Kiri

Digikultuuriaasta 2020 07.06.2019 01100100 01101001 01100111 01101001 01101011 01110101 01101100 01110100 01110101 01110101 01110010 01101001 01100001 01100001 01110011 01110100 01100001 0010 0000 0010 0000 Idee pakkujad: Muinsuskaitseamet, Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Eesti Rahvusringhääling Tere! Teeme siinkohal eelmainitud asutuste nimel ühise pakkumise Digikultuuriaasta 2020 vedamiseks. Mõtteid on palju ja ilma kirjatüüpi väga pisikeseks pitsitamata neid ühele leheküljele ära ei mahuta. Olgu siinkohal toodud peamised lähtekohad. Kui need mõistlikud tunduvad, saab ju lisast edasi lugeda. Digikultuuriaasta peaks valdavas osas toimuma digiruumis , virtuaalruumis, maailmakõiksuses. Jah, toimub nii kontserte kui konverentse, ent need on kättesaadavad ilmavõrgus. Seeläbi on kõik sündiv pidevalt olemas kogu maailmas ja aitab ühendada iga ilmanurga eestikeelseid inimesi ning teha meid digituttavamaks teistelegi. Jagame aasta põhiteemadeks: võimalused, vahendid, tervis ja ühiskondline mõju. Keskendume loomisele, loovusele ja loojale. Ühendame mineviku, oleviku ja tuleviku . Vaeme vajadusi ja võimalusi Digikultuuriaasta võiks meie nägemuses kätkeda eneses lisaks akordsetele ja ainukordsetele aktsioonidele päris mitmeid tegevusi, mis saavad jääda kestma ka kauemaks. Rõhutame, et selleks, et uuendada, peab olema, mida uuendada. Et innovatsioon idaneb tugeva traditsiooni pinnasel, et futurism kasvab konstruktiivse konservatiivsuse kogemusest. Siiralt Teie /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janne Andresoo Siim Raie Eesti Rahvusraamatukogu Muinsuskaitseamet peadirektor peadirektor Lisa Digikultuuriaasta keskne idee ja persoon on digilooja – nii see looja: · kelle loomingut on digiteeritud , · kui ka see, kes loob digitaalselt, · see, kes kasutab varem loodud kultuuri uute tähenduste edastamiseks ja arendamiseks digitaalselt. Meie idee on alustada aastat kõige olemasoleva ja avalikult kättesaadava tutvustamisega, millega kultuuriasutused aastaid vaeva on näinud, sealt liikuda sujuvalt edasi uute tehnoloogiate ning digikultuuri sotsiaalse mõju suunas. Digikultuuriaasta algab s uurejooneliselt juba enne oma algust – 2019. aast a lõpus saab valmi s ERR-i uus voogedastuse meedia portaal. Temaatiliselt soovime aasta jagada neljaks: · KASUTATUD JA KASUTAMATA VÕIMALUSED Digitaalne vorm aitab kultuuri ja pärandit viia rohkemate inimesteni kui varem ning teha selle lihtsalt kättesaadavaks. Milliseid võimalusi on selleks seni kasutatud ja mida teha, et digitaalne kultuur ja kultuuripärand veelgi enamateni jõuaks? Sihtgrupina on siin võrdselt olulised nii eakad kui noored ja lapsed. Teema-aasta annab võimaluse esile tõsta seni tehtut ning toetada uusi initsiatiive, et tutvustada digiteeritud pärandit ja edendada selle kasutamist hariduses ja loomemajanduses. Need on näited individualistlikust lähenemisest. Teema-aastal peame läbi digikultuuri ühendama erinevaid valdkondi spordist pärandini, tarkadest tekstiilidest mustrite ja muusikani . Võimalikud tegevused: · tootear enduse konkurss, milleks pakub inspiratsiooni meie digiteeritud kultuuripärand · digikultuuri koostööprojektid erinevate valdkondade vahel, nt sport+teater , muusika+muuseum jne. · digikultuurimäng a la „ Pokemon-Go “ · Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi tegevuskava digiteeritud materjali promomine · Digiöö · kultuuri orienteerumine või kirjanduslik rattamaraton DIGITAALSED TEHNOLOOGIAD Kuidas sünnib kultuur, mille on loonud masin – milline kõla on roboti loodud laulul või mis toonides on tema tehtud maal? Teema-aastal otsime senisest enam kontakti it -firmade ja start- up - idega . Võimalikud tegevused: · roboti kontserdid ja näitused · krattide tutvustamine (ERR, Rahvusraamatukogu ja Muinsuskaitseamet) DIGITERVIS Digikultuuri võidukäik toob järjest reljeefsemalt esile ka sellega kaasnevad negatiivsed aspektid. Vähene digitaalne kirjaoskus ei võimalda küllastunud inforuumis allikakriitilist lähenemist. Ühtlasi ei garanteeri digitaalse info rohkus selle kvaliteeti ning erinevate vaatepunktide tasakaalustatust – valikud info tarbija eest on tehtud algoritmide poolt veel enne , kui ta ise sellest teadlik on. Isiklikul tasandil muutub üha olulisemaks ka igaühe digitaalne jalajälg, mis võib endas kätkeda ohte privaatsusele. Võimalikud tegevused: · Jaan Aru ja teiste ajuteadlaste digitervist parandavad loengud · ERR digitervise sõnumid · Digitervise videovõistlus õpilastele · Koostöö E-riigi Akadeemiaga digidemokraatia teemadel DIGIKULTUURI SOTSIAALSED MÕJUD Digikultuuri sotsiaalne potentsiaal on suurem, kui seda seni on kasutatud. Digitehnoloogiad aitavad kultuuri vahendada inimestele , kes kultuuri tegevuste st muidu osa ei võta. On kogukondi, mis kohtuvadki ainult tänu digitaalsetele lahendustele. Digikultuur avab piirid, nii territoriaalsed kui sotsiaalsed. Võimalikud tegevused: · Digikultuuri õppepäevad vanadekodudes, hooldekodudes jne · Digikultuur Prillitoosi (ainult näide) Näeme oma partneritena digikultuuriaastal ERR-i , Rahvusarhiivi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, muuseumeid, EAS´i , E- reside ntsuse kommunikatsioonimeeskond. Eesti Rahvusringhäälinguga seotud mõtted digikultuuriaastaks : Arvestades ERR-i suurt kontaktide arvu loeme ERR-i poolt pakutavate digikultuuri aasta tegevuste sihtgrupiks kogu eesti elanikkonda. - Uue ja kaasa egse paljude võimalustega järelvaatamis kesk k onna avamine digikultuuri aasta avapäeval. - Kogu ERR-i hõlmav kampaania „Elu on elamiseks“. Me ei taha öelda, et digimaailm on halb, vaid soovime seista selle turvalise tarbimise eest. Me soovime, et aeg, mida veedetakse digimeediat tarbides oleks "kvaliteetaeg". Kaasame arvamusliidreid, kes näitavad, kuidas digimaailma ja „Päris elu“ edukalt ühendada. - Kogu ERR-i hõlmav kampaania Online first (tööpealkiri), mille eesmärk on juhtida tähelepanu digikultuuri võimalustele, lähtudes eksperimendi korras ideest, kus näiteks ETV saated on "eetris" veebimeedias 1 tund varem kui lineaartelevisiooni saatekavas. Sealhulgas AK uudised. Projekt kaasab tele- ja raadiokanaleid ning veebi. - ETV digikultuuri eetriidendid (näiteks kultuuriobjektile on antud digitaalne lisaväärtus , tuntud maalil hakkavad tegelased liikuma jne). - ETV-s ja ERRi portaalis lühiklipid, mis selgitavad, mis asi on digikultuur ja mis on selle võimalused. - ERR-i Kultuuriportaali eraldi digikultuuriuudised . - Tallinna Ülikooli ja ERR-i ühise meediakonverentsi peateema on digikultuur (märts-aprill 2020). - Dokumentaalfilmide sari " Digi.dok " ETV2-s. Filmidele on lisatud lühike selgitav kommentaar, sarja avalinastus kinos Artis . - Uue ajastu Mõmmi-aabits. Lastesaade, kus robot Robert selgitab lastele digikultuuri erinevaid tahkusid. - Nutikultuur. Avalike salvestuste sari ERR-i stuudiotes või mujal avalikus ruumis. Loenguid peavad oma ala tipud. - Digikultuuriaasta sündmuste kajastus kõigil ERR-i platvormidel.