Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigikontroll Tõnis Lukas Juurdepääsupiirang 21.06.2019 - 21.06.2024 minister Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Kultuuriministeerium Meie 21.06.2019 nr 2-1/80044/6 Kontrolliaruande "Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine" eelnõu edastamine Austatud minister Vastavalt Riigikontrolli seaduse § 50 lõikele 4 saadan Teile kontrolliaruande „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ eelnõu. Kontrolliaruande eelnõu sisaldab auditi käigus tehtud tähelepanekuid, hinnanguid ja soovitusi. Palun Teid esitada Riigikontrollile kirjalikult oma arvamus Teid puudutavate soovituste, sealhulgas rakendatavate abinõude kohta hiljemalt 15.07.2019. Teie seisukohad kajastame peakontrolöri poolt allkirjastatavas kontrolliaruandes, mille riigikontrolör esitab Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile. Kuna Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste k ohta enne kontrolliaruande avalikustamist, siis juhime tähelepanu, et Teie vastuskiri kontrolliaruande eelnõule on mõeldud asutusesiseks kasutamiseks kuni kontrolliaruande avalikustamiseni Riigikontrolli veebilehel. Kontrolliaruande eelnõu on seisukoha saamiseks saadetud ka haridus- ja teadusministrile, sotsiaalministrile, siseministrile, rahvastikuministrile ja justiitsministrile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Loite peakontrolör Lisa: kontrolliaruande eelnõu nr 2-1/80044/2 (AK) Ermo Liedemann Ermo.Liedemann@riigikont roll.ee Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 21.06.2019–21.06.2024 Avaliku teabe seadus, § 35 lg 2 p 2 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Sisukord Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine 4 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused 15 Auditi iseloomustus 16 Riigikontrolli audit samas valdkonnas 19 Lisa A. Täiskasvanute eesti keele õppe riikliku korralduse mudel 20 Lisa B. Täiskasvanute eesti keele õppe riiklikult toetatud tegevused ja maksumus (eurodes) ajavahemikul 2014–2018 ning prognoos aastateks 2019+ 21 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 3 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine Mida me auditeerisime ja 1. Eesti keele säilimine on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis miks see on oluline? rõhutatud alusväärtustest. Riigi huvides on, et siin elavad inimesed valdaksid eesti keelt, sest see võimaldab rääkida ja lüüa kaasa Eesti elu edendamisel, rakendada oma teadmisi ning oskusi tööturul ja kasvatada seeläbi iseenda ja ühiskonna jõukust. 2. Statistikaameti viimastel andmetel rääkis 2016. aasta seisuga eesti keelt emakeelena ca 68% kogu Eesti rahvastikust, sh näiteks 16% Ida- Virumaa ja 51% Tallinna elanikest. 2018. aastal avalikustatud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR uuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ 1 kohaselt elab Eestis erinevate hinnangute järgi ligikaudu 300 000 täiskasvanut, kelle emakeel ei ole eesti keel. Neist oskavad eesti keelt enamal või vähemal määral ligikaudu pooled. Teistest rahvustest elanike eesti keele oskus on paranenud, kuid aeglaselt 2. Rohkem kui 100 000 Eestis elavat täiskasvanut vajaksid juurde õppimist, et osata igapäevaelus piisaval tasemel eesti keeles rääkida ja kirjutada. 3. Riigikontroll analüüsis auditi käigus, kuidas Eesti riik korraldab eesti keele õpet 3 täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Tuginedes tehtud intervjuudele ja andmepäringutele, seadis Riigikontroll eesmärgiks välja selgitada, ■ kelle keeleõpet, milliste tegevuste ja kuludega riik toetab; ■ kas täiskasvanutele eesti keele õpetamiseks on loodud tõhus korraldus; keeleõppetegevuste kavandamine ja elluviimine on süsteemselt juhitud ja ministeeriumide vahel koordineeritud. 4. Riigikontrolli auditi otseses fookuses ei olnud keeleõppetegevuste tulemuste ja mõju hindamine (vt täpsemalt osast „Auditi iseloomustus“). Mida me auditi tulemusel 5. Riigikontrolli hinnangul pole täiskasvanute eesti keele õppe kokkuvõtvalt leidsime? korraldamisel selget sisulist juhti, valdkonna arengu eest vastutajat ega süsteemset keeleõppetegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel. See pärsib keeleõppeprobleemidele lahenduste leidmist ning tekitab tegevuste dubleerimise ja raha ebaefektiivse kasutamise riski. Terviklikku ülevaadet täiskasvanute keeleõppele suunatud tegevustest, eesmärkidest, tegevuste tulemustest ja maksumusest veel ei ole, see on ministeeriumides koostamisel 4. 1 https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute-eesti-keele- ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus/ 2 https://www.kul.ee/et/EIM2017 3 Täiskasvanute keeleõppe all käsitles Riigikontroll 18-aastaste ja vanemate sihtrühmale mõeldud eesti keele kursusi, koolitusi, keelekümblust ja teisi tegevusi, mille eesmärk on eesti keele oskuse parandamine, aga mis ei ole mõne haridusasutuse õppekava osa või õppekavas valikainena pakutav. 4 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisega seotud ministeeriumid on koondanud osaliselt info keelekursuste mahu ja maksumuse kohta aastatel 2018 ja 2019; 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) 6. Puudub pikaajaline kindlus keeleõppetegevuste rahastamise suhtes. Riik on täiskasvanute eesti keele õpet finantseerinud valdavalt Eesti Töötukassa ja Euroopa Liidu raha abil 5, mistõttu võib keeleõppe rahastamine sattuda surve alla Euroopa Liidu toetuste kahanemise ja/või majanduskeskkonna halvenemise korral. Samas peaks asjaomaste ministeeriumide hinnangul pea kõigi praegu rakendatavate keeleõppetegevustega jätkama ka edaspidi ning rahastamist pigem suurendama. 7. Täiskasvanutele eesti keele õppe võimaldamise suurimad probleemid on kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh õpetajate järelkasvu puudus, keelekoolituste vähesus ning riigiasutuste ebapiisav koostöö keelekoolituste hankimisel. Keeleõpetajate puuduse probleemi on teadvustatud, kuid Riigikontrollile ei nähtu, et selle leevendamisega oleks otsuste tasandil süsteemselt ja piisavalt tegeletud. Milliste tegevustega riik 8. Täiskasvanute eesti keele õpet korraldavad viis ministeeriumi täiskasvanute eesti keele mitme riikliku arengukava ja 32 tegevuse kaudu 6. Vabariigi Valitsuse õpet toetab? seaduse kohaselt on keelepoliitika kavandamine laiemalt ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Selle ministeeriumi vastutusalas on konkreetsete tegevustena ka näiteks keeleõppekulude hüvitamine eesti keele tasemeeksami sooritajatele, tasemeeksamite korraldamine, Ida-Viru haridustöötajate keeleõppe toetamine, järelevalve. 9. Põhimääruste kohaselt korraldavad erinevatele sihtrühmadele keeleõpet ka teised ministeeriumid. Kultuuriministeerium võimaldab keeleõpet Eesti vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Sotsiaalministeeriumi kaudu pakutakse eesti keele õpet rahvusvahelise kaitse saanutele ja Eesti Töötukassa kaudu töötutele ning inimestele, kes on töö kaotamise ohus või vajavad eesti keele õpet oma tööalase arengu soodustamiseks. Siseministeerium korraldab kohanemisprogrammi raames algtaseme keeleõpet uussisserändajatele ning võimaldab välismaalastel, kes on Eestis elanud üle viie aasta, sõlmida Sisekaitseakadeemia kaudu keeleõppeleping Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Justiitsministeerium korraldab eesti keele õpet kinnipeetavatele (vt täiskasvanute keeleõppe korralduses osalevaid asutusi ja nende ülesandeid lisast A). 10. Keeleõppetegevusi viiakse ellu vähemalt viie riikliku arengukava, nende rakendusplaanide ja programmide kaudu 7. Tegelikkuses on keeleõppe sihtrühmad ja nende vajadused ühteaegu eriilmelised, läbipõimunud ja osaliselt kattuvad ning keeleõppe tulemuslik ja rahaliselt efektiivne korraldus eeldab, et ministeeriumide vahel on ülesanded selgelt ministeeriumide sõnul on kavas infot täiendada ning analüüsida, kuidas seda saaks senisest enam kasutada valdkonna arendamiseks. 5 Täiskasvanute keeleõpet on toetatud välisabist alates 1993. aastast. 6 Tegevuste arv on veidi tinglik sõltuvalt sellest, kas ja kuidas ministeeriumid vähem mahukaid meetmeid rühmitasid. 7 Näiteks „Eesti keele arengukava 2011–2017(2020)“; „Elukestva õppe strateegia 2020“; „Lõimuv Eesti 2020“; „Heaolu arengukava 2016–2023“; „Eesti keele programm 2019– 2022“. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 5 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) jaotatud ja tegevused koordineeritud (vt keeleõppega seonduvaid tegevusi, maksumusi jms lisast B). Kui palju keeleõppetegevused 11. Viimasel viiel aastal on kaks kolmandikku eesti keele õppe maksavad? kuludest kaetud Euroopa Liidu toetuste ja Eesti Töötukassa raha arvelt. Täiskasvanute eesti keele õppega seotud tegevuste ja nende maksumuste kohta on riigis terviklikumalt andmeid koondama asutud 2018. aasta lõpus. Riigikontrollile esitatud andmetest nähtub, et aastatel 2014–2018 olid täiskasvanute keeleõppega seotud tegevuste kulud ca 21,1 miljonit eurot, millest 6,6 miljonit kaeti riigieelarveliste n-ö omatulude, peamiselt maksutulude arvelt. Suurem osa rahast tuli aga Eesti Töötukassa eelarvest ja välistoetustest. 2019. aastal on keeleõppe- kuludeks kavandanud ca 14,8 miljonit eurot, sh riigieelarve omatulude arvelt ligikaudu 4,5 miljonit eurot (vt tabel 1). Rahastamise kasv 2019. aastal on tingitud eelkõige sellest, et Eesti Töötukassa on suurendanud töötute, töötavate inimeste ja tööandjate keeleõppetegevuste, Kultuuriministeerium eesti keele majade rahastamist ning rakendub Siseministeeriumi meede toetada eesti keele õpet kodakondsuse taotlemiseks. Tabel 1. Täiskasvanute eesti keele õppetegevuste maksumus valitsemisalade kaupa, sh Eesti Töötukassa kulud, aastatel 2014–2018 ja prognoos aastaks 2019 (eurot)* Valitsemisala 2014–2018 2014-2018 2019 aasta keskmine Haridus- ja 4 157 809 831 562 1 158 400 Teadusministeerium Sotsiaalministeerium 9 777 839 1 955 568 8 560 080 Kultuuriministeerium 4 746 806 949 361 2 782 293 Siseministeerium 1 329 791 265 958 1 991 845 Justiitsministeerium 1 063 226 212 645 282 087 KOKKU 21 075 471 4 215 094 14 774 705 * Haridus- ja Teadusministeeriumi kuludele lisandub tegevuse „KOVide avatud taotlusvoor (keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul)“ rahastus, mis pole avatud taotlusvooru vormist tulenevalt teada. Allikas: Riigikontroll ministeeriumide ja Eesti Töötukassa andmete põhjal 20.05.2019. aasta seisuga 12. Rahaliselt mahukaimad tegevused olid ajavahemikul 2014–2018 keelekoolitused registreeritud töötutele (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala), lõimumiskoolitused ja eesti keele majade tegevus (Kultuuriministeeriumi valitsemisala), keeleõppekulude hüvitamine eesti keele tasemeeksami sooritajatele, e-õppekeskkondade „Keeleklikk“ ja „Keeletee“ loomine, tasemeeksamite ettevalmistus ja korraldamine (Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala) ning keelekoolitused uussisserändajatele ja Eesti kodakondsuse taotlejatele (Siseministeeriumi valitsemisala) (vt täpsemalt lisa B). Millised riskid kaasnevad 13. Keeleõppetegevuste märkimisväärne rahastamine välistoetustest sellega, et keeleõppetegevusi on tinginud rahastamise ebaühtluse ja see on põhjustanud takistusi rahastatakse suurel määral keele õpetamisel. Ministeeriumid, kelle keeleõppetegevusi rahastatakse olulises osas välistoetustest, tõid vastuses Riigikontrollile esile, et vähene välistoetustest? riigieelarveline rahastus, sõltumine välistoetustest ja selle tsüklilisusest on toonud kaasa probleemid keeleõppe pakkumisel – näiteks muutub 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) vastavuses rahastamisega oluliselt inimeste arv, kellele on võimalik koolitust pakkuda. Samuti on risk, et keelekoolitust pakkuvad ettevõtted näevad riiklikke hankeid kui projektipõhist tellimust ega panusta piisavalt keeleõpetajate kvalifikatsiooni hoidmisse ja parandamisesse. „Koolitusmoodulite käivitamisel 2015. aastal oli esialgselt planeeritud, et koolitusel osaleb ligikaudu 540 inimest, kuid esimesele keelekoolitusele registreeris enam kui 10 korda rohkem inimesi ehk 5961 inimest. Suur huvi keelekoolituse vastu tulenes asjaolust, et mitu aastat (2013–2014 ja 2015. aasta I pool) ei olnud tasuta keeleõpet pakutud seoses rahastuse puudumisega.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas eesti keelt saavad õppida 14. Inimesi, kes on valmis eesti keelt õppima, on oluliselt enam, kui kõik täiskasvanud, kes seda on riiklikult toetatud eesti keele õppimise võimalused ja koolituste soovivad? maht. Sõltuvalt aastast, kas ja kui palju oli võimalik kasutada välistoetusi, on aastatel 2014–2018 koolitusmaht varieerunud vahemikus 2000–6000 osalejat aastas 8. Aktiivse eesti keele oskuseta on aga ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk enam kui 100 000 inimest, kellest värskeima uuringu kohaselt on ca kaks kolmandikku järgmise kolme aasta jooksul valmis keelt omandama. 9 Eesti ühiskonna integratsiooni värskeima monitooringu 10 põhjal on muu emakeelega rahvastiku eesti keele oskus paranenud, kuid endiselt ei oska eesti keelt üldse 10%. „Oleme viidanud, et keeleõpet vajaks ja sooviks ca 60 tuh inimest. See number tugineb inimeste hinnangule, et neil ei oleks midagi keeleõppe vastu, kuid sellel on ka oma eesmärk probleemkohale reljeefselt tähelepanu juhtida ja kindlasti on motivatsioon eesti keelt õppida kasvanud.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas eesti keele õpetamiseks 15. Kvalifitseeritud keeleõpetajaid on vähe ja see võib negatiivselt õpetajaid jätkub? mõjutada ka eesti keele õpetamist üldhariduskoolides. Kõik auditeeritud ministeeriumid leidsid Riigikontrollile vastates, et kvalifitseeritud keeleõpetajate puudus on rahapuuduse kõrval teine põhjus, mis pärsib keelekoolituste võimaldamist ning võib tekitada liigse koormuse üldhariduskoolide õpetajatele, probleem on teravaim Ida- Virumaal. Samas ei nähtu Riigikontrollile, et probleemi leevendamisega oleks otsuste tasandil piisavalt tegeletud 11. Keeleinspektsiooni ja Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel töötab 10% üldhariduskooli õpetajatest lisaks ka täiskasvanute keelekoolitajatena, tehes seda 8 Eesti keelt õpitakse ka oma raha eest, kuid pole teada, kui suur on nende inimeste hulk. 9 Allikas: https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute- eesti-keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus/ 10 https://www.kul.ee/et/EIM2017 11 Keeleõpetajate puuduse leevendamisele on suunatud üksikud algatused. Näiteks on Kultuuriministeerium sõlminud viimasel paaril aastal Tartu Ülikooliga tegevustoetuslepingu, mille raames koolitatakse eesti keele majade õpetajaid, keeleõppe eestvedajaid ning tegevõpetajaid. Eesti keele majade keeleõpetajate koolitusprojekt hõlmas kolme koolitusprogrammi väljatöötamist ja elluviimist. Koolitusprogrammid töötas Kultuuriministeeriumi tellimusel ning koostöös Integratsiooni Sihtasutusega välja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 7 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) lisatööna. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel töötab täiskasvanute keeleõpetajatest 13% üldhariduskoolides. „Headel õpetajatel on palju tööd, nende teenustele konkureeritakse. Olen kuulnud, et keeleõpet pakkuvad ettevõtted n-ö meelitavad üle õpetajaid üldharidussüsteemist. Siin võib muret tunda sellepärast, et laste keeleõpe koolides kannatab. See võib viia näiteks selleni, et kui muu emakeelega laps ei saa koolis head eesti keele õpet, siis keskendutakse teiste keelte õppimisele ning rakendatakse end Eesti asemel teistes riikides.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Ilmselt suurimaks murekohaks keeleõppe korraldamisel on kvalifitseeritud õpetajate puudus ning perspektiiv, et paljud neist on eakad ja sellele probleemile ei ole täna head lahendust leitud, kuna ei saa leevendada nõudeid õpetajatele, nende kutsestandardit. Seetõttu on reaalne elu selline, et päevasel ajal koolitab õpetaja üldhariduskoolis lapsi ning pärast põhitööd õpetab täiskasvanuid – on küsimus, kas see on pikas perspektiivis jätkusuutlik, näiteks Ida-Virumaa (keele)õpetajate koormus on päris tõsine.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Õpetajate puudus on tinginud selle, et keelekoolitusele saamiseks tuleb päris kaua oodata – näiteks töötukassa korraldatavate koolituste puhul on keskmiseks ooteajaks kuus kuud. Lisaks soosib riigi hankepõhine koolituste korraldamine projektipõhist lähenemist keelefirmade poolt ehk nad ei ole väga huvitatud keeleõpetajate koolitamisest, mis võib viia teatavate kvaliteediprobleemideni koolituste läbiviimisel õpetajate poolt.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Tooksin veel esile ka kvalifitseeritud õpetajate puuduse küsimuse, tuleb leida lahendus, kuidas täiskasvanutele eesti keelt õpetada nii, et üldhariduskoolide õpetajaid mitte (liigselt) hõlmata.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas riigiasutused hangivad 16. Riigiasutuste tegevus keelekoolituste hankimisel ei ole piisavalt keelekoolitusi sarnastel koordineeritud. Mitmed Riigikontrollile vastanud ministeeriumide tingimustel ja hinnaga? esindajad leidsid, et keelekoolituste hankimise põhimõtted võiksid olla selgemalt kokku lepitud, et riigiasutused ei konkureeriks tarbetult koolitaja leidmisel, saaks kvaliteetse teenuse ning kasutaks efektiivselt maksumaksja raha. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitusel valmib 2019. aasta sügisel koolitushanke näidispõhi, mille saab keelesisuga täita sihtrühma vajadusi arvestades. „Terviklikku ja kokkulepitud arusaama, millised on kõige otstarbekamad kriteeriumid kursuse tellimisel, milline on objektiivne turuhind ja millise hinnaga peaksime n-ö leppima, praegu ei ole. Praegu oleme arvestanud/prognoo- sinud kulusid pigem nii, et võtnud teatava varasemalt kujunenud hinna ning liitnud sinna teatud koefitsiendi. Hindadega on üksjagu segadust.“ 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Huvitav asjaolu, mis kursuste maksumuse kaardistusest ilmnes, oli see, et näiteks töötutele, vähelõimunutele või uussaabujatele korraldatud kursused olid kõik erineva hinnaga.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Süsteemselt pole minu teada keelekursuste hindu võrreldud, kuid kui seda on analüüsitud, siis on hinnaerinevused ilmnenud. Eraldi küsimus on, et kui valida tuleb odavaim pakkumine, kas saadav teenus on ka kvaliteetne.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas asjaomased 17. Täiskasvanute eesti keele õppe korraldamises on ministeeriumid on keeleõppe ministeeriumidel koostöö, tegevuste koordineerimise, juhtimise ja valdkonna probleemide vastutuse vallas puudujääke ning erimeelsusi, mis pärsivad keeleõppeprobleemidele lahenduste leidmist. 2018. aastal avalikustati suhtes ühel nõul? Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuring 12, milles on käsitletud täiskasvanute keeleõppe olukorda, probleeme ja soovitusi ning mis on märkimisväärselt kriitiline 13. Riigikontrolli tehtud intervjuudest selgus, et Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Siseministeerium nõustuvad uuringu järelduste ja soovitustega pea täielikult, seevastu Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul ei ole uuring enamjaolt asjakohane 14. Põhjusena nimetas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, et uuringu koostajatel ja partneritel (asjaomastel ministeeriumidel) on uuringu koostamisel nappinud sobivat infot. See näitab ilmekalt, et valdkonna tervikliku ja täpse käsitluse huvides on tähtis, et sarnastes analüüsides osaleksid kõik olulised osapooled. 18. Konsensus on ministeeriumidel peamiselt vaid selles, et valdkonna suurima probleemina nähakse kvalifitseeritud keeleõpetajate puudust. Teisalt, õpetajate puudusega seotud probleemide süsteemse lahendamise kohta tõendeid ei ole. Samuti pole kindlust, et ka muud uuringus toodud probleemid leiavad tähelepanu ning leevendamist. Milliseid parenduskohti 19. Täiskasvanute eesti keele õppe korralduses puudub selge näevad ministeeriumid juhtimine ja vastutus, mitteametlik infovahetus on ametnike tasandil keeleõppe valdkonna siiski viimasel paaril aastal paranenud. Pole kindlust, et ametnike vahel räägitu ja võimalikud lahendused keeleõppe valdkonna koordineerimises? probleemidele ka otsusteni jõuavad. Eesti keelepoliitika kujundamiseks ja Vabariigi Valitsuse nõustamiseks on ametlikus vormis ellu kutsutud Eesti keelenõukogu, mille ülesanne on aga Riigikontrolli intervjueeritute sõnul tegeleda keelepoliitika üldisemate küsimustega. 20. Eesti keelenõukogu kõrvale loodi 2016. aastal mitteformaalne, ametnikevaheline infovahetusring riigikeele nõukoda, mis käib koos kord 12 https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute-eesti- keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus/ 13 Muu hulgas leiti selles uuringus, et infot selle kohta, kui palju on koolitusi vaja ja milline on nende tulemuslikkus, ei ole süstemaatiliselt kogutud, ning keeleõppe tugistruktuurid ja pakutav keeleõpe ei ole korraldatud vajaduspõhiselt. 14 Justiitsministeerium ei kujundanud selles küsimuses üldistatud seisukohta põhjendusega, et nende sihtrühm on sedavõrd spetsiifiline ja piiritletud. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 9 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) kvartalis ning mille tööd korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Intervjueeritute hinnangul on nõukoja ellukutsumisega paranenud teabe vahetamine selle kohta, milliseid keeleõppetegevusi erinevad ministeeriumid rakendavad. Loodud on eeldused, et keeleõppetegevuste kooskõlastamine ja koordineerimine ministeeriumide vahel süveneb. Seda kinnitavad ka Riigikontrolli analüüsitud riigikeele nõukoja koosolekute protokollid. Teisalt puudub kindlus, kas ja kui palju mõjutavad nõukoja töö ning arutelud praegusel kujul keeleõppe valdkonna arendamist puudutavaid (rahastus)otsuseid. „Koordineerimine ja nn silotorniefekt võis olla probleemiks varem, kuid usun, et see on tugevalt leevenenud riigikeele nõukoja ellu kutsumisega.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Keeleõppe valdkonna juhtimise ja probleemide süsteemse, tervikliku ning koordineeritud lahendamise seisukohalt on puuduseks see, et pole sellist kohta, kus saaks teha ametlikke ja püsivaid kokkuleppeid. Ka mainitud riigikeele nõukoda on pigem formaat, kus saab mõtteid vahetada, kuid nende jõudmine poliitika kujundamisse ja rakendamisse on praegu pigem ebatõenäoline või ebaselge.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Tegemist on eelkõige ametnike inforingiga, infovahetusega, mitte niivõrd otsuste ette valmistamisega.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Kui nii võib öelda, siis enne uuringut oli koostöö ja koordinatsioon, nii kaua kui mina olen teema juures olnud ja tean, veel vähesem, et mitte öelda koostööd ei olnud, klassikaline nn silotornide efekt. Märke ja näiteid, et olukord hakkab paranema, on ilmnenud.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Keeleõppe valdkonnas on üsna pikalt valitsemisalad toimetanud paralleelselt n-ö oma asja ajades ning kokkulepped asjaomaste asutuste vahel on hetkel siiski peamiselt suusõnalised. Süsteemset, terviklikku ja formaalset lähenemist sellele küsimusele napib.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Eelkõige on aruteluformaadid ametnike vahelised ja mitteformaalsed, mis on tekkinud ja tuginevad ametnike enda initsiatiivile ning suhtlemisaktiivsus sõltub ilmselt sellest, millistel ministeeriumidel on tugevam tegevuste puutumus.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas ministeeriumid 21. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2020–2023 keeleõppetegevuste kooskõlastavad, kes, milleks rahastamistaotlusi ministeeriumid süsteemselt ega terviklikult ja kui palju riigieelarvest omavahel ei kooskõlastanud. Riigikontrolli tehtud intervjuudest nähtub, et täiskasvanute keeleõppeks riigieelarvest taotletavaid summasid raha taotleb? ministeeriumid ei kooskõlasta või teevad seda episoodiliselt sõltuvalt ministeeriumide initsiatiivikusest. 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) „Ministeeriumide rahataotlusi ametnike tasandil vaadatakse, kuid usutavasti ei ole see terviklik, et kõik asjaomased ministeeriumid arutavad kõikide teiste taotlusi, ja ametliku loomuga kooskõlastamine.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Taas kord on siin suhtlus olnud erinevate ministeeriumide vahel ilmselt erinev. Mitteametlikke kontakte on olnud, samas rahastamistaotluste ametlikku, struktureeritud ja terviklikku arutelu ning n-ö kooskõlastamist asjaomaste ministeeriumide vahel ei olnud.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas keeleõppe valdkonna 22. Täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisega seotud arendamisele võiks kaasa Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Siseministeerium aidata üldkoordinaatori näevad vajadust valdkonna kesksema ning selgema koordineerimise, juhtimise ja koostöö ning Haridus- ja Teadusministeeriumi suurema selgem määramine? rolli järele. Viiest ministeeriumist kolme hinnangul vääriks kaalumist, kas valdkonna arengu juhtimist saaks/võiks (muude abinõude kõrval) parandada keskse eestvedaja määramise teel. Justiitsministeerium selles küsimuses seisukohta ei võtnud, viidates nende valitsemisala keeleõppetegevuste väga piiritletud sihtrühmale. 23.Teisalt tõdesid ministeeriumide esindajad, et teadaolevalt pole seda mõtet ametlikul tasandil arutatud, ning kahtlesid, kas selles küsimuses on võimalik leida konsensuslik huvi ja seisukoht. „Sisuliste probleemidega saab tegeleda ja leida lahendusi, kui on toimiv valdkonna arengu juhtimine ning tegevuste koordineerimine. Praegu ongi pigem see olukord, et tarvis oleks tugevamat, selgemat ja tsentraliseeritumat tegevuste koordineerimist ning vastutust, konkreetsemalt määratletud valdkonna eestvedajat, mis vähendaks nn silotornide efekti ministeeriumide vahel ja tegevuste killustatust. Viitan eelkõige sellele, et selgeks on rääkimata, milline ikkagi on Haridus- ja Teadusministeeriumi roll. Väidan, et partnerid ei tunne täna, et nad valdkonda sisuliselt veaksid. Kesksema vastutaja määratlemine ei lahenda automaatselt valdkonna probleeme, kuid looks selleks paremad eeldused kui praegune olukord.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Kokkuvõtvalt viitavad keeleõppe probleemkohad vajadusele arutada, kas ja milline riigiasutus ja milliste küsimustega peaks täpsemalt tegelema ja keeleõppe korraldamise eest vastutama.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Alustada tuleb küsimusest, kes vastutab keelepoliitika kujundamise ja elluviimise eest.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile Kas riik peaks täiskasvanute 24. Ministeeriumid peavad vajalikuks jätkata aastatel 2020+ peaaegu eesti keele õpet toetama ka kõigi praegu rakendatavate keeleõppetegevustega. 32 elluviidavast edaspidi? tegevusest hindasid ministeeriumid vaid kuue puhul, et lähiaastatel saab tegevustest loobuda või ongi tegemist olnud ühekordse meetmega. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 11 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Näiteks ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul vajadust jätkata kohalikele omavalitsustele mõeldud meetmega, mille eesmärk on parandada ebapiisava keeleoskusega elanikkonna keeleoskust (vt täpsemalt lisa B). Kas keeleõppetegevusteks on 25. Mitmed ministeeriumid tunnevad täiskasvanute keeleõppe raha piisavalt? valdkonna rahastamise pärast muret. Et pakkuda täiskasvanutele enam keelekoolitusi, keeleõpetajatele täienduskoolitusi ning rahastada keelemajade tegevust, taotles Kultuuriministeerium riigi eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 raames lisaraha kokku 9,2 miljoni euro ulatuses. Võrdluseks: perioodil 2014–2018 moodustasid Kultuuriministeeriumi keeleõppetegevuste kulud riigieelarvest kokku ca 4,7 miljonit eurot. 26. Ministeeriumid, kelle keeleõppetegevusi rahastatakse välistoetustest, on rõhutanud, et valdkonda on Euroopa Liidu toetusi vaja ka edaspidi. Samuti tuleb meeles pidada, et eesti keele õpe on Eesti Töötukassa jaoks üks paljudest tööturuteenustest ning majandusolukorra halvenemise ning töötuse kasvu korral suureneks surve töötukassa eelarvele. Ministeeriumid leiavad, et vajalike tegevuste lõpetamine või rahastamise vähendamine mõjutaks negatiivselt Eesti ühiskonna sidusust, majandust ja tööturgu. „Märgin, et ministeerium hindab vajalikuks keeleõppe tegevustega jätkata ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil ning loodab selleks ka edaspidi kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Ilmselt oleks liialt optimistlik loota, et ELi toetuste mittesaamise korral leitaks samas mahus raha riigieelarvelistest riigi omatuludest. Järgmise perioodi planeerimisest on räägitud ka teiste asjaomaste ministeeriumide ja Rahandusministeeriumiga, kuid siin on üleval mitmeid küsimusi, näiteks millise perioodi peale edasised tegevused ja rahastamisvajadus kavandada. Rahandusministeeriumi ootus järgmise perioodi planeerimisele ja protsessile vajab kindlasti täpsustamist, praegu on ministeeriumid toimetanud pigem vastavalt enda initsiatiivikusele. Samuti ei ole hetkel veel kindlat ja konkreetset kokkulepet asjaomaste ministeeriumide vahel, kes, millisteks tegevusteks ja millistele sihtrühmadele raha taotleb.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile „Üks teema on keeleõppe rahastamise märkimisväärne sõltuvus Euroopa Liidu toetustest, see on kindlasti asjaolu, millele peaks tähelepanu pöörama – rahastamise püsivus ja stabiilsus. Juba järgmisest aastast hakkavad ELi toetused valdkonnas oluliselt vähenema.“ Auditeeritud ministeeriumi esindaja Riigikontrollile 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Mida Riigikontroll soovitab? 27. Riigikontrolli soovitab haridus- ja teadusministril koostöös kultuuriministri, sotsiaalministri, siseministri/rahvastikuministri ja justiitsministriga arvestada täiskasvanute eesti keele õppe tegevuste kavandamisel, rahastamisel ja elluviimisel ning asjaomaste arengukavade, tööplaanide jms koostamisel ja uuendamisel 15 järgmist: ■ leppida kokku täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna juhtimissüsteem ja asjaomaste riigiasutuste vastutus. Muu hulgas käsitleda, millises osas vajavad ülesanded täpsustamist ning kas ja millistes küsimustes oleks otstarbekas muuta valdkonna eestvedamine ja juhtimine kesksemaks; ■ igal ministeeriumil seada oma keeleõppetegevustele konkreetsed tähtajalised eesmärgid, nende saavutamist iseloomustavad näitajad ning esitada info maksumuse kohta allikate kaupa. Valdkonna koordineeritud arendamiseks tagada selle teabe jagamine ministeeriumite vahel; ■ koostada 2019. aasta jooksul ülevaade täiskasvanute eesti keele õppe ja rahastamise vajadusest sihtrühmade kaupa. Kooskõlastada riigieelarveprotsessis sihtrühmad ja koolitusmahud iga-aastaselt ning koordineerida pikemaajaline rahastus ja leppida kokku prioriteedid, sh välistoetuste planeerimisel. Vajaduse korral määrata kindlaks prioriteedid, millistele sihtrühmadele ja millises ulatuses piiratud ressursside tingimustes keskenduda; ■ koostada riigieelarves täiskasvanute eesti keele õppetegevuste rahastamiseks eelnevalt kooskõlastatud rahastamistaotluste alusel ühisprogramm, võimaluse korral juba 2020. aasta riigieelarves, et tõhustada asjaomaste ministeeriumide koostööd; ■ esitada riigi eelarvestrateegia koostamisel aastateks 2021–2024 asjaomaste ministeeriumide kooskõlastatud rahastamistaotlus, mis põhineb keeleõppe eesmärkidel, vajadustel ja senistel tulemustel; ■ pöörata tähelepanu välistoetuste ja Eesti Töötukassa rahaliste vahendite suurele osakaalule täiskasvanute keeleõppetegevuste rahastamisel, sellest tulenevatele riskidele ning keeleõppetegevuste rahastamisele olukorras, kui välistoetused peaksid vähenema ja/või riiklik kohustuslik kaasfinantseering märkimisväärselt suurenema; ■ kvalifitseeritud õpetajate piisavuse tagamiseks ja asjakohaste otsuste tegemiseks koostada piirkondade kaupa regulaarselt ülevaade: a) kui palju on riiklikult korraldatud keeleõppe raames täiskasvanuid koolitavaid eesti keele õpetajaid; b) kui suur osakaal üldharidussüsteemi eesti keele õpetajatest koolitab kõrvaltööna lisaks ka täiskasvanuid; c) milline on eesti keele õpetajate tegelik vajadus, et pakkuda kvaliteetset õpet nii üldharidussüsteemis kui ka täiskasvanutele, ning kas ja kuidas tagatakse õpetajate piisavus (tulevikus); d) kas keeleõpetajate kvalifikatsioon on piisav, neile 15 Näiteks eesti keele arengukava aastateks (2019) 2020+ (koostamisel). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 13 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) vajalikud õppe- ja abimaterjalid ning õppemetoodika kättesaadavad ja kuidas toetada kvalifikatsiooni hoidmist/täiendamist; ■ koostada 2019. aasta jooksul ülevaade riigi korraldatud keelekoolitushangete tingimustest ja maksumustest hankijate ning sihtrühmade kaupa aastatel 2017–2019. Hinnaerinevuste korral selgitada välja põhjused, võimaluse korral ühtlustada hangete tingimusi ning soodustada hankijate koostööd; rakendada parimat praktikat, et raha efektiivsemalt kasutada; ■ kajastada arengudokumentides, kas ja kuidas viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi tellitud ning Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR tehtud uuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ antud soovitused (1–13); kas valdkonna probleemid lahendatakse soovitatust erineval viisil või kas, miks ja millised uuringu soovitused ei ole asjakohased; ■ määrata riigikeele nõukoja tegevuse vorm, eesmärgid ja töö väljund Vabariigi Valitsuse või ministri otsusega, et suurendada selle nõukoja praktilist olulisust täiskasvanute eesti keele õppe korraldust puudutavate otsuste ettevalmistamisel. Luua otsustamiskord ja määrata kindlaks protsessid, mille tulemusena ministeeriumid räägiksid läbi ja kooskõlastaksid keeleõppetegevused, sh rahastamistaotlused riigieelarvest. Kindlustada, et nõukoja ettepanekud jõuaksid ühtsetel alustel arutlusele ja otsusteni asjaomaste ministeeriumide juhtkondades ning valdkonna juhtimisdokumentidesse; ■ käsitleda täiskasvanute eesti keele õppega seonduvaid väljakutseid, arenguvajadusi ja -võimalusi koostatavas eesti keelepoliitika põhialustes. Haridus- ja teadusministri vastus: Kultuuriministri vastus: Sotsiaalministri vastus: Siseministri/rahvastikuministri vastus: Justiitsministri vastus: 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Riigikontrolli soovitused ja auditeeritute vastused Riigikontroll andis auditi põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumile koostöös Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga mitmeid soovitusi. Ministrid saatsid XX. XXXX 2019 oma vastuse Riigikontrolli soovitustele. Ministrite üldised kommentaarid auditiaruande kohta Riigikontrolli soovitused Ministrite vastused Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 15 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Auditi iseloomustus Auditi eesmärk Riigikontrolli eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti riik rahastab ja korraldab eesti keele õpet täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel, ning hinnata, kas täiskasvanute keeleõppe korraldus on tõhus. Riigikontrolli arvates tooks keeleõppe ebatõhus korraldus kaasa riski, et keeleõpperaha ei kasutata säästlikult ja seatud eesmärgid jäävad täitmata. Hinnangu andmise kriteeriumid Täiskasvanutele eesti keele õpetamine on korraldatud tõhusalt, kui ■ riigil on ülevaade keeleõppe sihtrühmadest ja nende vajadustest; ■ riigiasutuste vastutus sihtrühmade keeleõppe eest on selgelt määratud; ■ keeleõpet korraldavad riigiasutused teevad koostööd ja koordineerivad tegevusi, et täita sihtrühmade vajadused ning kasutada keeleõppeks mõeldud raha säästlikult; ■ riigiasutuste koostöö ja tegevuste koordineerimiseks loodud kogud toovad regulaarselt välja valdkonna probleemid ja pakuvad välja lahendusi; ■ keeleõppe rahastamine on stabiilne ja jätkusuutlik. Auditi käigus ei anta auditeeritavatele hinnangut ühekaupa, hinnang antakse etteantud kriteeriumidele tuginedes eesti keele õpetamise korraldusele üldistatult. Auditi ulatus ja käsitlusviis Täiskasvanute keeleõppena käsitleti auditis 18-aastastele ja vanematele mõeldud eesti keele kursusi, koolitusi, keelekümblust ja muid tegevusi, mille eesmärk on eesti keele oskuse parandamine. Keeleõppetegevuste hulka ei arvatud keeleõpet, mis toimus haridusasutuse õppekava osana. Audit hõlmas aastatel 2014–2018 toimunud tegevusi ja nende maksumust ning 2019. aastaks kavandatud tegevusi ja maksumust aprillikuu seisuga. Auditi põhiküsimus: kas täiskasvanutele eesti keele õpetamise korraldus on süsteemne ja koordineeritud? Põhiküsimusele antud vastusele lisaks koostas Riigikontroll ülevaate, millised on riigiasutuste eesti keele õpetamist puudutavad ülesanded, tegevused, nende maksumus ja rahastamisallikad. Samuti analüüsiti, kas samade tegevustega tuleks jätkata ka edaspidi ning millise mõju tooks kaasa tegevuste lõpetamine. Auditis ei hinnatud keeleõppetegevuste edukust ega mõju täiskasvanute eesti keele oskusele. Audititoiminguid tehti Haridus- ja Teadusministeeriumis, Kultuuriministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Siseministeeriumis ning Justiitsministeeriumis. Auditi metoodika Põhiküsimustele vastamiseks kasutati järgmist metoodikat: ■ auditeeritud ministeeriumidelt küsiti andmeid16, et selgitada välja eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele eesti keele õpetamisega seonduv oluline info; sh 16 Andmepäring hõlmas järgmiste andmeväljade täitmist: tegevus; tegevuse eesmärk; tegevuse kirjeldus; tegevuse sihtrühm; tegevuse elluviimise periood; tegevuse kogumaksumus aastatel 2014–2018; tegevuse kavandatud maksumus aastal 2019; 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) ■ analüüsiti ministeeriumide vastutusalade kaupa keeleõppe tegevuste sihtrühmi ja tegevuse eesmärgi saavutamist/mõju hindamist; ■ analüüsiti keeleõppetegevuste maksumust erinevate allikate kaupa aastatel 2014–2018, kavandatavat maksumust aastal 2019 ja vajadust tegevusega jätkata; ■ analüüsiti ministeeriumide koostööd ja tegevuste koordineerimist riigikeele nõukoja koosolekute protokollide ja ministeeriumide esindajatega tehtud intervjuude põhjal; ■ analüüsiti dokumente. Saadi ministeeriumide koondatud infotabeli põhjal mõningane ülevaade keeleõppeteenuste maksumuse erinevustest ja valdkonna arengudokumentides sisalduvatest eri tasandite ning sihtrühmadega seotud eesmärkidest. Järeldused tehti kriteeriumide alusel ning osaliselt teiseseid allikaid kasutades. Näiteks raha säästlikkuse kriteeriumi puhul piirdus Riigikontroll ministeeriumide kommentaaride ja tabelitega hangete maksumuste kohta, iga üksikut hanget seejuures vaatamata. Samuti piirduti näiteks õpetajate rakendatuse üle otsustades ministeeriumi kaudu saadud infoga, mitte ei tehtud otsepäringut Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmebaasist. Tabel 1. Auditi käigus toimunud intervjuud ja kohtumised Asutus Kuupäev Nimi Haridus- ja Teadusministeerium 29.03.2019 Riina Koolmeister Sotsiaalministeerium 27.03.2019 Annika Sepp Siseministeerium 10.04.2019 Martin Tulit Kultuuriministeerium 26.03.2019 Artjom Tepljuk Justiitsministeerium 29.03.2019 Emma Bachmann Auditi lõpetamise aeg: Auditi toimingud lõpetati aprillis 2019. Auditi meeskond: Analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite ja vanemaudiitor Ermo Liedemann. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniüksusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1/80044/2. tegevuse rahastamise allikad aastatel 2014–2018; tegevuse rahastamismahu muutus/stabiilsus aastatel 2014–2018; tegevuse jätkumine aastatel 2020+; tegevuse hinnanguline rahastamisvajadus aastatel 2020+; tegevuse planeeritav aeg aastatel 2020+; tegevuse rahastamise vähenemise või lõppemise eeldatav mõju; tegevuse elluviija / rakendamise eest vahetult vastutav(ad) asutus(ed); tegevuse seos teiste valitsemisalade asjaomaste tegevustega; tegevuse eesmärgi saavutamise / mõju hindamine. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 17 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Riigikontrolli postiaadress on: Kiriku 2/4 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 Faks +372 661 6012 [email protected] 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Riigikontrolli audit samas valdkonnas 30.11.2017 – Hariduse ja teaduse, tööturul vajalike oskuste arengut ning inimeste lõimumist ja kohanemist soosivate tegevuste rahastamine Euroopa Liidu toetustest Aruanne on kättesaadav Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 19 Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Lisa A. Täiskasvanute eesti keele õppe riikliku korralduse mudel Allikas: Kultuuriministeerium 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Lisa B. Täiskasvanute eesti keele õppe riiklikult toetatud tegevused ja maksumus (eurodes) ajavahemikul 2014–2018 ning prognoos aastateks 2019+ 17 Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 1. Keeleõppekulude Tasemeeksami positiivselt sooritanu- Kõik eesti keele 1 620 000 450 000 Riigieelarve On vaja. Seadusest tulenevad Näitajaks on eksami hüvitamine keele- tele tagastatakse keeleõppekulu tasemeeksami sooritajad. (maksutulud). kohustused jääksid sooritanute arv. seaduse ja kodakond- maksimaalselt 320 eurot ühe taseme täitmata. susseaduse alusel. kohta. Kodakondsuse taotlemiseks sooritatud keeleeksami korral hüvita- takse õppekulu 384 euro ulatuses. 2. Eesti keele Eesti keele tasemeeksamid A2-, B1-, B2- ja C1- 918 992 250 000 Riigieelarve On vaja. Eesti keele oskust Rahvusvahelise tasemeeksamite vastavad rahvusvahelisele tasemel eesti keele (maksutulud). pole võimalik keeletestimise arendamine ja standardile, neid korraldatakse 4 oskajad. riiklikult tõendada. organisatsiooni korraldamine. korda aastas 4 tasemel vähemalt ALTE auditi Eesti 4 piirkonnas (vajaduse korral hinnang/ ka välismaal, seni Helsingis). kvaliteedimärk. 3. Ida-Viru haridus- 2018. a septembrist alates on Pedagoogid, kelle ema- 440 000 110 000 Riigieelarve On vaja. Riiklikult pakutav kee- Kursus lõpeb töötajate keeleõpe. õppinud kokku 120 õpetajat: keel ei ole eesti keel ja kes (maksutulud). letugi kaoks, kuid nõue tasemeeksamiga. ■ Narvas 24 õpetajat eesti keele ei valda piisavalt eesti osata eesti keelt C1-taseme kursusel; keelt: üldhariduskoolide ja vajalikul tasemel ei ■ Sillamäel 12 õpetajat B2-taseme koolieelsete lasteasutuste kao. kursusel; õpetajad, eesti keele ja ■ Kohtla-Järvel 48 õpetajat B2- eesti keeles õpetatavate taseme kursusel; ainete õpetajad, kes ■ Jõhvis 12 õpetajat B2-tasemel soovivad parandada eesti keele oskust ja sooritada kursusel. B2- või C1-taseme Kursuse lõpus tuleb sooritada kesk- eksami. või kõrgtasemel riiklik eksam. 4. KOVide avatud Pakkuda piirkonnas Ebapiisava keeleoskusega elanik- Kohalikud omavalitsused 285 537 Avatud Euroopa Ei ole vaja. Mitteformaalsete Projektis osalenute taotlusvoor (keele- keeleõpet neile, kelle konna keeleoskuse arendamine ja ja nende asutused. taotlusvoor. Sotsiaalfond. keeleõppevõimaluste arv. õppetegevused, et ema- või kodukeel ei vajaduspõhine toetamine vaba- ja vähenemine. tulla tööturul ole eesti k ja kes ei kogemusõppe kaudu. Projekti- edukamalt toime). oska eesti k piisavalt. põhine, taotluste alusel. 17 Tegevuste arv on veidi tinglik sõltuvalt sellest, kas ja kuidas ministeeriumid vähemmahukaid meetmeid grupeerisid. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 21  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 5. Eestikeelsele Toetada kutseõppe- Eesti keele B2- ja C1-taseme õpe Kutseõppeasutuste 343 280 Mis mahus Euroopa Otsust Praegu on pakutud Eksami sooritanute õppele ülemineku asutuste üleminekut Ida-Virumaa ja Tallinna kutseõppe- õpetajad, kelle emakeel ei keeleõppega Sotsiaalfond. pole veel. tasuta keeleõpet arv. toetamine eestikeelsele õppele. asutuste õpetajatele. Peale audi- ole eesti keel. jätkata, pole kõigile kutseõppe- kutseõppeasutustes toorse õppe koosnes kursus ka veel asutuste õpetajatele, aastal 2020. klubilisest (mitteformaalsest) õppest. otsustatud. kes soovivad. See võimaldab õpetada keelt Kui kõik kursustel vahetult suheldes, suhelda eesti osalenud sooritaksid keeles ja laiendada eestikeelset tasemeeksami, poleks suhtlusringkonda. Toimusid tulevikus keskset kee- kohtumised keelekohvikus, kus leõpet vaja ning koolid arutleti vabas vormis hariduse, ja õpetajad saaksid ise kultuuri, elukeskkonna vms teemal. sobiva õppimis- Klubilise õppe osa oli ka õppereis. võimaluse otsida. 6. Täiskasvanutele Motiveerida täiskasva- Täienduskoolituse riikliku tellimuse Täiskasvanud inimesed, 50 000 48 400 Euroopa On vaja. Tööalase eesti keele Täiskasvanute kvaliteetse ja asja- nuid õppima ning luua kaudu pakutakse täiskasvanutele eelkõige need, kellel pole Sotsiaalfond. kursusi töötavatele elukestvas õppes kohase täienduskooli- kvaliteetsed, paindlikud tööalaseid tasuta kursusi, et eri- või kutseharidust või inimestele võiks osalemine on tuse pakkumine, et ning tööturuvajadusi sõltumata haridustasemest ja kelle oskused on pakkuda Eesti kasvanud. täiendada kutseoskusi. arvestavad õppimis- majanduslikust olukorrast oleks neil vananenud. Töötukassa. võimalused. võimalik saada vajalikku koolitust. Eesti keele õpe ei ole eraldi eesmärk, tööalase keeleoskuse arendamiseks mõeldud kursusi tellitakse vastavalt vajadusele. 7. „Keeletee“ ja Võimaldada eesti On loodud e-õppekeskkond eesti Kõik eesti keele õppijad. 500 000 300 000 Euroopa On vaja. Seni on loodud Kasutajate arv (seni „Keelekliki“ loomine keelt õppida e- keele õppeks vene ja inglise keele Sotsiaalfond/ võimalus õppida 60 000 kasutajat, ja ülalpidamine keskkonnas. baasil. Riigieelarve eesti keelt 0–B1- neist pooled inglise (maksutulud). tasemel. Rahastuse keele baasil). puudusel jääksid järgmised tasemed tegemata ja tagasi- sidet andev õpetaja lõpetaks töö. KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 1. Keeleline ja Aidata teisest rahvu- Keelelise ja kultuurilise kümbluse Püsielanikud ja 1 249 315 527 736 Euroopa On vaja. Eesti k õppe nõudlus Keeleõppe 2018. a kultuuriline kümblus. sest püsielanikel klubi kasutab mitteformaalse uussisserändajad. Sotsiaalfond/R täiskasvanute hulgas uuring tõi välja mitu osaleda Eesti kultuuri- õppimise meetodit, tegutseb eesti- iigieelarve on 10 korda suurem väärt asjaolu. Nt INSA elus, praktiseerida keelses keskkonnas ja tutvustab (maksutulud). kui pakkumine. koolitustel osalenute eesti keelt ning toetada Eesti kultuurielu. Klubi liikmed Katkeks stabiilne ja suur õpitahe. Üle 90% kultuuridevaheliste kohtuvad regulaarselt kord nädalas, mitmekesine keele- neist õpib eesti keelt, 22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine erinevuste klubis osaleb kuni 16 liiget ning 2 õpe. See võib kehvasti et tööturul paremini väärtustamist ja avatud eestvedajat. Iga liige võib kohtumi- mõjutada mh tööturu- hakkama saada. dialoogi. sele kaasa võtta 2 külalist ning näitajaid (keelt oskav Õpitakse ka seetõttu, tegevuse eestvedajad võivad inimene saab et tulla paremini toime kaasata ka vähemalt C1-tasemel kergemini tööle). igapäevaelus ja osale- eesti keelt kõnelevaid isikuid. da ühiskondlikus elus. 2. Lõimumiskoolitused. Lõimumiskoolitustel on 3 moodulit: Püsielanikud ja 1 775 676 454 557 Euroopa On vaja. Eesti k õppe nõudlus 2019 valmib Sise- ja üldkeeleõpe A2-, B1- ja B2-tasemel uussisserändajad. Sotsiaalfond täiskasvanute hulgas Kultuuriministeeriumi (100 ja 120 akadeemilist tundi), (ESF) on 10 korda suurem vahehindamise aruan- kodakondsuseksamiks ettevalmis- / riigieelarve kui pakkumine. Katkeb ne ESFi kohanemis- ja tumine ja kultuurimoodul. Õpiti (maksutulud). stabiilse ja mitmekesi- lõimumismeetme aktiivse õppe põhimõttel, et soodus- se keeleõppe pakku- kohta 2014–2018. tada eesti keele kasutamist iga- mine. See võib Selle põhjal on INSA päevaelus. 31.12.2018. a seisuga on kehvasti mõjutada mh kursustega enim rahul 2015–2018 eesti keele õppimiseks tööturunäitajaid (keelt uussisserändajad: pakutud 6426 õppekohta. oskav inimene saab 87% pidas õpet kergemini tööle). vajadusele vastavaks. 3. A1-taseme keele- „Lõimuv Eesti 2020“ rakenduskavas- Teisest rahvusest 183 353 Rahasta- Riigieelarve On vaja. Eesti k õppe nõudlus õpe teisest rahvusest se otsustati alates 2017 lisada raha püsielanikud. mine jätkub (maksutulud). täiskasvanute hulgas püsielanikele. A1-taseme keeleõppeks. Mitu ESFi tegevuse nr on 10 korda suurem toetatavat programmi alustas 2015 4 all. kui pakkumine. Katkeb A2-taseme õpet, kuid ilmnes, et u stabiilne ja mitme- 1000 õppuri keeleoskus ei võimal- kesine keeleõpe. See danud sel tasemel õppida. Vajaduse võib kehvasti mõjutada suurendada A1-taseme keeleõpet mh tööturunäitajaid toob selgelt välja ka 2018 uuring: (keelt oskav inimene A1-taseme koolituste pakkumine saab kergemini tööle). peaks jätkuma nii, et eesti keelt oleks võimalik hakata õppima juhendaja toel. NB! Tegevus toimub 2019 eesti keele majades. 4. Eesti keele majade Tagada riigi Eesti k majades toimuvad suhtlus- Teisest rahvused 1 538 462 1 800 000 Riigieelarve On vaja. Eesti k õppe nõudlus Kuna eesti k majade tegevus. kehtestatud keele- kursused, töökohtades keelekoolitus püsielanikud ja (maksutulud). täiskasvanute hulgas tegevuse korraldamine nõuete täitmiseks ja keelenõustamine. Testimisvõima- uussisserändajad. on 10 korda suurem Tallinnas ja Narvas on vajaliku ja kvaliteetse lus on mitmekesisem, tutvuda saab kui pakkumine. Katkeb alles stardifaasis, on eesti keele õppe kodakondsuseksami ülesannetega; stabiilne ja mitmeke- nendele hinnangu kättesaadavus. toetatakse projekte, mis loovad sine keeleõpe. Võib andmine ennatlik. võimalusi õppida keelt tegevuste mõjutada kehvasti mh kaudu: nt tööjõuvahetusprogramm. tööturgu. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 23  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 1. Rahvusvahelise Rahvusvahelise kaitse AS Hoolekandeteenused majutus- Rahvusvahelise kaitse 262 360 292 080 AMIF. On vaja. Rahastuse lõppemisel Süsteemselt ei ole kaitse saajate eesti taotlejatele ja kaitse keskuse teenuse pakkujana korral- saanud inimesed. on rahvusvahelise rahvusvahelise kaitse keele õpe. saanud isikutele on das eesti keele õppe rahvusvahelise kaitse saanute võima- saanute eesti keele tagatud vastuvõtu- kaitse taotlejatele ning lus eesti keelt õppida õppe tulemuslikkust tingimused ja toetavad majutuskeskustes Vaol ja Vägeval piiratum, arvestatakse hinnatud. Võrreldavad teenused, lähtudes viibivatele rahvusvahelise kaitse vähem kaitse saanute tulemused on olemas nende kultuurilistest, saajatele. Sobivad kursused leiti seisundiga (läbitud alates perioodist, mil soolistest, usulistest, vabaturult. Ka tugiisik aitas kursuse trauma, kirjaoskama- keeleõpe on olnud keelelistest jms leidmisel, kui vaja. Tartu tus jms). Tegevuse ühtse rahastusega ja taustast. Rahvaülikool pakub rahvusvahelise lõppemine või vähene- toimunud ühtse kaitse saajatele eesti keele õpet mine pidurdaks kaitse metoodika alusel. tasemetel A1-A2 300h ulatuses. saanute kohanemist ja Tartu Rahvaülikool on välja töötanud lõimumist Eestis, ka eesti keele õpetamise metoodika nende tööle saamist, sihtkeele baasil ja õppematerjalid. toimetulekut Arendatakse metoodikat ja igapäevaelus. materjale, mille põhjal õpetada keelt kirjaoskamatutele. Toimub individuaal- ja rühmaõpe. Keeleõpet on valmis pakkuma Eesti eri piirkonnad, lähtudes sellest, kus kaitse saanud inimesed elavad. 2. Eesti keele õpe Heaolu arengukava Eesti keele õpe tööturuteenusena Registreeritud töötud. 3 442 897 1 115 000 Töötukassa. On vaja. Mitte-eestlaste töö- tööturukoolitusena eesmärk vähendada A1–C1-tasemel, tellitakse hankega hõivenäitajad on tööturuteenuste ja eesti ja teisest koolitusrühmale. viimasel kahel aastal toetuste seaduse rahvusest inimeste paranenud, kuid raske alusel. tööturunäitajate öelda, kas see on lõhesid. seotud sellega, et eesti keele õppimise võima- lused on suurenenud. 3. Eesti keele õpe Heaolu arengukava Eesti keele õpe tööturuteenusena Registreeritud töötud ja 4 583 172 4 441 000 Töötukassa. On vaja. koolituskaardiga eesmärk on A1–C1-tasemel, osaleja valib ise alates 2017 töötajad, kes valitsuse määruse vähendada eesti ja sobiva koolituse koolituskaardi- vastavad sihtrühma tingi- „Tööhõiveprogramm“ teisest rahvusest partnerite pakkumiste seast. mustele (töötuskindlustust alusel. inimeste tööturu- vähemalt 12 kuud 36 kuu näitajate vahet. jooksul; väiksem sisse- tulek kui Eesti keskmine brutokuupalk). 24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 4. Eesti k koolitus- Heaolu arengukava Tööandjad saavad taotleda oma Tööandjad ja nende 354 101 2 090 000 Töötukassa. On vaja. kulude hüvitamine töö- eesmärk on vähen- töötajate eesti keele oskuse töötajad. andjale valitsuse dada eesti ja muust parandamise kulude hüvitamist 80% määruse „Tööhõive- rahvusest inimeste ulatuses, kuid mitte rohkem kui 2000 programm“ alusel. tööturunäitajate vahet. eurot töötaja kohta. 5. Tööturukoolitus lisa Heaolu arengukava Eesti keele õpe tööturuteenusena Vanaduspensioniealised, 23 701 24 000 Töötukassa / On vaja. Võimalik viia vajaduse sihtrühmadele: ESF eesmärk: vähendada A1–C1-tasemel, tellitakse hanke teel kes ei ole tööga hõivatud Euroopa korral täielikult töötu- TAT „Tööturuteenuste eesti ja muust rahvu- koolitusrühmale või osaleja valib ise ja on tööotsijana arvele Sotsiaalfond. kassa eelarvesse. osutamine tagamaks sest inimeste tööturu- sobiva koolituse koolituskaardi- võetud. paremaid võimalusi näitajate vahet. partnerite pakkumiste seast. hõives osalemiseks“. 6. Tööturukoolitus lisa Heaolu arengukava Eesti keele õpe tööturuteenusena Vähenenud töövõimega 895 169 590 000 Töötukassa / On vaja. Võimalik viia vajaduse sihtrühmadele (ESF eesmärk: vähendada A1–C1-tasemel, tellitakse hanke teel isikud, kes on töötud (sh Euroopa korral täielikult töötu- TAT „Tööturuteenuste eesti ja muust rahvus- koolitusrühmale või osaleja valib ise õppivad töötud), või Sotsiaalfond. kassa eelarvesse. osutamine töövõimere- est inimeste tööturu- sobiva koolituse koolituskaardi- koondamisteatega formi sihtrühmale“). näitajate vahet. partnerite pakkumiste seast. tööotsijad. 7. Tööandja koolitus- Heaolu arengukava Tööandjale hüvitatakse eelneval 1) Noored vanuses 16–29; 8237 8000 Töötukassa / On vaja. Võimalik viia vajaduse kulude (sh eesti k õpe) eesmärk vähendada kokkuleppel töökoolituskulu kuni 2) vanaduspensioniea- Euroopa korral täielikult töötu- hüvitamine teatud siht- eesti ja muust rahvu- 2500 eurot ühe töötaja kohta 2 aasta lised; 3) töötud rahvus- Sotsiaalfond. kassa eelarvesse. rühmade värbamisel. sest inimeste tööturu- jooksul töötaja tööle asumisest. vahelise kaitse saanud. näitajate vahet. 8. Euroopa Heaolu arengukava A1–C1-taseme eesti keele õpe Euroopa Globaliseerumise 208 202 0 Töötukassa / Ei ole vaja. Ühekordne projekt. Globaliseerumise eesmärk: vähendada tööturuteenusena, tellitakse hankega Fondi sihtrühm (08.2015– Euroopa Fondi toetus. eesti ja muust rahvu- koolitusrühmale või osaleja valib ise 05.2016 Eesti Energia, Globaliseeru- sest inimeste tööturu- sobiva koolituse koolituskaardi- Nitroferdi, Viru Keemia mise Fond. näitajate vahet. partnerite pakkumiste seast. Grupi koondatud töötajad). SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 1. Algtaseme eesti Aidata algtaseme Euroopa Sotsiaalfondi perioodi Uussisserändajad ehk 1 235 520 720 000 Riigieelarve On vaja. Riigi pakutud ja rahas- ELi raha kasutamisel on keele õpe uussisse- keeleõppega uussisse- 2014–2020 prioriteetse suuna 2 välismaalased, kellel on (maksutulud) / tatud keelekoolituste tulemusnäitajad. rändajatele. rändajatel Eestis meetme 2.6 „Võimaluste loomine elamisluba või -õigus ja Euroopa nõudlus on suurenenud. Statistikaamet uurib kohaneda, luua Eestis elavate ning ühiskonda kes on Eestis elanud Sotsiaalfond. Kui neid vähendada, on valikuliselt nt sedagi, kas eeldused osaleda Eesti vähelõimunud püsielanike aktiivse vähem kui 5 aastat. keeruline rakendada tegevuse tulemusena on ühiskonnas, sh töö- hõive ja ühiskondliku aktiivsuse välismaist kergem tööd leida. oskustööjõudu, et Eesti Küsitakse ka hõives, elukestvas suurendamiseks ja uussisserända- tööjõupuudust leeven- enesehinnangut: 2018 õppes ja kodaniku- jate kohanemise ja hilisema lõimu- dada. Perspektiivis: seisuga on programmi ühiskonnas. mise toetamiseks“ tegevus 2.6.2 keeleoskuseta inimesed läbinuist 88,1% arva- „Kohanemiskoolituste väljatööta- lõimuvad vähem, ei leia musel, et nende keele- mine, piloteerimine ja rakendamine“. tööd, sõltuvad oskus ja Eesti-teadmi- sotsiaaltoetustest jms. sed on paranenud. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 25  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 2. Eesti keele VVTP p 6.4: VVTP p 6.4: võimaldada Eesti Välismaalane, kes soovib 50 000 1 250 000 Riigieelarve Vajadus Vähem eesti kodanikke Tegevuses osalenud koolitused Eesti võimaldada Eesti kodakondsust soovivatele inimestele Eesti kodakondsust ja kes (maksutulud). selgub täp- ning suurem surve on sooritanud vajalikul kodakondsuse kodakondsust lepingut, mille kohaselt pakub riik 1) on vähemalt 15 a vana; selt pärast teistele eesti keele tasemel eesti keele taotlemiseks. soovivatele inimestele tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes 2) on elanud Eestis elamis- katsepro- koolituste pakkujatele. tasemeeksami ning lepingut, mille kohaselt soovivad kodakondsust taotleda, loa või -õiguse alusel jekti lõppu esitanud taotluse PPA- pakub riik tasuta eesti ning võimaldab neile keeleõppeks vähemalt 5 aastat; aastal le Eesti kodakondsuse keele kursusi kõigile, tasustatud õppepuhkust. Keeleõppe 3) ei ole viimase 2 aasta 2019; ent omandamiseks. kes soovivad koda- korraldamine on sätestatud jooksul enne lepingu sõlmi- juba aasta kondsust taotleda, ning kodakondsuse seaduse §-ga 8. mist osalenud riigi rahasta- alguses on võimaldab neile keele- tud või kaasrahatatud eesti registreeri- õppeks tasustatud keele õppes; tud huvilisi õppepuhkust. 4) kelle suhtes ei ole koda- 1700. kondsuse seaduse § 21 lg-s 1 sätestatud asjaolu. 3. Eesti keele kursus Enne erialavalikut on Eesti keele kursus Sisekaitse- Sisekaitseakadeemias 6176 1455 Riigieelarve Osaliselt Viimastel aastatel on eesti keelest erineva tutvutud kõikide Sise- akadeemia eesti keele õppida soovijad, kelle /Sisekaitse- vaja. eesti k oskus kursusel emakeelega kaitseakadeemia eriala- sisseastumistesti paremaks emakeel ei ole eesti keel. akadeemia osalenutel pisut parem. sisseastujatele (Narva; dega; – eesti keele õnnestumiseks, samuti erialade rahastus + Kuna Ida-Viru noorte Jõhvi; Kohtla-Järve). oskus on paranenud; – tutvustus, et sisseastujad oleksid omaosalus. keeleoskus on kesine akadeemia eesti keele teadlikud oma valikutest. ja puudub praktika, ei sisseastumistestiks õnnestu kursustega valmistutud. taset eriti parandada. 4. Eesti keele B1- Päästjate eesti keele Eesti keele tasemekoolituse Päästjad Ida-Virumaa 38 095 7 890 Riigieelarve On vaja. Päästja ei õpi ära eesti 1) eesti k riigieksami taseme koolituste oskus vastab vähemalt korraldamine B1-tasemel päästepiirkonna (maksutulud). k, ei suuda seetõttu edukas sooritus ja korraldamine B1-tasemele. Päästeameti Ida päästekeskuses, et päästekomandodes. osaleda koolitustel, tunnistuse esitamine; päästekomandodes. abistada ja toetada päästjaid eesti omandada päästja 2) Keeleinspektsiooni keele omandamisel ja riigikeele kutset või sooritada kontroll päästjate oskuse nõudega vastavusse viimisel, kutseeksamit. Keelt keeleoskuse üle; kodakondsuseksami sooritamiseks. mittevaldav päästja ei 3) töölt vabastatakse vasta kutsestandardile. need, kes keelt ei Päästja peab tegema valda ega võta vastu ennetustööd kogukon- pakkumist seda nas, suhtlema mees- õppida. Päästjad, kes konna ja kannatanu- tahavad eesti k oman- tega. Et pakkuda dada, õpivad tööandja kvaliteetset teenust, korraldatud kursustel peavad töötajad vasta- ning sooritavad ma nõuetele ja olema eksami. Asutus saab arenguvõimelised. pakkuda kvaliteetset teenust. 26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 5. Eesti keele B1- Päästjate eesti keele Eesti keele B1-taseme koolitus Päästjad Põhja 0 12 500 Riigieelarve On vaja. Sama mis eelmises Sama mis eelmises taseme koolituste oskus vastab vähemalt Päästeameti Põhja päästekeskuses, päästepiirkonna (maksutulud). reas. reas. korraldamine pääste- B1-tasemele, päästjad et toetada päästjaid keeleoskuse päästekomandodes . komandodes. hoiavad ja tõstavad omandamisel ja riigikeele oskuse eesti keele oskuse nõudega vastavusse viimisel. taset. JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 1. Kinnipeetavate Eesti keelest erineva Vanglates õpetatakse riigikeelt Kinnipeetavad. 962 573 238 485 Riigieelarve On vaja. Riigikeelt saaks Tegevuse mõju hinna- riigikeele õpe A1–C1- emakeelega kinni- Euroopa keeleõppe raam- (maksutulud). õpetada vähematele takse riigikeelekur- tasemel. peetavate riigikeele- dokumendis kirjeldatud tasemetele: kinnipeetavatele. sustel osalenud ja oskus on piisav, et A1, A2, B1, B2 ja C1. Muu ema- Endiste vangide tasemeeksami vanglast vabanemise keelega kinnipeetavate eesti keele kesine konkurentsi- sooritanute arvude järel toime tulla Eesti oskust testitakse ja vajaduse korral võime tööturul põhjal. Igal aastal ühiskonnas; motiveeritakse õppima riigikeelt. väheneks veelgi ning esitatakse KuM-ile LE tugevnenud side Eesti Vanglates korraldavad riigikeele õpet sissetuleku puudumine 2020 arengukava kultuuriruumi, ühis- riigikeele õppe korraldajad. Alates suurendab korduv- täitmise aruanne, konna ja infoväljaga A2-tasemest makstake kinni- kuriteo toimepaneku milles on kirjas, kui parandab võimalust peetavatele riigikeele õppimise eest riski. Vähese keele- palju kinnipeetavaid tööle saada ning tasu. Õppematerjalid ja hinnangud oskusega kaasnev õpinguid alustas ja vähendab seeläbi riigikeeleõppe süsteemile vanglas nõrk side ühis- positiivselt lõpetas. korduvkuritegude riski. tellitakse välistelt ekspertidelt. konnaga, sh ühtses 2013 tellis vanglate infoväljas mitte- osakond auditi riigikee- osalemine, suurendab leõppe süsteemi kohta nii sise- kui ka välis- Eesti vanglates, milles poliitilist ohtu, võimal- tehtud ettepanekute dades kasutada eesti- elluviimine jätkub. ja venekeelse rahvas- Riigikeele õppe tiku vastandumist süsteemi hinnatakse konfliktiallikana. uuesti 2021. a. 2. Esmaste riigikeele Vanglates on eesti k Vanglate osakonna tellimusel Kinnipeetavad. 9150 0 Riigieelarve Ei ole vaja. Katseõpikute 2013 korraldatud õpikute (katseõpikute) omandamise õppevara; koostatud esmaste õpikute (maksutulud). kasutamine on hindamise põhjal tellis trükkimine. neis tutvustatakse mh trükkimine ning kasutamine lõppenud. Täiendatud vanglate osakond eesti kultuuri, ajalugu vanglates. ja parandatud õpikute õppekavade ja õpikute ning kirjandust; kordustrükkide kulu on vastavusse viimise EN kajastatakse eetilisi arvestatud kinni- keeletasemetega. A1-, väärtusi: pere, ausus A2- ja B1-taseme peetavate riigikeele jms. Keeleõpe on seotud õppekavad ja õpikud on õppe kuludesse Eesti ühiskonna ja täiendatud ja kooskõlas kultuuriga, et toetada EN keeletasemetega. integreerumist. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 27  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 3. Riigikeele oskuse Kinnipeetavate eesti Eesti keele oskuse taseme Kinnipeetavad. 450 0 Riigieelarve Ei ole vaja. Ühekordne tegevus. Hindavad vanglate määramise sõeltestide keele oskuse tase on väljaselgitamiseks vajalike (maksutulud). riigikeeleõppe korral- soetamine. määratud adekvaatselt sõeltestide sisseostmine. Testid dajad, suheldes õpeta- ning koostatud võimaldavad määrata isiku sobival jate ja õppuritega. õpperühmad on tasemel (A1–C1) õpperühma. Rühmade keeletase ühtlase tasemega. on ühtlasem pärast seda, kui peale testi- mise toimub ka vestlus. Nõnda saab kokku panna ühtlase- ma tasemega rühmad. 4. Riigikeele õppe- Vanglate riigikeele õpe A1-, A2- ja B1-taseme ainekavade Kinnipeetavad. 44 890 0 Riigieelarve Ei ole vaja. A1-, A2-, B1-taseme Mõju saab hinnata kavade korrigeerimine ja hindamine vastab vastavusse viimine Euroopa (maksutulud). õppekavad ja õpikud 2019 lõpus, võrreldes ning õpikute Euroopa Nõukogu Nõukogu keeleoskustasemetega on täiendatud; B2- kursuse alustanute ja täiendamine (A1-, A2- keeleõppe raam- ning õpikute parandamine ja taseme tarvis pole lõpetanute arvu enne ja B1-tase). dokumendis kirjeldatud täiendamine. raha – ei saa tagada ja pärast täiendatud tasemetele ja oskuste täielikult raamdoku- õppekavade ja õpikute mõõtmisele. mendi kohast õpet. kasutuselevõttu 2018. 5. Riigikeele õpikute Vanglates kasutatakse Vanglates kasutatavate A1-, A2- ja Kinnipeetavad. 0 8722 Riigieelarve Ei ole vaja. A1-, A2- ja B1-taseme Tegevus hakkab lisamaterjalide õpikute lisamaterjale, B1-taseme riigikeele õpikute (maksutulud). õpikute lisamaterjalid mõjutama riigikeele koostamine (A1-, A2- mis on koostatud 2013 kuulamisharjutuste helindamine ning valmivad 2019. a õpetamist alatest ja B1-tase). auditi „Hinnang riigi- õpiku lisana hääldamisharjutuste aprillis; B2-taseme 2019. a maist. keele õppe süsteemile koostamine ja helindamine. lisamaterjalide Eesti vanglates“ põhjal puudumine pärsib ja mis toetavad suulise kinnipeetavate k omandamist ja keeleõppe kursuse lõpetamist. tulemuslikkust. 6. Demokraatliku Venekeelsed kinni- Väljaannete Novoje Vremja, Kinnipeetavad. 42 163 29 880 Riigieelarve On vaja. Ebapiisava eesti k Mõju ei ole venekeelse peetavad saavad maa- Vedomosti ja Novaja Gazeta (maksutulud). oskusega kinnipeeta- eraldiseisvalt hinnatud. trükimeedia ilma infovälja kätte tellimine kõikidesse vanglatesse. vate soov keelt õppida Tegevuse eesmärgi- võimaldamine. emakeeles, kalluta- väheneb. Vabanedes pärasus tugineb mata kujul. Nõnda ei jätka nad eesti k üldistel õpimotivat- suureneb sise- ja välis- õppimist ja/või suhtle- siooni ja integratsiooni turvalisus, ühiskonna mist ning tema riigi- soodustavatel sidusus. Vähelõimunud identiteet ei tugevne. põhimõtetel. osalevad ühiskonnas uute teadmiste kaudu; soov eesti k õppida ja kasutada suureneb. 28 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019  Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine (eelnõu) Tegevus Tegevuse eesmärk Tegevuse kirjeldus Sihtrühm(ad) Kogu- Kavandatud Rahastamis- Vajadus Tegevuse lõpetamise Eesmärgi saavutamise maksumus maksumus allikad 2014– tegevust või rahastamise / tegevuse mõju 2014–2018 2019 2019 jätkata vähendamise mõjud hindamine 7. Eesti-vene Tugevnenud riigi- Eestis elavate vene päritolu isikute Kinnipeetavad. 0 5000 Riigieelarve On vaja. Ebapiisava või Mõju ei ole hinnatud. kultuuriruumi loengud identiteedi kaudu on rahvusidentiteedi küsimuste (maksutulud). puuduva eesti keele Tegevus ei ole kinnipeetavatele. vähenenud nii riigi- käsitlemine kultuuri ja ajaloo oskusega lõppenud. Esmase sisene kui ka välis- kontekstis. Igas vanglas toimub 10 kinnipeetavate tagasiside analüüsi poliitiline oht, kuna 90minutilist loengut-kohtumist (60 sisemine motivatsioon koostatakse juulis neutraliseerunud on min loeng, 30 min arutelu); igal riigikeelt õppida 2019. võimalus kasutada loengul-kohtumisel osaleb 8–12 langeb. Vabanedes ei konfliktiallikana eesti- kinnipeetavat. jätka isik eesti keele ja venekeelse rahvas- õppimist ja/või eesti tiku vastandumist. keeles suhtlemist ning Kinnipeetavate moti- tema riigiidentiteet ei vatsioon eesti keelt tugevne. õppida ja kasutada on suurenenud. 8. Kohtumised eesti- Eesti ühiskonna Eestis elavate eri rahvustest Kinnipeetavad. 4000 0 Riigieelarve On vaja. Ebapiisava või Mõju ei ole vene sidusus on kultuuritegelaste esinemised (maksutulud). puuduva eesti keele eraldiseisvalt hinnatud. kultuuritegelastega. suurenenud, erineva vanglas. Osaliselt mitmekeelsed. oskusega kinni- Tegevuse keele- ja kultuuri- peetavate sisemine eesmärgipärasus taustaga inimeste ühis- motivatsioon riigikeelt tugineb üldistel konnaelus osalemise õppida väheneb. õpimotivatsiooni ja ning demokraatlikke Vabanedes ei jätka integratsiooni väärtuste jagamise nad eesti keele soodustavatel kaudu. Kinnipeetavate õppimist ja/või eesti põhimõtetel. sisemine motivatsioon keeles suhtlemist ning eesti keelt õppida ja tema riigiidentiteet ei kasutada on kasvanud. tugevne. Allikas. Riigikontroll auditeeritud ministeeriumide andmetel Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 21. juuni 2019 29