda ajaloos kanti nimekirja kaks paika, mille osas taotlusi eelhinnanud ekspertorganisatsioonid olid täiesti eitaval seisukohal, kuna ei näinud potentsiaali paikade erakordse ülemaailmse väärtuse tõestamiseks ka taotluse edasise täiendamise korral. Komitee järgmine istung toimub 30.06–10.07.2019 Bakuus. Eestist osales istungil suursaadik Ingrid Amer. Setode esinemine UNESCO peakorteris 29.–30. juunil toimus Pariisis UNESCO peahoones rahvusvaheline folkloorifestival "Festival Cultures Croisees". UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud traditsioonidest sai näha ja kuulda Argentiina tangot ning seto leelot. Eesti Folkloorinõukogu välja kuulutatud konkursi tulemusel otsustasid kontserdi andmiseks ühendada jõud neli seto leelokoori: Sõsarõ, Siidisõsarõ ja Sorrõseto Tallinnast ning Helmekaala Võrust. Ühendkooslust Setoleelo koordineeris seto kultuuri asjatundja Elvi Nassar. UNESCO peahoones esinesid Eesti ja Argentiina kõrval veel Tšiili, Indoneesia, Nicaragua, Baškiiria, Nigeri ja Prantsusmaa rühmad. Pealtvaatajaid kogunes ligikaudu 1200 ning UNESCO esindajad tõid setosid eeskujuks oma keele ja kultuuriruumi hoidmisel. Kontserdile eelnes setode tunniajane esinemine kohalikus algkoolis, kus lapsed küsisid palju küsimusi nii eesti kui ka seto kultuuri kohta ning lõid innuga kaasa ühistantsus ja -mängudes. 30. juunil toimus piknik-musitseerimine ka Pariisi kesklinnas asuvas pargis, kus rühmadel ja pealtvaatajatel oli võimalus õppida üksteise laule ning tantse. See oli ka hea võimalus sõlmida kontakte osalenud rühmade kutsumiseks Eestis peetavatele folkloorifestivalidele. Eesti esitas aruanded UNESCO kultuurisoovituste rakendamise kohta Augusti lõpus esitas kultuuriministeerium korralised aruanded kahe UNESCO kultuurisoovituse rakendamise kohta Eestis. Neist esimene puudutas muuseume ja kogusid, nende mitmekesisuse ja ühiskondliku ülesande kaitsmist ja edendamist ning teine käsitles ajalooliste linnamaastike kaitset. Novembris esitas Kultuuriministeerium UNESCOle aruande loovisikute staatuse soovituse rakendamise kohta ning Rahvusarhiiv koostas vastuse dokumendipärandi säilitamist ja kättesaadavust puudutava soovituse rakendamise kohta. Vaimse pärandi komitee istung Port Louisis 25. novembrist 1. detsembrini peeti Mauritiusel vaimse kultuuripärandi komitee 13. istung. Kokku kanti konventsiooni nimekirjadesse 39 uut kultuurinähtust. Kõige populaarsem on jätkuvalt esindusnimekiri 31 sissekandega, millest kõige enam tähelepanu äratas Lõuna- ja Põhja-Korea ühine sissekanne, mis puudutas traditsioonilist korea maadlust. Rõõmsat elevust tekitas ka Jamaica reggae. Huvitav näide vaimsest pärandist on Austria ja Saksamaa esitatud lumelaviinidega seotud oskusteave ja riskijuhtimissüsteem. Traditsioonilise sportmängu ja professionaalse spordi piire kompas hurling Iirimaalt. Märgata on mitme riigi ühistaotluste arvu suurenemist. Näiteks kanti esindusnimekirja Austria, Tšehhi, Saksamaa, Ungari ja Sloveenia ühine taotlus, mis puudutab reservtrükitehnikas indigoga kangaste värvimist. Kaitsemeetmete register sai juurde vaid ühe täienduse - jutuvestmise traditsiooni hoidmine ja arendamine Kronobergi piirkonnas Rootsis. Lisaks arutati riikide perioodilisi aruandeid ja võeti vastu otsus üle minna nende regionaalsele esitamisele (Euroopas 2021). Arutati akrediteeritud vabaühenduste rolli, juba nimekirjadesse kantud kultuuriilmingutega seotud küsimusi, vaimse pärandi kaitset konfliktiolukordades ning dialoogi tõhustamist hindamiskomisjoni ja liikmesriikide vahel. Jaapani rahastusel on plaanis algatada mõttevahetus konventsiooni nimekirjade sisu ja eesmärkide üle. Valiti kolm uut liiget kandetaotluste hindamiskomisjoni, sh Slovakkia esindaja II valimisgrupist. Istungi raames toimus sekretariaadi organiseeritud infotund kõrgharidusvõrgustike teemal, kus tutvustati UNESO õppetoole vaimse kultuuripärandi vallas. Neid on maailmas seitse, Tartu Ülikoolis asutatud vaimse kultuuripärandi rakenduslike uuringute UNESCO õppetool on värskeim liituja. Eestist osalesid istungil prof Kirstin Kuutma Tartu Ülikoolist ja Margit Siim UNESCO ERKist. Balti riikide laulu- ja tantsupidude koostöökomisjoni kohtumine Vilniuses 5.–6. detsembrini peeti Vilniuses Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude koostöökomisjoni kohtumine, kus eksperdid vahetasid muljeid viimaste pidude üle ning arutati järgmise ühise konverentsi korraldamist, mis toimub 2019. a novembris Vilniuses. Sel suvel allkirjastasid kolme riigi kultuuriministrid ka laulu- ja tantsupidude traditsiooni arendamist puudutava lepingu, mis on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuulumisega. Eestist osalesid kohtumisel Eino Pedanik Kultuuriministeeriumist, Aet Maatee ja Sten Weidebaum Laulu- ja Tantsupeo SAst ning Margit Siim UNESCO ERKist. Eesti vabatahtlikud sissemaksed UNESCO fondidesse Eesti toetas 2018. a detsembris kultuuriministeeriumi vahenditest kahte UNESCO fondi. UNESCO pärandi hädaabi fondi abil rahastatakse sõjalistes konfliktides ja looduskatastroofides ohustatud kultuuripärandi kaitsestrateegia tegevuskava elluviimist. Eesti sissemakse sellesse fondi oli 10 000 eurot. Samuti toetas Eesti UNESCO spordist dopingu kõrvaldamise fondi 1241 USD-ga, mis moodustab 1% Eesti UNESCO liikmemaksust. Tähtsamad finantssuhtarvud 2018 2017 Maksevõimekordaja ( käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustused) 0,48 0,10 Võlakordaja ( koguvõlg/ varad) 0,77 1,12 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 049 394 Nõuded ja ettemaksed 1 806 3 407 2,3 Kokku käibevarad 2 855 3 801 Kokku varad 2 855 3 801 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 193 4 272 3,5,6 Kokku lühiajalised kohustised 2 193 4 272 Kokku kohustised 2 193 4 272 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -471 8 959 Aruandeaasta tulem 1 133 -9 430 Kokku netovara 662 -471 Kokku kohustised ja netovara 2 855 3 801 17 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 128 639 121 147 7 Kokku tulud 128 639 121 147 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -51 766 -70 049 8 Tööjõukulud -75 740 -60 528 9 Kokku kulud -127 506 -130 577 Põhitegevuse tulem 1 133 -9 430 Aruandeaasta tulem 1 133 -9 430 18 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 133 -9 430 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 1 601 -782 2 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 079 1 023 5 Kokku rahavood põhitegevusest 655 -9 189 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 0 18 Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 18 Kokku rahavood 655 -9 171 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 394 9 565 Raha ja raha ekvivalentide muutus 655 -9 171 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 049 394 19 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2016 8 959 8 959 Aruandeaasta tulem -9 430 -9 430 31.12.2017 -471 -471 Aruandeaasta tulem 1 133 1 133 31.12.2018 662 662 20 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (edaspidi UNESCO) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Kontoplaan ja raamatupidamise sisemine arvestus käib avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi järgi, aastaaruanne on koostatud Raamatupidamise Toimkonna juhendite järgi. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Aastaaruandes on raamatupidamise seadusele vastava kasumiaruandeskeemi asemel kasutatud EV Rahandusministeeriumi poolt sihtasutustele kehtestatud tulude ja kulude aruande skeemi. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ning muid lühiajalisi võlakohustisi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Tulud Aastaaruandes on UNESCO tulud ja kulud kajastatud tekkepõhiselt, st. tulud ja kulud on näidatud perioodis, mil nad tekkisid sõltumata sellest, kas nende eest on raha saadud või makstud. UNESCO tulud moodustuvad sihtfinantseeringutest ja tegevustoetusest. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodide kulude katteks või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Alates 01.01.2013 tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Seotud osapooled 21 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: • sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed; • lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 1 802 1 802 3 tagasinõuded Muud nõuded 4 4 Viitlaekumised 4 4 Kokku nõuded ja 1 806 1 806 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 3 368 3 368 3 tagasinõuded Muud nõuded 39 39 Viitlaekumised 39 39 Kokku nõuded ja 3 407 3 407 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 0 587 0 1 099 Sotsiaalmaks 0 1 072 0 2 053 Kohustuslik kogumispension 0 65 0 124 Töötuskindlustusmaksed 0 78 0 92 Ettemaksukonto jääk 1 802 3 368 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 802 1 802 3 368 3 368 Vaata ka lisa 2 ja 5. Lisa 4 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 22 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne 2018 2017 Lisa nr Kasutusrendikulu 12 888 12 475 8 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 638 7 019 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 391 391 Maksuvõlad 1 802 1 802 3 Kokku võlad ja ettemaksed 2 193 2 193 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 383 383 Võlad töövõtjatele 521 521 6 Maksuvõlad 3 368 3 368 3 Kokku võlad ja ettemaksed 4 272 4 272 Lisa 6 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Puhkusetasude kohustis 0 521 5 Kokku võlad töövõtjatele 0 521 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 128 639 121 147 Kokku annetused ja toetused 128 639 121 147 sh eraldis riigieelarvest 128 639 121 147 Toetused on saadud Kultuuriministeeriumilt. Kultuuriministeeriumi toetus on tegevustoetus UNESCOle. Täpsemalt UNESCO tegevuste kohta saab lugeda tegevusaruandest. 23 Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Üür ja rent 12 888 12 475 4 Energia 500 808 Elektrienergia 171 249 Soojusenergia 329 559 Mitmesugused bürookulud 13 137 14 233 Lähetuskulud 13 536 17 032 Koolituskulud 1 198 415 Projektidega seotud kulud 10 507 25 086 Kokku mitmesugused tegevuskulud 51 766 70 049 Erinevatest projektidest on pikemalt kirjutatud tegevusaruandes. Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 56 405 44 616 Sotsiaalmaksud 18 903 14 956 Muud 432 956 Kokku tööjõukulud 75 740 60 528 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Lisa 10 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 20 205 15 567 Seotud osapooltega ühtegi tehingut 2018. aastal ei tehtud. 24  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ning sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2018.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 12.03.2019