Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 18.06.2019 nr 8-2/19/2407 Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 2_Metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused.pdf 4. Lisa 3_Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused.pdf 5. Lisa 4_Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 12.06.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 "Metsanduserialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a. määruses nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „metsur (inglise keeles Forest worker)“ tekstiosaga „metsatehnik (inglise keeles Forestry technician)“; 2) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „Metsuri“ sõnaga „Metsatehniku“; 3) määruse 2. peatükk sõnastatakse järgmiselt: „2 .peatükk Metsatehniku eriala õppekava üldosa § 4. Metsatehniku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis on võimaldavad töötada metsatehnikuna metsakorralduse ja metsamajandamisega tegelevates organisatsioonides ning loob eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) väärtustab metsa kui looduskeskkonda, on kursis kutseala arengusuundadega ning mõistab oma rolli ja vastutust metsade jätkusuutlikus majandamises; 2) inventeerib metsa ja annab soovitusi metsa majandamiseks, arvestades metsas kui ökosüsteemis toimivaid protsesse ning metsandus- ja looduskaitsevaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid; 3) töötab eesmärgipäraselt, täites tööülesandeid muutuvates olukordades, vastutades nende nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest; 4) järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid ning metsandusvaldkonna õigusaktides esitatut; 5) on avatud koostööle, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil; 6) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi isiklikel ja tööalastel eesmärkidel; 7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;  2 8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi erialaselt ja oma elukvaliteedi tõstmiseks ning isiksuse arendamiseks. § 5. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud metsatehniku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Metsatehniku eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 30 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) metsanduse alused 15 EKAPd; 2) metsauuenduse rajamine ja hooldamine 10 EKAPd; 3) metsa kasvatamine 22 EKAPd; 4) metsa takseerimine 15 EKAPd; 5) metsa korraldamine 25 EKAPd; 6) praktika 30 EKAPd; 7) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd. § 7. Õpingute läbimisel omandatav kutse Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel on õppija omandanud kutsele „Metsatehnik, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „oskustöölisena iseseisvalt forvarderioperaatorina ning“ sõnadega „iseseisvalt metsa kokkuveotraktori- ehk forvarderioperaatorina puidu varumisega seotud ettevõtetes ning loob“; 5) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 - 6 sõnastatakse järgmiselt: „1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning mõistab oma rolli ja vastutust puiduvarumise tehnoloogilises ahelas; 2) kavandab oma tegevuse raielangil ning sorteerib, veab kokku ja virnastab metsamaterjali sortimendid laoplatsil, arvestades säästva metsanduse põhimõtteid ja tootmisülesandes esitatud kvaliteedinõudeid; 3) hooldab forvarderi ja selle tööseadist regulaarselt, lähtudes masina kasutusjuhendist ja hoolduse vajadusest, kasutades töövahendeid ja materjale heaperemehelikult ja säästlikult; 4) töötab eesmärgipäraselt ja efektiivselt, täites tööülesandeid muutuvates olukordades, vastutades tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest; 5) järgib töötamisel töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid ning metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid;  3 6) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi tööalastel eesmärkidel;“; 6) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 118 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 32 EKAPd; 3) valikõpingud 32 EKAPd.“; 7) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) forvarderioperaatori alusteadmised 15 EKAPd; 2) raietehnoloogia 20 EKAPd; 3) forvarderi juhtimine ja hooldus 20 EKAPd; 4) hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAPd; 5) praktika 32 EKAPd; 6) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd.“; 8) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Õpingute läbimisel omandatav kutse Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel on õppija omandanud kutsele „Forvarderioperaator, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 9) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „oskustöölisena iseseisvalt harvesterioperaatorina ning“ sõnadega „iseseisvalt metsalangetustraktori- ehk harvesterioperaatorina metsakasvatuse ja puidu varumisega seotud ettevõtetes ning loob“; 10) paragrahvi 12 lõike 2 punktid 1 - 6 sõnastatakse järgmiselt: „1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning mõistab oma rolli ja vastutust puiduvarumise tehnoloogilises ahelas; 2) kavandab oma tegevuse raielangil, valib lähtuvalt metsakasvatuslikust eesmärgist harvesteriga raiutavad puud ning langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse; 3) jälgib tööprotsessis masina korrasolekut, viib läbi kasutusjuhendi järgsed tehnohooldused ning käitub asjakohaselt võimalike rikete avastamisel; 4) töötab vastutustundlikult ja efektiivselt, täites tööülesandeid muutuvates olukordades, vastutades tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest; 5) järgib töötamisel töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid ning metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid; 6) kasutab vastutustundlikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning interneti võimalusi tööalastel eesmärkidel;“; 11) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 32 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd.“; 12) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) harvesterioperaatori alusteadmised 15 EKAPd; 2) raietehnoloogia 20 EKAPd; 3) harvesteri juhtimine ja hooldus 25 EKAPd;  4 4) hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAPd; 5) praktika 32 EKAPd; 6) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAPd.“; 13) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Õpingute läbimisel omandatav kutse Õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel on õppija omandanud kutsele „Harvesterioperaator, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 14) määruse Lisa 2 „Metsuri eriala põhiõpingute moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1 „Metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 15) määruse Lisa 3 „Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2 „Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“; 16) määruse Lisa 4 „Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3 „Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a. määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a. määruse nr 83 „Metsanduserialade riiklik õppekava muutmine“ aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid, OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna uuringus tehtud ettepanekuid ja kutseõppeasutuste poolt antud tagasisidet metsanduserialade õppekavade rakendumisele. Määruse eelnõuga asendatakse määruse teine peatükk uue redaktsiooniga, kuna hetkel kehtiva metsuri eriala õppekava aluseks olnud kutsestandardi uuendamisel muutus lisaks kutseoskusnõuetele ka kutse nimetus. Uuendatud redaktsiooni koostamise aluseks on Metsanduse Kutsenõukogu 11. juuni 2018. a otsusega nr 12 kinnitatud kutsestandard „Metsatehnik, tase 4“. Määruse eelnõuga viiakse forvarderioperaatori ja harvesterioperaatori erialade õppekavad kooskõlla uuendatud kutsestandarditega vastavalt „Forvarderioperaator, tase 4“ ja „Harvesterioperaator, tase 4“, mis kinnitati Metsanduse Kutsenõukogu poolt 05. oktoobri 2017. a otsusega nr 8. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Talvik ([email protected]; tel 735 4017), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste ([email protected]; tel 735 0659), kutsehariduse peaspetsialist Aulika Riisenberg ([email protected]; tel 735 0651), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste ([email protected]; tel 735 0540). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected]; tel 735 0144). Metsanduserialade riikliku õppekava muutmise eelnõu metsatehniku erialal töötas välja töörühm koosseisus Veiko Belials (Luua Metsanduskool, meisterõpetaja, kutsestandardi töörühma liige), Tenek Mäekivi (MetsaTuba OÜ juhatuse liige, kutsestandardi töörühma liige), Erle Tüür (Luua Metsanduskool, metsandusõppeüksuse juht), Tõnu Reinsalu (Luua Metsanduskool, praktikajuhendaja). Forvarderioperaatori ja harvesterioperaatori erialade õppekavade uute kutsestandarditega vastavusse viimisel osalesid Tõnu Eller (OÜ Metsatark, koolitaja), Peeter Lips (AAB Tehnika OÜ, kutsestandardi töörühma liige), Meelis Kall (Luua Metsanduskool, metsamasinate operaatorite erialade juhtõpetaja; kutsestandardi töörühma liige). Töörühmade tööd koordineeris Aulika Riisenberg (SA Innove). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 asendatakse läbivalt määruse esimeses peatükis õppekava nimetus „metsur“ uue kutsestandardi nimetusega, milleks on „metsatehnik“ (inglise keeles Forestry technician). Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse tervikuna määruse teist peatükki „Metsuri eriala õppekava üldosa“, kuna muutus oluliselt õppekava aluseks olev kutsestandard sh kutse nimetus. Muudatuse kohaselt muutub peatüki nimetus, milleks on „Metsatehniku eriala õppekava üldosa“, määratletakse metsatehniku eriala õppekava eesmärk, õpiväljndid, õppekava põhiõpingute moodulite loetelu ja nende õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides, võttes aluseks metsatehnikult nõutavad laiapõhjalised kompetentsid metsa majandamiseks tehtavate tööde kavandamisel ja korraldamisel. Metsatehniku eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: põhiõpingud 123 arvestuspunkti, sh praktika 30 arvestuspunkti, võtmepädevuste arendamist toetavad üldõpingud 30 arvestuspunkti ja valikõpingud 27 arvestuspunkti. Kutsehariduse arvestuspunktide määramisel on arvestatud õpilase tööpanust vajalike õpiväljundite omandamiseks, kirjeldatud õpiväljundite keerukust ja ulatust ning nende suhtelist tähtsust tööturul rakendumiseks. Metsatehniku erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 7 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on Metsanduse Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandardiga „Metsatehnik, tase 4“ kehtestatud kohustuslikud kompetentsid ja metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõuded. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Metsatehniku eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekava moodulite õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ning sellega omandatakse kutsestandardi „Metsatehnik, tase 4“ vastavad kompetentsid. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 lõike 1 sõnastust, täpsustades forvarderioperaatori eriala õppekava eesmärki. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 8 lõike 2 sõnastust, täpsustades forvarderioperaatori eriala õppekava õpiväljundeid. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse paragrahv 10 lõike 1 punkte 2 ja 3. Muudatuse kohaselt täpsustatakse forvarderioperaatori eriala õppekava struktuuri ja õppemahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel. Arvestades kutsestandardis tehtud muudatusi, OSKA raportites toodud ettepanekuid ja koolide tagasisidet õppekava rakendumise kohta on suurendatud põhiõpingute sh praktika õppe mahtu seniselt 109 arvestuspunktilt 118 arvestuspunktini. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse paragrahv 10 lõikes 2 esitatud forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite nimetusi ja nende õppe mahtu kutsehariduse arvestuspunktides. Lähtudes koolide tagasisidest forvarderioperaatori eriala õppekava rakendumisele on seniste kümne, valdavalt ainepõhise mooduli asemel kirjeldatud kuus kompaktsemat põhiõpingute moodulit. Muudatus aitab väljaõpet selgemini eesmärgistada ja lihtsustab seoste loomist kutsestandardis esitatud kompetentsidega. Mooduleid, mis koondavad endas nii teoreetilise kui praktilise väljaõppe vajaliku kompetentsi saavutamiseks on võimalik operatiivselt kasutada ka täienduskoolituste pakkumiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse paragrahvi 11 sõnastust, täpsustades nõudeid kutsele „Forvarderioperaator, tase 4“ vastavate kompetentside saavutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 12 lõike 1 sõnastust, täpsustades harvesterioperaatori eriala õppekava eesmärki. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse paragrahvi 12 lõike 2 sõnastust, täpsustades harvesterioperaatori eriala õppekava õpiväljundeid võttes aluseks kutsestandardis tehtud muudatused, OSKA raportites toodud ettepanekud ja koolide tagasiside õppekava rakendumise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse paragrahvi 14 lõike 1 punkte 2 ja 3. Muudatuse kohaselt täpsustatakse harvesterioperaatori eriala õppekava struktuuri ja õppemahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel, mis on vastavalt 123 EKAP ja 27 EKAP. Arvestades väljaõppe keerukust on suurendatud praktika mahtu 32 arvestuspunktini. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse määruse paragrahv 14 lõikes 2 esitatud harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite nimetusi ja nende õppe mahtu kutsehariduse arvestuspunktides. Lähtudes kooli tagasisidest harvesterioperaatori eriala õppekava rakendumisele on seniste üheteistkümne, valdavalt ainepõhise mooduli asemel on kirjeldatud kuus terviklikku põhiõpingute moodulit. Muudatus aitab väljaõpet paremini eesmärgistada ja võimaldab luua selgemaid seoseid kutsestandardis esitatud kompetentsidega. Kaasajastatud mooduleid on võimalik operatiivselt kasutada ka täiendus- ja ümberõppe koolituste pakkumiseks. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse määruse paragrahvi 15 sõnastust, täpsustades nõudeid kutsele „Harvesterioperaator, tase 4“ vastavate kompetentside saavutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse senise määruse lisa 2 „Metsuri eriala põhiõpingute moodulid“ tervikuna käesoleva eelnõu lisaga 1 „Metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“, milles esitatakse metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktiga 15 asendatakse senise määruse lisa 3 „Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulid“ tervikuna käesoleva eelnõu lisaga 2, milles esitatakse forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse senise määruse lisa 4 „Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulid“ tervikuna käesoleva eelnõu lisaga 3, milles esitatakse harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Kaasajastatud metsanduserialade riiklik õppekava seostab kutsealast väljaõpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid ja metsandusvaldkonna õigusaktidest tulenevad nõuded. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. Õppekava põhiõpingute struktuur ja õppesisu toetab metsanduserialade õpilasi töömaailmas nõutavate laiapõhjaliste metsandusalaste kompetentside omandamisel. Senisest suuremat tähelepanu on pööratud metsandusvaldkonna õigusaktides sästestatud (kvaliteedi)nõuete tundmisele ning õppija digipädevuse arendamisele. Õppekavaga luuakse tingimused, mille kohaselt õppetegevuse erinevates etappides tuleb kasutada digivahendeid ja IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale jms, mis võimaldavad õpilastel omandada erinevate elektroonsete teabeallikate ja rakendustarkvara kasutamise oskuse. OSKA raportist tulenevalt nähakse õppekavadega ette metsatehnikule, forvarderioperaatorile ja harvesterioperaatorile vajaliku erialase rakendustarkvara kasutamine, seda nii tööks vajaliku info leidmisel, tööalasel suhtlemisel, kui ka tööga seonduva tehnilise dokumentatsiooni, sh digitaalses formaadis tööplaanide ja tehniliste andmete koostamisel, töötlemisel ja edastamisel. Metsatehniku, forvarderioperaatori ja harvesterioperaatori erialade õppekavades ei ole eraldi kindlaks määratud teooria ja praktilise töö osakaal, kuna kõiki mooduleid käsitletakse ühtsete, kutseoskuste omandamist võimaldavate tervikutena. Praktiline töö ja praktika moodustavad moodulite õppe mahust kuni 50 % jagunedes üldjuhul võrdselt, mis võimaldab õpilasel õppekeskkonnas omandatut kinnistada reaalses töökeskkonnas. Selline lähenemine tagab paindlikkuse õppe korraldamisel erinevates õppevormides ja erinevatele sihtrühmadele ning loob eeldused mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kvalifikatsiooni omandamisel. Valikõpingute kaudu on võimalik õppeasutustel paindlikult reageerida tööturu muudatustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuu kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Innove, Sihtasutusele Archimedes ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Metsatehniku eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Metsanduse alused 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast kui elu- ja looduskeskkonnast ja seal toimivatest seostest, erinevate digitehnoloogiavahendite ja rakendustarkvara kasutamisvõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi korral ja anda esmaabi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab levinumaid Eesti metsades  iseloomustab metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana, kasutades erialaseid teabeallikaid kasvavaid puu- ja põõsaliike,  selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid kasutades metsandusalaseid põhimõisteid tunneb nende bioloogilisi  eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike erinevas vanuses ja omadusi ja nõudeid kasvukohale erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel 2) eristab visuaalsete tunnuste alusel  iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide bioloogilisi metsatüübirühmi omadusi ja nõudeid kasvutingimustele 3) eristab kahjustuste gruppide  tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu lõikes puude levinumaid haigusi  eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (putuk-, uluki- ja abiootilist kahjustust ja ja kahjustusi ja mõistab nende seenhaigust) ning kirjeldab nende ennetamise võimalusi mõju puidu ja sellest toodetava  iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile sortimendi kvaliteedile  selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust, suhtub 4) kasutab digitehnoloogiavahendite vastutustundlikult enda tegevusse looduskeskkonnas võimalusi ja asjakohast rakendustarkvara tööks vajaliku  iseloomustab kliimamuutuse võimalikku mõju metsa ökosüsteemile, arvestades keskkonnasäästliku majanduse põhimõtteid teabe leidmiseks 5) oskab tegutseda tööõnnetuse  analüüsib oma tegevuse mõju metsa eluringile, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja korral ja anda esmaabi kontekstikohaselt  määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma  selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide vahel  kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses  kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas  kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks   kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks  kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet  väljendub nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohaselt erialast terminoloogiat  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest  selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)  oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja teiste turvalisusega 2 Metsauuenduse rajamine ja hooldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane uuendab metsa, kasutades erinevaid metsauuenduse võtteid ja hooldab uut metsapõlve arvestades metsandusvaldkonna õigusaktides esitatut ja järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi, valib  selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid metsa uuendamisel ja töötaja vastutust selles materjalid ja töövahendid uue protsessis metsapõlve rajamiseks ja  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info hooldamiseks lähtudes (tööpiirkonna asukoht, mõõtmed, loodulikud eripärad, taimmaterjali liik) tööülesandest  iseloomustab erinevaid metsauuendamise võtteid, lähtudes uuendatava ala looduslikest tingimustest ja 2) uuendab metsa vastavalt metsauuendamise nõuetest tööülesandele, arvestades  valib asjakohase metsa uuendamise võtte, lähtudes looduslikest tingimustest ja õigusaktides esitatust ning uuendatava ala looduslikke põhjendab valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat tingimusi ja õigusaktidega metsa  valib metsa uuendamise võttega sobiva metsa kultiveerimismaterjali ja töövahendid, lähtudes uuendamisele seatud nõudeid tööülesandest ja põhjendab valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat 3) hindab metsa uuenemise  võrdleb erinevate infoallikate alusel metsa kultiveerimismaterjali maksumust tulemuslikkust ja teeb  hindab visuaalselt metsa kultiveerimismaterjali kvaliteeti ja säilitab taimi/seemneid, arvestades metsa ettepanekuid edasisteks kultiveerimismaterjali eripärade ja säilitusnõuetega metsakasvatuslikeks töödeks,  veendub kaardi või infotehnoloogilisi vahendeid kasutades tööpiirkonna õiguses lähtudes õigusaktides esitatud  valmistab ette maapinna ja metsataimed istutamiseks, kasutades asjakohased töövahendeid ja -võtteid nõuetest 4) hooldab metsakultuure ja  istutab metsataimi, põhjendades istutuskoha valikut ning kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi looduslikku uuendust, arvestades ning ohutuid töövõtteid metsakasvatuslikke eesmärke ja  külvab metsaseemet, põhjendades külvikoha valikut ning kasutades erinevaid külviviise ja ergonoomilisi looduslikke olusid töövõtteid 5) töötab vastutustundlikult, järgides  hindab metsauuendustööde kvaliteeti (metsataimede kinnitustugevus pinnases, istutussügavus, töötervishoiu-, töö- ja metsataimede algtihedus), arvestades taimede istutamisele esitatud nõudeid keskkonnaohutusnõudeid  määrab proovitükkide meetodil metsataimede arvu hektaril ja otsustab tulemuste alusel metsataimede täiendamise vajaduse  hindab puude elujõulisust ja paiknevust uuendataval alal, lähtudes õigusaktides esitatud nõuetest  hindab visuaalselt metsataimede seisukorda ja kavandab sellest lähtuvalt edasised tegevused  selgitab erialast terminoloogiat kasutades erinevate metsakultuuride hooldamise (sh kahjustuste ennetamise) nõudeid, selleks kasutatavaid töövahendeid ja -võtteid  hooldab uuendatud metsakultuure, eemaldades rohttaimestiku ning sobimatud puud ja põõsad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ohutuid töövõtteid  iseloomustab oma tegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju uuendatavale metsale  järgib metsa uuendamisel ja metsakultuuride hooldamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid  kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt  dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja konteksti kohaselt 3. Metsa kasvatamine 22 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb iseseisvalt metsakasvatuslikke otsuseid ja erinevat liiki raieid, arvestades säästva metsanduse põhimõtteid, õigusaktides esitatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb valdkonda reguleerivaid  selgitab säästva metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa kasvatamisel, lähtudes õigusakte, sh säästliku õigusaktide esitatud nõuetest metsanduse põhimõtteid ulatuses,  kasutab erinevaid infotehnoloogiavahendeid ja metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte tööülesannete mis on vajalik edasiste täitmisel ja vajaliku info leidmiseks tööülesannete täitmiseks  selgitab erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega raietele seatud nõudeid, väljendudes nii 2) kavandab tööprotsessi erinevate suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt, kasutades erialast terminoloogiat raietööde tegemiseks metsamaal,  selgitab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes, kasutades erialaseid arvestades säästva metsanduse teabeallikaid ja väljendudes konteksti kohaselt põhimõtteid ja õigusaktides  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info (puistu esitatud nõudeid /raielangi asukoht, mõõtmed, puistu liigine koosseis, kasutatav raie liik) 3) valib lähtuvalt  määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid kaardirakendusi ja metsakasvatuslikust eesmärgist asjakohaseid töövahendeid raiutavad puud, langetab, laasib ja  kavandab laoplatsi ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid järkab tüved nõutava kvaliteedi ja  koostab metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi, võttes aluseks tootmisülesande ja looduslikud parameetritega sortimentideks, olud kasutades asjakohaseid  selgitab raie kavandamise ja läbiviimise erisusi metsaraietraktorite (harvesteride) ja metsa töövahendeid ja -võtteid kokkuveotraktorite (forvarderite) kasutamisel, arvestades masinate gabariite ja mõju looduskeskkonnale 4) järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest valib 5) analüüsib oma tegevust hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut, lähtudes metsakasvatusega seotud tööde metsakasvatuslikest eesmärkidest tegemisel  valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ning põhjendab valikut  kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja -võtteid ning hindab tulemuste vastavust õigusaktides esitatud nõuetele  hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja isikukaitsevahendid  langetab puud ohutult, teisi puid kahjustamata, kasutades õigeid ja ohutuid töövõtteid  laasib tüved kasutades ohutuid töövõtteid arvestades tööülesandega antud metsamaterjali sortimendi kvaliteedinõudeid  järkab langetatud tüved ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandega etteantud sortimendi kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest  paigutab sortimendi ja raidmed metsas vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile ja keskkonnakaitse nõuetele  mõõdab ümarsortimente nii metsa- kui vahelaos, kasutades sobivat mõõtmismeetodit ja -vahendeid  arvutab ümarsortimentide mahu (ruumala) vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile   dokumenteerib tehtud tööd vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat  suhtleb kaastöötajatega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja konteksti kohaselt  kasutab materjale ja töövahendeid heaperemehelikult ja säästlikult ning töötab ettevõtte kasumlikkust järgides  kasutab erialase teabe otsimisel, loomisel, töötlemisel ja edastamisel digivahendeid ja -tehnoloogia võimalusi  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõuetest  järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja konteksti kohaselt 4. Metsatakseerimine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõõdab ja määrab metsa erinevaid takseertunnuseid vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja meetodeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab infotehnoloogilisi  selgitab metsa takseerimise ja inventeerimise mõisteid ja nendevahelisi seoseid, kasutades erialast vahendeid, kasutades vajalikku terminoloogiat teavet metsaressursi ja  võrdleb erinevate takseertunnuste määramise ja mõõtmise meetodeid, kasutades erialast terminoloogiat konkreetse puistu kohta  iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades puu erinevaid takseertunnuseid (puu liik, vanus, kõrgus, 2) kasutab asjakohaseid rinnaspindala, diameeter) ja nende omavahelisi seoseid mõõtmisvahendeid ja meetodeid  iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades puistu takseertunnuseid (vanus, kõrgus, keskmine kasvava puu ja puistuelemendi rinnaspindala, diameeter, hektaritagavara, puistu täius ja koosseis) ja nende omavahelisi seoseid mõõdetavate ja määratavate  leiab mõõdetava objekti asukoha vastavalt tööülesandele, kasutades kaarte või infotehnoloogilisi lahendusi takseertunnuste kogumiseks  mõõdab ja määrab kasvava puu takseertunnuseid, kasutades erinevaid mõõteriistu ja -meetodeid 3) arvutab kogutud andmete põhjal  määrab aastaringide või männaste loendamisega puistuelemendi keskmise vanuse ja võrdleb neid eelmise puistuelemendi täiuse, inventeerimise andmetega hektaritagavara ja puistu  mõõdab ja määrab puistuelemendi takseertunnuseid õigusaktides lubatud vea piires, kasutades erinevaid koosseisu, kasutades mõõteriistu ja -meetodeid matemaatilisi mudeleid,  selgitab takseertunnuste määramise täpsuse mõju metsa majandamisele (puistu koosseis, sellest tulenevad standardtabeleid majandamisotsused, raieõiguse teke, raie tasuvus, võimalikud õigusrikkumised jne.), kasutades erialast 4) dokumenteerib töö tulemused terminoloogiat vastutustundlikult ja etteantud nõuete kohaselt, kasutades  arvutab puistu hektaritagavara ja täiuse, kasutades matemaatilisi mudeleid, standardtabeleid ja infotehnoloogilisi vahendeid  asjakohaseid  arvutab rinnete kaupa erinevate puistuelementide osakaalu puistu koosseisus, kasutades koolimatemaatikas infotehnoloogiavahendeid ja tuntud eeskirju erialast rakendustarkvara  analüüsib erinevate mõõtmisvahenditega saadud tulemuste täpsust ja võrdleb olemasolevate takseerkirjeldustega, avastades võimalikud vead ja korrigeerides tulemusi vastavalt etteantud nõuetele  koostab mõõtmistulemuste alusel osalise takseerkirjeduse vastavalt etteantud nõuetele, kasutades IT- vahendeid ja erialast terminoloogiat  koostab ja vormistab nõuetekohaselt paberkandjal dokumendi, kasutades erialast terminoloogiat ja järgides õigekirjareegleid  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt 5. Metsa korraldamine 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb metsakorralduslikke töid, kooskõlas õigusaktides esitatud nõuete ja säästva metsanduse põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab metsakorralduse  selgitab mõisteid metsakorraldamine ja metsa majandamine ning nende vahelisi seoseid, kasutades eesmärke ja seoseid metsade asjakohast erialast terminoloogiat jätkusuutliku majandamisega  selgitab erinevate teabeallikate põhjal metsakorralduse eesmärke, kasutatavaid meetodeid ja töövahendeid, ning enda rolli ja vastutust selles kasutades asjakohast erialast terminoloogiat 2) inventeerib metsa ning koostab  selgitab välja puistu piirid enne välitöid, kasutades aero- või ortofotosid ja erinevaid digitaalseid takseerkirjeldused vastavalt kaardirakendusi etteantud nõuetele  kannab metsaeraldiste kontuure ja muid joonelemente metsakorralduslikule kaardikihile, nii manuaalselt 3) planeerib takseerkirjeldustest kui erialast rakendustarkvara kasutades lähtuvalt metsamajanduslikud  piiritleb metsaeraldise looduses ning võrdleb aero- või ortofotodel toodud infot puistu loodusliku ilmega, tööd ja koostab soovitusliku korrigeerides vajadusel metsaeraldise piire plaani metsa edasiseks kasutuseks  määrab puistu hinnangulise arenguklassi, peapuuliigi, koosseisu ja rindelisuse, lähtudes puistu üldisest arvestades metsandus- ja seisukorrast ja õigusaktides toodud tingimustest keskkonnaalastes õigusaktides  määrab mullaliigi ja taimkatte alusel metsakasvukohatüübi, kasutades õigusaktides esitatud esitatud nõudeid klassifikatsiooni (nn Lõhmuse klassifikatsioon) 4) töötab vastutustundlikult, järgides  määrab õigusaktides toodud lubatud vea piires mõõdetavad takseertunnused (kõrgus, diameeter, vanus, töötamisel töötervishoiu-, rinnaspindala või puude arv), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid tööohutuse- ja  määrab boniteediklassi ja vajadusel puistuelemendi täiuse, kasutades asjakohaseid abitabeleid keskkonnaohutusnõudeid  määrab visuaalselt kahjustuspildist lähtudes metsakahjustuse tekke põhjused ja hindab kahjustuse ulatust ning mõju metsa majandamisele   selgitab enamlevinud seen-, viirus- ja bakterhaiguste mõju metsa majandamisele ning iseloomustab nende ennetamise meetmeid, kasutades erialast terminoloogiat  selgitab puu mehaaniliste vigastuste ja kasvukeskkonnast tulenevate kahjustuste mõju metsa majandamisele ning iseloomustab nende ennetamise meetmeid, kasutades erialast terminoloogiat  kavandab kahjustusest lähtuvalt vajalikud ennetus- või vastumeetmed nende vältimiseks, andes soovitusi metsamajanduslikeks töödeks  koostab metsa eraldise takseerkirjelduse ja kavandab sellest lähtuvalt lähi- ja pikemaajalised metsamajanduslikud tööd  prognoosib takseerkirjelduse ja paikvaatluse teel metsamaterjali raiutavad sortimendid, tuvastab kaitsealused liigid ja vääriselupaikade tüübid metsakoosluses ning kavandab metsamajanduslikud tegevused, arvestades õigusaktides esitatud nõudeid  selgitab õigusaktidest tulenevaid nõudeid enda ja metsaomaniku käitumisele potentsiaalse vääriselupaiga leidmisel, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  selgitab säästva metsanduse standardite (PEFC ja FSC) tähtsust ja põhimõtteid ning töötaja vastutust säästva metsanduse sertifikaatide taotlemisel ja hoidmisel  selgitab erinevate piirangutega (looduskaitselistest õigusaktidest, säästva metsanduse sertifikaatidest või vääriselupaiga kaitse korraldamise eripäradest tulenevaid nõudeid) metsade majandamise võimalusi  analüüsib erinevate metsamajanduslike stsenaariumite mõju metsa ja keskkonna seisundile ja omaniku majandustegevusele  kasutab erialase teabe otsimisel, loomisel, töötlemisel ja edastamisel digivahendeid ja -tehnoloogia võimalusi ning erialast terminoloogiat  töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes metsandus- ja keskkonnavaldkonna õigusaktides esitatud nõuetest  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt 6. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse ning õpib ja omandab uusi oskusi ning töövõtteid töötades meeskonna liikmena metsakorralduse ja metsamajandusega tegelevates organisatsioonides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab kasvava metsa  planeerib oma tegevused ja tööaega arvestades ettevõtte töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut takseertunnuseid ja prognoosib  leiab infotehnoloogilisi vahendeid, registreid ja andmebaase, kasutades vajalikku teavet kinnistu ja nende ligikaudse raiemahu konkreetse(te) metsaeraldis(t)e kohta (paiknemine, koosseis, varasemad metsakorralduslikud tööd jms.) erinevate sortimentide lõikes,  kaardistab metsaeraldisi, kasutades selleks topograafilisi materjale ja elektroonilisi abivahendeid kasutades asjakohaseid  arvutab või määrab metsaeraldist iseloomustavad takseertunnused, vastavalt õigusaktides sätestatud töövahendeid- ja võtteid nõuetele 2) inventeerib õigusaktidest ja  koostab asjakohast metsakorralduslikku rakendustarkvara, kasutades metsaeraldiste takseerkirjeldusi, metsa takseertunnustest lähtudes fikseerides nõuetekohaselt puistu takseertunnused ja muud õigusaktidega nõutud andmed metsa, kasutades asjakohaseid  prognoosib raiutavad sortimendid, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid, asjakohast metsakorralduslikku meetodeid ja töövahendeid rakendustarkvara ja standardtabeleid 3) koostab metsa  määrab potentsiaalse raiemahu konkreetsel metsaeraldisel, lähtudes õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara inventeerimisandmetest ja juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest õigusaktidest lähtudes  kontrollib kameraaltööna väljaselgitatud andmeid looduses, inventeerides metsaeraldisi silmamõõduliselt ja metsamajandamiskava, kasutades instrumentaalselt, vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele asjakohaseid digivahendeid ja  kavandab metsa kasutamise võtted, lähtudes eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest erialast terminoloogiat  kavandab vastavalt metsa majandamise eesmärgile metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsakaitse 4) suhtleb koostööpartneritega soovitused ja elustiku mitmekesisuse säilitamise abinõud, lähtudes inventeerimisandmetes ja õigusaktides vastastikust lugupidamist esitatust ülesnäitaval viisil, esitades  dokumenteerib töö tulemused vastutustundlikult ja etteantud nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid asjakohase teabe selgelt ja infotehnoloogiavahendeid ja erialast rakendustarkvara kontekstikohaselt  koostab ja vormistab etteantud nõuete kohaselt metsamajanduskava, kajastades õigusaktides esitatud 5) töötab vastutustundlikult, andmestikku toetades oma tegevusega  haldab tööks vajalikke dokumente (nt leping, metsateatis, puidu sortimendi leht, raielangi tehnoloogiline ettevõtte tulemuslikku tegevust skeem, raie üleandmise ja vastuvõtmise akt jne.) vastavalt ettevõtte töökorraldusele, töö eripärale ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele  töötab eesmärgipäraselt, planeerib oma aega ja tegevusi ning arvestab võimalike muutustega töökorralduses või ümbritsevates oludes  vastutab enda tööülesannete täitmise eest, pidades kinni töö etappidest ja tähtaegadest  suhtleb konstruktiivselt erinevates keskkondades, kohandades oma suhtlemisstiili vastavalt olukorrale ja inimestele  väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ja korrektselt, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  töötab vastutustundlikult, toetab oma tegevusega meekonna tulemuslikku ja eesmärgipärast tegutsemist  mõistab metsakorralduse eesmärke ja seoseid metsade jätkusuutliku majandamisega ning enda rolli ja vastutust selles  analüüsib oma tegevust õppekeskkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisel, hinnates arendamist vajavaid aspekte  koostab, hoiab korras ja esitab õigeaegselt praktikaülesannetega seotud dokumentatsiooni, lähtudes etteantud nõuetest  7. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi otsuste langetamisel elukestvas  seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes 3) mõtestab oma rolli dokumentide vormistamise heast tavast ettevõtluskeskkonnas  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul 4) mõistab oma õigusi ja  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani kohustusi töökeskkonnas  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest toimimisel 5) käitub vastastikust suhtlemist  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust toetaval viisil  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ning kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi-, keemilisi-, bioloogilisi-, psühhosotsiaalseid- ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt, elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstavad tasud, arvestab bruto- ja netopalga ning ajutise töövõimetuse hüvitise  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus-, vastus- ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone  LISA 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Forvarderioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Forvarderioperaatori alusteadmised 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast, kui elu- ja looduskeskkonnast, erinevate digivahendite ja rakendustarkvara kasutamisevõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi korral ja anda esmaabi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab levinumaid Eesti metsades  iseloomustab erialaseid teabeallikaid, kasutades metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana kasvavaid puu- ja põõsaliike, tunneb  selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid, kasutades metsandusalaseid põhimõisteid nende bioloogilisi omadusi ja  eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike, erinevas nõudeid kasvukohale vanuses ja erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel 2) eristab visuaalsete tunnuste alusel  iseloomustab erialaseid teabeallikaid, kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide metsatüübirühmi bioloogilisi omadusi ja nõudeid kasvutingimustele 3) eristab kahjustuste gruppide lõikes  tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu puude levinumaid haigusi ja  eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (seenhaigused, putuk-, uluki- ja abiootilised kahjustusi ning mõistab nende mõju kahjustused) ning kirjeldab nende ennetamise võimalusi puidu ja sellest toodetava sortimendi  iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile kvaliteedile  iseloomustab erialaseid teabeallikaid, kasutades inimtegevuse mõju metsale kui ökosüsteemile 4) kasutab digivahendite võimalusi ja asjakohast rakendustarkvara tööks  selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust vajaliku teabe leidmiseks  selgitab keskkonnakaitse üldiseid põhimõtteid, toob näiteid nende olulisusest ja seostest õpitava 5) tunneb keskkonnakaitse erialaga põhimõtteid, oskab tegutseda  määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma õnnetusjuhtumi korral ja anda  selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide esmaabi vahel  kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks  kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses  kasutab kaarte ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas  kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks   kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet  väljendab ennast suuliselt kui kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  selgitab ja hindab olukorda õnnetusjuhtumi korral, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest  selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi, sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)  oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja teiste turvalisusega 2. Raietehnoloogia 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ohutud töövõtted puude langetamiseks ja tüvede optimaalseks järkamiseks, arvestades raietöödele metsandusvaldkonna õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb säästva metsanduse  selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa põhimõtteid ja õigusaktidega kasvatamisel raietöödele esitatavaid nõudeid  selgitab erialaseid teabeallikaid, kasutades erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega ulatuses, mis on vajalik edasiste raietele seatud nõudeid tööülesannete täitmiseks  iseloomustab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes 2) planeerib tegevused tööülesande  selgitab oma rolli ja vastutust metsamajanduslike tööde tehnoloogilises ahelas, kasutades täitmiseks, arvestades asjakohaselt erialast terminoloogiat raietehnoloogia valiku põhimõtteid  oskab kasutada metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja standardeid tööks vajaliku teabe ja metsandusvaldkonna õigusaktides leidmiseks esitatud nõudeid  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info 3) valib lähtuvalt metsakasvatuslikust (puistu/raielangi asukoht, mõõtmed, puistuliigine koosseis, kasutatav raieliik) eesmärgist raiutavad puud, langetab,  määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid laasib ja järkab tüved nõutava kaardirakendusi ja asjakohaseid töövahendeid kvaliteedi ja parameetritega  kavandab tööülesandest lähtudes laoplatsi- ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja sortimentideks, kasutades keskkonnaohutusnõudeid asjakohaseid töövahendeid- ja võtteid  koostab tööülesandest lähtudes metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi, arvestades looduslikke tingimusi ja õigusaktides esitatud nõudeid 4) järgib töötamisel töötervishoiu-, töö-  määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest ja keskkonnaohutusnõudeid  valib hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut, 5) analüüsib enda toimetulekut lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest raietehnoloogia valimisel ja  valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ja põhjendab oma valikuid töötamisel sellest lähtuvalt  hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja isikukaitsevahendid  valib tööülesandest lähtuvalt sobivaima raietehnoloogia ning langetab puud ohutult ja teisi puid kahjustamata, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid  laasib tüved ohutult ja lähtudes tööülesandes toodud sortimendi kvaliteedinõuetest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid  selgitab puidurikete olemust ja toob näiteid nende mõjust ümarmetsamaterjali kvaliteedile  eristab puidu mehaanilisi-, putuk- ja seenkahjustusi ning selgitab erinevate kahjustuste mõju ümarmetsamaterjali kvaliteedile  järkab langetatud tüved optimaalselt, ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandest, sortimendi kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest  kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala vastavust õigusaktides esitatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  paigutab sortimendi ja raidmed metsas vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile ja keskkonnakaitse nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  mõõdab metsamaterjali mahu metsas ja vahelaos, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja - meetodeid  arvutab ümarmetsamaterjali mahu vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile, kasutades koolimatemaatikast tuntud valemeid  dokumenteerib tulemused vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiavahendeid ja asjakohast rakendustarkvara  selgitab erialaga seonduvalt töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, toob näiteid ja põhjendab nõuete järgimise vajalikkust, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult selgelt ja arusaadavalt  iseloomustab oma väärast käitumisest tulenevaid ohte ja nende mõju keskkonnale ning kaastöötajatele  iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi, nimetab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt  suhtleb kaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja selle lõpetamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt   analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt 3. Forvarderi juhtimine ja hooldus 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet metsa kokkuveotraktori ehk forvarderi ehitusest, hooldamise nõuetest ning oskab nõuetekohaselt seadistada ja juhtida forvarderit. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab tööülesannete täitmiseks  iseloomustab metsa kokkuveomasinate peamisi tüüpe, lähtudes nende omadustest vajalikku ülevaadet forvarderi ja  iseloomustab forvarderi kui terviku ehitust (põhisõlmed), lähtudes metsamasinate tehniliste selle tööseadise ehitusest ja lahenduste eripärast tööpõhimõtetest  selgitab forvarderi mootori, käiguosa, hüdro- ja elektrisüsteemide töötamise põhimõtteid, kasutades 2) tunneb forvarderi ja selle tööseadise asjakohast erialast terminoloogiat hooldamise nõudeid, selleks  iseloomustab ilmastikutingimuste ja valede töövõtete mõju töömehhanismidele ning selgitab nende kasutavaid materjale ja vältimise võimalusi, kasutades erialast terminoloogiat töövahendeid  seadistab juhi töökoha asendi endale sobivaks, arvestades ergonoomiat, töö iseloomu ja tööülesannet 3) seadistab forvarderi ja teeb  seadistab tööülesandest ja looduslikest tingimustest lähtudes forvarderi (parda) arvuti ja forvarderiga erinevaid juhtimisseadmed, arvestades masina võimekust tööoperatsioone arvestades  võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast tööülesandes etteantud tingimusi rakendustarkvara ja digitehnoloogiat 4) kasutab tööaega efektiivselt ja järgib  valib ratsionaalse ja metsa säästva liikumisskeemi ning optimaalse materjalide kokkuveo järjekorra, töötamisel töö- ja lähtudes etteantud tingimustest ja tööülesandest keskkonnaohutusnõudeid  sorteerib, veab kokku, virnastab materjalid vastavalt sortimendile, kasutades õigeid ja ratsionaalseid 5) analüüsib oma tegevust forvarderi töövõtteid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid seadistamisel ja juhtimisel  selgitab tehnohoolduse vajalikkust ja selle teostamise põhimõtteid tagamaks masina tõrgeteta töö  leiab masina kasutusjuhenditest hooldamiseks vajalikku infot ja oskab kasutada varuosade kataloogi  iseloomustab forvarderi ja selle tööseadise regulaarse hoolduse nõudeid erinevatel hooldusvälpadel  hoiab masina töökorras, reageerides õigesti ohusignaalidele ning tehes kasutusjuhendi järgseid hooldusi  teeb vahet forvarderi mehaanilistel-, elektrilistel- ja hüdraulilistel riketel, tuvastab ja likvideerib need oma pädevuse piires, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  teavitab tööandjat masina remondi vajadusest vastavalt etteantud nõuetele, selgitades rikke olemust, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  selgitab forvarderi ja selle tööseadise korraliseks hoolduseks sobivate hooldusmaterjalide (õlid, filtrid, tehnilised vedelikud jm) valiku põhimõtteid, arvestades tootja kasutusjuhendis esitatud infot   eristab forvarderil kasutatavaid hüdrovoolikuid, nende otsikuid ja mõõte ning valmistab asendamiseks ette vajaliku hüdrovooliku vastavalt etteantud tööülesandele  selgitab hooldus- ja remondijäätmete käitlemise tingimusi arvestades keskkonnaohutunõudeid  kasutab forvarderiga töötamisel loodust säästvaid- ja ergonoomilisi töövõtteid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid  analüüsib oma tegevust forvarderi ja selle tööseadise seadistamisel ja forvarderi juhtimisel, hinnates arendamist vajavaid aspekte  väljendub suuliselt ja kirjalikult, selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat 4. Hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ratsionaalsed töövõtted metsas iseseisvalt forvarderiga erineva sortimendiga metsamaterjalide kokkuveoks, arvestades säästva metsanduse põhimõtteid ja õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi  selgitab raielangi tehnoloogiliselt skeemilt välja edasiseks tööks vajaliku info (tööpiirkond ja selle metsamaterjali kokkuveoks, looduslikud eripärad, kokkuveoteed, laoplatsi asukoht, elektriliinide jm rajatiste asukohad jms), arvestades tööpiirkonna looduslikke kasutades forvarderi kaardirakendusi tingimusi, säästva metsanduse  planeerib tööülesande alusel forvarderi optimaalse liikumisskeemi ja metsamaterjali kokkuveo põhimõtteid ja õigusaktides esitatud järjekorra, lähtudes raielangi tehnoloogilisest skeemist, laoplatsi mahutavusest ning puidu sortimendist nõudeid ja kogusest, põhjendab oma otsuseid 2) sorteerib, veab kokku ja virnastab  kasutab oma töö planeerimisel ja töö jälgimisel asjakohaseid kaardirakendusi, andmebaase ja forvarderiga nõuetekohaselt puidu digivahendeid sortimendid, lähtudes tööülesandest  tuvastab looduses kokkuveoteed ja muu vajaliku, kasutades kaardirakendusi ja ja keskkonnaohutusnõuetest infokommunikatsiooni tehnoloogia vahendeid 3) hooldab forvarderi ja selle  seadistab tööülesandest lähtudes forvarderi (parda) arvuti tööprogrammi ja enda töökohaasendi, tööseadist regulaarselt, lähtudes arvestades tööülesande keerukust masina kasutusjuhendist ja hoolduse  eristab (ümar) metsamaterjali sortimente puu liigi ja puidu kvaliteedi järgi ning sorteerib vajadusest, kasutades töövahendeid tootmisülesandest lähtuvalt puidu sortimendid ja materjale heaperemehelikult ja  laadib masinale ja veab puidu sortimendid raielangilt laoplatsile, kasutades ratsionaalseid ja keskkonda säästlikult säästvaid töövõtteid 4) töötab forvarderiga ohutult ja  virnastab tööülesandest lähtudes puidu sortimendid vahelaoplatsil, järgides säästlikke- ja ohutuid ergonoomiliselt, kahjustamata töövõtteid ning keskkonnaohutunõudeid metsamaterjali sortimenti ning kasvama jäävaid puid, kasutades  veab raidmeid raielangilt kokku laoplatsile, kasutades ratsionaalseid ja keskkonda säästvaid töövõtteid asjakohaseid kaardirakendusi,  hindab jooksvalt puidu sortimenti ja kogust ning kontrollib oma töö kvaliteeti ja nõuetele vastavust, lähtudes tööülesandest  väljastab toodangu raporti, kasutades infotehnoloogilisi seadmeid ja asjakohast erialast terminoloogiat  andmebaase ja digitehnoloogia  käitleb keskkonnanõudeid silmas pidades masina hooldus- ja remondijäätmeid vahendeid  kontrollib, virnastatud sortimendi kvaliteedi vastavust tööülesandes esitatule 5) analüüsib oma tegevust forvarderiga  võtab tööülesandest lähtudes vastu, loob ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast puidu sorteerimisel, kokkuveol ja rakendustarkvara ja digilahendusi virnastamisel  koondab ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, kasutades forvarderi arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid  jälgib igapäevaselt töö käigus forvarderi korrasolekut ja hooldusvälpasid  reageerib asjakohaselt masina hoiatus- ja ohusignaalidele ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires  hooldab forvarderi ja selle tööseadist vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö  kasutab forvarderi hooldusteks ja remonttöödeks vajalikke määrdeained, kulutarvikud, varuosi ja tööriistu heaperemehelikult ja säästlikult  kasutab forvarderiga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid  võtab kasutusele sobivad abinõud, et vältida metsa-, pinnase- ja keskkonnakahjustuse tekkimist ning teisi tööga kaasneda võivaid riske oma töölõigus  järgib tööoperatsioonide sooritamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  analüüsib oma tegevust kokkuveotööde tegemisel ning masina hooldamisel, hinnates arendamist vajavaid aspekte  suhtleb kaastöötajatega viisakalt, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat 5. Praktika 32 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse reaalses töökeskkonnas forvarderiga puidu sorteerimisel, laoplatsile kokku vedamisel ning virnastamisel, järgides tööülesannet, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ja korraldab tööprotsessi,  arvestab töö planeerimisel ja läbiviimisel tööle eelnenud- ja järgnenud töölõikudega ning arvestades tööülesandes ja kokkuveoteedele esitatud nõuetega õigusaktides esitatud nõudeid  planeerib ja korraldab oma töö, lähtudes tootmisülesandest, tehnoloogilisest kaardist ja muudest 2) sorteerib, veab kokku ja virnastab regulatsioonidest laoplatsile metsamaterjali  planeerib laoplatsil puidu paigutuse, lähtudes tootmisülesandest, laoplatsi eripärast, metsamaterjali sortimendid, kasutades sortimentidest ja kogusest ratsionaalseid ja  veendub kaardi või elektroonilisi abivahendeid kasutades raielangi, kokkuveotee ja laoplatsi õigsuses keskkonnasäästlikke töövõtteid ja ohutuses 3) dokumenteerib oma tegevuse  võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid ning seadistab forvarderi, vastavalt etteantud nõuetele, lähtudes tootmisülesandest ja masina kasutusjuhendist. kasutades teabe loomiseks ja  sorteerib tootmisülesandest lähtuvalt puidu sortimendid neid kahjustamata, kasutades ratsionaalseid edastamiseks asjakohaseid töövõtteid digitehnoloogilisi vahendeid ja  laadib masinale ja veab puidu sortimendid kokku ning virnastab need, vastavalt tootmisülesandele, erialast rakendustarkvara arvestades raielangi looduslikku eripära ja ilmastikutingimustega, järgides töö- ja 4) suhtleb koostööpartneritega keskkonnaohutusnõudeid vastastikust lugupidamist  hindab jooksvalt puidu sortimenti ja kogust ning kontrollib oma töö kvaliteeti ja nõuetele vastavust, ülesnäitaval viisil, esitades lähtudes tööülesandes esitatust asjakohase teabe selgelt ja  hindab laoandmete saamiseks puidu sortimendi kogust koormas, lähtudes puidu ja koorma kontekstikohaselt parameetritest 5) töötab vastutustundlikult, järgides  koondab ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, kasutades forvarderi arvutit või teisi töötamisel töötervishoiu-, sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid tööohutuse- ja  suhtleb lugupidavalt vajadusel ka võõrkeeles tööandja- ja koostööpartneritega, esitades asjakohase keskkonnaohutusnõudeid teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  vahetab tööga seotud infot, kasutades forvarderi arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi seadmeid ja erialast terminoloogiat  analüüsib oma tegevust tööülesannete täitmisel ning kasutab enesehindamise tulemusi käitumise muutmiseks  jälgib masina korrasolekut igapäevaselt ja hooldab forvarderi vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö  määratleb forvarderi remondi vajaduse, lähtudes kasutusjuhendist ja võimalusel kõrvaldab rikked oma pädevuse piires, analüüsib oma töö tulemust ja leiab võimalusi oma töö parendamiseks  järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  rakendab ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid  kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult ning säästlikult  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja looduskeskkonna turvalisuse  kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, peab kinni tähtaegadest ja tööülesandes antud kvaliteedinõuetest  on tööülesannete täitmisel hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest 6. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi otsuste langetamisel elukestvas  seostab kutse-, eriala- ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes 3) mõtestab oma rolli dokumentide vormistamise heast tavast ettevõtluskeskkonnas  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul 4) mõistab oma õigusi ja  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani kohustusi töökeskkonnas  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest toimimisel  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust 5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid- ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja- ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi, ohutu töökeskkonna tagamisel ning kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi-, keemilisi-, bioloogilisi-, psühhosotsiaalseid- ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse, loetleb meeskonnatööst lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi, seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ning kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt elektroonilise juhendi alusel töölepinguseadusest tulenevat informatsiooni, sh töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu ning ajutise töövõimetuse hüvitise  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab need digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset- ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone  LISA 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Harvesterioperaatori eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Harvesterioperaatori alusteadmised 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab edasiseks tööks vajalikud teadmised metsast kui elu- ja looduskeskkonnast, omab teadmisi erinevate digivahendite- ja rakendustarkvara kasutamisvõimalustest erialase teabe haldamisel ning oskuse tegutseda õnnetusjuhtumi korral ja anda esmaabi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab levinumaid Eesti  iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana metsades kasvavaid puu- ja  selgitab erinevaid erialaseid teabeallikaid kasutades metsandusalaseid põhimõisteid põõsaliike, tunneb nende  eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike, erinevas vanuses ja bioloogilisi omadusi ja nõudeid erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel kasvukohale  iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide bioloogilisi 2) eristab visuaalsete tunnuste alusel omadusi ja nõudeid kasvutingimustele metsatüübirühmi  tunneb ära väliste tunnuste alusel haigestunud puu 3) eristab kahjustuste gruppide  eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe (seenhaigused, putuk-, uluki- ja abiootilised lõikes puude levinumaid haigusi kahjustused) ning kirjeldab nende ennetamise võimalusi ja kahjustusi ning mõistab nende mõju puidu ja sellest toodetava  iseloomustab erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile sortimendi kvaliteedile  iseloomustab erialaseid teabeallikaid, kasutades inimtegevuse mõju metsale kui ökosüsteemile 4) kasutab digitehnoloogilisite  selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale ning nende vältimise võimalusi ja vajadust vahendite võimalusi ja asjakohast  selgitab keskkonnakaitse üldiseid põhimõtteid, toob näiteid nende olulisusest ning seostab need õpitava rakendustarkvara, tööks vajaliku erialaga teabe leidmiseks  määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma 5) tunneb keskkonnakaitse  selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide vahel põhimõtteid, oskab tegutseda  kasutab digivahendeid ja asjakohast rakendustarkvara vajaliku teabe kogumiseks, süstematiseerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks  õnnetusjuhtumi korral ja anda  kasutab kaarte- ja infotehnoloogiavahendeid oma asukoha määramiseks looduses esmaabi  kasutab kaarte- ja infotehnoloogiavahendeid tööala leidmiseks metsas  kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi metsa andmetega tutvumiseks  kasutab teabe leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet  väljendub nii suuliselt kui kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi andmise olemusest  selgitab ja hindab kannatanu seisundi (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), tagab kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi arvestades esmaabi, lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest ning enda turvalisusest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted)  oskab tegutseda tööõnnetuse korral oma vastutusala piires, arvestades esmaabi andmisel enda ja teiste turvalisusega 2. Raietehnoloogia 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õiged ja ohutud töövõtted puude langetamiseks ja tüvede optimaalseks järkamiseks, arvestades raietöödele metsandusvaldkonna õigusaktidega kehtestatud nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb säästva metsanduse  selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid ja metsandustöötaja vastutust metsa põhimõtteid ja õigusaktidega kasvatamisel raietöödele esitatavaid nõudeid  selgitab erialaseid teabeallikaid kasutades erinevate raiete eesmärke ja olemust ning õigusaktidega raietele ulatuses, mis on vajalik edasiste seatud nõudeid tööülesannete täitmiseks  iseloomustab metsa majandamise võimalusi keskkonnakaitseliste piirangute tingimustes 2) planeerib tegevused tööülesande  selgitab oma rolli ja vastutust metsamajanduslike tööde tehnoloogilises ahelas, kasutades asjakohaselt täitmiseks, arvestades erialast terminoloogiat raietehnoloogia valiku  oskab kasutada metsandusvaldkonda reguleerivaid õigusakte ja standardeid tööks, vajaliku teabe leidmisel põhimõtteid ja  leiab nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesandelt edasiseks tööks vajaliku info (puistu metsandusvaldkonna /raielangi asukoht, mõõtmed, puistu liigine koosseis, kasutatav raie liik) õigusaktides esitatud nõudeid  määratleb tööpiirkonna (raielangi) asukoha ja mõõtmed looduses, kasutades erinevaid kaardirakendusi ja asjakohaseid töövahendeid 3) valib lähtuvalt  kavandab tööülesandest lähtudes laoplatsi ja kokkuveoteed, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid metsakasvatuslikust eesmärgist  koostab tööülesandest lähtudes metsamajanduslike tööde tehnoloogilise skeemi, arvestades looduslikke raiutavad puud, langetab, laasib tingimusi ja õigusaktides esitatud nõudeid ja järkab tüved nõutava kvaliteedi  määrab valgustusraiel optimaalse puude vahekauguse, lähtudes metsakasvatuslikest eesmärkidest ja parameetritega sortimentideks,  valib hooldusraiel kasvama jäävad puud (sh sanitaarraiel raiutavad puud) ja põhjendab valikut, lähtudes kasutades asjakohaseid metsakasvatuslikest eesmärkidest töövahendeid ja -võtteid  valib uuendusraietel seemne- ja säilikpuud, lähtudes õigusaktide nõuetest ning põhjendab oma valikuid 4) järgib töötamisel töötervishoiu-,  hindab puu seisukorda, valib sellest lähtudes sobivad ja ohutud langetusvõtted ning töö- ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid isikukaitsevahendid 5) analüüsib enda toimetulekut  valib tööülesandest lähtuvalt sobivaima raietehnoloogia ning langetab puud ohutult ja teisi puid raietehnoloogia valimisel ja kahjustamata, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid töötamisel sellest lähtuvalt  laasib tüved ohutult, lähtudes tööülesandes toodud sortimendi kvaliteedinõuetest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ning ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid  selgitab puidurikete olemust ja toob näiteid nende mõjust ümarmetsamaterjali kvaliteedile  eristab puidu mehaanilisi-, putuk- ja seenkahjustusi ning selgitab erinevate kahjustuste mõju ümarmetsamaterjali kvaliteedile  järkab langetatud tüved optimaalselt, ohutult ja sobivate võtetega, lähtudes tööülesandest, sortimendi kvaliteedinõuetest ja kasumlikkusest  kontrollib harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala vastavust õigusaktides esitatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  paigutab sortimendi ja raidmed metsas, vastavalt metsamajanduslike tööde tehnoloogilisele skeemile ja keskkonnakaitse nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  mõõdab metsamaterjali mahu metsas ja vahelaos, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja -meetodeid  arvutab ümarmetsamaterjali mahu vastavalt kasutatud mõõtmismeetodile, kasutades koolimatemaatikast tuntud valemeid  dokumenteerib tulemused vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid digitehnoloogilisi vahendeid ja asjakohast rakendustarkvara  selgitab erialaga seonduvalt töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, toob näiteid ja põhjendab nõuete järgimise vajalikkust, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt  iseloomustab oma väärast käitumisest tulenevaid ohte ja nende mõju keskkonnale ning kaastöötajatele  iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske ja nende tekkepõhjusi, nimetab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks, väljendudes nii suuliselt kui kirjalikult, selgelt ja arusaadavalt   suhtleb kaaslastega viisakalt ning korrektselt, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja selle lõpetamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  kasutab töövahendeid, seadmeid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ja hindab arendamist vajavaid aspekte, väljendudes arusaadavalt ja kontekstikohaselt 3. Harvesteri juhtimine ja hooldus 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised metsalangetustraktori ehk harvesteri ehitusest ja hooldamise nõuetest ning oskused harvesteri seadistamiseks ja juhtimiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab tööülesannete täitmiseks  iseloomustab harvesteri kui terviku ehitust (põhisõlmed), lähtudes metsamasinate tehniliste lahenduste vajalikku ülevaadet harvesteri ja eripärast selle lõikepea ehitusest ja  selgitab harvesteri mootori-, käiguosa-, hüdro- ja elektrisüsteemide töötamise põhimõtteid, kasutades tööpõhimõtetest asjakohast erialast terminoloogiat 2) tunneb harvesteri ja selle  teeb vahet harvesteri mehaanilistel-, elektrilistel- ja hüdraulilistel riketel, tuvastab need ja likvideerib need lõikepea hoolduse nõudeid, oma pädevuse piires, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid selleks kasutavaid materjale ja  teavitab tööandjat masina remondi vajadusest vastavalt etteantud nõuetele, selgitades rikke olemust, töövahendeid kasutades asjakohast erialast terminoloogiat 3) seadistab harvesteri ja selle  iseloomustab ilmastikutingimuste ja valede töövõtete mõju harvesteri töömehhanismidele ning selgitab lõikepea ning teeb harvesteriga nende vältimise võimalusi, kasutades erialast terminoloogiat erinevaid tööoperatsioone  seadistab tööülesandest ja looduslikest tingimustest lähtudes harvesteri pardaarvuti- ja juhtimisseadmed, arvestades tööülesandes etteantud arvestades masina võimekust tingimusi  koostab ise või kohandab etteantud järkamisfaili, lähtudes tootmisülesandest ja harvesteri kasutusjuhendist 4) kasutab tööaega efektiivselt ja  võtab tööülesandest lähtudes vastu ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast järgib töötamisel töö- ja rakendustarkvara ja digitehnoloogilisi vahendeid keskkonnaohutusnõudeid  töötleb tüved harvesteriga tööülesandes antud kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, kasutades 5) analüüsib oma tegevust masina juhtimisseadmeid ja pardaarvutit harvesteri seadistamisel, juhtimisel ja hooldamisel  teeb harvesteri kontrollmõõtmist, kasutades kalibreerimise klupet ja mõõdulinti ning kalibreerib masina mõõteseadme, järgides etteantud juhiseid  selgitab harvesteri ja selle lõikepea tehnohoolduse vajalikkust ja selle teostamise põhimõtteid, tagamaks masina tõrgeteta töö   leiab harvesteri kasutusjuhendist masina hooldamiseks vajalikku infot ja oskab kasutada varuosade kataloogi  selgitab harvesteri ja selle lõikepea korraliseks hoolduseks sobivate hooldusmaterjalide (õlid, filtrid, tehnilised vedelikud jm) valiku põhimõtteid, arvestades nende tootja kasutusjuhendis esitatud infot  kirjeldab harvesteri ja selle lõikepea regulaarse hoolduse nõudeid erinevatel hooldusvälpadel  eristab harvesteril kasutatavaid hüdrovoolikuid, nende otsikuid ja mõõte ning valmistab asendamiseks ette vajaliku hüdrovooliku vastavalt etteantud tööülesandele  seadistab juhi töökoha asendi endale sobivaks, arvestades ergonoomiat-, töö iseloomu- ja tööülesannet  selgitab hooldus- ja remondijäätmete käitlemise tingimusi arvestades keskkonnaohutunõudeid  kasutab harvesteriga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ja asjakohaseid isikukaitsevahendeid  lähtub oma tegevuses töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõuetest  kasutab infotehnoloogilisi vahendeid harvesteri töö- ja hoolduse planeerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel  analüüsib oma tegevust harvesteri ja selle lõikepea seadistamisel ja harvesteri juhtimisel, hinnates arendamist vajavaid aspekte,  väljendub suuliselt ja kirjalikult, selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat 4. Hooldus- ja uuendusraiete tegemine 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb metsakasvatuslikest eesmärkidest lähtudes harvesteriga iseseisvalt nii hooldus- kui uuendusraieid, arvestades säästva metsanduse põhimõtteid ja õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi hooldus-  selgitab tehnoloogiliselt skeemilt välja edasiseks tööks vajaliku info (raielangi piirid, kokkuveoteed, laoplatsi või uuendusraie tegemiseks, asukoht, raielangi looduslikud eripärad, elektriliinide jm rajatiste asukohad jms) arvestades raielangi looduslikke  planeerib tehnoloogilise skeemi alusel harvesteri liikumise raielangil (kokkuveoteed) ning ümarmaterjalide- tingimusi, säästva metsanduse ja raidmete paigutuse, põhjendab oma planeerimisotsuseid, lähtudes looduslikest tingimustest ning töö- ja põhimõtteid ja õigusaktides keskkonnaohutusnõuetest esitatud nõudeid  kasutab oma töö planeerimisel ja töö jälgimisel asjakohaseid kaardirakendusi, andmebaase ja 2) seadistab tööülesandest lähtuvalt digivahendeid harvesteri pardaarvuti  tuvastab ja märgistab looduses raielangi piirid, kokkuveoteed ja muu vajaliku, kasutades kokku lepitud tööprogrammi ja kalibreerib märgistust mõõteseadme vastavalt  raiub sisse kokkuveoteed, arvestades metsandusvaldkonna õigusaktides kehtestatud nõudeid kehtestatud korrale 3) teeb metsakasvatuslikest  valib metsakasvatuslikust eesmärgist lähtudes kasvama jäävad puud, arvestades õigusaktides esitatud eesmärkidest ja tööülesandest nõudeid lähtuvalt, hooldus- ja  valib sobiva langetusviisi, -suuna ja ümarsortimentide ning raidmete paigutuse raielangil, arvestades uuendusraieid ning paigutab raielangi looduslikku eripära ja ilmastikutingimusi toodetud sortimendid vastavalt  langetab puud vastavalt tööülesandele, töötades harvesteriga ohutult ja ergonoomiliselt, arvestades etteantud nõuetele looduslikke tingimusi ja kahjustamata metsamaterjali sortimenti ning kasvama jäävaid puid 4) hooldab masina kasutusjuhendist  tagab harvendusraiejärgse puistu rinnaspindala, vastavust õigusaktides esitatud nõuetele lähtudes harvesteri ja selle  kohandab järkamisfaili, laasib ja järkab langetatud puud optimaalselt, vastavalt etteantud sortimendile ja lõikepead regulaarselt, kasutades tootmisülesandes esitatud kvaliteedinõuetele töövahendeid ja materjale  kontrollib toodetud ümarsortimendi kvaliteedi ja parameetrite vastavust tootmisülesandele, kasutades heaperemehelikult ja säästlikult asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid 5) kasutab tööalase teabe  paigutab erineva kvaliteedi ja parameetriga sortimendid nõuetekohaselt, arvestades raielangi eripära, vastuvõtmiseks, loomiseks ja tagades nii nende kiire ja keskkonnasäästliku kokkuveo edastamiseks asjakohast  koondab ja paigutab raidmed tootmisülesandes ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid rakendustarkvara ja töövõtteid digitehnoloogilisi vahendeid  võtab tööülesandest lähtudes vastu, loob ja edastab elektroonilisi andmeid, kasutades asjakohast 6) töötab ohutult, ennast ja rakendustarkvara ja erinevaid digitehnoloogilisi vahendeid keskkonda säästvalt, järgides töötervishoiu-, töö- ja  koondab tootmisülesandest lähtudes puidu sortimendi ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, keskkonnaohutusnõudeid kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid 7) analüüsib oma tegevust  jälgib igapäevaselt töö käigus harvesteri korrasolekut ja hooldusvälpasid, lähtudes masina harvesteriga hooldus- ja hooldusvajadusest uuendusraiete tegemisel  reageerib asjakohaselt masina hoiatus- ja ohusignaalidele ning kõrvaldab rikked oma pädevuse piires  jälgib lõikepea tehnilist seisukorda ning hooldab harvesteri lõikepead ja selle saemehhanismi tarvikuid, lähtudes tootja kasutusjuhendist ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kontrollib regulaarselt harvesteri mõõteseadmete töökorras olekut  viib läbi harvesteri kontrollmõõtmise ja vajadusel kalibreerib harvesteri mõõteseadme, tagades selle mõõtmistäpsuse ja tõrgeteta töö  hooldab harvesteri ja selle lõikepead vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö  kasutab harvesteri hooldusteks ja remonttöödeks vajalikke määrdeained, kulutarvikud, varuosi ja tööriistu heaperemehelikult ja säästlikult  kasutab harvesteri eelsoojendussüsteemi vastavalt ilmastikuoludele  kasutab harvesteriga töötamisel loodust säästvaid ja ergonoomilisi töövõtteid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid   võtab kasutusele sobivad abinõud, et vältida metsa-, pinnase- ja keskkonnakahjustuse tekkimist ning teisi tööga kaasneda võivaid riske oma töölõigus  lähtub oma tegevuses töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõuetest  kasutab infotehnoloogilisi vahendeid harvesteri töö- ja hoolduse planeerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel  analüüsib oma tegevust hooldus- ja uuendusraiete tegemisel ning masina hooldamisel, hinnates arendamist vajavaid aspekte  väljendub suuliselt ja kirjalikult selgelt ning kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat 5. Praktika 32 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kompetentse reaalses töökeskkonnas, tehes iseseisvalt erinevat liiki raieid, arvestades õigusaktides sätestatut ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ja korraldab  planeerib ja korraldab oma töö raielangil, lähtudes tootmisülesandest, materjalide kvaliteedinõuetest, tööprotsessi harvesteriga tehnoloogilisest kaardist ja muudest regulatsioonidest raietööde tegemiseks metsamaal,  veendub kaardi või elektroonilisi abivahendeid kasutades raielangi õigsuses arvestades tööülesandes ja  seadistab masina, koostab või kohandab järkamisfaili, lähtudes tootmisülesandest ja masina õigusaktides esitatud nõudeid kasutusjuhendist 2) teeb harvesteriga tööülesandest  valib metsakasvatuslikust eesmärgist lähtudes (puude kasvutingimuste parandamine, tulevikupuistu lähtuvalt erinevat liiki raieid, koosseisu kujundamine, optimaalse puude vahekauguse tagamine, säilik- ja seemnepuude valik ja ökotoni erineva vanuse ja koosseisuga kujundamine jm), kasvama jäävad puud. puistudes, tagades tööandjale  teeb harvesteriga tööülesandest lähtuvalt erinevat liiki raieid, erineva vanuse ja koosseisuga puistudes, optimaalse majandusliku tulemi arvestades raielangi loodusliku eripära- ja ilmastikutingimustega ning järgides töö- ja 3) dokumenteerib oma tegevuse keskkonnaohutusnõudeid vastavalt etteantud nõuetele,  toodab puidu sortimente vastavalt tootmisülesandes toodud kvaliteedinõuetele, tagades tööandjale kasutades teabe loomiseks ja optimaalse majandusliku tulemi, arvestades metsandusvaldkonna õigusaktides esitatud nõudeid edastamiseks asjakohaseid  arvestab tööle eelnenud- ja järgnevate töölõikudega ning puidu sortimentidele ja kokkuveoteedele esitatud digitehnoloogilisi vahendeid ning nõuetega erialast rakendustarkvara  hindab tööülesandest lähtudes puidu sortimenti ja kontrollib raie kvaliteeti 4) suhtleb koostööpartneritega vastastikust lugupidamist  arvestab töö planeerimisel ja läbiviimisel oma tegevuse mõju metsa eluringile ülesnäitaval viisil, esitades  koondab tootmisülesandest lähtudes puidu sortimendi ja väljastab laoandmete saamiseks toodangu raporti, asjakohase teabe selgelt ja kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid kontekstikohaselt 5) töötab vastutustundlikult, järgides  suhtleb lugupidavalt vajadusel ka võõrkeeles tööandja ja koostööpartneritega, esitades asjakohase teabe töötamisel töötervishoiu-, selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat tööohutuse- ja  vahetab tööga seotud infot, kasutades harvesteri arvutit või teisi sobivaid infotehnoloogilisi vahendeid ja keskkonnaohutusnõudeid erialast terminoloogiat  analüüsib oma tegevust tööülesannete täitmisel ning kasutab enesehindamise tulemusi käitumise muutmiseks  teeb koostööd kokkuvedajaga, esitades asjakohase teabe selgelt ja kontekstikohaselt  jälgib igapäevaselt masina korrasolekut ning hooldab harvesteri ja selle lõikepead vastavalt hooldusgraafikule ja kasutusjuhendile, tagades masina tõrgeteta töö  analüüsib oma töö tulemust ja leiab võimalusi oma töö parendamiseks  järgib tööpiirkonna ettevalmistamisel, töö ajal ja selle lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi  rakendab ergonoomilisi- ja ohutuid töövõtteid ning kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid  kasutab materjale ja tööriistu heaperemehelikult ja säästlikult  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, tagades enda ja looduskeskkonna turvalisuse  kasutab oma tööaega efektiivselt, töötab eesmärgipärasaelt ja organiseeritult, peab kinni tähtaegadest ja tööülesandes antud kvaliteedinõuetest  tööülesannete täitmisel on hoolikas ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest 6. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike  analüüsib juhendamisel enda isiksust ning kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi otsuste langetamisel elukestvas  seostab kutse-, eriala- ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega karjääriplaneerimise protsessis  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest tööturu-, erialade- ja õppimisvõimaluste kohta 2) mõistab majanduse olemust ja  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektroonilistest allikatest praktika- ja töökohtade kohta majanduskeskkonna toimimist  koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes 3) mõtestab oma rolli dokumentide vormistamise heast tavast ettevõtluskeskkonnas  valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul 4) mõistab oma õigusi ja  koostab juhendamisel endale, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani kohustusi töökeskkonnas  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest toimimisel 5) käitub vastastikust suhtlemist  selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust toetaval viisil  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid- ja kaudseid makse  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni  leiab iseseisvalt informatsiooni, sh elektrooniliselt, finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju, ettevõtte majandustegevusele  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani  loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutuse põhilisi suundumusi, lähtudes riiklikust strateegiast  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ning kirjeldab riskianalüüsi olemust  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi-, keemilisi-, bioloogilisi-, psühhosotsiaalseid- ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks  tunneb ära tööõnnetuse, loetleb meeskonnatööst lähtuvalt seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi, seoses tööõnnetusega  kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas  leiab iseseisvalt töötervishoiu- ja tööohutuse alast informatsiooni, erinevatest allikatest juhtumi näitel  leiab iseseisvalt juhendi alusel töölepinguseadusest tulenevat informatsiooni, seoses töölepingu, tööajakorralduse ja puhkusega  võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi  loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu ning ajutise töövõimetuse hüvitise  kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis  koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt  kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ning seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset- ja mitteverbaalset suhtlemist  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid  lahendab juhendi alusel erinevaid teenindussituatsioone EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0619 - Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 18. detsembri 2014. a määruse nr 83 "Metsanduserialade riiklik õppekava" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4da95267-df8a-4b45-95c0-b76b66862752 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4da95267-df8a-4b45-95c0-b76b66862752?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main