Kiri

Hr Tõnis Lukas Teie: 10.06.2019 nr 12-6/958-2 Kultuuriminister Meie: 18.06.2019 Jägala kaitseväärtused Austatud härra minister Eesti kultuuri alustalaks on meie loodus. Rahvalaulud, luule, kirjandus jne., jutustavad paljudel juhtudel loodusest. Eesti loodus ongi meie kultuuri hälliks, mitte raudbetoonist ehitis, mis püstitati üksnes tehnilistest vajadustest lähtudes, mitte aga selleks, et kunagi saab sellest Eesti kultuuripärand. Kui aastatel 1922–1924 ehitati Linnamäe (algselt Jägala) hüdroelektrijaam (HEJ) koos paisuga, siis ainulaadseks tegi selle ehitise kalatrepp (toona nimetati kalaredeliks), mida varem Eesti paisudel ehitatud ei olnud. HEJ ja kalatrepi kohta saab lugeda artiklist „Reis paberi sünnipaika Jägalasse“ (Lisa 1). Soomes oli selleks ajaks juba seadus, et paise ilma kalatreppideta ehitada ei tohtinud. Eestisse tõi selle uudsuse Linnamäe HEJ soomlasest projekteerija. Juba sel ajal mõeldi sellele, et paisud kui kalade rändetõkked on ohuks kalarikkusele ja hakati kasutama kalade kaitseks abinõusid. Tänaseks on kunagisest uudsusest ja uhkusest vähe alles. Elektrijaam on saanud täiesti uue ilme, kalatrepp on arusaamatutel asjaoludel tänaseks ehitisest eemaldatud. Eesti Energia kuulutades välja riigihanke Linnamäe HEJ projekteerija ja ehitaja leidmiseks, teatas 26.02.2001 uudistes, et „Lisaks säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olemisele on Linnamäe HEJ taastamisel veel mitmeid positiivseid mõjusid: nagu kalatrepi taastamisel paraneb ilmselt Jägala ja Jõelähtme jõe kalastiku liigiline koostis ja vähemalt osaliselt taastub jõe alamjooks kui lõhe ja meriforelli koelmualana.“ Projekteerija - Eesti Projekt AS, kes pälvis Eesti Betooniühingult projekteerija eriauhinna, koostas projekti, kus Eesti Energia poolt väljareklaamitud kalatrepp puudus. Eriauhinna juures oli märge - „Sobivalt taastatud Eesti suurim ja kaunim hüdroelektrijaam“. Kui võrrelda algusaastateil tehtud fotol (Lisa 2) olevat rajatist tänase ehitisega, siis muudatused on märkmisväärsed. Kui ehitise muudatuste ulatus ehitise ajalooväärtust ei mõjuta, siis saab seda edaspidigi vastavalt vajadustele ja muutuvale funktsioonile kaasajastada. Kirjutate, et 1922– 1924 valminud Linnamäe HEJ pais on silmapaistev, mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehniline betoonrajatis, mis pärast valmimist hinnati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. See hinnang ei vasta avalikult kättesaadavale teabele. Palun täpsemat infot, kes ja millal sellise ametliku hinnangu paisule andis. Kui Kultuuriministeerium tunnistas Linnamäe HEJ paisu ehitismälestiseks, oli ta teadlik, et rajatis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja Natura alal peab järgima otsustes EL Loodusdirektiivi. Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiipideks on selle vahetu kohaldatavus liikmesriigi territooriumil ning ülimuslikkus (esmasus) liikmesriigi õigusaktide ees. Riigikohus kinnitab, et EL esmase õiguse aktid moodustavad “omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama“. Edasi leiab Riigikohus, et “ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega“ (allikas: https://www.pohiseadus.ee/). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 29 järgi kehtib nõue, et Natura alal võib kavandatavaks tegevuseks loa anda kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Veepoliitika raamdirektiiv pakub raamistikku, mis aitab kaasa Natura kaitseala eesmärkide saavutamisele, mitte ei anna võimalust muuta Natura eesmärke. Kui Veepoliitika raamdirektiivi järgi kohaldatavad abinõud ei ole piisavad Natura ala kaitseeesmärkide täitmiseks, siis kohaldatakse sellest rangemaid nõudeid. Teie vastuskirjale lisatud dokumendis „DOC WD/2016-1/8 „ viide veepoliitika raamdirektiivi artikli 4(3) loodus- ja kultuurikeskkonna kaitse eesmärkide ühildatavuse kohta ei ole asjakohane, sest Linnamäe HEJ koos paisuga asub Natura 2000 võrgustiku alal. Teie vastuskirjas puudus viide millisele Loodusdirektiivi sättele Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet tuginevad väites, et Linnamäe pais peab jääma jõe vaba voolamise takistuseks. Selleks, et õiguspäraselt Linnamäe paisu osas otsuseid teha peab olema leitud vastav alus Loodusdirektiivist. Lugupidamisega Liivia Mahlapuu Jägala kalateed MTÜ Lisa 1- artikkel „Reis paberi sünnipaika Jägalasse“ Lisa 2 – Jägala HEJ foto  Äeis paberi sünnipaika JägaZasse. Katsugu nüüdisaja kultuur-inimene läbi okstel mõtus armuihas kudrutada ja orav kä­ saada ajaleheta. Arvan, ta loobuks küll mit­ bide kallal oma hammaste teravust proovida. mest muust tarbest, ent mitte ajalehest, mis Mõne päeva eest elav kuusk, erapooletu saanud sedavõrd hädavajaliseks, et igapäe­ laane-elanik, kes igale metsloomale lahkelt vane elu ilma selleta on vaevalt ettekujutatav. varju andis — täna juba ajaleht, rakendatud Oleme sellega isegi niivõrd harjunud, et politiliste erakondade orjusesse, tehes kõige Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR paljud ei teagi, millest või kuidas ajaleht on jultunumat demogoogiat ja materdades era­ valmistatud. Kuid omast kohast on ajalehtki poolikult vastaseid. Eile veel haljas puhas tehnilise edu ime. Kõrvale jättes kõrget trüki looduse ehe — täna juba turu leht, mis iga- X Jägala kosk endisel ajal. Parikaste foto. tehnikat ja moodsat ajalehe toimetamise viisi, sugust alatut nilbust ja odavat kõmu pakub.... mis võimaldab lehe ilmumisel otse muinas­ Vaene kuusk I Eile veel valmistas ta ilu ja jutulist kiirust saavutada, on ajalehe paberigi võimas kuju igale silmale lõbu, rahustas ta valmistamine ja sünd arenenud arvamata kõr­ sõbralik sahin iga rõhutut meelt, aga täna guseni. võib-olla juba sallimatu kõrgi usulahu sulane, Kui pikka tööd ja suurt vaeva ei nõudnud kes ainult õigeusklikkudele paradiisi väravad endistel aegadel savitahvlite ja pärgamendi tõotab avada, kõiki teisi aga põrgu põhja valmistamine tarviliseks kirjutusmaterjaliks. neab. Niisama esimeste paberisortide valmistamine. Missugune uuestisünd vagusast heasüdam­ Selle vastu vajab moodsa ajalehepaberi valmis­ likust metsakuningast, jultunud demagoogiks tamine tooreainest vaid mõned tunnid. või ülbeks imuriks. Ja pealegi — kui juhus­ Näib otse uskumata, et äsjailmunud värske lik uuestisünd 1 Puupapi vabrik omandas ajalehe paber, mis me hommikuti-õhtuti näppu riigi metsaoksjonilt teatavad raielangid ja haarame ja mis täna päevahuvile vastavat juht­ kuuse saatus oligi otsustatud ning tema luu­ kirja kannab, alles mõni päev varemalt toores leline mctsaunenägu möödunud. Sest varsti metsapuu oli. Sellal, kui juhtkirja autor oma selle järele sigines ühel talvisel päeval ta mõtteid kirjapanemiseks vormuleerima hakkas, juurtele haljas terav saag, mis tüve kännust võis ta alles mühava kuusena kuskil Alu­ lahutas. Ohates langes haljas kuusk puhta taguse laanes võimsalt latva kõigutada, tema valge lume rüppe, kui surilinadesse, ja sellest 361  ajast peale algabki uuestisünd, kuuse uus ehitatud. Selle teega toimetatakse osa tarvi­ elu uute iseloomuomadustega, kas headega likku metsamaterjali laiaroopaliselt vabrikusse või halbadega — see on teine asi. ja ümbertöötatud toores materjal puupapi Niisugune on aga kord kuuse saatus ja näol jällegi laiaroopalisele tagasi. Ühendus sellele peab ta alistuma, nagu igaüks peab selle tee tõttu on vabrikuga hõlpus. Paar saatusele alistuma kunagi. kolmkümmend minutit sõitu läbi Jõelähtme Ja siis, kui ta on ju maha saetud, oksad kidurataimelise soise ja rabamaastiku ja ole­ talt laasitud, lõigatakse ta süllapikkustesse megi Jägala joa ümbruse liivakinkudel, kus järkudesse ja heidetakse kevadel jõkke. vabrik asub. Niisugusena peab ta hulga omasugustega Pärale jõudes otsib silm asjata suuremat pika parvetusteekonna läbi tegema. Kevadi­ ehitist, mis võiks vabriku peahooneks osu­ Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR sed nobedad jõevood kannavad ta kiirelt tuda. See peitub ajajooksul jõevoolust liivaste allavett. Ja kui ta hetkekski kuskil jõe­ kallaste vahele uuristatud sügavas orus. käärus peatub, et rõõmsate karjalaste mängu Üllatav on aga, et siin joa võimsast kohi­ kaldal vaadelda, siis ilmub parvetaja ja tõu­ nast vähematki häält ei kuuldu. Ometi peaks kab ta terava täägiga uuesti vetevoolu kes­ joarüngas teadupärast siinsamas läheduses kele. Nii jätkub teekond läbi metsade, luh­ olema. Kuid hiljem kuulete ja näete, et juga tade ja väljade, mööda taludest, kirikutest ei olegi enam: on jäänud järele vaid kuiv ja veskitest, mille paisud jää allalaskmiseks rüngas, mille turjal kariloomad kuivi jalu teelt kõrvaldatud, ikka edasi mere poole... päikesest kuumendatud pael jalutavad. Sama Pea kõik meie suuremad jõed kannavad kuiv on õõnes rünkaalune, kus varemalt vesi kevadel oma turjal rändavaid ürgmetsade vahetpidamata vahutas ja kopras. elanikke lugemata hulgal puupapi vabriku­ Uuema aja tehnika on vägeva joa taltsuta­ tesse, kus nad paberimassiks ümber tööta­ nud ja jõe enne rünkale jõudmist tööstuse takse. orjusesse aheldanud. Sammu kaks-kolmsada Üks niisugustest jõgedest on ka Jägala jõgi, enne rüngast takistatakse jõevee vool endises mis samanimelist „ Põhja paberi ja puupapi suunas ja juhitakse mööda kanalit teist teed vabriku aktsiaseltsi" puupapivabrikut toidab. kaudu vabriku turbiinidele. Vabrik ise asub Raasiku raudteejaamast Vabrikus, mis asutatud ilmasõja algaastal, kilomeetrit 12 ja Narva maanteed kaudu töötab kolmes vahetuses kokku 160—180 Tallinnast 32 kilomeetrit kaugel, endise kuulsa inimest mehi ja naisi. Võrreldes nende elu­ Jägala joa läheduses. Raasikult viib vabri­ järge ja töötingimusi linna vabrikutööliste kusse kitsarööpaline raudtee, mis niisama omadega, võib siinset tööliste elu-olu mitmeti aktsiaseltsi omandus ja vabrikuga ühel ajal eelistada. Jägala jõe ülemine tamm, mis vett joa asemel turbiinidele juhib, ja raudtee sild. Parikaste foto. 362 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Jägala juurdevoolu kanal. Parikaste foto. Esmalt juba vaikne ja rähuline ümbrus suletakse see veekindlalt ja lastakse puudele terve maaeluga ja puhas õhk, millest linna- hiiglajõuline veepress peale, mis need sooja töölisel igatahes tuleb loobuda. Elukorterid on veega täidetud trummis vastu pöörlevat kivi kütte ja valgustusega vabriku poolt odava litsub, millega puu peeneks kördiks hõõru­ hinna eest. Peale selle on igal töölisperekonnal takse. oma väike majapidamine: tükike aiamaad ja Peeneks hõõrutud puukört ujub veega täi­ lehma, sigade ning kodulindude pidamise või­ detud renni pidi järgmistesse masinatesse, malus. Loomalautadeski on elektrivalgustus — kuna trumm ikka jälle uute puudega täis lae­ toredus, millest suurem osa talu majapida­ takse. Edasi satub puukört sõelumismasina- misi ilma. Töölistel on oma kaubatarvitajate tesse, mis jämedamad kiud ja tükid peentest ühing, laulukoor, jalgpalli ring j. n. e. Selle osadest lahutavad. Pikema ringkäigu järele juures on päevapalk linnatöölisega enam­ jõuab puukört viimaks pappmasinate peale, vähem ühtlane. kus see veest lahutatakse ja kiht kihilt vildiga Huvitavam osa vabrikuehitistest on pea­ kaetud pöörlevatele trummidele koondatakse. hoone. Siin on koht, kus jõevool lõplikult On trummile ju tarvilik paks kord puu­ orjaahelaisse needitakse ja kolme tüsedasse massi kogunud, lahutatakse see osava käe­ raudtorru juhitakse, mille kaudu vesi 66 jala liigutusega vastava riistapuu abil trummi kül­ kõrguselt turbiinidele langeb ja vabrikule jest ja asetatakse märja, nõrguva vildina kä­ umbes 1800 hobujõudu energiat annab. Selle- rule. Et märjad massikihid üksteise külge ei samma peahoonesse saabuvad ka kõik parve- hakkaks, pannakse iga kihi vahele traatrest. tatud ja raudteel pärale jõudnud süllapikku- On kärul tarvilik osa puupapi palli materjali sed kuusepakud. Saemajas lõigatakse need koos, lükatakse käru ühes puumassiga röö­ veel kord kolmeks järguks ja puhastatakse siis bastel hüdropressi hiiglasurve alla, mis suu­ vastavatel masinatel koortest. Peale koorimist rema vee kuni 50 °/o puumassist välja pigistab. pillutakse puujupid selleks põrandasse tehtud Pressi alt välistudes on märg vilditaoline puu- aukude kaudu alla laduruumi, kust need juba mass juba muutunud tihedaks ja võrdlemisi ümbertöötamiseks otse masinatesse lähevad. tahedaks papiks. Nüüd laotakse papipakk Kõige pealt on puumassi valmistamiseks kiht-kihilt ümber, traatrestid kõrvaldatakse ja siin mitu suurt jahvatusmasinat, kus umbes pakk lükatakse veel kord käsipressi alla, kus sama süsteemi järele kui kruubiveskis puu see peale traadiga köitmist juba lõplikult puu­ peeneks hõõrutakse. Suur karedaks raiutud papi palli kujul kas lattu viiakse või ärasaat­ kivi pöörleb serviti raudtrummis hiigelsuure miseks otse raudtee platvormile laetakse. kiirusega. Trummi ülemisel küljel on kolu- Niiviisi töötab vabrik öö-päeva jooksul um­ sarnane avatav juurdeehitis, kust ümmargu­ bes 5700 kolmesüllalist propsi läbi. sed puujupid sisse laetakse. On kolu täis, Toores puupapp läheb osalt ümbertöötamata 363  välisturule, kuna osa sellesama aktsiaseltsi jooksul veel kord uurimisele. Kosest ja vab­ teises, Tallinna vabrikus keemiliselt valmista­ rikust allapoole lookleb jõgi kõrgete liivakal- tud tselluloosi juurdelisandusega paberiks üm­ laste vahel, mille juures langemine veel kau­ ber töötatakse. Muu hulgas valmistatakse sel­ nis tunduv. See juhtis vabrikuomanikke mõt­ lest puupapist, millele umbes 30% keemili- tele jõele allpool vabrikut veel kord päitsed lisel teel saadud tselluloosi juurde lisatakse, pähe panna ja samale tööle rakendada, mida ka ajalehe rotatsioonipaberit. Selles vabrikus ta kord juba ülalpool teinud. tarvitab aine ümbertöötamine paberiks oma Ja loodusejõud, olgu see ka nii võimas kui ringkäiguks kõige enam 4—5 tundi, kuna tahtes, peab viimaks nõrgema inimese mõistu­ kuusepaku ümbertöötamine puupapiks Jägalas sele ikkagi alla andma. Nii ka siin. kõigest 20—30 minutit tarvitas. Kui me nüüd Peale tarvilikke mõõtmis- ja uurimistöid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kuuse mahasaagimiseks, jõkke toimetamiseks selgus, et vabrikust umbes paar kilomeetrit ja parvetamiseks, niisama muude vedude eelpool jõe vett võimalik on 11 meetrit üles Jägala puupapivabriku tagakülg. Foto v. selg. peale 3—4 päeva arvame, siis näeme, et aja­ paisutada. Sellepärast otsustati ehitada siia lehe paberi valmistamist kuusest trükimasi­ hüdroelektrijaam, mis suurendatud vabrikule nani tõsiselt mõne päeva tööks võib arvata. jõudu kakkaks andma. Puupapi valmistamiseks töötab Jägala vab­ Ehitust alati 1922. aastal Soome arhitekti, rik aastas umbes 6000 kantsülda kuuse- prof. Savoniuse plaani järele ja viidi 1924. a. pakke läbi. lõpule. Kuna jõe kaldal, sel kohal ehk küll Et paberivabrikute varustamist tooresaine­ kõrged, kuid liivased ja pehmed, siis nõudis tega väljamaast ärarippumatuks teha, siis on ehitus suurt kulu ja vaeva. ka vabriku toodangut aasta-aastalt suurendada Küll murdis vesi pae peale ehitatud ajuti­ püütud. Näiteks suutis vabrik 1923. a. kõigist sed tõkkeseinad, küll uhtus kaldad oma pai­ 6 milj. kilogrammi ümber puumassi toota. Et galt. Kuid lõpuks jäi võitjaks ometi inimene toodangut nõudmisega tasakaalustada, oli vaja ja valmis ehitis kroonis töö ning tasus vaeva, vabriku tegevust laiendada. Siin tekkisid aga kuigi jõgi, vihane, et teda veel kord tööle raskused, sest kuna kose energia pea tervena sunniti, oma mässamisega mitukümmend mil­ juba kasutatud, puudus uute masinate käima- jonit ülearuseid kulusid oli teinud. panemiseks tarviline jõud, milleks uusi jõu­ Selle eest seisab aga Jägala „Linnamäel“, allikaid tuli otsida. Seks võeti kord juba van­ endise eesti maalinna asupaiga läheduses, tore gistatud ja kasutatud vee seisukord oma alam- hüdroelektrijaama hoone suurepärase betoon- 364  paisuga. Ehitis on teostatud kõige uuema aja kudemise ajal kala kaugel ojades ja nire- tehnika nõuete järele ja on otse suurepärane. kestes, isegi luhtadel ja metsakraavikestes, Uus jõujaam ühes paisuga tuli ümmarguselt mis vähegi vee kaudu merega ühenduses sei­ 160 milj. marka maksma. savad. Leidub kuskil aga niisugune tõke, nagu Kevadel, suurvee ajal, mil liigne vesi üle joarüngas ehk mitme sülla kõrgune tamm paisu jookseb, avaldab see mulje, nagu oleks ees, siis on kaladel võimata sellest üle saada, endine kosk siia kolinud. Veel enam: kuna et oma loomulikku edasitungi rahuldada, ku­ Jägala joa kukkumine kõigest 27 jalga oli, demise akti soodsatel tingimistel lõpetada ja langeb vesi Linnamäe paisul umbes 37 jala jõgesid ühtlasi sellega ka kogu ulatuses oma kõrguselt kobrutades alla jõe sängi, kust ta sooga elustada. Peale loomulikkude tõkete, joa- nüüd juba vabalt merre puhkama võib minna. rüngaste, on suurimaiks takistusiks kalade edasitungimisel just kunstlikud tõkked, pea­ Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Jaama hoone, mis asub niisama kui vab­ riku peahoonegi sügaval jõeorus, on ehitatud asjalikult tammid. Kalastuse huvides on välja- tahutud paest, kuna tamm on ühtlane tse­ maal niisuguste kunstlikkude takistuste hal­ mendi valatis, mille mõlemad tiivad mitme vamiseks viimasel ajal abinõusid hakatud sülla pikkuselt liivaste kallaste sisse ulata­ otsima ja selles asjas mõndagi juba ära teh­ vad, et vesi tammi kaudselt uuristama ei ula­ tud. Selle juures on silmas peetud nii kalas­ taks. tuse kui tööstuse s. o. tammide kasutajate Tamm on varustatud mitme luugiga vee huvisid. Üheks abinõuks, mis kaladele peal­ reguleerimiseks, ühes ehk teises sihis, ja lii­ poole tammi tee avab, ongi kalaredel. õige guvad kergelt. Nõrgast käetõukest on küll, palju on neid juba olemas ka meie naaber­ et vastavat mehhanismi käima panna ja luuke riigis Soomes, kus seadusemäärus maksmas, kas avada ehk sulguda. et ühegi ehitatava tammi juures ei puuduks Huvitav uudis paisu juures on nõnda nime­ niisugune redel. tatud „kalaredel“, igatahes ainus sellesarnane Kalaredel ise koosneb umbes süllalaiusest Eestis. Kalaredeli otstarve seisab selles, et ja niisama sügavast tsementrennist, mis lius- kaladele ka paisust võimaldada läbi ujuda, kamisi ülevalt tammi pealt alla jõkke ära- see on, 37 jalga kõrgele tammi peale tõusta. jooksu vette ulatab. Mõlemad renni otsad Teatavasti tungivad paljud kalasordid kevadeti on sulutud tsementseinaga, milles on jäetud kudemiseks merest jõgedesse, kus nad võima­ vaid kaks ruutjala suurust avaust, üks all, likult kaugele püüavad tungida. Nii leiame teine üleval, esimene vee renni, teine rennist 365  välja laskmiseks. Et vesi, mis ülevalt ava­ võime on umbes IV2 tuhande ^hobujõuline. usest renni tungib, mitte suure hooga alla ei Siit juhitakse saadud energia kõrgepinge uhkaks ja sellega kaladele edasipääsu või­ liini kaudu tagasi Jägala puupapivabrikusse, matuks ei teeks, nagu tammilt alla uhkav kus see tööstuseliseks otstarbeks ära kasuta­ vesi, siis on renn kärje kujul kastidesse ja­ takse. Aasta jooksul annab jõujaam umbes 6V2 gatud, ikka kaks kasti kõrvuti ja iga alumine miljonit kilovatt-tundi. Selle uue abijõuallika kastipaar jala võrra madalam, kui ülemine. juurdetulekuga on vabrik oma tegevust märksa Kõik need kastid on üksteisega ruutjala suu­ suurendada võinud, nõnda et vabriku too­ ruste aukudega tihendatud. Kui ülemine luuk dang 6 milj. kilogrammi pealt 1923. a. umbes tammi peal avatakse, voolab vesi kastidesse 14Ve miljonit kilogrammi puumassi peale ja kalale avaneb umbes lüüside süsteemiline 1925. aastal tõusis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR vaba tee paisu alt tammi peale tõusmiseks. Vabriku territooriumi moodustab umbes 500- Nii on paisu ehitamisel kõige uuema aja tiinuline maa-ala jõe mõlemal kaldal, alates nõuetega arvestatud ja neid täita püütud. joarünkast ja lõppedes Linnamäel. Maa pind Mis jõujaamasse enesesse puutub, siis on on siin künkaline, kaetud jõe paremal kaldal see sisseseadelt tehnika viimane sõna, nõnda madalate kadakatega, vasemal lehtpuudega, et see oma teenistuseks enam ei vaja kui kuna lainetav jõgi kallaste vahel loogeldes nelja inimest, pealegi aasta läbi ööd kui päe­ väga luulelise pildi loob, mis ühes muistse vad kestvaks tööks. Hoone on seest ruumi­ linnamäe asupaigaga lõburändajatele täiesti kas ja puhas, parkettpõrandaga. Suures saa­ vääriliseks reisusihiks võiks olla. lis seisavad kolm elektri generaatorit, mida Niisugune on paberi sünnipaik Jägala vab­ turbiinid tegevusse panevad ja mille kogu- rik ja selle ümbrus. J- V. Soov, Jema Mevingari järele Jah. Seljamaa. Kui ta alles väikene tütarlapsuke oli, kes oleks tahtnud ta oma lapsi eksituste ning õhtuti ema põlvedel istus ning taevatähti kannatuste eest hoida. Peale selle — mõtles luges, ei soovinud midagi ta nõnda palavalt, ta — tahan end kõigist soovidest lahti ütelda, kui et iga täht hiilgavaks mänguasjaks muu­ peale selle jään ma alati usklikuks ning tä­ tuks ja et kõik tähed tema omad oleksid, nulikuks... Elu kuulis ta soovi ning naeratas ainuüksi tema omad. Pärast seda mõtles ta — kurvalt: seda täita ei võinud ta mitte. ei sooviks ma enam mitte midagi ja oleksin Kui ta oli saanud juba naisterahvaks, kelle väga sõnakuulelik... Elu kuulis ta soovi ja juuksed halliks hakkavad minema ning nende naeratas kurvalt: seda täita ei võinud ta mitte. läbi kui raudriidega murede ja kannatuste Kui ta juba täiskasvanud neiuks oli sirgu­ vastu oli kaitstud, ei soovinud ta midagi nud ja õhtuti oma toakeses „tema“ peale muud nii palavalt, kui et tal ainult võimalik mõtles — selle peale, kes tema südamekese oleks nende inimeste õlgadelt, kes tema juu­ suuandmisega äratanud ei soovinud ta res käisid, elu raskusi ära võtta, nende vaimu midagi nii palavalt, kui et ainuüksi tema mõ­ kinnitada, nende vahel kokkulepet külvata ja tetesse jääda ja et ükski teine naisterahvas sellest külvist selget rõõmu koguda. Peale ta kuju tema hinges kinni ei mataks. Peale selle — mõtles ta — ei jää mul midagi, mida selle — mõtles ta — ei ole mul enam ühtki veel endale soovida võiksin, peale seda jääk­ soovi, peale selle ei taha ma ühtki teist õnne... sin ma alati rahule... Elu kuulis ta soovi ja Elu kuulis ta soovi ning naeratas kurvalt: naeratas kurvalt: seda täita ei võinud ta seda täita ei võinud ta mitte. mitte. Kui ta juba täiesti küpseks naisterahvaks Kui ta oli juba lumivalgete juustega, elust oli saanud, ei soovinud ta oma elukatsetest kurnatud naisterahvas, ei soovinud ta midagi omandatud kurva ilmega midagi muud nii nii palavalt, kui et ainult rahu saada — kõige palavalt, kui et ainult tema lastele, kellest sügavamat rahu ning puhkust, mida miski ei ta valude ning kannatuste keskel tõsiseid ini­ riku. Peale selle — ta teadis seda ta ene­ mesi üles kasvatada püüdis et neile tema sele midagi enam soovida ei saa... Elu kuu­ elukatsed õpetuseks oleksid ja et nad neist lis ta soovi ning naeratas kurvalt: seda täita petlikest jalgteekestest mööda läheksid, millel ei võinud ta mitte. Aga tuli surm ja see täi­ tema ise oli eksinud. Oma haavade verega tis viimaks kord ta tähtsa soovi. 366