Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0574 - Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. aasta muudatuste ratifitseerimise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3c404df-7a27-45f4-9124-6b7df647c228 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3c404df-7a27-45f4-9124-6b7df647c228?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 11.06.2019 nr 1.2-2/65-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. Ratifitseerimise seaduse eelnõu 2. Ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 3. ILO meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuste tõlge Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Laevaomanike Liit Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Kaugpüüdjate Liit Veeteede Amet Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 6.06.2019 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. aasta muudatuste ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi muudatused, mis on vastu võetud 2014. aasta 11. juunil Genfis. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2019. a allkirjastatud digitaalselt  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) 2014. aastal vastu võetud muudatused. 2014. aastal vastu võetud muudatused puudutavad reederi kohustust omada finantstagatist meremehe hülgamise puhul ning tööõnnetusest ja kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete katmiseks. Täpsemalt reguleeritakse, millistele nõuetele tagatised peavad vastama, millal on meremeestel õigus hüvitisi nõuda ning kuidas tagatise olemasolu tõendatakse ja kontrollitakse. Konventsiooni koodeksi muudatused ei jõustu Eesti suhtes automaatselt, mistõttu tuleb muudatused eraldi ratifitseerida. Muudatuste rakendamiseks siseriiklikult on menetluses meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse meretöö seaduses hülgamise ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse finantstagatise omamise kohutus kõigile reederitele, kelle laeval peab olema meretöötunnistus1. Seega mõjutab muudatus nii reedereid kui ka kõiki meremehi, kes töötavad eelnevalt nimetatud laevadel ning tagab neile kaitse olukorras, kus nad on hüljatud või kannatanud kahju tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu. Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustuvad meretöö konventsiooni koodeksi 2014. aasta muudatused Eesti suhtes päeval, millal Eesti ratifitseerimiskirja registreerimisest Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures on möödas kaksteist kuud. 1.1. Sisukokkuvõte ILO merekonverents võttis 2006. aasta 23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 olemasolevat ILO merendusalast rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted. Meretöö konventsiooni eesmärk oli luua ühtne regulatsioon, mis hõlmaks võimalikult suurel hulgal asjakohaseid põhimõtteid, tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Meretöö konventsioonis käsitleti enne 2014. aasta muudatusi vaid osaliselt probleeme, mis puudutavad vastutust ja hüvitise maksmist nõuete korral, mis on seotud laevapereliikme surma, vigastuse või hülgamisega välisriigi sadamas, kui reederid ei täida enam oma kohustusi. Meretöö on oma olemuselt rahvusvaheline ja eeltoodud juhtumitel puudub ühtne regulatsioon. Laevapere liikmetel võib seetõttu olla keeruline saada hülgamise, vigastuse või surma korral kiiret ja rahuldavat õiguskaitset. 2014. aastal kiitsid ILO liikmesriigid heaks konventsiooni muudatused, mis puudutavad hüvitisi laevapere liikme hülgamise, vigastuse või surma korral. Muudatused käsitlevad nii meretöö konventsiooni koodeksi kohustuslikke sätteid (A osa: eeskirjad ja standardid) kui ka 1 MSOS § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuetele vastav meretöötunnistus olema rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval. 1 mittekohustuslikke sätteid (B osa: suunised), milles käsitletakse tervisekaitset, arstiabi, heaolu ja sotsiaalkindlustuse kaitset. Muudetud kohustuslike sätetega püütakse tagada tõhus finantstagatissüsteem, millega 1) kaitstakse laevapere liikme õiguseid hülgamise korral. Muudatusega täiustatakse finantstagatissüsteemi, mida kasutatakse juhul, kui reeder ei kata laevapere liikme kodumaale tagasisõidu kulusid. Samuti reguleeritakse kaht uut olukorda: reeder on 1) jätnud laevapere liikme ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või 2) muul moel ühepoolselt lõpetanud laevapere liikmega töösuhte, sh jätnud talle maksmata lepingujärgse töötasu vähemalt kahe kuu eest; 2) kehtestatakse finantstagatissüsteemi käsitlevad miinimumnõuded, mille kohaselt tuleb maksta hüvitist lepinguliste nõuete korral, mis on seotud laevapere liikme surma või pikaajalise töövõimetusega tööõnnetuse, kutsehaiguse või ametialase ohu tõttu. Muudatuste siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks on algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus. 20. mai 2019. a seisuga on eelnõu läbinud eelnõude infosüsteemis EIS esimese kooskõlastusringi2. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja töötasid välja Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa ([email protected]; 626 9805) ning töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ([email protected]; 626 9255). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]; 626 9738). Meretöö konventsiooni on eesti keelde tõlkinud tõlk Grete Allas. 1.3. Märkused Eesti Vabariik ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016. a Riigikogu poolt vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega. Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016. a ning meretöö konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. a (RT II, 08.03.2016, 4). 2019. aasta aprilli seisuga on meretöö konventsiooni ratifitseerinud 92 ILO liikmesriiki. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei ole koostatud, sest tegemist on välislepingu muudatuste ratifitseerimisega. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega. Konventsiooni muudatused vajavad ratifitseerimist tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 5, mis näeb ette ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (antud juhul konventsioonis) ette nähtud. Vastavalt välissuhtlemise seaduse (VäSS) §-le 25 muudetakse välislepingut selle sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega antud juhul peab Riigikogu konventsiooni koodeksi muudatused ratifitseerima. 2 Eelnõu ning info menetluse kohta kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9a4f0880-a013-4b61- 9730-17931c482a86 2 Eelnõu on seotud menetluses oleva meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis rakendab muudatusi siseriiklikus õiguses. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seadusega ratifitseeritakse ILO meretöö konventsiooni koodeksi 2014. aasta muudatused, mis on vastu võetud 11. juunil 2014. a Genfis. Meretöö konventsioon koosneb artiklitest, eeskirjadest ja koodeksist, mis omakorda koosneb standarditest ja suunistest. Koodeks jaguneb A- (standardid) ja B-osaks (suunised). Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liikmele on täitmiseks kohustuslikud artiklid, eeskirjad ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjas ettenähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil. Koodeksi B-osa sätted ei ole järgimiseks kohustuslikud3. Konventsiooni artikli XV kohaselt jõustub heakskiidetuks loetud koodeksi muudatus kuus kuud pärast kaheaastase vastuväidete esitamise perioodi lõppu kõigi ratifitseerivate liikmesriikide suhtes. Konventsioon ei jõustu, kui ettenähtud tähtaja lõpuks on peadirektorile laekunud ametlikud vastuväited rohkem kui 40 protsendilt liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade kogumahutavusest. Konventsiooni artikli XIV lõike 5 alusel muutub vastuvõetud muudatus siduvaks ainult nendele liikmetele, kelle ratifitseerimiskirjad on ILO peadirektor registreerinud. Sama artikli lõike 7 kohaselt jõustub muudetud konventsioon nende liikmete suhtes, kelle ratifitseerimiskirjad on registreeritud ILO peadirektori juures pärast muudatuste heaks kiitmist, 12 kuu möödumisel muudatuste heakskiitmise kuupäevast või 12 kuu möödumisel tema ratifitseerimiskirja registreerimisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Lõige 8 sätestab, et nende liikmete suhtes, kelle konventsiooni ratifitseerimiskiri registreeriti enne muudatuse vastuvõtmist, kuid kes ei ole muudatust ratifitseerinud, jääb konventsioon kehtima ilma asjakohase muudatuseta. Kuivõrd Eesti Vabariigi konventsiooni ratifitseerimiskirjad ei olnud ILO peadirektori juures registreeritud enne koodeksi muudatuste heakskiidu kuupäeva, ei jõustu muudatused Eesti suhtes automaatselt ning vajavad jõustamiseks ratifitseerimist. Seoses meretöö konventsiooni vastuvõtmisega võttis Euroopa Liidu Nõukogu 16. veebruaril 2009. a vastu direktiivi 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ, mis sisaldab partnerite varasemat kokkulepet meremeeste tööaja kohta. Kokkuleppe sõlmimisega soovisid kokkuleppe pooled aidata kaasa inimväärsete töö- ja elamistingimuste ning võrdsete võimaluste loomisele maailma merenduses. 3 Konventsiooni VI artikli lõiked 1 ja 2, konventsiooni eeskirjade ja koodeksi selgitava märkuse lõige 10. 3 5. detsembril 2016. a sõlmisid meretranspordisektori sotsiaalpartnerid (Euroopa Ühenduse Reederite Ühing ja Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit) kokkuleppe muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2014. aastal meretöö konventsiooni tehtud muudatustega. Selles kokkuleppes antakse edasi kõikide 2014. aastal meretöönormide konventsiooni tehtud muudatuste kohustuslike sätete sisu. Viimatinimetatud kokkuleppe rakendamiseks võeti vastu direktiivi (EL) 2018/131, millega viiakse direktiiv 2009/13/EÜ ja sellele lisatud kokkulepe vastavusse meretöö konventsiooni kohustuslike muudatustega, mille ILO tegi konventsiooni 2014. aastal. Muudatustega paranevad ELi liikmesriigi lipu all sõitvate laevade pardal laevapere liikmete töötingimused ning tervise-, ohutuse- ja sotsiaalkaitse. Samuti on kokkuleppe eesmärk tagada 2014. aastal konventsiooni tehtud muudatuste tõhus jõustamine kõikjal ELis. Eesti peab direktiivi 2018/131 üle võtma hiljemalt 16. veebruaril 2020. a. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2014. a muudatusega lisatakse koodeksisse finantstagatised laevapere liikme hülgamise puhuks ning tööõnnetusest või kutsehaigusest tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamiseks. Seoses hülgamise finantstagatisega muudetakse Standardit A.5, lisatakse uus Suunis B2.5.3 ja Lisa A2-I ning muudetakse Lisasid A5-I, A5-II ja A5-III (muudatused I-III). Tööõnnetuse või kutsehaiguse finantstagatise reguleerimisega seoses muudetakse Standardit A4.2, Suunist B4.2, lisatakse uus Standard A4.2.2, Lisa A4-I ja Lisa B4-I ning muudetakse lisasid A5-I, A5-II ja A5-III (muudatused IV-VII). Allpool kirjeldatakse ainult koodeksis muudetud sätteid. I muudatus Esimene muudatus puudutab finantstagatist meremehe hülgamise puhuks. Praeguse Standardi A2.5 pealkirjas „Standard A2.5. Kojusõit“ asendatakse tähis „A2.5“ tähisega „A2.5.1“ ning isatakse praeguse standardi A2.5 lõike 9 järele uus standard A2.5.2. pealkirjaga finantstagatis. Uue standardiga kehtestatakse nõue tagada sellise kiire ja tõhusa finantstagatissüsteemi olemasolu, millega aidatakse meremehi nende hülgamise korral. Käesoleva standardi tähenduses loetakse meremees hüljatuks, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest. Iga ILO liige tagab, et tema lipu all sõitvate laevade jaoks on kehtestatud käesoleva standardi nõuetele vastav finantstagatissüsteem. Finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi või kindlustuse või riikliku fondi või muus samalaadses vormis. Selle vormi määrab liige kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega. Finantstagatissüsteemi kaudu antakse kooskõlas käesoleva standardiga otsene juurdepääs rahalisele abile, tagatakse selle piisav katvus ja pakutakse seda kiirendatud korras kõikidele hüljatud meremeestele liikme lipu all sõitva laeva pardal. 4 Meremehe vajalik ülalpidamine ja toetus hõlmab piisavat toitu, majutust, joogiveevarusid, hädavajalikku kütust laeva pardal ellujäämiseks ja vajalikku arstiabi. Iga liige nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel, millele kohaldub eeskirja 5.1.3 lõige 1 või 2, oleks pardal finantstagatise andja väljastatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta. Selle dokumendi koopia peab olema pardal nähtavas kohas, kus see on meremeestele kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem kui üks finantstagatise andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja väljastatud dokument. Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A2- I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. Finantstagatissüsteemi kaudu antakse viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab ülaltoodud lõike 2 kohast õigust abi saada. Võttes arvesse eeskirjasid 2.2 ja 2.5, peab finantstagatissüsteemi kaudu antav abi olema piisav järgmiste kulude katmiseks: a) saadaolev palk ja muud tasud, mida meremehel on õigus reederilt saada töölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või lipuriigi õiguse alusel kuni nelja kuu eest; b) kõik meremehe kantud mõistlikud kulud, sealhulgas lõikes 10 osutatud kojusõidukulud, ning c) meremehele esmavajalik, sealhulgas piisav toit, vajaduse korral riided, majutus, joogiveevarud, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik arstiabi ning muud mõistlikud kulud või tasud, mis on seotud hülgamisena käsitatava teo või tegematajätmisega, kuni meremehe kojujõudmiseni. Kojusõidukulud hõlmavad reisimist asjakohasel ja kiirel viisil, tavaliselt lennukiga, ning samuti meremehele toidu ja majutuse tagamist alates laeva pardalt lahkumisest kuni koju jõudmiseni, vajalikku arstiabi, isiklike esemete edastamist ja vedu ning kõiki muid mõistlikke kulusid või tasusid, mis tulenevad hülgamisest. Finantstagatis ei lõppe enne oma kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui finantstagatise andja on teatanud sellest lipuriigi pädevale asutusele vähemalt 30 päeva ette. Kui kindlustusandja või muu finantstagatise andja on teinud meremehele kooskõlas käesoleva standardiga makseid, omandab kõnealune makse tegija väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel. Mitte miski käesolevas standardis ei mõjuta kindlustusandja või finantstagatise andja mis tahes tagasinõudeõigust kolmandate isikute vastu. Käesoleva standardi sätetega ei soovita välistada muid õigussätteid ega mõjutada muid õigusi, nõudeõigusi või õiguskaitsevahendeid, mis võivad hüljatud meremeestele samuti olla kättesaadavad hüvitise maksmiseks. Riigisiseste õigusnormidega võib ette näha, et käesoleva standardi alusel makstavatest summadest võib maha arvata muudest allikatest saadud summad, mis tulenevad sellistest õigustest, nõuetest või õiguskaitsevahenditest, millega seoses võidakse maksta käesoleva standardi alusel hüvitist. II muudatus 5 Praeguse suunise B2.5 lõppu lisatakse uus Suunis B2.5.3. „Finantstagatis“: „Kui standardi A2.5.2 lõike 8 rakendamisel on vaja aega meremehe või tema nimetatud esindaja taotluse teatavate aspektide paikapidavuse kontrollimiseks, ei tohi selline kontrollimine takistada meremehel saada kohe taotletud abi selles osas, mida peetakse põhjendatuks.“ III muudatus Lisa A5-I ette lisatakse Lisa A2-I “Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta“, mille kohaselt Standardi A2.5.2 lõikes 7 osutatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend peab sisaldama järgmist teavet: a) laeva nimi; b) laeva registreerimissadam; c) laeva kutsungsignaal; d) laeva IMO number; e) finantstagatise andja või andjate nimi ja aadress; f) meremeeste abitaotlustega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; g) laevaomaniku nimi; h) finantstagatise kehtivusaeg, ning i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A2.5.2 nõuetele. Samuti muudetakse lisasid A5-I, A5-II ja A5-III (vt täpsemalt juurdelisatud muudatuste teksti eestikeelsest versioonist). IV muudatus . Standardi A4.2 praeguses pealkirjas „Standard A4.2. Reederite vastutus“ asendatakse tähis „A4.2“ tähisega „A4.2.1“. Praeguse standardi A4.2 lõike 7 järele lisatakse lõiked 8-14 järgmises sõnastuses: 8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult; b) meremehele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks; c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist; d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 tehakse meremehele makse, ilma et see piiraks muude õigushüvede kasutamist, kuid reeder võib sellisest maksest maha arvata mis tahes kahju, mis tuleneb muust nõudest, mille meremees on reederi vastu esitanud ja mis on seotud sama juhtumiga, ning e) lepingulise hüvitise nõude võib esitada meremees ise otse, tema lähisugulane või esindaja või kindlaksmääratud soodustatud isik. 9. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et meremehi teavitatakse eelnevalt reederi finantstagatise tühistamisest või lõpetamisest. 10. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et finantstagatise andja teavitab lipuriigi pädevat asutust reederi finantstagatise tühistamisest või lõpetamisest. 6 11. Iga liige nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel oleks pardal finantstagatise andja väljastatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta. Selle dokumendi koopia peab olema pardal nähtavas kohas, kus see on meremeestele kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem kui üks finantstagatise andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja väljastatud dokument. 12. Finantstagatis ei lõppe enne oma kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui finantstagatise andja on teatanud sellest lipuriigi pädevale asutusele vähemalt 30 päeva ette. 13 Finantstagatise alusel hüvitatakse kõik tagatisega hõlmatud lepingulised nõuded, mis esitatakse kõnealuse dokumendi kehtivusaja jooksul. 14. Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A4-I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. V muudatus Samuti lisatakse praeguse standardi A4.2 järele uus standard A4.2.2. pealkirjaga „Lepinguliste nõuete käsitlemine“, mis sätestab järgmist: „1. Standardi A4.2.1 lõike 8 ja käesoleva standardi kohaldamisel tähendab mõiste „lepinguline nõue“ mis tahes nõuet, mis on vastavalt liikmesriigi õigusele, meretöölepingule või kollektiivlepingule seotud tööõnnetusest, kutsehaigusest või ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega. 2. Standardi A4.2.1 lõike 1 punktis b sätestatud finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi või kindlustuse või fondi või muus samalaadses vormis. Selle vormi määrab liige kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega. 3. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et kehtestatud on tõhus kord standardi A4.2.1 lõikes 8 osutatud hüvitisega seotud lepinguliste nõuete vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks ja erapooletuks lahendamiseks kiire ja õiglase menetluse abil.“ VI muudatus Muudetakse ka suunist B4.2. Praeguses pealkirjas „Suunis B4.2. Reederi vastutus“ asendatakse tähis „B4.2“ tähisega „B4.2.1“ ning praeguse suunise B4.2 lõikes 1 asendatakse tähis „Standard A4.2“ tähisega „Standard A4.2.1“. Praeguse suunise B4.2 lõike 3 järele lisatakse Suunis B4.2.2. „Lepinguliste nõuete käsitlemine“, mille kohaselt riigisiseste õigusnormidega tuleks ette näha, et lepingulise nõudega seotud makse pooled võivad kasutada lisas B4-I esitatud makse vastuvõtmise ja kohustustest vabastamise akti näidisvormi. VII muudatus Standardite muutmisega seoses lisatakse koodeksile ka uued lisad. Lisa A2-I järele lisatakse Lisa A4-I „Tõendid eeskirja 4.2 lõike 2 kohase finantstagatise kohta“: 7 Standardi A4.2.1 lõike 14 kohaselt nõutav sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama järgmist teavet: a) laeva nimi; b) laeva registreerimissadam; c) laeva kutsungsignaal; d) laeva IMO number; e) finantstagatise andja või andjate nimi ja aadress; f) meremeeste lepinguliste nõuetega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; g) laevaomaniku nimi; h) finantstagatise kehtivusaeg, ning i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A4.2.1 nõuetele. Lisa A4-I järele lisatakse Lisa B4-I “Makse vastuvõtmise ja kohustustest vabastamise akti näidisvorm“ (vt täpsemalt juurdelisatud muudatuste teksti eestikeelsest versioonist). Viimaseks muudetakse lisasid A5-I, A5-II ja A5-III (vt täpsemalt juurdelisatud muudatuste teksti eestikeelsest versioonist). 4. Eelnõu terminoloogia Muudatustega tuuakse meretöö konventsiooni koodeksisse uus mõiste „hülgamine“, mida Eesti õiguses varasemalt kasutatud ei ole. Meremehe hülgamiseks loetakse olukorda, kus reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest Uus mõiste viiakse Eesti õigusesse sisse meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis on hetkel menetluses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu Nõukogu on vastu võtnud direktiivi (EL) 2018/131, millega rakendatakse 5. detsembril 2016. a meretranspordisektori sotsiaalpartnerite (Euroopa Ühenduse Reederite Ühing ja Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit) sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2014. aastal meretöö konventsiooni tehtud muudatustega. Direktiivi ülevõtmistähtaeg on 20. veebruar 2020. a. 6. Seaduse mõjud Meretöö konventsiooni koodeksi 2014. aasta muudatuste ratifitseerimise seadusega ratifitseeritakse konventsiooni koodeksi muudatused ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks. Kehtiv õigus viiakse konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses oleva meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Muudatuste ratifitseerimise mõjud on seetõttu samad, mis nimetatud eelnõul. 8 Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid ning Veeteede Ametit. Mõju sihtrühm: Laevapere liikmed Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sotsiaalne mõju laevapere liikmetele ei ole oluline. ILO andmebaasi andmetel4 on aastatel 2008 – 2018 olnud üks juhtum, mil Eesti lippu kandval laeval eestlasest laevapere liige on hüljatud. Seega võime järeldada, et mõju ulatus on väike. Samuti on kaudne mõju eestlastest välisriigi lipu all sõitvatele laevapere liikmetele, keda on hinnanguliselt 5000. Viidatud IMO andmebaas toob välja, et selliseid juhtumeid, kus välisriigi lipu all sõitvate hüljatud laevameeskondade liikmed on olnud eestlased, on olnud aastatel 2008 – 2018 samuti üks. Kuna sihtgrupi suurus on väike, on ka mõju ulatus väike. Meretöö seaduses oli juba varasemalt sätestatud õiguslik alus laevapere liikme kojusõidu korraldamisele, käesoleva eelnõuga lisandub kaks uut hülgamisolukorda. Muudatuse mõju on positiivne, kuna kohustusliku tagatise nõue annab laevapere liikmetele kindluse, et hülgamise olukorras hüvitatakse koju pöördumiseks vajalikud kulutused, samuti rahuldatakse nende esmased vajadused ja hüvitatakse saamatajäänud töötasu. Samuti kaasneb muudatusega positiivne mõju laevapere liikmetele seoses tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega nõutud tagatissüsteemi kehtestamisega. Tõuseb laevapere liikme kindlustunne, et haiguse, vigastuste või surma korral saab ta reederilt materiaalset abi ja toetust. Mõju sihtrühm: reederid, kelle laevadel on kohustus omada meretöötunnistus Mõju valdkond: majanduslik mõju Reederitel, kelle laevadel on kohustus omada meretöötunnistust, on muudatuste kohaselt kohustus omada finantstagatist laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamiseks ja reederi kohustus omada lepinguliste nõuete hüvitamisega seotud tagatist laevapere liikmete tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud kulude hüvitamiseks. Reederi omatavaks ja esitatavaks finantstagatiseks võib olla laeva vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise laevapere liikmetele eelpool märgitud juhtumite korral. Laeva vastutuskindlustuse kui vastava finantstagatise puhul peab kontrollima, et see kindlustus katab ära laevapere liikmega seotud reederi riskid (hülgamine, tööõnnetus, elukaotus, repatrieerimine). Vastavad kindlustuskatte viited peaksid olema laeva vastutuskindlustuse poliisis või kindlustussertifikaadis. Seega tasub tagatise andja tagatisjuhtumi esinemisel hüvitise laevapere liikmele. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, mis kuuluvad meretöö seaduse kohaldamisalasse ning millel peab olema meretöötunnistus5, omavad P&I vastutuskindlustuskatet, millega kaetakse laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamisega ning tervisekahjustuste ja surmaga seotud kulud. Laevu, millel selline kindlustus puudub, Eesti lipu all ei sõida. Samuti on kaubandusliku meresõidu seaduses juba sätestatud reederi finantstagatise kohustus kindlustuse tegemise teel. P&I kindlustusseltsid on otseselt arvestanud meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamise ning tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud kulude hüvitamise ning lisanud vastavad viited konventsioonile oma lepingutingimustesse. 4 http://www.ilo.ch/dyn/seafarers/seafarersbrowse.list?p_lang=en&p_sortby=FLAG 5 MSOS § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni nõuetele vastav meretöötunnistus olema rahvusvahelist meresõitu tegeval laeval, mille kogumahutavus on 500 või enam, välja arvatud kalalaeval. 9 P&I kindlustusseltside kindlustuskate ei erista erinevaid kindlustusjuhtumeid – laev kindlustatakse üldise kogusumma ulatuses, mis katab kõik võimalikud riskid (kogusumma suurus on üldjuhul mitukümmend miljonit eurot). ITF (Rahvusvaheline Transpordi Liit) on sõlminud kollektiivlepingu6 aastateks 2019 - 2022, kus on muuhulgas märgitud laevapere liikmete miinimumtöötasud ja hüvitised seoses laevapere liikme tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega. Kokku on lepitud, et miinimumhüvitis laevapere liikme surma korral on 104866 USD, millele lisandub tasu alaealiste laste eest. Mõju sihtrühm: Riigiasutused (Veeteede Amet) Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatustega kaasneb Veeteede Ametile kohustus kontrollida tagatise olemasolu laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude, hülgamisega seotud kulude ning kutsehaigusest ja tööõnnetusest tulenevate nõuete hüvitamiseks. Veeteede Amet kontrollib, kas reederil on olemas tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks, täiendavalt lisandub kohustus kontrollida, kas reederi tagatis hõlmab ka laevapere liikme hülgamisega seotud kulude hüvitamist ja on olemas lepinguliste nõuete hüvitamisega seotud tagatis. Muudatusega lisanduv halduskoormus on marginaalne. Kuna Veeteede Amet pädeva asutusena kontrollib laeva kindlustust ka kehtivate õigusaktide (meresõiduohutuse seadus, kaubandusliku meresõidu seadus) alusel, ei tekita vastavate andmete läbivaatamine eriliselt täiendavat töökoormust. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõnealuste muudatustega ei kaasne sihtrühmadele olulist mõju üheski valdkonnas. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teadaolevalt täiendavaid tulusid ja kulusid ei kaasne. Kulude ilmnemisel on võimalikud asutuste kulud juba teostatavaid tegevusi arvesse võttes väga väikese ulatusega ja ning kaetakse asjaomaste asutuste eelarvest. 8. Rakendusaktid Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu raames muudetakse järgmisi rakendusakte: 1) majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 56 „ Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“; 2) majandus- ja taristuministri 7. novembri 2014. a määrus nr 95 „Meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vorm“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 6https://www.itfseafarers.org/files/seealsodocs/48655/ITF%20IMEC%20International%20IBF%20CBA%202019- 2022%20.pdf 10 Meretöö konventsioon jõustub Eesti suhtes päeval, millal ratifitseerimiskirja registreerimisest Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures on möödas kaksteist kuud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Veeteede Ametile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule ja Eesti Kaugpüüdjate Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2019. a. 11  2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI 2014. AASTA MUUDATUSTE TEKST Kolmepoolse erikomitee poolt 11. aprillil 2014 vastu võetud muudatused 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirjade 2.5 ja 4.2 ning lisade rakendamisel I. Muudatused 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.5 Kojusõit (ja lisade) rakendamisel A. Muudatused seoses standardiga A2.5 Asendada praeguses pealkirjas „Standard A2.5. Kojusõit“ tähis „A2.5“ tähisega „A2.5.1“. Lisada praeguse standardi A2.5 lõike 9 järele järgmine pealkiri ja tekst: „Standard A2.5.2. Finantstagatis 1. Eeskirja 2.5 lõike 2 rakendamiseks kehtestatakse käesoleva standardiga nõue tagada sellise kiire ja tõhusa finantstagatissüsteemi olemasolu, millega aidatakse meremehi nende hülgamise korral. 2. Käesoleva standardi tähenduses loetakse meremees hüljatuks, kui reeder teeb käesoleva konventsiooni nõudeid või meretöölepingu tingimusi rikkudes järgmist: a) ei kata meremehe kojusõidukulusid või b) on jätnud meremehe ilma vajalikust ülalpidamisest ja toetusest või c) on muul moel ühepoolselt lõpetanud meremehega töösuhte, sealhulgas jätnud talle maksmata lepingujärgse palga vähemalt kahe kuu eest. 3. Iga liige tagab, et tema lipu all sõitvate laevade jaoks on kehtestatud käesoleva standardi nõuetele vastav finantstagatissüsteem. Finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi või kindlustuse või riikliku fondi või muus samalaadses vormis. Selle vormi määrab liige kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega. 4. Finantstagatissüsteemi kaudu antakse kooskõlas käesoleva standardiga otsene juurdepääs rahalisele abile, tagatakse selle piisav katvus ja pakutakse seda kiirendatud korras kõikidele hüljatud meremeestele liikme lipu all sõitva laeva pardal. 5. Käesoleva standardi lõike 2 punkti b kohaldamisel hõlmab meremehe vajalik ülalpidamine ja toetus piisavat toitu, majutust, joogiveevarusid, hädavajalikku kütust laeva pardal ellujäämiseks ja vajalikku arstiabi. 6. Iga liige nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel, millele kohaldub eeskirja 5.1.3 lõige 1 või 2, oleks pardal finantstagatise andja väljastatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta. Selle dokumendi koopia peab olema pardal nähtavas kohas, kus see on meremeestele kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem kui üks finantstagatise andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja väljastatud dokument. 7. Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A2- I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde. 8. Finantstagatissüsteemi kaudu antakse viivitamatult abi, kui meremees või tema nimetatud esindaja esitab sellekohase taotluse ja tõendab ülaltoodud lõike 2 kohast õigust abi saada. 9. Võttes arvesse eeskirjasid 2.2 ja 2.5, peab finantstagatissüsteemi kaudu antav abi olema piisav järgmiste kulude katmiseks: a) saadaolev palk ja muud tasud, mida meremehel on õigus reederilt saada töölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või lipuriigi õiguse alusel kuni nelja kuu eest; b) kõik meremehe kantud mõistlikud kulud, sealhulgas lõikes 10 osutatud kojusõidukulud, ning c) meremehele esmavajalik, sealhulgas piisav toit, vajaduse korral riided, majutus, joogiveevarud, hädavajalik kütus laeva pardal ellujäämiseks, vajalik arstiabi ning muud mõistlikud kulud või tasud, mis on seotud hülgamisena käsitatava teo või tegematajätmisega, kuni meremehe kojujõudmiseni. 10. Kojusõidukulud hõlmavad reisimist asjakohasel ja kiirel viisil, tavaliselt lennukiga, ning samuti meremehele toidu ja majutuse tagamist alates laeva pardalt lahkumisest kuni koju jõudmiseni, vajalikku arstiabi, isiklike esemete edastamist ja vedu ning kõiki muid mõistlikke kulusid või tasusid, mis tulenevad hülgamisest. 11. Finantstagatis ei lõppe enne oma kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui finantstagatise andja on teatanud sellest lipuriigi pädevale asutusele vähemalt 30 päeva ette. 12. Kui kindlustusandja või muu finantstagatise andja on teinud meremehele kooskõlas käesoleva standardiga makseid, omandab kõnealune makse tegija väljamakstud summa ulatuses ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega nõudeõiguse ülemineku või loovutamise korras või muul viisil kõik õigused, mis oleksid olnud meremehel. 13 Mitte miski käesolevas standardis ei mõjuta kindlustusandja või finantstagatise andja mis tahes tagasinõudeõigust kolmandate isikute vastu. 14. Käesoleva standardi sätetega ei soovita välistada muid õigussätteid ega mõjutada muid õigusi, nõudeõigusi või õiguskaitsevahendeid, mis võivad hüljatud meremeestele samuti olla kättesaadavad hüvitise maksmiseks. Riigisiseste õigusnormidega võib ette näha, et käesoleva standardi alusel makstavatest summadest võib maha arvata muudest allikatest saadud summad, mis tulenevad sellistest õigustest, nõuetest või õiguskaitsevahenditest, millega seoses võidakse maksta käesoleva standardi alusel hüvitist.“ B. Muudatused seoses suunisega B2.5 Lisada praeguse suunise B2.5 lõppu järgmine pealkiri ja tekst: „Suunis B2.5.3. Finantstagatis 1. Kui standardi A2.5.2 lõike 8 rakendamisel on vaja aega meremehe või tema nimetatud esindaja taotluse teatavate aspektide paikapidavuse kontrollimiseks, ei tohi selline kontrollimine takistada meremehel saada kohe taotletud abi selles osas, mida peetakse põhjendatuks.“ C. Muudatus kaasata uus lisa Lisada lisa A5-I ette järgmine lisa:  Lisa A2-I Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta Standardi A2.5.2 lõikes 7 osutatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend peab sisaldama järgmist teavet: a) laeva nimi; b) laeva registreerimissadam; c) laeva kutsungsignaal; d) laeva IMO number; e) finantstagatise andja või andjate nimi ja aadress; f) meremeeste abitaotlustega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; g) laevaomaniku nimi; h) finantstagatise kehtivusaeg, ning i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A2.5.2 nõuetele. D. Muudatused seoses lisadega A5-I, A5-II ja A5-III Lisada lisa A5-I lõppu järgmine punkt: „Kojusõiduks antav finantstagatis“. Lisada lisasse A5-II pealkirja „Meretöö nõuetele vastavuse deklaratsioon – I osa“ alla punkti 14 järele järgmine punkt: „15. Kojusõiduks antav finantstagatis (eeskiri 2.5)“. Lisada lisasse A5-II pealkirja „Meretöö nõuetele vastavuse deklaratsioon – II osa“ alla punkti 14 järele järgmine punkt: „15. Kojusõiduks antav finantstagatis (eeskiri 2.5)“. Lisada lisa A5-III lõppu järgmine valdkond: „Kojusõiduks antav finantstagatis“. II. Muudatused 2016. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.2 Reederi vastutus (ja lisade) rakendamisel A. Muudatused seoses standardiga A4.2 Asendada praeguses pealkirjas „Standard A4.2. Reederite vastutus“ tähis „A4.2“ tähisega „A4.2.1“. Lisada praeguse standardi A4.2 lõike 7 järele järgmine tekst: „8. Riigisisestes õigusnormides sätestatakse, et finantstagatissüsteem, mida kasutatakse selleks, et tagada standardis A4.2.2 määratletud lepinguliste nõuete korral käesoleva standardi lõike 1 punktis b sätestatud hüvitise maksmine, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele: a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti c kohaldamist, tuleb meretöölepinguga ette nähtud lepinguline hüvitis maksta välja täies mahus ja viivitamatult; b) meremehele ei tohi avaldada survet lepingulisest summast väiksema maksega nõustumiseks; c) kui meremehe pikaajalise töövõimetuse laadi tõttu on raske kindlaks määrata täielikku hüvitist, millele meremehel võib õigus olla, tehakse talle vahemakse või -maksed, et vältida põhjendamatute raskuste tekitamist; d) vastavalt eeskirja 4.2 lõikele 2 tehakse meremehele makse, ilma et see piiraks muude õigushüvede kasutamist, kuid reeder võib sellisest maksest maha arvata mis tahes kahju, mis tuleneb muust nõudest, mille meremees on reederi vastu esitanud ja mis on seotud sama juhtumiga, ning e) lepingulise hüvitise nõude võib esitada meremees ise otse, tema lähisugulane või esindaja või kindlaksmääratud soodustatud isik. 9. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et meremehi teavitatakse eelnevalt reederi finantstagatise tühistamisest või lõpetamisest. 10. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et finantstagatise andja teavitab lipuriigi pädevat asutust reederi finantstagatise tühistamisest või lõpetamisest. 11. Iga liige nõuab, et tema lipu all sõitvatel laevadel oleks pardal finantstagatise andja väljastatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta. Selle dokumendi koopia peab olema pardal nähtavas kohas, kus see on meremeestele kättesaadav. Kui kaitset pakub rohkem kui üks finantstagatise andja, peab laeva pardal olema iga tagatiseandja väljastatud dokument. 12. Finantstagatis ei lõppe enne oma kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui finantstagatise andja on teatanud sellest lipuriigi pädevale asutusele vähemalt 30 päeva ette. 13 Finantstagatise alusel hüvitatakse kõik tagatisega hõlmatud lepingulised nõuded, mis esitatakse kõnealuse dokumendi kehtivusaja jooksul. 14. Sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama lisas A4- I nõutud teavet. See peab olema inglise keeles või sellele peab olema lisatud tõlge inglise keelde.“ Lisada praeguse standardi A4.2 järele järgmine pealkiri ja tekst: „Standard A4.2.2. Lepinguliste nõuete käsitlemine. 1. Standardi A4.2.1 lõike 8 ja käesoleva standardi kohaldamisel tähendab mõiste „lepinguline nõue“ mis tahes nõuet, mis on vastavalt liikmesriigi õigusele, meretöölepingule või kollektiivlepingule seotud tööõnnetusest, kutsehaigusest või ametialasest ohust tingitud meremehe surma või pikaajalise töövõimetusega. 2. Standardi A4.2.1 lõike 1 punktis b sätestatud finantstagatissüsteem võib olla kehtestatud sotsiaalkindlustusskeemi või kindlustuse või fondi või muus samalaadses vormis. Selle vormi määrab liige kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega. 3. Riigisiseste õigusnormidega tagatakse, et kehtestatud on tõhus kord standardi A4.2.1 lõikes 8 osutatud hüvitisega seotud lepinguliste nõuete vastuvõtmiseks, läbivaatamiseks ja erapooletuks lahendamiseks kiire ja õiglase menetluse abil.“ B. Muudatused seoses suunisega B4.2 Asendada praeguses pealkirjas „Suunis B4.2. Reederi vastutus“ tähis „B4.2“ tähisega „B4.2.1“. Asendada praeguse suunise B4.2 lõikes 1 tähis „Standard A4.2“ tähisega „Standard A4.2.1“. Lisada praeguse suunise B4.2 lõike 3 järele järgmine pealkiri ja tekst: „Suunis B4.2.2. Lepinguliste nõuete käsitlemine. 1. Riigisiseste õigusnormidega tuleks ette näha, et lepingulise nõudega seotud makse pooled võivad kasutada lisas B4-I esitatud makse vastuvõtmise ja kohustustest vabastamise akti näidisvormi.“ C. Muudatus kaasata uued lisad Lisada lisa A2-I järele järgmine lisa: Lisa A4-I Tõendid eeskirja 4.2 lõike 2 kohase finantstagatise kohta Standardi A4.2.1 lõike 14 kohaselt nõutav sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta peab sisaldama järgmist teavet: a) laeva nimi; b) laeva registreerimissadam; c) laeva kutsungsignaal; d) laeva IMO number; e) finantstagatise andja või andjate nimi ja aadress; f) meremeeste lepinguliste nõuetega tegelemise eest vastutavate isikute või vastutava üksuse kontaktandmed; g) laevaomaniku nimi; h) finantstagatise kehtivusaeg, ning i) finantstagatise andja kinnitus, et finantstagatis vastab standardi A4.2.1 nõuetele. Lisada lisa A4-I järele järgmine lisa: Lisa B4-I Makse vastuvõtmise ja kohustustest vabastamise akti näidisvorm, millele on viidatud suunises B4.2.2 Laev (nimi, registreerimissadam ja IMO number): .................................................. Juhtum (kuupäev ja koht):......................................................................................... Meremees / tema õigusjärgne pärija ja/või ülalpeetav: ................................................................... Reeder: .................................................................................................................. Mina, [meremehe nimi] [meremehe õigusjärgse pärija ja/või ülalpeetava nimi]*, kinnitan, et olen saanud kätte lepingulise hüvitise summas [summa ja vääring], mida laevaomanik on kohustatud maksma vigastuse ja/või surma korral [minu] [meremehe]* töölepingu tingimuste kohaselt, ning käesolevaga vabastan ma laevaomaniku tema kohustustest, mis tulenevad nimetatud tingimustest. Makse on tehtud mis tahes nõuetega seoses vastutust tunnistamata ning makse vastuvõtmine ei piira [minu] [meremehe õigusjärgse pärija ja/või ülalpeetava]* õigust esitada mis tahes hagi hooletuse, kahju õigusvastase tekitamise või põhikirjast tulenevate kohustuste rikkumise eest või õigust kasutada mis tahes muid kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad eespool nimetatud juhtumist. Kuupäev: .......................................................................................................................... Meremees / tema õigusjärgne pärija ja/või ülalpeetav: ................................................................... Allkiri: .......................................................................................................................... Teatavaks tehtud järgmistele isikutele: Reeder / reederi esindaja: Allkiri: .......................................................................................................................... Finantstagatise andja: Allkiri: .......................................................................................................................... * Kustutada vastavalt vajadusele. D. Muudatused seoses lisadega A5-I, A5-II ja A5-III Lisada lisa A5-I lõppu järgmine punkt: „Reederite vastutusega seotud finantstagatis“. Lisada lisasse A5-II pealkirja „Meretöö nõuetele vastavuse deklaratsioon – I osa“ alla viimase punktina järgmine punkt: „16. Reederite vastutusega seotud finantstagatis (eeskiri 4.2)“. Lisada lisasse A5-II pealkirja „Meretöö nõuetele vastavuse deklaratsioon – II osa“ alla viimase punktina järgmine punkt: „16. Reederite vastutusega seotud finantstagatis (eeskiri 4.2)“. Lisada lisa A5-III lõppu järgmine valdkond: „Reederite vastutusega seotud finantstagatis“.