Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 11.06.2019 nr 8-1/19/2290 Arvamuse avaldamiseks: Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Eesti Üliõpilaskondade Liit Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu SA Eesti Teadusagentuur Andmekaitse Inspektsioon Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja määruse kehtestamine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Kadi Mölder 735 0234 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 07.06.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja määruse kehtestamine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7, § 27, § 271 lõike 2 ja § 366 lõike 4, kutseõppeasutuse seaduse § 34 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11, rakenduskõrgkooli seaduse § 15 lõike 6 ja § 19 lõike 3, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 6, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 31 lõike 4, töölepingu seaduse § 58 lõike 2, ülikooliseaduse § 291 lõike 5 ja § 31 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a määruse nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a määrus nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2003. a määruse nr 202 „Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm“ kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2003. a määrus nr 202 „Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteem“ sõnadega „Eesti hariduse infosüsteem“ vastavas käändes; 2) määruses asendatakse sõnad „õpetajate ja õppejõudude alamregister“ sõnadega „õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregister“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 15 punktis 2, § 16 punktis 1, § 18 lõike 3 sissejuhatavas osas, § 20 lõikes 2, § 22 lõikes 4, § 35 lõike 1 punktides 59 ja 63 ja § 411 lõikes 3 asendatakse sõna „õppejõud“ sõnadega „akadeemilised töötajad“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse kantakse andmed alus-, põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavate õppeasutuste tasemehariduse pakkumisega seotud õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide ja kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste akadeemiliste töötajate ning huvihariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kohta. Akadeemilise töötajana käsitatakse kõiki kõrgharidustasemel otseselt õpetamisega tegelevaid isikuid, sealhulgas õpetavaid ning teadus- ja arendustegevust läbiviivaid akadeemilisi töötajaid (eespool ja edaspidi akadeemiline töötaja).“; 5) paragrahvi 18 lõike 3 punktides 8, 10 ja 17-21 asendatakse sõna „õppejõud“ sõnadega „akadeemiline töötaja“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused esitavad õpetajate ja akadeemiliste töötajate kohta andmed õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse õpetaja ja akadeemilise töötajana tööle asumise, töölt lahkumise või muude §-s 18 toodud andmete muutumise päeval, välja arvatud iga aasta septembris, kui nimetatud andmed esitatakse viie tööpäeva jooksul, ning välja arvatud § 18 lõike 3 punktides 15, 151 ja 16 toodud andmed, mis esitatakse kord aastas 10. novembriks.“. § 4. Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 5 lõike 5 ja § 7 lõike 3 alusel.“; 2) määruses asendatakse sõna „õppejõud“ sõnadega „akadeemilised töötajad“ vastavas käändes; 3) paragrahvidest 5, 10, 15, 20, 25, 30, 35 ja 40 jäetakse välja sõna „välisriigi“; 4) paragrahvi 8 lõikest 2, § 13 lõikest 2, § 18 lõikest 2, § 23 lõikest 2, § 28 lõikest 2, § 33 lõikest 2, § 38 lõikest 2 ja § 43 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „(Diploma Supplement)“; 5) paragrahvi 28 lõikes 2 ja § 33 lõikes 2 asendatakse sõnad „rakenduskõrghariduse diplomi“ sõnaga „bakalaureusekraadi“; 6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Enne 2019/2020. õppeaastat ämmaemanda- või õpeõppesse vastuvõetud üliõpilasele antakse õppekava täies mahus täitmisel rakenduskõrghariduse diplom.“. § 5. Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2006. a määruse nr 92 „Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2006. a määruses nr 92 „Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „Eesti Hariduse Infosüsteem“ sõnadega „Eesti hariduse infosüsteem“ vastavas käändes; 2) määruses asendatakse sõnad „õpetajate ja õppejõudude alamregister“ sõnadega „õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregister“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 ja §-s 19 asendatakse sõna „teadustöötajad“ sõnadega „teadus- ja arendustegevust läbiviivad akadeemilised töötajad“ vastavas käändes; 4) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Andmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse vastutava ja volitatud töötleja asjaajamises kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse arhiiviseaduse, muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (2) Käesoleva määruse §-s 23, § 29 lõike 1 punktis 6, lõike 2 punktis 3 ja lõike 5 punktis 6 ning § 35 lõike 1 punktides 2, 9 ja 25, lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 3 ja 5 ning lõike 4 punktis 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alaliselt. (3) Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. (4) Logiandmeid säilitatakse viis aastat.“; 5) paragrahvis 33 asendatakse sõna „teadustöötaja“ sõnadega „teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja“. § 6. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Haridustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“; 2) paragrahvid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määruse nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 271 lõike 2 alusel.“. § 8. Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärad“ kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrus „Kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärad“ kehtestatakse järgmises sõnastuses: „Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 16 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse tasu ülemmäärad ainepunktidele kõrgharidustaseme õppes. (2) Määrust kohaldatakse õppeasutustele, millele on eraldatud kõrgharidustaseme õppe korraldamiseks tegevustoetust. § 2. Tasu ülemmäärad kõrgharidustaseme õppes (1) Tasu ülemmäär kõrgharidustaseme kõigil astmetel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppekavadel, on 50 eurot ainepunkti kohta. (2) Tasu ülemmäärad õppekavade erisustest tulenevalt on: 1) kunstide õppesuuna õppekavadel 100 eurot ainepunkti kohta; 2) integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel arstiõppes, hambaarstiõppes ja loomaarstiõppes 100 eurot ainepunkti kohta; 3) rakenduskõrgharidusõppe õhusõiduki juhi õppekaval 120 eurot ainepunkti kohta.“. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja määruse kehtestamine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja määruse kehtestamine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehakse seitsmes Vabariigi Valitsuse määruses muudatused, mis on vajalikud 20. veebruaril 2019 Riigikogus vastu võetud kõrgharidusseaduse (eelnõu 725 SE) (edaspidi KHaS) rakendamiseks. Lisaks kehtestatakse uus Vabariigi Valitsuse määrus kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärade kohta, sest senine ülikooliseaduses olev volitusnorm asendub KHaSis oleva volitusnormiga. Eelnõu muudatused on tingitud esiteks sellest, et KHaSi muudatuste jõustumisega muutuvad ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus kehtetuks. Sellega seoses on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrusi, mis on antud eelnevalt viidatud seaduste volitusnormide alusel. Eeltoodust tulenevalt on täpsustatud vastavate Vabariigi Valitsuse määruste volitusnormide sõnastusi. Lisaks on volitusnormidega seonduvalt senised Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused, mis puudutavad diplomi ja akadeemilise õiendi ning residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuudi ja vormi kehtestamist, viidud Vabariigi Valitsuse määruse tasandilt valdkonna eest vastutava ministri määruse tasandile. Teine põhimõtteline muudatus seondub asjaoluga, et KHaSiga võeti kasutusele ühtne akadeemilise töötaja mõiste ning seaduse tasandil ei sätestata enam eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti. Senise viie õppejõu ametikoha (õpetaja, assistent, lektor, dotsent, professor) ja nelja teadustöötaja ametikoha (nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur) asemel sätestatakse seaduse tasandil õpetaja, lektori, teaduri ja professori ametikohad. Kõrgkoolidel ja teadusasutustel on õigus oma sisemistes kordades kehtestada ühe akadeemilise töötaja ametikoha sees karjääriastmeid. Seega Vabariigi Valitsuse määrustes on vajalik muuta õppejõu ja teadustöötaja terminit, mis muutub KHaSist tulenevalt akadeemiliseks töötajaks. Seoses sellega, et eelnõuga muudetakse kahe riikliku andmekogu – Eesti hariduse infosüsteem (edaspidi EHIS) ja Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS) – põhimääruste sõnastusi, siis lisaks KHaSist tulenevatele muudatustele on põhimäärustes tehtud veel täiendavaid muudatusi. EHISe nime kirjaviis viiakse kooskõlla põhimääruse aluseks oleva seaduse sõnastusega ja ETISe põhimääruses reguleeritakse andmekogusse kogutavate andmete säilitamise tähtaegadega seonduv, mis seni põhimääruses puudus. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected], 735 0234). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Eelnõu §-dega 1 ja 2 tunnistatakse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a määrus nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ ja Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2003. a määrus nr 202 „Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm“ kehtetuks. Vastavalt KHaSi § 19 lõikele 4 kehtestab kõrgharidustaseme ühtse hindamissüsteemi ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega KHaSiga tuuakse vastav pädevus Vabariigi Valitsuse tasandilt valdkonna eest vastutava ministri tasandile. Samal põhjusel on kehtetuks tunnistatud ka Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2003. a määrus nr 202 „Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuut ja vorm“. 1. septembrist 2019. a jõustuva Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 6 muudatuse kohaselt kinnitab residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuudi ja vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrust nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“. Punkti 1 muudatustega täpsustatakse EHISe nimetuse kirjaviisi, mis peab olema läbivalt väikeste tähtedega. 15. märtsil 2019. a jõustusid Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatused, millega muuhulgas muudeti andmekogu nimetus läbivalt väikesteks tähtedeks. Seega endise kirjaviisi „Eesti Hariduse Infosüsteem“ asemel tuleb kasutada kirjaviisi „Eesti hariduse infosüsteem“. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka EHISe põhimääruses viia andmekogu nimetuse kirjaviis seadusele vastavaks. Punktide 2-6 muudatusega asendatakse EHISe põhimääruses läbivalt sõna „õppejõud“ sõnadega „akadeemiline töötaja“. Akadeemilise töötaja all peetakse silmas professoreid, lektoreid ja õpetajaid. Tegemist on tehnilise muudatusega, et tagada määruse kooskõla KHaSiga. Täiendavalt on punktis 4 asendatud ka teadustöötaja mõiste teadus- ja arendustegevust läbiviiva akadeemilise töötajaga, sest alates 1. septembrist 2019. a teadustöötaja mõiste asendub samuti akadeemilise töötaja mõistega. Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrust nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded. Punkti 1 muudatusega täpsustatakse määruse volitusnormi. Kuna 1. septembrist 2019. a muutuvad seoses KHaSi jõustumisega ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus kehtetuks, asendatakse viidatud seaduste viited volitusnormis vastavate KHaSi sätetega. Punkti 2 muudatusega on määruses asendatud sõna „õppejõud“ sõnadega „akadeemilised töötajad“, sest alates 1. septembrist 2019. a asendub õppejõu mõiste akadeemilise töötaja mõistega. Punkti 3 muudatusega on määruse §-des 5, 10, 15, 20, 25, 30, 35, 40 jäetud välja sõna „välisriigi“. Kõrgharidustaseme esimese astme õppesse juurdepääsu tingimusi ei ole võrreldes kehtiva seadusega muudetud. Rakenduskõrgharidusõppesse ja bakalaureuseõppesse saab kandideerida keskhariduse või vastava kvalifikatsiooniga isik. KHaS kohaselt on juurdepääs 2 kõrgharidusele kõigil keskhariduse või vastava kvalifikatsiooniga isikutel. Määruse tasandil ei ole võimalik kitsendada juurdepääsu, andes raamnõuetega hõlmatud õpetesse juurepääsu üksnes vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutele. Punktis 4 tuuakse välja, et määrusest jäetakse välja sõnaühend „(Diploma Supplement)“, kuivõrd see nimetus on juurdunud ja sel põhjusel jäeti see ka KHaSist välja. Sisulist muudatust sõnaühendi välja jätmisega määrusest ei kaasne, Diploma Supplement on endiselt akadeemilise õiendi ingliskeelne nimetus. Punktis 5 asendatakse sõna „rakenduskõrghariduse diplomi“ sõnaga „bakalaureusekraadi“, kuna alates 2019/2020. õppeaastast rakenduskõrgharidusõppes õppima asunutele väljastatakse bakalaureusekraad. Punktis 6 tuuakse välja, et üliõpilastele, kes on õpinguid alustanud enne KHaSi jõustumist, antakse rakenduskõrghariduse diplom. Vastav erisus on sätestatud KHaS § 46 lõikes 2. Bakalaureusekraad antakse rakenduskõrgharidusõppe lõpetamisel üliõpilasele, kes alustab õpinguid 2019/2020. õppeaastast. Seega ei mõjuta muudatus neid üliõpilasi, kes juba rakenduskõrgharidusõppe õppekaval õppima on asunud. Eelnõu §-ga 5 muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 2006. a määrust nr 92 „Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja põhimäärus“. Punkti 1 muudatusega viiakse EHISe nimetuse kirjaviis Eesti Vabariigi haridusseaduses sätestatud andmekogu nimetuse kirjaviisiga kooskõlla. Punkti 2 muudatusega asendatakse senine õpetajate ja õppejõude alamregistri viide õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistri viitega, sest alates 1. septembrist 2019. a muutub õppejõu mõiste akadeemilise töötaja mõisteks. Punktide 3 ja 5 muudatustega asendatakse põhimääruses termin „teadustöötaja“ sõnadega „teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja“. Siinkohal peetakse silmas isikuid, kes viivad läbi alus- ja rakendusuuringuid. Tegemist on tehnilise muudatusega, et tagada määruse kooskõla KHaSiga. Punktiga 4 täiendatakse põhimäärust uue §-ga 51, mis reguleerib andmekogusse kogutavate andmete säilitamist. Andmete säilitamine peab olema alati eesmärgipärane ja neid tuleb säilitada nii kaua, kui see on vajalik andmete töötlemise eesmägi saavutamiseks. Kehtivas põhimääruses vastav regulatsioon puudub. ETISes sisalduvaid andmeid on vaja alaliselt säilitada, et tagada teadus- ja arendustegevuse andmete seostatus ja järjepidevus. Isikuandmed registris on seotud erinevate taotluste, teadlaste, (rahvusvaheliste) teadlasrühmade ja teadustulemustega, millele on vaja viidata järgnevate taotluste esitamisel, finantseerimisotsuste langetamisel, riiklikult oluliste analüüside tegemisel ja mida ei ole võimalik seetõttu eraldada muudest uurimisprojektides sisalduvatest andmetest. Seetõttu ei ole võimalik andmete isikustatud kujul säilitamise tähtaega üheselt määratleda. Samuti on isikustatud andmed olulised Eesti teaduse ajaloo huvides. 3 Rahvusarhiiv on oma hindamisotsusega nr 5-1/17/51 lugenud ETISe arhiiviväärtusega andmekogude hulka, sest sees sisaldab andmeid teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste, isikute, projektide ja tulemuste kohta. ETISe logiandmeid säilitatakse viis aastat. Eelnõu §-ga 6 muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrust nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“. 1. septembri 2019. a jõustuva KHaSi muudatusega võetakse akadeemilised töötajad töölepingu seaduse § 58 mõjualast välja ja lisatakse KHaSi. KHaSis on akadeemiliste töötajate puhul see osa pikendatud puhkuse reguleerimisest, mis seni oli Vabariigi Valitsuse kehtestada – loetelu ametikohtadest ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa – antud kõrgkooli ja teadus- ja arendusasutuse pädevusse. Seega eeltoodust tulenevalt on vaja muuta eelviidatud määrust ja arvata akadeemilised töötajad määruse reguleerimisalast välja. Täpsemalt viiakse vastav regulatsioon üle KHaSi § 36 lõikesse 2. KHaSi sõnastuse kohaselt kehtestab tööandja akadeemilise töötaja iga-aastase puhkuse kestuse ametikohtade kaupa, loetledes, millisel ametikohal on iga-aastane põhipuhkus 42 kalendripäeva ja millisel 56 kalendripäeva. Lisaks on akadeemiliste töötajate ja tööandja või kollektiivlepingu pooltel õigus kokku leppida sellest erinevas põhipuhkuse kestuses. Eelnõu §-ga 7 muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrust nr 107 „Haridust tõendava dokumendi plankide ja medalite tellimise, väljastamise, tagastamise ja aruandluse kord“. Muudatusega täpsustatakse määruse volitusnormi sõnastust. Kuna 1. septembrist 2019. a muutuvad seoses KHaSi jõustumisega ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus kehtetuks, on jäetud volitusnormist vastavate seaduste viited välja. Eelnõu §-ga 8 kehtestatakse määruse volitusnormi asukoha muutumise tõttu uuesti Vabariigi Valitsuse määrus kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärade kohta. Senine ülikooliseaduse § 133 lõike 5 volitusnorm muutub seoses ülikooliseaduse kehtetuks tunnistamisega alates 1. septembrist 2019. a kehtetuks. Volitusnormi uus asukoht on 1. septembril 2019. a jõustuvas KHaSis. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2012. a määruse nr 85 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele“ terviktekstiga ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Kehtiv terviktekst jõustus 2013. aastal ning selle seletuskiri on kättesaadav Eelnõude infosüsteemis. KHaSi § 16 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kõrgharidustaseme õppe ainepunktide tasu ülemmäärad. Määrus puudutab ainepunkti maksumust, mis tuleb üliõpilasel hüvitada juhtumil, kui ta on asunud õppima tasuta õppesse ning ei soorita aineid kõrgkooli ettenähtud mahus. 4 Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. september 2019. a, kui jõustub KHaS. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu on koostatud selleks, et määrused kas volitusnormide või terminoloogia muutmise tõttu KHaSiga kooskõlla viia. Muudatused on tehnilist laadi ja ei too kaasa sisulisi mõjusid. Muudatuste jõustumise tulemusel on KHaSiga seonduvad rakendusaktid kooskõlas kehtiva õigusega ja ETISe põhimäärus reguleerib andmekogusse kogutavate andme säilitamise tähtajad, et tagada andmete eesmärgipärane töötlemine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Tegemist on suuremas osas tehnilist laadi muudatustega, et tagada Vabariigi Valitsuse määruste kooskõla KHaSiga ja viia andmekogude regulatsioon andmetöötluse põhimõtetega kooskõlla. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a, kui jõustub KHaS. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, Rektorite Nõukogule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Andmekaitse Inspektsioonile. Mailis Reps minister 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0563 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja määruse kehtestamine seoses kõrgharidusseaduse jõustumisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c70b699-a0a0-4e8a-bd55-d328f70ce488 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c70b699-a0a0-4e8a-bd55-d328f70ce488?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main