Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum" eelnõu esitamine

Riigikantselei [email protected] 12.06.2019 nr 1-11/907-3 Vabariigi Valitsuse korralduse "Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum" eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2 lehel 2. seletuskiri 4 lehel Erle Toiger 6282229 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Vabariigi Valitsus KORRALDUS Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum Riigivaraseaduse 37 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 3 alusel anda kultuuriministrile nõusolek seaduses sätestatud korras võõrandada Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena järgmine riigivara: 1) Harju maakonnas Tallinnas Niguliste tn 3 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8 747 029,78 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3245301, katastritunnus 78401:101:2290, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 5810 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV2186); 2) Harju maakonnas Tallinnas A. Weizenbergi tn 37 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8 346 706,91 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 303401, katastritunnus 78401:115:0750, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 6509 m2, rvok KV1051); 3) põhivara hulka kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud). Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korraldus „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum“ Lisa Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes 1. tulekustutussüsteem 76 358,64 2. invatõstuk 1940,80 3. Niguliste kiriku videosüsteem 0,00 4. Niguliste videosüsteem 0,00 5. Niguliste kooriorel, A.Tint 66 629,40 6. orel Opers 3515 23 545,31  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele anda nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena kaks Tallinna linnas asuvat kinnistut ja nendega seotud vallasvara. Kinnistutel asuvad Niguliste muuseumi ja Kadrioru Kunstimuuseumi hooned, mida sihtasutus on senimaani kasutanud tasuta Kultuuriministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud rendilepingute alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist Erle Toiger (telefon 628 2229, e-post: [email protected]). 1.3. Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmise menetlus Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 19-1421, kuhu on lisatud kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid. Enne võõrandamise algatamist viidi vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-le 96 riigi kinnisvararegistris läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 19-851 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud isikute huvi väljaselgitamist. Ühtegi taotlust ega arvamust menetluse raames Kultuuriministeeriumile ei esitatud. 2. Eelnõu sisu 2.1. Andmed üleantavate kinnisajasade kohta RVS § 37 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 3 alusel võib minister otsustada kinnis- ja vallasasjade üleandmise mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Korralduse sisuks on anda kultuuriministrile nõusolek Kultuuriministeeriumi valitsemisel olevate järgmiste kinnis- ja vallasasjade Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. 1) Harju maakonnas Tallinnas Niguliste tn 3 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8 747 029,78 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3245301, katastritunnus 78401:101:2290, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 5810 m 2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV2186); 2) Harju maakonnas Tallinnas A. Weizenbergi tn 37 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8 346 706,91 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 303401, katastritunnus 78401:115:0750, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, pindala 6509 m2, rvok KV1051); 3) punktis 1 nimetatud kinnisasjaga seotud põhivara hulka kuuluv vallasvara, mille harilik väärtus kokku on 168 474,15 eurot: tulekustutussüsteem, invatõstuk, Niguliste kiriku videosüsteem, Niguliste videosüsteem, Niguliste kooriorel (A.Tint) ja orel Opers 3515. Niguliste tn 3 kinnistul asub Niguliste muuseum ja A. Weizenbergi tn 37 kinnistul asub Kadrioru Kunstimuuseum. Tegemist on kultuurimälestiseks tunnistatud hoonetega (kultuurimälestiste riikliku registri nr 1215 ja 1065), millest tulenevalt on kinnistud muinsuskaitseseaduse § 27 lõike 2 alusel koormatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi ja seejärel kohaliku omavalitsuse kasuks. Hindame kohaliku omavalitsuse poolt ostueesõiguse kasutamise riski madalaks, sest teadaolevalt ei ole Tallinna linnal nimetatud kinnistu omandamiseks huvi. Enne kinnistute võõrandamise algatamist läbi viidud kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetluse raames Kultuuriministeeriumile ühtegi taotlust ega arvamust, sh Tallinna linnalt, ei esitatud. Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt RVS §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine. RVS § 46 lõikes 1 sätestatud nõudeid (hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja ja hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades) ei pea järgima, kui vastav erisus tuleneb õigusaktiks. Antud juhul tuleneb erisus rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 kinnitatud „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist“. Juhendi § 18 lõike 4 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava vara harilik väärtus määrati vastavalt juhendi § 18 lõiketele 4 ja 41 lihtsustatud viisil, lähtudes bilansilisest jääkmaksumusest üleandja bilansis. Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi ja koostas hindamisaruande Kultuuriministeerium. 2.2. Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum eesmärk, finantsplaan ja tegevuskava Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum on 2016. a asutatud riigi sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Riigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) sihtasutuses osalemise eesmärk on nimetatud avaliku funktsiooni täitmise tagamine. Sihtasutuse finantsplaan eelseisva nelja aasta lõikes (tuhandetes eurodes): 2020 2021 2022 2023 Tegevustulud 11 669 11 789 12 060 12 299 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 2 120 2 090 2 260 2 350 35 Saadud toetused 9 549 9 699 9 800 9 949 Tegevuskulud -11 520 -11 664 -11 930 -12 249 5 Muud tegevuskulud -11 470 -11 604 -11870 -12 189 50 sh personalikulud -3 380 -3 466 -3 557 -3 649 55 sh majandamiskulud -8 090 -8 138 -8 313 -8 540 Põhivara kulum ja ümberhindlused -50 -60 -60 -60 Tegevustulem 150 125 130 50 Investeerimistegevus kokku  15 Põhivara soetus (-) -550 -525 -530 -250 Põhivara soetuseks saadav 3502 sihtfinantseerimine (+) * Finantsplaani arvestuse alus on 2019. aasta baaseelarve ning see korrigeerub vastavalt Riigikogu poolt kinnitatavale iga-aastasele riigieelarve seadusele. Ülevaade Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum eesmärkide täitmisest ning tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisest on toodud iga-aastastes Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruannetest, mis on avaldatud Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/et/organisatsioon/varahaldus. Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum arengukava aastateks 2017-2020 on leitav sihtasutuse veebilehelt https://kunstimuuseum.ekm.ee/sihtasutus- eesti-kunstimuuseum/. 2.3. Vara üleandmise eesmärk ja põhjendus Nimetatuid kinnistuid ei antud 2016. aastal sihtasutuse asutamise ajal Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üle, kuna sel hetkel oli lõpliku lahenduseta Niguliste kiriku Eesti Evangeelse Luterliku Kirikule (EELK) tagastamisega seonduvad küsimused. Seega peeti otstarbekas, et riigiasutuse Eesti Kunstimuuseum kasutuses olnud kinnistute omand jääb riigile ning Kultuuriministeerium sõlmib kuni Niguliste kiriku omandisuhetega seotud küsimuste lahendamiseni Sihtasutusega Eesti Kunstimuuseum kinnistute ja hoonete kasutamiseks rendilepingud. Tegemist on sisuliselt riigivara tasuta kasutamise lepingutega, sest renti sihtasutus riigile ei tasu ja hooneid kasutatakse tasuta. Küll aga vastutab sihtasutus rentnikuna vara majandusliku säilimise eest ning on senimaani tasunud kõik hoonete remondi, haldamise ja korrashoiuga seotud kulud, maksud ja koormised. 2018. aasta lõpus saavutati EELK-ga kokkuleppe, mis tagab, et Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja kontserdisaaliks. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt eraldati EELK- le riigieelarvest 6,8 miljonit eurot ja EELK omakorda loobus Niguliste kiriku ning sealsele kogudusele kuulunud vallasvara tagastamise nõudest. Seega takistusi kinnistute omandi Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum üleandmiseks ei ole. Üleantavaid kinnistuid vajab sihtasutus tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. Sihtasutusel Eesti Kunstimuuseum on oluliselt lihtsam kinnistuid ja hooneid igapäevaselt majandada, sh teostada investeeringuid, kui vara omand kuulub sihtasutusele ning sihtasutus ei ole üksnes n.ö rentniku staatuses. Kuigi juba praegu on rendilepingutega sihtasutusele antud üle kohustus vastutada varade majandusliku säilimise eest ning tasuda kõik hoonete remondi, haldamise ja korrashoiuga seotud kulud, maksud ja koormised, siis vastutust varade eest kannab omanikuna ka riik ning teatud varaga tehtavad toimingud kohustub sihtasutus igakordselt kooskõlastama Kultuuriministeeriumi kui riigivara valitsejaga. Viimati nimetatu aga tekitab varade igapäevasel kasutamisel ja haldamisel täiendavat halduskoormust. Riigi poolt sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle antava vara sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise tagavad Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum põhikirjast tulenevad nõuded. Vastavalt sihtasutuse põhikirjale majandab ja arendab sihtasutus oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara (põhikirja p. 2.2.1). Sihtasutuse vara kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt nõukogu poolt kinnitatud korrale (põhikirja p. 5.6.4). Nõukogu pädevuses on ka juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, sh tehingute tegemiseks, millega kaasneb kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine (põhikirja p. 5.6.13.1). Sealhulgas on kinnisasja võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks vajalik kõigi nõukogu liikmete ühehäälne otsus. 2.4. Riigiabi analüüs Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on keelatud igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kultuuriministeerium on analüüsinud Sihtasutusele Eesti Kunstimuuseum riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmist riigiabi aspektist. Käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisel on tegemist grupierandiga hõlmatud riigiabiga Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, tähenduses. Kultuuriministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab asutatav sihtasutus kasutama vara rohkem kui 20% ulatuses majanduslikel eesmärkidel. Seejuures on arvestatud, et Niguliste muuseumi hoonest ca 70% ja Kadrioru Kunstimuuseumi hoonest ca 66% on majandustegevusega hõlmatud pinnad (näituste ala, õppeklass, garderoob, kauplus, kohvik) ning vaid ca 1/3 hoonete pinnast ei kasutata otseselt majanduslikuks tegevuseks (hoidlad, kabinetid, tehnilised jms ruumid). Pärast Vabariigi Valitsuselt riigivara üleandmiseks nõusoleku saamist vormistatakse kultuuriministri käskkiri riigivara mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleandmise kohta, kuhu lisatakse viide riigiabile ja vastavale abikavale. 3. Kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati vastavalt RVS § 101 lõike 1 punktile 1 kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas korralduse eelnõu kolme tähelepanekuga eelnõu seletuskirja kohta (Rahandusministeeriumi 30.05.2019. a kiri nr 1.1- 11/2822-2), vastavalt millele on Kultuuriministeerium eelnõu seletuskirja parandatud ja täiendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister