Kiri

Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium 13.06.2019 nr 1-4/19/3367 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtestuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 01.10.2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühing, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eestimaa Loodusefond, SA Keskkonnaõiguse Keskus Agne Aruväli 626 2968, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24.04.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika Määrus kehtestatakse veeseaduse § 174 lõike 9 ja § 175 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika. § 2. Veekogu paisutamise nõuded (1) Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab vee erikasutusloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu looduslikus voolusängis. (2) Paisutamisega seotud kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus määratakse vee erikasutusloas. (3) Kui paisu konstruktsioon ja tehniline lahendus ei võimalda reguleerida paisutustaset, võib vee erikasutusloas määrata ainult normaalpaisutustaseme absoluutkõrguse. § 3. Nõuded paisu kohta Vee erikasutusloaga määratakse: 1) paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg; 2) paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus. § 4. Keskkonnaseire nõuded paisutamisel (1) Vee erikasutusloa andja võib määrata vastavalt vajadusele vee erikasutusloas: 1) veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja; 2) kalapääsu kaudu liikuvate kalade seire viisi, sageduse ja aja; 3) paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja. (2) Keskkonnaseire andmete säilitamise aeg ja andmete esitamise sagedus ning tähtaeg määratakse vee erikasutusloaga. § 5. Vee-elustiku kaitse nõuded veekogu paisutamisel (1) Veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutamiseks või muul otstarbel vee kasutamise korral tuleb vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse rajatistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse. (2) Kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärse meetme tingimused sätestatakse vee erikasutusloas. (3) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel tuleb ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm. § 6. Ökoloogilise miinimumvooluhulga määramine Ökoloogiline miinimumvooluhulk määratakse jäävaba perioodi kohta, mis kestab maist oktoobrini, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga. § 7. Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamine vee elustiku kaitseks (1) Ökoloogiline miinimumvooluhulk tuleb tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis. (2) Keskkonnaamet täpsustab vee erikasutusloaga või otsusega ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise asukoha kirjelduse vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis. (3) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel peab ökoloogiline miinimumvooluhulk olema tagatud kogu ulatuses, välja arvatud paisu juurde rajatud kalapääsu väljavoolu ja paisu vahelisel vooluveekogu osal. § 8. Veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise nõuded (1) Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, kui vee erikasutusloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti. (2) Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. (3) Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. (4) Paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada endisest paisutusalast risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete. § 9. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. (2) Määruse § 5 lõige 3 jõustub 2020. aasta 15. aprillil. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse uue veeseaduse § 174 lõike 9 ja § 175 lõike 7 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtestuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 01.10.2019. Võrreldes ministri 19.09.2014 määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ terviktekstiga (edaspidi määrus nr 40) on sisuliselt muudetud ainult määruse § 5, millele, on lisatud täiendav lõige 3. Määruse nr 40 seletuskiri on kättesaadav eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Agne Aruväli (tel 626 2968, [email protected]) ja kalavarude osakonna peaspetsialist Sander Sandberg (626 0736, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb üheksast paragrahvist. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtestuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 01.10.2019. Võrreldes ministri kehtiva määrusega on sisuliselt muudetud ainult määruse § 5, millele on lisatud lõige 3. Paragrahvi 5 lõike 3 kohaselt tuleb looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini kasutada kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm. Tavapärasest väiksema avade laiuse või võrgusilmaga võre või võrkvõre on täiendav nõue määruses etteantud perioodil. Väljaspool etteantud perioodi peab lõhejõgedel olema jätkuvalt kuni 25 mm avadega võre. 2015. aastal valminud uuringu „Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine (investeeringute kava)“ toetust saanud projektide efektiivsuse hindamine“ aruande järgi kasutavad lõheliste noorjärgud kevadisel rändeperioodil olenemata töötava kalapääsu olemasolust suurel määral laskumiseks hüdroelektrijaama turbiine. Uuringu tulemused näitasid, et Purtse jõest merre laskuvad lõhesmoldid kasutavad Sillaoru hüdroelektrijaama piirkonnas kõiki kolme alternatiivset rändeteed. Kaladest 2/3 rändab mööda kalapääsu juhul, kui kalapääsus on nõutud vooluhulk, ning pea 1/3 läbib elektrijaama turbiine. Üldjuhul on lõheliste rändetee valik positiivses seoses vooluhulga jaotusega eri rändeteede vahel. Hüdroelektrijaama turbiinidesse pääsevate kalade nii suur osakaal on tähelepanuväärne, kuna seni kehtinud nõuete kohaselt peaksid turbiinikanali sissevoolule ja turbiinide ette paigaldatud võred (25 mm) ära hoidma kalade turbiinidesse 1 sattumise. Turbiinikanali väljavoolul määratud kalade suremus oli suur. Kohe letaalse vigastuse saanud kalade osakaal turbiinidest väljuvate kalade hulgas oli loenduse kohaselt 33%. Uuringu peamine üldistav järeldus oli, et Eestis turbiinide ette paigaldatava võre normijärgne tihedus (25 mm) ei ole eesmärgi – kalade turbiinidesse sattumise vältimise – täitmiseks piisav. See tähendab, et 25 mm tihedusega võre on kaladele tegelikult kergesti läbitav. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu „Erinevate HEJ1 turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs“ (2018) aruandes leiti, et Pirita jõe kalade mõõtmete näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist turbiini kuni 12 mm piivahedega võre või 15 x 15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi võre üle 90% lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate avadega võrest (14, 16, 25 mm) läbi mahtuvate kalade osakaal on mõlema liigi puhul oluliselt suurem kui 20%. Hetkel kehtiv 25 mm piivahedega võre nõue lõhe ja meriforelli noorjärkude turbiinikanalisse sattumist ei takista. Määruse muudatus viiakse sisse ka teistel siseveekogudel looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel ja nendel asuvatel paisudel. Jõeforelli ja harjuse (III kaitsekategooria vastavalt LKS-le) noorjärgud sooritavad sarnaselt lõhele ja meriforellile kevadisi üles- ja allavoolu rändeid, mistõttu on vajalik parandada nende liikide noorjärkude ellujäämust siseveekogudel asuvatel paisudel ning suurendada rände efektiivsust. Siirdekalade kevadise rändeperioodi ajaks tuleks 12 mm piivahega või 15 x 15 mm silmasuurusega võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini. Uuringus käsitletud peenemaid võresid tuleb oluliselt tihedamini puhastada ning sellega võib kaasneda HEJ‐des täiendav tööjõukulu. Kui võred hoitakse puhtana, siis elektri tootmine HEJ‐des ei vähene. Võrkvõre suureks eeliseks on nende kergus ja oluliselt madalam hind. Võrkvõrede paneele on lihtne puhastamiseks eemaldada ning selline toiming on oluliselt lihtsam kui vees olevate statsionaarselt paigaldatud võrede puhastamine. Seetõttu tuleb 15 x 15 mm võrkvõre kasutamist laskujate täiendavaks tõkestamiseks HEJ‐des lugeda kõige perspektiivikamaks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastavust Euroopa Liidu õigusele on selgitatud 19.09.2014 kehtestatud määruse redaktsiooni seletuskirjas. 4. Määruse mõju Määruse kehtestamisega parandatakse lõhe ja meriforelli noorjärkude laskuva rände efektiivsust ning noorkalade ellujäämust. Tegevus on vajalik, sest paljudel kaitsealustel jõgedel ning nendel asuvatel paisudel on tänaseks tagatud kalade üles- ja allaränne läbi erinevate kalapääsude. Kaitsealustel jõgedel, kus kalapääsude rajamisel on säilitatud hüdroenergiajaamad, tuleb jaamade negatiivseid mõjusid vähendada, sest vastasel juhul ei täida rajatud kalapääsud ning tehtud investeeringud oma eesmärki. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu „Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs“ (2018) aruandes pakutakse lahendusteks kahte varianti, mis takistavad kalade sattumist turbiinikanalitesse või muudesse vee kõrvalejuhtimise rajatistesse piisava efektiivsusega. Võttes arvesse Loobu jõel paikneval Joaveski hüdroenergiajaamas veeloas sätestatud ja üldisest karmima nõude täitmiseks kasutusele võetud lahendust võrede 1 hüdroelektrijaam 2 piivahedede vähendamiseks, soovitatakse aruandes võimaldada ühe alternatiivina sarnast põhimõttelist lahendust ka teistes hüdroenergiajaamades. Tehnilise lahendusena on Joaveski hüdroenergiajaama olemasolevale 25 mm piidega võrele paigaldatud täiendavalt tihedam võrkvõre. Terasvõrk silmaga 15 x 15 mm on kinnitatud nurkterasest raamile ning seda saab koos prahiga veest välja tõmmata ja puhtaks kallata. Kogu sellise võresüsteemi vooluristlõike ahendus on 40% ning veevoolu kiirus otse võrkvõre avades on 0,7 m/s, mis edasi piide vahel on 0,5 m/s. Kui ühe võresektsiooni mõõtmeks on 1 x 1 m, milles terasraam on nurkprofiilist 30 x 3 mm, võrk 2 mm terastraadist silmaga 15 x 15 mm, siis on tsingitud terasest võresektsiooni kaal 9 kg. Uuringu „Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs“ aruande järgi on taolise võrkvõre-lahenduse maksumus uuringus võrreldud eri suuruste ja lahendustega hüdroenergiajaamades (Joaveski, Kunda III, Sillaoru) 500–800 eurot. Täiendava võrkvõre lisamine olemasolevale võrele ei nõua hüdroenergiajaamade omanikelt täiendavaid olulisi ümberehitusi turbiinikanalite sissevooludel. Muudatus mõjutab 2019. aasta seisuga 12 hüdroenergiajaama, mis asuvad looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel. Määruse ülejäänud paragrahvide mõju on sama, mis määruse nr 40 terviktekstil. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too riigile kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019.aasta 1. oktoobril. Määruse § 6 lõige 3 jõustub 2020. aasta 15. aprillil. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus saadetakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ-dele Veskivaramu, Eesti Veeühing ja Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0592 - Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f0b0b5-b543-4691-9e62-596e6bf3abd5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5f0b0b5-b543-4691-9e62-596e6bf3abd5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main