Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0596 - Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db47a999-5ac6-40a4-b568-b9fc375ffb20 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db47a999-5ac6-40a4-b568-b9fc375ffb20?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 13.06.2019 nr 1-4/19/2007-2 Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Lindi looduskaitseala kaart Kirsi Loide 447 7375, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13.06.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima, Marksa, Lindi, Kõpu, Kavaru ja Päraküla külas asuv ala, mille nimeks saab Lindi looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, huumusetoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle elupaika. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 4) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis. (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. (3) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis. Linnujaht on keelatud kogu kaitsealal aastaringselt. § 6. Vajalik tegevus Kaitseala soo- ja metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine. § 7. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 2 (6) 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 9. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Lindi sihtkaitsevöönd; 2) Kõima sihtkaitsevöönd; 3) Potsepa sihtkaitsevöönd; 4) Lindi raba sihtkaitsevöönd; 5) Metsa sihtkaitsevöönd. § 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka, laanerähni, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. (2) Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. (3) Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk. 3 (6) (4) Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse, taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil. (5) Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. § 11. Lubatud tegevused (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine; 5) tee, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala ning kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 6) olemasolevate rajatiste hooldustööd. § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Lindi sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ja Kõima sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Lindi piiranguvöönd; 2) Lindi raba piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega; 4 (6) 2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmitatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine; 2) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud; 3) lageraie langi suurusega kuni üks hektar ning turberaie langi suurusega kuni kaks hektarit. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrus nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Määruse muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse lisas esitatud Lindi hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks. (2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määruse nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” lisa 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks. § 20. Menetluse läbiviimine Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 8. juuni 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/466 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade 5 (6) koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 21. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Lindi sookaitsealana. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kujundati kaitseala Lindi looduskaitsealaks. Kaitsealasse kuulub ka Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Lindi hoiuala. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 193 kohaselt hõlmab kaitseala osaliselt Lindi loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Lindi looduskaitseala 6 (6)  Vabariigi Valitsuse määruse „Lindi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määru sega moodustatakse olemasoleva kaitseala , püsielupai ga ja hoiuala põhjal ning rangelt kaitstavate metsade tüpo loogilise esindatuse (edaspidi metsavajakud ) vähendamiseks Lindi looduskaitseala (edaspidi kaitseala ) . A la laiendatakse ja kehtestatakse uus kaitsekord. Kaitseala asub Pärnu ma akonnas Pärnu linnas Kõima , Marksa , Lindi , Kõpu, Kavaru ja Päraküla külas . Lindi looduskaitseala territooriumile jääv Lindi soo on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui ENSV MN 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” võeti kaitse alla Lindi sookaitseala. Kaitseala territoorium võeti praegustes piirides kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16 . novembri 199 9 . a määrusega nr 356 „ Lindi looduskaitseala kaitse eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ” . Vabariigi Valitsu se 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” võeti kaitse alla Lindi hoiuala . Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” kohaselt kuulub ala Lindi loodusalana Natura 2000 võrgustikku . Lindi loodusala koosseisu jääb ka keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „ Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võ t mine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Pottsepa must-toonekure püsielupaik . Lindi merikotka püsielupaik on kaitse alla võetud LKS § 50 alusel . LKS § 91 lõike 1 kohaselt kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kaitsekord, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktid ega. Eelnõukohase määrusega liidetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasolevad Lindi looduskaitseala, Lindi hoiuala ja Lindi merikotka püsielupaik üheks looduskaitsealaks. Moodustatav Lindi looduskaitseala kattub valdavas osas Natura võrgustikku kuuluva Lindi loodusala ga . Kaitstavat ala laiendatakse ning kaitsekorda ja kaitstava loodusobjekti tüüpi muudetakse, et tagada paremini Lindi soo ja seda ümbritsevate metsa koosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kirsi Loide (tel 447 7375, e-post [email protected]) . E elnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna pea jurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected] ) ja advokaadibüroo EnvirLaw vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 527 3703, e-post: [email protected]) . Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e post [email protected]). E ksperdihinnangu on andnud Andrus Kuus, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected] ). Metsavajakute osas on lähtutud Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsist „Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs ” . 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse- eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta : 1) Lindi soostikku ja väärtuslikke mets akooslus i, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ( edaspidi loodusdirektiiv ) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180), huumus e toitelised järved ja järvikud (3160) , rabad (7110 * ) , siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ; 3) kaitsealust liiki ja selle elupaika, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas . See liik on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ); 4 ) kaitseal useid liike ja nende elupaiku. Need liigid on harilik jugapuu ( Taxus baccata ), väike käopõll ( Listera cordata ), harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) , suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ) , laanerähn ( Picoides tridactylus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), händkakk ( Strix uralensis ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ) , õõnetuvi ( Columba oenas ) , kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ) ja merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) (tabel id 1 ja 2). LKS § 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus , sh võetakse kaitseala kaitse alla juhul , kui see on vajalik loodusdirektiiv i või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ( edaspidi linnudirektiiv ) rakendamiseks . L indi looduskaitseala kaitse all olemise ja looduskaitsealana kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus , haruldus ja loodusdirektiivi rakendamine . Lindi looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on h aruldased ja ohustatud rannikuluidete, mageveekogu de -, soode- ja metsakooslused . Lindi looduskaitsealale jäävad kooslused – rannikuluidete elupaigatüüp metsastunud luited (2180), mageveekogude elupaigatüüp huumus e toitelised järved ja järvikud (3160), soode elupaigatüübid rabad (7110 * ), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150) ning liigirikkad madalsood (7230) ning metsa elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elu paigatüübid on intensiivse looduskasutuse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastam isele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada vajalikud kaitsemeetmed direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Lisaks on looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu . Hästi välja kujunenud puurinde struktuuriga metsastunud luited (2180) on n õmme- või palumännikutega kaetud luited nii mererannikul kui ka Peipsi järve põhjarannikul. Puurinne ja alustaimestu on hästi välja kujunenud, põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest . Metsastunud luited on tüüpilised kogu Euroopa rannikualadel. Eestis leidub l uitemetsi rohkem E dela-Eesti rannikul Iklast Pärnuni, Põhja- ja Loode-Eestis , kuid ka mujal vanadel rannikuluidetel . Lindi looduskaitsealal asuvad metsastunud luited kaitseala lõunaosas piki Audru−Tõstamaa− Nurmsi teeserva. Peamised ohutegurid on raied ning liigne ja kontrollimatu külastustegevus. Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumus e toitelised järved ja järvikud (3160) on tüüpilised rabaaladele ning rikkad haruldastest põhjapoolse levikuga plankteritest. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis huumus e toitelised rabaveekogud – järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline aga ka eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa- või sooaladelt ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud 3 . Lindi looduskaitsealal asub Lindi järv, mis rabalt valguvate vete vähenemise tõttu suvel ära kuivab. Peamine ohutegur on veerežiimi muutmine ja kaitse toimub raba elupaiga kaitse kaudu. Looduslikus seisundis rabad (7110 * ) on sood, kus taimede juured ei ulatu läbi tüseda turbakihi (keskmine tüsedus Eesti rabades 3,2 m ) toitainerikka veeni ning toitaineid toovad peamiselt sademed. Valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvab ka mände ja üksikuid kaski. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis, säilinud vähe 3 . Lindi looduskaitsealal on rabad kõige enam levinud elupaigatüüp ja neid leidub lõunapoolsel lahustükil. Rabad kui ökosüsteemid hõlmavad sageli ka n okkheinakooslus t e (7150) elupaigatüüpi , mida Kesk-Euroopas, kus on rikkumata rabasid vähe, väärtustatakse eraldi elupaigana (seevastu Soomes ja Rootsis ei eristata seda tüüpi üldse). Eestis asuvad nokkheinakoo s lused rabaälvestes ja moodustavad osa rabale iseloomulikust taimkattekompleksist. Seda elupaigatüüpi käsitletakse rabakoosluse loomuliku koostisosana ja eraldi ei kaa rdistata 3 . Elupaigatüübi kaitse toimub rabade elupaiga kaitse kaudu. Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140) leidub üle kogu Eesti kõigis suuremates sookompleksides väikeste kildudena, tavaliselt madalsoode ja rabaalade vahel. Siirdesoo on vaheaste madalsoo arenemisel rabaks, kus taimedele on omane nii põhja- kui ka sademeveest toitumine. Mättavahedes kasvavad madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed , mätastel aga lisaks turbasammaldele puhmastaimed nagu rabaski. Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdel muda- või veekiht, valdavad madalsootaimed 3 . Lindi looduskaitsealal asuvad siir d esood kaitseala lõunapoolsel lahustükil rabade, siirdesoo- ja rabametsade ning metsastunud luidete elupaigatüü bi vahel. Karbonaatse veega liigirikkad madalso o d (7230) on peamiselt põhjaveest toituvad sood, mille rohurindes kasvab rohkesti tarnu ja teisi lõikheinalisi. Paljud liigirikkad madalsood on elupaigaks käpalistele. Levinud peaaegu kõigis Euroopa Liidu maades, välja arvatud Luksemburgis ja Portugalis. Meil rohkem levinud Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis 3 . Lindi looduskaitsealal leidub madalsoid paiguti kaitseala mõlemal suuremal lahustükil. 2013. aastal ilmunud raamatu „Eesti soode seisund ja kaitstus” alusel oli Natura 2000 sooelupaiku hõlmavate loodusalade olukord Eestis aastatel 2001–2006 rabadel soodus, siirde- ja õõtsiksoodel ebarahuldav ja liigirikastel madalsoodel ebarahuldav. Kuigi varem kuivendamata soode ulatuslikku kuivendamist praegu ei toimu, mõjutavad ka olemasolevad piirdekraavid ja servakoosluste kuivendamine sooelupaikade (mh kaitstavate soode) seisundit negatiivselt. Soode kaitse seisneb nende loodusliku veerežiimi tagamises ja rikutud soode looduslikkuse taastamises . Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Pidades silmas seda, et täiesti inimtegevusest mõjutamata metsi meil vaevalt enam leidub, arvatakse siia elupaigatüüpi niisugused metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele 3 . Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Lindi looduskaitsealal asuvad vanad loodusmetsad lõunapoolse lahustüki keskosas, Audru−Tõstamaa− Nurmsi tee äärsel lahustükil ja põhjapoolse lahustüki lõunaosas. Vanad laialehised metsad (9020*) kui üleminek läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel on Eestis haruldane elupaigatüüp, kuna seda leidub võrdlemisi väikeste laikudena piiratud aladel. I seloomulik on metsakoosluse pikaajaline kasvamine samas paigas, surnud puude rohkus ning samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus 3 . Lindi looduskaitsealal asuvad vanad laialehised metsad põhjapoolse lahustüki lõunaosas. Neid metsakooslusi ohustab enim raie. Soostuva te ja soo-lehtmets ade (9080*) elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevad i ti on see kõrge ja ulatub tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 sentimeetri 3 . Lindi looduskaitsealal asu vad soostuvad ja soo-lehtmetsad põhjapoolsel lahustükil ning vähesel määral lõunapoolse lahustüki keskosas rabalaamade vahelisel alal. S iirdesoo- ja rabamets ade (91D0*) elupaigatüüp erineb siirdesoode ja õõtsiksoode tüübist ning rabadest märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega. Kuna siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks, siis moodustavad seal puurinde sookask ja mänd, rabametsades valitseb mänd. Alustaimestik on siirdesoometsas mosaiikne. Rabametsi leidub väiksematel aladel kõikjal Eestis. Siirdesoometsad kasvavad eeskätt rabalaamade äärtel ja tasastel madalatel aladel. Rohkem kui mujal leidub neid Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis 3 . Lindi looduskaitsealal ümbritsevad siirdesoo- ja rabametsad Lindi raba. Niisketel aladel levivaid kooslusi ohustab enim kuivendamine , aga ka metsaraie . Lindi looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on o hustatus ja haruldus – kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud ja haruldaste kaitsealuste taime liikide kasvukohad . Kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) kuulub loodusdirektiivi järgi II ja IV lisasse ja on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kauni kuldkinga elupaikadeks sobivad salu-, loo- ja laanemetsad või neist pikaajalise inimtegevuse tulemusena kujundatud puisniidud, harvem soo- ja kõdusoometsad. Keerulise paljunemis bioloogia ja aastatepikkuse algarengu tõttu on liik jäänud paljunemisikka jõudmisel püsima eelkõige inimtegevusest vähem häiritud vanemates metsades. Ku ldking ei talu täisvarju ega täisvalgust ning niiskustingimuste muutusi . Peamis ed ohuteguri d on kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete ning kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel kas otseselt kasvukohtades või nende naabruses . Kauni kuldkinga kaitse on kõige otstarbekam alade kaitse kaudu . Harilik jugapuu ( Taxus baccata ) on okaspuu , mis on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kuulub LKS alusel ohustatud li igina II kaitsekategooria liikide hulka. Praegu on jugapuu Eestis looduslikes kasvukohtades alles peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis (saartel) , kus on ka selle levikuala kirdepiir . Harilik jugapuu kasvab enamasti soostunud kuuse- segametsades , eelkõige la anemetsas ja soometsas. Harilik jugapuu on väga aeglase kasvuga, eriti noorelt. Väga pikaealine liik, võib saavutada vanuse 2000 (4000) aastat . Suure osa jugapuude hukkum ise põhjuseks on viimastel aastakümnetel olnud neile lang enud naaberpuud, muutunud veerež iim ning hoolimatult tehtud või tegemata jäetud metsamajandustööd. Kaitse seisukohalt on vajalik o lemasolevate isendite säilitam ine , vältides puude vigastamist . K una harilik jugapuu eelistab metsa varjavat kaitset, tuleb kasvukohtade ümbruses säilitada ka teisi puid . Väike käopõll ( Listera cordata ) on käpaline, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohu altis seisus ning kuulub LKS alusel ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liigi k asvukohtadeks on samblarohked okasmetsad, sh soostuvad ja rabastuvad kuuse- ja männisegametsad , kuid liiki võib leiduda ka niiskemates loometsades ja vahel harva luitemetsades . Eestis on liik levinud kogu territooriumil , kuid rohkem Hiiumaal, Saaremaal, Ida- ja Kesk-Eestis, haruldasem Lõuna-Eestis. Liiki pole pärast 1971. a astat peaaegu üldse registreeritud Lääne- ja Pärnumaal ning seega on liik kadunud 48% ruutudest 7 . Peamis ed ohuteguri d on metsamajanduslik tegevus, s ood e kuivendamine ja turba võtmine ning t allamine . Liigi kaitseks on vajalik olemasolevate populatsioonide ja nende kasvukohtade säilitamine soodsas seisundis ning kasvuala loodusliku veerežiimi taastamine ja säilitamine . Harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) on samblikuliik , mis on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning kuulub LKS alusel I II kaitsekategooria liikide hulka . Kasvab vanemates leht- ja segametsades , puisniitudel ning parkides. Kasvukohtadest eelistab salu-, laane- ja lodumetsi. Kõige sagedasem vanadel haabadel ja laialehistel puudel, näiteks tammel, saarel ja vahtral , nii korbal kui ka puutüvel olevatel sammaldel. Võib kasvada ka teistel lehtpuudel ja harva okaspuudel. Harilik kopsusamblik on levinud üle Eesti ja praeguse seisuga väga sage. Eestis on teada üle 400 leiukoha, kuid üldiselt on populatsioonid väikesed ja killustunud . Hariliku kopsusambliku kasvukohtade ohutegurid on puuliikide osakaalu muutmine metsades, vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied . Suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ) on kiililine , kes on Eesti punase nimestiku järgi puuduliku andmestikuga ning kuulub LKS alusel I II kaitsekategooria liikide hulka . Eestis elavast viiest rabakiili liigist on ta suurim. Värvuselt on suur-rabakiil mustjapruun. Liik eelistab taimestikurikkaid järvesoppe, kobraste ülespaisutatud veekogusid ja väikeseid veekogusid teetammide taga, mis on madalad ja kus vesi soojeneb kiiresti. Suur-rabakiili täiskasvanud isendid püüavad väikeseid putukaid vee kohal aktiivselt lennates. Puhkavad taimedel. Ka paaritumine toimub taimedel. Emased paigutavad oma munad vette, kus need edasi arenevad. Euroopas on suur-rabakiili levik ebaühtlane. Eestis on levikukaartidel näha kaks levikukoridori, Tartu-Viljandi-Pärnu ja Tartu-Lahemaa suunal. Suur rabakiili elupaik u ohustab maaparandus ja veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine ja veetaseme muutmised) , eutrofeerumine . Tabel 1. Lindi looduskaitseal a kaitse-eesmärgiks olevad liigid Liik Eeldus Siseriiklik kaitsekategooria Punase raamatu kategooria kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ohustatus II ohulähedane harilik jugapuu ( Taxus baccata ) ohustatus II ohulähedane väike käopõll ( Listera cordata ) ohustatus II ohualdis harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) ohustatus III ohulähedane suur-rabakiil ( Leucorrhinia pectoralis ) ohustatus III puuduliku andmestikuga Lindi looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on o hustatus ja haruldus : kaitsealale jäävad järgmiste ohustatud ja haruldaste kaitsealuste linnuliikide elupaigad ning pesitsus- ja toitumisalad. Kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ) on Eesti punase nimestiku jä rgi ohualtis seisus ning on arvatud LKS alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka ning l innudirektiivi I lisasse . Kaljukotkas eelistab pesitsemiseks suurte loodusmassiivide sooalasid, kus rajab pesa tavaliselt soosaare või -serva metsa. Toitumisalana kasuta b pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks on valdavalt lagesoo, harvem mõni teine tüüp , näiteks luht. Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus kasvanud kuni 70 paarini. Eesti kaljukotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade – lagesoo ja sooserva metsad – hävinemisest ja kvaliteedi halvenemisest tingitud metsakanaliste ja lagesoo kurvitsaliste arvukuse vähenemine . Järjest enam muutub arvestatavamaks häirimi n e. Hoolimata liigi kaugetest elupaikadest satub pesapaikadesse aasta - aastalt üha enam loodusmatkajaid nii organiseeritult kui ka iseseisvalt. Kaljukotka kaitse tegevuskava seab lähiaja (aastani 20 22 ) kaitse-eesmärgiks liigi arvukuse kasvu kuni 7 5 paarini ning pikaajaliseks (aastani 20 34 ) kaitse-eesmärgiks 8 5 paarini. Eesmärkide saavutamiseks näeb tegevuskava ette 13 kaitsemeedet. Nendest olulisimad on soode ja soometsade kaitse, soode taastamine, metsakanaliste kaitse tõhustamine, elupaikade häirimise vähendamine ning uute pesapaikade otsimine ja kaitse alla võtmine . Merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) on Eesti punase nimestiku jä rgi ohulähedases seisus ning on arvatud LKS alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka ning linnudirektiivi I lisasse. Merikotkas eelistab pesitseda vanas metsas või selle servas ja võimaluse korra l väldib pesitsemist lageraielankide säilikpuudel, kus asub küll 10% pesadest, kuid seal on väiksem keskmine produktiivsus. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ning pesapuuna eelistab mändi ja haaba. Pesitseb vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120 – 130 aastat. Merikotka populatsiooni ohuteguri d on jätkuv oht keskkonnamürkidest, sealhulgas pliihaavlite ja muu pliid sisaldava laskemoona kasutamine, lisanduva d ohuteguri d on sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine , hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega. Lähiaja (5 aastat) kaitse-eesmärgiks on tagada liigi säilimine Eestis vähemalt praeguse a rvukuse (220 – 250 paari) tasemel ning pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aastat) on merikotka arvukuse taastumise võimaldamine ja liigi säilimine Eestis vähemalt 300 paari suuruse asurkonnana. Eesmärkide saavutamiseks näeb tegevuskava ette mitmeid kaitsemeetmeid . Nendest olulisimad on elupaikade kaitse püsielupaikadena ja kaitstavate alade koosseisus , riiklik seire seisundi jälgimiseks, eramaaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerimine ja elupaigavaliku muutuste analüüs . Väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku jä rgi ohulähedases seisus ning on arvatud LKS alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eesti väikekonnakotkaste populatsiooni seisundit võib hinnata heaks, sest liigi arvukus on teiste kotkaliikidega võrreldes suurem, hinnanguliselt 600 – 700 paari ja viimaste l aastakümnete l stabiilne. Eelistab elupaigana vanu kuuse- ja kuuse- segametsi . Väike-konnakotka pesapuud asuvad enamasti vanas, üle 70 aasta vanuses puistus ning on üldiselt vanemad ja rinnasdiameetrilt suuremad kui neid ümbritseva puistu ülejäänud esimese rinde puud, mis näitab, et kotkad valivad pesapuuks enamasti suurima ja tugeva i ma puu puistus. Eesti väike-konnakotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam pesapaikade hävimine, mis on tingitud väike-konnakotkaste eelistusest rajada pesi just vanematesse, raieküpsetesse puistutesse, ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi halvenemine . V äike-konnakotka kaitse tegevuskava (2018 – 2022) seab lähiaja (5 aastat) ja pikaajaliseks (15 aasta perspektiivis) kaitse-eesmärgiks liigi säilimise Eestis vähemalt praeguse arvukuse (600−700 paari) tasemel. Liigi soodsa seisundi säilitamiseks näeb tegevuskava ette mitmeid kaitsemeetmed, millest olulis i mad on elupaikade kaitse tagamine, häirimise vähendamine pesapaikades ning toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine . Laanerähn ( Picoides tridactylus ) on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud LKS alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. L aanerähn on Eestis levinud üle kogu territooriumi ning arvukuseks on hinnatud 3000 – 5000 haudepaari. Laanerähn elab suuremates loodusmaastikulaamades. E elistab vanemaid okas- ja segametsi , milles on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski . L aanerähni elupaika on oluline kaitsta selle p oolest, et lindu peetakse heaks indik aatorliigiks. See tähendab, et elupaik, ku s on leida laanerähni, sobib ka mitmele teisele mets a liigi le . Laane rähni ohustavad metsade majandamine, mille tõttu väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala 20 . Laanepüü ( Bonasa bonasia ) on Eesti mandriosas pesitsev haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud LKS alusel arvatud III kaitsekategooria liikide hulka. Laanepüü arvukus kahanes eelmise sajandi lõpus mitu korda, kuid nüüdseks on arvukus stabiliseerunud ning tänapäeval on tegemist veel võrdlemisi tavalise paigalinnuga, keda leidub meil hinnanguliselt 30 000 – 60 000 paari. E elistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt tihedates okas- ja segametsades , kus leidub enamasti nii varjuandvaid kuuski kui ka talvist toitu pakkuvaid kaski ja leppi. Sobivaima d elupai gad on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga mitmekesised vanad metsad, kus leidub häi lusid ja tuulemurde. Suurimad liiki ohustavad tegurid Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine ning fragmenteerumine , samuti pesitsus e nurjumine metsamajandustööde ja röövluse tõttu . Laanepüü lähiaja (5 aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse säilitamine vähemalt praegusel tasemel, pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on asurkonna arvukuse suurenemine . Nende eesmärkide saavutamiseks on eeskätt vaja järgida mitmeid üldisi kaitsemeetmeid (nt laanepüü kaitse tõhustamine kaitstavatel aladel, sobivate elupaikade ühendatud võrgustikuna säilitamine, püsimetsamajanduse soosimine, raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu, röövluse mõju vähendamine) . Sarvikpütt ( Podiceps auritus ) on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud LKS alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis eba ühtlase levikuga harv haudelind, keda pesitseb meil h innanguliselt 200–400 paari. Elupaigana eelistab väikese pindalaga madalaveelisi veekogusid : m ändvetikarohked , ent roostum a ta rannikulõukad, taimestikurikkad metsa- ja soojärved, rabalaukad ja ka merelahed. Talvitama lendab Lääne- ja Lõuna-Euroopa rannikualadele või jäävabadele järvedele, pehmetel talvedel jääb osa linde ka Eestisse. Peamis ed ohuteguri d on veekogude eutrofeerumine ja kinnikasvamine ning veetaseme muutmine ja veekogude süvendamine . Händkakk ( Strix uralensis ) on Eestis vanu metsi eelistav väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud LKS alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka . Hinnanguliselt on Eestis 1000–1500 händkakupaari. Liigi arvukus on viimastel aastatel vähenenud . Händkakk pesitseb mitmesugustes vanemates okas- ja segametsades , eelistades kuuse ülekaa luga puistuid, sealjuures on olulisem sobivate õõnsate puutüügaste, mitte pesa puude olemasolu. Peami ne ohutegur on elupaikade kadumine või nende kvaliteedi halvenemine . Vanade (loodus)metsade vähenedes kaovad pesitsemiseks sobivad tüügas- ja õõnepuud . Värbkakk ( Glaucidium passerinum ) on Eesti pisim kakuline , kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud LKS alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Pesitsusaegne arvukus Eestis on 600–1200 paari ja keskmine asustustihedus 1,5 paari 100 km 2 kohta , Pärnumaal 17 paari 100 km 2 . Talvine arvukus 1000−3000. Eelistab vanu kuuse- segametsi või laialehiseid salumetsi. Pesa rajab üldiselt suur-kirjurähni, harvemini ka laane- ja musträhni tehtud õõnsusesse. Peamis ed ohuteguri d on vanade kuusikute ja kuuse- segametsade intensiivne raiumine ning suvine metsade raie . Pesitsusajal on värbkakk raskesti tuvastatav, seega on suviste raiete korral pesade hävimise risk äärmiselt suur . Õõnetuvi ( Columba oenas ) on Eestis lokaalselt levinud, Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning on arvatud LKS alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis leidub 500−1000 paari, viimase paarikümne aastaga on arvukus mitu korda vähenenud. Euroopas leidub 5 61 000 − 1 040 000 paari. Kuna õõnetuvi toitub peamiselt rohttaimede seemnetest, eelistab ta suuremal osal levilast mosaiikset või koguni avatud maastikku, sageli leidub teda just metsa ja avamaastiku piirialadel. P esitsusajal asustab salumets i ja vanemad männiku i d, kus on vanu suuremate õõnsustega puid . Peamis ed ohuteguri d on intensiivne põllumajandus, mis vähendab toidurikkust , ning metsaraie, mille käigus raiutakse vanu õõnsaid puid . Tabel 2. Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid Liik Eeldus Siseriiklik kaitse- kategooria Punase raamatu kategooria Linnudirektiivi lisa nr kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ) haruldus I ohualdis I merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) haruldus I ohulähedane I väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ) ohustatus I ohulähedane I laanerähn ( Picoides tridactylus ) ohustatus I I ohuväline I laanepüü ( Bonasa bonasia ) ohustatus III ohuväline I sarvikpütt ( Podiceps auritus ) ohustatus II ohulähedane I händkakk ( Strix uralensis ) ohustatus II I ohuväline I värbkakk ( Glaucidium passerinum ) ohustatus II I ohuväline I õõnetuvi ( Columba oenas ) ohustatus III ohulähedane I I Loodusdirektiivi rakendamine L oodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida loodusala looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks on alad määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärk ide täitmist. Sama artikli lõikest 3 tulenevalt tuleb mis tahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida see alale kaasa toob, pidades silmas ala kaitse- eesmärke. Arvestades kava või projektiga kaasnevate tagajärgede hindamise järeldusi ning vastavalt lõikes 4 esitatud sätetele, teevad pädevad riigiasutused kava või projekti suhtes positiivse otsuse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele. Viidatud loodusdirektiivi sätteid tõlgendades on Euroopa Kohus sedastanud, et loodusdirektiivist tulenevalt on üldjuhul keelatud igasugune selline tegevus, mille oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alal kaitstavatele loodusväärtustele ei ole mõistlikult välistatud . Samas lahendis on Euroopa kohus olulise ebasoodsa mõjuna määratlenud igasugust ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala sidususele. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb sama reeglit järgida ka Natura 2000 võrgustiku alast väljapoole jäävate selliste tegevuste puhul, mille ebasoodne mõju võib puudutada ala ja sellel kaitstavaid väärtusi. Samuti on liikmes riigil Euroopa Kohtu praktika kohaselt loodusdirektiivi alusel kohustus kaitsta kohaste kaitsemeetmete abil ka neid alasid, mis võidakse määrata ühenduse tähtsusega aladeks , kus leidub esmatähtsaid liike. Muidu ei oleks tagatud loodusdirektiivi eesmärkide saavutamine. Euroopa Liidu õiguse kohustuslikkust liikmesriigile on Euroop a Kohus korduvalt esile toonud . Kuna Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise pädevus on Euroopa Kohtul, on liikmesriigile siduvad ka Euroopa Kohtu lahendites esitatud põhimõtted. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 korralduse nr 615 „Euro opa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgu stiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 193 kohaselt jääb moodustatav Lindi looduskaitseala Lindi loodusala koosseisu (Lindi loodusala kaitse- eesmärkideks on kaitsta elupaigatüüpe h uumustoitelised järved ja järvikud (3160), puisniidud (6530*), rabad (7110 * ), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad ku usikud (9050), soostuvad ja soo lehtmetsad (9080*) , siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning kaunis t kuldking a ( Cypripedium calceolus ) ) . Seetõttu tuleb Lindi loodusalal ja ka seda mõjutada võival alal väljaspool loodusala piire tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju loodusala k aitse-eesmärkidele , arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi . Lisaks ees pool nimetatud loodusväärtustele on Lindi looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik , kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus , või ka neil e liikidele, kelle elupaiga eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmär k (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Keskkonnaregistris olevaid II ja III kaitsekategooria liike sookurg ( Grus grus ) , väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) , lõopistrik ( Falco subbuteo ) , väike-kirjurähn ( Dendrocopos minor ) , teder ( Tetrao tetrix ) , rüüt ( Pluvialis apricaria ) , punajalgtilder ( Tringa totanus ) , musträhn ( Dryocopus martius ) , laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ) , sulgjas õhik ( Neckera pennata ) , harilik ungrukod ( Huperzia selago ) , ohakasoomukas ( Orobanche pallidiflora ) , harilik valvik ( Leucobryum glaucum ) , kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ) , vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) j a karukold ( Lycopodium clavatum ) ei ole nimetatud kaitse-eesmärkidena väikese arvukuse või ala kohta käivate arvukusandmete ebapiisavuse tõttu. Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. K aitse alla võtmise otstarbekus Lindi looduskaitseala territoorium on praegustes piirides valdavalt juba k aitse all alates 1999. aastast ning ala on kaitse alla võet ud Lindi soo d ja seda ümbritsevate mets akoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks . Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt merikotka, kaljukotka ja väike-konnakotka elupaikade ning loodusdirektiivi elupaig a tüüpide kaitse-eesmärgil. Lisaks on looduskaitseala moodustamine vajalik metsavajakute kaitseks. Metsavajakute kontseptsiooni eesmärk on see, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele ( st vähemalt 100 -aastastele ) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. See kontseptsioon põhineb lühidalt kolmel järgmisel alusväitel: looduslike asurkondade elujõulisus oleneb nende elupaiga pindalast ning üldjuhul on olemas kriitiline elupaiga hävimise maksimummäär, mille ületamisel sureb asurkond välja. Empiiriliste uuringute põhjal on selleks määraks 70–80% algse elupaiga kadu; vanade metsade loodusliku pindala (osakaalu) saab arvutada looduslike puistuvahetushäiringute sagedusest, mis erineb metsatüübiti . Sagedaste häiringutega metsades (nt põlengudünaamikaga nõmmemetsad) on vanu metsi looduslikult vähem kui harvade häiringutega metsades (nt häiludünaamikaga lodu- ja salumetsad) ning vastavalt on ka elustiku jaoks viimaseid vaja suhteliselt rohkem ; range kaitse miinimumeesmär k on seega 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanade metsade pindalast. Selle prognoosimisel on praktiline lähtuda praegusest metsapindalast, mis on olnud ilmselt kõige pikaaj alisem inimmõjuline seisund (sh enne järsku metsasuse vähenemist 18. sajandil ). Lindi looduskaitseala moodustatakse olemasoleva Lindi looduskaitseala, Lindi merikotka püsielupaiga ja Lindi hoiuala põhjal, liites need ühe kaitsekorraga kaitsealaks. Kaitseala piiri korrigeeritakse nii, et alale jääksid võimalikult kompaktsetena kaitse-eesmärkidena loetletud liikide elupaigad. Peale selle laiendatakse ala, et täita nii Looduskaitse arengukavas aastani 2020 kui ka Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 seatud eesmärk e : parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal ( „Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs ” ). Vajakud olid peamiselt laane-, salu- ja soovikumetsades. Teemaga tegeles edasi Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud range kaitse töörühm (kuuluvad ülikoolide, ametiasutuste ja looduskaitse ühenduste eksperdid) , analüüsile järgnes vajakute täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Viimaste hulka kuulub ka kolmest lahustükist koosnev 99,9 ha suuru ne Lindi looduskaitseala laiendusala , millest ligikaudu 9 2 % on kaetud laane ( 5,3 ha) -, salu- (7 1,2 ha) või soovikumetsaga (15, 6 ha) . Lisaks sobitub metsavajakute täitmise eesmärk hästi muude Lindi looduskaitseala kaitse- eesmär kidega , kuna on sobilikeks elupaikadeks mitmele eesmärgiks seatud liigile. Seega on otstarbekas al a liita Lindi looduskaitsealaga . Lindi looduskaitseala l on range kaitse all kokku 75,5 ha laanemets i, 99,8 ha salumets i ja 232,9 ha soovikumets i . Kaitseala moodustatakse ning kaitsekorda ja kaitstava loodusobjekti tüüpi muudetakse, et tagada paremini Lindi soo ja seda ümbritsevate metsakoosluste terviklik ja kõrgetasemeline kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Nimetatud terviklikkuse ja kõrgetasemelise kaitse printsiip Euroopa Kohtu laia praktika põhjal tähendab seda, et keskkonna kaitseks tuleb eelistada meetmeid, mis välistavad või vähendavad ebasoodsa keskkonnamõju ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele . A lternatiivsete kaitsemeetmete kaalumisel tuleb eelistada neid meetmeid, mis tagavad loodusväärtuste parema kaitse. Kuna hoiuala kaitserežiim tagab kaitse ainult elupaikade ulatuses ega väldi elupaikade kahjustamist piirnevatelt aladelt tuleneva ebasoodsa mõju tõttu, siis e i taga hoiuala kaitserežiim elupaikade terviklikku kaitset eg a ka potentsiaa lsete elupaikade , mis on inventeeritud näiteks olema s olevate elupaikade vahel , kaitset . A rvestades piirangute kompenseerimise mehhanisme, kus hoiualal piiranguid kompenseeritakse võrdväärselt piiranguvööndiga, kuid metsaelupaigatüüpide kaitse tähendab sisuliselt sihtkaitsevööndi režiimi, ei kohelda hoiuala ja looduskaitseala maaomanikke piirangute kompenseerimisel võrdselt, ehkki loodusväärtused, mida kaitstakse, on samaväärsed. Looduskaitsealale jäävad kooslused moodustavad ühtse terviku ja seetõttu on otstarbekas, et kogu alal on ühtne kaitsekord . Seega tunnistatakse moodustatava Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja jõustumisel kehtetuks Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrus nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” ning muudetakse Vabariigi Va litsuse 18. mai 2007. a määrust nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonna s”. Olemasoleva (st 1999. a määrusega kinnitatud) Lindi looduskaitseala sihtkaitsevööndi ja Lindi hoiuala kaitsekorda muudetakse osaliselt selliselt, et osa olemasoleva kaitseala sihtkaitsevööndist ja hoiualast arvatakse piiranguvööndisse (moodustatakse Lindi piiranguvöönd). Looduskaitseala moodustamisega soovitakse üksteisega piirnevad alad koondada üheks terviklikuks kaitsealaks. Keskkonnaregistri kohaselt ( 10.01.2019 seisuga) on moodustatava Lindi looduskaitseala territooriumil järgmised I kaitsekategooriasse k uuluvate looma liikide elupaigad: kuus merikotka pes apaika, üks kaljukotka pesapaik ning üks väike-konnakotka pesapaik. II kaitsekategooria looma liikide elupaikadest on alal kaks laanerähni ja üks sarvikpüti pesapaik . III kaitsekategooria looma liikide elupaikadest on kaitsealal kaks sooku re, neli väike kärbsenäpi, kolm lõopistriku, kolm händkaku, viis laanepüü, kaks värbkaku, üks väike kirjurähni, ü ks tedre, üks rüü d a , üks punajalg - tildri , üks musträhni, üks õõnetuvi , üks punaselg-õgija pesapaik ja üks suur-rabakiili elupaik . Kaitsealuste liikide suur hulk ja mitmekesisus näitab ala tähtsust kaitsealuste liikide elupaigana. Keskkonnaregistri kohaselt ( 10.01.2019 seisuga) kasvab moodustataval kaitsealal mitu riikliku kaitse all olevat II ja III kaitsekategooria liiki: kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) (15,3 ha / 1 kasvukoht ), harilik jugapuu ( Taxus baccata ) (74,8 ha / 2 kasvukohta), väike käopõll ( Listera cordata ) (19,5 ha / 1 kasvukoht), laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ) (2 kasvukohta), sulgjas õhik ( Neckera pennata ) (12,8 ha / 1 kasvukoht), harilik ungrukold ( Huperzia selago ) (3,1 ha / 3 kasvukohta), harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) (12,8 ha / 1 kasvukoht), ohakasoomukas ( Orobanche pallidiflora ) (1 kasvukoht), harilik valvik ( Leucobryum glaucum ) (3,2 ha / 1 kasvukoht), kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ) (0,3 ha / 1 kasvukoht), vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) (1,9 ha / 1 kasvukoht) ja karukold ( Lycopodium clavatum ) (3 ha / 1 kasvukoht). Kaitseala kaitse- eesmärkideks nimetatud haruldased ja ohustatud kooslused, rannikuluidete elupaigatüüp metsastunud luited (2180), mageveekogude elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160), soode elupaigatüübid rabad (7110 * ), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150) ja liigirikkad madalsood (7230) ning metsa elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on alal määratud 2013 .− 2015. aastal Keskkonnaameti tehtud elupaigatüüpide ülepinnalise inventuuriga. Kaitseala moodustamisel kaitstakse ja säilitatakse 21,2 ha metsastunud luidete (2180) elupaigatüüpi (millest 4,2 ha-l on esinduslikkus B, 2,7 ha-l on esinduslikkus C ja 14,3 ha-l on potentsiaal ne elupaigatüüp), 8,5 ha huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) elupaigatüüpi (esinduslikkus A), 422,9 ha rabade (7110 * ) elupaigatüüpi (millest 299,5 ha-l on esinduslikkus B ja 123,4 ha-l esinduslikkus C), 6,5 ha siirde- ja õõtsiksoode (7 140) elupaigatüüpi (millest 2,7 ha-l on esinduslikkus B ja 3,8 ha-l on potentsiaal ne elupaigatüüp), 8,3 ha liigirikaste madalsoode (7230) elupaigatüüpi (millest 1,6 ha-l on esinduslikkus B ja 6,7 ha-l esinduslikkus C), 165 ha vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüpi (millest 25 ha l on esinduslikkus A, 23,2 ha-l esinduslikkus B, 85,4 ha-l esinduslikkus C ja potentsiaal ne elupaigatüüp 31,4 ha-l), 26,3 ha vanade laialehiste metsade (9020*) elupaigatüüpi (millest 6,4 ha-l on esinduslikkus A, 14,3 ha-l esinduslikkus B ja 5,6 ha-l esinduslikkus C), 208,1 ha soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüpi (millest 34,1 ha-l on esinduslikkus B, 139,1 ha-l esinduslikkus C ja potentsiaal ne elupaigatüüp 34,9 ha-l) ning 79,2 ha siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaigatüüpi (millest 32,3 ha-l on esinduslikkus B, 42,6 ha-l esinduslikkus C ja potentsiaal ne elupaigatüüp 4,3 ha-l). Alal leidub lisaks eespool mainitule järgmisi potentsiaalseid elupaigatüüpe: 30 aasta taastumisperspektiiviga (ennekõike loodusliku veerežiimi taastumisel) vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüpi 260,6 ha-l, soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüpi 16,9 ha-l ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) elupaigatüüpi 26,5 ha-l; 30−50 aasta taastumisperspektiiviga vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüpi 26,6 ha-l ning 50 aasta taastumisperspektiiviga vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüüpi 48,6 ha-l. Lisaks on 2013.−2015. aasta inventuuriga alal inventeeritud looduslike ja poollooduslike rohumaade elupaigatüüpe liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*) kogupindalaga 1,8 ha ning aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510) kogupindalaga 1,4 ha, kuid valdavalt on need rohumaade elupaigatüübid hooldamise puuduse tõttu degradeerunud seisundis ning kujunevad loodusliku veerežiimi taastumisel soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüübiks. Seega arvestades nende rohumaade elupaigatüüpide väikest pindala ning degradeerunud seisundit, ei lisata neid ala kaitse-eesmärkideks. Täpsustatud elupaiga andmete kohaselt ei leidu alal elupaigatüüpe puisniidud (6530*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) . Kaitseala kaitse-eesmärkide korrigeerimise ettepane kust lähtudes ei seata neid elupaigatüüpe (puisniidud ja rohunditerikkad kuusikud ) Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks. Lisaks ees pool kirjas olevale on Lindi looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on osaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala jääb Lindi loodusalale ning loodusala koosseisu jääb ka k eskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võ t mine ja kaitse-eeskiri ” kaitse alla võetud Pottsepa must-toonekure püsielupaik. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala tüübiks on valitud looduskaitseala, kuna kaitsealal on kaitse-eesmärkideks riikliku kaitse all olevate liikide elupaikade, üleeuroopaliselt kaitstavate liikide ja elupaigatüüpide kaitse (sh soo- ja metsaelupaigatüüpide taastamine ) ning Lindi soo kaitsmine ökoloogilise tervikuna. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Kuna alal asuvad koos mitu erineva t loodusväärtus t , siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks ja sellega jääksid kooslused osaliselt kaitseta. Samuti ei sobi alale hoiuala kaitsekord, sest see ei võimalda rakendada piiranguid, mis on ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide (ja seega kogu kaitstava ala) soodsa seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud, näiteks jahipidamise ja inimeste kaitsealal viibimise eesmärgipärane piiramine. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piir id Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud peamiselt selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte ( mõõdistatud maaüksused, kraavid , metsasihid jne). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) j a maakatastri andmeid . Kavandatava k aitseala kogu pindala on 17 7 7 , 9 ha, sellest 494,7 ha moodustab Lindi hoiuala ning 1098,8 ha moodustab olemasolev Lindi looduskaitseala. Hoiualalt (kogupindala 495,9 ha) arvatakse sihtkaitsevööndisse 396,2 ha, piiranguvööndisse 98, 4 ha ja kaitse alt välja 1, 3 ha. Kaitseala sihtkaitsevööndist (kogupindala 1100,8 ha) arvatakse piiranguvööndisse 35 ha ning kaitse alt välja 2 ha, ülejäänud ala arvatakse loodava kaitseala sihtkaitsevööndisse. Kaitse alla mittekuuluvast maast arvatakse sihtkaitsevööndisse 119,8 ha ning piiranguvööndisse 64,7 ha. S eega suureneb kavandatava kaitseala pindala olemasoleva Lindi looduskaitseala ga (kogupindala 1100,8 ha) ja Lindi hoiualaga (kogupindala 495,9 ha) võrreldes ligikaudu 18 4 , 4 ha. Kaitseala pindala suurenemine toimub põhiliselt riigimaal. Kavandataval kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit ja kaks piiranguvö öndit: Lindi sihtkaitsevöönd kogupindala ga 261, 5 ha , Potsepa sihtkaitsevöönd kogupindala ga 351,6 ha , Kõima sihtkaitsevöönd kogupindala ga 155,2 ha , Li ndi raba sihtkaitsevöönd kogupindala ga 711, 5 ha , Metsa sih tkaitsevöönd kogupindalaga 99,6 ha, Lindi raba piiranguvöönd kogupindala ga 65,2 ha ning Lindi piirang u vöönd kogupindala ga 133, 2 ha . Sihtkaitsevööndite kogupindala on 1579, 5 ha. Võrreldes kehtiva kaitseala sihtkaitsevööndiga (1100,8 ha) suureneb loodava kaitseala sihtkaitsevööndi pindala 47 8,7 ha võrra. Kogu kavandatavast kaitsealast moodustab eraomand ligikaudu 2 % ehk 34,7 ha ( millest 0,03 ha jääb piiranguvööndisse ja ülejäänud sihtkaitsevööndisse), ülejäänud maa jääb riigiomandisse. Eraomandis olevast maast 16,6 ha on praegu kaitse all hoiualana , 17,8 ha jääb olemasoleva kaitseala sihtkaitsevööndisse ja 0,3 ha on varem kaitseta ala . Tsoneeringu muutused eramaade osas on järgmised: hoiualalt läheb eramaad sihtkaitsevööndisse 16,6 ha , hoiualalt arvatakse välja 0,5 ha eramaad, mis on piirikorrigeerimise tulemus, sihtkaitsevööndist arvatakse välja 0,8 ha eramaad, mis on piirikorrigeerimise tulemus , 0,3 ha eramaad arvatakse sihtkatsevööndisse kraavide kaitsealale arvamise tulemusena . Seega oli enamikul eraomandis oleval maal olulised looduskaitselised kitsendused juba varem kehtiva kaitsekorraga. Kaitseala välispiiri määramisel lähtuti sellest, et kaitstavad väärtused – eelkõige soo- ja metsakooslused ning kaitstavad liigid – paikneksid tervikuna kaitsealal. Piiritlemisel lähtuti suuresti olemasolevate st loodusala, hoiuala, kaitseala , püsielupaikade ja Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsiga seoses Renno Nellise tehtud ettepanekuala piiridest ning maaüksuste piiridest. Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on kaitseala ülemisel suuremal lahustükil järgmised : 58,33157042 24,15123333 ja 58,33190416 24,15115886 ; 58,35198515 24,20161223 ja 58,35182330 24,20208017 . Piiritlemisel on kasutatud ka mõttelisi sirgeid mõõdistatud katastriüksuste (nurgapunktide) vahel ning kraavi otspunkti ja katastriüksuse nurgapunkti vahel. Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on kaitseala 19107 Kõima – Seliste tee st põhja poole jäävatel lahustükkidel järgmised: väiksem lahustükk: 58,35094602 24,15269167 ja 58,35089256 24,15513516 ja 58,34992023 24,15694422 ja 58,34845686 24,15919140 . Suurem lahustükk: 58,35106235 24,15270357 ja 58,35063259 24,15097940 ja 58,35003145 24,15029835 ; 58,35536339 24,14779208 ja 58,35557339 24,15300789 ; 58,35576893 24,15321935 ja 58,35568447 24,15696012 ; 58,34855119 24,16049569 ja 58,35029888 24,15804152 ja 58,35143880 24,15562941 ja 58,35266537 24,15631610 ja 58,35292890 24,15589324 ja 58,35414196 24,15302075 ja 58,35316250 24,15291896 . Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on kaitseala keskmisel (st kõige väiksemal) lahustükil järgmised: 58,31187379 24,14595067 ja 58,31178171 24,14509205 ja 58,31719508 24,14380397 . Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on kaitseala alumisel lahustükil järgmised: 58,30405784 24,18063699 ja 58,30445775 24,18030378 . Kaitstava ala välispii r muutub ja selle käigus suureneb kaitseala ligikaudu 189 ha võrra riigimaa arvelt moodustatava kaitseala kolmes osas . RMK Vändra metskonna koosseisu kuuluva Audru metskond 99 kinnistu (katastritunnusega 15905:004:0994) laiendus : kaitseala moodustamisega lisatakse eksperdiarvamusele tuginedes ala koosseisu hoiuala idapiiri korrigeerimisega (varasem piir kulgeb arusaamatult ega järginud mingeid maastikus tuvastavaid piire, lõigates metsaeraldusi ja ühtlasi loodusala kaitstavaid elupaigatüüpe madalsood (7230) ning soost uvaid ja soo-lehtmetsad (9080*)) ligikaudu 12 ha suurune ala ( Potsepa sihtkaitsevööndi osa laiendus) . Piiri täpsustuse tulemusel tagatakse Lindi loodusalal asuvate I kaitsekategooria liikide merikotka ja väike-konnakotka elupaikade piisav kaitse, samuti tagatakse hoiualale jäävate elupaikade terviklik kaitse. Kogu lisanduv ala on riigimaal ja kaetud tervikuna esinduslike loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübiks kvalifitseeruvate kooslustega: madalsood ning vähetootlikud soostuvad ja soo-lehtmetsad. Sellel laiendusalal leidub sarnaselt Potsepa sihtkaitsevööndi idaosale valdavalt eri vanusega soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüüpi, lõunapoolses osas on aga soostuvate niitude laike. Seega on elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsade (9080*) terviklikkuse ja killustatuse vältimiseks kaitseala laiendus antud osas vajalik. Arvestades piiritlemiseks sobivate objektide leidumist lähikonnas on nimetatud lõigul ( Potsepa sihtkaitsevööndi idapiir) alates katastriüksuse 15905:004:0495 läänepoolseimast nurgast kuni Kõima sihtkaitsevööndi kirdepiirini järgmine piirimuudatus: viia piir katastriüksuse 15905:004:0495 läänepoolseimast nurgast mööda mõttelist sirgjoont kagusse kuni katastriüksuse 15905: 004:0084 põhjapoolseima nurgani , seejärel piki katastriüksuse 15905:004:0084 loodepiiri kuni katastriüksuse 15905:004:0741 kirdepiirini, seejärel piki katastriüksuse 15905:004:0741 kirdepiiri kuni Kõima sihtkaitsevööndi idapoolsema nurgani . Lindi raba laiendus : lisaks varem kaitse all olnud al adele (vana kaitsekorraga Lindi l ooduskaitseala kogupindalaga 110 0,8 ha ja Lindi hoiuala kogupindalaga 495,9 ha) liidetakse Lindi raba loodeserva jääv ligikaudu 65, 2 ha suu rune ala ja moodustatakse Lindi looduskaitseala Lindi raba piiranguvöönd. Kuna kaitsealade piiranguvöönd võimaldab vältida veerežiimi oluliselt mõjutavaid tegevusi (nt uue maaparandussüsteemi rajamist) ning kuna seal asuvaid metsi mõõdukalt majandades ei kahjustataks ala loodusväärtusi, siis tagab piiranguvööndi kaitsekord Lindi raba nõlvadel ja jalamil loodusliku veerežiimi kaitse . Piiranguvööndi moodustamine on vajalik Lindi raba loodusliku veerežiimi taastamise ks , kuna osa Lindi rabast on praegu kaitseta ning seal ei ole loodusliku veerežiimi taastamise vajadus elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks reguleeritud. Seega on Lindi raba tervikliku kaitse ja loodusliku veerežiimi taastamise tõttu vajalik moodustada piiranguvööndi puhv er. RMK Vändra metskonna koosseisu kuuluvate Audru metskond 52 kinnistu (katastritunnusega 15905:001:0305 ) , Audru metskond 53 kinnistu (katastritunnusega 15905:004:0617) ja Audru metskond 97 kinnistu (katastritunnusega 15905:001:0306) laiendus : lisaks varem kaitse alla olevatele aladele li idetakse looduskaitsealaga 100 ha suurune metsavajakutega ala . Metsavajakut e alad moodustatakse laane-, sooviku- ja salumetsade kaitseks . N imelt on Eestis salumetsade vajak ligikaudu 1 4 900 ha , laanemetsade vajak ligikaudu 1 4 700 ha ja soovikumetsade vajak ligikaudu 3500 ha . A rvestades ee s pool mainitu t liidetakse olemasoleva Lindi l ooduskaitsealaga ligikaudu 100 ha suurune metsavajakutega ala, millest 7 1,2 ha moodustavad salumetsad, 5,3 ha laanemetsad ja 15, 6 ha soovikumetsad. Lindi sihtkaitsevöönd Lindi sihtkaits evööndi pindala on 261, 5 ha ja ala koosneb kahest lahustükist. Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ning sihtkaitsevöönd kattub osa liselt vana kaitsekorraga Lindi looduskaitseala Taltsi sihtkaitsevööndiga ning tervikuna Lindi looduskaitseala Matsitoa sihtkaitsevööndiga. Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitse aluste liikide merikotka, väike konnakotka, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood , vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastriüksuste, mõtteliste s irgete, kraavide (jäävad vööndisse) ja metsa sihtide (läänepoolse lahustüki piiril olevad sihid jäävad vööndist välja ja idapoolse lahustüki piiril olevad sihid jäävad vööndisse) piiridest. Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on 58,30997863 24,23966559 ja 58,30813339 24,23895143 ja 58,31236445 24,22773010 . Potsepa sihtkaitsevöönd Potsepa sihtkaitsevööndi pindala on 351,6 ha ja ala koosneb viies t lahustükist . Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ning sihtkaitsevöönd kattub osaliselt endise Lindi hoiualaga ja vana kaitsekorraga Lindi looduskaitseala Karuga ja Taltsi sihtkaitsevööndi ga ning tervikuna Lindi looduskaitseala Siimu sihtkaitsevööndiga. Potsepa si htkaitsevöönd on moodustatud metsakoosluste, sealhulgas elupaigatüüpide (7230, 9010*, 9020* 9080*) ning kaitsealuste liikide ( harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanerähn, laanepüü, händkakk ja värbkak k) ka itse ks ning so odsa seisundi säilimise tagamiseks ük snes loodusliku protsessina, sh kahjustatud elupaikade s looduslikkuse taastamiseks . Võrreldes praegu kaitse all oleva alaga on s ihtkaitsevööndit (sh kaitseala) laiendatud ligik audu 12 ha võrra Audru metskond 99 katastriüksuse ( katastritunnusega 15905:004:0994) arvelt , et sä ilitada väl ispiiri kompaktsust ning lisaks B seisundiga elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsade (9080*) terviklikk us . Vööndi piiritlemisel lähtuti kraavide (jäävad vööndisse, vä lja arvatud Lindi ja Kõima sihtkaitsevööndiga külgnemisel), teede ( jäävad vööndist välja ), metsasiht id e ( jäävad vööndisse, välja arvatud Kõima sihtkaitsevööndiga külgnemisel) piiridest, katastripiiridest ning lühikestel lõikudel metsa ja õueala vahelis tes t kõlvikupiiridest . Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on 58,33657400 24,17221220 ja 58,34668119 24,17352447 . Kõima sihtkaitsevöönd Kõima sihtkaitsevööndi pindala on 155, 2 ha ja ala koosneb ühest tükist . Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ja sihtkaitsevöönd kattub osaliselt endise Lindi hoiualaga ning vana kaitsekorraga Lindi looduskaitseala Potsepa sihtkaitsevööndiga. Lisaks jääb alale Lindi merikotka püsielupaik. Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja kaljukotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastri üksuste , kraavide (sh välispiiri kraavid on arvatud sihtk aitsevööndi koosseisu) ja metsa sihtide (jäävad vööndisse) piiridest. Mõtteliste sirgete otspunktide geograafilised koordinaadid päripäeva on 58,35182330 24,2020801 7 ja 58,35139001 24,20212619 . Lindi ja Kõima sihtkaitsevööndi ehk eraldi kahe, kuid sarnase kaitse-eesmärgiga sihtkaitsevööndi loomine on põhjendatu d, kuna kogu sihtkaitsevöönditesse jääva ala ulatuses pole vajalik liikumispiirangu t rakendada (st Potsepa ja Lindi raba sihtkaitsevööndis ) . Moodustatud on kaks eraldi lii kumispiiranguga sihtkaitsevöönd it , kuna sihtkaitsevööndite üheks kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse vajadusest tulenevad liikumi spiirangud on erinevad. Kõima sihtkaitsevööndi eesmärgiks oleva väike-konnakotka kaitse vajadusest tulenev liikumispiirang on lähtuvalt LKS § 50 lõike punktist 5 ajavahemikul 15.03−31.08 ning Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks oleva kaljukotka kaitse vajadusest tulenev liikumispiira ng on ajavahemikul 15.02−31.07. Lindi raba sihtkaitsevöönd Lindi raba sihtkaitsevööndi pindala on 711, 5 ha ja ala koosneb kahest lahustükist. Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ning sihtkaitsevöönd kattub osaliselt endise Lindi hoiualaga ja tervikuna vana kaitsekorraga Lindi looduskaitseala Lindi raba sihtkaitsevööndiga. Sellesse vööndisse on arvatud Lindi soo ning järgmised kaitstavad elupaigatüübid: 2180, 3160, 7110*, 7140, 7150, 7230, 9010*, 9080* ja 91D0. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil ning kaitstakse ka nende elupaiku. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastri üksuste, kraavide (jäävad enamjaolt vööndisse, vaid kirdeosas ja Lindi sihtkaitsevööndiga külgnemisel jäävad vööndist välja) ja metsa sihtide (jäävad vööndist välja) piiridest . Lindi raba sihtkaitsevööndi kaht lahustükki eraldab Audru – Tõstamaa – Nurmsi tee (katastritunnusega 82603:004:0053). Metsa sihtkaitsevöönd Metsa sihtkaitsevööndi pindala on 99,6 ha ja ala koosneb kolmest lahustükist. Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ning ala ei ole varem kaitse all olnud. Sellesse vööndisse on arvatud metsavajakutega alad ning ligikaudu 9 2 % alast on kaetud laane-, salu- või soov ikumetsadega (ala on kaetud 5,3 ha ulatuses laanemetsadega, 7 1,2 ha salumetsadega ja 15, 6 ha soovikumetsadega). Kaitstavad liigid keskkonnaregistri kohaselt alal puuduvad. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastriüksuste, kraavide (jäävad nii vööndisse kui ka vööndist välja ), tee (jäävad vööndist välja) ja metsasihtide (jäävad vööndisse) piiridest. Metsa sihtkaitsevööndi suurim lahustükk jääb 19107 Kõima – Seliste tee st (katastritunnusega 15905:001:0125) lõunasse , selle lahustüki idapiiriks on valdavas osas Potsepa sihtkaitsevööndi piir. Erandiks on 130 m pikkune lõik, kus idapiiriks on metsasiht (jääb vööndisse). Lõunapiiriks on katastriüksuse piir, läänepiiriks kraavid (jäävad vööndisse) ning põhjapiiriks Kõima-Seliste tee katastriüksuse piir. T eised kaks lahustükki jäävad teest põhja poole ning neid eraldab Potsepa II kruusakarjäär, mis on väiksema lahustüki põhjapiiriks ja suurema lahustüki lõunapiiriks. Suurema lahustüki piiritlemisel on lääne- ja põhjapiiril paiknevad metsasihid ja kraavid arvatud vööndist välja, kuid idapiiril olevad metsasihid on arvatud vööndisse. L indi piiranguvöönd Lindi piiranguvööndi pindala on 133, 2 ha ja ala koosneb kahest lahustükist. Vööndi välispiir kattub kaitseala välispiiriga ning piiranguvöönd kattub osaliselt endise Lindi hoiualaga ja vana kaitsekorraga Lindi looduskaitseala Karuga sihtkaitsevööndiga. Piiritlemisel lähtuti kehtivast piirist, mida korrigeeriti. Piiritlemisel on kasutatud kraave , katastripiire , teid ja radu, kõlvikupiire ja metsasihte. Suu rema lahustüki piiritlemisel on teed jäetud vööndist välja, erandiks on Potsepa sihtkait sevööndiga külgnev tee , mis jääb piiranguvööndisse, metsasihid ja kraavid on samuti vööndist välja jäetud . Väiksem lahustükk on piiritletud katastripiiridega, välja arvatud kirdenurk, kus piir kulgeb mööda kõlvikupiiri. Lindi raba piiranguvöönd Lindi raba piiranguvööndi pindala on 65, 2 ha ja ala koosneb ühest lahustükist. Varem ei ole Lindi raba piiranguvööndi maa-ala olnud kaitse all (tegemist on laiendusalaga). Lindi raba piiranguvöönd on moodustatud selleks, et kaitsta tervet Lindi raba ning taastada looduslikku veerežiimi, kuna osa Lindi rabast on praegu kaitseta ning selles osas ei ole loodusliku veerežiimi taastamise vajadust elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks reguleeritud. Vööndi piiritlemisel lähtuti katastriüksuste , kraavide (sh välispiiri kraavid on arvatud piiranguvööndi koosseisu) ning metsasihi (siht on arvatud vööndisse) piiridest. Piiranguvööndi te kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilimine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (Indrek Tammekänd Keskkonnaametist) , kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust ( MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingust Andrus Kuus 2015 . a astal ) ning Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsi ja sellega seoses Renno Nellise ettepanekut . Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS ) § 32) . Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju h üvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. O mandiõiguse põhiolemuse säilimi seks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu d eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirja ga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks , kuna abinõu d , mis soodusta vad eesmärgi saavutamist , on õiguslikult sobivad: k aitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise , isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alal e kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul , kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu d õigus ed . K aitse-eeskirja ga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala jagatud viieks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Uue kaitseala moodustamisega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrus nr 356 „Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a. määruse nr 340 „Sookaitsealade moodustamise ko hta” lisa 1 punkt 12. Need muudatused tehakse seetõttu, et asjassepuutuvate alade põhjal moodustatakse uus kaitseala – Lindi looduskaitseala ning kogu ala kohta hakkab kehtima ühtne kaitse-eeskiri. Kaitseala suhtes on keskse asendiga Lindi küla ja seetõttu piisab, kui kujunev liitkaitseala jääb kandma Lindi looduskaitseala nime. Seniste kaitstavate loodusobjektide piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonn as” § 1 lõike 1 punkt 13 . Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse lisas esitatud Lindi hoiuala kaart. Käesolev kaitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri veekogudel sõitmist, kuna alal ei ole veekogusid, millel oleks võimalik ujuvvahendiga liigelda. Samuti ei reguleeri kaitse-eeskiri pilliroo ja adru varumist, sest alal ei kasva adru ning alal kasvav pilliroog on liiga hõre ja vähene, et sellel oleks majanduslikku tähtsust. Kaitse-eeskirja eelnõu ei käsitle poollooduslike koosluste säilimiseks vajalikke tegevusi, kuna alal asuvate rohumaade elupaigatüüpide (6270 ja 6510) looduskaitseline väärtus on madal ning taastamine ja hooldamine ei ole otstarbekas. Kaitseala lõunapoolsel lahustükil on 2015. aastal inventeeritud degradeerunud seisundiga elupaigatüüp 6510 (esinduslikkus D) on soostunud endine kultuurniit, mis osaliselt võsastub ja kujuneb looduslikule arengule jättes elupaigatüübiks 9080*. Samuti 2015. aastal inventeeritud degradeerunud seisundiga elupaigatüüp 6270 (esinduslikkus D) on olulise looduskaitselise väärtuseta kuivad niidud, mille taastamine ei ole põhjendatav. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala, välja arvatud Lindi sihtkaitsevööndis merikotka ja kaljukotka pesitsusajal 15. veebruar ist 31. juulini ning Kõima sihtkaitsevööndis väike-konnakotka ja merikotka pesitsusajal 15. veebruarist 31. augustini . Erisus inimeste viibimis ele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib järelevalve- ja päästetöödele, kaitse valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval e teadustegevusel e . Liikumispiirangu ajad merikotka, kaljukotka ja väike-konnakotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tulenevad LKS § 50 lõikest 5 ning liikide kaitse tegevuskavadest. Kõima sihtkaitsevööndis on liikumispiirangule kehtestatud erisus võrreldes väike-konnakotka ja merikotka kaitseks sätestatud liikumiskeeluga, kuna see vöönd hõlmab nii väike-konnakotka kui ka merikotka elupaika. Liikumispiirangu välisel ajal väikese grupi inimeste kohalolek ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine ei häiri olulisel määral kaitseala linnustikku ega kahjusta elupaiku. Kalapüügi reguleerimise vajalikkus on tingitud kaitseala l oleva Lindi järve olemasolu tõttu , mistõttu ei ole kalapüük kaitsealal välistatud , kuid tegemist ei ole tavapärase kalastuskohaga. K alapüük on lubatud kogu kaitsealal , kuna see ei ohusta kaitseala loodusväärtusi . Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine tuleb koondada selleks ettevalmistatud kohtadesse, et vältida sellega kaasnevat pinnase kahjustamist paikades, kus asub väärtuslik elupaik või leidub kaitsealuseid liike. Kaitse-eeskirja koostamise ajal ei leidu alal kaitseala valitseja poolt ette valmistatud ja tähistatud telkimis- ja lõkkekohti. Kaitsealal on lu batud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel , jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse § 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ( sh kaitseala radadel, metsasihtidel) kahjustab pinnast ja seeläbi kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamise ga seotud tegevusel , kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud t egevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel . Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti . Erandid on lubatud, et võimaldada hädaolukorras tegutsemist, kaitsealal vajalikku tegevust ja tegevust, mis ei sea ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Lindi sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ja Kõima sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. augustini . Linnujaht on keelatud kogu kaitsealal aasta läbi. Jahipidamise ajaline piirang kehtib merikotka, kaljukotka ja väike konnakotka pesitsemise ja poegade eest hoolitsemi se ajal ning tuleneb LKS-st ja liikide kaitse tegevuskavadest. Teiste jahiulukite jaht pole liikumispiirangu välisel perioodil keelatud, kuna see ei sea otseselt ohtu kaitseala linnustikku ega kahjusta olulisel määral muid kaitseala loodusväärtusi. Jahipidamisele ajalise piirangu rakendamine (lindude pesitsus- ja poegade kasvatamise perioodil) ja linnujahi keeld on vajalik, kuna linnustiku kaitse o n kaitseala üks kaitse-eesmärk. Mõnel alal pesitseval liigil on ka hiliseid järelkurnade pesakondi, mis ei pruugi linnujahi alguseks olla lennuvõimestunud ja iseseisvunud, mistõttu läheks nii nende küttimine kui ka häirimine kaitsealal vastuollu linnukaitse põhimõtete ja looduskaitseala üldise eesmärgiga. Igasugune inimtegevuse häiriv toime mõjutab loodusmaastike häirimistundlikke linnuliike ( alal asuvad kotkad, soo kured, teder jt) negatiivselt. Nii linnujahiga kaasnev liikumine maastikul kui ka lasud tekitavad arvestatavat häirimist, eriti juhul, kui jahisaagi tabamiseks kasutatakse linnukoera. Sügisel kogunevad linnud peamiselt märgalade lähedusse. Rabadel turvalist ja rahulikku paika otsivate lindude häirimine ja ööbimispaigast peletamine ei lähe kokku linnukaitse põhimõtetega. R ändel peatuvad linnud hülgaksid tõenäoliselt paukude puhul ala ja on halvimal juhul sunnitud jätkama rännet enneaegu . Kuigi ka suur- ja muude ulukite jahiga kaasneb oluline häirimine, siis majanduslikel ja osaliselt looduskaitselistel (arvukuse reguleerimine) põhjustel on selle tegevuse täielik piiramine raskendatud. M uudele ulukitele peetakse jahti valdavalt väljaspool märgala . Väljaspool lindude pesitsus- ja peatumisperioodi leidub alal jahilindudest laanepüüd. Lindi looduskaitseala on üks valitud aladest (Lindi looduskaitsealal asuv laanepüü elupaik on Lääne Pärnumaa üks kõige esinduslikumaid alasid), kus kaitstakse laanepüüd ettevaatusprintsiibil selleks, et liik ei satuks ohutegurite jätkuval toimimisel ohustatud liikide hulka (vastavalt LKS § 46 lõike 3 punkt 1 ja § 48 lõige 3). Jahiseaduse § 23 lõike 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Samas LKS § 55 lõike 1 kohaselt kaitsealuse loomaliigi (laanepüü) isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud. Sama paragrahvi lõikeid 3 ja 9 arvestades on laanepüüd lubatud surmata üksnes erandkorras (ohutuse, olulise vara kahjustamise või õppe- ja teadusotstarbel). Laanepüü küttimine on lubatud LKS alusel ainult väljaspool selle liigi kaitseks määratud ala (LKS § 55 lõige 9). Seega puudub õiguslik alus lubada laanepüü küttimist selle liigi kaitseks määratud alal. Kaitsealal on vajaliku tegevusena lubatud kraavide sulgemine, mis on vajalik kaitseala metsa- ja sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks. Üldiselt on kaitsealal parimaks kaitsemeetmeks koosluste säilitamine ja kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas võib tekkida vajadus märgala ja seda asustavate liikide elupaiga seisundi parandamise ja taastamise eesmärgil lubada loodusliku veerežiimi taastamist. Loodusliku veerežiimi taastamise vajadus ja ulatus kav andatakse kaitsekorralduskavaga. 2.5.3 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud LKS § 14 lõike ga 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailp laneeringut ja üldplaneeringut , lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist , seada projekteerimistingimusi ja väljastada ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist , ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.5.4 . Sihtkaitsevöönd 2.5.4 .1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal kujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste säilimiseks. Sihtkaitsevööndi režiim võimaldab tagada rabakoosluse loodusliku arengu. K aitsealal on neli sihtkaitsevööndit. Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka , laanerähni, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood , vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk. Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kai tse, taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud , rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil. Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. 2.5.4.2 . Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul . Väikese osalejate arvuga rahvaü ritus e korraldamine ei tekita kaitsealal olulist kahju, kuid osalejate arvu piiramine on vajalik liigse inimkoormuse ohjamiseks. Suur inimhulk võib kahjustada elupaiku ja pinnast, suurendada reostuskoormust ning häirida kaitsealuseid liike ka pesitsusvälisel perioodil. Peamine külastusobjekt kaitsealal on Lindi raba sihtkaitsevööndisse jääv Lindi puhkekoht koos vaatetorniga . Rahvaürituse korraldamisel Lindi ja Kõima sihtkaitsevööndis tuleb arvestada ka liikumispiirangutega, mille vajadust on selgitatud peatükis 2.5.2. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine, et võimaldada vajaduse korral taastada kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kaitse-eesmärgina on nimetatud järgmised elupaigatüübid: 7110*, 7230, 9010*, 9020*, 9080* ja 91D0*, mille kaitse korraldamiseks on vajalik näiteks veerežiimi taastamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine . Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Maaparandussüsteemide hoiutöi d saab lubada juhul, kui sellega ei kahjustata metsa - ja raba ökosüsteem ide veerežiim i või see on vältimatu, et tagada nä i teks teel liikumise ohutus. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub , kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hoiutööd, sh eesvoolude hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsikute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui voolutakistusena eemaldatakse üksikuid esemeid, nagu langenud puu, suuremat kivi ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut, kuid arvestama peab võimaliku viibimispiiranguga. Tee servades paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ning seal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate ehitiste hooldustööde punktist. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida kompromiss eesvoolu ja sellega seotud süsteemi toimimise ning loodusväärtuste kaitse vahel. Lähtuvalt kaitse-eesmärgist on kaitsealal oluline võimaldada loodusliku veerežiimi taastamist, kuna sealne märgala , järve- ja metsakooslused on kohati mõjutatud kuivendus kraavid est ning veerežiimi hoidmine ja taastamine vajab pikas perspektiivis kindlasti sekkumist. Loodusliku veerežiimi taastamise vajadus ja ulatus kavandatakse kaitsekorralduskavaga . Kuna kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis LKS § 30 lõike 2 alusel on uute ehitiste püstitamine sihtkaitsevööndis keelatud. Erandina on k aitseala valitseja nõusolekul lubatud tee , tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala, kaitsealal asuva kinnistu ning olemasolevate rajatiste hooldustööd. Uute ehitiste püstitamine (v . a tee, tehnovõrgu rajatised, tootmisotstarbeta rajatise d kaitseala või kaitsealal asuva kinnistu tarbeks ) on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike elupaigatüüpide kahjustamist. Kaitseala valitseja võib lubada rajada teed või tehnovõrgu rajatist, mis ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist või mis on hädavajalik. Seega on võimalik lubada kaitsealale nende teede ja tehnovõrgu rajatiste püstitamist, millel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala loodusväärtustele, näiteks rajada teid väljaspoole kaitstavaid elupaigatüüpe, paigaldada elektriliine maakaablisse, infotahvleid, kaitseala tähised ja suunaviite. Keskkonnaametile teadaolevalt teede rajamise ja t ootmisotstarbeta rajatise püstitamiseks praegu vajadus puudub, kuid kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus kaaluda rajatise püstitamist juhul, kui edaspidi selleks vajadus tekib. Olemasoleva rajatise (Lindi puhkekoha ja torni) hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Kuna aga ehitamise mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste hävitamine jne) sõltub suuresti ehitise (rajatise) eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehitamise maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on see tegevus jäetud kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Samuti jäetakse kaitse-eeskirjaga võimalus sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul rajada teed, püstitada tehnovõrgu rajatisi ja tootmisotstarbeta rajatisi kaitsealal asuva kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja eelnõu koostamisel ei asu kaitsealal selliseid kinnistuid, sh eraomandis olevatel kinnistutel puuduvad elamud jm ehitised (eraomandis olevad kinnistud asuvad asustusest eemal) ning valdavalt on sihtkaitsevööndis olev ala riigimetsama al. Moodustatav (sh osaliselt olemasolev) kaitseala piirneb Potsepa karjääri ga, kuhu on loodud laskmispaik, mida kasutab ka Kaitseliit oma õppuste vms tegevuse jaoks, lisaks korraldab Kaitseliit õppusi ka karjääri ümbruses sh kaitsealal . Kaitseministeeriumi andmetel on Kaitseliit sisuliselt lõpetanud laskmised Potsepa karjääris ja üldises plaanis mingeid riigikaitselisi ehitise kaitseale rajada pole vaja. Mistõttu vajadust riigikaitseliste erisutse tegemiseks antud alal pole. 2.5.4.3 . Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine . Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala ka itse-eesmärki või seisundit . Lindi sihtkaitsevööndis on lubatud viibida 15. veebruarist kuni 31. juulini ja Kõima sihtkaitsevööndis on lubatud viibida 15. veebruarist kuni 31. augustini järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Liikumispiirang on kehtestatud sellek s, et tagada kaljukotkastele, merikotkastele ja väike-konnakotkastele pesitsusaegne rahu . 2.5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit : Lindi raba piiranguvöönd ja Lindi piiranguvöönd (edaspidi ühiselt nimetatud piiranguvöönd ) . Kuna moodustatavad kaitseala piiranguvööndid on puhvriks nii Lindi rabale kui ka kaitseala metsa elupaigatüüpidele, siis seatakse kaitse-eeskirjaga ühine kaitse-eesmärk. Seega on p iiranguvööndi kaitse-eesm ärk Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilimine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. 2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisus i, mis on määratud §-des 6 ja 16 , tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul , arvestades käesoleva määruse § 6 punktides 4–6 sätestatut. Tootmisotstarbeta rajatise püstitamine on võimaldatud näiteks õppe- ja külastusotstarbega rajatiste rajamiseks, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima. Lisaks võimaldab kõnealune punkt kaitseala valitseja nõusolekul püstitada rajatisi, mis on vajalikud kaitseala loodusliku veerežiimi taastamiseks (nt Lindi raba piiranguvöönd i moodustamine on vajalik seoses Lindi raba loodusliku veerežiimi taastamisega, kuna osa Lindi rabast on praegu kaitseta ning selles osas ei ole loodusliku veerežiimi taastamise vajadus elupaigatüüpide soodsa seisundi saavutamiseks reguleeritud. ). Piiranguvööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Piiranguvööndis kü ll puuduvad külastusrajatised ning ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohad, kuid kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus piiranguvööndis rahvaürituste korraldamiseks. Selleks e t vältida liigset inimkoormust selleks ettevalmistamata kohtades, on seatud osalejatele arvuline piirang, mis peaks olema proportsionaalne arvestades koosluste talumisvõimet ja harilikku külastuskoormust. Piiranguvööndis on lubatud metsa majandamine. LKS keelab piiranguvööndis uuendusraied, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Kaitseala valitseja nõusolekul on p iiranguvööndis lubatud lageraie langi suurusega kuni üks hektar ning turberaie langi suurusega kuni kaks hektarit. Vastavalt LKS §- le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Uuendusraie langi suuruse piiramisega tagatakse koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära liiga kiired muutused metsade vanuse struktuuris, kuna välditakse intensiivset metsade majandamist ja hoitakse kooslustes tekkinud häiringute tase madalal. Sagedasimad looduslikud häiringud on esimese rinde puude väljalangemisel 25–50 m läbimõõduga häilude teke. Sarnase mastaabiga ja looduslikku dünaamikat matkivate lankidena tehtud raie meenutab looduslikke häiringuid rohkem kui metsaseadusega maksimaalselt lubatud suurusega uuendusraie langid ning metsakoosluse kui terviku taastumine toimub kiiremini. Uuendusraietele pindalalise piirangu seadmisel on arvestatud, et lankide pindala oleks proportsionaalne kaitseala piiranguvööndite suurusega. Liiga suured langid killustavad kaitsealuste liikide elupaikade ümber olevaid metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Lindi looduskaitseala piiranguvöönd koosneb kolmest lahustükist metsamaa pindalaga 189,4 ha, kus raieküpseid metsi on kokku 101,3 ha, see moodustab 53,5% piiranguvööndi metsadest, mida oleks võimalik lühikese aja jooksul maha raiuda. Kahest hektarist suurem turberaielank ei taga peamist piiranguvööndi kaitse-eesmärki : olla puhvertsoon sihtkaitsevööndis asuvatele väärtustele ning tagada väärtuslikele metsakooslustele omane veerežiim. Lageraiet lubatakse teha väikeste lankidena, kus turberaie tegemine pole metsanduse seisukohalt mõistlik. Kuna lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga, on sellest põhjustatud häiring suurem võrreldes turberaiega ning lageraiel on lubatud langi pindala väiksem. Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal ning liigiline ja vanuseline mitmekesisus. Raiete tegemisel tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Säte on vajalik, et anda kaitseala valitsejale võimalus seada tingimusi väärtuslike üksikpuude või puugruppide säilitamiseks. Sageli on see vajalik, et tagada puistu liigilise mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Sageli säilitatakse väärtuslikke laialehiseid puuliike. Vanad õõnsuste ja paksu korbaga lehtpuud, aga ka okaspuud, on elupaigaks lindudele, nahkhiirtele, samblikele ja sammaldele, sageli leiab neilt kaitsealuseid liike. Samuti tuleb jälgida, et pärast raiet oleks tagatud liigiliselt mitmekesise puistu taastumine. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega , nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Metsateatise menetlemisel võib Keskkonnaamet kaalutlusotsusega seada raiele ajalise piirangu , lähtudes liikidest, keda raie võib negatiivselt mõjutada. 2.5.5.3 . Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone m uutmine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning b iotsiidi, taimekait sevahendi ja väetise kasutamine. K eelatud on puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Seda eelkõige näiteks juhul kui tegemist on kuiva pinnasega . Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine muudab l ooduslike vooluveekogude looduslikku seisundit, uue maaparandussüsteemi rajamine muudab ümbritsevate alade veerežiimi ja mõjub ebasoodsalt elupaikadele. Puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt ja maavara kaevandamine tekitab ulatuslikke pinnasekahjustusi ning rikub elupaiku. Ka b iotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine mõjutab koosluste looduslikku tasakaalu ja elustiku mitmekesisust. Puhtpuistu kujundamine ja energiapuistu rajamine rikub metsakoosluste looduslikku tasakaalu ning ohustab puistu liikide ja vanuse mitmekesisuse säilimist. 3. Menetluse kirjeldus Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 13. augustist 10. septembrini 2018. a Keskkonnaameti Pärnu kontoris ja veebilehel . Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu mitte toimumise kohta ( LKS § 9 lõike 4 p unkti 3 alusel) i lmus üleriigilise levikuga ajalehes Postimees 8. august il 2018 . a ja kohalikus ajalehes Pärnu Postimees 9. august il 2018 . a. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 9. august il 2018 . a. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta Pärnu linnale , Keskkonnainspektsioonile, Maa-ametile, Maanteeame tile, Pärnu Jahimeeste Liidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja 11 maaomanikule. Lisaks saadeti 15. oktoob ril 2018 . a kiri 10 maaomanikule, kelle kinnistud piirne sid kaitsealaga, kuid eelnõuga täps ustati piiri kulgemist kraavi osas. Neile anti aega eelnõu materjalidega tutvumiseks 17.–31. oktoobrini 2018. a. Ka avaldati 22. oktoob ril 2018 . a maaomanike otsimise teade Ametlikes Teadaannetes. Avaliku väljapaneku käigus ei tehtud ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks . Ettepaneku id esitas Maanteeamet ja selgitusi soovisid kaks eramaaomanikku (tabel 3 ). Teised ettepanekuid või vastuväiteid ei esitanud. Tabel 3 . Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlusprotsessis avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja küsimused Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus Maanteeamet Tehti ettepanek välispiiri üle vaatamiseks kõrvalmaanteede 19101 Audru – Tõstamaa – Nurmsi ja 19107 Kõima – Seliste osas, kuna maa-ameti kaardirakenduses ja saadetud kaardipildil on lahknevused piiri kulgemise s . Te hti ettepanek, et Audru – Tõstamaa – Nurmsi tee ja Kõima – Seliste tee jäetaks kaitsealast välja ning välispiir kulgeks mööda teekatastrit. Lisaks juhit i tähelepanu vajadusele tagada riigiteedel nõutud külgnähtavus. Arvestatud. K aitseala läbivad kõrvalmaanteed 19101 Audru – Tõstamaa – Nurmsi ja 19107 Kõima – Seliste on planeeritud kaitsealast välja jätta. Välispiir kulgeb mõlemal juhul mööda teekatastrit. Kaitse-eeskirjas arvestatakse ehitiste hooldamise vajadusega , sh teede külgnähtavusala hooldamisega. See tähendab, et kaitsealal on ehitiste hooldustööd kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Tibitse katast r iüksuse omanik Seoses Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõuga sooviti teada , millised tsoneeringu ja kaitsekorra muudatused toimuvad uue kaitsekorra jõustumisel Tibitse katastriüksusel (15905:004:0475). Sooviti teada, kas väljaspool kaitseala asuval kinnistu osa l võib teha lageraiet ja kas kraavi kaldal võib sõita traktoriga. Selgitati, et kraav jääb terves ulatuses Lindi raba piiranguvööndisse, piiranguvööndisse arvamisega kaasnevad kitsendused: kraavil on uue maaparandus s üsteemi rajamine keelatud, kuid olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutöid ei reguleerita. Kuna ülejäänud kinnistu jääb kaitsealast välja, siis ei ole kaitse-eeskirjaga reguleeritud kinnistu selles osa s tehtav raietegevus. K una kaitsealale jääb ainult kraav, siis kaldal sõitmist ei reguleerita, kuna see jääb välja s poole kaitseala. Sandra katastriüksuse omanik Seoses Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõuga sooviti teada , millised tsoneeringu ja kaitsekorra muudatused toimuvad uue kaitsekorra jõustumisel katastriüksusel 82603:004:0065 . Lisaks sooviti teada, kas endiselt võib liikuda Lindi rabas (Lindi raba sihtkaitsevööndis). Selgitati, et katastriüksusel olev kraav on terves ulatuses arvatud kaitseala Lindi raba sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirjaga lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamist. Lindi raba sihtkaitsevööndis ei ole seatud eeskirjaga liikumispiirangut. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmise EL õigusakti ga : 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku ta imestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ; EÜ Nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroop a ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 193 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Lindi loodusala, mis hõlmab Lindi looduskaitseala. Seetõttu tuleb Lindi looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Lindi loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 14. detsembri 2018. a rakendusotsusega (EL) 2019/21, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kaheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8533 all , ELT L 7, 0 9. 0 1.2019, lk 367–521) . Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek arvata Lindi loodusala eesmärkidest välja elupaigatüübid puisniidud (6530*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) ning lisada metsastunud lui ted (2180) ja s ii rde- ja õõtsiksood (7140) , samuti muuta Lindi loodusala piire (v . a Metsa sihtkaitsevööndi osas, kuna seda ala ei lisata Lindi loodusala koosseisu) , mis viiakse vastavusse looduskaitseala piiridega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada soo-, raba- ja metsakoosluse ning seal leiduvate liikide kaitse t . Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Osalise (hoiuala) kaitstava loodusobjekti tüübi muutmine ja u ue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi parandamiseks aastaks 2020 ) . Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Lindi looduskaitseala territoorium on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Looduskaitseliste piirangute kehtestamisel lähtutakse loodusväärtustest ja nende asukohast . Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. T eadaolevalt vastuolusid k ehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus s aadetakse kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. LKS § 9 lõike 7 1 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavali tsuse maamaksutulude vähenemine, sest senine hoiuala kaitsekorraga maa-ala arvatakse valdavalt sihtkaitsevööndisse . Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ning lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt 50 protsenti maamaksumäärast . Kavandatava kaitseala kogupindala on 1778,2 ha, sellest 494,7 ha moodustab Lindi hoiuala ning 1098,8 ha moodustab olemasolev Lindi looduskaitseala. Hoiualalt (kogupindala 495,9 ha) arvatakse sihtkaitsevööndisse 396,2 ha, piiranguvööndisse 98,4 ha ja kaitse alt välja 1,3 ha. Kaitseala sihtkaitsevööndist (kogupindala 1100,8 ha) arvatakse piiranguvööndisse 35 ha ning kaitse alt välja 2 ha, ülejäänud ala jääb endiselt loodava kaitseala sihtkaitsevööndisse. Kaitse alla mittekuuluvast maast arvatakse sihtkaitsevööndisse 119,8 ha ning piiranguvööndisse 64,7 ha. Seega laekub m aamaksu Pärnu linnale vähem ligikaudu 771,8 eurot aastas . Kuna alal ei ole hooldamist ja taastamist vajavaid poolloodusli kke kooslusi, siis ei teki poolloodusli ke koosluste hooldamiseks ega taastamiseks makstavaid kulutusi (toetuste maksmine). Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Eramaid, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab , ei lisandu. Riigile omandamise kohustus tulenes juba kehtivast , st kaitseala , püsielupaiga ja hoiuala kaitsekorrast. Seega ei lisandu riigile omandamise kohustusi võrreldes olemasolevaga. Riigi kulud seoses Natura metsatoetusega suurenevad, kuna suureneb sihtkaitsevöönditesse jääva erametsamaa pindala ligikaudu 16,6 ha võrra (varem kuulus hoiuala koosseisu) . Natura metsa toetust makstakse „ Eesti m aaelu a rengu kava 2014 – 2020 “ alusel Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Natura 2000 erametsamaa toetuse määr sihtkaitsevööndis on 110 eurot hektari kohta aastas ning hoiualal (sh piiranguvööndis) on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas . Tsoneeringu muudatuste tulemusena suureneb Natura 2000 erametsatoetuste võimalik kulu maksimaalselt 820 euro võrra. Metsatoetuse taotlejate arv on viimastel aastatel jäänud ca 70% juurde võimalikus t taotlejate arvust. Seega võib p rognoosida tegelikuks lisa kuluks ca 575 eurot aastas. Riigimetsa tsoneeritakse sih tkaitsevööndisse täiendavalt 119,8 ha ja piiranguvööndisse täiendavalt 6 4,7 ha ulatuses. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb Pärnu maakonnas majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 156 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et kaitseala piiranguvööndis on metsade majandamine kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel ligikaudu 15,6 euroni hektari kohta aastas . A rvestades ee s pool mainitut ulatub saamata jää v puidutulu kuni 2 5 878 euro ni aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu .