MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 12.12.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2018
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kunstihoone
registrikood: 90014112
tänava/talu nimi, Vabaduse väljak 6
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10146
telefon: +372 6442818
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.kunstihoone.ee
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 14
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 15
Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 15
Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16
Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud 16
Lisa 8 Annetused ja toetused 16
Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 17
Lisa 10 Muud tulud 17
Lisa 11 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 18
Lisa 13 Tööjõukulud 18
Lisa 14 Seotud osapooled 18
Aruande allkirjad 20
Vandeaudiitori aruanne 21
2
SA Kunstihoone 2018. aasta tegevusaruanne
SA Kunstihoone asutamine
SA Kunstihoone asutasid 4. novembril 2017 Eesti Vabariik ja Eesti Kunstnike Liit.
Sihtasutus kanti äriregistrisse 12. detsembril 2017. SA-ga Kunstihoone ühines
SA Tallinna Kunstihoone Fond, millest oli varem jagunemise teel eraldatud kunstikogu.
Käesolevas tegevusaruandes on varasemate aastate andmed esitatud eelkõige SA
Tallinna Kunstihoone Fond tegevuse kohta. Reformi täpsem käik on kirjeldatud SA
Tallinna Kunstihoone Fondi viimases (2017) tegevusaruandes.
Näitusetegevus
Kunstihoone eesmärgid põhikirja järgi on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ja
professionaalne näitusetegevus. Aastal 2018 toimus 16 uut näitust: mitmel
näitusepinnal toimus korraga 3, kunstihoones 3, linnagaleriis 4 ning kunstihoone
galeriis 4 näitust. Peale selle korraldati kaks näitust välismaal.
Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline. Seda arvestab ka Tallinna
Kunstihoone programm: paljudel näitustel osalevad väliskunstnikud või on kaasatud
väliskuraator.
Eesti publikule pakutakse kvaliteetset ja nüüdisaegset näituseprogrammi. Kunstihoone
ülesanne on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus.
Seetõttu on programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. Iga selline näitus
on sisuliselt ka uus organisatsioon, mis hõlmab kunstnikke ja kuraatoreid nii Eestist kui
ka välismaalt. Näituse ettevalmistuse käigus sündivad isiklikud ja institutsionaalsed
töösuhted jäävad sageli kestma ka pärast näitust. Üks oluline tulemus on seejuures
Eesti kunstnike ja kultuuri kaasatus rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed
näitustele piiri taga. Aastal 2018 toimus neli rahvusvahelist rühmanäitust, millest kolm
eksponeeriti kunstihoones.
Meie ülesanne Eesti kunstielus on toetada ka siinseid kunstnikke, kunstielu ja
produktsiooni. Seejuures on eriti tähtsad kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk
isikunäitustel on just kunstihoone galerii ja linnagalerii programmis. Keskmiselt kord
aastas püüame välja tuua ka suure isikunäituse kunstihoones. Aastal 2018 oli see
Marko Mäetamme „Üks kuu Kanadas“, mis valmis koos Kanadas tegutsevate
kaasautorite Rita Bozi ja Cen Cameroniga.
Aastal 2018 tõime Eesti Vabariik 100 ja Kultuurkapitali toel välja meie seni suurima
näituseprojekti. Eesti Vabariigi juubeliks valmis näitus „Riik ei ole kunstiteos“, mis
võttis vaatluse alla rahvusriigi ja rahvusluse. Näituse eelarvest andsime meie jaoks
rekordilised 100 000 eurot uute teoste tellimisse nii Eesti kui ka väliskunstnikelt.
Selline toetus loometegevuseks on rahvusvaheliste institutsioonide tavapärane
tegevus, mis aitab kaasa Eesti kultuuri levikule ning tuntusele. Näitust saatis
märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: arvustused ilmusid mitmes olulises
kunstiväljaandes, teiste hulgas kajastasid näitust ArtReview, Art Monthly ja Frieze.
Teine erakordselt oluline projekt oli Balti triennaali Tallinna näitus koostöös Eesti
Kaasaegse Kunsti Keskusega. Näitus kaasas märkimisväärse hulga rahvusvahelise
kunstimaailma tippe ja tõi kohaliku publiku ette kunstielu värskeimaid mõttesuundi.
Esimest korda toimus Balti triennaal kõigis kolmes Balti riigis.
Aastal 2018 korraldasime ka kaks näitust väljaspool Eestit: Tamara Luuki kureeritud
„Alice, Neeme ja Jass“ Helsingi Taidehallis ning Siim Preimani kureeritud Mihkel Ilusa
isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“ Norras Bergenis. Mõlemal näitusel esitasid
tippvormis Eesti kunstnikud märkimisväärselt tugeva loomingulise terviku.
Tahame suuremate näituseprojektide ja rahvusvahelist institutsioonide koostööd
jätkata ka edaspidi. Praegu aga ei ole kunstihoone eelarves selleks võimalik kavandada
püsivat rahastust. Siiski on need tegutsemissuunad väga olulised, sest aitavad kaasa
Eesti kultuuri edule maailmas, Eesti kunstivaldkonna rahvusvahelistumisele ja siinsete
loojate osalemisele üleilmses mõttevahetuses.
Kunstihoone programm on endiselt laiapõhjaline, hõlmates erinevaid kaasaegse kunsti
ilminguid. Esindatud on nii kriitiliselt mõtlev ja maailma analüüsiv, sageli sotsiaalseid
nähtusi ning mõisteid vaatlev kui ka vormile ja materjalile keskenduv kunst.
Meeskond
Aastal 2018 töötasid kunstihoone meeskonnas juhataja (Taaniel Raudsepp), 2
kuraatorit (Siim Preiman, Tamara Luuk), 1 projektijuht (Karolin Nummert/Sirli Oot),
galeriiassistent (Kersti Sõõrumaa) ning kolm saalitöötajat ( Ene Melts, Galina Tikerpuu,
Svetlana Haan).
Kunstihoone meeskonnas ei olnud 2018. aastal märkimisväärseid muutusi. Endiselt on
meie olulisim probleem töötajate vähesus. Siiski tõestasime, et suudame tõrgeteta ellu
viia väga suuri ja keerukaid, palju uudisloomingut sisaldavaid rahvusvahelisi projekte
ning tuua välja tipptasemel näitusi ka välismaal. Julgelt võib öelda, et meeskond
koosneb pühendunud ja motiveeritud professionaalidest, kuid teravalt annab tunda
kommunikatsiooni ning turunduse oskusteabe puudus ja kuraatorite ning
projektijuhtide märkimisväärselt suur töökoormus.
Näituste korraldamisel oli tähtis väga hea koostöö partneritega. OÜ Valge Kuup tagab
näituste tehnilise toe ja professionaalse näituseehituse ning MTÜ Sally Stuudio
vastutab haridusprogrammide eest.
Loodame oma meeskonda 2019. ja 2020. aastal suurendada, viia kuraatorite ja
projektijuhtide töökoormuse jätkusuutlikule tasemele ning tuua organisatsiooni
kommunikatsiooni oskusteavet.
Remondid ja investeeringud
Aastal 2018 investeeriti põhivarasse 73 233 eurot. Välja ehitati invajuurdepääs ja
koostöös Eesti kunstnike liiduga renoveeriti lift ning trepikoda. Seetõttu pääsevad
alates 2018. aastast kunstihoone näitustele mugavalt ka ratastoolis liikujad ja
lapsevankriga külastajad. Investeeringute kavandamisel on parem ligipääsetavus ka
eelolevatel aastatel kunstihoone üks oluline eesmärk.
Aastal 2018 paigaldati infoekraanid galeriide akendele ja uuendati kunstihoone
vestibüüli ekraane, hoone fassaadile lisati kiri „Tallinna Kunstihoone“. See võimaldab
senisest paremini teavitada avalikkust meie üritustest ja näitustest.
Meie suurim probleem on amortiseerunud kunstihoone, mis vajab kapitaalremonti.
Väga tähtis on selgeks teha remondivajadus ja selleks raha leida.
Rahastus
Aastal 2018 oli kunstihoone kogutulu 789 134 eurot. Peamised toetajad olid
kultuurkapital ja kultuuriministeerium. Kultuuriministeeriumi toetus kattis kuludest
285 564 (36%), kultuurkapitali toetus 252 800 (32%) ja Tallinna linna toetus
8400 (1%) eurot. Riigikantselei toetas kunstihoonet EV100 projekti käigus
99 000 euroga (12%) ja rahvusvahelised ning muud toetajad rahastasid meie tegevust
45 939 euroga (5%). Aastal 2018 eratoetajaid ei lisandunud.
Märkimisväärne muutus toetuste struktuuris on Tallinna linna toetuse oluline
vähenemine. Varasematel aastatel toetas Tallinna linn kunstihoonet 28 000 euroga
aastas, kuid sellest loobuti, põhjendades sihtasutuse muutumist riiklikuks
institutsiooniks.
Kunstihoone teenis 2018. aastal omatulu 37 184 eurot (4,7%). Siinjuures peab
arvestama, et 2/3 pakutavast programmist on vaatajatele tasuta.
Kunstihoone näituste külastatavus on samas aga väga hea.
Haridus- ja publikuprogrammid
Kunstihoone jätkas Sally Stuudioga koostööd haridusprogrammide korraldamisel. Neis
osales 2233 inimest, mida on märkimisväärselt vähem kui 2017. aastal, kui osalejaid oli
3386. Aastal 2016 võttis programmidest osa 1903 inimest. Töötatakse selle nimel, et
muuta programmides osalemine kõigile huvilistele mugavamaks. Erilist tähelepanu
pööratakse üldhariduskoolide kunstiõpetajatele ja õpilastele.
Jätkusid ka kunstnikuvestlused, loengud, kontserdid, ringkäigud kuraatoriga ja teised
publikuprogrammid.
Külastatavus
Näituste arv külastatavustabelis kajastab kõiki näitusi, mille külastajad arvati kõnealuse
aasta külastatavuse hulka. Külastusi arvestatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
Aastavahetusele jäävate näituste külastatavus jaguneb statistikas kahe aasta vahel.
Kuigi oleme näituste koguarvu märkimisväärselt vähendanud, püsib kunstihoone
külastatavus peaaegu muutumatuna. Juba mitmendat aastat on näha, et kui näituste
arv väheneb, suureneb keskmine külastatavus. Vähenenud on linnagalerii näitusete
külastajate arv, kuid tegemist ei ole negatiivse suundumuse, vaid pigem juhusega.
Samal ajal on suurenenud kunstihoone galerii külastatavus.
Kunstihoones on oluliselt rohkem olnud tasuta külastajaid, kuigi soodustusega isikute
ringi ei ole laiendatud. Tasuta külastusi on rohkem soodustusega isikute suurema
osatähtsuse tõttu publiku hulgas.
Kõik näitusepaigad kokku
2015 2016 2017
vs. vs. vs.
2015 2016 2017 2018
2016, 2017, 2018,
% % %
55 32
Külastajaid kokku 60 409 48 392 52 112 –19,9 7,7 6,2
6
Näitusi kokku 33 20 22 17 –39,4 10,0 –22,7
Külastajaid näituse kohta 1831 2420 2369 3254 32,1 –2,1 37,4
Kunstihoone
Külastajad kokku 14 802 16 770 18 813 18 292 13,3 12,2 –2,8
sealhulgas piletita statistik
(ei sisalda avamiste ja a 2800 3277 4486 N/A 17,0 36,9
tasuta päevade külastusi) puudub
Näitusi kokku 8 7 8 6 –12,5 14,3% –25,0
Külastajaid näituse kohta 1850 2396 2352 3049 29,5 –1,8 29,6
Kunstihoone galerii
Külastajad kokku 23 092 16 596 14 056 16 715 –28,1 –15,3 18,9
Näitusi kokku 12 6 8 7 –50,0 33,3 –12,5
Külastajaid näituse kohta 1924 2766 1757 2388 43,8 –36,5 35,9
Linnagalerii
Külastajad kokku 22 515 15 026 20 094 13 793 –33,3 33,7 –31,4
Näitusi kokku 13 7 8 7 –46,2 14,3 –12,5
Külastajaid näituse kohta 1732 2147 2512 1970 23,9% 17,0 –21,6
Vabaduse galerii („Riik ei ole kunstiteos“)
Külastajad kokku 2060 N/A N/A N/A
Näitused välismaal
(Helsingi, Taidehalli ja Norra, Hordaland Kunstsenter)
Külastajad kokku 4466 N/A N/A N/A
Näitusi kokku 2 N/A N/A N/A
KÜLASTATAVUS NÄITUSTE KAUPA
NÄITUSED KUNSTIHOONES
Marco Laimre „Motor“
16.12.2017–28.01.2018 1524 (2017. aasta külastatavus oli 846)
Balti triennaali Tallinna näitus
30.06–2.09.2018 2291
Abstraktsioon kui avatud eksperiment
15.09–04.11.2018 2413
„Üks kuu Kanadas“
17.11.2018–13.01.2019 1809 (2019. aasta külastatavus oli 1648)
NÄITUSED MITMEL NÄITUSEPINNAL
„Riik ei ole kunstiteos“
17.02–29.04.2018 13 048
„Kevad 2018“
19.05–17.06.2018 13 358
„Kärgteadvus“
01.09–14.10.2018 4346
NÄITUSED LINNAGALERIIS
Marge Monko „Kivid teemantide, teemandid kivide vastu“
12.01–11.02.2018 1558
Viktorija Rybakova „Puudutus“
22.06–19.08.2018 1215
Evita Vasiljeva „Paigalseisud ja elastsed hetked“
19.10–25.11.2018 941
Varvara & Mar „Kameeleon“
30.11–27.01.2019 1640
NÄITUSED KUNSTIHOONE GALERIIS
Tõnis Saadoja „Stuudio“
12.01–11.02.2018 1607
Väikesed monumentalistid
28.06–26.08.2018 2576
Ivar Veermäe „Igavesed huvid“
26.10–2.12.2018 1109
Imat Suumann ja Eike Eplik „Õhtu varjus“
07.12–10.02.2019 1425
NÄITUSED VÄLISMAAL
Alice, Neeme ja Jass
Helsingi, Taidehalli
01.12–13.01.2019 3836 (2019. aasta külastatavus oli 8855)
Mihkel Ilus „Kuidas saaksingi teisiti“
Norra, Bergen, Hordaland Kunstsenter
13.04–3.06.2018 630
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2018 12.12.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 20 442 2 001
Nõuded ja ettemaksed 15 657 0 2
Kokku käibevarad 36 099 2 001
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 198 132 0 4
Kokku põhivarad 198 132 0
Kokku varad 234 231 2 001
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 63 006 0 5
Kokku lühiajalised kohustised 63 006 0
Kokku kohustised 63 006 0
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 001 2 001
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 166 689 0
Aruandeaasta tulem 2 535 0
Kokku netovara 171 225 2 001
Kokku kohustised ja netovara 234 231 2 001
9
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
12.12.2017 - 12.12.2017 - Lisa nr
31.12.2018 12.12.2017
Tulud
Liikmetelt saadud tasud 433 0 7
Annetused ja toetused 42 0 8
Tulu ettevõtlusest 37 184 0 9
Muud tulud 751 475 0 10
Kokku tulud 789 134 0
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -486 932 0 11
Mitmesugused tegevuskulud -96 322 0 12
Tööjõukulud -174 771 0 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -25 472 0 4
Muud kulud -3 113 0
Kokku kulud -786 610 0
Põhitegevuse tulem 2 524 0
Muud finantstulud ja -kulud 11 0
Aruandeaasta tulem 2 535 0
10
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
12.12.2017 - 12.12.2017 - Lisa nr
31.12.2018 12.12.2017
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 2 524 0
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 25 472 0 4
Muud korrigeerimised -742 466 0
Kokku korrigeerimised -716 994 0
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -15 657 0 2
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 63 006 0 5
Laekunud intressid 18 0
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
579 294 0 10
toetustest
Muud rahavood põhitegevusest 179 008 0
Kokku rahavood põhitegevusest 91 199 0
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-73 233 0 4
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -73 233 0
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud sihtkapital 0 2 001
Muud laekumised finantseerimistegevusest 475 0
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 475 2 001
Kokku rahavood 18 441 2 001
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 001 0
Raha ja raha ekvivalentide muutus 18 441 2 001
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 20 442 2 001
11
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
12.12.2017 2 001 2 001
12.12.2017 2 001 2 001
Aruandeaasta tulem 2 535 2 535
Muud muutused
166 689 166 689
netovaras
31.12.2018 2 001 169 224 171 225
12
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Sihtasutuse Kunstihoone 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga.
Standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja
antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit).
Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase põhikirjalise tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate
vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) innatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus
laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende
väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem
alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuseenda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega
alates 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kajastatakse väheväärtusliku
inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on
tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt
mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast.
Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist
amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse
põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid
raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Arvutid ja IT seadmed 3-10 aastat
Inventar, muu materiaalne
3-10 aastat
põhivara
Hooned, rajatised, ehitised 10 aastat
13
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega,
mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused). Finantskohustus
liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.
Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi,
kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et
sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu
sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulemiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust
mõlemaid eraldi.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale ning tehingust saadava tasu laekumine
on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Tulu ürituste läbiviimisest kajastatakse ürituste toimumise hetkel.
Kui tasu hõlmab kahest või enamast üritusest koosnevate paketti, kajastatakse tulu iga üritusega seotud kuludest lähtuvalt.
Seotud osapooled
Seotud osapoolteks on sihtasutuse asutaja-, juhatuse ja nõukogu liikmed.
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded seotud osapoolte
14 14
vastu
Maksude ettemaksed ja
11 975 11 975 3
tagasinõuded
Ettemaksed 3 668 3 668
Tulevaste perioodide
3 570 3 570
kulud
Muud makstud
98 98
ettemaksed
Kokku nõuded ja
15 657 15 657
ettemaksed
14
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2018
Ettemaks Maksuvõlg
Üksikisiku tulumaks 2 222
Erisoodustuse tulumaks 219
Sotsiaalmaks 4 520
Kohustuslik kogumispension 201
Töötuskindlustusmaksed 181
Ettemaksukonto jääk 11 975
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 975 7 343
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Arvutid ja
arvutisüsteemid
põhivarad
Ostud ja parendused 33 723 31 655 31 655 7 855 73 233
Lisandumised äriühenduste kaudu 122 330 11 638 11 638 16 403 150 371
Amortisatsioonikulu -5 262 -12 026 -12 026 -8 184 -25 472
31.12.2018
Soetusmaksumus 156 053 56 316 56 316 42 530 254 899
Akumuleeritud kulum -5 262 -25 049 -25 049 -26 456 -56 767
Jääkmaksumus 150 791 31 267 31 267 16 074 198 132
Lisa 5 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 49 499 49 499
Võlad töövõtjatele 4 903 4 903
Maksuvõlad 7 343 7 343 3
Muud võlad 1 194 1 194
Muud viitvõlad 1 194 1 194
Saadud ettemaksed 67 67
Tulevaste perioodide tulud 67 67
Kokku võlad ja ettemaksed 63 006 63 006
15
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
Saadud Tulu
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 59 391 -59 391
Kokku sihtfinantseerimine
59 391 -59 391
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
Kultuurkapital 252 800 -252 800
Riigieelarveline eraldis 99 000 -99 000
Kultuuriministeerium 285 564 -285 564
Tallinna Kultuuriamet 8 400 -8 400
Muud toetused 45 939 -45 939
Kokku sihtfinantseerimine
691 703 -691 703
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
751 094 -751 094
annetused ja toetused
Tulu sihtfinantseerimisest:
- 579 294 EUR oli 2018 aastal laekunud toetused,
- 171 800 EUR ühinemise teel saadud eelmistel aastatel laekunud toetused.
Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud
(eurodes)
12.12.2017 -
31.12.2018
Mittesihtotstarbelised tasud
Liikmemaksud 433
Kokku liikmetelt saadud tasud 433
Lisa 8 Annetused ja toetused
(eurodes)
12.12.2017 -
31.12.2018
Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 42
Kokku annetused ja toetused 42
Rahalised ja mitterahalised annetused
16
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
12.12.2017 -
31.12.2018
Rahaline annetus 42
Kokku annetused ja toetused 42
Lisa 9 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
12.12.2017 -
31.12.2018
Näitusepiletite müük 28 561
Kataloogide ja trükiste müük 6 938
Vahendustasu 135
Ruumide üür 1 550
Kokku tulu ettevõtlusest 37 184
Lisa 10 Muud tulud
(eurodes)
12.12.2017 - Lisa nr
31.12.2018
Tulu sihtfinantseerimisest 751 094 6
Kasum valuutakursi muutustest 18
Muud 363
Kokku muud tulud 751 475
Tulu sihtfinantseerimisest:
- 579 294 EUR oli 2018 aastal saadus toetused,
- 171 800 EUR ühinemise teel saadud eelmistel aastatel laekunud toetused.
Lisa 11 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
12.12.2017 -
31.12.2018
Lähetuskulud 2 010
Näituste kulud 388 494
Tööjõukulu 90 929
Muud 5 499
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
486 932
otsesed kulud
17
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
12.12.2017 -
31.12.2018
Mitmesugused bürookulud 60 770
Lähetuskulud 7 533
Ostetud teenused 22 764
Remont 4 009
Muud 1 246
Kokku mitmesugused tegevuskulud 96 322
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
12.12.2017 - Lisa nr
31.12.2018
Palgakulu 212 230
Sotsiaalmaksud 53 470
Kokku tööjõukulud 265 700
Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
90 929 11
otsese kuluna
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 10
Tööjõukulud kokku sisaldab viiele nõukoguliikmele väljamakstud tasusid summas 12289 EUR.
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2018 12.12.2017
Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2018
Nõuded Kohustised
Asutajad ja liikmed 0 3 064
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 14 0
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
12.12.2017 - 31.12.2018 Ostud Müügid
Asutajad ja liikmed 30 620 9 303
18
Sihtasutus Kunstihoone 2018. a. majandusaasta aruanne
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
12.12.2017 - 12.12.2017 -
31.12.2018 12.12.2017
Arvestatud tasu 52 877 0
19
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Kunstihoone nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Kunstihoone (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval
lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutustest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida
või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme
järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või
kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil.
Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kalmer Keevend
Vandeaudiitori number 147
Osaühing K-Kreedit
Audiitorettevõtja tegevusloa number 54
Mehaanika tn 9, Türi linn, Türi vald, Järva maakond, 72214
11.06.2019