Kiri

Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium 13.06.2019 nr 1-4/19/3368 Keskkonnaministri määruse „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“ eelnõu. Määrus kehtestatakse seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Hendrik Põldoja 626 2861, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 21.05.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……. 2019 nr ….. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis Määrus kehtestatakse veeseaduse § 197 lõike 3 alusel. § 1. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse andmekoosseis (1) Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi ja registrikood või isikukood; 2) taotleja asukoht või elukoht, e-postiaadress ja telefoninumber; 3) kavandatava tegevuse kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse iseloomustus, tehniline kirjeldus koos ligikaudsete mahtudega; 5) kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus; 6) kavandatava tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus, mõjutatava põhjaveekogumi, veekogu või mereosa nimi, andmete olemasolul veekogu keskkonnaregistri number ja kinnistu katastrinumber; 7) kavandatava tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus; 8) Keskkonnaameti nõudmisel käesoleva lõike punktis 7 nimetatud mõju leevendusmeetmed; 9) normaalpaisutustase, kui taotletakse veetaseme alandamise registreerimist; 10) tegevuse elluviimise kavandatav aeg; 11) registreeringu kättetoimetamise viis; 12) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri. (2) Kui taotletakse paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise registreerimist, lisatakse taotlusele kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht. (3) Keskkonnaameti nõudmisel tuleb taotlusele lisada kavandatava tegevusega seotud ehitise või tööde projekt. § 2. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu andmekoosseis Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel märgitakse: 1) registreeringu saaja nimi ja registrikood või isikukood; 2) registreeringu saaja asukoht või elukoht ning aadress, e-postiaadress ja telefoninumber; 3) registreeritud tegevuse kirjeldus ja iseloomustus; 4) registreeritud tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus, mõjutatava veekogu või mereosa nimi, andmete olemasolul veekogu keskkonnaregistri number ja kinnistu katastri number; 5) registreeritud tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus; 6) registreeritud tegevusele seatud kõrvaltingimused vajadusel; 7) registreeringu kehtivusaeg; 8) õiguslik alus ja faktilised asjaolud, mille alusel on registreering tehtud; 9) vaidlustamisviide; 10) registreerija andmed. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu koostamise aluseks on uus volitusnorm, mis on sätestatud 30.01.2019 vastu võetud veeseaduses (RT I, 22.02.2019, 1). Veeseadusega sätestatakse kohustus registreerida tegevus, mis võib tekitada kahju veekeskkonnale. Veeseaduse § 196 lõikes 2 on loetletud juhud, milliseks veekeskkonda mõjutavaks tegevuseks on vaja üldjuhul Keskkonnameti või dispergentide kasutamise korral Keskkonnainspektsiooni registreeringut ning kuidas registreeringut taotleda ja saada. Registreering on samuti haldusakt, kuid erinevalt keskkonnaloa menetlusest ei kohaldata sellele avatud menetlust ning menetlus on lihtsustatud. Määrus kehtestatakse veeseaduse § 197 lõike 3 alusel, mis sätestab, et veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kelleks on keskkonnaminister, määrusega. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja (tel 626 2861, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb kolmest paragrahvist. Veeseaduse § 196 lõike 2 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida järgmiste tegevuste korral: 1) dispergentide kasutamine saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus; 2) muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; 3) mere süvendamine või merepõhja 50–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; 4) tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; 5) veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine; 6) vesiviljelus toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses; 7) maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine; 8) avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette; 9) paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja; 10) teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine pinna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik; 11) veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale; 12) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine. 1 Esimeses paragrahvis sätestatakse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse andmekoosseis. Registreerimiseks esitatava taotluse andmekoosseis hõlmab taotluse esitanud isiku andmeid, tegevuse kirjeldust, eesmärki ja põhjendust, samuti tegevuskoha asukohta ja kirjeldust ja muid andmeid tegevuse mahu, iseloomu ja ulatuse kohta, millest sõltub tegevuse mõju keskkonnale. Tegevuse kirjelduse all on mõeldud tavakeelset kirjeldust kavandatava tegevuse kohta. Tegevuse iseloomustus on tehnilist laadi selgitus kavandatava tegevuse kohta. Lisaks tuleb selgitada, millist muutust soovitakse tegevusega saavutada ehk tegevuse eesmärki ning kuidas on see põhjendatud. Tegevuse asukoha täpsustamiseks tuleb taotluses märkida veekogu või mereosa nimi. Mereosa täpsustamisel on võimalik infot küsida Keskkonnaagentuurist. Eelnõukohase määruse § 1 lõike 1 punktis 9 nimetatud normaalpaisutustase on projektikohane veetase või normaalpaisutuse tasemena kehtestud pikaajaline väljakujunenud veetase, mida tuleb hoida normaalsetes käitustingimustes. Uute ehitiste jaoks määratakse veetasemed projektiga. Vanemate ehitiste puhul, mille kohta projekti ei ole koostatud või ei ole säilinud, tuleb lähtuda pikaajaliselt väljakujunenud looduslikest tingimustest ja senisest praktikast, kasutades vajadusel ekspertide abi. Paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise korral on vajalik ka kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht, mille esitab taotleja. Samuti tuleb märkida kavandatava tegevuse elluviimise aeg ning kas tegevust soovitakse teha tähtajaliselt või tähtajatult. Eelnõukohase määruse § 1 lõike 3 alusel on Keskkonnaametil õigus nõuda veekeskkonnariskiga tegevuse kohta või tegevusega seotud ehitise projekti. Samuti on Keskkonnaametil õigus nõuda teatud veekeskkonnariskiga tegevuste ebasoodsa mõju vähendamiseks leevendusmeetmete rakendamist. Eelnõukohase määruse § 1 lõike 1 punkt 8 järgi tuleb Keskkonnameti nõudmisel leevendusmeetmed märkida taotluses. Teises paragrahvis sätestatakse registreeringu andmekoosseis. Registreering vormistatakse haldusaktina. Registreeringule kantakse registreeringu saaja nimi ja registrikood või isikukood ning registreeringu saaja asukoht või elukoht ning aadress, e-postiaadress, telefoninumber. Sisulistest andmest kantakse registreeringule registreeritud tegevuse kirjeldus ja iseloomustus ning registreeritud tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus, mõjutatava veekogu või mereosa nimi, andmete olemasolul ka veekogu keskkonnaregistri number ja kinnistu katastrinumber. Tegevuse kirjelduse all on mõeldud tavakeelset kirjeldust kavandatava tegevuse kohta. Tegevuse iseloomustus on tehnilist laadi selgitus kavandatava tegevuse kohta. Samuti tuleb registreeringus märkida registreeritud tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee- elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus ning registreeritud tegevusele seatud kõrvaltingimused, kui see on vajalik. Keskkonnaamet võib registreerimisel kehtestada veekeskkonnariskiga tegevusele kõrvaltingimusi ehk leevendusmeetmeid, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule (VeeS § 198 lg 5). Registreeringu kehtivusaeg märgitakse tähtajaliselt või tähtajatult, olenevalt tegevuse eripärast. Haldusaktile kohaselt märgitakse registreeringule õiguslik alus ja faktilised asjaolud, mille alusel on registreering tehtud ning vaidlustamisviide. Registreeringule märgitakse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerinud asutuse andmed (asutuse nimi, registrikood ja registreeringu allkirjastaja). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega reguleeritav valdkond ei ole Euroopa Liidu tasandil reguleeritud. 2 4. Määruse mõju Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise korra kehtestamise mõju on hinnatud veeseaduse eelnõu SE 643 seletuskirjas. Kui määrus jõustub, on sel tehnilist laadi abistav mõju veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise menetluse rakendamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine nõuab mõningaid uusi tegevusi ja kulusid. Keskkonnaamet on kohustatud määruse jõustumisel suunama ressurssi tegevuste registreerimise menetlusse, seda ka tegevuste registreerimisele, mis varem registreeringut (sh vastavat luba) ei vajanud. Töökoormus suureneb mingil määral lubade registreeringuks vormistamise korral. Veekeskkonnariskiga tegevuste registreerimistoimingud tehakse esialgu dokumendihaldussüsteemi kaudu. Tulevikus on võimalik registreeringute menetluse rakendus luua Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Infosüsteemi arendus on planeeritud realiseerida KOTKAS II projektis 01.07.2020. Arendustööd rahastatakse struktuurivahendite toel, seega ei kaasne määruse rakendamisel täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril, s.o samal ajal uue veeseadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõukohane määrus saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0593 - Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2f10ca1-89b3-46f0-90db-c9facd04e78a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f2f10ca1-89b3-46f0-90db-c9facd04e78a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main