Kiri

Välisministeerium Meie 13.06.2019 nr 8-1/3739 Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 "Notariaadimäärustik" muutmine eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Välisministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Notarite Kojale, Rahvusarhiivile, Politsei- ja Piirivalveametile ja Riigiprokuratuurile arvamuse avaldamiseks justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmise eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 28. juuniks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisaadressaadid: Notarite Koda Rahvusarhiiv [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 "Notariaadimäärustik" muutmine Määrus kehtestatakse tõestamisseaduse § 13 lõike 8 ja konsulaarseaduse § 301 lõike 4 alusel. § 1. Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmine Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruses nr 23 „Notariaadimäärustik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 75 lõike 5,“ tekstiosaga „konsulaarseaduse § 301 lõike 4,“ ja pärast tekstiosa „§ 53 lõike 2 ja § 57,“ tekstiosaga „tõestamisseaduse § 13 lõike 8,“; 2) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Digitaalne notariaalmärge“ sõnadega „ja digitaalne originaaldokument, milleks on notari ja tehingus osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud dokument,“; 3) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnistusmärge“ sõnaga „notariaalmärge“; 4) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „notariaalmärkega dokumendi“ sõnadega „ja kaugtõestamise korral digitaalse originaaldokumendi“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kaugtõestamise korral märgib notar notariaalakti ka toimingus osaleja asukoha toimingu tegemise ajal.“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Digitaalallkirja kinnitamise märge peab sisaldama infot selle kohta, et notar ei ole kontrollinud allkirja andnud isikut ega allkirjastamisel kasutatud dokumendi omanikku, välja arvatud juhul, kui allkiri antakse notari juuresolekul.“; 7) määrustikku täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Kaugtõestamise vorminõuded (1) Kaugtõestamise korraldab Eestis asuv notar videosilla vahendusel, kui osalejaks on Eesti Vabariigi isikutunnistust, digitaalset isikutunnistust või e-residendi digitaalset isikutunnistust omav isik. (2) Kaugtõestamiseks peab osaleja viibima Eesti Vabariigi välisesinduses ning kasutama videosilla loomiseks välisesinduses selle jaoks ettenähtud riistvara. (3) Notar võib otsustada kaugtõestamise korraldada ka osalejaga, kes viibib tõestamistoimingu ajal mujal kui välisesinduses, kui notar on veendunud, et on võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu tegemise võime ning täita muid tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest tulenevaid notari kohustusi. Notar võib nõuda, et enne kaugtõestamist on osaleja ja notari vahel kokku lepitud kaugtõestamise täpne protseduur. Notar ei ole kohustatud kaugtõestamist käesolevas lõikes sätestatud viisil korraldama ja tõestamistoimingu tegemisest keeldumine ei ole piiratud tõestamisseaduse §-s 4 nimetatud alustega. (4) Kaugtõestamise korral loetakse notariaalakt osalejatele ette videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ning sellele lisatakse digitaalallkirjad. (5) Saatkonna töötaja teeb välisesinduses isikusamasuse tuvastamiseks esitatud fotoga isikut tõendavast dokumendist skaneeringu, see edastatakse notarile ning säilitatakse digitaalselt. (6) Kaugtõestamise teel on võimalik teha järgmisi ametitoiminguid: 1) osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingud; 2) volikirjade tõestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3) abiellumis- ja lahutamisavalduse esitamine; 4) pärimismenetluse algatamise, pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise avalduse tõestamine; 5) asjaõiguste ja kommertspandi kustutamine ja loovutamine, kui sellisele toimingule on ette nähtud notariaalse kinnitamise vorm, välja arvatud isiklik kasutusõigus elamu või eluruumi kasutamiseks.“; 8) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „notariaalmärge“ sõnadega „või originaaldokument“; 9) paragrahvi 16 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Ametitoimingus osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjutab notariaalaktile omakäeliselt alla notari juuresolekul, välja arvatud kaugtõestamise korral.“; 10) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Digitaalse notariaalmärke allkirjastamiseks ja kaugtõestamise korral originaaldokumendi allkirjastamiseks annab notar digitaalallkirja nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.“; 11) paragrahvi 17 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisab“ sõnaga „paberkandjal“; 12) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kaugtõestamise korral koostab notar õienduse eraldi failina ning digitaalset originaaldokumenti ja õiendust sisaldavad failid paigutatakse ühte konteinerisse, millele notar kirjutab alla digitaalselt.“; 13) paragrahvi 18 lõike 7 kolmandas lauses, § 132 lõigetes 1, 2 ja 4 ning § 133 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõna „kinnitusmärge“ sõnaga „notariaalmärge“ vastavas käändes; 2 (5) 14) paragrahvi 231 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kaugtõestamise puhul antakse notari poolt märgitud tehinguosalistele õigus juurde pääseda osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile.“; 15) paragrahvi 231 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendile juurdepääsu õiguse andmist vormistab notar käesoleva määruse § 18 lõike 7 kohaselt parandatud digitaalse dokumendi, annab ta õiguse juurde pääseda selle dokumendi ärakirjale ja eemaldab vigasele notariaalaktile või ärakirjale juurdepääsu õiguse märked e-notarist.“; 16) paragrahvi 231 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui on antud õigus juurde pääseda tehniliselt vigasele digitaalsele notariaalaktile või ärakirjale, eemaldab notar sellest teadasaamisel viivitamata e-notarist notariaalaktile või digitaalsele ärakirjale juurdepääsu õiguse märked ja vormistab parandatud ärakirja ning annab sellele juurdepääsu õiguse.“; 17) paragrahvi 26 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „notariaalmärkega dokumendi“ sõnadega „ja digitaalse originaaldokumendi“; 18) paragrahvi 26 teksti ja § 441 teksti täiendatakse pärast sõnu „notariaalmärkega dokument“ sõnadega „või digitaalne originaaldokument“ vastavas käändes; 19) paragrahv 54 sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Kultuurimälestiste registri andmete kasutamine Kui notar tõestab ehitise, kinnistu või nende osa võõrandamise tehingut, on ta kohustatud kultuurimälestiste registrist kontrollima, kas lepingu esemeks olev ehitis, kinnistu või nende osa kuulub vallas- või kinnismälestise koosseisu, asub muinsuskaitsealal või arheoloogilisel leiukohal.“; 20) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) märge, kui notariaalakt tõestati kaugtõestamise teel;“; 21) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.“; 22) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis.“; 23) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse punktiga 281 järgmises sõnastuses: „281) toimingu või tehingu kaugtõestamine;“; 3 (5) 24) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. veebruaril 2020. a. (2) Määruse § 1 punktid 19 ja 24 jõustuvad üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler Justiitsministri 19.06.2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) NOTARIDOKUMENTIDE NÄIDISLOETELU Tähis Sarja nimetus Säilitusaeg 1 Funktsioon: Tehingute tõestamine 1-1 Volikirjad alatine 1-2 Testamendid alatine 1-3 Lepingud alatine 1-4 Juriidilise isiku organi otsuse protokollid alatine 2 Funktsioon: Muude dokumentide tõestamine 2-1 Kinnistamisavaldused alatine 2-2 Avaldused äriregistrile 25 aastat 2-3 Muud avaldused alatine 3 Funktsioon: Raha, väärtpaberite ja dokumentide hoidmine 3-1 Hoiustamise käiku kajastavad dokumendid 10 aastat 3-2 Hoiustamise raamat 10 aastat 4 Funktsioon: Pärimisasjade lahendamine 4-1 Pärimistoimikud alatine 6 Funktsioon: Dokumentide väljastamine 6-1 Muud notari ametitegevuse käigus koostatud tõendid ja 25 aastat tunnistused 4 (5)  8 Funktsioon: Registreerimine ja kirjavahetus 8-1 Notariaalregistrid alatine 8-2 Kirjavahetuse registrid 10 aastat 8-3 Ametitoimingutega seotud kirjavahetus 10 aastat 8-4 Rahapesu tõkestamisel kogutud andmed 5 aastat 9 Funktsioon: Perekonnaseisutoimingute tegemine 9-1 Perekonnaseisutoimingute tegemise dokumendid 10 aastat 5 (5)  Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ (edaspidi ka notariaadimäärustik) kooskõlla Riigikogus 30. jaanuaril 2019 vastu võetud ja 1. veebruaril 2020 jõustuvate tõestamisseaduse (TõS), konsulaarseaduse ja notariaadiseaduse muudatusega1, millega luuakse uus notariaalse tõestamise alavorm – kaugtõestamine. Notariaalset vormi nõudvate tehingute tegemise vajadust tuleb ette nii välisriikides elavatel Eesti kodanikel kui ka e-residentidel. Selleks et muuta nii e-residentidele kui ka eestlastele välismaal lihtsamaks teatud notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemine, loodi tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kaugtõestamine, mis on uus notariaalse tõestamise alavorm. See võimaldab teatud tõestamistehingute ja -toimingute tegemise notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel, kusjuures sellisel viisil tõestamine on tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega samaväärne. 1. mail 2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 26 lõike 3 kohaselt peab arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise leping või asjaõigusega koormamise leping sisaldama sellekohast sätet viitega arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile. Nimetatud seadusemuudatustega viiakse kooskõlla ka notariaadimäärustik. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Maret Saanküll (tel 680 3125, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (tel 620 8270, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 19. juuni 2009. a määrust nr 23 „Notariaadimäärustik“, RT I, 27.06.2018, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga viiakse justiitsministri 19. juuni 2009. a määrus nr 23 „Notariaadimäärustik“ kooskõlla 1. veebruaril 2020 jõustuvate tõestamisseaduse, konsulaarseaduse ja notariaadiseaduse muudatustega2 ja 1. mail 2019 jõustunud muinsuskaitseseadusega. Notariaadimäärustiku muudatused, mis puudutavad kaugtõestamist, jõustuvad 1. veebruaril 2020, muudatused, mis tulenevad muinsuskaitseseadusest, jõustuvad üldises korras. 1 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 719 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ef1f0ea-7e3a-410c-b597- 878a97191140/Tõestamisseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muu tmise%20seadus 2 Muinsuskaitseseadus 684 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus 2.1. Tõestamisseaduse, konsulaarseaduse ja notariaadiseaduse muutmisest tulenevad muudatused 1. veebruaril 2020 jõustuvate tõestamisseaduse, konsulaarseaduse ja notariaadiseaduse muudatustega loodi uus notariaalse tõestamise alavorm, milleks on kaugtõestamine. Kaugtõestamise loomise eesmärk oli võimaldada eestlastel välismaal ning e-residentidel teha teatud notariaalse tõestamise vormi nõudvaid tehinguid ja toiminguid distantsilt. Kaugtõestamine on võimalik järgmiste dokumentide ja toimingute puhul: abiellumis- ja lahutamisavaldus, pärimisavaldus, pärandist loobumise avaldus, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingud ning volikirja tõestamine ja kehtetuks tunnistamine. Seoses nimetatud seadusemuudatustega on vaja muuta notariaadimäärustikku ja viia see seadustega kooskõlla. Notariaadimäärustiku preambulit täiendatakse 1. veebruaril 2020 jõustuvate kaugtõestamist puudutavate volitusnormidega, milleks on konsulaarseaduse § 301 lõige 4 ja tõestamisseaduse § 13 lõige 8 (eelnõu § 1 punkt 1). Notariaadimäärustiku § 9 lõike 2, § 10 lõike 5, § 13 lõike 2 ja § 16 lõike 5 (eelnõu § 1 punktid 2, 4, 8 ja 10) muudatusega sätestatakse, et kaugtõestamise korral allkirjastavad tehinguosalised ja notar tehingut sisaldava faili digitaalselt. Seega on kaugtõestamise korral notariaalakti originaal digitaalses vormis ning sellele kohaldatakse samu vormistamisreegleid, nagu seni kohaldati digitaalse notariaalmärke suhtes. TõS § 13 lõike 7 teise lause kohaselt allkirjastavad notar ja tehingus osalejad notariaalakti digitaalallkirjaga. Notariaadimäärustikus täpsustatakse, et digitaalse originaaldokumendi all mõeldakse osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Seega käsitatakse digitaalse originaaldokumendina ka esialgsest digifailist eri arvutitesse salvestatud ja osalejate vahel levivaid digikoopiaid sellest dokumendist. Notariaadimäärustiku § 9 lõike 3, § 18 lõike 7, § 132 ja § 133 (eelnõu § 1 punktid 3 ja 13) muutmisega ühtlustatakse termineid. Notariaadimäärustikus on seni termineid kasutatud läbisegi. Kuna tegelikult on kinnitusmärke all mõeldud notariaalmärget, on mõistlik terminikasutus parema arusaamise huvides ühtlustada. Notariaadimäärustiku § 11 täiendatakse lõikega 21 (eelnõu § 1 punkt 5). Muudatus on seotud TõS § 9 lõike 3 muutmisega, mille kohaselt peab kaugtõestamise korral notariaalaktis sisalduma lisaks tõestamise kuupäevale ja kohale ka videosilla vahendusel osalevate isikute asukoht. Notariaalaktis asukoha märkimine võib tulla kasuks tulevikus tõestamistoimingu tegemise üle tekkivate vaidluste lahendamisel ja tõendamisel. Notariaadimäärustiku § 12 täiendatakse lõikega 31 (eelnõu § 1 punkt 6). Muudatus on seotud TõS § 39 täiendamisega, millega luuakse notarile selgesõnaline digitaalallkirja kinnitamise võimalus. Samas täpsustatakse olulist nüanssi: digitaalallkirja kinnitamisel kinnitab notar üksnes allkirja kehtivust. Kuivõrd digitaalallkirja puhul ei saa notar olla lõpuni kindel, kas allkirja on andnud isik, kellele digitaalne isikut tõendav dokument on väljastatud (v.a juhul, kui allkiri antakse notari juuresolekul), saab notar kinnitada üksnes seda infot, mis on talle usaldusväärselt kättesaadav. Digitaalallkirja kehtivuse kontroll on võimalik digitaalallkirjastatud dokumendile lisatud kinnituslehe ning sertifikaatide kaudu. Notariaadimäärustikku täiendatakse §-ga 121 (eelnõu § 1 punkt 7). Kõnesolevad muudatused täpsustavad kaugtõestamise korda ja vorminõudeid. TõS § 1 lõikega 3¹ kehtestati notariaalse tõestamistoimingu alavormina kaugtõestamine. Viimase näol on tegemist ühelt poolt Eesti Vabariigi isikutunnistust, digitaalset isikutunnistust või e-residendi digitaalset isikutunnistust omava isiku ning teiselt poolt Eesti notari vahel videosilla abil tehtava tõestamistoiminguga. Selleks, et oleks kindlamini tagatud välisriigis viibiva tehinguosalise isikutuvastus ning tema vaba tahte tuvastus tehingu tegemisel, on esialgu katseprojekti raames tehingu või toimingu tegemiseks videosilla loomine võimalik kas Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides või notari enda valitud klientidega, kellega notar on juba varem kohtunud ning kaugtõestamise täpsema protsessi kokku leppinud. Välisministeeriumiga on kokku lepitud, et projekti käivitamisel on võimalik kaugtõestamise toiminguid teha esialgu vähemalt Helsingi, New Delhi ja Stockholmi välisesindustes. Välisesinduses toimingu tegemisel tuvastatakse kõigepealt isikut tõendava dokumendi alusel tehinguosalise isik. Välisesinduses isikusamasuse tuvastamisel järgitakse isikusamasuse tuvastamise väljakujunenud praktikat ja reeglistikku. Koopia dokumendist edastatakse notarile. Kaugtõestamisel kasutatakse spetsiaalset Notarite Koja väljaarendatud programmi, millesse sisselogimise eelduseks on, et isikul on Eesti Vabariigi isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus või e-residendi digitaalne isikutunnistus. Notar järgib tehingu tegemisel kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning täidab need tehniliste vahendite abil. Notariaalakti allkirjastavad nii notar kui ka tehinguosaline digitaalselt. Videosild, mille kaudu tehing tehakse, peab notaril võimaldama tuvastada isikut ja tema tahet. Kui näiteks internetilevi on parasjagu kehv ning videoühendus katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada isiku tahet. Sama kehtib juhul, kui notar ei ole kindel tehingut tegema tulnud isikus. Notariaadimäärustiku § 16 lõike 1 esimese lause (eelnõu § 1 punkt 9) muudatusega sätestatakse erand üldisest notariaalakti allkirjastamise korrast, kuivõrd kaugtõestamise korral allkirjastatakse akt digitaalselt. Notariaadimäärustiku § 17 esimene lause (eelnõu § 1 punkt 11) muudetakse. Kaugtõestamise puhul tekib digitaalne originaaldokument, millele ei ole võimalik lisada värvipitserit, ning seetõttu on antud sätet vaja muuta ning sätestada, et §-s 17 sätestatud pitseerimisnõuded kehtivad üksnes paberkandjal notariaaldokumendi puhul. Notariaadimäärustiku § 18 lõiget 2 (eelnõu § 1 punkt 12) täiendatakse. Kaugtõestamise korral allkirjastavad tehinguosalised ja notar tehingut sisaldava faili digitaalselt, seega on kaugtõestamise korral notariaalakti originaal digitaalne. Kui sellisel juhul ilmneb vajadus teha TõS § 45 lõikes 3 nimetatud parandus, ei ole tehniliselt võimalik teha muudatusi juba allkirjastatud dokumenti. Seetõttu koostab notar paranduse kohta õienduse eraldi failina ning koostab konteineri, mis sisaldab nii algselt allkirjastatud dokumenti kui ka õienduse faili. Kui dokumenti on sel viisil muudetud, on käibes digitaalne ärakiri, mis sisaldab tehtud parandusi. Notariaadimäärustiku § 231 lõiget 1 (eelnõu § 1 punkt 14) täiendatakse. Tavapäraselt (paberkandjal tõestamise korral) antakse pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist osalejatele X-tee kaudu juurdepääs digitaalsele ärakirjale. Kaugtõestamise puhul antakse notari poolt märgitud tehinguosalistele õigus juurde pääseda osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile. Notariaadimäärustiku § 231 lõikeid 5 ja 7 (eelnõu § 1 punktid 15 ja 16) muudetakse. Kui kaugtõestamise tulemusena allkirjastatud digitaalses dokumendis on vaja teha õiendus, tehakse osalejatele kättesaadavaks parandusi sisaldav ärakiri ja esialgsele vigasele dokumendile juurdepääsu õigus eemaldatakse (vt ka notariaadimäärustiku § 18 lõike 2 muutmise selgitust). Notariaadimäärustiku § 26 ja § 441 (eelnõu § 1 punktid 17 ja 18) muutmine on seotud sõnastuse täpsustamisega, kuivõrd kaugtõestamise puhul on käibes digitaalne originaaldokument, mitte sellest tehtud ärakiri. Notariaadimäärustiku § 57 lõiget 1 (eelnõu § 1 punkt 20) täiendatakse punktiga 61. Notariaadimäärustiku § 57 sätestab ametitoimingute kohta ametitegevuse raamatusse sissekantavad andmed ning on oluline, et ametitegevuse raamatusse tehakse märge ka selle kohta, et tehing tehti kaugtõestamise teel. Notariaadimäärustiku § 65 (eelnõu § 1 punkt 21) täiendatakse lõikega 3. Muudatus on seotud TõS § 46 lg 32 muutmisega ja selle eesmärgiks on luua olukord, kus digitaalsest dokumendist loodud ärakiri jääb notari kätte hoiule ning see arhiveeritakse nagu originaalakt. Vajaduse korral (nt TõS § 47 lg 1) asendab see ärakiri originaaldokumenti. Notariaadimäärustiku § 66 (eelnõu § 1 punkt 22) täiendatakse lõikega 3. Tavapäraselt notariaalaktid säilitatakse. E-notari digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse notariaalakti digitaalselt allkirjastatud ärakiri, samuti alusdokumendid, ametitegevuse raamat ja hoiustamise raamat. Muudatusega sätestatakse, et kaugtõestamise puhul säilitatakse e-notari digitaalses notariaalarhiivis ka digitaalne originaaldokument. Notariaadimäärustiku § 85 lõiget 1 (eelnõu § 1 punkt 23) täiendatakse punktiga 281. Notariaadimäärustiku § 85 sätestab, milline info tuleb näidata ametitegevuse statistilises aruandes. Statistika pidamine selle kohta, kui palju tehinguid tõestatakse kaugtõestamise vormis, on mitmel põhjusel vajalik ja seetõttu lisatakse statistilisse aruandesse ka kaugtõestatud tehingute arv. 2.2. Muinsuskaitseseadusest tulenevad muudatused (eelnõu § 1 punkt 19). 1. mail 2019 jõustus uus muinsuskaitseseadus. MuKS § 26 lõike 3 kohaselt peab arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise leping või asjaõigusega koormamise leping sisaldama sellekohast sätet viitega arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile. Kehtiva notariaadimäärustiku § 54 kohaselt kontrollib notar üksnes lepingu esemeks oleva ehitise, kinnistu või nende osa mälestiseks olemist või muinsuskaitsealal asumist. Seetõttu tuleb notariaadimäärustik viia kooskõlla kehtiva muinsuskaitseseadusega ja täiendada selle § 54 notari kohustusega kontrollida ka, kas lepingu ese asub arheoloogilisel muinsuskaitsealal. Lisaks muutub registri nimetus – alates 1. maist 2019 on registri nimetus kultuurimälestiste riikliku registri asemel kultuurimälestiste register. Lisaks eespool nimetatule vajab muutmist notariaadimäärustiku lisa 2 (eelnõu § 1 punkt 24) „Notaridokumentide näidisloetelu“. Notariaadimäärustiku § 66 kohaselt kehtestati määruse lisas 2 notari dokumentide näidisloetelu ja säilitustähtajad. Näidisloetelus liigitati notari dokumendid sarjadesse. Enne kehtiva notariaadimäärustiku vastuvõtmist kehtinud näidisloetelu oli kinnitatud justiitsministri 9. oktoobri 2000. a käskkirjaga nr 276. Dokumentide näidisloetelu koostamisel arvestati 2000. aastast kehtinud näidisloetelu alusel loodud funktsionaalset jaotust. Funktsioonide nimetusi on muudetud ainult juhtudel, kui seda on tinginud muutused õigusaktides. Asjaajamise ja arhiveerimistööde järjepidevuse tagamiseks on võimaluse korral säilitatud funktsioonidele ja sarjadele omistatud tähiseid. Seetõttu puuduvad näidisloetelust tähised 5 ja 7. Kõnesoleva määrusega täiendatakse notariaadimäärustiku lisa 2 sarjaga 8-4 „Rahapesu tõkestamisel kogutud andmed“, mille säilitustähtaeg on 5 aastat. Täiendamise vajadus on tingitud sellest, et andmetele, mis notar kogub tehingute tõestamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise hoolsusmeetmeid täites (eelkõige klientide täidetud ankeedid ja välismaa äriühingute tegelike kasusaajate kindlakstegemiseks esitatud dokumendid), tuleb määrata ühtne säilitustähtaeg. Arhivaaride soovitus on teha seda uue sarjana olemasoleva funktsiooni piires. Notarite Koja 8. märtsi 2019 koosolekul uuendatud protseduurireeglite p 1.9 kohaselt säilitatakse neid andmeid digitaalselt e-notaris või paberkandjal vähemalt 5 aastat. Vähemalt viieaastase dokumentide säilitamise nõue tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-st 47. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud I kavandatav muudatus – kaugtõestamise võimaluse loomine Muudatuste mõju on hinnatud tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu3 ettevalmistamisel. II kavandatav muudatus – muinsuskaitseseadusest tulenev muudatus Muudatuste mõju on hinnatud muinsuskaitseseaduse eelnõu4 ettevalmistamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi, sellega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Kaugtõestamise võimaluse loomisega seonduvad notariaadimäärustiku muudatused jõustuvad 1. veebruaril 2020, kuivõrd sellel päeval jõustuvad vastavad seadusemuudatused tõestamisseaduses, konsulaarseaduses, notariaadiseaduses, notari tasu seaduses ja riigilõivuseaduses. Eelnõu § 1 punktides 19 ja 24 esitatud muudatused jõustuvad üldises korras, kuna vastavad seadusemuudatused jõustusid 1. mail 2019 ja täiendavat ettevalmistus- ega kohanemisaega need määrusemuudatused ei vaja. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 3 Tõestamisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 719 SE on leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ef1f0ea-7e3a-410c-b597- 878a97191140/Tõestamisseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muu tmise%20seadus 4 Muinsuskaitseseadus 684 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Rahvusarhiivile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Riigiprokuratuurile. Viljar Peep Asekantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-0591 - Justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 "Notariaadimäärustik" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd87d96b-eaf1-4a38-a734-7493ddfeaa91 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd87d96b-eaf1-4a38-a734-7493ddfeaa91?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main