Kiri

Ministeeriumid 13.06.2019 nr 1-4/19/209-2 Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Marica-Maris Paju 5336 5805, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13.06.2019 MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Hiiu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Kaitstavate looduse üksikobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Hiiu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) Heistesoo kased, Soosaare kased (KLO4000631)1; 2) Kadakas (KLO4000262); 3) Karmu püramiidkadakas (KLO4000264); 4) Kõpu saar ehk Oja küla saar (KLO4000215); 5) Leetselja kadakad (KLO4000303); 6) Nasva kadakad (KLO4000304); 7) Putkaste mänd (KLO4000279); 8) Sanglepp (KLO4000286). § 2. Otsuste kehtetuks tunnistamine Seoses paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt välja arvamisega tunnistada kehtetuks: 1) Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsuse nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” lisa 1 „Hiiumaa rajoonis asuvate looduskaitseliste alade ja objektide nimekiri” alajaotuse II „Looduskaitselise tähtsusega üksikobjektid” punktid 3 (mänd koos merikotka pesaga, keskkonnaregistris Putkaste mänd), 10 (harilik saar, keskkonnaregistris Kõpu saar ehk Oja küla saar), 12 (sanglepp) ja 15 (püramiidikujuline kadakas, keskkonnaregistris Karmu püramiidkadakas); 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisestˮ lisa nr 2 „Riikliku kaitse alla kuuluvate põliste puude loeteluˮ punktid 64 (saar, keskkonnaregistris Kõpu saar ehk Oja küla saar) ja 67 (kadakas); 3) Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 20. septembri 1961. a üldkohustusliku otsuse nr 6 „Looduskaitsest Hiiumaa rajoonis” punkt 5 „Võtta kaitse alla üksikobjektidena järgmised puud loetelus: mänd merikotka pesaga Putkaste metskonna Õngu vahtkonnas, harilik saar Luidja külanõukogus Hiiu Kaluri kolhoosis Oja külas, kadakas Luidja külanõukogus Hiiu Kaluri kolhoosis Ülendi külas”; 4) Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 „Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis” punkti 1 osa I „Kohaliku looduskaitse alla kuuluvad pargid, looduslikult tähtsad maa-alad, põlised puud ja rändrahnud Hiiumaa rajoonis” alajaotuse 5 „Looduskaitse alla kuuluvad põlised puud” punktid 2 (mänd merikotka pesaga Putkaste m/k Ongu v/k), 8 (kased Kõrgessaare m/k Palli v/k Heistesoo külas Soosaare pere õues), 11 (sanglepp Emmaste „Bolševikuˮ kolhoosis Tärkma külas Herne pere õues), 14 (neli kadakat Emmaste k/n „Kunglaˮ kolhoosi territooriumil Leetselja külas), 22 (kadakate rühm Käina k/n „Sõpruseˮ kolhoosis Nasva külas) ja 23 (püramiidkadakas Lauka k/n territooriumil Hirmuste küla Karmu talu lähedal); 5) Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 18. detsembri 1968. a otsus nr 120 „Looduse kaitsest Hiiumaa rajoonisˮ lisa 1 „Hiiumaa rajooni looduskaitseobjektide nimekiri. Kohaliku tähtsusega objektidˮ alajaotus „Põlised puudˮ punktid 14 (6 kased, keskkonnaregistris Heistesoo kased), 22 (14 Leetselja kadakas (4 tk)) ja 27 (Nasva kadakas) ning lisa 2 „Hiiumaa rajooni looduskaitseobjektide nimekiri. Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega objektidˮ alajaotus „Põlised puudˮ punktid 2 (64 harilik saar) ja 4 (67 kadakas). § 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas 2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. novembri 2018. a käskkirjaga nr 872 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler 2  Keskkonnaministri määruse „ Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „ Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja kaheksa Hiiu maakonnas asuvat kaitsea l ust looduse üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud . Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805 , e post [email protected] ) , e elnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juh tivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558 , e post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on t einud Keskkonnaameti üld osakonna jurist Maiu Paloots (tel 730 4422, e-post [email protected] ) ja k eeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected] ). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730 , e-post [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtivus alates 15. märtsist 1990. a sellistele looduse kaitse ja kasutamise ga seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a. 9. juulil 1994 . a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega . Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1 , mille kohaselt e nne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni . Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §- d es 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister . L ähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. K ehtetuks tunnistatakse kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Tabel 1. Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused . KR – keskkonnaregist e r Nr Objekt KR kood, nimi ja paralleelnimi KR-s Asukoht Põhj endus 1. Heistesoo kased (Soosaare kased) KLO4000631 Hiiumaa vald, Heistesoo küla Algselt kaitse alla võetud kaskede arv ja objekti täpsed piirid ei ole teada. EELIS - es punktobjektina näidatud asukohas puud puuduvad. Lähikonnas kasvavad kased on tagasihoidlike mõõtmetega ja suhteliselt noored. Vanad, 1962. a astal kaitse alla võetud k ased on hävinud pikema aja jooksul, viimased hiljemalt 201 5. aastal . Säilinud kändudel ja kaskedel puudub väärtus kaitsealuse looduse üksikobjekti tähenduses . Kased asus id eramaal Kõpu looduskaitseala Põhjaranna piiranguvööndis , seetõttu maamaksu suurus puude kaitse alt välja arvamisel ei muutu . 2. Kadakas KLO4000262 Hiiumaa vald, Ülendi küla Puu on murdunud hiljemalt 2008. aastal ja sellel ei ole enam looduskaitselist väärtust . Objekt asus eramaal Kõpu- Vaessoo hoiualal , seetõttu maamaksu suurus puu kaitse alt välja arvamisel ei muutu . 3. Karmu püramiidkadakas KLO4000 264 Hiiumaa vald, Hirmuste küla Kadakas on Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo kaitstavate looduse üksikobjektide kontrolli aruande (KKI 15.03.2010 kiri nr Hi-6-14/3-1) alusel hävinud hiljemalt 2009. aastal ja säilinud lamatüvel ei ole enam looduskaitselist väärtust. Objekt asus eramaal Hirmuste hoiualal , seetõttu maamaksu suurus puu kaitse alt välja arvamisel ei muutu . 4. Kõpu saar ehk Oja küla saar KLO4000215 Hiiumaa vald, Ojaküla küla Puu murdus 1988. aastal ja säilinud tüükal puudub looduskaitseline väärtus . KR-s kaardiobjekt puudub , kuid saar kasvas KR andmetel Kõpu looduskaitsealal, mistõttu maamaksu suurus puu kaitse alt välja arvamisel ei muutu. Objekt asus riigimaal. 5. Leetselja kadakad (neli kadakat ) KLO4000303 Hiiumaa vald, Kuusiku küla Kadakad on Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo kaitstavate looduse üksikobjektide kontrolli aruande (KKI 15.03.2010 kiri nr Hi-6-14/3-1) alusel hävinud hiljemalt 2009. aastal. Ainus veel püsti seisev kadakas on kuivanud, jalal pehkinud ja viltu vajumas, mistõttu puudub sellel iseseisev looduskaitseline väärtus . Objekt asus eramaal , piiranguvööndi pindala KR alusel on 0,77 ha . 6. Nasva kadakad KLO4000 304 Hiiumaa vald, Nasva küla Nasva k adakad on olnud kaitse all umbes 0,5 ha suuruse kadastikuna, millest on praeguseks hinnanguliselt 98 % kuivanud ja murdunud. Algselt kaitse alla võetud puude arv ja objekti täpsed piirid ei ole teada. Kadastik on Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo kaitstavate looduse üksikobjektide kontrolli aruande (KKI 15.03.2010 kiri nr Hi-6-14/3-1) alusel üksikobjekti mõistes hävinud . Säilinud on hinnanguliselt 1 – 2 puud, millel ei ole iseseisvat looduskaitselist väärtust , sest need ei moodusta kadastikku . Objekti piiranguvöönd asus Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Käina sihtkaitsevööndis , seetõttu maamaksu suurus ei muutu . Objekt asus eramaal. 7 . Putkaste mänd KLO4000 279 Hiiumaa vald, Õngu küla Puu on murdunud teadmata ajal. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo kaitstavate looduse üksikobjektide kontrolli aruande (KKI 15.03.2010 kiri nr Hi-6-14/3-1) alusel on puu hävinud . Puu kunagine täpne asukoht ei ole tuvastatav ja seetõttu ei ole sellel enam looduskaitselist väärtust . Objekt asus riigimaal , KR-s ei ole piiranguvööndi ulatus märgitud . 8 . Sanglepp KLO4000286 Hiiumaa vald, Emmaste küla ( va rem Tärkma küla Herne talu ) Puu on murdunud teadmata ajal. Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Hiiumaa büroo kaitstavate looduse üksikobjektide kontrolli aruande (KKI 15.03.2010 kiri nr Hi-6-14/3-1) alusel on puu hävinud ja sellel ei ole enam looduskaitselist väärtust. Objekt asus eramaal , KR-s ei ole piiranguvööndi ulatus märgitud . Objektide kaitse alt välja arvamisel on lähtutud Keskkonnaameti loodusk a itse osakonna kaitse planeerimise büroo spetsialist Andres Miller i välitööde tulemustest. Aastatel 2012 – 2017 kontrollis A ndres Miller üle kõik keskkonnaregistri järgi kaitse all olevad Hiiu maakonna ka itstavad looduse üksikobjektid. Määruses käsitletavaid Hiiu maakonnas asu nu d üksikobjekte on kaheksa , neist kuus asus eramaal ja kaks riigimaal . 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. novembri 201 8 . a käskkirjaga nr 872 algatatud haldusmenetluses. Keskkonnaministri määruse „ Hiiu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine ˮ avalik väljapanek toimus 6. detsembrist 20. detsembrini 2018 . a Keskkonnaameti Kärdla kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded ( 7.12 . 201 8 , teadaanne nr 1401478 ) , üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ( 5.12 . 201 8 ) ja maakondliku levikuga ajalehes Hiiu Leht ( 7.12. 201 8 ) , samuti Keskkonnaameti kodulehel . Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse al t välja arvamise menetluse käigus saadeti üheksale kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega kiri , millele oli lisatud määruse eelnõu ja info, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda elektroonselt. Samuti oli lisatud märkus, et soovi korral saadab KeA maaomanikule seletuskirja kas e-kirjaga või väljatrükitult. Seda võimalust keegi ei kasutanud . Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Hiiu maa Vallavalitsusele , Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa hal dajale Riigimetsa Majandamise Keskuse le . Keskkonnaamet tegi kirja s ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta . Kiri sisaldas tea det , et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata ning kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul vastust saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõus tunu ks. Pärast kirjade hoiutähtaja lõppu tagastati KeA-le kaks kirja, millele adressaat ei olnud järele läinud, sh ühe kirja adressaat elab samal aadressil, millel elab ka kirja kätte saanud kodanik. Seetõttu eeldatakse, et tagastatud kirja adressaat on info kätte saanud. Kuna määrusega kaotatakse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas KeA mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning KeA loeb, et üksikobjektide kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud. Maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ettepanekuid ei laekunud. Maanteeamet teatas kirjalikult, et neil vastuväited puuduvad. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. M äärusega arvatakse kaheksa objekti kaitse alt välja . N eist viis objekti asusid hoiu- või kaitseala l , kus maamaksu arvestus seoses üksikobjekti kaitse alt väljaarvamisega ei muutu, vaid jääb vastavalt vööndile samaks. Ü lejäänud kolme objekti ( Leetselja kadakad, Putkaste mänd ja Sanglepp) puhul on KR andmetel käesoleval ajal maamaksu määr 50% ning kinnistute omanikud hakkavad määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates maksma maamaksu vastavalt üldisele korrale. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende kolme loodusobjekti, mis on hävinud juba aastaid tagasi , piiranguvööndi alal kokku 2,31 ( 3 x 0,77) ha -l , siinjuures on piiranguvööndi ulatuse arvutamisel võetud aluseks raadius 50 m . Hiiumaa valla eelarvesse lisanduv maamaks on umbes 23 eurot aastas ega mõjuta oluliselt val l a tulubaasi. Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Vastavalt looduskaitseseadusele on üksikobjekti ümber 50 m ulatuses (st 0,77 ha) piiranguvöönd (kui ei ole määratud teisiti), kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud , väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastat i teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0595 - Hiiu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9a68b0c-a12f-4fd6-bbb0-c1288b13b5fb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d9a68b0c-a12f-4fd6-bbb0-c1288b13b5fb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main