Kiri

Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Alaeesmärk 1 Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud 11 030 391 Eesti ühiskonnas on teadvustatud ning hinnatud lõimumist toetavaid demokraatlikke ja avatud Meede 1.1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine 7 860 694 väärtuseid ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud inimeste arv x x 2014: 0 95 000 Positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste 2015: eestlased - 61%; x x – ja teiste rahvuste seas teised rahvused - 82% ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus muu 8,8% (telekanalid); 43,7% emakeelega inimeste hulgas. Teisest rahvusest (raadio-kanalid); 76% (peab inimeste osakaal, kes peavad ERR-i tele- ja x x – oluliseks) raadioprogramme oluliseks infoallikaks. Kommunikatsioonitegevused ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks ja ühise kvaliteetset infot sisaldava teabevälja tugevdamiseks (mh, Iga-aastaselt on kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud 1.1.1. meediaprojektidele, mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks, sh rahvusvahelise 20 4/5 KuM 30 000 18 750 inimest kaitse saajatele suunatud projektid, ja info mitmekeelseks esitamiseks, ajakirjanike koolitused). Avaliku kommunikatsiooni korraldamine ühiskondlike hoiakute kujundamisel rände- ja 1.1.2. Korraldatud 1 avaliku kommunikatsiooni projekt 31/40 4 SiM 65 000 lõimumispoliitikaga seotud küsimustes Lõimumisvaldkonna sisuteemade avaldamine trüki-, tele-, raadio- ja interaktiivses 1 audiovisuaalmeedia- ning sotsiaalreklaamikampaania 1.1.3./1.1.2 31/40 4 KuM 10 000 meedias. ellu viidud Ühiseid ühiskondlikke väärtusi, eri kultuurirühmade olemust, sh pagulastemaatikat läbiviidud teavitusprojektide arv 5; projektide tarbijate arv 1.1.4. ning praktilisi tegevusi kajastavate audio-visuaalsete, trükimeedia ja internetimeedia 31/40 4 SiM 100 000 sihtrühmas 20 000 aastas, kogu periood 100 000 in projektide toetamine 1.1.5./1.1.4 Rahvusvaheline lõimumisalane teadus- ja rakenduskonverents Iga-aastaselt on läbi viidud üks konverents 20 4 KuM 36 000 1.1.6. ERR-i venekeelse raadioprogrammi tootmine ja edastamine ERR-i poolt edastatakse venekeelseid raadiosaateid 20 4 KuM 1 517 628 Tagatud on ERR-i eesti-, vene- ning inglisekeelse 1.1.6. ERR-i eesti-, vene- ja ingliskeelse teabe edastamine veebis 20 4 KuM 998 444 veebiportaali töö 1.1.7. ETV+ telekanali programmi tootmine ja edastamine Telekanal ETV+ on iga-aastaselt eetris 20 4 KuM 5 103 622 1 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Toetatud on eelkõige eri piirkondades elavate ja eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste omavahelisi Meede 1.2. Igapäevaste kontaktide, suhtluse ja kaasamise toetamine ühiskonnas praktilisi kontakte, kaasatud on eri keelelis-kultuurilise 2 419 817 taustaga inimesi ning nende osalusel põhinevaid organisatsioone aktiivsesse ühiskonnaellu Projektidesse kaasatud inimeste arv x x 2014: 0 in 4 000 in 2015: eestlased - 1.8; teised Püsikontaktide tiheduse kasv tegevustes osalenud rahvused - 2.1 (keskmine eestlaste ja teistest rahvustest isikute vahel võrreldes x x – rahvustevaheliste tegevusteeelse perioodiga suhtlemisvõrgustike arv) Kolmandate riikide kodanike kaasatust ja ühiskonna protsessides osalemist toetavad 1.2.1. tegevused (mh kodanikeühiskonnas osalemise võimalustest teabe vahendamine, Iga aastaselt on toetatud 2 koostööprojekti 31/40 4 SiM 95 000 kodanikeühiskonna organisatsioonide ja nende omavahelise koostöö toetamine) Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuri- ja spordialaste koostöötegevuste ning 1.2.2./1.2.3 lõimumise häkatoni eri regioonidest või keelelis-kultuurilise taustaga inimeste Iga aastaselt on toetatud 4 kultuuri- ja spordialast projekti 20 4 KuM 89 577 osalusel. Välja töötatud ning korraldatud 1 programm. Programmi Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kultuuri- ja spordiprogrammi välja 1.2.3. tegevused on pakutud vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse 31/40 4 SiM 100 000 töötamine ja pakkumine saajatele Eestis 1.2.4. Kohaliku tasandi teabe- ja ühisüritused rahvusvahelise kaitse valdkonnas Teabe- ja ühisüritustes osalejate arv on 1 500 inimest 31/40 4 SiM 50 000 Ühiskonna protsessides osalemist toetavad tegevused (sh kodanikeühiskonna 5 500 inimest on osalenud koostöötegevustes perioodil 1.2.5./1.2.4 31/40 4 KuM 76 240 organisatsioonide ja nende omavahelise koostöö toetamine) 2015-2020 1.2.6./1.2.5 Lõimumisvaldkonna arenduspreemiad Iga aastaselt on välja antud 4 arendus- ja meediapreemiat. 20 4 KuM 9 000 1.2.7./1.2.6 Eesti keele majade loomine ning töö korraldamine Loodud üks eesti keele maja Tallinna ja teine Narva linna. 20 4 KuM 2 000 000 Tagatud on Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus ja eri Meede 1.3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine rahvuskultuure esindavate organisatsioonide 749 880 jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine 2015: 16 katus-organisa- 17 katus-organisa-tsiooni Toetatud katusorganisatsioonide ja nende allliikmetest tsiooni ja 231 x x ja 240 rahvus-vähemuste rahvusvähemuste kultuuriseltside arv rahvusvähemuste kultuuri- kultuuri-seltsi seltsi 2 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve 2016: Positiivne etniline Positiivne etniline Rahvuskultuuriseltside töös ja tegevustes osalemise identiteet - 79% liikmetel; identiteet – 80% liikmetel; mõju liikmete etnilisele identiteedile (positiivne etniline emakeeleoskus vähemalt emakeeleoskus vähemalt x x identiteet; emakeeleoskus; huvi oma päritolukultuuri B1 tasemel - 60%; huvi B1 tasemel – 60%; huvi vastu ning valmisolek seda rohkem tundma õppida) päritolukultuuri vastu päritolukultuuri vastu tõusnud 90% liikmetel. tõusnud 90% liikmetel. Toetatud pühapäevakoolide arv x x 2013: 26 kooli 26 kooli 1.3.1. Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetusprogramm Iga-aastaselt on toetatud on 60 organisatsiooni 20 4 KuM 80 880 1.3.2. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasrahastamine Iga-aastaselt on toetatud orienteeruvalt 230 organisatsiooni 20 4 KuM 457 000 1.3.3. Eesti mitmekultuurilisust tähistatavate ürituste läbiviimine Iga-aastaselt on läbi viidud 3 üritust 20 4 KuM 32 500 1.3.4. Pühapäevakoolide baasrahastamine Iga-aastaselt on toetust saanud 26 pühapäeva kooli. 20 4 HTM 136 000 Toimib pühapäevakoolide õpetajate liit, mis koordineerib 1.3.5. Pühapäevakoolide koostöövõrgustiku toimimise toetamine 20 4 HTM 20 000 pühapäevakoolide võrgustikku Iga-aastaselt on pühapäevakoolide õpetajate 1.3.6. Rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitus 20 4 HTM 23 500 täiendkoolitusel osalenud 30 õpetajat. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on Alaeesmärk 2 kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste 2 594 611 kaudu Koolitustel osalenud ning infot tarbinud püsielanikud Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike on omandanud naturaliseerumiseks ning Meede 2.1. 2 446 611 ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks avalikkussfääris, kodanikuühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv x x 2014: 0 3500 3 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppe kursusi 2016: Praktiline eesti keele Praktiline eesti keele aasta lõikes läbinute osakaal, kellel on paranenud oskus ja kasutus tõusnud – oskus ja kasutus tõusnud praktiline eesti keele oskus ja selle kasutus ning 70%. Kodakondsusmooduli – 72%. kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute osakaal, läbinute praktiline Kodakondsusmooduli kellel on suurenenud praktiline informeeritus ja informeeritus ja teadmised läbinute praktiline x x teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta tõusnud - 82%. informeeritus ja (vastavalt). Kultuurimoodul – teadmised tõusnud – 83%. määratletakse 2018. a. Kultuurimoodul – määratletakse 2018. a. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv x x 2014: 0 3000 Paindliku lõimumisprogrammi (1. naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitus; 2. rakendatud 3 koolitusmoodulit ja tegutsenud 150 eesti 2.1.1. mitteformaalne keeleõpe, 3. kultuurikümblus; 4. kultuurikoolitus) väljatöötamine ja 31/40 4 KuM 1 307 046 keele ja kultuuri klubi pakkumine 1 nõustamis- ja infosüsteem on välja töötatud, 200 riigiasutuste, KOV-de ja kolmanda sektori asutuste töötajat 2.1.2. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine 31/40 4 KuM 619 415 koolitusel osalenud, sh arvestatakse pagulaste nõustamisvajadustega. Programmis osaleb 50 noort aastas. Peale programmi 2.1.3. Ühiskondlikku sidusust toetavad programmid noortele lõpetamist leiavad 70% osalejatest, et neil on Eestis 31/40 4 KuM 20 000 võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks 2.1.4. Keeleõpe A1 tasemel vähelõimunud püsielanikele Keelekursusteks on pakutud 600 õppekohta. 20 4 KuM 132 000 Iga-aastaselt on toetatud 32 noore osalemist pereõppes ja/või keelelaagris; Iga-aastaselt on toetatud 165 noore 2.1.5. Keeleõpe noortelaagrites- ja peredes 20 4 KuM 45 000 osalemist noortelaagrite eesti keele programmilistes tegevustes. 2.1.6. Kinnipeetavate eesti keele õpe Iga-aastaselt pakutakse keeleõpet 640 isikule. 20 5 JuM 320 000 Lõimumisalased kultuuriüritused kinnipeetavate Iga-aastaselt korraldatakse 10 üritust (v.a 2018, mil toimub 2.1.7. viis üritust) 20 5 JuM 2 250 2.1.8. Euroopa kaasaegse ajaloo õppematerjalide loomine kinnipeetavatele Ettevalmistatud 18 õppematerjali 20 5 JuM 900 Tehnilised vahendid etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja Hangitud tehniliste vahendite kasutajate arv - 30 000 2.1.9. 31/40 4 KuM 0 efektiivsemaks edastamiseks inimest perioodi lõpuks Kultuuriasutuste toetamine kolmandate riikide kodanike ja uussisserändajatele Valmis on üks programm, millega toetatakse kuni 10 2.1.10. 31/40 4 SIM 100 000 pakutavate tegevuste arendamiseks kultuuriasutust Tugevnenud on ühist riigiidentiteeti, demokraatlikke ja kodanikeväärtusi toetavad hoiakud vähelõimunud Eesti püsielanike seas ja suurenenud on nende Meede 2.2. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine 40 000 õigusteadlikkus. Samuti on teiste riikide ja määratlemata kodakondsusega isikud teadlikud Eesti kodakondsuse saamise võimalustest Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv x x 2013: 0 org 1 org Tegevustes osalenud määratlemata kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike x x määratletakse 2018. a määratletakse 2018. a teadlikkus Eesti kodakondsuse omamisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest Toetatud organisatsioonide arv x x 2013: 2 org 2 org 4 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Määratlemata kodakondsusega inimestele ja kolmandate riikide kodanikele suunatud info levitamine kodakondsuse Määratlemata kodakondsusega inimestele ja kolmandate riikide kodanikele suunatud taotlemise võimaluste kohta. Sihtrühma teavitatakse 2.2.1. 31/40 4 KuM 0 info levitamine kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta kirjalikult kui suuliselt INSA nõustamiskeskuste igapäevase töö raames. Töötab tasuta infotelefon ja veebileht www.integratsioon.ee/kodanik Määratlemata kodakondsusega isikuid teavitatakse suuliselt Eesti kodakondsuse Määratlemata kodakondsusega isikuid on teavitatud nii 2.2.2. 20 SiM 0 saamise võimalustest. kirjalikult kui suuliselt PPA igapäevase töö raames Projektide läbiviimine Eesti kodakondsuse väärtustamise, inimõiguste tunnustamise 2.2.3. 2 organisatsiooni toetatud iga-aastaselt 20 4 KuM 10 000 ja ühise riigiidentiteedi tekkimise toetamiseks 52 õigusakti, mis on tõlgitud vene keelde, kaasajastatakse 2.2.4. Vene keelde tõlgitud õigusaktide kaasajastamine 20 5 JuM 5 000 2020. aastaks veebipõhist nõustamist on osutatud 1020 isikule aastas 2.2.5. Tasuta õigusabi pakkumine vene ja inglise keeles (www.juristaitab.ee) 20 5 JuM 25 000 (isikud võivad korduda) Koostatud on keeleõppelepingu kontseptsioon, tegevus- ja ajakava koos eelarvega ning esitatud on RE taotlus Keeleõppelepingu väljatöötamine ja rakendamine võimaldamaks isikutele tasuta 2.2.6. tegevuse rahastamiseks võimaldamaks isikutele lepinguga 20 SiM 0 keeleõpet ning tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust. tasuta keeleõpet ja tasustatud õppepuhkust, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust Suurenenud on organisatsioonide teadlikkus tööturul Meede 2.3. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul 8 000 rahvuspõhise eraldatuse vähendamise vajalikkusest Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv x x 2014: 0 org 10 org Võrdse kohtlemise edendamisega töökollektiivides seotud projektide elluviimise 2.3.1. 1 projekt on ettevalmistatud ja rakendatud 20 4 KuM 8 000 kaasrahastamine Avaliku ja erasektori organisatsioonide nõustamine mitmekesise töökoha märgise Organisatsioonidele, kes taotlevad märgist või viivad 2.3.2. 20 4 SoM 11 700 taotlemisel ja sellega seotud tegevuse elluviimisel sellega seotud tegevusi, on pakutud nõustamisteenus Alaeesmärk 3 Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud 1 550 004 Kohanemisprogrammi läbinud uussisserändajatel on Meede 3.1. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele paranenud eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja 995 477 teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta 5 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele 1647 inimest, kellest 90% oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, x x 2014:0 hindab, et nende ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud teadmised on paranenud Kohanemisprogrammi läbinud uussisserändajatel on 3.1.1. Kohanemisprogrammi väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine paranenud eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja 31/40 4/5 SiM 895 477 teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta 3.1.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine ja pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele Kohanemisprogrammi rakendatakse aastast 2015 31/40 4/5 SiM 100 000 Era-, kolmanda ja avaliku sektori koostöös toimiva uussisserändajate kohanemist toetava tugisüsteemi kujundamisega on tagatud uussisserändajatele vajaliku info kättesaadavus, toetatud sihtrühmale Meede 3.2. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine 554 527 vajalike teenuste arendamine ning organisatsioonide koostöö. Tagatud on uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide ametnike teadlikkus sihtrühma õigustest ja neile suunatud teenustest Arendatud või väljatöötatud teenuste arv x x 2014:0 5 3.2.1. Infovärava kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine Infoväravat rakendatakse 2016.a 31/40 4/5 SiM 109 725 1 tugivõrgustike kontseptsioon välja töötatud 2017 ja selle 3.2.2. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine 31/40 4/5 SiM 444 802 sisu on rakendatud alates 2017 Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised Eesmärk 4 0* ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Eesti keelest erineva emakeelega üldhariduskoolides on loodud keskkond, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele ning väärtustatakse isiksuse erinevusi; kutseõppes on tagatatudvene õppekeeles õppijaile täiendavad eesti Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste keele õppe võimalused, et lõpetajad omandaksid Meede 4.1. 0* haridusvõimaluste tagamine edasiõppimiseks ja tööalaseks toimetulekuks vajaliku eesti keele oskuse; kõrghariduses on aidatud vene emakeelega, Eestis keskhariduse omandanud üliõpilastel arendada akadeemiliseks õppeks ja hilisemaks töötamiseks vajalikku eesti keele ja erialase keele oskust Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 x x 2014: 67% 78% (%) 6 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes x x 2014: 63,2% 78% valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud x x 2012: 70,3% – gümnaasiumilõpetajate arvust Üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundamine, mh LAK-õppe koolitused, eesti keelest erineva Eesti keelest erineva emakeelega haridusasutuste 4.1.1. emakeelega haridusasutuste töötajate väärtuskasvatuse koolitused, eesti keelest HTM 0* töötajatele on läbiviidud erinevad koolitused erineva emakeelega koolide õpetajate ja koolijuhtide erialaste pädevuste arendamine (üldise koolitussüsteemi arendamise raames) Välja on kujunenud õpikäsituse rakendamist soodustavad koostöövõrgustikud, kus osalevad aktiivselt ka vene 4.1.2. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine õppekeelega koolid. Osapoolte vastutus õpikäsituse HTM 0* rakendamise eest on selgemalt määratletud ja võimalused kaardistatud. Eesti keelest erineva emakeelega koolide õpilased on 4.1.3. Teadlike valikute kujundamiseks info- ja nõustamisteenuste pakkumine HTM 0* saanud infot ja läbinud nõustamise Eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele on tagatud kõigil haridustasemetel võimalused Eesti 4.1.4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine eesti keele omandamisel. HTM 0* ühiskonnas aktiivseks toimimiseks ja õpingute jätkamiseks võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Eesti keele oskuse tagamine ning eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine eesti keelest erineva emakeelega üldhariduses läbi tegevuste, mis annavad 4.1.5. Eesti keele õppe arendamisel on toetatud haridusasutusi HTM 0* võimaluse eesti keelest erineva emakeelega õpilastel koolis õpitud eesti keelt reaalelus kasutada. Kutsehariduse valdkonnas luuakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele Eesti keeles toimuva õppe osakaal (%) kutsekeskhariduse 4.1.6. HTM 0* võimalused täiendavaks eesti keele õppeks õppekavadel (vastaval õppeaastal sisseastujatele). Välja töötatud üks kompetentsipõhise õpivalmiduse 4.1.7. Õpivalmiduse hindamise pädevuse tõstmine haridusasutustes HTM 0* hindamise juhend õpetajatele Koostatakse õpetajakoolituse kursus täiskasvanute 4.1.8. Kirjaoskamatute täiskasvanute keeleõpe HTM 0* kirjaoskamatute keeleõppe teemal Loodud haridusasutusi nõustavad meeskonnad; käivitatud 4.1.9. Võõraviha ennetustegevuste läbiviimine HTM 0* üks teavituskampaania. Analüüs ja ettepanekud eesti keele kui teise keele õppe Analüüs ja ettepanekud koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe 4.1.10. kvaliteedi parendamiseks koolieelsetes lasteasutustes on HTM 0* kvaliteedi parendamiseks esitatud haridus- ja teadusministrile 7 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Programmis osalejad on iga-aastaselt tunnustatud üleriigiliselt või piirkondlikult; keelekümblusrühmade lapsed ja keelekümblusklasside õpilased on kaasatud aktiivset keeleõpet võimaldavatesse tunnivälistesse Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe läbiviimise ja õppimisviisidesse; õpetajad kasutavad õppetöös Meede 4.2. 0* rakendamise toetamine keelekümblusmetoodika põhimõtteid ja on rahul tööga, väljatöötatud juhendite ja materjalide kvaliteedi ning kättesaadavusega; keelekümblus on kajastatud programmiga liitunud kohalike omavalitsuste arengukavades Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste x x 2015: 28,7% suureneb osakaal (%) Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest eesti/vene ja vene õppekeelega koolide x x 2015: 17% suureneb põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust Suureneb eesti õppekeelega koolides ja 4.2.1. Keelekümblusprogrammi arendamine ja rakendamine keelekümblusprogrammis osalevate eesti keelest erineva HTM 0* emakeelega õppijate arv Pilootprogrammi käivitamine, lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos 4.2.2. Pilootprogramm on käivitatud kuni neljas koolis HTM 0* süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme Eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil Eesmärk 5 0* on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega Noortel on avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks; eesti keelest erineva emakeelega Meede 5.1. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks 0* noored saavad osa noorsootöö võimalustest, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist Organiseeritud osalusvõimaluste (noortevolikogude jm noorte osaluskogude arv) osakaal omavalitsuste x x koguarvust (%)*** Noortel (sh eesti keelest erineva emakeelega) on rohkem 5.1.1. Noorte omaalgatuse ja ühistegevuse toetamine teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et enda ja kogu HTM 0* ühiskonna elu arendamiseks tegevusi ellu viia Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi, sh 5.1.2. Mitmekesiste osalusvõimaluste arendamine nendes omavalitsustes, kus valdav elanikkond on eesti HTM 0* keelest erineva emakeelega Eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajad omavad kättesaadavaid võimalusi enesetäienduseks. Läbi on viidud 5.1.3. Koolitatakse ja nõustatakse noorsootöötajaid eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajate HTM 0* osalusel koolitused asjakohaste meetodite kasutamiseks noorsootöös ning tööks erinevate noortega. Eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused Eesmärk 6 0* täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul 8 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve Toetatud on inimeste tööturule sisenemist läbi erinevate koolitus-, teavitus- ja nõustamisteenuste, lähenedes igale inimesele, sõltumata rahvusest või Meede 6.1. Teisest rahvusest elanike tööhõivevõime tõstmine 0* keeleoskusest, individuaalselt, selgitades välja konkreetse töötu vajadused ning väljavaated tööturule sisenemiseks Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti x x 2014: 30,9% 37% keel (keskmiselt kuus) 6.1.1. Tööturuteenuste osutamine Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* Teenuse "Minu esimene töökoht" pakkumine - Noortele vanuses 17-29, kellel puudub või on vähene töökogemus ning puudub erialane haridus (st on alg-, -põhi- või 6.1.2. Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* keskharidusega), ja kes on olnud töötukassas 4 kuud töötuna arvel pakutakse teenust "Minu esimene töökoht". Mobiilsustoetuse pakkumine - Inimestele, kes on töötukassas vähemalt 6 kuud 6.1.3. töötuna arvel olnud ja võtavad vastu töökoha elukohast kaugemal, makstakse 4 kuu Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* jooksul mobiilsustoetust. Täiendavate tööturuteenuste ja töökohta loomise toetuse pakkumine Ida-Virumaa suurkoondamistele reageerimiseks, et aidata töölepiirkonnas töö kaotanud inimesi ja 6.1.4. Teenuses osalenud isikute arv SoM 0* vähendada kõrget regionaalset tööpuudust (tegemist on eritegevusega, mida osutatakse kuni 31.12.2017). Loodud on eesti keele õppe kvaliteedi tagamise süsteem, võimalused eesti keelt ebapiisavalt Meede 6.2. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parendamine oskavatele inimestele õppes osalemiseks ning 0* kaasaegsete eesti keele omandamiseks vajalikud digitaalsed õppevahendid Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2-C1) sooritanute x x 2014: 51,5% 54% osakaal eksamil käinutest (%) 1. Loodud on toimiv koolitajate ja koolitusasutuste Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeditagamise- ja järelvalvesüsteemi järelvalvesüsteem 6.2.1. HTM 0* kujundamine 2. Perioodi lõpuks vastavad täiskasvanute eesti keele koolitajad ja koolitusasutused kehtestatud nõuetele Nõrgema konkurentsivõimega eesti keelt ebapiisavalt oskavatele inimestele õppes 1) 70 % eesti keele õppe lõpetanutest tõstab oma osalemiseks tingimuste loomine, kus sihtrühmadele pakutakse nende vajadustest keeleoskust vähemalt ühe taseme võrra 6.2.2. HTM 0* lähtuvalt paindlikke eesti keele õppe võimalusi õpivalmiduse ning tööturul 2) 60 % toetatud eesti keele õppes osalenud konkurentsivõime suurendamiseks täiskasvanutest sooritab keeleeksami Tagatakse täiskasvanutele eesti keele kui teise keele õppimiseks vajaliku digitaalse 2020. aastaks on B1 ja B2 tasemed kaasaegse 6.2.3. HTM 0* õppevara olemasolu õppevaraga kaetud. Materjal on välja töötatud 2017. aasta lõpuks ning 6.2.4. Eesti keele kui teise keele digitaalse õppevara väljatöötamine HTM 0* piloteeritud ja valmis koolides kasutamiseks 2018./2019. õa Lõimumiskava arendamis- ja administreerimiskulud 820 389 7.1. Lõimumisvaldkonna uuringute ja arendusprojektide läbiviimine Keskmiselt 3 uuringut ja arendusprojekti aastas läbi viidud 20 5 KuM 0* 9 (10) Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" rakendusplaan aastateks 2018-2020 EA 2018. a plaaneeritud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik Vastutaja Algtase konto eelarve 7.2./7.4. INSA tegevuskulu Tegevustoetus eraldatud 20 4 KuM 641 179 7.3./7.5. ESF lõimumismeetme administreerimiskulud ESF progammi tegevused ellu viidud 31/40 4 KuM 179 210 KÕIK KOKKU: 16 007 095 Lühendid: RÜ - rakendusüksus TS - toetuse saaja RE - riigieelarvelised vahendid, mis ei sisalda EL-i toetusi ega nende kaasfinantseeringut KF - EL-i fondide ja programmide vahendite Eesti-poolne kaasfinantseering ESF - Euroopa Sotsiaalfondi vahendid AMIF - EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendid HTM - Haridus- ja Teadusministeerium JuM - Justiitsministeerium KuM - Kultuuriministeerium RaM - Rahandusministeerium SiM - Siseministeerium SoM - Sotsiaalministeerium 10 (10)  Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium 10.06.2019 nr 1-11/1182-1 Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta aruande kooskõlastamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks valdkondliku arengukava „„Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta täitmise aruande“ eelnõu, milles analüüsitakse arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamist ning meetmete tulemuslikkust 2018. aastal. Aruande juurde kuulub lisa „Arengukava rakendusplaani täitmine 2018. aastal“ ja protokollilise otsuse eelnõu, mis on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Palume teie kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul dokumentide eelnõude infosüsteemi lisamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Aruanne 30 lehel 2. Rakendusplaan 10 lehel 3. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel 4. Seletuskiri 2 lehel Sama: Integratsiooni Sihtasutus Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta aruande juurde Sissejuhatus Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (edaspidi arengukava) üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Arengukava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582. Arengukava on riikliku programmi „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013” jätkudokument. Arengukavas esitatakse Eesti lõimumispoliitika valdkondlikud tegevussuunad aastateks 2014–2020. Selle strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi ja nende rahastamist kajastatakse rakendusplaanides aastateks 2014–2017, 2016–2020, 2017–2020 ja 2018-2020. Vabariigi Valitsus kiitis 17. mail 2018. aastal toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ tegevused aastateks 2018-2020. Alates 2020. aastast planeeritakse riigi eelarvestrateegia raames lõimumisvaldkonna Kultuuriministeeriumi elluviidavaid tegevusi riigi tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku protsessis koostatava Lõimumisprogrammi alusel. Lõimumine on horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Teised ministeeriumid kajastavad lõimumisvaldkonda panustavaid tegevusi enda juhitavates programmides. Lõimumisvaldkonna eesmärgid saavutatakse nende tegevuste koosmõjus. Seletuskirja koostas kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-post [email protected]). Ülevaade arengukava elluviimisest 2018. aastal Lõimumiskava 2018. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 14 344 869 eurot (planeeritud summa (16 007 095 eurot). 2018. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas 76% (10 853 106 eurot) alaeesmärk 1, 11% (1 542 817eurot) alaeesmärk 2, 7% (979 982 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (968 964 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2018. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (12 645 345 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (176 000 eurot), Justiitsministeerium (162 598 eurot), Siseministeerium (1 314 149 eurot) ning Sotsiaalministeerium (11 700 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigieelarve strateegiaga 2018–2021 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvetest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2018. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. Vastavalt riigi strateegiliste planeerimise põhimõtetele kajastatakse rakendusplaanis ainult lõimumiskava kolme alaeesmärgi elluviimiseks planeeritud rahalisi vahendeid. Teiste arengukavade raames elluviidud arengukava eesmärkide elluviimist toetavad tegevused on rakendusplaanis märgitud „0*“ga. Rakendusplaani tegevused, mida 2018. aastal ellu ei viidud, on märgitud „0“ga. Aruanne saadeti tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arengukava juhtkomitee ja juhtrühma liikmetele. Aruande koostaja on kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk (tel 628 2666, e-post [email protected]).  Eelnõu ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja ... . juuni 2019 nr Päevakorrapunkt nr Aruanne lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta 2018. aastal 1. Võtta teadmiseks kultuuriministri esitatud aruanne lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” täitmise kohta 2018. aastal. 2. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop peaminister riigisekretär  ARUANNE LÕIMUMISVALDKONNA ARENGUKAVA „LÕIMUV EESTI 2020“ TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Kultuuriministeerium 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 Valdkonna trendid ................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2018. AASTAL .................................................................... 9 1.1 Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud ............................................................................................................................. 9 1.2 Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu .................................................................................................................................... 14 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud ............................ 18 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID ......... 21 2.1 Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks ............................................. 21 2.2 Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega ................................................. 25 2.3 Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul. ............... 26 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE .............................................. 28 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2018. AASTAL .................................... 28 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2019. AASTAL .. 30 LISA 1. ARENGUKAVA RAKENDUSPLAANI TÄITMINE 2018. AASTAL 2 SISSEJUHATUS „Lõimuv Eesti 2020“ (edaspidi Lõimumiskava) on valdkondlik arengukava, mis sätestab Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused. 29. detsembril 2014 kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 582 lõimumiskava ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017. Vastavalt lõimumiskavas sätestatule esitab kultuuriminister Vabariigi Valitsusele üks kord aastas lõimumiskava täitmise aruande arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Lõimumiskava üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud (alaeesmärk 1), vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu (alaeesmärk 2), uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud (alaeesmärk 3)1. Lisaks viiakse lõimumiseesmärke ellu teiste arengukavade, sh „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti keele arengukava 2011–2017“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Heaolu arengukava 2016–2030“ ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaudu. Nimetatud arengukavade raames viiakse ellu kolme lõimumiskava eesmärki: eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks (eesmärk 4), eesti keelest erineva emakeelega noored osalevad aktiivselt noorsootöös ja neil on tihedad kontaktid eestikeelsete eakaaslastega (eesmärk 5) ja eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul (eesmärk 6). Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad kaheksa meedet ja teiste arengukavade raames elluviidava kolme eesmärgi viis meedet. Nende saavutustaset kajastavad 15 arengukavas ja 25 detailses rakendusplaanis 2018–2020 seatud meetmeindikaatorit. Rakendusplaani täitmise aruande eelarvelised vahendid olid planeeritud 2018. aasta riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias 2018–2021. Vabariigi Valitsus kiitis 17. 05.2018 toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ tegevused aastateks 2018-2020. Rakendusplaani aruande koostas Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, SA Innove ja Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) esitatud andmete põhjal. Aruande lisa 1 annab ülevaate 2018. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 1 Lõimumiskava uussisserändajatele, k.a rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tegevused on kõige enam seotud siseturvalisuse arengukava 2015–2020 programmiga „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“, mille kohaselt lõimumispoliitika arvestab kodakondsus- ja rändepoliitika valdkondades toimuvaid arenguid ning tagab sihtgrupile paindlikke meetmeid ja lahendusi. 3 Valdkonna trendid Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustes inimeste vahel vähenesid, Eesti elanike suhtumine uussisserändajatesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusena eesti keeles õppivate laste osakaal kasvas, samuti suurenes nende venekeelsete noorte osakaal, kes sooritasid B2 taseme eksami väga hea tulemusega (üle 75 punkti). ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas suureneb. Samas on rida väljakutseid, mis vajavad endiselt lahendamist: eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel, venekeelsete kutseõppurite halb eesti keele oskus, madala haridustasemega mittetöötavate ja –õppivate teistest rahvustest noorte arv on suurenenud, Eesti kodakondsust taotletakse üha vähem, teistest rahvusest elanike kodanikuaktiivsus on väike ja nende esindajate osakaal Eesti avalikus teenistuses tagasihoidlik. Eesti rahvaarv on juba neljandat aastat järjest kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive. 2018. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 11 522 inimest, neist 7 433 kolmandate riikide kodanikku ja 4 089 EL, EMP või Šveitsi kodanikku.2 EL-ist tuleb enam Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on kõige rohkem Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused olid töötamine (2 749), pereränne (1 845) ja õppimine (1 407). Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud töörändajate arv ning kahanenud pererändajate arv, õpirändajate arv jäänud enam-vähem stabiilseks. Nagu 2017. aastal, täitus ka 2018. aastal sisserände piirarv juba esimesel poolaastal. Eesti Panga „Eesti tööturu ülevaates 2/2018“ mainitakse, et vaatamata juba mitmendat aastat kestvale positiivsele rändesaldole, suutis migratsioon alles 2017. aastal tasakaalustada rahvastikuprotsessidest tingitud tööealiste inimeste arvu vähenemist. Sisserände piirarvu täitumise ja majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuuduse leevendamiseks pikendati 2018. aasta suvel jõustunud välismaalaste seaduse muudatuse tulemusena Eestis lühiajalise töötamise perioodi 9-lt kuult 12-le kuule ning arvati piirarvu alt välja tippspetsialistid. Selleks, et soodustada lõimumist, kehtestati eesti keele oskuse nõue A2 tasemel neile, kes taotlevad ja pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on elanud Eestis selle alusel vähemalt viis aastat (v. a õppejõud, ettevõttesiseselt üleviidud töötajad, EL sinise kaardi taotlejad VMS §190¹ alusel, teadustöötajad VMS §182 alusel).3 2 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed. Ülaltoodud arvudes on kõik 2018. aastal tehtud tähtajalise elamisloa või -õiguse otsused ja samal aastal registreeritud tähtajalised elamisõigused. 3 Nõue kehtib uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast 15.07.2018 jõustunud muudatusi. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud. 4 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018. aastal näitas, et Eesti elanike hinnangud teistest riikidest inimeste Eestisse elama ja töötama asumise kohta on muutunud positiivsemaks: teistest riikidest pärit inimeste siiatulek omab head mõju majandusele (10- pallisel skaalal hinnangud 6–10 palli: 24% 2016 → 34% 2018) ning muudab Eesti elupaiga mõttes paremaks paigaks (10-pallisel skaalal hinnangud 6–10 palli: 15% 2016 → 20% 2018).4 Sarnast trendi näitavad ka Eurobaromeetri andmed: kui 2015. aasta sügisel pidas 45% eestimaalastest immigratsiooni peamiseks mureks, siis 2018. aasta sügisel nende arv langes 12%-ni (EL keskmine 21%).5 Üha rohkem eestimaalasi leiab, et tööjõupuuduse leevendamiseks võiks Eesti soodustada tööjõu sisserännet väljastpoolt Euroopa Liitu (21% 2016 → 31% 2018). Siiski on valdav enamik (57%) endiselt selle vastu (74% 2016) ning 12% jäid vastuse võlgu.6 Seda, et Eesti peaks soodustama tööjõu sisserännet väljastpoolt Euroopa Liitu, leiavad oluliselt enam mehed (35%) ja eestlased (35%) ning vähem naised (29%), teistest rahvustest (23%) ja Kirde-Eesti (16%) ning suurlinnade elanikud (24%).7 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringus 2018. aastal paluti vastajatel hinnata erinevate ohuolukordade esinemise tõenäosust Eestis lähima kolme aasta jooksul. Vähem tõenäoliseks peeti nt rahvuslikel või usulistel põhjustel toimuvad kokkupõrkeid (40% 2016 → 29% 2018).8 Inimeste hoiakuid võib osaliselt seletada rändekriisi möödumise ja rahvusvahelise kaitse saanute väikese arvuga riigis. 2018. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse kokku 35 isikule, kellest 18 võeti vastu rändekava alusel. Rändekava alusel on Eesti perioodil 2016–2018 vastu võtnud 206 inimest. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu 2018. aasta tulemusena selgus, et viimase 12 kuu jooksul on vabatahtlikus tegevuses osalenud 23% Eesti elanikest vanuses 15 ja enam eluaastat. Vabatahtlikus tegevuses on oluliselt enam osalenud noored vanuses 15–24 (56%) ning eestlased (27%), oluliselt vähem muust rahvusest eestimaalased (13%), vanemad inimesed ning Tallinna (17%) ja suurlinnade elanikud (18). Eestlased olid oluliselt enam valmis osalema kaitseliidu tegevuses (24%) ja naabrivalves (62%). Vaid väga vähesed teistest rahvustest elanikud olid liitunud või valmis liituma kaitseliiduga (10%), 39% teistest rahvustest elanikest olid valmis osalema naabrivalves. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 (EIM 2017) tõi välja, et ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. Veelgi suurem on see näitaja määratlemata kodakondsusega elanike puhul: neist ei ole tervelt 92% ühegi seltsi ega ühenduse liige. Nõrk kodanikuaktiivsus võib omakorda pärssida nende soovi taotleda Eesti kodakondsust. Inimeste hoiakud avalduvad ka Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel omandanute vähenevas arvus. 2018. aastal naturaliseerus 760, 2017. aastal 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1 771 inimest9 ja 2014. aastal 1 615 inimest. 4 Kantar Emor (2018). Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 5 Euroopa Komisjon, kommunikatsiooni peadirektoraat (2018). Standard Eurobaromeeter. Rahvuslik aruanne. 6 Ibid. 7 Ibid. 8 Kantar Emor (2018). Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring. 9 Eesti kodakondsuse saanute arvu suurenemist mõjutasid 1. jaanuarist 2016. a jõustunud kodakondsuse seaduse muudatused. Selle kohaselt said alla 15-aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast 5 Määratlemata kodakondsusega isikute arv samuti vähenes. 2017. aasta lõpus omas kehtivat elamisluba või -õigust 80 316 määratlemata kodakondsusega isikut, 2018. aasta lõpuks oli neid 77 876. Eesti keele õppevõimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldas mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2018. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 56,4% eksamil käinutest, mis on 1,9 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aastal. Samuti on kasvanud teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus – eesti keelt oskavad hästi umbes pooled (43 kuni 54%) eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest. 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15 kuni 74 alla 10%.10 Motivatsioon õppida eesti keelt on tugevalt seotud tööturuga. Üle 90% INSA ja Töötukassa koolitusel osalenutest nimetas eesti keele õppimise põhjusena paremat hakkamasaamist ja väljavaateid tööturul. Ühtlasi ajendas eesti keel õppima soov tulla paremini toime igapäevastes olukordades ja osaleda ühiskondlikus elus, sh kultuurielus.11 Rakendusuuringu järgi neid, kes plaanivad lähema kolme aasta jooksul eesti keelt õppida, on ca 52 000–68 000. 2018. aastal oli teistest rahvustest elanike töötuse määr, kes oskasid eesti keelt 6,2%, eesti keelt mitteoskavate elanike töötuse määr aga 10,7%.12 Tööhõive määr oli samuti kõrgem neil, kes valdasid eesti keelt– 68,2% (oskajad) ja 52,2% (mitteoskajad). 2018. aasta tööjõu-uuringu andmed näitavad teistest rahvusest elanike tööturu olukorra paranemist. Muu emakeelega hõivatute arv suurenes ja töötus vähenes. Kuna samal ajal eestlaste hõive suurenes aeglasemalt ning töötuse määr kasvas veidi, vähenesid eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe. 15-74-aastaste teistest rahvustest elanike hõivemäär kasvas aastaga 63%-lt 64,3%-ni ning töötuse määr vähenes samal ajal 8,8%-lt 7,1%-ni. 2018. aastal oli erinevus töötuse määras eestlaste (4,6%) ja teisest rahvusest elanike vahel 1,5 korda. Muu emakeelega elanike hõive kasvu põhjustas eelkõige naiste hõive suurenemine. Madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate 18−24-aastaste eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus on võrreldes 2017. aastaga kasvanud just viimase rühma kahjuks: kui 2017. aastal oli muukeelseid NEET-noori13 8% (eestlasi 11,6%), siis 2018. aastal nende arv küündis juba 12,2%-ni (eestlasi 11,2%).14 sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati 6- kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat. 10 Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2018). “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 11 Ibid. 12 Allikas: Sotsiaalministeerium 13 Nimetus tuleneb inglisekeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training ehk mittetöötavad, mitteõppivad ja koolitustel mitteosalevad noored 14 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. 6 Eesti keele mitteoskamine suurendab NEET-noorte hulka sattumise riski. Seetõttu pakutakse eesti keele õpet juba lasteaias. 2018. aastal töötati välja põhimõtted täiendava eestikeelse õpetaja lisamiseks venekeelsesse lasteaiarühma, et soodustada eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele omandamist vähemalt A1-tasemel ning toetada laste valmisolekut jätkata peale lasteaeda eestikeelses koolis kui pere seda soovib. Täiendav eesti keele õpetaja ametikoht luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Aasta-aastalt on vähenenud laste osakaal, kes osalevad koolieelsete lasteasutuste töös vene õppekeeles (2018/2019. õppeaastal 16,3%). Peamiselt on sellevõrra suurenenud keelekümblejate osakaal (2018/2019. õppeaastal 5%). Kõige suurem on vene õppekeelega laste osakaal koolieelsetes lasteasutustes Harju- ning Ida-Virumaal15 (vastavalt 50% ja 33% 2018/2019. õppeaastal) ning kõige suurema osakaaluga on keelekümblejad esindatud Ida- Viru- ja Valgamaa koolieelsetes lasteasutustes16 (vastavalt 29% ja 5%17 2018/2019. õppeaastal). Põhikooli lõpuks oskas 69,2% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B118. See on veidi enam kui viimastel aastatel keskmiselt. Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate19 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 61,4% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 63,5%). See tulemus on pisut parem kui varasematel aastatel. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu siiski piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Pärast gümnaasiumide eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus mõnevõrra paranenud. Esimesed gümnaasiumis vähemalt 60% õppest eesti keeles läbinud noored lõpetasid gümnaasiumi 2014. aastal. Kui sel ajal jäi B2-keeletase saavutamata 22% lõpetajatest, siis 2018. aastal lõpetanutest oli selliseid õpilasi 19% (2017. aastal oli nende arv 23%). Kasvanud on ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2- eksami kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-eksami – viimastel aastatel on neid peaaegu 2/3 kõigist neist, kes tegid eesti keel teise keelena riigieksami20. Endiselt tuleb tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeeleõppe kvaliteedi tõstmisega, eriti arvestades, et kutsekeskhariduses on alanud üleminek eestikeelsele õppele. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), kasvas võrreldes 2017. aastaga 5,7 protsendipunkti võrra: 2017. aastal sooritas eksami positiivselt 12,9% kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest, 2018. aastal saavutas B2 taseme 18,6% kutseõppuritest.21 Lõimumiskava indikaatori sihttaseme (eksami positiivselt sooritanute osakaal 32%) saavutamine 2020. aastal on siiski vähetõenäoline. 15 Vene õppekeelega koolieelseid lasteasutusi ei ole 2018/2019. õppeaastal kaheksas maakonnas. 16 2018/2019. õppeaastal oli keelekümbluses osalevaid lasteaialapsi viies maakonnas. 17 Absoluutarvuna on Valgamaal keelekümblejaid vaid 59. 18 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv, kellest osa teeb eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi muu emakeelega õpilaste hulgas. 19 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 20 Vähemalt 75% punktidest saanud isikud on hinnanguliselt võimelised ühe võrra kõrgemal tasemel keeleeksamit sooritama. 21 HTM: Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetajate osakaal, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel moodustas 37,8%. 7 2018. aastal jätkus telekanali ETV+ avamisest alguse saanud ERRi telekanalite vaatajate üldarvu kasv, seda eelkõige muust rahvusest elanike arvelt. Kui 2017. aastal vaatas ERRi telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 20,4% muust rahvusest inimestest (vanuses 4eluaastat ja enam), siis 2018. aastal jälgis ERRi telekanaleid juba 27,3% samast grupist.22 ETV+ vaadatavus venekeelsete seas on tõusnud: 2016. aastal vaatas ETV+i 14,2% venekeelsest elanikkonnast, 2018. aastal jälgis telekanalit 21,4% sihtrühmast23. Portaalil www.rus.err.ee oli 2018. aastal keskmiselt 47 000 unikaalset kasutajat nädalas, portaalil news.err.ee ca 17 000 unikaalset kasutajat nädalas. 2016. aastal olid mõlema portaali külastajate arv kaks korda madalam, vastavalt 23 000 ja 9 000 unikaalset kasutajat nädalas.24 2018. aastal kuulas Raadio 4 nädalas ca 30% teistest rahvustest kuulajatest.25 22 Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring. ETV+ vaatajate osakaal nädalas (% sihtrühmast, kes vaatas kanalit vähemalt 15 minutit nädalas). Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud. 23 Ibid. 24 Allikas: Spring Scores 25 Allikas: Kantar Emor, Raadiouuring . ERRi kõigi raadiojaamade (Klassikaraadio, Raadio 2, Vikerraadio, Raadio 4, Raadio Tallinn) 2018. aasta keskmine kuulatavus nädalas muust rahvusest inimeste (vanuses 12-74 aastat) hulgas oli 38,2% (2017.a 44,2%). 8 1. ÜLEVAADE ARENGUKAVA JA SELLE RAKENDUSPLAANI TÄITMISEST ALAEESMÄRKIDE KAUPA 2018. AASTAL 1.1. Alaeesmärk 1. Lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud Tabel 1. Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine Meetme 1.1. indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite sihid täitmine 2018 2020 Kommunikatsioonitegevustesse hõlmatud 026 150 000 in inimeste arv Allikas: INSA ERR-i tele- ja raadioprogrammide jälgitavus ERRi telekanaleid 11% (telekanalid); 47 % muu emakeelega inimeste hulgas. Teisest vaatas nädalas (raadiokanalid); 82% (peab rahvusest inimeste osakaal, kes peavad ERRi vähemalt 15 minutit oluliseks) tele- ja raadioprogramme oluliseks infoallikaks 27,3% muust rahvusest Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi inimestest. ERRi Mõõdikuuuring, EIM raadiokanaleid kuulas nädalas vähemalt ühe veerandtunni jooksul 38,2% muust rahvusest inimestest. Raadio 4 kuulas 30%. Hinnangut kanalite olulisusele mõõdetakse EIM 2020. Alaeesmärgi saavutamiseks viidi läbi ühiskondlikku sidusust toetavaid meediategevusi, mis aitasid kaasa ühiskonna avatusele ja vastastikusele mõistmisele: toetati ERRi meediakanaleid, korraldati infoüritusi, toetati veebiplatvorme ning anti välja lõimumisvaldkonna uudiskirju. ETV+ olulisemad tegevussuunad 2018. aastal olid õhtuste omasaadete valiku mitmekesistamine, osalemine EV100 tähistamisel koos ERR-i teiste kanalitega ning rahvusvaheliste suursündmuste ülekanded. 2018. aasta esimesel poolel jõudsid eetrisse otseülekanded rahvusvaheliselt iluvõimlemisturniirilt „Miss Valentine“, jäähoki ja jalgpalli MM-ilt ja Eurovisioonilt. Suursündmuste ülekannete toel (maikuus Eurovisioon ja jäähoki MM; juunikuus jalgpalli MM) tõusis ETV+ vaadatavuse osakaal jõudsalt, ulatudes juunis 180 tuhande vaatajani (telekanali vaatamise ulatus nädalas). 2018. aastal jälgis telekanalit vähemalt 15 minutit nädalas 21,4% sihtrühmast. Tugevat ja jätkuvat kasvutrendi näitasid nii etvpluss.ee kui ETV+ sotsiaalmeedia (Facebook, Youtube) väljundite külastatavus ja jälgitavus.27 26 ESF vahenditest rahastatud sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis“ ja audiovisuaalprogrammiga „Meie Eestid“ jõuti 356 890 inimeseni. Mõlemad tegevused toimusid 2017.a. 2018. kommunikatsioonitegevusi ei toimunud ning seisuga 31.12.2018 on lõimumisalased kommunikatsioonitegevused edukalt ellu viidud. INSA koostas hanke „Kommunikatsiooniteenuse tellimine perioodiks 2018–2019” tehnilise kirjelduse eesmärgiga leida teenuseosutaja teavituskampaaniate ja loovlahenduste väljatöötamiseks ning kommunikatsioonialase konsultatsiooni saamiseks. 27 ERR. 2018. aasta I poolaasta aruanne. 9 2018. aastal toetas Kultuuriministeerium täiendavalt ERRit summas 300 000 eurot venekeelse telekanali ETV+ viimiseks kogu Eestit katva vabalevi põhivõrguga, mis siiamaani levis umbes 90 protsenti territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6) ning selle tulemusena polnud ligikaudu 80 000 Eesti elanikul võimalik telekanalit vaadata või oli selle kvaliteet halb. Lisaraha abil viidi ETV+ vabalevi põhivõrku (Multipleks 1). 2018. aastal moodustasid ERR-i raadiojaamad suurima osa 12-74–aastaste inimeste raadiokuulamisajast. Eestlased pühendasid raadiojaamadest kõige rohkem aega Vikerraadio kuulamisele, teistest rahvustest inimesed Raadio 4 kuulamisele. 2018. aasta keskmine kuulatavus nädalas teistest rahvustest inimeste (vanuses 12-74) hulgas oli 38,2% (2017.a 44,2%), 2018. aastal kuulas Raadio 4 nädalas ca 30% teistest rahvustest kuulajatest.28 1. mail tähistas Raadio 4 25. sünnipäeva avaliku kontserdiga Narvas. Juunis alustas Sillamäel tööd Raadio 4 uus saatja, mis parandas oluliselt kuuldavust selles Ida-Virumaa piirkonnas. Valmis INSA uus veebiplatvorm ja koduleht. Töötati välja INSA eesti keele maja teavituskampaaniad ja loovlahendused. Ajakirjanduses ilmus 1001 sihtasutuse tegevust kajastavat artiklit. Balti Uuringute Instituut töötas välja sotsiaalkampaania ning audiovisuaalmeediaprogrammi tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid, viis läbi fookusrühma arutelud ja individuaalintervjuud erinevate sihtrühmade esindajatega ning koostas analüüsi.29 15.-16.11.2018 toimus rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas?“. Konverentsi külastas 227 inimest, Facebooki vahendusel vaadati otseülekannet 1 183, ürituse veebilehe kaudu 2 582 korda. Meediaväljaanded kajastasid konverentsi 14 eesti-, 10 vene- ja 2 ingliskeelses artiklis. Konverentsil anti välja ka lõimumisvaldkonna 2017.-2018. aasta meedia- ja arenduspreemiad. Et kutsuda venekeelseid elanikke enam külastama Eesti kultuurisündmusi, pakkus Eesti Instituut 2018. aastast senisest enam venekeelset kultuurinfot. Võrreldes 2017. aastaga kultuurikalendri venekeelse osa kasutajate hulk kahekordistus: ca 50 tuhandelt külastajalt 105 tuhande külastajale (võrreldud ajavahemik märts-september 2017. ja 2018. a). Püsivalt on kasvanud ka venekeelse FB lehekülje kultuur.info/ru jälgijaskond. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist rahastati ühisüritusi kohalike inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate vahel ning koostati infomaterjal, mis suurendas kogukondlikku teadlikkust sundrände ja kohanemisprotsessi osas, kohalike kogukondade ühtsustunnet ja avatust rahvusvahelise kaitse saanud inimeste suhtes ning kaitse saanud isikute aktiivset osalust kogukonnaüritustes. 28 Allikas: Kantar Emor, Raadiouuring . 2018. aasta algusest muutus Kantar Emori raadioauditooriumi uuringu metoodika. Varasema päeviku-uuringu asemel on nüüd kasutusel day-after-recall metoodika, mis kaardistab raadiojaamade kuulatavust eilse päeva kohta. Selleks kasutatakse telefoni- ja veebiintervjuusid. Sellest tulenevalt ei ole andmed enam võrreldavad varasemate aastatega. 29 IBS (2018) Integratsiooni Sihtasutuse sotsiaalkampaania "Karjäär Eestis" ja audiovisuaalprogrammi "Meie Eestid" tulemuslikkuse hindamine, Integratsiooni Sihtasutus. 10  Meetme 1.2. indikaatorid Meetme indikaatori täitmine Meetme indikaatori siht 2020 2018 Projektidesse kaasatud 10 500 in (kumulatiivne 7 000 in (kumulatiivne arvestus) inimeste arv. arvestus) Allikas: INSA 2018. aastal viidi ellu traditsioonilisi tegevusi, kuid loodi ka uusi koostööplatvorme rahvusvähemuste organisatsioonide tegevuse laiendamiseks ning kultuurilise mitmekesisuse nähtavamaks muutmiseks. Eesmärgiga toetada eesti keele kui võõrkeele kvaliteetse õppe arengut ja aidata kaasa ühiskonna paremale lõimumisele alustasid 2018. aasta teisel poolaastal INSA struktuuriüksustena sisulist tegevust Narva eesti keele maja ja Tallinna eesti keele maja. Majade ülesandeks on korraldada tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt praktiseerida. Tallinna eesti keele maja avas uksed jaanuaris 2019 ja Narvas alustab eesti keele maja uutes ruumides tööd 2019. aasta teisel poolaastal. 2018. aastal toimusid sisulised tegevused asenduspindadel. Toimusid kursused ja eesti keele kohvikud ning koostöös õpetajate ja eestvedajatega planeeriti uusi tegevusi. Samuti pakuti koolitusi nii eesti keele maja tulevastele kui ka juba töötavatele eesti keele õpetajatele (kokku 25 õpetajat) firmadest, kellel on INSAga koostööleping. Kultuuriministeerium rahastas Mittetulundusühingu VeniVidiVici neljanädalasi õpilasvahetusi, kus 2018/2019. õppeaastal osales kokku 39 koolinoort ning 38 kooli üle Eesti. Õpilasvahetused aitasid kaasa erineva emakeelega õpilaste kontaktide tekkele, põhikooli vanema astme ja gümnaasiumide õpilaste karjäärivalikutele, eesti ja vene emakeelega õpilaste keeleoskusele. 2018. aastal rahastas INSA 10 kultuuri- ja spordiprojekti, mis lõid soodsa pinnase eri emakeelt kõnelevatele Eesti inimestele omavaheliseks lävimiseks. Toetati töötubade, meistriklasside ja arutelude läbiviimist, samuti massi- ja meeskonnaspordiüritusi, kus lõid kaasa erineva kultuuritaustaga inimesed. Enamjaolt on koostöötegevustesse kaasatud Ida- Virumaa ning need Harjumaa piirkonnad, kus elab palju venekeelseid inimesi. Olulisemad koostöötegevused olid Eesti Jalgpalli Liidu projekt „Me kõneleme jalgpalli!“, Narva Ooperipäevad, SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi lõimumisprogramm „Sport ühendab!“, kahepäevane festival „Mägede hääl“ Kohtla-Järvel ja kaheksandat korda toimunud Narva Energiajooks 2018. Lisaks korraldati mitmeid EV100-ga seotud sündmusi nii riigi poolt keskselt kuid ka rahvusvähemuste eestvedamisel, mis aitas kaasa riigiidentiteedi tugevnemisele. Nt toimusid 21. veebruaril mitmed sündmused Narvas – Vabariigi Presidendi aumärkide jagamine, kõne Narva raekoja platsil ning õhtune Narva linna pidulik kontsert. 11 Esimest korda toimusid Narvas festivalid „Station Narva“ ja „Baltic Sun“. Eesti Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel toimus muusikafestival „Mägede hääl“. 11. mail 2018 viis Kultuuriministeerium koostöös MTÜga Eventburg läbi Narvas Geneva Kultuurikeskuses V kultuurifoorumi „Tulevikul on ajalugu“, kus toimus arutelu Narva ja Ida-Virumaa ajaloo- ja kultuuripärandi kajastamise üle piirkonna tutvustamisel. Foorumil osalesid Narva ja Ida-Virumaa kultuuriühingute, haridus- ja noorsootööga tegelevate asutuste, kohalike omavalitsuste allasutuste, Kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja INSA esindajad. Üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamine ja arendamine Ida-Virumaal on osa riigi regionaalarengu strateegia raames elluviidavast Ida-Virumaa programmist, mida partnerluses Rahandusministeeriumiga rakendab INSA. 2018. aastal valmistas INSA ette kultuuri ja spordi suurprojektide taotlusvooru, mis kuulutati välja 2019. aasta veebruaris. Avatud taotlusvooru eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust ja majandusarengut, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning piirkonna eelisarendamise kaudu vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest. Samuti soovitakse spordi- ja kultuuritegevuste toetamisega kaasa aidata Eesti teiste piirkondade sidustatuse paranemisele Ida-Virumaaga ning spordi- ja kultuurielu mitmekesistamise abil edendada turismi Ida-Virumaal. Ühise kultuuriruumi kujundamiseks toetati Eesti Instituudi projekti „Kultuurisamm“, mis pakkus õppekäike, loenguid ja arutelusid Tallinna ja Harjumaa vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Eesti Instituudi partneriteks olid kohalikud kultuuriasutused ja kodanikuühendused, samuti kaasati eestlastest vabatahtlikke. Projekti raames korraldati osalejatele Eesti kultuuri, loodust, ajalugu ja eluolu tutvustavaid üritusi ning õppekäike. 2018. aastal loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel kultuuri- ja spordiorganisatsioonide koostöövõrgustik ning koostöös KOVidega kaardistati kultuuri- ja spordiprogrammis osalejate sihtrühm. Loodi 25 vabatahtlikust koosnev tugirühm ning koolitati neid erinevatel teemadel, nagu terminoloogia ja rahvusvahelise kaitse saanud Eestis, kultuur ja kultuurilised erinevused, kultuuri- ja spordiprogrammi ülesehitus, vabatahtliku roll ja eetika rahvusvahelise kaitse saanutega suhtlemisel. Samuti moodustati varasemalt juba Eestis elavate rahvusvahelise kaitse saajate eestkõnelejate grupp, kes tutvustavad kultuuri-ja spordiprogrammi Eestisse saabunud kaitse saajatele. AMIFi kaudu toetati ka avalikkusele suunatud rändevaldkonna teemalist kommunikatsiooni. Selle tegevuse raames loodi võrgustik ning veebileht https://kestame.rahvaalgatus.ee/. 12 Samuti viidi läbi kogukondlike arutelude „Kuidas me kestame“ sari, mis andis osalejatele uut teadmist rahvastikuprognooside ning rännet, tööhõivet ning sündimust puudutavate trendide ja faktide kohta, samuti võimaluse rääkida kogukonna sees läbi erinevad vaated ja lähenemised kõigil kolmel teemal ning seosed nende vahel. Kokku toimus 14 maakonnas 34 arutelu. Tabel 3. Etniliste vähemuste emakeele ja kultuuri toetamine Meetme 1.3. indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite täitmine 2018 sihid 2020 Toetatud katusorganisatsioonide ja nende 18 katusorganisatsiooni 17 katusorganisa-tsiooni ja liikmesorganisatsioonidest rahvusvähemuste ja 258 240 rahvus-vähemuste kultuuriseltside arv. rahvusvähemuste kultuuri-seltsi Allikas: INSA kultuuriseltsi Positiivne etniline identiteet – 81% liikmetel; seiratakse 2020.a Positiivne etniline emakeeleoskus vähemalt B1 tasemel – 60%; huvi identiteet – 81% liikmetel; päritolukultuuri vastu tõusnud 90% liikmetel. emakeeleoskus vähemalt Allikas: INSA B1 tasemel – 60%; huvi päritolukultuuri vastu tõusnud 90% liikmetel. Toetatud pühapäevakoolide arv. 29 kooli 26 kooli Allikas: HTM 2018. aastal rahastati ka tegevusi, mis aitasid muuta ühiskonda sallivamaks ja avatumaks, pannes rõhku suuremale koostööle Eesti eri rahvusrühmade vahel ning lõimumist soodustavate avatud väärtushoiakute tekkele ja kinnistumisele ühiskonnas. Toetati rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahvuskultuuripärandi ja keele säilitamisel ning edendamisel Eestis, suurendati katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekust ja toetati nende arengut. Samuti suurendati rahvusvähemuste kultuuriseltside ja Eesti kultuuriasutuste omavahelisi kontakte. Aasta-aastalt on kasvanud omakultuuri ja rahvusliku eripära säilitamiseks antav rahvusvähemuste kultuuriseltsidele eraldatud tegevustoetus. Kui 2014. aastal oli see 320 tuhat, siis 2018. aastal juba 452 tuhat eurot. 2018. aastal eraldati tegevustoetust 18-le rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonile, kelle kaudu toetati omakorda 258 kultuuriseltsi tegevusi. Kultuuriministeerium toetas vähemusrahvuse kultuuriomavalitsusi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks, milleks on rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine. 2018. aastal anti tegevustoetust Eesti Rootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutusele ja Eesti Ingerisoomlaste Liidule. Septembris 2018 toimus eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ühisüritus Mooste mõisas. Samuti toetati 16 projekti, mille seas olid traditsioonilised festivalid, nagu „Multikultuurne Pärnu”, XV rahvusvähemuste kultuurifestival "Rahvuskultuuride loomepada" Jõhvis, Idamaa rahvaste kevadfestival „Novruz Bajramõ“ Tallinnas, ukraina kultuuri rahvusvaheline laste ja noorte festival "Kvitõ Ukrainy" ning rahvusvaheline vaimuliku muusika festival Mustvees. Toetati EV100 juubeli, mitmekesisuse ja rahvuste päeva tähistamisega seotud ürituste korraldamist. 13 Lisaks toetati Elamusaasta projekti30, Fenno-Ugria Asutust, Ida-Virumaal tegutsevaid teatreid „Tuuleveski“ ja „Ilmarine“, Narva Eesti Maja, ja Eesti Folkloorinõukogu Rahvusvähemuste Noortekoja tegevust. 2018. aastal kogu Euroopas toimunud kultuuripärandiaasta kajastus ka hõimupäevade programmis. Hõimupäevade peakontserdid toimusid 20. ja 21. oktoobril 2018 Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus Vabal Laval ja Tartus Eesti Rahva Muuseumis (ERM). 25. oktoobril toimus ERMis hõimupäevade rahvusvaheline konverents „100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“ ning 26.oktoobril soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverents Värskas. Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee on andnud nõusoleku korraldada VIII maailmakongress Tartus 17.-19. juunil 2020. Kongressi teemaks on „Kultuur– keel ja meel“, kuhu oodatakse Soome, Ungari ja Venemaa presidente. 2017.–2018. aastal viis Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni toetusel ellu romade lõimumist toetava projekti (ESTROM). Projekt keskendus lõimumise kohaliku tasandi sidusrühmade väljaselgitamisele, aidati kaasa Kultuuriministeeriumi romade lõimumise nõukoja ja kohalike omavalitsuste vahelisele koostööle. Viidi läbi romade kuuluvustunnet ja ühiskonnaelus osalemist mõõtev uuring ning roma lastega töötavate pedagoogide küsitlus, korraldati neli koolitust roma noortele ja seminar roma lastega töötavatele õpetajatele. Toetati noorte roma aktivistide individuaalseid koolitusi ning loodi romade lõimumist toetava võrgustiku veebisait www.eestiromad.com. Haridus- ja Teadusministeerium toetas 2018. aastal rahvuskultuuriseltside 29 pühapäevakooli tegevust, sh õpetajate arengut, omandati tööks vajalikke pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi. 1.2. Alaeesmärk 2. Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu Tabel 4. Teise alaeesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatorite täitmine 2018 indikaatorite sihid 2020 Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras suureneb suureneb omandanud inimeste arv. 162 320 in Allikas: PPA Määratlemata kodakondsusega isikute arv. Allikas: PPA 77 876 82 000 Määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb aasta-aastalt, kuid nende soov omandada Eesti kodakondsus on langenud. Taandumas on suutmatus õppida ära eesti keel ja sooritada kodakondsuseksam ning tõusmas asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. 30 Elamusaasta on 2012. a alanud kodanikualgatuslik ettevõtmine, mille raames külastavad Eesti loomeinimesed Eestimaa koole, sh vene õppekeelega koole. Projekti sisuks on koolinoorte suunamine Kultuuri juurde kas tulevikutegijana või –tarbijana. Vt. www.elamusaasta.ee 14 2018. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 760 inimest, 2017. aastal 878 inimest, 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1 771 ja 2014. aastal 1 615 inimest. Vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv. 2017. aasta lõpus omas kehtivat elamisluba või –õigust 80 316 määratlemata kodakondsusega isikut, 2018. aasta lõpus oli neid 77 876. Tabel 5. Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks Meetme 2.1. indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite sihid täitmine 2018 2020 Lõimumisprogrammis osalenud isikute arv 1904 in, neist 5 550 in Allikas: INSA üldkeeleõppemoodulis 1056 in, kodakondsusmoodulis 314 in ja kultuurimoodulis 534 in Lõimumisprogrammi raames tasuta praktiline eesti keele oskus Praktiline eesti keele oskus keeleõppe kursusi aasta lõikes läbinute ja kasutus tõusnud – 72%; ja kasutus tõusnud – 75%. osakaal, kellel on paranenud praktiline eesti kultuurimooduli läbinute Kodakondsusmooduli keele oskus ja selle kasutus ning teadmised kultuuri kohta on läbinute praktiline kodakondsus- ja kultuurimooduli läbinute tõusnud – 49%; informeeritus ja teadmised osakaal, kellel on suurenenud praktiline kodakondsusmooduli tõusnud – 86%. informeeritus ja teadmised Eesti riigi, läbinute informeerituse % Kultuurimoodul – ühiskonna ja kultuuri kohta (vastavalt) arvutatakse 2019.a teisel määratletakse 2018. a. Allikas: INSA poolel. Nõustamissüsteemi kasutanud isikute arv 1 275 in 5 550 in Allikas: INSA Teise alaeesmärgi täitmiseks toetati vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning omandaksid ühiskondlikku aktiivsust tagavad pädevused, sh eesti keele oskuse ja kodanikuteadlikkuse. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuurikümblust. 2018. aastal jätkusid A2, B1 ja B2 tasemel eesti keele kursused, mida pakuti vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele. 2018. aastal osales INSA keeleõppes 2 774 inimest, valmis eesti keele õppe äpp Speakly (www.speakly.me). Kultuuriministeeriumi ja Integratsioonifondi toetusel loodi tasuta mobiiliäpid Walk Talk ja Multikey. INSA toel mitmekesistati keeleoskustaseme testimise võimalusi, loodi võimalused kodakondsuseksami näidisülesannetega tutvumiseks, toetati erinevaid projekte ja ühistegevusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Jätkati 2016. aastal alanud eesti keele ja kultuuri tundmise klubide tööd. 2018. aastal osales 52s keelelise ja kultuurilise kümbluse klubis 832 inimest. INSA korraldas kaks eesti keele messi, mille eesmärk oli viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad koolitusasutused ja kirjastused. Messil sai tutvuda erinevate keeleõppemetoodikate ja õppematerjalidega. Eesti keele messe külastas kokku ligikaudu 1 400 inimest (Narvas ca 400 ja Tallinnas ca 1000 isikut). Keelekohvikute formaadi käivitamine Eestis on tasakaalustanud ja täiendanud keeleõppemaastikku. Iganädalaselt toimusid keelekohvikud 18 kohas Tallinnas, Maardus, Keilas, Paldiskis, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis. 15 Ühtekokku on keelekohvikuid külastatud 2 655 korral. Koostöös Tartu Ülikooliga on alustatud uute eesti keele õpetajate ja keelekohvikute eestvedajate koolitusi. Tegevused viidi ellu Kultuuriministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud lepingu raames. INSA nõustamisteenuses osales ligikaudu 1 275 isikut. Peamised nõustamisteemad olid eesti keele õppe ja harjutamise võimalused, elamisloa ja kodakondsuse taotlemine ning teave lõimumist toetavate tegevuste ja teenuste kohta. 2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aasta sügisel. Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja integratsiooniinfo.ee) ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest infokanalitest. Nõustamisveebi arendamisel on tõhustatud vähelõimunutele suunatud teabe levikut ning loodud kolmekeelne platvorm valdkonnaülese infokanalina. Ühtse standardi alusel töötavate nõustajate arvu suurendamiseks pakuti 168 ametnikule nelja koolitusmoodulit, mis ametkondadevahelist koostööd. Etendusasutuste ja muuseumide hangitud tehnilised vahendid ja seadmed pakkusid eesti ja muu maailma kultuuriprogramme mitmes keeles suurendades kultuuritarbimist vähelõimunud inimeste, sh uussisserändajate hulgas. Näiteks on muuseumid hankinud audiogiide ja nende laadimisseadmeid (Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum) ning tarkvara ja kujunduse videogiidide rakendusele (SA Eesti Vabaõhumuuseum, Tartu Ülikool), et vahendada ekspositsiooni interaktiivsel viisi muukeelsele külastajale. Samuti on ostetud puuteekraane koos miniarvutite ja vastava tarkvaraga. Teatrid on hankinud peamiselt tõlkesüsteemiga seonduvalt nii riist- kui tarkvara: arvuteid, LED-ekraane, subtiitrite tarkvaralitsentse, projektoreid, objektiive jms. Hangitud tehnilisi vahendeid kasutas 2018. aastal 4 149 inimest. Tabel 6. Õiguslik-poliitilise lõimumise toetamine Meetme 2.2. indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite täitmine 2018 sihid 2020 Teavitust läbiviivate organisatsioonide arv 1 org 1 org Allikas: SiM Tegevustes osalenud määratlemata 431 in - kodakondsusega inimeste ja teiste kolmandate riikide kodanike teadlikkus Eesti kodakondsusega kaasnevatest õigustest ja kohustustest Allikas: INSA Toetatud organisatsioonide arv 031 2 org Allikas: INSA Kodakondsusvaldkonna arengut mõjutas 2018. aastal kodakondsuse seaduse muudatus, mis jõustus 1. jaanuaril 2019. aastal. See käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ning riik võimaldab talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust. Seadusmuudatuse ettevalmistamisel, arvestati suutlikkusega pakkuda keeleõpet kuni 1 000 inimesele aastas.32 31 Inimõiguste organisatsioonide projekte eraldi ei toetatud. 32 2019. a jaanuari seisuga oli huvilisi üle 1600. 16 2018. aastal jätkus kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumine. Koolitusel osales 314 inimest, kellele tutvustati kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistati Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on eeldus kodakondsuse taotlemisel. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas määratlemata kodakondsusega isikuid Eesti kodakondsuse saamise võimalustest igapäevatöö käigus. Kõigi Eestis sündinud laste vanematele, kes saavad automaatselt elamisloa, selgitati ka kodakondsuse saamise võimalust. 2018. a lõpus saatis siseminister kirjad kõigi laste vanematele, kes ei kvalifitseerunud kodakondsuse seaduse 2016. a jõustunud muudatuste alla ja selgitas, mida on vaja teha lapsele Eesti kodakondsuse saamiseks. Selliseid kirju saadeti 117. Justiitsministeeriumi toel pakuti riigikeele õpinguid 458-le kinnipeetule, neist tegi tasemeeksami positiivsele tulemusele 207 kinnipeetut. Riigikeele kursused on pooleli 187 vangil, kes alustasid õppimist 2018. aastal, kuid lõpetavad õppe 2019. aastal. Portaalis www.juristaitab.ee ajakohastati 38 vene keelde tõlgitud õigusakti. 2018. aastal teenindas Eesti Õigusbüroo 2 396 venekeelset klienti. Tabel 7. Võrdse kohtlemise edendamine tööturul Meetme 2.3. indikaator Meetme indikaatori Meetme indikaatori täitmine 2018 siht 2020 Tegevustesse hõlmatud organisatsioonide arv 033 10 org Allikas: INSA 2018. aasta I kvartali jooksul lõpetati Interreg Kesk-Läänemere programmi ja Kultuuriministeeriumi kaudu rahastatud mentorlusprogramm 20-le töötule vähelõimunud püsielanikule ja viidi lõpuni mitmekesisust väärtustavad tegevused töökollektiivides. Tegevuse tulemusena on paranenud projektis osalenud inimeste toimetulek tööturul, suurenenud teadlikkus mitmekesisest töökeskkonnast ja kasvanud organisatsioonide valmisolek võtta tööle erinevatest rahvustest inimesi. Inimõiguste Keskus viis läbi hanget „Mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamine”. Projekti eesmärk on kujundada läbi mitmekesisuse märgise konsultatsiooni- ja tööandjate võrgustiku tööriist töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks ja mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioonis. Aprilliks 2018 oli nõustamist saanud ja märgise väärilised 17 ettevõtet-organisatsiooni. Rahandusministeerium avalikustas „Avaliku teenistuse aastaraamatu 2017“, milles käsitleti muust rahvusest ametnike osakaalu avalikus teenistuses. Aastaraamat märgib, et ametnike, eriteenistujate ning töölepinguliste hulgas on teisest rahvusest teenistujate osakaal suurim töölepinguliste teenistujate seas – (12,6%). Teisest rahvusest ametnikke on 8,5% ja ministeeriumites töötab vaid 2,4% teistest rahvustest teenistujaid. 33 Võrdse kohtlemise projekte eraldi ei toetatud. 6.02.2018 toimus piiriülese koostööprojekti CROSS CB525 raames mitmekesisuse juhtimise koolitus eesmärgiga suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Koolituse viisid läbi mitmekesisuse valdkonna eksperdid Eesti Inimõiguste Keskusest. 17 Valdkondlikult on teistest rahvustest teenistujaid kõige rohkem (15,3%) siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja vanglad. Muust rahvustest ametnike osakaalu suurendamiseks pakuti aastaraamatus erinevaid sekkumismeetmeid, nagu paremini planeeritud avaliku teenistuse värbamisprotsessid ning täiendhariduse võimalused (nt erialase eesti keele kursused) tulenevalt kaasaegsetest mitmekesisuse juhtumismudelistest ning kasutades Eestis kättesaadavaid ressursse; teavitada potentsiaalseid kandidaate töövõimalustest nende eelistatud meediakanalite kaudu; analüüsida koostöövõimalusi ülikoolidega (nt avalike teenistujate ja tudengite avalike probleemide analüüsile suunatud arutelud, potentsiaalsete lahenduste testimised jms). 1.3 Alaeesmärk 3. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud Tabel 8. Kolmanda alaeesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatori indikaatori siht täitmine 2018 2020 Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osakaal, kes 88,1% 70% hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Allikas: SiM Koolituste läbinud uussisserändajad hindasid, et nende eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Suur osa uussisserändajatest on Eesti eluga hästi kohanenud, kuid keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomine eestlastega on valdkonnad, mis vajavad jätkuvalt suurt tähelepanu. Tabel 9. Kohanemiskoolituste pakkumine uussisserändajatele Meetme indikaatorite Meetme Meetme 3.1. indikaator täitmine 2018 indikaatori siht 2020 Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle seiratakse 2019.a 3902 inimest., eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja 1480 koolituskorda34 inimest, kellest teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri 90% hindab, et kohta on paranenud nende teadmised on Allikas: SiM paranenud Uussisserändajate kohanemisvaldkonna 2018. aasta olulisima mõjuga tegevused olid kohanemisprogrammi raames pakutud koolitused ja vajalike teenuste arendamine ja väljatöötamine. 34 Siseministeerium hakkab seirama kohanemisprogrammi läbinute arvu alates 2019. 18 Kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osatähtsus, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on kõrge oli 2017. aastal 88,4% ja 2018. aastal 88,1%. Koolituse läbinud hindasid, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015–2018 oli baas-, töö- ja ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,7 punkti 5-punktisel hindamisskaalal.35 Kohanemisprogrammi rakendamise perioodi jooksul (01.08.2015-31.12.2018) on kohanemisprogrammi suunatud kokku 27 540 uussisserändajat ning kõikide suunatute osalemisprotsent on 14,7%.36 Kokku pakuti 53 keeleõppekoolitust, 17 töö- ja ettevõtlusmooduli, 19 baasmooduli, 10 peremoodul, 2 teadusmooduli, 3 õppimismooduli ja 8 laste- ja noortemooduli koolitust. Kokku läbiti koolitusi 1 457 korral. Selleks, et tagada uussisserändajate sujuv kohanemine Eesti eluoluga on oluline tõsta Eestisse saabuvate uussisserändajate teadlikkust kohanemiskoolitustest ning koolitustel osalemise võimalustest. Antud eesmärgi saavutamiseks kasutati 2018. aastal kommunikatsioonifirma teenust, mille tulemusena suudeti 2018. aastal tõsta kohanemiskoolitustel osalemiste arvu paarisaja osaluskorra võrra. Ka edaspidi on plaanis jätkata professionaalse kommunikatsioonifirma teenuste kasutamist kohanemisprogrammi võimaluste tutvustamisel sihtrühmale.37 Tabel 10. Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine Meetme indikaatorite Meetme indikaatori Meetme 3.2. indikaator täitmine 2018 siht 2020 Arendatud või väljatöötatud teenuste arv 5 teenust 15 teenust Allikas: SiM 2018. aastal jätkas Siseministeerium uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisega. 2018. aastal arendatavad teenused olid: 1. PPA välismaalaste õigusliku nõustamise teenus ning PPA kodulehe www.politsei.ee mitmekeelsuse arendamine38; 2. uussisserändajatele vabatahtlikus tegevuses osalemise võimaluste loomine ja vabatahtlike ühenduste võimestamine; 3. perearstiteenuse kättesaadavuse parendamine; 4. rändestatistika koostamine; 5. rahvastikuregistri arendamine.39 2018. aastal jätkati uussisserändajate infoplatvormi www.settleinestonia.ee rakendamisega, mis pakub infot kohanemisprogrammi, selles osalemise tingimuste kohta ning võimaldab registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele. Partneriks lisandus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). 35 Siseministeerium. 36 Projekti „Toetuse andmise tingimuse uussisserändajate kohanemiseks“ seirearuanded perioodi 01.08.2014- 31.12.2018 kohta. 37 Ibid. 38 2018. aastal jätkas PPA migratsioonialase nõustamisteenuse arendamise ja pakkumisega. 2018. aasta jooksul nõustati kokku ligi 15 000 korral, mis on ligikaudu 5000 nõustamise võrra suurem kui 2017. aastal. See näitab, et vajadus, teadlikkus ning nõudlus PPA migratsioonialase nõustamisteenuse järgi on kasvanud. Samuti on teenuse tarbijate rahulolu teenusega väga kõrge. 39 Ibid. 19 Siseministeerium rahastas IOMi projekti AMIF2017-7 „Rahvusvahelise kaitse saanud isikute kohanemisprogramm II“, mille raames toimus 3 koolitust ja koolitati 27 sihtrühma liiget. Uuendati nii koolitus- kui infomaterjale ja täiendati koolitusmetoodikat. Valdavalt viidi muudatused sisse järgmistes teemades: elamisload ja dokumendid, töötamine, Eesti ühiskond ja haridussüsteem. Samuti töötati koos sotsiaalministeeriumiga välja lähisuhte vägivalda käsitlevad metoodilised materjalid. Lisaks on korraldatud kohtumisi Eesti Töötukassa, Vao ja Vägeva majutuskeskustes ning MTÜ Eesti Pagulasabiga. 20 2. TEISTE ARENGUKAVADE KAUDU ELLUVIIDUD LÕIMUMISEESMÄRGID 2.1. Eesmärk 4. Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel on konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses keskkonnas toimetulekuks Tabel 11. Neljanda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava indikaatori Lõimumiskava indikaatori sihid täitmine 2018 2020 Eesti keel teise keelena põhikooli 69 punkti (põhikool); 75 punkti 75 punkti (põhikool); 75 punkti lõpueksami ja gümnaasiumi (gümnaasiumi kõik õppevormid) (gümnaasiumi kõik õppevormid) riigieksami keskmine sooritustulemus Allikas: HTM Eesti keele tasemeeksami (B2) 18,6%% 32% sooritanute osakaal kõigist eesti keele tasemeeksami teinud kutseõppuritest Allikas: HTM Madala haridustasemega eesti emakeelega 11,2%; eesti erinevust ei ole mitteõppivate 18−24-aastaste keelest erineva emakeelega 12,2% eesti emakeele ja eesti keelest erineva emakeelega noorte osakaalu (%) erinevus Allikas: HTM Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus paranenud. Kutseõppurite osakaal, kes sooritasid eesti keele tasemeeksami (B2), on võrreldes 2017. aastaga kasvanud 5,7 protsendipunkti võrra. Madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate 18-24- aastaste seas on võrreldes eelmiste aastatega rohkem vene emakeelega noori, vahe eestikeelsete noortega on vähenenud. Tabel 12. Eesti keelest erineva emakeelega inimestele konkurentsivõimeliste haridusvõimaluste tagamine Meetme 4.1. indikaatorid Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite täitmine 2018 sihid 2020 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate 69,2% 90% osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) Allikas: HTM Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes 61,4% (vene õppekeel)/ 90% valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1 (%) 63,5% (koos Allikas: HTM keelekümblusega) Eesti keele kui teise keele riigieksami vähemalt 60% 81% 75% tulemusega sooritanute osakaal eksamil käinud gümnaasiumilõpetajate arvust Allikas: HTM 21 Põhikooliõpilaste jagunemine õppekeeleti on viimasel kümnel aastal püsinud võrdlemisi stabiilne. Eesti keeles (sh keelekümblusprogramm) õpib ca 80% õpilastest. Gümnaasiumiastmes õpib 99% õpilastest vähemalt 60% ainetest eesti keeles. Inglise keeles õppivate laste arv üldhariduses on kasvanud enam kui viis korda - kui 2007/2008. õppeaastal oli inglise keeles õppijaid 161, siis 2018/2019. õppeaastal juba 856. Inglise keeles saab 2018/2019. õppeaastal õppida kokku kümnes koolis. Kas osaliselt või täielikult vene keeles on võimalik õppida kokku 78-s koolis, sh neljas täiskasvanute gümnaasiumis. Põhikooli lõpuks oskas 69,2% eesti keelest erineva emakeelega õpilastest eesti keelt vähemalt tasemel B140. See on veidi enam kui viimastel aastatel keskmiselt. Ainult vene õppekeeles põhikooli lõpetajate41 hulgas on B1-tasemel eesti keelt oskajaid 61,4% (kui ka keelekümblust arvestada, siis 63,5%). See tulemus on pisut parem kui varasematel aastatel. Pärast gümnaasiumi eestikeelsele õppele üleminekut on gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus mõnevõrra paranenud. Esimesed gümnaasiumis vähemalt 60% õppest eesti keeles läbinud noored lõpetasid gümnaasiumi 2014. aastal. Kui siis jäi B2-keeletase saavutamata 22%-l lõpetajatest, siis 2018. aasta lõpetajatest oli selliseid noori 19%. Kasvanud on ka nende noorte osakaal, kes sooritavad B2-eksami kõrgel tasemel (üle 75 punkti) ja võiksid teha gümnaasiumi lõpus C1-eksami – viimastel aastatel on neid peaaegu 2/3 kõigist neist, kes tegid eesti keele teise keelena riigieksami42. Jätkusid vene õppekeelega koolide õpetajate eestikeelsed koostööpäevad, sh alates 2018. aastal koos eesti õppekeelega koolidega. Võeti suund eesti keele kui teise keele õppe käsitlemisele laiemalt ning keelekümbluse kõrval asutakse teadlikumalt toetama ka teisi keeleõppevõimalusi. Katsetatakse uute lähenemistega ning tõenduspõhiste uudsete keeleõppevõimaluste väljatöötamine on mh RITA programmist rahastatava suuremahulise rakendusliku rändeuuringu (2018–2020) üks eesmärke. 2016. aastal alustatud multikultuurse kooli pilootprojekti asemel käivitati 2017. aastal Koosõppiva Kooli projekt, mille eesmärgiks oli välja selgitada mitmekeelse ja mitmekultuurilise haridusasutuse tegutsemise parimad mudelid ning nende maksumus. Alates 2018. aastast võttis Koosõppiva Kooli projekti funktsiooni üle Tartu Ülikooli juhitav konsortsium rändeuuringuga „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“. 2018. aastal projekti tegevused jätkusid ja esitatud on esimesed vahearuanded ja –analüüsid, rahvastiku teemapaketi küsitlused ja teoreetiline raamistik.43 40 Kuna järjepidevalt on kasvanud nii keelekümbluses kui ka eesti õppekeeles õppivate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv, kellest osa teevad eesti keele kui esimese keele eksami, arvutati 2015. aastast eesti keele oskuse tase kõigi eesti keelest erineva emakeelega õpilaste hulgas. 41 St põhikooli lõpetajate hulgas, kes teevad B1-tasemeeksamiga ühildatud eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami. 42 Võimalikest punktidest vähemalt 75% saanud isikud on hinnanguliselt võimelised ühe astme võrra kõrgemal tasemel keeleeksamit sooritama. 43 Vt täpsemalt siit https://ranne.ut.ee/projekti-teemakokkuv%C3%B5tted 22 2018. aastal jätkusid Eesti-sisesed õpilasvahetused. 2018. aastal kasvas liitunud koolide arv 171 koolini, neist 39 on vene või kakskeelse õppega koolid (peamiselt Ida-Virumaal ja Tallinnas, aga ka Tartus). Õpilasvahetuses osales 2018. aastal 263 õpilast, neist 82 asus õppima eestikeelsest koolist venekeelsesse kooli või vastupidi. Viidi läbi väikeprojektide konkurss eesmärgiga luua täiendavaid võimalusi paindlikuks keeleõppeks eesti ja muu emakeelega laste ühistegevuste kaudu. Rahastati 10 projekti. Toetati kutseõppurite ja üliõpilaste erialast riigikeele- ja võõrkeelte õpet, et parandada nende karjäärivõimalusi ja mobiilsust tööturul. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud täiendavas eesti keele õppes alustas kutse- ja ülikoolide esitatud tegevuskavade alusel täiendavat eesti keele õpet 2018. aastal 616 õppurit. Samal aastal lõpetas 728, katkestas 16, jätkas õpinguid 48 õppurit (andmed on kutse- ja kõrghariduses kokku). Nõustamisvõrgustiku toel pakkus MTÜ Pagulasabi haridusasutustele üle Eesti tuge 28-l juhul. Tegevustest sai osa 1 018 inimest (639 haridustöötajat, 339 õpilast, 40 lapsevanemat). Haridustöötajate taotluste alusel toimus 20 erinevat tegevust, millest võttis osa kokku 423 inimest (339 õpilast, 273 õpetajat, 40 lapsevanemat). Toimus 2 nõustajate võrgustiku kohtumist, millest võttis osa kokku 31 inimest. Lisaks korraldati 6 koolipere ja 2 lasteaiapere koolitust kokku 366-le haridustöötajale. 2018. aastal viidi hoolivate väärtuste tegevuskava44 raames ellu erinevaid tegevusi, sh toimusid vaenukõne ennetuse töötoad ja inimõiguste hariduse koolitus noorsootöötajatele. Lisaks korraldati erinevaid üritusi noortele, noorsootöötajatele ja õpetajatele ning viidi läbi hoolivate väärtuste tegevuskava teavitustegevusi (nt venekeelne noortefoorum Tartu Ülikooli Narva Kolledžis). Tabel 13. Eesti keelele ülemineku, keelekümbluse ja lõimitud aineõppe läbiviimise ja rakendamise toetamine Meetme 4.2. indikaatorid Meetme Meetme indikaatorite indikaatorite sihid 2020 täitmine 2018 Eestikeelses õppes ja keelekümblusklassides osalevate 31% suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osakaal (%) Allikas: HTM Eestikeelsete tundide osakaal kõikidest tundidest 22% suureneb eesti/vene ja vene õppekeelega koolide põhikooliastmes, kus ei toimu keelekümblust Allikas: HTM Eesti keele õppe taseme parendamiseks vene õppekeelega koolides jätkati keelekümblusprogrammi tegevustega. 2018/2019.õa osaleb programmis ligi 11 000 last. Programmiga on liitunud 37 kooli ja 68 lasteaeda. Põhihariduse statsionaarses õppes õpib peaaegu 31 000 eesti keelest erineva emakeelega õpilast. Neist ligi 6 200 (20%) osaleb keelekümbluses, 3 400 (11%) õpib eesti ja umbes 21 000 (68%) vene õppekeeles. Alates 2007. aastast on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud. 44 Vt. täpsemalt siit https://noored.ee/uudised/vaartuskampaania/ 23 2018/2019. õppeaastal õpib eesti keeles 2017/2018 õppeaastaga võrreldes 14% enam eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. (2017/18 õppeaastal õppis neid 2016/2017 õppeaastaga võrreldes 13% enam, 2016/2017 õppeaastal 2015/2016 õppeaastaga võrreldes 5% enam.) 2018. aasta septembris käivitus pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Pilootprojekti raames võeti tööle 53 uut eestikeelset õpetajat Ida- Virumaal ja Tallinnas. Lisaks toetati pilootlasteaedade eestikeelsete õpetajate ja rühmameeskondade (200 osalejat) täienduskoolitust 4 EAP ulatuses. Tallinna Ülikool viib läbi pilootprogrammi rakendusuuringu, mille tulemustest lähtuvalt tehakse ettepanekud eestikeelsete õpetajate professionaalsuse ja eesti keele õppevahendite toetamiseks koolieelsetes lasteasutustes, et tagada kõigile lastele kvaliteetne eesti keele omandamine alushariduses. Arvestades seniseid pilootprojekti tulemusi lasteaedades on mõistlik rakendada eestikeelset õpetajat kõikides muu õppekeelega 3-7-aastaste laste lasteaiarühmades. Eesti keele kui teise keele õpetamise tegevuskava arendamiseks alushariduses kaardistati valdkonna õppematerjalid ja takistused eesti keele kui teise keele õpetamisel. Analüüsi tulemuste põhjal olid eesti keele koolitusi ja nõustamist võimaldatud keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedadele. Samas eesti keele kui teise keele õpetajate ning eesti ja muu õppekeelega lasteaedade õpetajate koolitusvajadused eesti keele kui teise keele valdkonnas olid katmata. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele kui teise keele õppematerjali ja täienduskoolituse võimaldamiseks. Tallinna Ülikooli ja Vaasa Ülikooli koostöös on välja arendatud rahvusvaheline moodul keelekümbluse õppe tõhustamiseks ülikoolides. Täienduskoolitus on kavandatud teemal „Keelekümblus muu õppekeelega ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele“. Briti Nõukogu programmi raames toetati Ida-Virumaa lasteaedade eesti keele kui teise keele õpet ja võrgustikutööd. Kolmes Tallinna mitmekeelses gümnaasiumis käivitati pilootprogramm, mis lubab pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppes koos süvendatud eesti keele õppega, mis võimaldab gümnaasiumilõpetajatel saavutada kuue aastaga eesti keele C1-tase. Koolid rakendasid omal valikul erinevaid keeleõppe viise. Programmiga alustati 2017. a oktoobris. 24 2.2. Eesmärk 5. Eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivne osalemine noorsootöös ja tihedate kontaktide loomine eestikeelsete eakaaslastega Tabel 14. Viienda eesmärgi indikaator Lõimumiskava indikaator Lõimumiskava Lõimumiskava indikaatori täitmine indikaatori siht 2020 2018 Noorte kaasatus noorsootöös omavalitsustes, mille 44,3% 45% elanikkond on enamuses eesti keelest erineva (noorte kaasatus emakeelega, võrdluses Eesti keskmisega noorsootöös 60% (Eesti keskmine) Allikas: EHIS omavalitsustes, mille elanikkond on enamuses mitte- eestlased võrdluses Eesti keskmisega)45 57,8% (noorte kaasatus noorsootöös , % noorte koguarvust) Tabel 15. Võimaluste suurendamine noorte omaalgatuseks, ühistegevuseks ja osaluseks Meetme indikaatorite Meetme indikaatorite Meetme 5.1. indikaator täitmine 2018 siht 2020 Organiseeritud osalusvõimaluste arv 54,4%46 200 Allikas: HTM Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalagatust ja noorteprojektide korraldamist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Noortevaldkonnas viidi ellu tegevusi, mis toetasid noorte omaalgatuslike ideede ja noorteprojektide elluviimist, sh tõrjutusriskis noorte kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldati noorte omaalgatuslike ideede elluviimiseks projektikonkurss „Nopi Üles“. 2018. aastal sai toetust 58 noorte omaalgatuslikku projekti. Lisaks viidi ellu programmi „Noortekohtumised“, mille eesmärk on suurendada Eestis elavate 11-19-aastaste erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, üksteisemõistmist ja arengut, kasvatada osalejate kultuuriteadlikkust, avatust ning sallivust. Noortekohtumiste puhul on tegemist erineva kultuuritaustaga noortegruppide koostööprojektiga, projekti töötavad välja ja viivad ellu noored ise. Kokku toetati 2018. aastal 41 noortekohtumise projekti. Eraldati noorteühingute aastatoetust 18-le ühingule ning toetati noorte osaluskogude tegevust. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 37 noortevolikogu, tegutses omavalitsustes 22 noorte aktiivgruppi. 45 Seoses KOV reformiga mõõdetakse 2018. aastast alates eesmärgiks seatud noorte osalusvõimaluste taset osakaaluna omavalitsuste koguarvust. 46 Organiseeritud osalusvõimaluste (noortevolikogude jm noorte osaluskogude arv) osakaal omavalitsuste koguarvust (%).Seoses KOV reformiga mõõdetakse 2018. aastast alates eesmärgiks seatud noorte osalusvõimaluste taset osakaaluna omavalitsuste koguarvust. 25 Noortevaldkonna töötajatele, sh eesti keelest erineva emakeelega noorsootöötajatele, olid kättesaadavad erinevad koolitusvõimalused. Euroopa Sotsiaalfondi toel olid kättesaadavad: pikaajalised arenguprogrammid, temaatilised koolitused (sh vaenukõne ennetuse teemaline koolitus), piirkondlikku arengut toetavad koolitustegevused ning koolitustegevused, mis tugevdavad noorsootöö praktikat rahvusvahelise teadmise ja oskusega. 2.3. Eesmärk 6. Eesti keelest erineva emakeelega elanikele on tagatud võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul Tabel 16. Kuuenda eesmärgi indikaatorid Lõimumiskava indikaatorid Lõimumiskava indikaatori Lõimumiskava täitmine 2018 indikaatori sihid 2020 Töötuse määr eestlaste ja teisest rahvusest elanike erinevus 1,5 korda erinevus 1,5 korda seas Allikas: Statistikaamet Tööhõive määr eestlaste ja teisest rahvusest elanike eestlased- 69,8%; eestlased - 66,9% seas teisest rahvusest elanikud- teisest rahvusest Allikas: Statistikaamet 64,3% elanikud - 63,2% Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud ning vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. Teisest rahvusest elanike olukord tööturul on paranenud: hõivatute arv suurenes ja töötus vähenes. 2018. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 56,4% eksamil käinutest, mis on 1,9 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aastal. Samuti on kasvanud enesehinnaguline eesti keele oskus – eesti keelt oskavad hästi umbes pooled (43 kuni 54%) eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest. 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15 kuni 74 alla 10%.47 Inimeste tööturult väljalangemise ennetamiseks pakuti nii töötutele kui ka töötavatele inimestele Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet. Õppimiseks oli võimalik tuge saada neil töötavatel inimestel, kes on ammu omandanud hariduse, kelle terviseseisund on halvenenud või kelle eesti keele oskus ei vastanud tööturu nõudmistele. Töötukassa andmetel osales 2018. aastal tööturuteenustel 18 551 töötut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Kõige enam osaleti tööturukoolitusel (24% kõikidest osalemistest), karjäärinõustamisel (18% kõikidest osalemistest) ja tööotsingu töötoas (14% kõikidest osalemistest). 47 https://www.kul.ee/et/rakendusuuring-eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute-eesti-keele-ope- loimumis-ja 26 Tööturuteenustel osalejate osakaal registreeritud töötute hulgas, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, oli 2018. aastal 37,2% (keskmiselt kuus). Teenusel „Minu esimene töökoht“ osales 1 409 isikut, sh 510 isikut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Mobiilsustoetuse teenusel osales 2018. aasta jooksul 542 isikut, sh 168 isikut, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel. Ida-Virumaa elanikele suunatud täiendavatel teenustel osales ja/või töökoha loomise toetusega asus tööle 2018. aastal kokku 465 isikut. 2018. aastal avati kasutajatele eesti keele B1-taseme e-õppe kursuse „Keeletee“ (www.keeletee.ee) ning tänaseks on võimalik kasutada kuut esimest peatükki. Lõplikult valmib kursus augustis 2019. aastal. Keeletee võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel, pakkudes selleks nii lugemise, kirjutamise kui ka teksti mõistmisega seotud harjutusi. E-kursus on tasuta ning e-kirja vahendusel saab nõu ja abi küsida ka eesti keele õpetajalt. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele kursusele Keeleklikk (www.keeleklikk.ee). 27 3. ARENGUKAVA JUHTIMINE, ELLUVIIMINE JA SEIRE Vabariigi Valitsus kiitis 17. mail 2018. aastal toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani aastateks 2018-2020. Alates 2020. aastast planeeritakse riigi eelarvestrateegia lõimumisvaldkonna Kultuuriministeeriumi elluviidavaid tegevusi riigi tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku protsessis koostatava Lõimumisprogrammi alusel. Teised ministeeriumid planeerivad lõimumise valdkonnaga seotud ja panustavaid tegevusi enda juhitud programmides. Lõimumisvaldkonna eesmärgid saavutatakse ministeeriumide tegevuste koosmõjus. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” §-st 5 ja riigieelarve seadusese §-st 19 lg 3, Kultuuriministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõimumise valdkonna arengukava aastateks 2021-2030 koostamiseks. Lõimuv Eesti 2030 koostamisega alustati 2018. aastal. 8.jaanuaril 2019. aastal viidi Telliskivi Loomelinnakus Tallinnas läbi lõimumise visiooniseminar48. Uue lõimumiskava koostamise plaani tutvustati ka Linnade ja Valdade Liidu lõimumisvaldkonna töörühmas ning LE2020 juhtkomitee ja juhtrühma kohtumisel. Loodud on Lõimuv Eesti 2030 koostamise teemaline veebileht Kultuuriministeeriumi kodulehel www.kul.ee/et/loimuv-eesti-2030. Selleks et lõimumispoliitikat kujundavad ministeeriumid oleksid kursis toimuvate arengutega, korraldati 2018. aastal erinevaid koostööüritusi, nagu lõimumise akadeemia Koolimäel ja välitööd Ida-Virumaal, mille raames korraldati Ida-Virumaa kaheksas omavalitsuses poolsada üritust, millesse oli kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke ning kohaliku elu eestvedajaid.49 Parandamaks eesti keele õppe võimalusi ja selle tulemuslikkust täiskasvanutele loodi eri ametkondade vaheline koostöövõrgustik, kus arutatakse täiskasvanute keeleõppe korraldust. Võrgustikus osalevad Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning nende haldusala asutused (Integratsiooni SA, Töötukassa, SA Innove). Tänaseks on valminud ülevaade erinevate asutuste pakutavate tegevuste mahust, hinnast, osalejate arvust, õpetajate kaasatusest ning piirkondadest, kus õppimine toimub. Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud keeleõppe rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018)50 näitas, et täiskasvanute eesti keele õppe nõudluse ja tasuta koolituste pakkumise maht ei ole tasakaalus: riiklikult pakutud koolituste maht on olnud aastati erinev, jäädes vahemikku 2 000 kuni 6 000 inimest aastas, kuid inimesi, kes lähema kolme aasta jooksul plaanivad eesti keelt õppida, on ca 52 000–68 000. 2018. aastal pakuti erinevate riigiasutuste poolt tasuta eesti keele õpet ca 10 000 inimesele. Töötukassa ja Integratsiooni SA pakutud koolitused katsid 87% sellest sihtrühmast. 48 vt. täpsemalt siit https://www.kul.ee/et/loimuv-eesti-2030-avaseminar 49 vt. täpsemalt siit https://www.kul.ee/et/uudised/ametnike-valitood-taitsid-eesmargi 50 Ibid. 28 2018. aastal Kultuuriministeerium sõlmis lepingu OÜ Gravitas Consult-iga, kes viis läbi LE2020 riigieelarvest rahastatavate tegevuste vahehindamise. Vahehindamise vahearuanne esitati kultuuriministeeriumile 2018. aasta detsembris.51 2018. aasta septembris sõlmiti leping AS-ga Civitta, kes teostab LE2020 ESFist rahastatavate tegevuste vahehindamist. Vahehindamise lõpparuanne avalikustatakse 2019. aasta juulis. 17.-23. septembril 2018 külastasid Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, EAS-i ja INSA esindajad Ontario provintsi valitsusasutusi ja -ameteid eesmärgiga tutvuda Kanada lõimumis- ja rändevaldkonna parimate praktikatega. 19.-21. novembril toimus õppevisiit koos spordivaldkonna eestvedajatega Saksamaale kogemuste saamiseks spordi- ja lõimumisvaldkonna koostööks. 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS 2018. AASTAL Lõimumiskava 2018. aasta rakendusplaani eelarve maht oli 14 344 869 eurot (planeeritud summa (16 007 095 eurot).52 2018. aasta rakendusplaani finantsvahenditest moodustas 76% (10 853 106 eurot) alaeesmärk 1, 11% (1 542 817eurot) alaeesmärk 2, 7% (979 982 eurot) alaeesmärk 3. Lõimumiskava arendus- ja administreerimiskulud moodustasid 6% (968 964 eurot). Lisaks riigieelarvelistele vahenditele viiakse lõimumiskava tegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020 vahenditest, mis rakendusid 2015. aastal. Lõimumiskava 2018. aasta tegevusi rahastasid Kultuuriministeerium (12 645 345 eurot), Haridus- ja Teadusministeerium (176 000 eurot), Justiitsministeerium (162 598 eurot), Siseministeerium (1 314 149 eurot) ning Sotsiaalministeerium (11 700 eurot). Rakendusplaani kulud on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga 2018–2021 ning kaeti Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvetest. Aruande lisa 1 annab täpsema ülevaate 2018. aastal kasutatud ja planeeritud eelarvelistest vahenditest rakendatud meetmete kaupa. 51 Vt täpsemalt siit https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_re_vh_02.04.19.pdf 52 Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja ruumide leidmine, meeskonna moodustamine, sh värbamine ja koolitamine võttis aega. Sisuliste tegevuste elluviimist alustati sügisel 2018 asenduspindadel. Tallinna eesti keele maja avas oma uksed jaanuaris 2019. Narva eesti keele maja alustab oma tööd uutes ruumides 2019. aasta teisel poolaastal. 29 5. ÜLEVAADE OLULISEMATEST ARENGUKAVA TEGEVUSTEST 2019. AASTAL Koostatakse „Lõimuv Eesti 2030“ strateegia eelnõu. Terve aasta vältel toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud. Neist võtavad nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel osa arengukavaga seotud riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik huvitatud Eesti elanikud. Strateegia koostamist saab lisaks jälgida kultuuriministeeriumi kodulehe vahendusel. Tehakse tihedat koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega kohalike omavalitsuste kaasamiseks lõimumisvaldkonda. Kultuuriministeeriumi eesmärk on ühiselt läbi mõelda tegevused, millega KOVid saaksid lõimumisse panustada ning neid ka rakendada. 2019. aastal töötatakse välja integratsiooni monitooringu mõõdikud ning koostatakse monitooringu läbiviimiseks hanke lähteülesande. Monitooringu andmeid täiendatakse Statistikaameti lõimumisnäitajate andmebaasiga53, mis sisaldab mitmeid olulisi haridus- ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid kodukeele, rahvuse ning soo lõikes. 2019. aasta suvel esitletakse LE2020 vahehindamise (riigieelarvest ja ESFist rahastatavate tegevuste) tulemusi. Aidatakse kaasa eesti keele majade rakendamisele. Eesti keele majad on loodud INSA üksusena Tallinnasse ja Narva. Eesti keele õpe ja seda toetavad teenused käivituvad selleks sisseseatud ruumides tervikmahus 2019. aastal. Eesti keele õppekohtade arv on kasvanud ja inimeste ootus eesti keele majadele, eriti Narvas, on suurenenud. Eesti keele majades hakatakse korraldama tasuta eesti keele kursusi ning muid tegevusi, mis võimaldavad keelt vahetult kasutada. Rahvuskaaslaste tagasipöördumise sujuvamaks muutmiseks luuakse INSA juurde vastav nõustamise tugiüksus. Tugiüksuse eesmärgiks on kohanemisteenuste väljatöötamine ja tugivõrgustiku loomine tagasipöördumise soodustamiseks. 53 Kättesaadav aadressil: www.stat.ee/loimumine. 30