Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0597 - Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b70f6875-73d0-420e-9d06-fc997f5e6856 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b70f6875-73d0-420e-9d06-fc997f5e6856?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 13.06.2019 nr 1-4/19/982-2 Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Pulli püsielupaiga kaart Kadi-Liis Kesler 680 7454, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU …2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruses nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Külaaseme püsielupaik Elva vallas Külaaseme külas;”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) Pulli püsielupaik Kambja vallas Pulli külas.ˮ; 3) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga1. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/467 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa. Pulli sinise kopsurohu püsielupaiga kaart  Keskkonnaministri määruse „K eskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiriˮ muutmine ˮ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega moodustatakse sinise kopsurohu ( Pulmonaria angustifolia ) ja selle elupaiga kaitseks püsielupaik Tartu maakonnas Kambja vallas Pulli külas. Moodustatava püsielupaiga ala ei ole varem kaitse all olnud. O mavalitsuste haldusreformi tõttu ajakohastatakse eelnõukohase määrusega olemasoleva Külaaseme sinise kopsurohu püsielupaiga asukoht . Pulli püsielupaiga moodustamise ettepaneku tegi Keskkonnaministeeriumile 16. oktoobri 2017 . a kirjaga nr 7-4/17/6444 Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA ) , võttes aluseks 2017. a asta inventuuri andmed ning liikide kaitse planeerimise ja võõrliikide ohjamise komi sjoni 16. juuni 2017. a ettepaneku . 11. juuni 2018 . a käskkirjaga nr 1-2/18/467 algatas k eskkonnaminist er Pulli sinise kopsurohu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse . M ääruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KeA looduskaitse osakonna liigikaitse büroo liigikaitse peaspetsialist Kadi-Liis Kesler (tel 680 7454, e-post [email protected] ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud looduskaitse osakonna liigikaitse büroo juhataja Marju Erit ( tel 5649 6373 , e-post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KeA üldosakonna juri st Kristiin Jääger (tel 680 7424 , e-post [email protected] ), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]) ja kaardi on kontrollinud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Nele Jõessar ( tel 673 6636 , e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 1 lõike 2 punktile 17 on sinine kopsurohi ( Pulmonaria angustifolia ) I kaitsekategooriasse kuuluv liik. Sinise kopsurohu Pulli leiukoha püsielupaiga n a kaitse alla võtmise eesmärk on selle äärmiselt ohustatud liigi ja tema kasvukoha soodsa seisundi tagamine välja spool kaitstava id alasid asuva elupaiga kaitse kaudu LKS § 3 lõike 2 mõistes . Selle sätte järgi loetakse liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Sinise kopsurohu püsielupaiga kaitse alla võtmise eeldus on selle liigi ohustatus ja haruldus. Sinine kopsurohi on väga haruldane soontaim, mis on Eesti punase nimestiku järgi ( eeldatav (juhtrühma poolt kinnitamata) ohustatuse hinnang 2017. a astal ) arvatud väljasuremisohus ( endangered ) olevate liikide kategooriasse, kuna suur osa Eesti populatsioone on väga väikesed. Ohuteguritena on Eesti looduse infosüsteemi s EELIS (edaspidi EELIS ) märgitud elupaikade väikestest populatsioonidest tingitud inbriiding , võsastumine, rohustumine , liigne ja liiga vähene metsaraie ning arendustegevus . Sinise kopsurohu põhilevila jääb Kesk- ja Lõuna Euroopasse , areaali põhjapiir kulgeb läbi Rootsi ja Eesti ida poole Uuraliteni . Eestis kasvab sinine kopsurohi ainult Lõuna-Tartumaal väga piiratud alal. Liigi areaali keskosa jääb kserofiilsele stepialale, kus taime kasvuks on võrreldes Eesti leiukohtadega optimaalsemad kasvutingimused. Juba enne lehtimist õitsev sinine kopsurohi on soojalembene ning eelistab Eestis kasvada kuivadel valgusküllastel lõunakaarde avatud nõlvadel ja külmade tuulte eest kaitstud metsaservades. Sinine kopsurohi vajab mõõdukat inimtegevust, et säilitada kasvukohtades liigile sobilikud va lgus-, niiskus- ja temperatuuri tingimused. Enim ohustab sinise kopsurohu kasvukohti valgustingimuste muutumine metsa servaalade võsastumise ning metsa järelkasvu ja alusmetsa põõsarinde tihenemise tõttu, aga ka liigse kulukihi tekkimine, tallamine, ehitustegevus ning valel ajal niitmine. Soodsate tingimuste säilimiseks sinise kopsurohu kasvukohas on vajalik tagada kasvukohta ümbritseva metsa säilimine, millel on oluline osa kasvukoha mikrokliima kujundamisel. Seega peab püsielupaika arvatav ala hõlmama suurema piirkonna kui va id liigi leiukoht (Sinise kopsurohu kaitse tegevuskava , edaspidi ka t egevuskava ) . Kirjeldatud põhjustel on täidetud LKS § 7 kohased loodusobjekti ehk sinise kopsurohu kui ohustatud ja haruldase liigi kasvukoha kaitse alla võtmise eeldus ed . 2.2. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus LKS § 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Moodustatav Pulli püsielupaik on I ka itsekategooria liigi sinise kopsurohu kasvukoht. Veel 1930 . aastatel oli Eestis teada kümmekond sinise kopsurohu elupaika . Vaatamata mitme le viimasel kümnendil toimunud ja tegevuskavas nimetatud sinise kopsurohu inventuurile (2012 . aasta ülepinnaline , 2015. a asta potentsiaalsete leiukohtade ja 2017. a asta ülepinnaline kordusinventuur) on lisandunud vaid üks täiesti uus , seesama Pulli sinise kopsurohu elupaik . See toimus 2015. aastal sinise kopsurohu leviku t täpsustava inventuuri käigus . EELIS-e andmetel on 2019 . a asta 7. jaanuari seisuga keskkonnaregistrisse (edaspidi KKR ) kantud kaheksa sinise kopsurohu leiukoha kirjet kogupindalaga 2,36 ha, mis jagunevad kuue elupaiga vahel. Kolm sinise kopsurohu elupaika asuvad Keeri -Karijärve looduskaitsealal ning nendesse jääb viis leiukoha kirjet. Kahte elupaika on moodustatud püsielupaigad (Külaaseme ja Kavand u sinise kopsurohu püsielupaik ) , mõlemad ühe leiukoha kirjega. Moodustatavas Pull i sinise kopsurohu püsielupaigas kirde- edela suunalisel liinisihil päikesele avatud nõlval asuv sinise kopsurohu leiukoht on arvukaim Eestis . Leiukoht hõlmab liinisihi ja põhikaardile kandmata metsatee servad ning sihti ümbritsevad jänesekapsa kasvukohatüüpi kuuluvad metsaservad. Taimed kasvavad põhiliselt piki liinisihi põhjaserva ja metsateed, kuid on laiendanud leviala ka lõuna poole liinisihti. Se lle leiukoha esmavaatlus oli 21. aprillil 2015 . a , kui loendati 28 taime. 2017. a inventuuri käigus loendati KKR-i andmetel kokku vähemalt 330 isendit ( puhmast ) 1327 võsuga, millest 1277 olid generatiivsed ja 50 vegetatiivse d . A asta hiljem vaadeldi vähemalt 206 puhmast 689 võsuga , neist generatiivseid oli 528 ja vegetatiivseid 161 . Suurt arvukust seostatakse soodsalt mõjunud liinisihi hooldusega, kuid aasta hiljem (2018) on täheldatud sihi võsastuma hak kamist. Vaatamata vähene nud arvukusele on siiski tegemist kõige isenditerikkama sinise kopsurohu populatsiooniga Eestis . A rvukuselt järgmises , Kavandu püsielupaigas on loendatud ligi viis korda vähem puhmaid. Liigi arvukuse aastati suurt varieeruvus t on täheldatud teisteski Eesti leiukohtades . See võib olla tingitud nii võsastumise tõttu muu tunud valg ustingimustes t , ebasoodsatest kliima oludest kui ka muudes t põhjus test . 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik K aitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik, sest kaitse alla võetava ala peamine väärtus on sinise kopsurohu elupaik, kus tuleb kaitse-eeskirjaga sätestada p iirangud sellises ulatuses ja kaitsekorraga , mis tagab sinise kopsurohu ja tema elupaiga soodsa seisundi. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just sinise kopsurohu kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt ebasobiva raie ja liigse tallamise vältimiseks), mida näiteks hoiuala regulatsioon ei võimalda. Kaitstava loodusobjekti tüübiks ei ole valitud kaitseala , sest kaitseala moodustatakse erinevate väärtustega looduskompleksi kaitseks. Samuti puuduvad kavandatava püsielupaiga lähiümbruses teised kaitstavad alad, millega võiks sinise kopsurohu elupaiga liitmist kaaluda. 2.4. Püsielupaiga piir 2.4.1. Püsielu paiga piiritlemise üldpõhimõtted Moodustatav sinise kopsurohu Pulli püsielupaik on piiritletud vastavalt sinise kopsurohu tegevuskavas esitatud põhimõtetele , võttes arvesse , et püsielupaik hõlmaks tervenisti sinise kopsurohu KKR-i kantud leiukoha ja sellele vajalik u puhvri. Puhvri määramisel on arvestatud, et püsielupaika jäävat sinise kopsurohu leiukohta ei hakkaks mõjutam a väljaspool püsielupaika teh tavad tegevused (nt lageraie), mis võivad liigi kasvutingimusi halvendada, samuti, et see pakuks looduslikku kaitset külma ja tuule eest ning tagatud oleks liigi leiukohta ümbritseva metsa tormikindlus. Kuna püsielupaiga piiri määra miseks ei ole võimalik kasutada looduses selgelt tuvastatavaid ja ajas vähe muutuvaid maastikuobjekte (metsateid, reljeefivorme), on piiritlemisel kasutatud geograafilisi koordinaate. Püsielupaiga piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti ( mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. 2.4.2. Püsielupaiga piiri kirjeldus Moodustatav Pulli püsielupaik pindalaga 1,06 ha asub Tart u maakonnas Kambja vallas Pulli külas Kambja Köstrimägede nimelise künnise ühele valgusrikkal e nõlval e jääval kirde edelasuunalisel keskpinge õhuliini trassil ning selle ümbruses paikneva metsa servades . Liigi leiukoht hõlmab kavandatavast püsielupaigast 0,35 ha. Sinisele kopsurohule sobilike tingimuste säilitamiseks ja parandamiseks tuleb regulaarselt hooldada liinitrassi ja vältida liigset tallamist. Püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Kõrgemäe katastriüksusele ( katastritunnus 28203:004:0360). Pulli püsielupaiga piir on kaardile märgitud mõtteliste sirgetena kuue metsas paikneva punkti vahel e mõlemal pool keskpingeliini trassi , sest alal puuduvad põhikaardile märgitud maastikus eristuvad objektid. Püsielupaiga põhjaosas kulgeb piir läänenurgast põhikaardile kandmata metsatee servas asuvast punktist koordinaatidega 6 455 802,462 ja 655 373,205 ida suunas mõttelis t e sirge te na järgmiste koordinaatidega punkti de vahel: 6 455 846,298 ja 655 443,003 ; 6 455 835,907 ja 655 496,147 . Edasi kulgeb piir risti üle liinitrassi punktini koordinaatidega 6 455 780,373 ja 655 519,376 ja suundub mõttelise sirgena p üsielupaiga lõunaosas paikneva punkti ni koordinaatidega 6 455 731,388 ja 655 423,735 ning seejärel mõttelis e sirgena peaaegu paralleelsena kõrgepingeliini trassi sihiga punktini koordinaatidega 6 455 742,526 ja 655 398,499 , suund udes taas risti üle liinitrassi püsielupaiga piiritlemise alguspunkti . Pulli püsi elupaiga välispiir on ühtlasi sihtkaitsevööndi piir. 2.5. Kaitsekord Eelnõu kohaselt ei plaanita määruses nr 62 kehtestatud kaitseko rda muuta, seega rakendub Pulli sinise kopsurohu püsielupaigas keskkonnaministri 19. detsembri 2017. a määrusega nr 62 „Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiriˮ (edaspidi ka määrus nr 62 ) kehtestatud kaitsekord. Määruse nr 62 § 5 lõike 1 kohaselt kuulub sinise kopsurohu püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse, kus sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtib LKS-s sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord selle määruse erisustega. Eelnõu koostamisel hinnati piirangute proportsionaalsust. Eelnõukohased piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab s inise kopsurohu ja tema elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Eelnõuga seatakse kitsendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja §-st 32 tulenevale omandiõigusele. Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-s t 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Piirangute seadmise eesmärk on sinise kopsurohu elupaikade kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: sinise kopsurohu elupaik u kahjustatavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Sinise kopsurohu püsielupaikade regulatsiooni eesmärgi täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Püsielupaikade alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega kaitstavad loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Sinise kopsurohu elupaikade säilimine on oluline eesmärk, mis kaalub üle omandiõigusele ja ettevõtlusele seatavad kitsendused. Kuna sinise kopsurohu Pulli külas asuv kasvukoht paikneb suures osas olemasoleva rajatise, keskpingeliini trassil, on püsielupaiga valitseja nõusolekul määr use nr 62 § 5 lõik e 4 punkti 2 alusel lubatud tras sikoridoris tehtavad hooldustööd (võsa eemaldamine), mis aitavad ühtlasi säilitada liigile vajalikke valgustingimusi . Püsielupaigas asub ka põhikaardile kandmata metsa t ee lõpuosa, mille servades asu v ad liigi leiukohad. Kuna sõitmine sellel teel võiks kahjustada liigi kasvukohta ja isendeid, pole sellel sõitmi ne lubatud, välja arvatud kaitse eeskirjaga lubatud töödel j a m uudel määruse nr 62 § 5 lõi k e 3 punktis 4 sätestatud juhtudel . Lisaks täpsustatakse määruses nr 62 Külaaseme püsielupaiga paiknemist , kuna haldusreformi t õttu asub see praegu Elva vallas (varem Konguta vald) . 3. Menetluse kirjeldus KeA teavitas Kõrgemäe kinnistu omanikku posti teel 30. oktoobri 2018 . a kirjaga nr 7 12/18/17645 ning Kambja vallavalitsust elektrooniliselt 16. novembri 2018 . a kirjaga nr 7 12/18/18689 Pulli sinise kopsurohu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse algatamise st . Neis kirjades põhjendas KeA kavandatava püsielupaiga kaitse alla võtmist, selgitas püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärki, kaitsekorda, asukohta ja pindala (sh oli kirjadele lisatud püsielupaiga kaart) ning andis võimaluse kuni 30 . novembrini 2018 esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Maaomanik esitas täpsustavaid küsimusi telefoni teel. Menetlusosaliste ärakuul amise käigus vastuväiteid ega põhjendatud ettepanekuid Pulli sinise kopsurohu püsielupaiga kaitse alla võtmise kohta ei esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Mä ärus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määrus e rakendamine aitab säilitada I kaitsekategooriasse kuuluva sinise kopsurohu ja selle elupaiga soodsat seisundit, mille tulemusena säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Sinise kopsurohu püsielupaiga kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, sest kaitse alla võetav püsielupaik on väikese pindalaga. Planeeringud tuleb viia kooskõlla kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Kohalikult omavalitsuselt ei laekunud kaasamise käigus vastuolusid kehtestatud või menetluses olevate planeeringutega, seega KeA-le teadaolevalt vastuolusid planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ alusel hüvitatakse erametsaomanikule väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist Natura 2000 erametsa toetusena. Riigi kulud seoses erametsamaa toetusega suurenevad eelnõukohas e määruse jõustumisel ligikaudu 0,77 ha era metsa maa osas, mis arvatakse eelnõu kohaselt sinise kopsurohu püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Riigi kulutused suurenevad eramaa arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevööndisse 110 euro võrra hektari kohta aastas ehk ligikaudu 85 euro ulatuses . Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja muutmise jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 1 lõigetele 3 1 ja 3 2 esitab ko haliku omavalitsuse üksus Maksu ja Tolliametile maamaksu infosüsteemi kaudu maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maksustamisaasta 1. veebruariks ning on kohustatud kontrollima maamaksu infosüsteemis olevate andmete õigsust ja vajaduse korral andmed parandama või neid täiendama. Maamaksutulu vähenemise summa selgub maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete laekumisel. Määruse jõustumisel vä heneb Kambja valla maamaksutulu ligikaudu 4 eurot aastas. Vastavalt LKS §-s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004 . a määrusega nr 242 kinnitatud korra „ Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused ˮ kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Püsielupaikades asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumus sõltub maa asukohast. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamisprotsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Pulli püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Kõrgemäe katastriüksusele ( katastritunnus 28203:004:0360). Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Kambja vallas 2018 . aastal ligi 516 ha maatulundusmaaga 104 tehingut kogusummas 3 538 028 eurot, seega oli ühe hektari hind keskmiselt ligikaudu 6858 eurot. Seega oleks püsielupaika jääva eraomandis oleva maa riigile ostmise k orral selle hind kokku 7269 eurot. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.