Kultuuriministeerium · 28. juuni 2019
Sisu (failidest)
Lisa 1. Rannalautri reg nr 31006 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6465666, Y = 379584 M 1:4447
Leppemärgid Info
ID 31006
Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd
Täpsusklass 10 m
Maakond Saare maakond
Omavalitsus Saaremaa vald
Pindala 13642
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6466021.00 379850.34
2 6465937.00 379916.88
3 6466040.50 380064.25
4 6466131.00 379987.19
5 6466052.50 379913.59
6 6465988.50 379978.75
7 6465948.50 379924.81
8 6465946.50 379915.41
9 6465955.00 379911.25
10 6465963.50 379905.03
11 6465971.00 379895.91
12 6465981.50 379885.38
13 6465985.50 379883.03
14 6465994.50 379877.66
15 6466000.50 379871.94
16 6466010.50 379863.03
17 6466015.50 379856.44
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 2. Rannalautri reg nr 31007 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6451153, Y = 384931 M 1:8470
Leppemärgid Info
Leht 1 / 3
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6451566.50 385585.94
2 6451664.00 385606.09
3 6451663.00 385614.03
4 6451663.00 385621.75
5 6451663.00 385627.47
6 6451663.50 385633.12
7 6451665.50 385639.25
8 6451667.50 385643.09
9 6451670.00 385647.91
10 6451672.00 385651.53
11 6451691.00 385666.50
12 6451704.00 385672.75
13 6451717.50 385684.66
14 6451739.00 385685.22
15 6451761.00 385682.50
16 6451771.00 385667.78
17 6451786.50 385662.91
18 6451801.50 385663.44
19 6451811.50 385658.53
20 6451843.00 385657.19
21 6451888.00 385677.31
22 6451907.50 385688.22
23 6451922.50 385692.62
24 6451954.00 385700.19
25 6451974.50 385516.19
26 6451694.00 385463.22
27 6451688.50 385464.28
28 6451684.50 385465.66
29 6451681.00 385467.28
30 6451677.00 385470.56
31 6451672.50 385473.62
32 6451669.50 385476.97
33 6451664.50 385479.91
34 6451661.00 385482.03
35 6451658.00 385485.34
36 6451656.50 385490.16
37 6451655.00 385495.19
38 6451651.00 385500.09
39 6451647.00 385502.66
40 6451643.00 385506.88
41 6451643.00 385511.28
42 6451642.50 385513.84
43 6451640.50 385516.38
44 6451639.50 385521.97
45 6451638.50 385527.06
46 6451636.50 385531.00
47 6451631.00 385534.25
48 6451627.00 385535.94
49 6451623.50 385539.84
50 6451621.00 385544.22
51 6451618.50 385547.28
52 6451612.50 385551.19
53 6451610.50 385554.09
54 6451608.50 385558.12
55 6451606.00 385564.12
56 6451603.50 385567.88
57 6451601.00 385571.22
58 6451597.00 385575.38
59 6451591.50 385580.91
Leht 2 / 3
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
60 6451755.00 385525.06
61 6451748.00 385585.38
62 6451656.50 385575.53
63 6451668.00 385516.47
Leht 3 / 3
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 3. Rannalautri reg nr 31008 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6438965, Y = 387184 M 1:5478
Leppemärgid Info
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6439343.50 387739.75
2 6439572.50 387523.38
3 6439465.00 387397.88
4 6439188.50 387650.88
5 6439466.50 387557.59
6 6439353.00 387683.12
7 6439286.00 387646.03
8 6439427.00 387506.59
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 4. Rannalautri nr 31009 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6456410, Y = 383233 M 1:4575
Leppemärgid Info
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6456834.50 383644.19
2 6456711.50 383389.16
3 6456626.50 383431.69
4 6456768.00 383699.72
5 6456786.00 383686.94
6 6456793.00 383674.16
7 6456820.00 383659.62
8 6456824.00 383651.59
9 6456775.50 383663.19
10 6456700.50 383505.53
11 6456731.50 383489.19
12 6456806.50 383641.38
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 5. Rannalautri reg nr 31010 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6453569, Y = 384830 M 1:3291
Leppemärgid Info
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6453924.50 385309.06
2 6453931.00 384993.28
3 6453774.00 384988.38
4 6453763.50 385301.88
5 6453831.00 385068.22
6 6453831.00 385085.16
7 6453801.00 385085.12
8 6453801.00 385068.34
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 6. Rannalautri reg nr 31012 mälestise ja kaitsevööndi piiri kaart
X = 6438507, Y = 386825 M 1:4142
Leppemärgid Info
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6438821.50 387229.03
2 6438894.50 387178.59
3 6438778.00 386985.00
4 6438696.00 387035.03
5 6438859.50 387170.66
6 6438833.50 387190.69
7 6438776.50 387101.19
8 6438805.00 387081.16
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 28.06.2019 nr 123
Rannalautrite kultuurimälestiseks tunnistamine
Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.
1. Tunnistan kultuurimälestisteks mälestise liigiga ajaloomälestis:
1.1. rannalauter (asukoht Läänemeri, Kuusnõmme laht; Saare maakond, Saaremaa vald, Kuus-
nõmme küla, Ranna KÜ 44001:001:0069, Pikanina KÜ 44001:001:0034).
1.2. rannalauter (asukoht Läänemeri, Varuli lõugas; Saare maakond, Saaremaa vald, Lahetaguse
küla, Kuressaare metskond 686 KÜ 72101:001:1340);
1.3. rannalauter (asukoht Läänemeri; Saare maakond, Saaremaa vald, Rahuste küla, Arima KÜ
72101:003:0193, Torni KÜ 72101:003:0298);
1.4. rannalauter (asukoht Läänemeri, Pilguse laht; Saare maakond, Saaremaa vald, Koovi küla,
Kooviranna KÜ 44001:003:0728);
1.5. rannalauter (asukoht Läänemeri, Laialiiva lõugas; Saare maakond, Saaremaa vald, Kotlandi
küla, Päniska KÜ 44001:004:0274);
1.6. rannalauter (asukoht Läänemeri; Saare maakond, Saaremaa vald, Rahuste küla, Pärtli KÜ
72101:003:0275).
2. Kehtestan käesoleva käskkirja punktides 1.1.–1.6. nimetatud mälestiste piirid ja
mälestiste kaitsevööndid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–6.
3. Käesoleva käskkirja punktides 1.1.–1.6. nimetatud mälestiste kaitsevööndite eesmärk on
tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning käskkirja punktis 1.1.
nimetatud kinnismälestisel lisaks tagada kinnismälestise vaadeldavus.
4. Muinsuskaitseametil kanda mälestiste ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste
registrisse ja Maa-ameti kaardile ning teha käskkiri menetlusosalistele teatavaks.
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks
tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine
Käskkirja punktides 1.1.–1.6. nimetatud rannalautrid kaardistati ja mõõdistati projekti „Lautrid ja
tänapäev: nende dokumenteerimine ja pärimuse kogumine” (2012) käigus. Muinsuskaitseameti
allveearheoloogia nõuniku Maili Roio koostatud aruandes „Saaremaa rannalautrite
dokumenteerimine“ (2019) esitatud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet rannalautrite
mälestiseks tunnistamise menetluse 2018. aasta märtsis. Eksperdihinnangud koostas
Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Krista Karro 2018. ja 2019. aastal (Koovi lauter,
Kuusnõmme lauter, Päniska lauter, Pärtli lauter, Rahuste lauter, Varuli lauter). Mälestiseks
tunnistamise menetluse kestel jõutus 01.05.2019 uus muinsuskaitseseadus, mille normidega
kooskõla mälestiseks tunnistamisel on hinnatud. Menetluse läbiviimisel on lähtutud
haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5.
Lauter (ka joom või valgma) on kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega
kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale
veeti. Käesolevas käskkirjas nimetatud rannalautrid jäävad osaliselt Läänemerre, Saaremaa valla
piiridesse ja osaliselt eramaale.
Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse maaomanikud ja Saaremaa valla, teavitades neid
kirjalikult rannalautrite mälestiseks tunnistamise menetlusest ja andis võimaluse tutvuda
eksperdihinnangutega, lähtudes haldusemenetluse seadusest ning kuni 30.04.2019 kehtinud
muinsuskaitseseadusest
Maaomanikud ja Saaremaa vald toetasid rannalautrite mälestiseks tunnistamist. Kirjavahetus
omanikega on toodud Muinsuskaitseameti eksperdihinnangute lisades.
14.02.2019. a koosolekul vaatas Muinsuskaitse Nõukogu läbi Muinsuskaitseameti koostatud
eksperdihinnangud ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada kuus rannalautrit
kultuurimälestisteks.
Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus
Muinsuskaitseseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et
kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,
millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Kultuuriväärtuse hindamisel
kasutatakse mälestise liikide kriteeriume vastavalt kultuuriministri 15.05.2019. a määrusele nr 23
„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal
asuvate ehitiste väärtusklassid“.
Rannalautrite mälestiseks tunnistamisel on hinnatud nende vastavust ajaloomälestise riikliku
kaitse kriteeriumitele. Esiteks on tegu ühiskondliku traditsiooniga seotud paikadega: rannalautrid
on ajaloolist mere- ja rannamaastikku iseloomustavad objektid, mis on seotud rannikuasustuse
arengu ning muutustega. Lautrite kasutuse ajalugu viitab olulistele ajaloolistele ja ühiskondlikele
protsessidele, sh Eesti esimese iseseisvusaja ning nõukogude perioodi maa- ning
ühiskonnakorraldusele. Teiseks on võetud arvesse lautrite paiknemist osaliselt või täielikult vee
all, mis rõhutab veealuse keskkonna loodud säilimistingimusi. Kriteeriumite hindamisel on
võetud arvesse rannalautrite autentsust, tehnilist seisukorda ja säilitatavust, samuti olulisust,
selektiivsust, originaalsubstantsi säilivust. Rannalautrid on ajaloolist mere- ja rannikumaastikku
iseloomustavad objektid, mis on tänu pidevale hooldusele säilinud suhteliselt muutumatuna
aastakümneid, mõne puhul aastasadu. Vastavalt eksperdihinnangute koostamise käigus tehtud
kogu Eesti ranniku kaardistamistulemustele on käesolevas käskkirjas nimetatud rannalautrid
säilinud paremini kui sarnased objektid mujal Eestis.
Rannalautrid on ajalooallikad, mis omavad nii merendus- kui ka majandusajaloolist, samuti
sotsiaal- ja maastikuajaloolist väärtust. Mälestiseks tunnistamisega tagatakse käskkirja punktis 1
nimetatud kuue rannalautri säilimine. Rannalautrid vastavad ajaloomälestise kriteeriumitele.
Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust, kaitse ulatust ja
kaitsekorralduse proportsionaalust. Menetluses on omanikke kaasatud ja nende küsimustele
vastatud, arvestades samal ajal asja kultuuriväärtuse säilitamise vajadust. Omanikel ei olnud
vastuväiteid rannalautrite kultuurimälestiseks tunnistamise kohta.
Mälestiseks tunnistamine ei piira senist maakasutust kinnismälestisel (rannalautri kasutamine
merele minekuks) ega selle kaitsevööndis (loomade karjatamine rannaalal).
Katastriüksusel nr 44001:001:0069 (rannalauter käskkirja punktis 1.1.) on käskkirja koostamise
hetkel toimumas detailplaneeringu menetlus, millega soovitakse muuta maa sihtotstarvet
sihtotstarbeta maast maatulundusmaaks ning vähendada mereranna ehituskeeluvööndit.
Detailplaneeringus taotletav ei ole vastuolus mälestise kaitse korraldamisega.
Katastriüksusel nr 72101:003:0275 (rannalauter käskkirja punktis 1.6.) on mälestiseks
tunnistamise menetluse ajal kehtestatud detailplaneering, millega on katastriüksus muudetud
maatulundusmaaks ning antud õigus projekteerida õuealale kuus hoonet. Mälestiseks
tunnistamine ei mõjuta detailplaneeringu realiseerimist.
Mälestise piir
Rannalautrid on maa-alalised mälestised, millele on vajalik kehtestada piirid. Mälestiste piiride
ettepanekud on tehtud vastavalt väliuuringutel saadud inimtegevuse tagajärjel kujundatud
(kivi)struktuuride mõõdistamisandmetele. Lautrite puhul on tegemist osaliselt maapealse,
osaliselt veealuse rajatisega. Paadi kaldale tõmbamiseks on vajalik, et paadiredel ulatuks vette,
kuid maatõusu tagajärjel jäid paadiredelid maismaale ning neid ehitati pikemaks, et nad ulatuksid
vette. See areng on nähtav kõikide lautrite juures, mida on kaitse alla võtmise menetluse käigus
inspekteeritud. Iga rannalautri piiri ettepaneku sisse on haaratud säilinud kivistruktuurid ning
mälestise piiri ulatumine maismaale või merre sõltub sellest, kui palju kivistruktuurist jääb
vastavalt maismaale või vette. Seda põhimõtet on rakendatud kõigi rannalautrite piiride
määramisel.
Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus
Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks määrata kaitsevööndi.
Käskkirja punktides 1.1.–1.6. nimetatud rannalautrite kaitseks on vajalik kehtestada
kaitsevööndid.
Käskkirja punktis 1.1. nimetatud rannalautri kaitsevööndi eesmärk on kinnismälestise säilimine
sobivas ja toetavas keskkonnas (ajaloolises ja looduslikus ümbruses) (§ 14 lg 2 p 1) ning
kinnismälestise vaadeldavus (§ 14 lg 2 p 2). Kaitsevöönd määratakse erandlikult rannaastangu
peale mälestise piiri lähedale, et tagada mälestise vaadeldavus astangult.
Käskkirja punktides 1.2.–1.6. nimetatud rannalautrite kaitsevööndi eesmärk on vastavalt
muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 2 punktile 1 kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas
keskkonnas (ajaloolises ja looduslikus ümbruses). Kaitsevööndi piiri ettepanek on tehtud
vastavalt iga objekti ümbritseva keskkonna eripäradele, et tagada maksimaalselt mälestise
säilimine sobivas keskkonnas. Kaitsevööndi merepoolne piir aitab säilitada mälestise veealust
osa ning kaitsta seda merepõhja süvendus- ja muude sekkuvate tööde mõju eest (näiteks
sadamaehitus).
Leevendused
Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning kaitsevööndis
kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, kuna nii
konserveerimine, restaureerimine kui ka ehitamine mõjutavad otseselt mälestiste säilimist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas