Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0594 - Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cc5ed97-29ec-4b33-8c33-50ae0abdd21b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7cc5ed97-29ec-4b33-8c33-50ae0abdd21b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 13.06.2019 nr 1-4/19/3362 Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Marica-Maris Paju 5336 5805, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13.06.2019 MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Viljandi maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) Auksi jalakas (KLO4000013)1; 2) Auksi kadakas (KLO4000184); 3) Halliste hiietamm (KLO4000187); 4) Jõesaare kadakas (KLO4000706); 5) Kaubi kuusk (KLO4000266); 6) Koerna künnapuu (KLO4000267); 7) Kopli künnapuu (KLO4000211); 8) Lolu kadakas (KLO4000219); 9) Losu kuusk; Kuusk „Hiiekuuskˮ (KLO4000439); 10) Lõhislehine hõbevaher (KLO4000221); 11) Pirnipuu (KLO4000278); 12) Polli elupuu; Hiidelupuu (KLO4000758); 13) Puuri künnapuu (KLO4000235); 14) Päidu tamm (KLO4000281); 15) Pärsti saar (KLO4000237); 16) Sinialliku seedermänd (KLO4000382); 17) Tamme künnapuu (KLO4000291); 18) Upsi kask (KLO4000253); 19) Vana-Kariste hõberemmelgas (KLO4000255); 20) Väike-Kibe pärn (KLO4000690); 21) Kärstna allikas (KLO4000216). § 2. Otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Looduskaitse nõukogu 13. jaanuari 1937. a otsuse „Üksikute puude ja rändrahnude kaitsesˮ alajaotuse I „Puudˮ punkt 6 (künnapuu, keskkonnaregistris Puuri künnapuu); 2) Viljandi rajooni TSN Täitevkomitee 29. märtsi 1958. a otsuse „Looduskaitse organiseerimisest Viljandi linnas ja rajoonis” lisa „Viljandi linnas ja rajoonis looduskaitse alla võetud objektide nimekiri” alajaotuse „Viljandi linnas: Pargid ja ilupuudˮ punkt 9 (Väike tn 6 haigla aias 200 aastane pirnipuu) ning alajaotuse „Viljandi rajoonis: Pargid ja ilupuudˮ punktid 16 (Pärsti pargi saar), 20 (Auksi algkooli pargis jalakas) ja 33 (Auksi külas end Puuri talus künnapuu); 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa nr 3 „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja viljapuuaedade loetelu” punkt 8 (vana pirnipuu); 4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisest” lisa nr 2 „Riikliku looduskaitse alla kuuluvate põliste puude loetelu” punktid 5 (paju, keskkonnaregistris Vana-Kariste hõberemmelgas), 6 (Halliste hiietamm ehk Tamme väga vana tamm), 170 (kuusk, keskkonnaregistris Kaubi kuusk), 275 (kadakas Lolu pere lähedal), 279 (saar Pärsti koolimaja esisel platsil), 281 (künnapuu, keskkonnaregistris Puuri künnapuu), 286 (kadakas, keskkonnaregistris Auksi kadakas) ja 289 (kask, keskkonnaregistris Upsi kask); 5) ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirja nr 84 „Muudatustest looduskaitsealuste üksikobjektide nimekirjades” lisa nr 3 alajaotuse „Põlised puud” punktid 380 (tamm „Päidu tamm”), 381 (künnapuu „Kullese künnapuu”), 382 (kuusk „Hiiekuusk”) ja 383 (künnapuu, keskkonnaregistris Koerna künnapuu); 6) Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” lisa 4 punktid 54 (Sinialliku seedremänd), 102 (Auksi jalakas), 103 (Halliste hiietamm), 106 (Jõesaare kadakas), 109 (Kopli künnapuu), 111 (Kullese künnapuu), 117 (Losu kuusk), 118 (lõhiselehine vaher), 130 (Polli elupuu), 133 (Pärsti saar), 140 (Tamme künnapuu), 144 (Upsi kask), 146 (Vana-Kariste hõberemmelgas), 150 (Väike-Kibe pärn) ja 159 (Kärstna allikas). § 3. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas2. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 653 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood. 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja 21 Viljandi maakonnas asuvat looduse üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse LKS § 13 lõike 1 kohast menetlust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Maiu Paloots (tel 5349 4399, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtivus. 9. juulil 1994 jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne selle seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne LKS jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. LKS § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. LKS § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. Üksikobjektid on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Tabel 1. Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused omavalitsuste kaupa. JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa; KeA – Keskkonnaamet Nr Objekt Asukoht Põhjus 1. Auksi jalakas Viljandi vald, Puu on murdunud teadmata ajal. Puu KLO4000013 Välgita küla murdumine on fikseeritud KeA Pärnu-Viljandi regiooni 20. oktoobri 2009. a aktiga. Säilinud kännul puudub looduskaitseline väärtus. Objekt asus eramaal. 2. Auksi kadakas Viljandi vald, Eesti põlispuude projekti aruande KLO4000184 Auksi küla alusel kuivas puu enne 1998. aastat ja selle asukohta ei ole võimalik fikseerida. Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt. Objekt asus eramaal. 3. Halliste hiietamm Mulgi vald, Puu murdus kohaliku elaniku sõnul KLO4000187 Kulla küla 2002. aastal. Puu murdumine on fikseeritud Viljandimaa keskkonnateenistuse 11. jaanuari 2007. a aktiga. Säilinud kännul puudub looduskaitseline väärtus. Muinsuskaitseameti seisukoht on, et hävinud puud ei ole muinsuskaitselistel põhjendustel otstarbekas kaitsta. Objekt asus eramaal. 4. Jõesaare kadakas Põhja-Sakala vald, Puu murdus 2017. aasta kevadel. KLO4000706 Paaksima küla Murdumise fikseeris KeA spetsialist J. Jaanus (juuli 2017). Säilinud tüükal puudub looduskaitseline väärtus. Objekt asus eramaal. 5. Kaubi kuusk Viljandi vald, Puu hävis 1989. aastal. KLO4000266 Eesnurga küla Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt ja objekti asukoht ei ole looduses tuvastatav. 6. Koerna künnapuu Viljandi vald, Puu on hävinud teadmata ajal. KLO4000267 Kuude küla Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt ja selle asukoht ei ole looduses tuvastatav. 7. Kopli künnapuu Viljandi vald Eesti põlispuude projekti andmetel oli KLO4000211 puu hävinud 1989. aastaks. Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt ja objekti asukoht ei ole looduses tuvastatav. 2 8. Lolu kadakas Viljandi vald, Puu on hävinud teadmata ajal. KLO4000219 Holstre küla Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt ja objekti asukoht ei ole looduses tuvastatav. 9. Losu kuusk; Kuusk Mulgi vald, Puu murdumine on fikseeritud KeA „Hiiekuuskˮ Räägu küla Pärnu-Viljandi regiooni 20. oktoobri KLO4000439 2009. a aktiga. Säilinud tüükal puudub looduskaitseline väärtus. Objekt asus eramaal. 10. Lõhislehine Viljandi linn Puu hävimine on fikseeritud hõbevaher Viljandimaa keskkonnateenistuse KLO4000221 15. märtsi 2007. a ülevaatuse aktiga. Puu kasvas eramaal. 11. Pirnipuu Viljandi linn Puu on hävinud teadmata ajal. KLO4000278 Keskkonnaregistris puudub kaardiobjekt ja objekti asukoht looduses ei ole tuvastatav. Objekt asus avalik-õiguslikul maal. 12. Polli elupuu; Mulgi vald, Puu on murdunud. Puu hävimise Hiidelupuu Polli küla fikseeris M. Suurkask 2018. aasta KLO4000758 märtsis. Säilinud lamatüvel puudub väärtus kaitsealuse loodusobjektina. Objekt asus eramaal. 13. Puuri künnapuu Viljandi vald, Puu hävimine on fikseeritud KeA KLO4000235 Saarepeedi küla Pärnu-Viljandi regiooni 20. oktoobri 2009. a ülevaatuse aktiga. Objekt asus eramaal. 14. Päidu tamm Viljandi vald, Maaomaniku sõnul hävis puu tormis KLO4000281 Kärstna küla umbes 20 aastat tagasi (sajandivahetuse paiku). Puu hävimise fikseeris M. Paju 2018. aasta märtsis. Objekt asus eramaal. 15. Pärsti saar Viljandi vald, Puu kuivas 1996. aastal. Puu hävimine KLO400237 Pärsti küla on fikseeritud 2017. aastal Pärsti pargi ülevaatuse ajal, kui pargis ei olnud näha ka puu jäänuseid. Objekt asus munitsipaalmaal. 16. Sinialliku seedermänd Viljandi vald, Puu kuivamine ja murdumine on KLO4000382 Sinialliku küla fikseeritud KeA Pärnu-Viljandi 3  regiooni 30. oktoobri 2009. a aktiga. Säilinud tüveosal puudub looduskaitseline väärtus. Objekt asub eramaal kaitsealuses Loodi looduspargis (KLO1000241). 17. Tamme künnapuu Viljandi vald, Puu hävimine on fikseeritud KeA KLO4000291 Välgita küla Pärnu-Viljandi regiooni 20. oktoobri 2009. a aktiga. Säilinud tüükal puudub looduskaitseline väärtus. Objekt asus eramaal. 18. Upsi kask Põhja-Sakala vald, Puu hävimine on fikseeritud KeA KLO4000253 Uia küla Pärnu-Viljandi regiooni 20. oktoobri 2009. a aktiga. Objekt asus eramaal. 19. Vana-Kariste Mulgi vald, Puu murdus 2005. aastal tormis. Puu hõberemmelgas Vana-Kariste küla hävimine on fikseeritud Viljandimaa KLO4000255 keskkonnateenistuse 21. novembri 2006. a aktiga. Objekt asus eramaal. 20. Väike-Kibe pärn Viljandi vald, Puu murdus 2005. aastal tormis. KLO4000690 Kibeküla küla Säilinud tüükal puudub väärtus kaitsealuse loodusobjektina. Puu hävimine on fikseeritud KeA Pärnu-Viljandi regiooni 30. oktoobri 2009. a aktiga. Objekt asus eramaal. 21. Kärstna allikas Viljandi vald, Allikas on teadmata ajal suunatud KLO4000216 Kärstna küla torusse ja muudetud kaevuks, mistõttu puudub sellel looduslik esteetiline välimus ja väärtus kaitsealuse looduse üksikobjektina. Allika/kaevu väljavoolul on mõisaaegne tiik (olemas 1858. a kaardil), mis kuulub kaitsealuse Kärstna mõisapargi koosseisu. Kuna tiigid on kaitstud pargi koosseisus ja allikal puudub eraldiseisva objektina kaitseväärtus, arvatakse see riikliku kaitse alt välja. Objekt asus eramaa ja munitsipaalmaa piiril kaitsealuses Kärstna pargis (KLO1200463). 4 Objektide seisundit on hinnanud Jarmo Jaanus (tel 5696 1888, e-post [email protected]), Aire Holtsmeier, Hille Lapp (tel 510 1507, e-post [email protected]), Tarmo Männigo, Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]) ja Marica-Maris Paju. Määruses käsitletavaid Viljandi maakonnas asuvaid üksikobjekte on 21, neist üks asus munitsipaalmaal, 14 asusid eraomandis oleval maal, üks asus avalik-õiguslikul maal, üks objekt asus segamaal ja nelja objekti asukohaandmed puuduvad. Arvutuslikult on kaitse alt välja arvatavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi ulatus kokku 14,63 ha (19 x 0,77 ha), sinna hulka ei ole arvestatud kahe kaitsealal asunud objekti piiranguvööndi ulatust. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. augusti 2018. a käskkirjaga nr 653 algatatud haldusmenetluses. Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamineˮ avalik väljapanek toimus ajavahemikus 17.09.–01.10.2018 Keskkonnaameti Viljandi kontoris, Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi Vallavalitsuses ning Viljandi Linnavalitsuses. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (17.09.2018, nr 1344757), üleriigilise levikuga ajalehes Postimees (11.09.2018), maakondliku levikuga ajalehes Sakala (12.09.2018), samuti eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel. Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 22 kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta väljastusteatega kiri, millele oli lisatud määruse eelnõu ja seletuskiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi Vallavalitsusele, Viljandi Linnavalitsusele, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa haldajale Riigimetsa Majandamise Keskusele. Keskkonnaamet tegi kirjas ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Kiri sisaldas teadet, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata, ning kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul vastust saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõustunuks. Pärast kirjade hoiutähtaja lõppu tagastati KeA-le üks kiri, millele adressaat järele ei läinud. Kuna määrusega kaotatakse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt, mitte ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas KeA mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning KeA loeb, et üksikobjektide kaitse alt väljaarvamisest on piisavalt teavitatud. Maaomanikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ettepanekuid ei laekunud. Maanteeamet teatas kirjalikult, et neil vastuväited puuduvad. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigieelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud 21 objekti kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad 19 kinnistu omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Kahel objektil, mis asusid kaitsealal, maamaksu suurus objekti kaitse alt väljaarvamisel ei muutu, sest kehtima jääb kaitseala kaitserežiimist tulenev maamaksu soodustus. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende loodusobjektide kohta, mis on hävinud juba aastaid tagasi. Eelnimetatud omavalitsuste eelarvesse lisanduv maamaks on marginaalne ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi. Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Riigile ei teki maa ostmise kohustust. Vastavalt looduskaitseseadusele on üksikobjekti ümber 50 m ulatuses (st 0,77 ha) piiranguvöönd (kui ei ole määratud teisiti), kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 6