dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 13. juuni 2019
Viit
3-12/1035-3
Registreeritud
13. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Võru Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-1 Kirjavahetus riigivara ja varahalduse küsimustes
Toimik
3-1/2019 Kirjavahetus riigivara ja varahalduse küsimustes
Vastutaja
Monika Kuntsel

Failid

  • 📎3-121035-3 13.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc354 KB

Sisu (failidest)

Lp Kalmer Puusepp Teie 22.05.2019 nr 7-6/1828-2 Võru Vallavalitsus [email protected] Meie 13.06.2019 nr 3-12/1035-3 Täiendav ettepanekute küsimine Võru valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse kohta Edastasite 10.05.2019 ja 22.05.2019 kirjad nr 7-6/1828 ja nr 7-6/1828-2, kus küsite Võru valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekuid. Edastatud dokumendis on väga hästi välja toodud üldised põhimõtted, millest üldplaneeringu koostamisel lähtutakse. Lisaks juhib Kultuuriministeerium tähelepanu, et seatud eesmärkide saavutamisele võib olulisel määral kaasa aidata Võru linna kui tiheasumi ruumimudeli koostamine. Rahandusministeeriumi juhend „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ (2018) selgitab, et kui eesmärk on korrastada konkreetsete maa-alade kasutust, muuta neid kompaktsemaks ja parandada taristut, siis kavandatakse üldplaneeringuga täiendava ehitamise vajadus, iseloom ja tingimused, asustuse iseloomule vastavat liikumiskorraldust võimaldav tänavavõrk ja kergliiklusühendused, samuti vajalike teenuste ja ehitiste asukohad ning rohealad. Sellest täpsusastmest alates on asjakohane ruumimudeli kasutamine, kuna tiheasumid nõuavad palju põhjalikumat ja detailsemat planeerimist kui näiteks hajaasustus. See määratleks hoonete ja avaliku ruumi suhted ning näeks ette kompaktse asustuse taristu, mis vastaks kavandatava elanikkonna suurusele ja vajadustele. Teisisõnu, ruumimudel aitab kavandada tiheasumite ruumilist struktuuri ja terviklahendust. Iga tiheasum peaks olema ruumiline ja funktsionaalne tervik, ainuomase ja teistest asumitest eristuva iseloomuga ning mitmekesine elukeskkond, millel sidus ühendus teiste asumitega. Ruumimudel on suurema ala ühtse ja täpsema visioonina aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete ja avaliku ruumi suhete, samuti elamispindade ja taristute vastastikuste seoste ning tiheasumi ruumilise struktuuri arendamisele. Ühtlasi juhime tähelepanu, et üldplaneeringus tuleb määrata arhitektuurivõistluste alad ja juhud. Kui on eesmärk määrata alad, kus on vajalik üksikasjalikumalt kaaluda ehitamise eeldusi ja ehitustingimusi ning kaasneda võivate mõjude leevendamise võimalusi, määratakse üldplaneeringuga piirkonnad, kus tuleb detailplaneeringu koostamisel muuhulgas kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Samuti võib olla asjakohane seada üldplaneeringuga arhitektuurivõistluse nõue ka olulisemate ehitiste, sh tänavate, parkide jm avalikku ruumi kavandavate ehitusprojektide parima ruumilise lahenduse leidmise alusena. Analoogiliselt avaliku ruumi määratlemise ja asukoha küsimustega võimaldab üldplaneering määratleda ka arhitektuuri/planeeringuvõistluse alad ja juhud ning läbiviimise korra. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Üldplaneeringuga saab kaardistada alad ja nimetada juhud (hoone funktsioonist, korruselisusest, brutopinnast vms lähtudes), kus võistluse korraldamise kaalumine on KOVile kohustuslik. Arhitektuuri- või planeeringuvõistluse korraldamine põhjendatakse ja otsustatakse etteantavate reeglite raames detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluse käigus iga kord eraldi. Üldplaneering peaks piiritlema alad, kus tuleb detailplaneeringuga kavandada maa-ala planeeringuline terviklahendus (kvartalid, tänavad, pargid jms), sh määrata näiteks teenuste osutamiseks ning avalikuks kasutamiseks vajalike ehitiste paiknemine ja ehitusõigus, maakasutustingimused, säilitatavad ehitised, uute hoonete ehitusõigus, arhitektuursed tingimused ja soovitused, mürataseme vähendamise meetmed, sademevee käitlemise ja haljastustingimused jms. Üldplaneeringuga on võimalik avaliku huviga põhjendatud vajadusel kavandada ka erinevaid keskkonna kvaliteeti tõstvaid tegevusi, täpsustada avaliku ruumi mõistet ja asukohta, määrata planeeringuga kruntide kasutamise ja liikluskorralduse üldised põhimõtted: ehitusviis, haljastus, piirded jm ning lahendusvõimalused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Monika Kuntsel 628 2265, [email protected] Veronika Valk-Siska, 628 2207, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →