Kiri

Ministeeriumid 18.06.2019 nr 1-6/1849-1 Nimeseaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks nimeseaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul eelnõu EIS-is avaldamisest. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kirikute Nõukogu SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Oma Pere Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Eesti Lasterikaste Perede Liit Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsleri Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Notarite Koda Eesti Keele Instituut Tallinna Ülikool Lastekaitse Liit Eesti LGBT Ühing Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisa: 1. nimeseaduse eelnõu 15 lehel 2. nimeseaduse eelnõu seletuskiri 38 lehel 3. nimeseaduse eelnõu seletuskirja lisa 11 lehel Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 13.06.2019 Nimeseadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse isikunime andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord, ühtse kasutamise alused ning vaidlustamise ja nimeõiguslike muudatuste üle järelevalve tegemise kord. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on Eesti nimetraditsiooni hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine Eestis. (3) Käesoleva seaduse alusel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (4) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse perekonnaseisutoimingute seadust ja rahvastikuregistri seadust. § 2. Mõisted (1) Isikunimi on isiku eesnimest ja perekonnanimest koosnev nimi, mis on kantud dokumenti või andmekogusse (edaspidi dokumenteeritud). (2) Nimeõiguslik muudatus on Eestis või välisriigis õiguslikul alusel toimunud isikunime andmine, kohaldamine või parandamine. (3) Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse poolt. (4) Isikunime muutmine on isiku soovil isikunime andmine käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud korras. (5) Isikunime kohaldamine on isikule välisriigis väljastatud dokumenti kantud isikunime dokumenteerimine Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse poolt. (6) Isikunime taastamine on varem kantud nime samal kujul uuesti andmine. § 3. Isikunime õigsus 1 (1) Isikunime õigsust eeldatakse Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud kujul. (2) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud isikunimest. § 4. Isikunime õigekirjutus (1) Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede teistest tähestikest ümberkirjutamise reegleid (edaspidi võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid). (2) Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutusreeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutusreeglitele. (3) Kahtluse korral nimekuju õigsuses on avalikku ülesannet täitval asutusel õigus selgituste saamiseks pöörduda nimeteadusliku usaldusasutuse poole. (4) Õigusaktides sätestatud juhtudel võib eesnime või perekonnanime dokumenteerida lühendatud kujul. (5) Valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatakse isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ja võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid ning kiidetakse heaks isikunime ümberkirjutamisel kohaldatavad isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivad tähetabelid, mida kohaldatakse isiku taotluse alusel isikunime ümberkirjutamisel. § 5. Ühine perekonnanimi (1) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus või suguluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt langeb täht-tähelt kokku. (2) Ühiseks perekonnanimeks loetakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodu perekonnanimed, mille kirjapildi erinevuse tingib soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumine perekonnanimes isiku rahvustava kohaselt või ümberkirjutusreeglite rakendamise tõttu. (3) Perekonnanimede ühise perekonnanimena käsitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 6. Välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus Kui rahvastikuregistri andmesubjekti isikunimes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, on isik kohustatud muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. § 7. Piiratud teovõimega isiku nimeõiguslik muudatus 2 (1) Alaealise suhtes nimeõigusliku muudatuse otsustamisel lähtutakse lastekaitseseaduse §-st 21. (2) Piiratud teovõimega täisealise isiku nimeõigusliku muudatuse otsustamisel lähtutakse piiratud teovõimega täisealise isiku huvidest, mille väljaselgitamiseks küsitakse tema nõusolekut niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Piiratud teovõimega täisealist isikut tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses. (3) Piiratud teovõimega isiku arvamuse ja nõusoleku selgitab välja ametnik ja kinnitab selle oma allkirjaga. 2. peatükk ISIKUNIME ANDMINE 1. jagu Isikunime andmise põhimõtted § 8. Eesnimele esitatavad nõuded (1) Eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. (2) Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. Teises riigis kasutusel olevat võõrkeelset eesnime võib kohandada eesti keele struktuurile vastavamaks (mugandada). (3) Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. (4) Ilma mõjuva põhjuseta ei või eesnimeks anda: 1) tavatut eesnime, mis ei sobi eesnimena kasutamiseks eesti keelele mitteomase või keeruka kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu; 2) isiku soole mittevastavat eesnime; 3) eesnime, mis koos perekonnanimega moodustab üldtuntud isiku nime või selle lühikuju, üldtuntud autori nime või nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku dokumenteeritud nimi (teenistusnimi); 4) nime, mille andmisel oleks ees- ja perekonnanimi sama. (5) Antavale eesnimele võib teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangutest, kui isikul on oma kodakondsuse, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele. 3 § 9. Perekonnanimele esitatavad nõuded (1) Perekonnanimi koosneb andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. (2) Perekonnanimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid ja mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos eesnimega ei ole kooskõlas heade kommetega. (3) Antavale perekonnanimele võib käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 teha erandi, kui: 1) isikul on oma kodakondsuse, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav perekonnanimi vastab sellele või 2) isikule antakse dokumentaalselt tõendatud suguvõsanimi. 2. jagu Lapsele isikunime andmine § 10. Lapsele eesnime andmine (1) Elusalt sündinud lapsele antakse eesnimi avalduse alusel vanemate kokkuleppel või ainsa vanema või eestkostja ettepanekul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe või ettepaneku puudumisel otsustab eestkostja ülesandeid täitev valla- või linnavalitsus, milline eesnimi lapsele antakse. § 11. Lapsele perekonnanime andmine (1) Elusalt sündinud lapsele antakse: 1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime; 2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi; 3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei või lapsele perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel või perekonnanime muutmisel antud perekonnanime, mis koosneb kahest nimest. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kokkuleppe või punktis 3 sätestatud juhul ainsa vanema ettepaneku puudumisel otsustab eestkostja ülesandeid täitev valla- või linnavalitsus, milline perekonnanimi lapsele antakse. (4) Kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega, võib lapsele erandina anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime. 4 (5) Kui lapse vanematel ei ole perekonnanime, võib lapsele anda seadusliku esindaja taotletud perekonnanime, arvestades käesoleva seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud nime andmise piiranguid. (6) Kui vanemal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktidest 1 ja 2 teha erandi ja anda lapsele selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. § 12. Vanema teavitamine lapsele isikunime andmisel Sündi registreeriv perekonnaseisuametnik teatab avalduse esitajale, kui lapsele soovitavat isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks elus isik. § 13. Leidlapsele isikunime andmine Leidlapsele isikunime andmise otsustab eestkostjana tegutsev valla- või linnavalitsus. § 14. Isast põlvnemisel või põlvnemise vaidlustamisel perekonnanime andmine (1) Kui isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele vanemate ühise avalduse alusel anda isa perekonnanime. (2) Kui isaduse tuvastab kohus, võib kohus anda lapsele isa perekonnanime. (3) Isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise otsusega antakse või taastatakse alaealisele ema perekonnanimi, kui kohus ei otsusta teisiti. (4) Kui vanemal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 teha erandi ja anda lapsele selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. § 15. Lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel isikunime andmine (1) Lapsendamisel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue isikunime. (2) Uue isikunime andmisel arvestatakse käesoleva seaduse §-des 8−11 sätestatut. (3) Kui kohus tunnistab lapsendamise kehtetuks, võib kohus taastada lapse lapsendamiseelse isikunime. 3. jagu Isikunime andmine muudel juhtudel § 16. Abielu sõlmimisel perekonnanime andmine (1) Abielu sõlmimisel võib isik säilitada oma perekonnanime või üks abikaasadest võib: 1) võtta teise abikaasa perekonnanime; 2) lisada oma perekonnanime järele sidekriipsuga teise abikaasa perekonnanime. 5 (2) Kui abiellujal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib käesoleva paragrahvi lõikest 1 teha erandi ja anda ühele abiellujale selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. § 17. Abielu lahutamisel perekonnanime andmine Abielu lahutamisel võib isik säilitada oma perekonnanime või taastada: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime; 2) esimese abielu eel kantud perekonnanime. § 18. Abielu kehtetuks tunnistamisel perekonnanime andmine Abielu kehtetuks tunnistamise korral taastab kohus isiku kehtetuks tunnistatava abielu eel viimati kantud perekonnanime või säilitab olemasoleva nime. § 19. Isiku sooandmete muutmisel isikunime andmine Sooandmete muutmisel võib isiku taotlusel perekonnaseisuasutus anda isikule uue eesnime ja viia võõrkeelse perekonnanime kirjapildi soole vastavaks. 3. peatükk ISIKUNIME MUUTMINE § 20. Isikunime muutmiseks õigustatud isikud (1) Isikunimi muudetakse Eesti kodanikul, isikul, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on väljastatud Eesti välismaalase pass ja rahvusvahelise kaitse saajal, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Isikunime muutmist ei ole õigus taotleda isikul, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-des 89–93, 95–112 või 114, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-des 135, 141, § 143 lõikes 2, §-des 144–1451, 175–1751, 178–179, 184, 185, 187, 209, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest, ja isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. § 21. Isikunime muutmise avaldus (1) Isikunime muutmise avaldus esitatakse isiklikult ja kirjalikult perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 32 punktides 4, 9, 12 või 13 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses kui perekonnaseisuasutuses. Isik ei pea avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse tulema juhul, kui ta esitab digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse. (2) Välisriigis viibiv isik võib avalduse esitada isiklikult ja kirjalikult, kui tema isiku on tuvastanud ja tema allkirja õigsuse kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik. 6 (3) Piiratud teovõimega isiku avalduse esitab tema seaduslik esindaja. Avalduse esitamisel välisriigis selgitab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras piiratud teovõimega isiku arvamuse ja nõusoleku välja Eesti välisesinduse konsulaarametnik. (4) Kui alaealisel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, esitab teine vanem isiklikult ja kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuses või digitaalallkirjaga kinnitatuna nõusoleku lapse nime muutmiseks. (5) Kui teine vanem viibib välisriigis, on kinnipeetav või vahistatu, ei ole ta kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud isikliku ja kirjaliku nõusoleku esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuma, kui tema isiku on tuvastanud ja tema allkirja õigsuse kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik, välisriigi notar või vangla direktor. Dokument, millel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar, legaliseeritakse või kinnitatakse apostilliga, kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. (6) Avalduses märgitakse avaldaja kohta järgmised andmed: 1) isikunimi; 2) isikukood; 3) kodakondsus; 4) elukoht; 5) rahvus; 6) emakeel; 7) kõrgeim omandatud haridustase; 8) kontaktandmed (sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress). (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 5–7 nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik, kui neid rahvastikuregistris ei ole või kui isiku haridustase on võrreldes rahvastikuregistrisse kantuga muutunud. (8) Kui taotletakse alaealise või eestkostetava isikunime muutmist, esitatakse alaealise või eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–7 sätestatud andmed, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (9) Avalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud andmetele: 1) isikunime muutmise põhjus; 2) soovitav uus isikunimi. (10) Isikunime muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 22. Isikunime muutmise otsustamine 7 (1) Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise otsustab Siseministeerium või käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuses töötav nimemuutmisõigusega perekonnaseisuametnik. (2) Haldusakt, millega isikunimi muudetakse, jõustub ja isikunimi loetakse muudetuks nimeõigusliku muudatuse tegemisel rahvastikuregistrisse. (3) Kui käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise otsustab Siseministeerium, teeb käesoleva seaduse § 21 lõike 10 alusel kehtestatud korras sätestatud menetlustoimingud käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuses töötav perekonnaseisuametnik. (4) Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise otsustamise ja käesoleva seaduse § 21 lõike 10 alusel kehtestatud korras sätestatud menetlustoimingute tegemise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja linnavalitsusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. (5) Käesoleva peatüki alusel isikunime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv. § 23. Eesnime muutmine (1) Eesnimi muudetakse, kui isik soovib: 1) kanda tegelikus kasutuses ja rahvastikuregistris olevat eesnime, mis erineb nime aluseks olevasse rahvastikuregistrisse kantud dokumenti kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise, ülakoma või sidekriipsu või üksikute tähemärkide või nimede arvu poolest; 2) kanda nime päritoluriigi reeglitele vastavat eesnime, kuid välisriigis sünni registreerimisel on antud selle välisriigi tunnusega või tähe puudumise tõttu moondatud nimi; 3) kanda ühte sulgudeta nime juhul, kui ta kannab kahest nimest koosnevat eesnime, millest üks on sulgudes; 4) eesnime selle puudumisel; 5) kanda eesnime kujul, mille puhul järgitakse käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määrust; 6) taastada eesnime muutmisele vahetult eelnenud eesnime; 7) eesnime muuta muul kui käesoleva lõike punktides 1−6 nimetatud põhjusel. (2) Antavale eesnimele võib teha erandi käesoleva seaduse § 8 lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangutest, kui on dokumentaalselt tõendatud, et isikule on usulise talituse käigus antud uus eesnimi. § 24. Perekonnanime muutmine (1) Perekonnanime muudetakse, kui isik soovib: 8 1) kanda otsejoones üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud perekonnanime, mis pole selle sugulase abiellumisel või nimemuutmisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi; 2) kanda mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime; 3) kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma esimese abielu eelse või praeguse perekonnanime järele; 4) lesena kanda lõppenud abielu eel viimati kantud perekonnanime või surnud abikaasa perekonnanime või lisada selle oma perekonnanimele; 5) taastada perekonnanime muutmisele vahetult eelnenud perekonnanime; 6) kanda perekonnanime kujul, mille puhul järgitakse käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määrust; 7) perekonnanime selle puudumisel; 8) isaduse vaidlustamise või tuvastamise kohtulahendi jõustumisest 30 päeva jooksul võtta enne kantud või teise vanema perekonnanime; 9) kanda tegelikus kasutuses ja rahvastikuregistris olevat perekonnanime, mis erineb nime aluseks olevasse, rahvastikuregistrisse kantud dokumenti kantud perekonnanimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise, ülakoma või sidekriipsu või üksikute tähemärkide või nimede arvu poolest; 10) kanda nime päritoluriigile vastavat perekonnanime, kui välisriigis on antud selle välisriigi tunnusega või tähe puudumise tõttu moondatud nimi; 11) kanda ühte sulgudeta nime, juhul kui isik kannab kahest nimest koosnevat perekonnanime, millest üks on sulgudes; 12) anda lapsele vanemate ühine perekonnanimi, mille vanemad said abiellumisel pärast lapse sünni registreerimist; 13) kanda muukeelset perekonnanime ilma rahvuslikule tavale vastava soo tunnuseta või lisada muukeelsele perekonnanimele rahvuslikule tavale vastava soo tunnus. (2) Perekonnanime võib muuta isiku põhjendatud soovil, kui isik soovib: 1) vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei sobi perekonnanimeks oma keeruka või eesti keelele mitteomase kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu; 2) vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib rahvastikuregistri andmetel teise elava isiku isikunimega; 3) vältida isikunimest tingitud majanduslikke või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi; 4) kanda eestikeelset perekonnanime; 9 5) muuta perekonnanime muul mõjuval põhjusel. § 25. Perekonnanime muutmise piirangud (1) Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel ei muudeta isiku perekonnanime, kui isik soovib perekonnanime, mis: 1) ei vasta käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud perekonnanime nõuetele või koosneb sidekriipsuga seotud kahest nimest; 2) on perekonnanimeks ebasobiv oma keeruka või eesti keelele mitteomase kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu; 3) on rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanimi; 4) on rahvastikuregistri andmetel enam kui 20 elava isiku eesnimi; 5) on üldtuntud juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimetus. (2) Alaealise lapse perekonnanime ei või muuta, kui selle tulemusel erineb lapse perekonnanimi tema kummagi vanema perekonnanimest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 esitatud piirangust võib teha erandi, kui isikul on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav perekonnanimi on vastab sellele. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 esitatud piirangust võib teha erandi mõjuval põhjusel. § 26. Isikunime muutmise piirangud (1) Isiku eesnime või perekonnanime muutmisel käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punkti 7 ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel ei tohi uus isikunimi olla: 1) nimi, mis ühtib teise elava isiku isikunimega; 2) üldtuntud ajaloolise isiku isikunimi; 3) üldtuntud juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ega riigi, kohaliku omavalitsuse või nende organite ja asutuste nimetus. (2) Isiku eesnime või perekonnanime muutmisel käesoleva seaduse § 24 lõigete 1 ja 2 alusel ei tohi uus isikunimi olla nimi, mille korral on ees- ja perekonnanimi sama. § 27. Isikunime korduv muutmine (1) Isik saab eesnime, perekonnanime või mõlemat koos muuta üks kord. Eesnime, perekonnanime või mõlemat koos muudetakse rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel. 10 (2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punkti 5 ja § 23 lõike 1 punkti 6 alusel nime muutmist ei loeta korduvaks isikunime muutmiseks. § 28. Isikunime muutmisest keeldumise alused Isikunime muutmisest keeldutakse, kui: 1) taotletav nimi ei vasta käesolevas seaduses eesnimele ja perekonnanimele või nime muutmisele sätestatud nõuetele; 2) esinevad käesoleva seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud piirangud; 3) isikunime muutmist taotletakse käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või § 27 lõike 1 alusel ja taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. 4. peatükk ISIKUNIME KOHALDAMINE § 29. Isikunime kohaldamise reeglid (1) Isikunime kohaldatakse: 1) alusdokumendist sinna kantud ladinatähelise nime võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võimaluse puudumisel alusdokumenti kantud mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamise abil eesti-ladina tähtedega, tehes seda võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt või nende puudumisel nimeteadusliku usaldusasutuse soovituse alusel. (2) Kohaldamisel ei või isikunime kirjapilti muuta. (3) Kui avalikku ülesannet täitev asutus ei saa nimeõiguslikku muudatust ise rahvastikuregistrisse kanda, edastab ta isikunime kohaldamise aluseks olevad dokumendid perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 nimetatud perekonnaseisuasutusele. § 30. Eesti kodaniku ja määratlemata kodaniku isikunime kohaldamine (1) Isikunime kohaldatakse välisriigis väljastatud perekonnaseisudokumendi alusel. Kui mõjuval põhjusel seda ei ole, siis välisriigi passi või isikutunnistuse alusel. (2) Välisriigis antud isikunime kohaldamisel Eestis on isikul võimalik taotleda isikunime kohaldamist välisriigis isikunime andmisele eelnenud kujul või muudetud kirjapildiga, kui välisriigis on isikule antud perekonnanimi, mille kirjapilt kajastab isiku sugu, perekonnaseisu või muud tunnust vastavalt isiku rahvuslikule tavale. (3) Välisriigi dokumendis olev nimi, mis ei ole eesnime ega perekonnanime osa, loetakse eesnime osaks ja lisatakse eesnime järele, kui selles riigis ei ole sätestatud teisiti. Isiku taotlusel võidakse nimi, mis ei kuulu eesnime ega perekonnanime juurde, isikunimest välja jätta. 11 § 31. Välisriigi kodaniku isikunime kohaldamine Välisriigi kodanikule kohaldatakse isikunimi Eestis isikuandmete dokumenteerimise käigus välisriigi isikut tõendavale dokumendile kantud isikunime alusel. 5. peatükk ISIKUNIME ÕIGUSKAITSE § 32. Isikunime parandamine (1) Isikul on õigus taotleda enda ja oma alaealise lapse või eestkostetava isikunime parandamist, kui dokumenti või rahvastikuregistrisse on kantud isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja kui andmete ebaõigsuse on tekitanud viga kande aluseks olevas alusdokumendis või ametniku ilmselge eksimus. (2) Dokumenti kantud vigase isikunime on dokumendi väljastanud haldusorgan kohustatud pärast veast teadasaamist ja selle kindlakstegemist viivitamata parandama. § 33. Välisriigis abiellumisel saadud dokumenteerimata perekonnanimi Kui käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud isik võib abielu sõlminud välisriigi õiguse kohaselt kanda pärast abiellumist abikaasa perekonnanime, mida abieludokumendile ei ole kantud, võib parandada perekonnanime käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud korras pärast nimetatud abielu sõlmimist kuni uue Eesti isikut tõendava dokumendi väljastamiseni isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktide 1, 12, 2, 5 ja 7 alusel. § 34. Isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamine (1) Isik, kes leiab, et tema õigusi on isikunime andmisel või kohaldamisel rikutud, võib esitada vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või antud või kohaldatud isikunimest või otsusest selle andmisest või kohaldamisest keelduda. (2) Siseministeerium vaatab vaide läbi ja teeb vaideotsuse vaide esitamisest arvates 30 päeva jooksul. § 35. Haldusjärelevalve tegemine nimeõiguslike muudatuste üle Siseministeerium teeb haldusjärelevalvet nimeõiguslike muudatuste tegemisel käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide järgimise üle. 6. peatükk ISIKUNIMEKOMISJON JA NIMETEADUSLIK USALDUSASUTUS § 36. Isikunimekomisjon (1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab käskkirjaga seitsme kuni üheksa liikmega nõuandva isikunimekomisjoni. Käskkirjas nimetab valdkonna eest vastutav minister ka isikunimekomisjoni esimehe ja komisjoni liikmed ning kehtestab komisjoni põhimääruse. 12 (2) Isikunimekomisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) annab soovitusi valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud isikule nimeõiguslike muudatuste vaidlustamise korral; 2) nõustab nimeõiguslikke muudatusi tegevaid asutusi, annab nende taotlusel soovitusi ja arvamusi ning hindab isikunime vastavust nimeseaduse nõuetele; 3) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nimeõiguslikke muudatusi reguleerivate õigusaktide muutmiseks; 4) täidab teisi talle põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Isikunimekomisjonil on õigus oma ülesannete täitmiseks: 1) saada nimeteaduslikult usaldusasutuselt eksperdihinnanguid isikunime teemal; 2) saada isikunime andmise ja kohaldamise küsimustele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid; 3) koostada nimeseaduse rakendamiseks nimeloetelusid, juhendeid ja selgitusi. § 37. Nimeteaduslik usaldusasutus (1) Nimeteaduslik usaldusasutus annab nimede kohta eksperdihinnanguid. (2) Nimeteaduslikul usaldusasutusel on õigus teha õigusaktide muutmise ettepanekuid. (3) Vabariigi Valitsus määrab oma korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus töötavad nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajad. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 38. Nimeseaduse rakendamine (1) Enne 2005. aasta 31. märtsi antud või kohaldatud isikunimi, mis käesoleva seaduse nõuetele ei vasta, jääb kasutatavaks kuni isikunime nimeõigusliku muudatuseni. (2) Enne 2005. aasta 31. märtsi nime muutnud isikute suhtes ei rakendata käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud piirangut tagasiulatuvalt. § 39. Isikunime muutmise tõendamine Nime muutmise tõendamiseks väljastatakse kirjaliku avalduse alusel perekonnatoimingute seaduse § 3 lõike 32 nimetatud perekonnaseisuasutuses ja Eesti välisesinduses: 1) enne 2005. aasta 31. märtsi koostatud nimemuutmise aktide alusel nimemuutmise tõend; 2) enne 2005. aasta 31. märtsi koostatud nimemuutmise haldusakti väljavõte. 13 § 40. Enne käesoleva nimeseaduse jõustumist esitatud avalduste menetlemine (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud nime muutmise avalduste puhul lähtutakse otsustamisel otsuse tegemise ajal kehtivast nimeseadusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui avalduse esitamise ajal kehtinud nimeseadus oli isiku jaoks soodsam ja isik taotleb, et otsus tehtaks avalduse esitamise ajal kehtinud nimeseaduse alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud isikutele. 8. peatükk SEADUSTE MUUTMINE § 41. Nimeseaduse kehtetuks tunnistamine Nimeseadus (RT I 2005, 1, 1) tunnistatakse kehtetuks. § 42. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 48. Isikunime muutmistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine Isikunime muutmise taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu järgmistel juhtudel: 1) eesnime muutmisel nimeseaduse § 23 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel; 2) perekonnanime muutmisel nimeseaduse § 24 lõike 1 punktides 7–12 sätestatud juhtudel.“; 2) paragrahv 262 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 262. Isikunime muutmise taotluse läbivaatamine (1) Eesnime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Perekonnanime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 3) paragrahv 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „§ 341.Isikunime muutmisega seonduvad toimingud 14 (1) Isikunime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 262 sätestatud määras. (2) Isikunime muutmise haldusakti korduva paberväljavõtte eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (3) Isikunime muutmise haldusakti korduva elektroonilise väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 5 eurot.“. § 43. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. mail. Henn PÕLLUAAS Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2020. a _________________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2019. a 15  Nimeseaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Nimeseaduse (edaspidi NS) eelnõus esitatakse uus terviklik NS. Üle on vaadatud kogu kehtiva NS-i sisu ja sõnastus, tekst on tehtud loetavamaks ja seda on süstematiseeritud. Vajaduse NS-i uue tervikteksti järele on tinginud asjaolu, et NS-i vastuvõtmisest on möödunud peaaegu 15 aastat. Selle aja jooksul on ühiskonnas toimunud muutusi. Eelnõu koostamisel vaadati üle nimevaliku piirangud, isikunime andmise erisused, täpsustati termineid, täiendati isikunime muutmise aluseid ja piiranguid, kehtestati alused isikunime muutmisest keelduda. NS-ist jäeti välja sätted, mis praktikas ei olnud kasutust leidnud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5174, [email protected]), tema asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), sama osakonna nõunikud Eve Mitin (tel 612 51687, [email protected]), Helena Lepper (tel 612 5160, [email protected]) ja Mari Käbi (tel 612 5174, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Kristi Käsper (teenistussuhe lõppenud) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on osalenud ka isikunimekomisjoni liikmed. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Samuti ei tulene eelnõu väljatöötamine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kehtiv NS. Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust RT I, 30.12.2014, 1. 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Eelnõu vajalikkus Kehtiv NS on vastu võetud 2005. aastal. Enam kui kümne aasta jooksul on olukord ühiskonnas muutunud, mille tõttu on tekkinud vajadus NS-i ajakohastada. Uue seaduseelnõu koostamise eesmärk on saavutada selgem, arusaadavam ja lihtsamini rakendatav NS, milles on arvestatud ühiskonnas aset leidnud muudatustega. Sisserände suurenemine ja inimeste vaba liikumine on toonud eri kultuuriruumist Eestisse palju välisriigi kodanikke, kuid kehtiva seadusega ei ole kaetud olukorrad, mis arvestaksid nende inimeste tausta või päritoluriigi eripära. Täiesti uue seaduse kehtestamine tuleneb sellest, et kehtiva NS-i ülesehitus on ebaloogiline ja 1 seda on raske mõista – ühte valdkonda reguleerivad sätted asuvad seaduse eri peatükkides. Kuna üld- ja erinormid ei asu seaduses loogilises järjestuses, on see olnud probleemiks seaduse rakendajatele, kellele kehtiv NS ei ole olnud üheselt arusaadav. Samuti on mitme paragrahvi pealkiri sõnastatud arusaamatult ega anna edasi sätte sisu. Lisaks, kuna NS on mõeldud suuresti inimestele kui teenuste kasutajatele, määrates nende õigused endi ja oma lapse nime kohta, peab see olema arusaadav ja lihtne ka neile. Praegu kehtiv NS seda ent ei ole. 2.2. Olulisemad muudatused Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus NS-i regulatsioon selgemaks muudetud. Praktikas vähendab see tekkivate probleemide hulka, mis oli tingitud õigusliku regulatsiooni puudulikkusest, ebaselgusest ja seaduses esinevatest vastuoludest. Üld- ja eriosa normid paiknevad loogilises järjestuses ja ühte valdkonda reguleerivad sätted on paigutatud ühe peatüki alla. Täpsustatud ja muudetud on nimemuutmise aluseid ja piiranguid, muu hulgas on seadusesse lisatud alused nime muutmisest keelduda. Lihtsustatud on isikunime kohaldamise aluseid. 2.3. Eelnõu koostamine 2015. aastal oli kooskõlastamisel NS-i väljatöötamiskavatsus. Pärast seda peeti NS-i eelnõu loomiseks ümarlauakohtumisi ja mitu isikunimekomisjoni koosolekut. NS-i väljatöötamiskavatsuse kooskõlastasid kõik ministeeriumid. Justiitsministeerium juhtis tähelepanu, et neile jäi karistusõiguslikust aspektist arusaamatuks, mida annaks süüdimõistetud inimeste nimevahetusõiguse piiramine või keelustamine, kuna näiteks karistusregistrist päringu tegemisel on vaja teada inimese isikukoodi. NS-i eelnõusse jäeti nime muutmise piirangud, mis käivad teatud liiki kuritegude eest süüdimõistetud isikute kohta, kelle karistus ei ole kustunud. Eelnõu seletuskirja on lisatud analüüs seoses süüdimõistetud isikute nime muutmise piiranguga. Peale selle väljendas Justiitsministeerium väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise raames muret, kas selliste muudatuste tarvis on vaja välja töötada seaduse uus terviktekst. Nüüd on NS-i eelnõu valmis ja on tehtud palju nii sisulisi kui ka vormilisi muudatusi. Sisulised muudatused on näiteks teatud süütegude eest süüdimõistetud isikul keeld isikunime muuta. Vormilised muudatused on paragrahvide ümberjaotamine ja ühendamine. Võib öelda, et tervikteksti väljatöötamine oli õigustatud. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise raames mainis Justiitsministeerium mitmel korral ka vajadust täiendada mõju analüüsi. Väljatöötamiskavatsuses oli NS-i mõju küll hinnatud, kuid seda ei olnud tehtud väga põhjalikult. Nüüd on seaduseelnõus põhjalik mõju analüüsi peatükk. Eesti Kirikute Nõukogu soovitas kaaluda perekonnanimele esitatavate nõuete puhul ka edaspidi säilitada usu erand. Nad esitasid väite, et isegi kui siiani ei ole esitatud nime muutmise sooviavaldusi selle sätte alusel, ei tohiks tuleviku peale mõeldes kindlasti välistada võimalust, et selliseid sooviavaldusi võidakse esitada. Samuti tõi Eesti Kirikute Nõukogu esile, et uues NS-i redaktsioonis oleks eesnime muutmise ühe alusena eraldi välja toodud ka see, kui inimene soovib võtta endale uue eesnime, viidates usulisele põhjusele (näiteks eesnime asendamine või täiendamine pühakunimega, mille ta on saanud ristimisel või mungapühitsusel). Eesnime muutmise regulatsioonis on usu erand tehtud eelnõu §-s 23. Sotsiaalministeerium soovis NS-i kontekstis täpsustada soomuutmise regulatsiooni, arvestades uut väljatöötamisel olevat rahvatervise seadust. Kuna rahvatervise seaduses ei ole neid muudatusi tehtud, siis ei ole põhjendatud viia neid muudatusi ka nimeseadusesse. 2 Eelnõu koostamisel on võimaluse korral arvestatud väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud ettepanekutega. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Seadus on jagatud kaheksaks peatükiks. 1. peatükis kehtestatakse üldsätted, mis puudutavad seaduse reguleerimisala, termineid, nimeõiguslikku muudatust. 2. peatükis sätestatakse isikunime andmise üldpõhimõtted, eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded ning isikunime andmise eri võimalused. 3. peatükis sätestatakse inimese taotluse alusel isikunime muutmist reguleerivad normid. 4. peatükis reguleeritakse isikunime kohaldamine, 5. peatükki on koondatud isikunime õiguskaitset puudutavad sätted. 6. peatükis on reguleeritud isikunimekomisjoni ja nimeteadusliku usaldusasutuse töö, 7. peatükis seaduse rakendamine ja 8. peatükis seaduste muutmine. 3.1.1. Üldsätted Eelnõu §-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala, eesmärk ja teiste seaduste kohaldamise põhimõtted. Võrreldes kehtiva NS-iga on seaduses selgelt sätestatud NS-i eesmärk, milleks on Eesti nimetraditsiooni hoidmine ning isikunimede ühtlustatud ja õiguspärane kasutamine. See on tähtis lisandus, kuna PS-i preambul viitab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise olulisusele ja §-s 6 on sätestatud, et Eesti riigikeel on eesti keel. Nimede andmise ja kasutamise korraldamisel põrkuvad sageli kokku kaks olulist PS-i kaitsealasse kuuluvat aspekti: 1) inimese eneseteostusõigus ning õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, 2) teisalt avalik huvi eesti rahvuse ja keele säilitamiseks ning edasikandmiseks tulevastele põlvedele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud: „Põhiseaduse koostamise ajal oli rahvusliku identiteedi kaitsel suur tähtsus rahva ühtekuuluvuse kindlustamiseks. Kuid kaasajal ei tohiks rahvusliku identiteedi kaitse välistada nime muutmist.“. See kohtulahend pärineb aastast 2001, mil Eesti ei olnud veel Euroopa Liidu liige ja sisseränne Eestisse ei olnud veel nii suur. Praeguseks oleme jõudnud tagasi punkti, kus oldi ka PS-i koostamise ajal. See tähendab, jälle peame järjest enam hakkama mõtlema oma rahvusliku identiteedi kaitsmisele, sest maailm on inimestele järjest rohkem avatud ning inimesed ei pruugi isegi veel aduda, et liigume tasapisi eesti keelest ja eesti nimetraditsioonist kaugemale. Samas lahendis on Riigikohus veel öelnud: „Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku perekondlik kuuluvus.“. Nii nagu Eesti hoiab oma nimetraditsiooni ka Soome, kus samuti ei tohi valida perekonnanime, mis ei vasta nende nimetraditsioonile. Sellest reeglist võib teha erandi perekonna või religiooni või rahvustavaga seotud põhjustel. Seega ei ole nimetraditsiooni hoidmine oluline vaid Eestis. Eriti tähtis on see küsimus väikestes riikides. Nagu kehtivas seaduses, on §-s 1 esitatud NS-i ja teiste seaduste kohaldamise põhimõtted. On sätestatud, et perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS), rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS) ja haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) kohaldatakse arvestades NS-i erisusi. HMS-ist tuleneb põhimõte, et NS-i alusel esitatud taotlustele (näiteks nimemuutmise taotlus) ei pea lisama digitaalallkirja, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ja taotluse esitaja on turvaliselt tuvastatud. See nõue on vastavuses HMS-is esitatud nõuetega. Kui NS-i alusel luuakse e-teenused, mille kasutamisel tuvastatakse teenuse kasutaja isik, ei ole mõistlik ega vajalik nõuda veel digitaalallkirja andmist. Eelnõu § 2 on sätestatud mõisted. Võrreldes varasema seadusega olulisi sisumuudatusi ei 3 tehtud. Selguse huvides sätestatakse uues NS-is eraldi mõistetena mõisted isikunime andmine ja isikunime muutmine. Samuti on uues seaduses selgitatud mõistet nimeõiguslik muudatus. Uues NS-is täpsustatakse varasemas seaduses kasutatud mõisteid isikunimi, isikunime andmine ja isikunime kohaldamine. Nende mõistete sisu on jäänud samaks. Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eestis avalikku ülesannet täitva asustuse poolt. Avalikku ülesannet täitvaks asutuseks loetakse ka kohus. Isikunime muutmine on inimese soovil isikunime andmine isikunime muutmise peatükis sätestatud korras. Rõhutame, et isikunime andmine on tegevus, millega mistahes toimingu käigus saab inimene uue nime. Näiteks antakse lapsele pärast sündi isikunimi. Uus perekonnanimi antakse, kui inimene abiellub, lahutab või muudab sooandmeid. Kuna nime muutmine on nime andmise üks võimalusi – inimese tahteavalduse alusel (eraldi perekonnaseisutoimingu tegemisest) uue nime andmine –, on selleks puhuks eraldi kehtestatud nime muutmise alused, nimevaliku piirangud ja alused nime muutmisest keelduda. 2005. aastast kehtima hakanud NS-iga nime muutmiseks loodud mõistet uue nime andmine isiku soovil ei hakatud kasutama, kuna see osutus tavakasutuses liigkeerukaks ja tekitas segadust. Nii isikunime muutmisest huvitatud inimesed ise kui ka ametnikud rääkisid selguse huvides nime muutmisest. Täpsustame, et nimeõiguslik muudatus on isikunime andmine, kohaldamine või parandamine, mis on õiguslikul alusel toimunud Eestis või välisriigis, kuid välisriigis toimunud nimeõigusliku muudatuse kehtivuse suhtes tuleb arvestada ka PKTS-i sätteid, milles on korraldatud, kuidas tunnustatakse Eestis välisriigis registreeritud perekonnaseisuandmete muutmist. Selguse huvides on seadust täiendatud mõistega isikunime taastamine. Isikunime taastamiseks loetakse varem kantud nime samal kujul uuesti andmist 1) perekonnaseisuasutuses (näiteks abielu lahutamisel, nimemuutmisel jne) või 2) kohtus (näiteks abielu kehtetuks tunnistamisel, põlvnemise vaidlustamisel jne). Näiteks, Mari Maasikas on võtnud abiellumisel abikaasa perekonnanime Mets ja soovib pärast abielu lahutamist kanda abielueelset perekonnanime Maasikas. Perekonnanime Maasikas uuesti andmine on nime taastamine. Eelnõu § 3 on võrreldes kehtiva NS-iga sisult samaks jäänud. Isikunime Eesti rahvastikuregistrisse kantud kuju on õigusliku kasutusega ja avaliku ülesande täitmisel tuleb sellest lähtuda. See tähendab, et kui rahvastikuregistri andmesubjekt, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja kelle andmed seal uuenevad, läheb mõnda asutusse dokumendiga, kuhu on kantud rahvastikuregistrisse kantud nimest erinev nimi, tuleb siiski kasutada rahvastikuregistrisse kantud nime või dokumendi alusel korrastada esmalt andmed rahvastikuregistris ja seejärel kasutada ikkagi rahvastikuregistrisse kantud isikunime. Eelnõu §-s 4 on kirjeldatud isikunime õigekirjutus. Avaliku ülesande täitjal on õigus pöörduda nimeteadusliku usaldusasutuse poole selgituste saamiseks, kui ta kahtleb nimekuju õigsuses. Kahtluse korral võib pöörduda ka välisriigi diplomaatilise esinduse poole, lähtudes HMS-s sätestatud uurimispõhimõttest. Õigusaktides sätestatud juhtudel võib eesnime või perekonnanime dokumenteerida lühendatuna. Enamasti tekib selliseid olukordi isikut tõendavate dokumentide väljastamise käigus. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 91 lõike 2 kohaselt, kui isiku eesnimi ületab 15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu. Algupärane isikunimi kantakse dokumendi (v.a isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus ja elamisloakaart) märkustelehele ja 4 kanne kinnitatakse pitsatiga. Vabariigi Valitsuse volitusnorm kehtestada isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid on toodud valdkonna eest vastutava ministri tasandile. Volitatava valik sõltub esmajoones reguleeritava küsimuse olulisusest ehk sellest, kas rakendusakti sisu üle peaks otsustama valitsus või minister. Kui küsimus on valdkonnaspetsiifiline, on volitusnormi kavandamisel kohane anda volitus kehtestada ministri määrus. Kui küsimus puudutab teataval määral ka teise ministeeriumi valitsemisala, tuleb kaaluda, kas piirduda Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 kohaselt teise ministriga kooskõlastamisega või kavandada volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. See rakendusakt puudutab Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsusala, kuid kuna ministri määrusega kehtestatav „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ on valdkonnaspetsiifilised, ei ole vajadust kehtestada Vabariigi Valitsuse volitusnormi. Volitusnorm annab võimaluse valdkonna eest vastutaval ministril lisaks kiita heaks isikunime ümberkirjutamisel kohaldatavad isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivad tähetabelid, mida kohaldatakse inimese taotluse alusel isikunime ümberkirjutamisel. Seni andis Vabariigi Valitsus määrusega volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile käskkirjaga kinnitamiseks. Kui ministri määrusega kehtestada eespool nimetatud ühtsed tähetabelid, antakse õigusselgus inimestele, kes teavad, milliseid reegleid ja tabeleid on võimalik kohaldada. Eelnõu §-s 5 sätestatakse, mida loetakse ühiseks perekonnanimeks. Võrreldes varasema seadusega on ühise perekonnanimena käsitamisest jäetud lõikest 1 välja hõimlus, kuna see on liiga lai mõiste. Ühise perekonnanimena käsitatakse vaid perekonnanimesid, mida kannavad inimesed, kes on omavahel seotud otsese veresuguluse kaudu. Hõimluse puhul ei ole tegemist veresugulusega, vaid abielu kaudu tekkinud suhtega. Ühiseks perekonnanimeks loetakse perekonnanimed, mille kirjapildi erinevuse on tinginud 1) muu tunnuse kajastumine perekonnanimes või 2) ümberkirjutusreeglite rakendamine. Muu tunnus on näiteks isikunime ees olev tiitel (Dr, von jm), mis on seotud kindla inimesega ega laiene abiellumisel ei abikaasale ega lastele. Ühiseks perekonnanimeks loetakse näiteks slaavi päritolu perekonnanimed, mille ladinatähelise ümberkirjutuse erinev tulemus on tingitud eri riikides kehtivatest ümberkirjutusreeglitest. Kirillitsas kirjutatud vene perekonnanime Пушкин Eestis kehtiv ladinatäheline ümberkirjutus on Puškin ja Vene Föderatsiooni reeglite järgi on ümberkirjutus Pushkin. Sellest hoolimata loetakse vene perekonnanime Пушкин eri vormid (Puškin ja Pushkin) ühiseks perekonnanimeks. Eelnõu §-s 6 sätestatakse tähtaeg 30 päeva, mille jooksul peab rahvastikuregistri andmesubjekt, kelle isikunimes on tehtud nimeõiguslik muudatus, esitama Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olevad dokumendid. Tähtaeg on sama PKTS-is esitatud tähtajaga, mille vältel peab inimene teatama, kui tema perekonnaseisuandmed on muutunud välisriigis toimunud perekonnaseisusündmuse tõttu. See tähendab, et kui Eesti kodanikule või teise riigi kodanikust Eesti elanikule antakse välismaal uus nimi (abiellumisel, lahutamisel, nime muutmisel vm), peab ta Eesti perekonnaseisuasutusele esitama nimemuudatust tõendava dokumendi. PKTS-i § 3 lõike 2 kohaselt on perekonnaseisuasutused: 1) valla- ja linnavalitsus; 2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus; 3) Eesti välisesindus; 4) Siseministeerium. Seega, kui inimene elab välismaal ja abiellus välismaal, saab ta nimemuudatust tõendava 5 dokumendi esitada ka Eesti Vabariigi välisesinduses ega pea selle dokumendi esitamiseks Eestisse sõitma. Eelnõu §-s 7 sätestatakse seadusest selgema arusaamise huvides eraldi paragrahvis üldnorm, milles esitatakse nõuded, mida tuleb järgida alaealise lapse või piiratud teovõimega täisealise isiku nimeõigusliku muudatuse tegemise korral. Sätte eesmärk on tagada, et avalikku ülesannet täitev asutus järgiks nimeõiguslike muudatuste tegemisel piiratud teovõimega isiku huve. Kehtivas seaduses asus üldnorm eri kohtades (nii nime andmise kui ka nime kohaldamise sätetes). Nime muutmise menetluses tuleb eelkõige lähtuda alaealise lapse õigustest ja huvidest. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on esile toonud lapse nime järjepidevuse põhimõtte ja on otsuses nr 3-2-1-96-14 sedastanud: „Lapse nime kontinuiteedi põhimõte tuleneb nii Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 lõike 1 teisest lausest kui ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 7 lõikest 1, mille järgi on igal lapsel alates sünnihetkest õigus oma nimele, ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 8 lõike 1 järgi peavad osalisriigid austama lapse õigust säilitada oma identiteet (sh nime)“. Kehtivas NS-s ei ole expressis verbis esile toodud kohustust lähtuda lapse huvidest, kuid kohustus seda teha tuleneb lastekaitseseaduse §-dest 3 ja 21. Riigikohus on öelnud, et vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh oma subjektiivsetest kaalutlustest. Määrav ei saa olla vanema soov lapse nime muuta, vaid esikohale tuleb seada lapse huvi olemasoleva nime muutmise vastu. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb muu hulgas selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtudes lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Hinnates kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid tervikuna kujundatakse põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses nime muutmise kavandatava otsusega. Kui lapse huvisid ei ole võimalik temalt küsimusi küsides välja selgitada (nt imiku puhul), ei pea seda tegema. Kui lapse huvid erinevad tema arvamusest või tehakse muul põhjusel otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb lapsele selgitada, miks tema arvamus jäeti arvestamata. Piiratud teovõimega täisealise isiku nimeõigusliku muudatuse otsustamisel lähtutakse piiratud teovõimega täisealise isiku huvidest, mille väljaselgitamiseks küsitakse tema nõusolekut niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Piiratud teovõimega täisealist isikut tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses. Seega, nii laste kui ka piiratud teovõimega täisealiste isikute puhul tuleb nimeõigusliku muudatuse üle otsustamisel lähtuda nende huvidest ning lähtudes piiratud teovõimega isiku arengutasemest ning vanusest, võimalusel arvestada ka nende nõusolekut nimeõigusliku muudatuse tegemisel. Piiratud teovõimega isiku arvamuse ja nõusoleku selgitab välja ametnik ja kinnitab selle oma allkirjaga. 6 3.1.2. Isikunime andmine Eelnõu §-s 8 sätestatakse eesnimele esitatavad üldnõuded. Neid tuleb järgida nii eesnime andmisel kui ka muutmisel. Võrreldes varasema NS-iga on erandi tegemise võimaluste loetelu konkreetsem. Välja on jäetud kehtiva NS-i § 6 lõikes 6 sätestatud võimalus teha erand peresuhete ja muude asjaolude tõttu, kuna see oli liiga lai tõlgendus. Lisandunud on võimalus teha erand, kui inimesel on oma päritoluriigi tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele. Seadusega nähakse ette, et võõrkeelne eesnimi peab andmisel, sh nimemuutmisel, olema teises riigis kasutusel eesnimena. Siinjuures kehtib kaks järgmist eeldust: võõrkeelne eesnimi on teises riigis kasutusel ka tänapäeval ja see peab olema inimese eesnimi (st mitte hobuse, koera jts nimi). Tõendusena, et nime kasutatakse, lähevad arvesse nimeraamatutes, teiste riikide nimestatistikates, usaldusväärsetel nimelehekülgedel Internetis esitatud nimed ja samuti peab nimi olema seotud reaalse inimesega, et nähtuks nime kandva inimese sugu. Usaldusväärseks ei saa lugeda suhtlusportaalides kasutatavaid nimesid, kunstnikunimesid ega ka kirjandustegelaste, filmitegelaste, videoklipitegelaste, müütiliste olendite, ajalooliste isikute jts nimesid. Teises riigis kasutusel olevat eesnime võib mugandada. Mugandite lubatavuse üle otsustavad eesti keele spetsialistid, kes kontrollivad, kas sellisel kujul, nagu nime soovitakse, on see lubatud. Võõrkeelsete nimede mugandamise puhul peab teadma nime algset võõrkeelset kuju, mille põhjal eesti keele spetsialistid otsuse teevad. Mugandatud nimi peab vastama vähemalt eesti võõrsõnade reeglitele. „Eesti keele käsiraamatu“ kohaselt tähendab mugandamine sõna kohandamist eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Näiteks, lapsele soovitakse anda sünni registreerimisel eesnimi Gretli, mille kasutus ei leia välisriigis kinnitust. Kasutust leiab aga võõrkeelne nimi Gretly. Eesti Keele Instituudi hinnangul võib lugeda Gretli lähtenime Gretly muganduseks ja lugeda nimi Gretli NS-ile vastavaks nimeks. Eelnõuga piiratakse eesnimede pikkust. Lubatud on kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Vaadates lähiriikide praktikat, piiratakse eesnimede pikkust ka Soomes, kus võib eesnimena anda kuni kolm nime. Kuni kolm eesnime on lubatud anda ka näiteks Islandil. Lätis võib anda kuni kaks eesnime. Eesnimede arvu piirang tuleneb eesti nimetraditsioonist. Peale selle piirab seadusandja inimese õigust võtta eesnimeks numbreid ja selliseid eesnimesid, mis sisaldavad mittesõnalisi tähiseid ja on vastuolus heade kommetega. Näiteks sooviti Rootsis 1991. aastal sündinud lapsele panna eesnimeks „Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116. Seadusandja võimalus on sellises olukorras vahele astuda ja piirang seada, et tagada õigusselgus ning heade kommete järgimine. Piirang on inimeste põhiõiguste riive, kuid see on seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv meede. Samuti on riive proportsionaalne, sest keelatud on vaid teatud tingimustele vastavad eesnimed, samas ei takista see kasutusele võtmast uusi tavakeelest pärit eesnimesid, mis selleks on sobilikud. Näiteks, Taanis on keelatud nimede hulgas järgmised nimed: Anus, Monkey, Pluto, Prantsusmaal näiteks Zigzag, Mégane Renault, Nutella, Prince William, Mini Cooper, Šveitsis Judas, Chanel, Mercedes, Saksamaal Adolf Hitler, Osama Bin Laden, Mehhikos Facebook, Batman, Rambo, Rootsis Superman, Ikea, Uus-Meremaal Talula Does the Hula From Hawaii, Sex Fruit, Fat Boy. Sätestatud on, missugust eesnime ei või inimesele mõjuva põhjuseta anda. Eesnimi peab olema nii keeleliselt kui ka tähenduselt sobiv ja vastama inimese soole, kuid ei tohi olla teenistusnimi ega koos perekonnanimega üldtuntud autori nimi ega isikunimi, mille korral oleks nii ees- kui 7 ka perekonnanimi sama. Teenistusnimeks loetakse nimi, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole inimese ametlik nimi, näiteks võib teenistusnimi olla kindral, osakonnajuhataja, minister, doktor jne. Mõjuva põhjuseta ei tohi eesnimeks anda tavatut eesnime, mis ei sobi eesnimena kasutamiseks eesti keelele mitteomase või keeruka kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu. Taolise piirangu eesmärk on säilitada eesti keelt ja sellega seoses hoida alal ka eesti nimetraditsioon. Piirang on sobiv ja vajalik, sest aitab kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Samuti on meede mõõdukas, sest piirangust on mõjuval põhjusel lubatud erandeid teha. Seega ei ole kehtestatud täielikku piirangut, vaid on jäetud ruumi kaalumiseks. Siingi ei ole Eesti ainus riik, kes taolisi piiranguid sätestab, ka Taanis ja Islandil peavad nimed järgima taani või islandi keele ortograafiareegleid. Mõjuva põhjuseta ei või võtta isiku soole mittevastavat eesnime. Selle piirangu eesmärk on õigusselgus. Osa riikides lubatakse panna soost sõltumatuid eesnimesid, kuid see paneb inimesele suurema selgituskohustuse. Näiteks, Türgis on lubatud panna eesnimi Suat või Deniz nii poistele kui ka tüdrukutele. Sel juhul ei ole üksnes eesnime järgi võimalik tuvastada, kas eesnime kandja on mees või naine – andmeid isiku soo kohta tuleb juurde küsida. Eestis soovib seadusandja selle piiranguga suurendada õigusselgust. Piirang on sobiv ja vajalik, et seda eesmärki saavutada. Samuti on meede proportsionaalne, sest mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik sellest piirangust erand teha. Kuigi eesti nimetraditsiooni kohaselt on nimed peamiselt seotud kindla sooga, esineb siingi nimesid, mis ei ole kindlalt ühe soo nimed. Sellised on näiteks Tõelemb, Uuve, Ilo, Südik, Aade, Janika, Ustav, Terje. Kuid Eestis on sooneutraalsed nimed pigem erandlikud. Nime soole vastavuse piirang on kehtestatud ka Soomes, Taanis, Islandil, Norras, Portugalis, Marokos, Šveitsis ja Saksamaal. Siinkohal peaks alati meeles pidama ka seda, et eri riikides võivad erinevad eesnimed olla kasutusel eri sugude nimedena. Soomes on Janne mehe nimi, kuid Eestis naise nimi. Kadri on Eestis naise nimi, kuid Türgis mehe nimi. Mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis koos perekonnanimega moodustab üldtuntud isiku nime või selle lühikuju, üldtuntud autori nime või nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku dokumenteeritud nimi. Sellegi piirangu eesmärk on tagada õigusselgus, samas kaitsta inimese õigust olla eristatud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on otsuses number 3-4-1-6-01 öelnud: „Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku perekondlik kuuluvus.“. Seega, seadusandja peab tagama õigusselguse ning isikute õiguse olla eristatud, samuti viima miinimumini võimaluse, et ei saaks nime tõttu toime panna identiteedivargust või kasutada oma nime muul kuritegelikul eesmärgil. Peale selle peab seadusandja silmas pidama ühiskonna üldist õiglustunnet. Taoline piirang on seatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning proportsionaalne, sest piirangust võib mõjuval põhjusel erandi teha, kuivõrd ei ole kehtestatud täielikku keeldu. Eesnimeks ei tohi anda ka nime, mille tulemusel oleksid ees- ja perekonnanimi sama. Näiteks ei saa isikunimi olla Siim Siim või Anni Anni. Taolise piirangu eesmärk on tagada õigusselgus, samuti lihtsustada inimese enda elu. Kui lubada panna nii eesnimeks kui ka perekonnanimeks üks ja sama nimi, tekitaks see kindlasti küsimusi ja inimene peaks kogu aeg oma nime selgitama. Selline eesnime andmise piirang on seatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning proportsionaalne, sest piirangust võib mõjuval põhjusel erandi teha, kuivõrd ei ole kehtestatud täielikku keeldu. Siinses paragrahvis sätestatud piirangute eesmärk on peale nimetraditsiooni hoidmise ning eesti keele kaitsmise tagada eesnime funktsionaalsus ja välistada nime alusel diskrimineerimine või isiku solvamine. 8 Antavale eesnimele võib NS-i § 8 lõigetes 3 ja 4 sätestatud piirangutest teha erandi, kui isikul on oma kodakondsuse, päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav eesnimi vastab sellele. Tähtis on, et võimalus teha selline erand lubab arvestada nii isiku kodakondsust, päritoluriiki kui ka rahvuskuuluvust. Kõik need võivad isikul olla erinevad ja mõjutada inimese identiteeti ning sellega seoses ka nimevalikut. Samas võimaldab see säte teha erandi ka topeltkodakondsusega isikute puhul. Kuna erandi saamine on isiku enda huvides ning tal on isikliku seose tõttu sättes loetletud asjaolude kindlakstegemine ja tõendamine palju lihtsam ja kergem kui haldusorganil, ongi ette nähtud ümberpööratud tõendamiskoormis. Taolise kohustuse lubatavust on osalt tunnistatud ka HMS-is. Nimelt, HMS-i § 38 lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kui see kohustus jäetakse täitmata, võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded perekonnanimele. Neid tuleb järgida nii perekonnanime andmisel kui ka muutmisel. Varasema seaduse kohaselt, kui inimesel oli oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi sellele vastas, võis erandina muuta üksnes nimede arvu või jätta kahest nimest koosneva perekonnanime vahelt ära sidekriips. Võrreldes kehtiva eelnõuga on erandi tegemise tingimuste loetelust jäetud välja perekonnanime andmisel või muutmisel erandi tegemine usu tõttu. Religioonist tulenevaid erandeid ei ole võimalik perekonnanime andmisel või muutmisel teha, kuna perekonnanimi ei ole lihtsalt üks nimi, vaid ühe suguvõsa (perekonna) järjepidevust tõendav tunnus. Inimesel säilib õigus oma perekonnanime muuta nimemuutmise sätete alusel. Praktikas on usulistel põhjustel muudetud eesnimesid, kui inimesed on soovinud uueks eesnimeks võtta ristinime. Need taotlused on loetud põhjendatuks ja rahuldatud juhul, kui taotletav eesnimi vastab NS-i nõuetele. NS-i lõikes 1 kehtestati üldreegel, mille kohaselt võib perekonnanimeks anda ühe või sidekriipsuga seotud kaks nime. Lõikes 3 nähakse ette erand ja võimaldatakse anda perekonnanimi, mis koosneb enamast kui ühest lahku kirjutatud perekonnanimest juhul, kui see on suguvõsanimi ja taoline fakt on dokumentaalselt tõendatud (vt lisaks § 25 kohta antud selgitusi). Eesti isikunimesüsteemile on omane ühekordne perekonnanimi. Selline on Eesti tava, mis on ühtlasi otstarbekas. Erandina esineb ka kaheosalisi perekonnanimesid, ent arvestades Eesti nimetraditsiooni ei ole mõistlik neid juurde tekitada. Kui on teada, et perekonnanimi on üks, sh sidekriipsuga, on isikunimes hõlpsam eristada eesnime(sid). Näiteks, isikunimes Tõnu Aare Laid on perekonnanimi Laid, kuid isikunimes Tõnu Aare-Laid on perekonnanimi Aare-Laid. Eelnõu kohaselt säilivad senised kaheosalised perekonnanimed ja neid saab pärandada. Kuid kaheosalist perekonnanime, mis on antud abiellumisel, ei saa pärandada. Nimetatud piirangud lähtuvad eesti isikunimedele omastest tunnustest, aidates kaitsta meie nimekultuuri omapära. Seejuures on piirangud kooskõlas praegu kehtiva praktikaga. Eelnõu § 10 reguleerib lapsele sünni registreerimisel eesnime andmise põhimõtted. Selleks, et lapsele oleks võimalik anda eesnimi, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Laps peab olema elus, surnult sündinud lapsele ei saa nime anda. Varasemas NS-is oli sätestatud võimalus mitteametlikult anda isikunimi ka siis, kui laps sündis surnult. Ent kuna surnult sündinud lapse sündi ei registreerita ka edaspidi, on see säte uuest NS-ist välja jäetud. 2. Kui lapsel on kaks vanemat, antakse eesnimi avalduse alusel vanemate kokkuleppel. 9 3. Kui lapsel on ainult üks vanem või ainult eestkostja, esitatakse avaldus nende ettepanekul. Siinkohal tuleb lähtuda ka perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 120 sätetest. Lapse sünni registreerimisel nime andmise puhul ei saa veel rääkida hooldusõiguslikust vanemast, vaid sättes on kasutatud sõna vanem, sest sünni registreerimisel ei ole hooldusõigus veel kindlaks määratud. Otsustusõigus lapsele eesnime andmisel läheb valla- või linnavalitsusele, kui vanemad kokkuleppele ei jõua või ainuke vanem või eestkostja ei ole eesnime andmise avaldust tähtajaks esitanud. Kuigi kohus ei ole sellises olukorras valla- või linnavalitsust eestkostjaks määranud, täidab valla- või linnavalitsus sel juhul eestkostja ülesandeid PKS-i tähenduses. Eelnõu §-s 11 reguleeritakse lapsele perekonnanime andmise põhimõtteid sünni registreerimisel. Selleks, et lapsele oleks võimalik anda perekonnanimi, peab olema täidetud tingimus, et laps on elusalt sündinud. Lapsele antakse vanemate perekonnanimi, kui vanematel on ühine perekonnanimi. Kui lapsel on üks vanem, antakse lapsele selle vanema perekonnanimi. Juhul kui vanematel on eri perekonnanimed, on kaks järgmist võimalust: 1) vanemate kokkuleppel antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi; 2) kui vanemad ei jõua kokkuleppele, läheb otsustusõigus, milline perekonnanimi lapsele anda, eestkostja ülesandeid täitvale valla- või linnavalitsusele. Lõikes 2 kehtestatakse piirang, millega ei ole lapsele võimalik anda kahest nimest koosnevat perekonnanime, kui vanem on selle saanud abiellumise või perekonnanime muutmise teel. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb kahest nimest, antakse lapsele ühe vanema kahest nimest koosnev perekonnanimi. Erandina on lapsele võimalik anda vanema kahest nimest koosnev perekonnanimi, kui lapse õel või vennal juba on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega. Kahekordseid perekonnanimesid käsitatakse eesti isikunimesüsteemis erandina. Selliseid nimesid saab juurde tekkida vaid abiellumisel ja üksnes juhul, kui abielluja soovib saada abikaasa perekonnanime, ent säilitada ka enda oma. Pärandades lapsele niisuguse ühekordseks kasutamiseks mõeldud nime moonutaks perekonnanime kui suguvõsa traditsioone edasikandva isikunime osa mõtet. Ei ole ratsionaalne, kui kooskõla huvides antaks lapsele korraga kahe suguvõsa nimi ja niiviisi loodaks alus sidekriipsuga perekonnanimede piiramatule levikule. Lubades piiramatult sidekriipsuga nimede levikut, siis näiteks, kui abielluvad Kask ja Tamm, saaks ühe vanema nimeks Kask-Tamm ja nende laps päriks nime Kask-Tamm, ning abielludes liidaks sellele omakorda nime Lepp: Kask-Tamm-Lepp jne. Kui kahekordne perekonnanimi ei ole saadud nime muutmise käigus, vaid saadud enne abiellumist (kahekordne perekonnanimi on suguvõsa nimi), saab kahekordse perekonnanime lapsele pärandada. Kui mees on Kask-Tamm ja naine Lepp-Mänd, saab laps perekonnanimeks kas Kask-Tamm või Lepp-Mänd. NS-i mõistes ei ole perekonnanimi lihtsalt mingi nimi, vaid minevikust tulev ja tulevikku suunduv ühe suguvõsa (perekonna) järjepidevust tõestav tunnus, kusjuures ei ole soovitatav suguvõsasid nimede muutmise kaudu segamini ajada. Ka Leedus ja Šveitsis ei lubata lapsele anda topelt perekonnanimesid. Samamoodi olukorraga, kui vanemad ei jõua lapse perekonnanimes kokkuleppele, otsustab eestkostja ülesandeid täitev valla- või linnavalitsus lapse perekonnanime juhul, kui puudub lapse ainsa vanema ettepanek. Sel juhul loetakse valla- või linnavalitsus eestkostja ülesannete täitjaks PKS-i tähenduses. Uue võimalusena kehtestatakse võimalus anda lapsele sünni registreerimisel vabalt valitud perekonnanimi juhul, kui lapse vanematel perekonnanime mingil põhjusel ei ole (nt indialased). 10 Sel juhul kohaldatakse sünni registreerimisel lapsele perekonnanime andmisel perekonnanimele sätestatud piiranguid (sel juhul käsitatakse perekonnanime kui vabalt valitud nime). Perekonnanime muutmise piirangud on sätestatud §-s 25 ja 26. Kuna praktikas tekkis vajadus teha erand ka muudes olukordades kui nimede arv ja sidekriipsu olemasolu, mis on sätestatud §-s 9, nähakse § 11 lõikes 6 ette erandi tegemine. Kui vanemal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib NS-i § 11 lõike 1 punktidest 1 ja 2 teha erandi ja anda lapsele selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime (näiteks võib Pakistani õiguse kohaselt anda lapsele perekonnanimeks isa eesnime, mis erineb vanemate perekonnanimest). Eelnõu §-s 12 on sätestatud uus kohustus. Uus on perekonnaseisuametniku kohustus kontrollida, kas rahvastikuregistri andmetel kannab juba keegi elav inimene isiku soovitavat isikunime, ja sellest nime andmise avalduse esitanuid teavitada. Kohustus on vajalik selleks, et vältida samanimeliste inimeste juurde tekitamist, sest vanematel ei ole seda võimalik ise kontrollida. See ei ole nimevalikut piirav asjaolu, vaid teave, millest lapse vanemad on tavaliselt huvitatud. Kui vanematele ei ole probleem, et lapsele soovitavat isikunime rahvastikuregistri andmetel keegi juba kannab, antakse lapsele vanemate soovitud isikunimi. Eelnõu § 13 ei ole võrreldes varasema NS-iga muudetud. Leidlapsele isikunime andmise otsustab valla- või linnavalitsus kui eestkostja. Eelnõu § 14 sätestatakse lapsele perekonnanime andmine isast põlvnemisel või põlvnemise vaidlustamisel. Varasemas NS-is oli reguleeritud lapsele uue perekonnanime andmine ainult põlvnemisel. Eelnõuga täiendatakse lapsele perekonnanime andmise võimalusi põlvnemise vaidlustamisel. Sätte eesmärk on kindlaks määrata, kuidas toimub perekonnanime andmine, kui lapse põlvnemise andmed on muutunud. Üldreegel on antud lõikes 1 – kui isa on lapse omaks võtnud pärast lapse sündi (olenemata sellest, kas vanemad on abielus või mitte), on vanemate ühisavalduse alusel lapsele võimalik anda isa perekonnanimi. Kui isaduse tuvastab kohus, jääb lapsele perekonnanime andmise otsustuspädevus üldjuhul kohtule. Lõikega 3 on kehtestatud reegel, et juhul, kui isaduse vaidlustamise hagi rahuldatakse, taastatakse alaealisele lapsele põlvnemise tuvastamise eelne perekonnanimi, kuid samas jäetakse kohtule täiendav otsustuspädevus. Seega, kui kohus ei otsusta perekonnanime säilitada, antakse lapsele ema perekonnanimi. Kohus võib teha teistsuguse otsuse lähtudes näiteks lapse huvidest, kui on selge, et lapse huvidest lähtudes on oluline, et säiliks tema nimi ja nimega seoses ka tema identiteet. Lapsele võib olla nime muutmine traumeeriv, kui ta on oma nimega harjunud ja tema identiteet on nimega tihedalt seotud. Seega võib osa juhtudel olla vajalik lapse nimi säilitada. Kui vanemal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib NS-i § 14 lõigetest 1 ja 2 teha erandi ja anda lapsele selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. Näiteks, kui pärast sünni registreerimist soovitakse isaduse omaksvõtuga anda lapsele isa perekonnanimi. Isa on Kreeka kodanik, kelle perekonnanimi on Veakis, kuid tütrele soovitakse anda perekonnanimi Veaki, mis on isa perekonnanimest tuletatud naissoolõpuga perekonnanimi. Põlvnemise tuvastamisele eelnenud perekonnanimeks on lapse ema perekonnanimi, mida ta kandis lapse sündimise hetkel. Uus seadus võimaldab paremini kaitsta lapse huve, sest osa juhtudel võib olla lapse huvides, et säilitataks perekonnanimi, mida laps kandis enne isaduse vaidlustamist. Ühtlasi kehtestab reegel ka õigusselguse, sest normi puudumisel kerkisid praktikas probleemid, millist perekonnanime peaks laps pärast isaduse vaidlustamist kandma, kuivõrd kohtulahendis lapse perekonnanime küsimust ei käsitletud. Samuti antakse lapsele perekonnanime muutmise korras õigus riigilõivuvabalt pärast kohtu poolt isaduse vaidlustamist 11 või tuvastamist võtta 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist kas teise vanema perekonnanimi või enne kantud perekonnanimi (vt eelnõu § 24 lõige 1 punkt 8). See on olukord, kus kohus on jätnud nime kohta otsuse tegemata, kuid inimesel on õigus ja soov perekonnanime muuta. Isaduse vaidlustamise hagi rahuldamisel on täisealise lapse puhul ainuvõimalik viis saada või taastada ema perekonnanimi nimemuutmise korras (vt eelnõu § 24 lõige 1 punkt 8). Eelnõu § 15 sätestatakse isikunime andmine lapsendamisel või lapsendamise kehtetuks tunnistamisel. Lapsendamisel on lapse nime muutmise või taastamise otsustuspädevus kohtul. Varasemalt kohtul nii lai otsustuspädevus puudus. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel kohtus pidi kohus taastama lapse lapsendamiseelse isikunime, kuid nüüd on kohtul võimalik kasutada kaalutlusõigust ja säilitada ka lapse olemasolev isikunimi. Kohus võib lapsendaja avalduse alusel muuta nii lapse ees- kui ka perekonnanime, arvestades §-des 8–11 sätestatut. Kohtu pädevust on laiendatud, et tagada lapse huvide järgimise parem kaitse, millega kohus peab arvestama, ja vajaduse korral küsima alaealise lapse nõusolekut (vt eelnõu § 7). Eelnõu §-d 16, 17 ja 18 reguleerivad perekonnanime andmist abielu sõlmimisel, lahutamisel või abielu kehtetuks tunnistamisel. Regulatsiooni sõnastus on varasemaga võrreldes muutunud selgemaks. Eelnõu §-ga 16 seadusandja näeb ette, et abielu sõlmimise korral on neli võimalust perekonnanime anda: 1) üks abikaasadest säilitab olemasoleva perekonnanime ja teine võtab abikaasa perekonnanime ning nad hakkavad pärast abielu sõlmimist kandma ühist nime, kusjuures inimese soovil on võimalik arvestada NS §-5 sätestatud ühise perekonnanime tunnuseid; 2) üks abikaasadest lisab sidekriipsuga oma perekonnanime järele abikaasa perekonnanime, mille tulemusel on abikaasadel erinevad nimekujud, kuid üks perekonnanimi on mõlemal sama, kusjuures siin on võimalik teha NS §-s 9 sätestatud erandeid, või 3) mõlemad abikaasad säilitavad oma perekonnanime ehk abikaasad kannavad erinevaid perekonnanimesid ka pärast abiellumist või 4) kui abiellujal on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga, võib NS-i § 16 lõikest 1 teha erandi ja anda ühele abiellujale selle riigi nimetraditsioonile vastava perekonnanime. Näiteks, kui Portugali kodanikust naine abiellub Eestis, on tal võimalik valida pärast abielu registreerimist perekonnanimi Portugali nimetraditsiooni järgi. Portugalis saab naine abielludes võtta oma nimele lisaks kuni kaks mehe neljast perekonnanimest. Seadus ei täpsusta, milliseid perekonnanimesid võib lisada – see jääb alati abikaasade endi otsustada. Naine võib oma nimele lisaks võtta ükskõik millise mehe neljast perekonnanimest. Rõhutame, et abielu sõlmimisel perekonnanime andmisel, mis on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 16, antakse abielu sõlmimisel uus perekonnanimi ainult ühele abikaasale, mitte mõlemale. Eelnõu § 17 määrab perekonnanime andmise võimalused pärast abielu lahutamist. Inimesel on kolm järgmist võimalust, ta kas: 1) säilitab abielu ajal kantud perekonnanime; 2) taastab lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime ehk nime, mida ta kandis vahetult enne lahutatava abielu sõlmimist; 3) taastab esimese abielu eel kantud perekonnanime ehk sünnijärgse perekonnanime. Sünnijärgseks perekonnanimeks on nimi, mille isik sai sündimisel. Arvestada tuleb ka nimedes toimunud muudatusi ehk võimalik on võtta ka perekonnanimesid, 12 mis saadi lapse õigusliku staatuse muutmise korral (nt põlvnemine, lapsendamine vm), või nimemuutusega, mis oli tehtud enne abielu sõlmimist. Eelnõu §-s 18 on laiendatud kohtu pädevust perekonnanime andmisel, kui abielu tunnistatakse kehtetuks. Kui varasema seaduse kohaselt taastas kohus kehtetuks tunnistatava abielu eel viimati kantud perekonnanime, siis uue seaduse alusel on kohtul õigus inimese soovil säilitada ka olemasolev perekonnanimi. See võib vajalik olla näiteks juhtudel, kui ema abielu tunnistatakse kehtetuks, kuid lastel isa jääb alles ja nad kannavad isaga ühist nime. Sellises olukorras võib ema soovida hoolimata abielu kehtetuks tunnistamisest kanda elulistel põhjustel ka edaspidi lastega ühist nime. Eelnõu §-s 19 on sätestatud inimesele soo andmete muutmisel isikunime andmine. Soo andmete muutmiseks esitab inimene PKTS-is sätestatud korras asjakohase avalduse, mille alusel ta võib saada soole vastava vabalt valitud eesnime. Üldjuhul jääb sooandmete muutmisel perekonnanimi samaks. Kuid võõrkeelsete nimede korral, kui perekonnanimes on sootunnus, on võimalik saada õige sootunnusega perekonnanimi (nt mees, kes kannab perekonnanime Ivanov, muudab sugu ja on edaspidi naine. Tal on valik kanda edaspidi perekonnanime Ivanov või Ivanova). 3.1.3. Isikunime muutmine Varasemas seaduses oli terminite hulgas määratletud isikunime andmine, milleks loeti isikunime esmast dokumenteerimist Eesti haldusorgani või kohtu poolt. Seaduse peatükkides oli uue isikunime andmine (näiteks abielu sõlmimisel, lapsendamisel jne) ja uue isikunime andmine isiku soovil (rahvapäraselt nimemuutmine) küll eristatud, kuid praktikas tekitas nende toimingute eristamine probleeme. Uues seaduses nimetatakse varasemat isikunime andmist isiku soovil inimestele arusaadavama terminiga isikunime muutmine. Eelnõu §-s 20 on kindlaks määratud subjektid, kellel on õigus nime muuta. Isikunime muutmise õigus on Eesti kodanikul ja inimesel, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on väljastatud Eesti välismaalase pass (edaspidi määratlemata kodanik). Märgime, et määratlemata kodanikule peab isikut tõendav dokumendi olema väljastanud Eesti Vabariik ehk nimemuutmise õigusega subjektide hulgast on välistatud näiteks Läti määratlemata kodanikud. Subjektide hulka on lisatud rahvusvahelise kaitse saajad, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras. Välismaalaste seaduse § 232 lõikes 1 on sätestatud tingimused, mis peavad olema täidetud, et inimesele oleks võimalik väljastada pikaajaline elamisluba. Pikaajalise elamisloa saamiseks peab olema täidetud integratsiooninõue ehk inimene peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Kui rahvusvahelise kaitse saaja on saanud pikaajalise Eesti elamisloa, võib eeldada, et tal on Eestiga tekkinud tugevam side, mis on sarnane sellega, mis on inimestel, kellel puudub kodakondsus (määratlemata kodanikud). Uue põhimõttena on nimemuutmise õigust piiratud inimestel, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-des 89–93, 95–112 või 114, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-des 135, 141, § 143 lõikes 2, §-des 144–1451, 175–1751, 178–179, 184, 185, 187, 209, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Süütegude koosseisude valimisel on aluseks võetud karistusregistri seaduse § 28 (isikuandmete avalikustamise lõpetamine). Loetletud süüteokoosseisude korral jäävad inimeste nimed kohtulahendites avalikuks (süüdimõistetu isikunimi ei ole varjatud tema isikunime initsiaalidega), sh ka karistusandmete kustumisel. Kui neil inimestel oleks õigus nime muuta, ei oleks võimalik täita karistusregistri seaduses sätestatud nimede avalikustamise eesmärki. Piirangu kehtestamine on vajalik avalikkuse huvides ja puudutab rasketes kuritegudes 13 süüdimõistetud inimesi. Piirangu aluste kehtestamisel on lähtutud nendest KarS-i paragrahvidest, milles on reguleeritud raske kuriteo toimepanemine. Võimaldades raskes kuriteos süüdimõistetud inimestel muuta isikunime, on neil võimalik uue isikunime saamisega varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid karistuse kehtimise ajal. Ka praegu saab näiteks inimene, kes soovib lapsehoidja tööle võtta või tööandja, kes soovib kedagi värvata, kontrollida isikukoodi alusel inimese tausta karistusregistrist, kuid tegemist on tasulise teenusega. Samuti peab selleks teadma inimese isikukoodi. Kuigi karistusregistri andmete kohta võivad huvitatud isikud päringuid teha, on praktikas levinud eelkõige internetiotsingute tegemine isiku info saamiseks, kasutades selleks inimese nime. Avalikkuse huvi alla langenud kohtuprotsesse ja selle tulemust kajastavad tihti veebiväljaanded, kus on kirjas ka süüteo toime pannud inimese nimi, mistõttu leiab internetiotsingu teel, kasutades inimese isikunime otsingu alusena, viited tema toimepandud süüteole. Nime muutmise piirang ei ole eluaegne. Vastava süüteo toime pannud inimene saab oma nime muuta pärast seda, kui tema karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Eelnõu § 21 reguleerib nimemuutmise avalduse esitamist ja avaldusele kohaldatavaid nõudeid. Regulatsioonis tuuakse välja nimemuutmise avalduse esitamise viisid. Avalduse võib esitada perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale tulles kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Välisriigis viibiv isik võib avalduse esitada isiklikult ja kirjalikult, kui tema isiku on tuvastanud ja tema allkirja õigsuse kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik. See tähendab, kui isik on tuvastatud ning tema allkirja õigsuse on Eesti välisesinduse konsulaarametnik kinnitanud, siis saab isik ise avalduse posti panna, enam ei pea välisesindus avaldust Eestisse saatma. Kinnipeetavad saavad esitada perekonnaseisuasutusele avalduse elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Eelnõus on nimetatud ka piiratud teovõimega isiku avalduse esitamise viisid – avalduse esitab seaduslik esindaja. Eelnõu § 7 kohaselt selgitab piiratud teovõimega isiku arvamuse ja nõusoleku välja ametnik ja kinnitab selle oma allkirjaga. Kui avaldus esitatakse välisriigis, siis selgitab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras piiratud teovõimega isiku arvamuse ja nõusoleku välja Eesti välisesinduse konsulaarametnik. See tähendab, et laste puhul peab konsulaarametnik lähtuma lastekaitseseaduse §-st 21. Piiratud teovõimega täisealise isiku nimeõigusliku muudatuse üle otsustamisel peab konsulaarametnik lähtuma piiratud teovõimega täisealise isiku huvidest. Nende väljaselgitamiseks küsitakse tema nõusolekut niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Piiratud teovõimega täisealist isikut tuleb asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses. Kui lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, peab teine vanem isiklikult ja kirjalikult perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalallkirjaga kinnitatult esitama nõusoleku lapse nime muuta. Kui teine vanem viibib välisriigis, on kinnipeetav või vahistatu, ei pea ta isikliku ja kirjaliku nõusoleku esitamiseks perekonnaseisuasutusse tulema, kui tema isiku on tuvastanud ja tema allkirja õigsuse kinnitanud Eesti välisesinduse konsulaarametnik, välisriigi notar või vangla direktor. Dokument, millel on allkirja õigsuse kinnitanud välisriigi notar, peab olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, kui välislepinguga ei ole kokku lepitud teisiti. Teise vanema nõusolekut ei pea esitama, kui vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või vanemale on antud PKS-i § 119 kohaselt kohtu poolt otsustusõigus lapse isikunime muutmiseks. Lõigetes 6–9 esitatakse, millised andmed peavad avalduses olema märgitud. Need andmed on isikunimi, isikukood, kodakondsus, elukoht, rahvus, emakeel, kõrgeim omandatud haridustase ja kontaktandmed. Näiteks, isikunimi, isikukood, kodakondsus ja elukoht on tähtsad, et otsustada, kas isiku nime on võimalik Eestis muuta, sest isikunime muudetakse a) Eesti kodanikul, b) isikul, kes ei ole ühegi riigi kodanik ja kellele on väljastatud Eesti välismaalase pass ja c) rahvusvahelise kaitse saajal, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba 14 välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras. Rahvuse ja kodakondsuse märkimine on ka oluline, sest eelnõu kohaselt võib teatud juhtudel teha piirangutest erandeid kodakondsuse ja rahvuskuuluvuse tõttu. Täiendavalt on võimalik küsida ka inimese nõusolekut suhelda avalduse menetlemise ajal elektrooniliselt. Lõike 9 punktis 1 nimetatud isikunime muutmise põhjuseks tuleb märkida seadusest tulenev nime muutmise alus ja vajaduse korral ka muud asjaolud, eriti vabalt valitud nime korral. Kui praktikas ei oska inimene korrektset nime muutmise alust oma avalduses määrata, aitab tal seda teha ametnik. Täpse isikunime muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu §-s 22 on reguleeritud nime muutmise otsustamise põhimõtted. Isikunime muutmise otsustab kas Siseministeerium või maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (edaspidi MK KOV) töötav nimemuutmise õigusega perekonnaseisuametnik. Kuna nime muutmine on ülesanne, mille kohalikult omavalitsuselt tellib riik, on lõikes 4 sätestatud kohalikule omavalitsusele riikliku ülesande täitmise eest riigieelarves kulude hüvitamine. Nimemuutmise menetlus saab alguse neljast MK KOV-ist (Jõhvi Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus ja Tallinna Linnavalitsuse Perekonnaseisuamet), kuhu nimemuutja esitab avalduse, mis registreeritakse rahvastikuregistri menetlustarkvaras. Avalduste edastamine, otsuste koostamine (v.a keelduv otsus) ja kinnitamine ning kannete koostamine toimub rahvastikuregistri menetlustarkvaras elektrooniliselt. Kui nimemuutmise otsus tehakse Siseministeeriumis, edastab avalduse vastu võtnud perekonnaseisuametnik avalduse (ka paberil) menetlemiseks Siseministeeriumile. Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise otsus koos lisaga koostatakse Siseministeeriumis ja see kinnitatakse rahvastikuregistris. Otsuse alusel koostab nimemuutmise kande rahvastikuregistris nimemuutjalt avalduse vastu võtnud perekonnaseisuametnik ja nimemuutjale väljastatakse otsuse väljavõte. Kui Siseministeeriumis koostatakse keelduv otsus, kinnitatakse see rahvastikuregistris, kuid kannet ei koostata ja otsus edastatakse avalduse vastu võtnud perekonnaseisuametnikule, kes väljastab selle nimemuutjale. Kui nimemuutmise otsus tehakse kohalikus omavalitsuses, koostatakse iga inimese kohta eraldi uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise otsus, mille alusel perekonnaseisuametnik koostab nimemuutmise kande rahvastikuregistris ja väljastab nimemuutjale otsuse väljavõtte. Eelnõu §-s 23 on sätestatud eesnime muutmise alused. Lõike 1 punkti 2 alusel võimaldatakse inimestel muuta oma nimi päritoluriigi reeglitele vastavaks. Praktikas on olnud probleeme, kus inimese sünd on registreeritud välisriigis ja inimene on seal saanud uue dokumendi, millesse kantud nimes ei ole näiteks täpi- või õ-tähte, ning dokumendis on seetõttu moondunud nimi. (nt dokumendis on inimese eesnimi Oie, kuid tegelikult sooviti panna Õie, või dokumendis on inimese eesnimi Tönu, kuid tegelikult sooviti panna Tõnu; Lätis sündinud lapsele anti eesnimi Roberts, vanemad soovisid Robert). Samasugune säte on kehtestatud ka perekonnanime muutmise kohta (§ 24 lõige 1 punkt 10). Sellega saab inimene pärast Eestisse naasmist võimaluse nime muutmise korras endale näiteks eestipärane nimi võtta. Eesnime muutmise aluseid on võrreldes kehtiva seadusega lihtsustatud. Osa aluseid on ühte punkti koondatud. Näiteks, kehtiva NS-i § 19 lõike 1 punktid 6 ja 8 ning eraldi aluste hulgast on eelnõu kohaselt võrreldes kehtiva NS-iga välja jäänud eesnime muutmise soov, et vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi. Samuti on eelnõu kohaselt nime muutmise alused ja piirangud eri paragrahvides. Ka edaspidi võib inimene taotleda endale uut eesnime, kui tal on selleks muu mõjuv põhjus. Punkti 4 on lisatud võimalus saada eesnimi, kui seda veel ei ole (näiteks on inimene sündinud 15 riigis, kus eesnime ei antudki). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 on öeldud, et antavale eesnimele võib teha erandi käesoleva seaduse § 8 lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangutest, kui on dokumentaalselt tõendatud, et isikule on usulise talituse käigus antud uus eesnimi. Uus eesnimi peab olema dokumentaalselt tõendatud. Ei piisa, kui inimene väidab, et talle on antud usulise talituse käigus uus eesnimi. Peale selle on lihtsamini eristatav, millised eesnime muutmise taotlused on võimalik rahuldada riigilõivuta ning millistel juhtudel on eesnime võimalik muuta riigilõivustatult. Riigilõivuseaduse § 262 kohaselt peab eesnime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu 100 eurot, välja arvatud järgmistel juhtudel, mis on riigilõivuvabad: 1) kui inimene soovib kanda tegelikus kasutuses ja rahvastikuregistris olevat eesnime, mis erineb nime aluseks olevasse rahvastikuregistrisse kantud dokumenti kantud eesnimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise, ülakoma või sidekriipsu või üksikute tähemärkide või nimede arvu poolest; 2) kui inimene soovib kanda nime päritoluriigi reeglitele vastavat eesnime, kuid välisriigis sünni registreerimisel on antud selle välisriigi tunnusega või tähe puudumise tõttu moondatud nimi; 3) kui isik soovib kanda ühte sulgudeta nime juhul, kui ta kannab kahest nimest koosnevat eesnime, millest üks on sulgudes; 4) kui isik soovib omale eesnime, olukorras, kus tal see puudub. Samuti ei pea riigilõivu tasuma, kui isik taotleb NS-i § 32 alusel enda ja oma alaealise lapse ja eestkostetava isikunime parandamist. Siia alla kuuluvad näiteks olukorrad, kus ametnik on teinud ilmselge eksimuse eesnime, perekonnanime või ka ees- ja perekonnanime sisestamisel. Eelnõu § 24 on sätestatud perekonnanime muutmise alused. Kehtiva seadusega võrreldes on lisatud uued perekonnanime muutmise alused. Paragrahvi 24 lõikes 1 on esitatud juhtumid, mis juhul inimese nime muudetakse, kui ta seda taotleb. Sama paragrahvi lõikes 2 on alused, mil inimese nime võib tema põhjendatud soovil muuta. Viimasel juhul on see kaalutlusotsus. Enne kaalutlusotsuse tegemist hinnatakse nime muutmise põhjendatust ja võimalust nime muutmisest ka keelduda. Lõike 1 punkti 1 alusel suguvõsanime võtmine ei ole enam piiratud kolme põlvkonnaga nagu varem, lisandunud on dokumentaalse tõenduse nõue, mis tähendab, et inimene võib võtta ka nt perekonnanime viie põlve eellaste perekonnanimede hulgast. Küll aga on kehtestatud piirang, et suguvõsa nimena ei ole võimalik võtta kahest nimest koosnevat perekonnanime, mis ei ole suguvõsas olevale inimesele antud sünnijärgselt, vaid abiellumise või nimemuutmise teel. Piirang on vaja kehtestada selleks, et piirata selliste topeltperekonnanimede juurde tekitamist, mis ei järgi Eesti nimetraditsiooni. Praktikas on väga suur hulk inimesi, kes soovivad mõne kauge esivanema perekonnanime. Sellised taotlusi menetleti muul mõjuval põhjusel nimemuutmistena ja taotlused ka rahuldati. Eelnõuga on reguleeritud, et inimene saab taotleda suguvõsanime ehk esitada taotluse õigel alusel. Uue regulatsiooniga küll põlvkondade arvu piiramine kaob, kuid lisandub nõue, et sugulus peab olema dokumentaalselt tõendatud. See tähendab, et isik saab perekonnanimeks valida oma isa suguvõsa nime, kui isa andmed on sünnikandes olemas. Kahekordseid perekonnanimesid käsitatakse eesti isikunimesüsteemis erandina. Lõike 1 punktis 2 alusel saab mitme nime korral ühest vabaneda, punktis 3 on varasemaga võrreldes muutmisalust laiendatud ning inimesele antud võimalus lisada abikaasa perekonnanimi oma esimese abielu eelsele perekonnanimele. Punktis 4 on samuti alust laiendatud ning lesel on võrreldes varasema regulatsiooniga võimalus kanda ka oma surnud abikaasa perekonnanime või see lisada oma perekonnanimele. Punkti 5 alusel saab taastada nimemuutmisele eelnenud nime, punkti 6 alusel lubatakse olukorras, kus nime saab eri riikide tähetabelite alusel erinevalt kirjutada, see valik teha. 16 Lõike 1 punktis 7 võimaldatakse inimesel taotleda perekonnanime, kui see tal puudub. Inimesel võib perekonnanimi puududa näiteks siis, kui ta on abiellunud välisriigis inimesega, kellel puudub perekonnanimi ja sealse nimetraditsiooni kohaselt ka ise perekonnanimeta jäänud. 8. punktis on inimesele antud uus õigus perekonnanime muutmiseks tulenevalt eelnõu §-st 14 – inimese perekonnanime muudetakse, kui inimene soovib 30 päeva jooksul pärast isaduse vaidlustamise või tuvastamise kohtulahendi jõustumist võtta teise vanema või eelnevalt kantud perekonnanime. 9. punkti puhul on nimi varasemate (üldjuhul nõukogudeaegsete) ümberkirjutustega võrreldes algse vormiga moondunud üksikute märkide, kokku- lahkukirjutamise, nimede arvu vm pisimuudatusena ning võimaldatakse võtta tegelikus kasutuses olev nimi. Lõike 1 punkti 10 alusel võib perekonnanime muuta, kui inimene soovib kanda päritoluriigi nimetraditsioonile vastavat perekonnanime, kuid välisriigis on dokumenteeritud selle välisriigi tunnusega perekonnanimi või tähe puudumise tõttu moondatud nimi. Erinevalt Eesti perekonnanimedest on näiteks Leedu, Läti ja Vene perekonnanimedel sootunnused. Kui Lätis abielluvad Eesti perekonnanimega inimesed, kohaldatakse nende nimed seal vastavalt nende soole. Kui Eestis on mehe perekonnanimi Must, dokumenteeritakse Lätis abielludes ta nimi Musts. Kui naine soovib abielludes mehe perekonnanime, seostub see mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) ja läti keele reeglite alusel antakse naisele perekonnanimi Musta. Sel juhul on naisel võimalik talle Lätis antud perekonnanimi Musta muuta Eestis perekonnanimeks Must, lähtudes eesti nimetraditsioonist. Näiteks võib sellisel alusel taotleda uut perekonnanime inimene, kelle perekonnanimi moondati välisriigis abiellumisel, kuna sealses riigis ei olnud võimalik abieludokumendile märkida täpitähti (nt inimene abiellus välisriigis ja võttis abikaasa perekonnanime Mägi, abieludokumendil on tema uueks perekonnanimeks märgitud Maegi). Inimesel on võimalik pärast Eestisse naasmist kanda nime Mägi. Lõike 1 punktis 11 esitatud alus annab inimesele võimaluse loobuda sulgudes olevast perekonnanime osast. Näiteks on inimese perekonnanimi ajaloolistel põhjustel kujul Kask (Kase). Siinne NS-i alus annab inimesele võimaluse loobuda perekonnanime sulgudega osast (Kase). 12. punkti alusel on lapsele võimalik taotleda vanematega ühine perekonnanimi, mille vanemad said abiellumisel pärast lapse sünni registreerimist. Näiteks oli ema ja lapse nimi enne abiellumist Kuusk ja isa nimi Kask. Pärast abiellumist võtsid vanemad ühiseks perekonnanimeks Kask ja soovivad ka lapsele anda perekonnanimeks Kask. Sama kehtib olukorras, kui üks vanematest on pärast lapse sünni registreerimist ja enne lapse teise vanemaga abiellumist oma perekonnanime muutnud – ka sel juhul on lapse nime muutmine tasuta. 13. punkti alusel on võimalik kanda muukeelset perekonnanime ilma rahvuslikule tavale vastava sootunnuseta või lisada muukeelsele perekonnanimele sootunnus, mis vastab rahvuslikule tavale, näiteks Ivanov-Ivanova (nime lõppu on sootunnusena lisatud a-täht). Lõikes 1 kirjeldatud nimemuutmise aluste korral ei ole vaja nime muutmise taotlust põhjendada. Lõikes 2 on sätestatud olukorrad, kus taotlus tuleb põhjalikult lahti kirjutada, kirjeldades vajadust nime muuta, raskusi nimega või muud, mis aitab hinnata uue nime saamise olulisust ja põhjust. Lõike 2 punkti 1 alusel võib inimese perekonnanime muuta inimese põhjendatud soovil, kui inimene soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei sobi perekonnanimeks keeruka või eesti keelele mitteomase kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu (nt inimene avaldab, et tema perekonnanime kirjapilt ja hääldus tekitavad suhtlemisel tihti probleeme, kuna tema nime ei osata häälduse järgi kirjutada). Punkt 2 annab võimaluse muuta perekonnanime, kui inimesel on soov vabaneda perekonnanimest, sest tema isikunimi ühtib 17 rahvastikuregistri andmetel teise elava inimese isikunimega. See võimaldab näiteks väga levinud ees- ja perekonnanimede (nt Jüri Tamm) asemel valida endale sama isikunimega inimestest eristumiseks uus perekonnanimi, et vältida isikunimest tingitud segadusi (valele inimesele saadetud kirjad, teated jms). Lõike 2 punkti 3 alusel võib inimese perekonnanime muuta inimese põhjendatud soovil, kui inimene soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikke või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi (nt inimene võib avaldada, et teda ei võetud slaavipärase perekonnanime tõttu tööle. Selline fakt peab olema tõendatud). Sama lõike punkti 4 kohaselt võib olla nime muutmise alus inimese soov kanda eestikeelset perekonnanime (nt võõrapärase perekonnanimega inimene, kes on sündinud Eestis ning on taotlenud ja saanud Eesti kodakondsuse, soovib lõimuda Eesti ühiskonda eesti perekonnanimega). Lisaks on lõike 2 loetelus nime muutmise alusena ka perekonnanime muutmine muul mõjuval põhjusel. See on vajalik, kuna kõiki perekonnanime muutmise põhjuseid, mida inimesed võivad esitada, ei ole võimalik alati ette näha. Inimese taotlus vaadatakse läbi ja hinnatakse, kas põhjus nime muuta on mõjuv ja taotlus on põhjendatud. Paragrahvi 24 alusel taotletav uus perekonnanimi peab vastama perekonnanimele esitatud nõuetele, mis on reguleeritud eelnõu §-s 9. Riigilõivuseaduse § 262 kohaselt peab perekonnanime muutmise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu 100 eurot, välja arvatud järgmistel riigilõivuvabadel juhtudel: 1) kui inimene soovib endale perekonnanime, kui tal see puudub; 2) isaduse vaidlustamise või tuvastamise kohtulahendi jõustumisest 30 päeva jooksul soovib inimene võtta varem kantud või teise vanema perekonnanime; 3) kanda tegelikus kasutuses ja rahvastikuregistris olevat perekonnanime, mis erineb nime aluseks olevasse, rahvastikuregistrisse kantud dokumenti kantud perekonnanimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise, ülakoma või sidekriipsu või üksikute tähemärkide või nimede arvu poolest; 4) kui inimene soovib kanda nime päritoluriigile vastavat perekonnanime, kuid välisriigis on antud selle välisriigi tunnusega või tähe puudumise tõttu moondatud nimi; 5) kui inimene soovib kanda ühte sulgudeta nime, juhul kui ta kannab kahest nimest koosnevat perekonnanime, millest üks on sulgudes; 6) kui inimene soovib anda lapsele vanemate ühist perekonnanime, mille vanemad said abiellumisel pärast lapse sünni registreerimist. Eelnõu § 25 on sätestatud perekonnanime muutmise piirangud, kui nime muutmist taotletakse § 24 lõike 2 alustel inimese põhjendatud soovil. Lõike 1 punktis 1 on viide üldistele perekonnanime nõuetele eelnõu §-s 9. Kui need nõuded ei ole täidetud, siis nime muutmisest keeldutakse. Lisaks on erisus eelnõu §-s 9 toodud nõudest, mille kohaselt ei või anda perekonnanimeks § 9 lõikes 1 märgitud sidekriipsuga seotud kahte nime. Selle nõudega piiratakse inimese õigust valida endale vabalt valitud perekonnanime, seega riivatakse inimese õigust vabale eneseteostusele ning õigust perekonna ja eraelu puutumatusele. Nime muutmise õiguse käsitlemisel võib kasutada analoogiat sõiduki juhtimise õigusega. Nimelt, Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-20-06 sõiduki juhtimisõiguse öelnud kohta järgmist: „Sõiduki juhtimisõigus ei ole aga isiku põhiõigus, kuigi juhtimisõiguse kaudu realiseerivad isikud mitmeid teisi põhiõigusi, eelkõige PS-i § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele.“ Ka nime muutmine ise ei ole inimese põhiõigus, vaid nime muutmise kaudu saab inimene realiseerida oma põhiõigusi, eelkõige PS-is sätestatud õigust vabale eneseteostusele ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi otsuses nr 3-4-1-10-10 on öeldud: „Riigivõimu 18 sekkumine kaebuse esitaja põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigusesse ei tähenda veel iseenesest selle õiguse rikkumist. Põhiõigust piirav õigusakt ei riku põhiõigust, kui see on põhiseaduspärane ehk formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Vaba eneseteostuse õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.“. Samas on Riigikohus öelnud: „Ehkki seadusandja on piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada materiaalselt õiguspäraseks vaid siis, kui on järgitud põhiseaduse §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet.“. Seega, õiguste piiramine peab olema põhiseaduspärane ja proportsionaalne. Piirangu eesmärk on kaitsta eesti keelt. Sidekriipsuga nimed ei kuulu eesti nimetraditsiooni ja piiranguga takistatakse sidekriipsuga perekonnanimede loomist. Piirang on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning mõõdukas, kuivõrd ei kehtestata täielikku keeldu võtta kasutusele sidekriipsuga perekonnanimi, sest abiellumisel on lubatud ühele abikaasale anda sidekriipsuga perekonnanimi. Ka on võimalik saada otsejoones üleneja sugulase perekonnanimi, välja arvatud juhul, kui üleneja sugulane on topeltnime saanud nime muutmise või abiellumise teel. Eelnõuga on piiratud inimese õigust võtta perekonnanimeks numbreid ja selliseid nimesid, mis sisaldavad mittesõnalisi tähiseid ja on vastuolus heade kommetega. Lubatud on perekonnanimeks võtta NS-iga kooskõlas olevaid, tavakeeles kasutatavaid ja heade kommetega vastavuses olevaid sõnu, isegi kui neid nimena varem kasutatud ei ole. See on NS-i eelnõuga isegi soositud, sest siinse paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt ei tohi perekonnanimeks võtta rahvastikuregistri andmetel elava isiku perekonnanime, ja tuleb luua uus nimi. Punktis 2 sätestatud juhul ei muudeta perekonnanime, kui uus perekonnanimi on ebasobiv oma keeruka või eesti keelele mitteomase kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu. Selle piirangu eesmärk on säilitada perekonnanimede eesti keele pärasus ja nende mitmekesisus. Näiteks kohaldub punktis 2 sätestatud piirang sellistele perekonnanimedele, mis sisaldavad võõrtähti (x, y, c, w, ž, ž jne) või võõrkeelseid täheühendeid (sh, th jne). Piirangust võib teha erandi § 24 lõike 3 alusel juhul, kui inimesel on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav perekonnanimi vastab sellele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud: „Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.“. Selle piirangu eesmärk on kaitsta eesti keelt, rahvust ja kultuuri. Samad väärtused on sätestatud ka PS-is. Me elame Eestis ja peame tegema tööd selleks, et meie keel ja kultuur säiliksid. Seadusandja eesmärk piirangu kehtestamisel on tagada eesti keele säilimine ja selle kaudu teiste inimeste õigus rahvuslikule identiteedile. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud, et kui seadusandja eesmärgiks piirangu kehtestamisel oli tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine ja selle kaudu teiste inimeste õigus rahvuslikule identiteedile, siis Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi arvates saab lugeda riivet õigustavaks eesmärgiks. Ka õiguskantsler on seda teemat puudutanud oma 10. mai 2012. a seisukohas nr 7-4/120692/1202353, vastates talle esitatud avaldusele. Õiguskantsler ütles järgmist: „Selgub, et nime valiku õigust on võimalik piirata, kuid äärmiselt ettevaatlikult ning mitte rohkem kui see on hädavajalik muu eesmärgi (nt eesti rahvuse ja kultuuri säilimine ja selle kaudu teiste inimeste õigus rahvuslikule identiteedile, inimese identifitseerimine nime kaudu, isiku kaitse põhjalikult läbi mõtlemata nimede muutmise otsuste eest jne) saavutamiseks.“ Kuigi piiratakse inimese õigust vabalt omale perekonnanime valida, on inimeste eneseteostusvabaduse riive mõõdukas. Nimelt võivad võõrapärase nime võtta inimesed, kel on oma päritoluriigi tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga. Päritoluriigi alla loetakse siin 19 ka rahvus. Nii on päritoluriik lai mõiste, hõlmates ka rahvuse küsimuse. Seda põhimõtet on käsitletud ka Euroopa Kohtus 2. oktoobril 2003. a eelotsuse küsimuses (kohtuasi C-148/02), kus on öeldud: „EÜ artikleid 12 ja 17 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas keeldub liikmesriigi ametiasutus rahuldamast taotlust liikmesriigis elavate ja nii selle riigi kui ka mõne teise liikmesriigi topeltkodakondsusega alaealiste laste perekonnanime muutmiseks, kui taotluse eesmärk on see, et lapsed saaksid kanda perekonnanime, mis neil oleks teise liikmesriigi õiguse ja traditsiooni kohaselt.“. Seda nõuet on järgitud ka NS-i eelnõus ja on arvestatud inimese seost muukeelse nimetraditsiooniga, mis tuleneb kodakondsusest (vt Euroopa Kohtu eespool mainitud lahendit). Samuti võetakse arvesse isiku seos muukeelse nimetraditsiooniga tema päritoluriigi või rahvuskuuluvuse tõttu. Punktis 3 on piiratud inimese võimalus vabalt valida uueks perekonnanimeks sellist perekonnanime, mis rahvastikuregistri järgi on elava inimese perekonnanimi. PS-i § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele ning PS-i § 26 perekonna- ja eraelu puutumatusele, mille kaitse all käsitletakse ka inimese õigust vabalt valida ja muuta oma nime. Seejuures tuleb järgida PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses nr 3-4-1-6-01 on öeldud, et õigusakt on materiaalselt kooskõlas PS-iga, kui põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud PS-iga lubatava eesmärgi saavutamiseks ja on proportsionaalne. Siinse sätte puhul on seadusandja eesmärk kaitsta soovitavat nime juba kandvate teiste inimeste identiteeti ja perekondlikku kuuluvust ning enesemääramisõigusega seonduvat. Peale selle kaitstakse juba kasutusel olevaid perekonnanimesid ja uute perekonnanimede loomisega rikastatakse eesti nimekultuuri. Seadusandja leiab, et inimesel ei peaks olema võimalik vabalt valida perekonnanime, mis juba on olemas, omamata seost perekonnaga, kes soovitud nime kannab. Kui lubada võtta perekonnanimi, mis on juba kasutusel, või on sellise kujuga, mis pole eestikeelne sõna, ja selle perekonnanime väikese leviku tõttu loob mõttelise seose kindla perekonnaga, võib see olemasolevate perenimede ja pereliinide määramist riivata suurel määral. Samas leiab seadusandja, et muudatusega antakse inimestele võimalus luua täiesti uus suguvõsanimi, mida tulevastele põlvedele edasi anda. Eelnõu koostajad on eeskujuks võtnud Soome kehtiva nimeseaduse, mille kohaselt ei ole inimesel võimalik perekonnanimeks vabalt valida juba olemasolevat perekonnanime. Et inimesel oleks lihtsam uut perekonnanime valida, on Soomes koostatud soovituslikud nimekirjad, mille hulgast on võimalik valida meelepärane perekonnanimi. Ka Eestis on eesmärk koostöös Eesti Keele Instituudiga (edaspidi EKI) koostada soovituslikud nimekirjad, mille hulgast on võimalik nimi valida. Piirang kehtib üksnes neile, kes soovivad perekonnanime muuta NS-i § 24 lõike 2 alusel. Piirangust võib teha erandi § 25 lõike 4 alusel juhul, kui selleks on mõjuv põhjus (nt kui inimene soovib võtta suguvõsanime, kuid tal ei ole võimalik seda perekonnaseisudokumendi alusel tõendada, alusdokumendid on puudulikud või hävinud, kuid isik esitab muu usaldusväärse dokumendi). Mõjuv põhjus võib olla näiteks ka asjaolu, et kõik pereliikmed koos muudavad oma perekonnanime. Punktis 3 sätestatud piirang on mõõdukas, sest ei ole sätestatud täielikku keeldu. Üldreeglist on mõjuval põhjusel võimalus siiski kõrvale kalduda. Seega on riive proportsionaalne. Punkti 4 alusel ei saa perekonnanimeks võtta eesnime, mida kannab enam kui 20 inimest. Piirangu eesmärk on tagada õigusselgus. Samuti soovitakse piirata eesnimede kasutamist perekonnanimedena, et ei oleks raske mõista, kumb on inimese ees- ja kumb perekonnanimi. 20 Võrreldes varasemaga on eelnõuga täpsustatud RR-i andmetel eesnime kasutuse sagedust. Eesti nimede hulgas esineb palju nimesid, mis on kasutusel nii ees- kui ka perekonnanimena. Kui inimene taotleb endale näiteks uut perekonnanime Siim, tuleb rahvastikuregistrist kontrollida, mitu elavat inimest kannab sellist eesnime – kui vastuseks on üle 20 elava inimese, ei ole inimese taotlust võimalik rahuldada. See meede on sobiv ja vajalik, et tagada õigusselgus ning takistada selliste nimede lisandumist, mille puhul ei ole aru saada, kumb on ees- ja kumb perekonnanimi. Meede on mõõdukas, sest keeld ei ole täielik. Lubatud on võtta perekonnanimeks eesnimi, mida kannab vähem kui 20 inimest. Sel juhul on piiriks pandud arv 20. Eelnõu koostajate hinnangul on see optimaalne piirarv, vältimaks, et perekonnanimedeks ei saa nimed, mis on laialt levinud eesnimed. Eesti nimetraditsioonis on eesnimed ja perekonnanimed tavaliselt erinevad, seda põhimõtet on järgitud ka siinses eelnõus. Ka Rootsi NS-is on piirang, mille kohaselt tohib inimene perekonnanime vahetada väljamõeldud nime vastu, kui soovitav nimi pole kasutusel eesnimena ega ole erilisi põhjuseid, et soovitavat nime uue perekonnanimena siiski kasutada. Lõikes 1 sätestatud piirangute üks eesmärke on säilitada eesti perekonnanimedele iseloomulikud jooned, nagu nimede eestikeelsus, mitmekesisus, selge eristatavus eesnimedest ja igasuguste äärmuste vältimine. Paragrahvi 2. lõikes keelatakse lapsele tema vanema perekonnanimest erineva perekonnanime andmine. Lapse perekonnanime säilitamine on lapse huvides ja tema perekonnanime muutmine on põhjendatud vaid üksikjuhtudel, eelkõige siis, kui lapsevanem taotleb alaealisele perekonnanime, mida ta ise kannab. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-96-14 öelnud: „Laste perekonnanime muutmise üle otsustades märkis ringkonnakohus õigesti, et laste huvides on nende perekonnanime stabiilsus.“. Seega, siin on seadusandja eesmärk tagada laste perekonnanime stabiilsus ja nimega seotud identiteet, samas lähtudes sellest, et lapsel on tihe seos oma vanemaga. Sellest ka piirang, et lapse perekonnanime ei saa muuta, kui selle tulemusena erineb lapse perekonnanimi tema kummagi vanema perekonnanimest. Meede on sobiv ja vajalik, sest tagab lapse nime stabiilsuse ja perekonda kuuluvuse tunde, mis on laste arenguks vajalik. Meede on mõõdukas, sest seadusandja ei ole ette näinud lapse perekonnanime muutmise täielikku keeldu, vaid piiratakse perekonnanime valikut. See tähendab, et lapsel peab vanemaga sama perekonnanimi olema. Perekonnanime muutmise piirangud on aluseks, et keelduda perekonnanime muutmast. Eelnõu §-s 26 on sätestatud isikunime muutmise piirangud. Piiranguid oli kehtestatud ka varasemas seaduses, kuid uues eelnõus on nad esitatud selgemalt. Lisaks on piiratud inimeste õigust võtta endale isikunimi (nii ainult perekonnanime või eesnime või mõlema nime korraga muutmisega), mis ühtib teise elava inimese nimega. Kuigi PS-i §-s 19 on sätestatud igaühe õigus vabale eneseteostusele ja PS-i §-s 26 sätestatakse perekonna- ja eraelu puutumatus. Nende kaitse all käsitatakse ka inimese õigust vabalt valida ja muuta oma nime. Õigus vabale eneseteostusele ja õigus perekonnaelu- ja eraelu puutumatusele aga absoluutne ning PS võimaldab neid piirata seadusega, kui muu hulgas on piirangu eesmärk kaitsta teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Seejuures tuleb järgida PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandja on kehtestanud selle piirangu, et kaitsta teiste inimeste õigusi ja vabadusi, sh ennetada kuritegelikku käitumist. Identiteet on inimese enesemääratlus iseenda ja välismaailma jaoks ning on antud inimese nime, elukäigu, välimuse, käitumismaneeride, riietuse, seksuaalsuse enesemääratluse, mõtete, tunnete, veendumuste jmt kategooriate kaudu. Nimi on üks osa inimese identiteedist. Nimi on esmane tunnus, millega inimene end eristab teistest ning seostab end vanemate, hõimlaste ja rahvusega. Nimi kui personaalse identifitseerimise ja perekonnaga seostamise vahend on samal 21 ajal ka era- ja pereelu küsimus. Piirang on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega – selle kehtestamisega kaitstakse teiste õigusi ja vabadusi, sh inimese õigust eraelu kaitsele, mille üks osa on identiteet. Varasemas NS-is kehtis piirang juhul, kui juba elaval inimesel ja nime muutmist soovival inimesel kattus sünniaasta. Kuna samasuguste isikunimede rohkus tekitab inimestele ebameeldivusi, on seetõttu kehtestatud nime muutmise alus juhuks, kui inimese isikunimi kattub teise inimese isikunimega. Alates 2009. aastast on identiteedivargus Eestis kriminaalkorras karistatav. Kõikvõimalik tegevus, mille eesmärk on luua teise inimesena esinemise teel esinejast teadvalt ebaõige ettekujutus ja sellega on tekitatud kahju teise inimese õigustele või huvidele, on karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Nime muutmise korral ei ole võimalik NS-i rakendajal paraku kindlaks teha, kas inimene võib soovida võtta teise inimesega ühtiva isikunime kuritegelikel eesmärkidel. Kehtiva NS-i ajal on olnud juhtum, kus kurjategija soovis hakata kandma oma advokaadi nime. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud, et nimi on ka selleks, et isikuid eristada ja määrata isiku perekondlik kuuluvus. Seega, nimel on eesmärk eristada üht inimest teisest. Kui piiranguteta lubada inimestel võtta teise isiku nimi, rikub nime kuritahtlikult kasutada sooviv inimene teise inimese õigust olla eristatud ja mitte omada nimekaimu, kes tekitab või võib potentsiaalselt tekitada probleeme, kandes sama nime. Igapäevasuhtluses alati ei küsita peale nime ka isikukoodi ja sõrmejälgi, et nimekaimusid eristada. Seega võib ette tulla olukordi, kus näiteks seaduse rikkumise korral saadetakse kohtukutse sama nimega, kuid valele inimesele ning see toob süütule inimesele kaasa palju segadust ja tarbetut bürokraatiat, et tõendada oma süütust. „Õiguskantsleri 2004. a tegevuse ülevaates“ on õiguskantsler öelnud kehtiva NS-i eelnõu raames järgmist: „Õiguskantsleri hinnangul on pea võimatu üle hinnata nime tähtsust ja tähendust inimese jaoks. Samuti on sõnades võimatu kirjeldada selle inimese elu, kes mingil põhjusel ei suuda end oma nime kaudu positiivselt identifitseerida, kes tunneb oma nime suhtes jäägitut võõristust ja vastumeelsust. Õiguskantsleri hinnangul ei ole olemas kaalukat põhiseaduslikku ega muud argumenti, mis õigustaks sellisel juhul isiku nime muutmisest keeldumist.“. Õiguskantsler ütles eelnevat seoses nime muutmisest keeldumisega, kuid see põhimõte kehtib ka kirjeldatud olukorras. Kui keegi soovib pahatahtlikul eesmärgil oma nime muuta ja võtta uueks nimeks teise inimese isikunime, peab seadusandja sellises olukorras mõtlema lisaks inimese õigusele vabalt nime valida ka teiste inimeste õigusele olla eristatud ning õigusele säilitada oma au ja hea nimi. Sest nagu õiguskantsler ütles: „Nimi on inimesele tähtis ja tähendusrikas.“ Seega, isikunime muutmise eelnõus sätestatud piirangud on sobivad ja vajalikud. Need takistavad inimesel võtta teise inimese nime ja seda pahatahtlikult ära kasutada. Seadusandja ei takista täielikult isikunime muutmist, vaid keelatud on võtta teise inimese isikunimi. Seega on piirangud mõõdukad ega ei riiva ülemäära isikute õigust vabalt omale isikunime valida. Lisaks on piiratud ka ajaloolise isiku isikunime, üldtuntud juriidilise isiku nimetuse ning ka sama ees- ja perekonnanime võtmine (lõiked 3–4). Ka neil juhtudel on seadusandja piiranud isikute õigust endale vabalt isikunimi valida. Selle piirangu eesmärk on eristada inimeste nimed üldtuntud juriidiliste isikute nimedest, üldtuntud kaubamärkides sisalduvatest sõnalistest osadest, riigi, kohaliku omavalitsuse ning nende organite ja asutuste nimedest. Selle sätte eesmärk on tagada õigusselgus ja eristada inimeste nimed üldtuntud juriidiliste isikute nimedest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud, et nime kaudu isik samastab end teatud inimeste grupiga, kuid nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku perekondlik kuuluvus. Siinsed isikunime muutmise piirangud on sobivad ja vajalikud, sest 22 tagavad inimese õiguse olla eristatud ning säilitada oma identiteet ja kaitsta, et nimekaimud seda ei kuritarvitaks. Eelnõu §-s 27 on reguleeritud isikunime korduv muutmine. Üldreegel on jäänud kehtiva seadusega samaks – inimene võib oma eesnime või perekonnanime muuta üks kord elus. Sellest reeglist on võimalik kõrvale kalduda üksnes mõjuval põhjusel. Lõikes 2 on sätestatud olukorrad, kus isikunime muutmine on seotud isikunime taastamisega (varem on muudetud eesnime, perekonnanime või mõlemat korraga). Sellist nimemuutmist ei loeta korduvaks. Tegemist on riivega isiku põhiõigustele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud: „Vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.“. Siinsel juhul on seadusandja eesmärk tagada inimese nime kindlaksmääratus ja järjepidevus ning säilitada inimese identiteet. See tähendab, et ilma mõjuva põhjuseta ei lubata isikul mitu korda elus oma eesnime või perekonnanime või isikunime muuta. Oluline on see just juhtumite korral, kus isik soovib nime muutmisega oma identiteeti varjata, näiteks oma mineviku pärast. See aga on vastuolus teiste inimeste õigusega teada, kellega nad suhtlevad, eriti just ametlikus asjaajamises. Kui on vaja sõlmida lepinguid või isik tööle palgata, on väga tähtis teada inimese tausta. Kuna nimi peab olema kasutuses usaldusväärse ja kestva isikut identifitseeriva tunnusena, ei tohi nime mõjuva põhjuseta korduvalt muuta. Nimi on aluseks isiku suhtlemisele nii riigi kui ka kogu ühiskonnaga. Kuna nimi on Eestis olnud traditsiooniliselt vahend, mille kaudu riik identifitseerib isiku, kahjustab nime korduv vaba muutmine nime talitlemist identiteeditunnusena. Võrdluseks esitame analoogia lähiriikidega. Nime põhjuseta mitu korda muutmist piiratakse näiteks ka Soomes. Inimene võib seal eesnime esimest korda muuta põhjuseta, kuid alates teisest korrast tohib eesnime muuta üksnes siis, kui on olemas kehtivas õiguses sätestatud põhjus. Eelnõu §-s 28 sätestatakse alused isikunime muutmisest keelduda. Varasemas seaduses ei olnud neid ette nähtud. Keelduv otsus tehti siis, kui taotletav nimi ei vastanud NS-i nõuetele või taotlus ei olnud mõjuvalt põhjendatud. Seega olid keeldumise alused tuletatud uue isikunime andmise alustest. Keeldumise alused on vaja esitada õigusselguse huvides, võimaldades nii ametnikel kui ka nime muuta soovivatel inimestel lihtsamini aru saada, mis alusel tema isikunime muutmise taotlusest keeldutakse. Punktiga 1 nähakse ette, et isikunime muutmisest keeldutakse, kui taotletav nimi ei vasta NS-s nime muutmisele sätestatud nõuetele. Nõuded eesnimele on sätestatud eelnõu §-s 8, perekonnanimele §-s 9. Kuni isikunimi ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas isikunimele esitatavatele üldnõuetele, nagu § 4 lõikes 2 toodu, ega ole alust teha erandit, ei ole uue isikunime andmise taotlust võimalik rahuldada. Punktiga 2 nähakse ette, et isikunime muutmisest keeldutakse, kui esinevad NS-i §-des 25–26 sätestatud piirangud. Punktis 3 on antud keeldumise alus, kui isikunime muutmise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Varem on olnud juhtumeid, kus nimemuutja keeldub põhjuseid avaldamast. Sel alusel isikunime muutmisest keeldumine puudutab juhtusid, kui inimene taotleb endale uut isikunime põhjendatud soovil või korduvalt (§ 24 lõige 2, § 27 lõige 1). 23 3.1.4. Isikunime kohaldamine Eelnõu 4. peatükk reguleerib isikunime kohaldamist välisriigi dokumentidest. Võrreldes varasemaga on isikunime kohaldamise sätted rakendajale muutunud lihtsamaks ja selgemaks. Eelnõu §-s 29 on kehtestatud nimede kohaldamise üldreeglid, milles varasemaga võrreldes ei ole märkimisväärseid muutusi. Isikunime kohaldamisel on kolm võimalust: 1) kasutatakse alusdokumenti kantud ladinatähelise nime võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. See tähendab, et üldjuhul kohaldatakse dokumendist ladinatäheline isikunimi. Kuna võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid hõlmavad ka neid sätteid, kuidas panna kirja nimed, mille kõiki tähti pole registris või dokumendis tehnilistel põhjustel võimalik täpselt kirja panna (näiteks on vietnami nimedes palju diakriitiliste märkidega tähti), on eesti-ladina tähtede loetelu rakendamise reeglite alusel (ministri määrusega kehtestatav „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid“) võimalik isikunimi kirjutada asendustähtedega; 2) kui alusdokument ei ole ladinatäheline, kasutatakse isikunime ümberkirjutamisel eesti-ladina tähti, järgides valdkonna eest vastutava ministri määrust „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ ja kasutades kinnitatud tähetabeleid (nn Eesti omatabelid); 3) kui ümberkirjutusreegleid ei ole, kasutatakse nimeteadusliku usaldusasutuse soovitusi. Nimede kohaldamisel ei kasutata originaaldokumendist tehtud tõlkeid. Kui tõlge ja originaaldokument erinevad, kasutatakse originaaldokumendis esitatud nimekuju. Kui nime kohta on mitu tõlget ja nimi ei ole algdokumendis kirjutatud arusaadavate tähtedega (näiteks on nimi kirjutatud jaapani või hiina kirjamärkidega), eelistatakse esimest ladinatähelist originaalkeelest tehtud tõlget. Isikunime kohaldamisel ei või isikunime kirjapilti muuta. Eelmise seaduse kohaselt oli erandina võimalik inimese avalduse alusel muuta isikunime kirjapilti, kui välisriigis oli inimesele antud perekonnanimi, mille kirjapilt kajastas inimese rahvusliku tava kohaselt tema sugu, perekonnaseisu või muud tunnust. Erandi tegemine laienes nii Eesti kodanikele, määratlemata kodanikele kui ka välisriigi kodanikele. Kuid võimalus teha välisriigi kodaniku perekonnanime kohaldamisel erand tekitas olukorra, kus inimese ametlik perekonnanimi, ühtlasi ka isikunimi, oli Eestis ja tema kodakondsusjärgses riigis erinev. Eelnõuga on antud võimalus teha inimese perekonnanime kirjapildi muutmisel erand üksnes Eesti kodanikele ja määratlemata kodanikele, ja see on reguleeritud eelnõu § 30 lõikes 2. See erand on vaja kehtestada, kuna välisriigis võib olla neile antud perekonnanimi inimese soo, perekonnaseisu või rahvuse tunnusega (näiteks läti-, leedu- või venepärased perekonnanimed). Peale selle on välisriigis võidud nimest ära jätta täpitähted, kuid inimene ei soovi Eestis elades sellist perekonnanime kuju kasutada ja tal võimaldatakse saada perekonnanimi, mis vastab eesti nimetraditsioonile. Võrreldes varasemaga on eelnõu § 30 lõike 1 sõnastust muudetud ja korraldatud varasemast täpsemini, millistest dokumentidest on võimalik isikunimi kohaldada. Üldjuhul on need perekonnaseisudokumendid (tunnistused, tõendid, registriväljavõtted, kohtulahendid). Kui perekonnaseisudokumente ei ole võimalik esitada, võib mõjuval põhjusel kohaldada isikunime kas välisriigis väljastatud isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on välisriigi pass (võimalik topeltkodakondsusega isikutel), või isikutunnistus. Eestis koosneb isikunimi ees- ja perekonnanimest. Praktikas on tekitanud Eestis sageli probleeme, kuidas kohaldada välisriigi perekonnaseisudokumendis esitatud kesknimi. Tihti ei 24 ole võimalik kindlaks määrata, kas välisriigi dokumendis esitatud kesknimi kuulub eesti ees- või perekonnanime juurde. Eelnõuga on inimestele antud võimalus eesnime ja perekonnanime juurde mittekuuluv nimeosa (näiteks kesknimi) jätta dokumenteerimata. Näiteks, laps sündis välisriigis ja tema sünnidokumendilt nähtub, et lapsele anti sünni registreerimisel eesnimi, kesknimi ja perekonnanimi. Kuna Eestis koosneb isikunimi ees- ja perekonnanimest, kohaldati välisriigi sünnidokumendilt perekonnanimi ning eesnimeks nii eesnimi kui ka kesknimi, kui sündi registreerinud riigis ei olnud tõendatud vastupidist. 3.1.5. Isikunime õiguskaitse Eelnõu §-s 32 on korraldatud isikunime parandamine. Inimesel on õigus taotleda enda ja oma alaealise lapse või eestkostetava isikunime parandamist, kui dokumenti või rahvastikuregistrisse on kantud isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, ja kui andmete ebaõigsuse on tekitanud viga kande aluseks olevas alusdokumendis või ametniku ilmselge eksimus. Ametniku ilmselgeks eksimuseks võib pidada näiteks seda, kui ametnik on sünni registreerimisel ära vahetanud lapse ees- ja perekonnanime. Eelnõu §-ga 33 reguleeritakse olukord, kus välisriigis sõlmitud abielu dokumendile ei ole märgitud, millist perekonnanime abikaasad pärast abiellumist kannavad. Ehkki kehtivas seaduses sellist sätet ei ole, võimaldatakse angloameerika õigusega riikides abiellunud inimestel soovi korral taotleda abikaasa perekonnanime parandamist. Angloameerika õigusega riikides ei kanta abieludokumendile abikaasade ühist perekonnanime ja väljastatud abieludokumendi alusel on inimestel soovi korral õigus kanda abikaasa perekonnanime. Abieludokument on uue nime saamist tõendav dokument, mistõttu välisriigis sõlmitud abieludokumendi tunnustamisel tuleb Eestis nende riikide puhul lahutamatu osana tunnustada inimese õigust kanda abikaasa nime. Angloameerika õigus kehtib Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Iirimaal, Uus-Meremaal, Austraalias, Küprosel jm. Kahest nimest koosnevate perekonnanimede andmise praktika on angloameerika riikides isesugune. Juhul kui abielu on sõlmitud angloameerika õigusega riikides, ei saa nende riikide praktikat kahest nimest koosnevate perekonnanimede andmise kohta Eesti õigusruumi otse üle kanda ja üheselt kohaldada. Et selline olukord üheselt lahendada, siis eelnõu kohaselt, kui Eesti kodanik, Eestis dokumenteeritud määratlemata kodanik või rahvusvahelise kaitsja saaja, kellele on antud pikaajalise elaniku elamisluba välismaalaste seaduses sätestatud alustel ja korras, pöördub haldusorgani poole (MK KOV, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) ja esitab angloameerika õigusega riikides sõlmitud abielu dokumendi, millest ei nähtu inimese perekonnanimi pärast abiellumist, ja soovib kanda abikaasa perekonnanime, võib inimese perekonnanime parandada rahvastikuregistris ajavahemikul selle abielu sõlmimisest kuni ajani, mil Eestis on väljastatud uus isikut tõendav dokument (pass ja isikutunnistus). Eelnõu §-s 34 on korraldatud, kuidas isikunime andmine või kohaldamine vaidlustada. Inimene, kes arvab, et tema õigusi on isikunime andmisel või kohaldamisel rikutud, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Siseministeerium vaatab vaide läbi ja teeb vaideotsuse vaide esitamisest arvates 30 päeva jooksul. Muus osas kohalduvad vaidemenetluse reeglid, mis on sätestatud HMS-is. Eelnõu §-s 35 on reguleeritud haldusjärelevalve korraldamine nimeõiguslike muudatuse üle ja sätestatud, et haldusjärelevalvet teeb Siseministeerium, kes kontrollib, kas nimeõiguslike muudatuste tegemisel on järgitud NS-i ja selle alusel antud õigusakte. 25 3.1.6. Isikunimekomisjon ja nimeteaduslik usaldusasutus Eelnõu §-des 36 ja 37 on reguleeritud isikunimekomisjoni ning nimeteadusliku usaldusasutuse pädevus ja töökorraldus. Komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Isikunimekomisjon nõustab ning annab soovitusi ja arvamusi isikunimeküsimustes nii ametnikele kui ka ministrile. Komisjon võib nõustamise käigus koostada soovitusi, juhendeid või loendeid. Nimeteaduslik usaldusasutus on asutus, kelle määrab Vabariigi Valitsus ja kelle põhiülesanne on anda isikunimealaseid eksperdihinnanguid. Seni on seda ülesannet täitnud Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI), tema poole on pöördutud nii lapsele eesnime andmise, isikunime välisriigi dokumentidelt kohaldamise kui ka spetsiifiliste nime küsimustega – EKI-s on väga pädevad nimekorraldust tundvad teadustöötajad. 3.1.7. Rakendussätted ja seaduste muutmine Eelnõu peatükis 7 (§-d 38–40) on sätestatud NS-i rakendussätted ja peatükis 8 (§-d 41–43) seaduste muutmine. Eelnõu §-s 38 on ette nähtud erisused enne kehtivat NS-i (enne 2005. aasta 31. märtsi) antud või kohaldatud isikunimele või nime muutnud inimestele. Lähtudes lõikest 1 jäävad enne viidatud seadust antud nimed, mis uue NS-i nõuetele ei vasta, kasutusele kuni isikunime nimeõigusliku muudatuse tegemiseni ja lähtudes lõikest 2 ei rakendata siis nime muutnud isikute suhtes eelnõu §-s 27 sätestatud piirangut korduvale nimemuutmisele tagasiulatuvalt. Eelnõu §-s 39 on loetletud pädevate asutuste väljaantavad dokumendid, millega on võimalik nime muutmisi tõendada. Enne 2005. aasta 31. märtsi koostatud nimemuutmisaktide alusel on selleks nimemuutmise tõend ning pärast 2005. aasta 31. märtsi koostatud nimemuutmise haldusakti puhul nimemuutmise haldusakti väljavõte. Eelnõu §-s 40 sätestatakse, et enne uue NS-i jõustumist esitatud nime muutmise avalduste puhul lähtutakse otsustamisel otsuse tegemise ajal kehtivast NS-ist, välja arvatud juhul, kui avalduse esitamise ajal kehtinud NS oli isiku jaoks soodsam ja isik taotleb, et otsus tehakse avalduse esitamise ajal kehtinud NS-i alusel. Antud soodsam lahendus ei kehti NS § 20 lõikes 2 nimetatud isikute isikunime muutmise korral. Seadusandja tahe on siin piirata avalikkuse huvides rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimeste, kelle karistus ei ole kustunud, isikunime muutmise õigust, et nad ei saaks oma identiteeti varjata. Muudatus on vajalik, et välistada enne uus seaduse jõustumist viimasel hetkel tekkivaid süüdimõistetud isikute, kelle karistusandmed ei ole kustutatud, avaldusi, et soodsamat regulatsiooni ära kasutada. Eelnõu §-ga 41 tunnistatakse kehtiv NS kehtetuks. Eelnõu §-ga 42 muudetakse riigilõivuseadust (edaspidi RLS). Nagu ka varem sätestatakse RLS-is, millisel juhul on nimemuutmine tasuta ja millal riigilõivu eest. Tasuta on olukorrad, nt mil inimene ei ole olnud süüdi isikunime rikkumise eest kas välismaal või nõukogude ajal (tegelikus kasutuses juurdunud nimi, päritoluriigile vastav nimi), soovib isikunime korrastada (võtta nimest sulud), võtta täielik isikunimi ees- või perekonnanime puudumisel või ka juhtudel, kus lapse vanemad abielluvad ja laps jääks nime muutmata neist erineva perekonnanimega. Riigilõivu tasu suurust ei muudeta, kuid kehtestatakse veel üks alus isikunime muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kui varasema seaduse kohaselt tuli omal soovil nime muutmise eest inimesel tasuda 100 eurot nii juhul, kui inimene soovis muuta ainult eesnime, perekonnanime või ka mõlemat korraga, siis käesoleva eelnõu järgi tasub inimene iga nimemuutmistaotluse läbivaatamise eest 100 eurot. Põhjuseks on riigi tegelik kulu, mis sellise nimetaotluse menetlemiseks kulub – mõlemat nime hinnatakse eraldi ja kuigi isikunime kohta tehakse üks 26 otsus, eelneb sellele kaks menetlust ja kahe otsuse tegemine. Seega tuleb juhul, kui inimene soovib ühe taotlusega muuta nii ees- kui ka perekonnanime, tasuda riigilõivu 200 eurot. 2017. aastal muudeti nime 1437 inimesel, kellest uue eesnime said 220, perekonnanime 1100 ja nii ees- kui ka perekonnanime 117 inimest, mis tähendab, et muudatus oleks mõjutanud 2017. aastal u 100 inimest aastas. 2018. aastal muudeti nime 1469 inimesel, kellest uue eesnime said 308, perekonnanime 1048 ja nii ees- kui ka perekonnanime 113 inimest, mis tähendab, et muudatus oleks 2018. aastal mõjutanud u 100 inimest aastas. Eelnõu §-s 43 nähakse ette et NS jõustub 2020. aasta 1. mail. See on piisav aeg, et valmistuda seaduse rakendamiseks, muuta selleks vajalikke tööprotsesse ja rahvastikuregistri menetlustarkvara. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus on kasutatud järgmisi uusi termineid: 1) nimeõiguslik muudatus on Eestis või välisriigis õiguslikul alusel toimunud isikunime andmine, kohaldamine või parandamine, 2) isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eestis avalikku ülesannet täitva asutuse poolt ning 3) isikunime taastamine on varem kantud nime samal kujul uuesti andmine. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 6. SEADUSE MÕJUD 1. NS-is sätestatud terminite täpsustamine ja sätete loogiline järjestamine Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Sihtrühma suurus on keskmine, kuna uue seaduse rakendamisega seotud sidusrühma kuuluvad teoreetiliselt kõik isikunime andmise, taastamise ja kohaldamisega kokkupuutuvad asutused, nagu Siseministeerium, valla- ja linnavalitsused, PPA, Eesti välisesindused ja muud haldusorganid ning vaimulikud, notarid ja kohtud – seega vähem kui 50% Eesti asutustest. Praktikas on NS-i rakendajaid vähem. Kõik rahvastikuregistris oleva isikunime kasutajad ei ole nime andmisest, taastamisest või kohaldamisest mõjutatud. Nimemuutjate ja sünni registreerijate osatähtsus on samuti väike. Nimemuutmise ja abielu sõlmimise toimingutega puutuvad kõige rohkem kokku Tallinna Perekonnaseisuameti ametnikud. Kohalikke omavalitsusi on Eestis 79, neist 16 MK KOV-i, isikunime muutmisega tegelevad neli MK KOV-i. Mõju avaldumise sagedus ametnikele on keskmine, sest ametnikud puutuvad muudatuse mõjuga kokku regulaarselt, kuna menetlevad mitmesuguseid taotlusi, mis seonduvad nime andmise, kohaldamise või muutmisega. Selliseid taotlusi ei esitata kõigile asutustele iga päev. Mõju ulatus asutustele on keskmine, kuna uues NS-is on reguleeritud konkreetsemad alused ja piirangud ning muudetud seaduse struktuuri, kuid ei muudeta NS-i rakendamise reegleid, mistõttu ei kaasne muudatustega eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna tööülesanded ja nende sisu märkimisväärselt ei muutu. Pigem on seaduse selgemaks muutmise tulemusel ametnikel tööülesandeid lihtsam täita ja neil on inimeste pöördumisi vaja lahendada vähem. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju, kuna muudatusel on sihtrühma ametitoimingute tegemise 27 selgusele positiivset mõju. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline. Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: inimesed, kelle kohta tehakse nimeõiguslik muudatus Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest nimeõiguslike muudatusi võidakse teha kõigi Eesti rahvastikuregistri subjektide ja subjektideks saavate inimeste kohta, seetõttu on seadusest mõjutatud inimesi palju. Kuid tegelikult tehakse nimeõiguslike muudatusi vaid osa perekonnasündmuste registreerimisel (näiteks sünni registreerimine, abielu registreerimine, abielulahutuse registreerimine), uue isikunime andmisel ja isikunime kohaldamisel. Üldiselt ei esine nende toimingute tegemisel olukordi, kus inimene soovib seadusesätteid ja termineid lugeda. Seega võib sihtrühma suurust hinnata keskmiseks või keskmisest väiksemaks. Mõju ulatus on väike ega ole vajadust muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks, sest inimestel ei ole tekkinud püsiteadmisi NS-i terminite ja loogika kohta ning lähtutakse ametniku selgitustest, seega ei toimu sihtrühma käitumises suuri muudatusi. Tegemist on positiivsete ja kergendavate muudatustega, sest vajaduse korral on inimesel seaduses selgemad terminid ja seaduse loogika, millest lähtuda, on talle kergemini mõistetav. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline. 2. Sündi registreeriva perekonnaseisuametniku kohustatus teavitada avaldajat, kui lapsele soovitavat isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks elus inimene Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Mõju kirjeldus ja olulisus. Sünde registreerivad kõik 79 kohalikku omavalitsust Eestis. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Sünni registreerimise menetluse käigus peab perekonnaseisuametnik välja selgitama, kas lapsele soovitavat isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks elus olev inimene, ning sellest lapse vanemaid teavitama. Mõju ulatus on keskmine, sest uus seadus toob perekonnaseisuametnikule kaasa lisakohustuse, mida ametnik peab täitma sünni registreerimise menetluse käigus. Samas ei ole lisakohustuse täitmine väga ajakulukas ega keeruline, kuivõrd selle täitmiseks tuleb rahvastikuregistrisse teha üks lisapäring. See ei too ametnikule kaasa kohanemisraskusi, kuid täiendav selgitamiskohustus inimesele võib pikendada toimingu tegamiseks kuluvat aega. 2017. aastal registreeriti Eestis 13 520 ja 2018. aastal 14 270 sündi, seega on mõju sagedus perekonnaseisuametniku tööle keskmine. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest ametnikule kaasnev kohustus ei muuda kuigivõrd tema töökorraldust. Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks. Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: inimesed, kes tulevad sündi registreerima Mõju kirjeldus ja olulisus: Teoreetiliselt on mõju sihtrühm keskmine, sest inimesi, kes võivad tulla lapse sündi registreerima on 5–50% Eesti elanikkonnast. 2017. aastal registreeriti Eestis 13 520 sündi ning 2018. aastal registreeriti Eestis 14 270 sündi. Uus seadus näeb ette, et perekonnaseisuametnik teavitab vanemaid sellest, et lapsele soovitavat isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel vähemalt üks inimene. See ei ole lapsele nimevalikul piirav asjaolu, vaid informatiivne teave, millest lapse vanemad võivad olla huvitatud. Kui vanemad on nõus, et lapsele soovitavat isikunime kannab rahvastikuregistri andmetel juba vähemalt üks elav 28 inimene, antakse lapsele vanemate soovitud isikunimi. Kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ega ole tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks, on mõju ulatus väike. Mõju sagedus sihtrühmale on väike, sest üldjuhul tullakse sündi registreerima harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest inimese jaoks on tegemist positiivse mõjuga, kuna ta saab lisateavet, mis aitab tal paremini valida lapsele isikunime. Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks. 3. Sünni registreerimisel võib lapsele anda vanemate perekonnanime puudumise korral seadusliku esindaja taotletud perekonnanime Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Mõju kirjeldus ja olulisus. Sünde registreerivad kõik 79 kohalikku omavalitsust Eestis. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju ulatus on keskmine, kuna tavapäraselt võib sünni registreerimisel anda vanemate ühise perekonnanime või eri perekonnanime kandvate vanemate puhul ühe vanema perekonnanime, siis juhul, kui lapse vanematel ei ole perekonnanime, võib lapsele anda seadusliku esindaja taotletud perekonnanime, mis peab vastama NS-is perekonnanimele sätestatud nõuetele. Perekonnaseisuametnik peab hindama, kas lapse seadusliku esindaja valitud perekonnanimi on vastavuses NS-i nõuetega. Selleks peab perekonnaseisuametnik olema end kurssi viinud perekonnanimele esitatavate nõuetega. Samas ei ole tegemist mõjuga, mis tooks ametnikele kaasa kohanemisraskusi, sest perekonnanimele esitatud piirangud on esitatud NS-is. Kui ametnik on need endale selgeks teinud, saab ta neid igapäevatöös rakendada. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest olukorda, kus Eestis sündi registreerivatel vanematel mõlemal puudub perekonnanimi esineb väga harva. 2018. aasta aprilli seisuga ei olnud rahvastikuregistri andmetel perekonnanime 102 inimesel ning 2019. aasta 25. aprilli seisuga ei ole rahvastikuregistri andmetel perekonnanime 115 inimesel, nendest enamik on India kodanikud. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju ei too kaasa endaga koormavaid ametikohustusi ei ametnikele ega asutusele, kuna mõju esinemissagedus on harv. Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks. Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: sündi registreerivad vanemad, kellel puuduvad perekonnanimed Mõju kirjeldus ja olulisus: Mõju sihtrühm on väike, selliste inimeste arv, kellel ei ole perekonnanime, moodustab kogu Eesti elanikkonnast vähem kui 5%. 2018. aasta aprilli seisuga puudub rahvastikuregistri andmetel perekonnanimi 102 inimesel ja 2019. aasta 25. aprilli seisuga 115 inimesel. Regulatsiooni rakendamiseks peab esinema olukord, kus mõlemal vanemal puudub perekonnanimi. Juhul kui ühel sündi registreerivatest vanematest on perekonnanimi ja teisel mitte, antakse lapsele perekonnanimi, mis on ühel vanemal. Mõju ulatus on väike, sest see ei too sihtrühmale kaasa muudatusi ega ole vaja kohanemisele suunatud tegevust. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest sihtrühmal on kokkupuude mõjuga harv, kuna üldiselt tullakse sündi registreerima mõni kord elus. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, sest muudatus on vanematele positiivne, sest lapsele on võimalik anda perekonnanimi, kuigi vanematel endil seda ei ole. Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks. 4. Eesnime muutmise regulatsiooni lihtsustamine Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 29 Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused, kellel on pädevus muuta isikunime Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese eesnime võib tema avalduse alusel muuta neljas MK KOV-is. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Uue seaduse mõju seisneb peamiselt selles, et eesnime muutmise regulatsioon muudetakse lihtsamaks ja selgemaks. Seaduses esitatakse need eesnime muutmise alused, mille eest ei võeta riigilõivu, kõigil muudel juhtudel piisab, kui uue eesnime muutmiseks esitatakse pädevale perekonnaseisuasutusele põhjendatud taotlus, taotletav eesnimi peab vastama ka NS-is sätestatud nõuetele. Mõju ulatus on väike, sest neli MK KOV-i muudavad juba kehtiva seaduse alusel inimeste eesnimesid, regulatsiooni lihtsustamine ei muuda oluliselt perekonnaseisuametnike töökorraldust ega mahtu. Perekonnaseisuametnik peab jätkuvalt silmas pidama, et taotletav eesnimi vastaks eesnime nõuetele, mis on sätestatud NS-is. 2017. aastal anti uus eesnimi 220 inimesele ja 2018. aastal 308 inimesele. Mõju sagedus on keskmine, sest uue eesnime taotlemise avaldusi esitatakse perekonnaseisuasutusele reeglipäraselt, kuid mitte iga päev. Mõju on positiivne, sest muudatuste jõustumisega muutuvad eesnime andmise alused selgemaks ja ametnikul on seadusest võimalik kergemini aru saada, seetõttu on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Avalduvat mõju võib seega hinnata ebaoluliseks. 5. Perekonnanime muutmise regulatsiooni täiendamine Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale taotleda uut perekonnanime Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest nimeõiguslike muudatusi võidakse teha kõigi Eesti kodanike ja Eestis dokumenteeritud määratlemata kodaniku kohta, seetõttu on seadusest mõjutatud inimesi palju. Arvestades, et 2017. aastal anti uus perekonnanimi 1100 inimesele ning 2018. aastal anti uus perekonnanimi 1048 inimesele, võib sihtrühma suurust praktikas keskmisest väiksemaks. Mõju seisneb perekonnanime muutmise aluste täiendamises – näiteks saab perekonnanime muuta, kui taotleja soovib kanda otsese üleneja sugulase dokumentaalselt tõendatud perekonnanime, mis pole nende abiellumisel või nimemuutmisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi, kui taotleja on lesk ja soovib kanda lõppenud abielu eel viimati kantud perekonnanime või soovib kanda surnud abikaasa perekonnanime või lisada selle oma perekonnanimele või kui inimesel ei olegi perekonnanime jne. Lisaks on sätestatud, et kui täisealise isiku kohta tehakse isaduse vaidlustamise kohtuotsus, on täisealisel isikul võimalik 30 päeva jooksul taotleda nimemuutmise korras teise vanema perekonnanime või perekonnanime, mida täisealine isik kandis enne isaduse vaidlustamise kohtuotsuse tegemist. Mõju ulatus on pigem väike, sihtrühma käitumises esineb küll muudatusi (uue perekonnanime taotlemise aluseid on täiendatud), kuid muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi, sest tegemist on positiivse mõjuga muudatusega. Mõju sagedus on väike, sest uut perekonnanime soovib muuta ainult teatud hulk selleks õigustatud inimesi, pealegi on tegemist toiminguga, mida inimene teeb üldjuhul üks kord elus. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, kuna muudatusel on sihtrühma õigustele positiivne mõju. Inimesele muutub nimemuutmise menetlus kiiremaks, õiguslikud alused on selgemini esile toodud. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel mõju ebaoluline. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused, kellel on pädevus muuta inimese perekonnanime (MK KOV ja Siseministeerium) 30 Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese perekonnanime võib tema avalduse alusel muuta neljas MK KOV-is. Osa juhtudel otsustab inimese perekonnanime muutmise Siseministeerium. Kuna sihtrühma suurus võrrelduna kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga jääb alla 5%, võib seetõttu hinnata muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruse väikeseks. Perekonnanime muutmise regulatsiooni täiendatakse uue perekonnanime andmise alusega. Seaduses tuuakse selgelt välja, millistel alustel menetletakse uue perekonnanime andmise taotlust MK KOV-is ning millistel alustel Siseministeeriumis. Juhul, kui uue perekonnanime andmise taotlust tuleb põhjendada, on tegemist kaalutlusotsusega ja taotlust menetletakse Siseministeeriumis. Mõju avaldamise ulatus on keskmine, sest perekonnaseisuasutuse otsustuspädevust suurendatakse. Suureneb seaduses sätestatud aluste arv, mille alusel võib MK KOV otsustada uue perekonnanime andmise. Ametnikud lähtuvad NS-is sätestatust iga päev, seega ei kaasne mõjuga eeldatavalt kohanemisraskusi, kuid ametnikel võib selgitamiskohustuse tõttu pikeneda toimingu tegemiseks kuluv aeg. Perekonnaseisuasutused rakendavad NS-i iga päev, ametnik peab muudatused endale selgeks tegema, kuid pärast muudatustega harjumist on mõju sagedus väike. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata väikeseks, sest negatiivse iseloomuga mõju on väike, ametnike töös ei too mõju kaasa olulisi negatiivseid muudatusi töökorralduses. Pigem need muudatused lihtsustavad ametnike tööd, sest pärast muudatuste tegemist on uue perekonnanime taotlemise alused selgemad ja lihtsamini eristatavad. 6. Süüdimõistetud isikute isikunime muutmise piirangud Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: süüdimõistetud isikud, kelle andmed karistusregistrist ei ole kustutatud Mõju kirjeldus ja olulisus: Eelnõus kavandatava muudatusega sätestatakse isikunime muutmisel uus piirang, mis näeb ette, et isikunime ei muudeta, kui inimene on süüdi mõistetud KarS-i §-des 89–93, 95–112 või 114, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-des 135, 141, § 143 lõikes 2, §-des 144–145¹, 175–1751, 178–179, 184, 185, 187, 209, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest ja isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Käesoleval juhul on piiratud teatud süütegusid toimepannud inimeste vabadust oma nime muuta ehk on piiratud nende isikute põhiõigust vabale eneseteostusele. Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, sest KarS-i eespool loetletud paragrahvide alusel süüdimõistetud inimesi on vähem kui 5% elanikest. Täieliku statistikat selle kohta, kui palju avaldusi esitasid uue isikunime saamiseks inimesed, kes on süüdimõistetud vähemalt ühes KarS-i eespool loetletud paragrahvidest, ei ole võimalik olnud teha, kuivõrd andmeid uue isikunime taotleja karistuste kohta ei kogutud ega arvestatud uue isikunime andmise menetluses. Mõju ulatus on suur, sest uue isikunime piirangu jõustumisel ei ole nendel inimestel, kes on vastavates KarS-i paragrahvides süüdi mõistetud ja kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud, võimalik uut isikunime nime muutmise korras taotleda. Samas on süüdimõistetud inimestel võimalik võtta endale uus perekonnanimi abiellumisel või taastada oma perekonnanimi abielu lahutamise korral. Piirang ei kohaldu juhul, kui karistusregistrist on karistusandmed kustutatud. KarS-i kohaselt sõltub karistusregistrist andmete kustutamine erinevatest asjaoludest, näiteks sellest, kui palju vangistusaastaid on süüdimõistetud inimene pidanud ära kandma. Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium on oma otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud: „Põhiõiguse riivet saab lugeda põhiseaduspäraseks vaid siis, kui riivel on legitiimne eesmärk, „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“ (PS-i § 11). Teisisõnu, vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata 31 juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.“. Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsuses nr 3-4-1-6-01 öelnud: „Perekonnanimi kujutab endast tähtsat osa inimese identiteedist. Selle kaudu isik samastab end teatud inimeste grupiga – pere- või sugukonnaga. Nimi on ka selleks, et isikuid eristada või määratleda isiku perekondlik kuuluvus.“ Süütegusid toime pannud inimeste nime muutmise keeld ehk eneseteostusvabaduse riive on vajalik, pidades silmas avalikkuse huvi rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimeste vastu. Piirangu aluste kehtestamisel on lähtutud nendest KarS-i paragrahvidest, mis reguleerivad raske kuriteo toimepanemist. Kui võimaldada raskes kuriteos süüdimõistetud inimestel muuta isikunime, on neil võimalik uue isikunimega varjata oma identiteeti ja toimepandud kuritegusid ajal, kui karistus veel kehtib. Nagu ka Riigikohus on öelnud, et nimi on tähtis osa inimese identiteedist. Seega, nime muutes on võimalik üritada oma identiteeti varjata. Kuigi karistusregistrisse võivad huvitatud isikud päringuid teha, kasutatakse inimese kohta info saamiseks eelkõige internetiotsinguid, sisestades otsingukasti inimese nime. Avalikkuse huvi alla langenud kohtuprotsesse ja selle tulemust kajastavad tihti veebiväljaanded, kus on esile toodud ka süüteo toimepannud inimese nimi, mistõttu leiab internetiotsingu teel, kasutades inimese isikunime otsingu alusena, viited tema toime pandud süütegudele. Samuti on rasketes kuritegudes süüdimõistetud inimeste kohta tehtud kohtuotsused avalikud, süüdimõistetud isiku nimi ei ole varjatud tema isikunime initsiaalidega. Selleks, et mitte võimaldada rasketes kuritegudes süüdimõistetud isikutel toimepandud süütegusid varjata, tuleb süüdimõistetud isikutel piirata võimalusi taotleda uus isikunimi. Riive on seega mõõdukas, sest süüdimõistetud isiku nime muutmise keeld ei ole täielik, nagu varem mainitud, vaid teatud KarS-i sätete alusel kehtiva karistusega süüdimõistetud isikud tohivad oma isikunime muuta abiellumisel ja lahutamisel, samuti siis, kui karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Eesmärk on takistada karistuse kehtimise ajal süüdimõistetud inimestel oma identiteeti varjamast, et sellega teistele inimestele potentsiaalselt ohtlikud olla, sest teised ei pruugi teada nime muutmise järel, et tegemist on ohtliku kurjategijaga ning sellega seoses ei oska nad ka võimalikku ohtu ette näha. Seega kaitseb seadusandja selle piiranguga avalikku korda, tagades sealjuures ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning püüdes nime muutmise piiranguga ennetada kuritegelikku käitumist. Euroopa Kohus on 14. oktoobri 2004 a Omega kohtuasjas nr C-36/02 on öelnud: „Seega saab avalikule korrale tugineda vaid siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on reaalne ja piisavalt tõsine.“. Antud juhul on tegemist reaalse ja piisavalt tõsise ohuga inimestele, kes ei tea, et raskes kuriteos süüdimõistetud isikud on nime muutmisega endale uue identiteedi loonud ning saavad nii oma tegevust varjatult jätkata ja teisi oma tegudega ohtu seada. Seega peab seadusandja seesugusel juhul peale süüdimõistetud isikute õiguste lähtuma ka avaliku korra kaalutlustest, sest see on reaalne ja piisavalt tõsine oht, mis õigustab isikunime muutmise piirangut. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest kokkupuude muudatusega kaasneva mõjuga ei ole igapäevane, kuna uue isikunime andmise avaldusi esitab inimene oma elus üldiselt mitte üldse või pigem harva. Muudatusega kaasneb sihtrühmale ebasoovitav mõju, sest see piirab süüdimõistetud inimesi – pärast muudatuse jõustumist ei ole neil võimalik uut isikunime taotleda seni, kuni nende karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata suureks, sest tegemist on olulise piiranguga inimese enesemääramise õigusele. Samas ei ole kehtestav piirang absoluutne piirang ja on 32 vajalik, et kaitsta nii avalikkuse kui ka eraisikute huve. Uut isikunime ei või taotleda üksnes need inimesed, kes on seaduses kindlaksmääratud paragrahvides süüdi mõistetud. Piirang ei kohaldu mistahes süüteo toime pannud inimeste suhtes. Raskes kuriteos süüdi mõistetud inimene võib uut isikunime taotleda pärast seda, kui andmed tema karistuse kohta on karistusregistrist kustutatud. Mõju hindamise kriteeriumide alusel on mõju oluline. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese isikunime võib tema avalduse alusel muuta neljas MK KOV-is või Siseministeeriumis. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Uue regulatsiooni mõju sihtrühmale seisneb selles, et uue isikunime muutmise avaldust läbivaatav perekonnaseisuametnik peab tegema päringu karistusregistrisse, et kontrollida seda, ega nimemuutmist taotlev inimene ei ole süüdimõistetud eelnõus loetletud KarS-i paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise eest. Lisaks peab perekonnaseisuametnik kontrollima, kas karistusandmed on kehtivad või kustutatud. Mõju ulatus on keskmine, sest perekonnaseisuametnik peab uue isikunime andmise menetlemisel kontrollima muude andmete seas ka karistusregistri andmeid, mis eeldab päringu tegemist karistusregistrisse. Mõju avaldamise sagedus on keskmine. 2017. aastal anti uus isikunimi 1437 inimesele ning 2018. aastal 1469 inimesele. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatusega avalduv mõju seisneb karistusregistrisse päringu tegemises, mis varem ei olnud menetlevale ametnikule kohustuslik. Samas ei ole karistusregistrisse päringu tegemine ei ajakulukas ega keerukas tegevus. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel võimalik mõju hinnata ebaoluliseks. 7. Perekonnanime ja isikunime muutmisel piirangu sätestamine, millega ei ole lubatud ilma mõjuva põhjuseta võtta perekonnanime või isikunime, mis on rahvastikuregistri andmetel juba kasutusel Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: inimesed, kes soovivad endale taotleda uut perekonnanime või isikunime Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, sest uut perekonnanime või isikunime võivad taotleda kõik Eesti kodanikud ja Eestis dokumenteeritud määratlemata kodanikud, seetõttu on seadusest mõjutatud inimesi palju. Kuna 2017. aastal anti uus perekonnanimi 1100 inimesele ja uus ees-kui ka perekonnanimi 117 inimesele ning 2018. aastal anti uus perekonnanimi 1048 inimesele ja uus ees-kui ka perekonnanimi 113 inimesele, võib sihtrühma suurust hinnata keskmisest väiksemaks. Uue seadusega sätestatakse piirang, mis näeb ette, et juhul kui inimene taotleb endale vabalt valitud uut perekonnanime, ei tohi taotletav perekonnanimi olla rahvastikuregistri andmetel juba kasutusel. Erandi sellest piirangust võib teha siis, kui inimesel on mõjuv põhjus, miks ta taotleb endale juba kasutusel olevat perekonnanime. Samasisuline piirang on kehtestatud ka uue isikunime (eesnime ja perekonnanime muutmine) taotlemisel. Mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Uue perekonnanime või isikunime taotleja peab selleks, et saada uut vabalt valitud perekonnanime või isikunime, esitama mõjuvad põhjused. Samas peab ka kehtiva seaduse alusel esitama inimene põhjused, miks ta soovib oma perekonnanime või isikunime muuta. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõjutatud objekt ehk inimene ei puutu muudatuse mõjuga kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul esitatakse uue perekonnanime või uue isikunime muutmiseks avaldus harva või üks kord elus. 33 Uue seadusega kaasneval mõjul on sihtrühmale negatiivne toime, sest tegemist on uue piiranguga, mis rakendub perekonnanime ja isikunime muutmisel juhul, kui taotletakse vabalt valitud perekonnanime. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks, kuna uus seadus piirab uue perekonnanime ja isikunime saamise võimalusi. Samas ei ole tegemist absoluutse piiranguga, sest juhul, kui uue perekonnanime või isikunime taotleja esitab uue perekonnanime või isikunime saamiseks mõjuvad põhjused, tema taotlus rahuldatakse. Peale selle pakutakse taotlejale ka võimalus valida menetluse käigus uus, NS-i nõuetele vastav perekonnanimi või isikunimi. Kokkuvõttes on mõju võimalik hindamise kriteeriumide alusel hinnata oluliseks. Lisaanalüüsi selle regulatsiooni kohta leiab eelnõu seletuskirjast. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: MK KOV-id, kellel pädevus viia läbi perekonnanime ja isikunime muutmise menetlusi. Mõju kirjeldus ja olulisus. Inimese isikunime võib tema avalduse alusel muuta neljas MK KOV-is. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Juhul, kui ametnikule esitatakse uue perekonnanime või isikunime taotlus, peab ta välja selgitama, millisel NS-is sätestatud alusel uut perekonnanime või isikunime taotletakse ning kas ja millised piirangud taotletavale perekonnanimele või isikunimele kohalduvad. Piirangute väljaselgitamiseks peab ametnik tegema päringu rahvastikuregistrisse, et teha kindlaks, kas perekonnanimi või isikunimi on juba kasutuses. Samas peab ametnik tegema rahvastikuregistrisse päringu ka praegu kehtiva seaduse alusel, välistamaks, et taotletav perekonnanimi ei lange NS-is sätestatud piirangu alla. Juhul, kui perekonnanimi või isikunimi on juba kasutuses, peab ametnik selgitama perekonnanimele või isikunimele langevat piirangut ja pakkuma inimesele võimalust oma taotlust muuta. Mõju ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna uus piirang paneb ametnikule lisakohustusi, mis võib taotluse menetlusaega mõnevõrra pikendada, ent see ei too ametnikule kaasa kohanemisraskusi. Mõju avaldumise võib hinnata keskmiseks, sest perekonnaseisuametnik peab piirangut selgitama juhul, kui taotletakse vabalt valitud perekonnanime või isikunime. Kuna vabalt valitud perekonnanime või isikunime taotlusi ei esitata perekonnaseisuasutustele iga päev, ei ole vajadust piirangu sisu selgitada iga päev. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks või pigem väikeseks, sest uue perekonnanime või isikunime taotlemise menetluse käigus peab tegema rahvastikuregistrisse lisapäringuid, kuid see ei koorma ametnikku ega suurenda ka asutuse halduskoormust. Lisaks peab ametnik inimesele tutvustama ka võimalusi taotleda muu vabalt valitud perekonnanimi või eesnimi, mis rahvastikuregistri andmetel ei ole kasutusel. Selleks koostab EKI nimekirjad nende nimede kohta, mis ei ole rahvastikuregistris kasutusel, kuid mis vastavad NS-i nõuetele. Lõppotsuse uue perekonnanime või isikunime andmise kohta teeb Siseministeerium, kes peab hindama ka mõjuva põhjuse olemasolu. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Siseministeerium Mõju kirjeldus ja olulisus. Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Siseministeeriumis on mõjutatud vaid rahvastiku toimingute osakonna ja vajaduse korral ka õigusosakonna ametnikud. Mõju ulatus on väike, sest Siseministeerium menetleb uue isikunime (sh perekonnanime) muutmise avaldusi iga päev, hinnates kas uue isikunime andmise taotlus on mõjuvalt põhjendatud või mitte. Seetõttu ei esine asutuse kui terviku tegevuses olulisi 34 muutusi. Esineb vähene mõju Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna töökorraldusele, kuna lisapiirangu kehtestamisel jõuab Siseministeeriumisse menetlemiseks uue isikunime taotlemise avaldusi senisest rohkem ning suureneda võib uue perekonnanime ja uue isikunime andmisest keelduvate otsuste arv. Ebasoovitava mõju riski võib hinnata väikeseks – kuigi muudatusega kaasneb asutusele lisakoormus, on koormus väike ja see ülesanne on Siseministeeriumil ka kehtiva seaduse järgi. 8. Isikunime kohaldamise reeglite lihtsustamine Eesti kodanikele Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: Eesti kodanikud ja määratlemata kodanikud, kelle isikunime tuleb kohaldada Mõju kirjeldus ja olulisus. Mõju sihtrühm on teoreetiliselt suur, kuna isikunime kohaldamise subjektid on kõik Eesti kodanikud ja määratlemata kodanikud ja seetõttu on seadusest mõjutatud inimesi palju. Isikunime kohaldatakse välisriigis välja antud sünni-, abielu-, abielulahutusdokumendi või muu nimeõiguslikku muudatust tõendava ametliku dokumendi alusel. Seega toimub isikunime kohaldamine piiritletud juhtudel, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata pigem väikeseks. Seadusega võimaldatakse isikunime kohaldamisel jätta inimese taotluse alusel isikunimest välja nimi, mis ei kuulu ei eesnime ega perekonnanime juurde. Näiteks lisatakse mõnes riigis pärast inimese abiellumist perekonnanimi, mida inimene kandis enne abiellumist, inimese kesknimeks ja uus perekonnanimi märgitakse perekonnanimeks. Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma käitumises ei toimu erilisi muudatusi ega ole tarvidust muutusega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju sagedus on väike, sest isikunime kohaldatakse üldjuhul siis, kui inimesel on toimunud välisriigis perekonnasündmus, mille kohta väljastatud dokumendil kajastub inimese nimeõiguslik muudatus. Perekonnasündmused (nt sünd, abielu, abielulahutus) toimuvad inimese elus harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest mõju on sihtrühmale positiivne. Uus seadus muudab isikunime kohaldamise süsteemi senisest paindlikumaks. Muudatusega kaasnev mõju on seega ebaoluline. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: isikunime kohaldamisega tegelevad asutused Mõju kirjeldus ja olulisus: Isikunime kohaldamisega puutuvad kokku eri asutused – perekonnaseisuasutused, välisesindused, PPA. Sihtrühma suurust võib siiski hinnata väikeseks, sest kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuse asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%. Mõju ulatus on väike, kuna objekti käitumises ehk asutuse töökorralduses märkimisväärseid muudatusi ei toimu ega ole vajadust muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuivõrd välisriigi dokumentidega ning nendelt isikunimede kohaldamisega puutub sihtrühm kokku regulaarselt, kuid mitte iga päev. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest isikunime kohaldamisega tegeleb sihtrühm ka kehtiva seaduse alusel. Mõju esineb ainult siis, kui inimene esitab vastava avalduse, mitte igal juhul, kui isikunime kohaldatakse välisriigi perekonnaseisudokumendist. Seega on avalduv mõju ebaoluline. 9. Perekonnanime muutmise piirang, millega nähakse ette, et alaealise lapse perekonnanime ei või muuta, kui selle tulemusena erineb lapse perekonnanimi tema vanema perekonnanimest. Valdkond: sotsiaalsed mõjud 35 Mõju sihtrühm: alaealise lapse vanemad Mõju kirjeldus ja olulisus. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, piirangu subjektid on kõik Eesti kodanikud ja Eestis dokumenteeritud määratlemata kodanikud, kellel on alaealine laps. 2017. aastal anti uus perekonnanimi 1100 inimesele ning 2018. aastal anti uus perekonnanimi 1048 inimesele, alaealiste laste perekonnanime muutmiste arv on veel väiksem. Seega on sihtrühma suurus väiksem kui 5% Eesti elanikest. Mõju ulatus on keskmine, sest alaealise lapse perekonnanime muutmine nii, et see ei ole kummagi vanema perekonnanimi, ei ole uue seadusega lubatud. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest alaealise lapse perekonnanime muudetakse harva. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib pidada keskmiseks, sest muudatusega kaasnev mõju on sihtrühmale pigem negatiivse iseloomuga. Kuigi vanematele on tegemist piiranguga alaealise perekonnanime muutmisel, siis teisalt aitab see ära hoida olukorra, kus alaealise lapse perekonnanime muutmise tulemusel kannab ta oma vanematest erinevat perekonnanime. Kuna lapse perekonnanime säilitamine on lapse huvides, on tema perekonnanime muutmine põhjendatud vaid üksikutel juhtudel, eelkõige siis, kui lapsevanem taotleb alaealisele perekonnanime, mida ta ise kannab. Seega on avalduv mõju ebaoluline. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: MK KOV-id, kellel pädevus viia läbi perekonnanime muutmise menetlusi Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ja seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju ulatus on keskmine, sest perekonnaseisuametnikud, kes viivad ellu nimemuutmise menetlusi, peavad arvestama uue piiranguga taotluse menetlemisel. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest alaealisele uue perekonnanime taotlemise avaldusi, kus taotletakse vanemate perekonnanimest erineva perekonnanime andmist, ei esitata perekonnaseisuasutusele tihti. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata keskmiseks, sest juhul, kui alaealisele lapsele uue perekonnanime andmise avaldust ei ole võimalik rahuldada, peab perekonnaseisuametnik sellist haldusotsust kirjalikult põhjendama. Põhjenduse koostamine võib ametnikule kaasa tuua teatava halduskoormuse, mida saab pidada regulatsiooni negatiivseks mõjuks. Samas on haldusotsuste koostamine perekonnaseisuametnike üks tööülesandeid ja nende koostamise üldpõhimõtted on perekonnaseisuametnikule teada – tegemist ei ole sisult uue tööülesandega. Kokkuvõttes on mõju oluline, aga muudatus on vajalik, et viia seadus kooskõlla Riigikohtu praktikaga, mis puudutab alaealise perekonnanime muutmist. 10. Isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise otsusega taastatakse alaealisele lapsele isaduse vaidlustamise eelne perekonnanimi, kui kohus ei otsusta teisiti. Valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm: alaealised lapsed, kelle suhtes tehakse isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise otsus Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% Eesti elanikest, mistõttu mõju sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks. 2017. aastal kanti Eesti rahvastikuregistrisse 36 vanema kande vaidlustamise kohtuotsust ning 2018. aastal 29. Mõju ulatus on väike, sest sihtrühm käitumises ei too muudatus kaasa erilisi muutusi. Ka kehtiva seaduse järgi võis kohus muuta lapse perekonnanime põlvnemisasja lahendamisel, uue seadusega konkretiseeritakse normi ja nähakse ette eeldus, et isaduse vaidlustamise otsusega taastatakse alaealisele lapsele perekonnanimi, mis tal oli enne isaduse vaidlustamist, kui kohus ei otsusta teisiti. Norm annab kohtule õiguse jätta lapsele selle mehe perekonnanimi, kelle 36 isadus lapse suhtes on vaidlustatud. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tegemist on väga harva esineva toiminguga. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, pigem on mõju positiivne, kuivõrd on täpsustatud alaealise lapse perekonnanime küsimusi isaduse vaidlustamisel. Ühtlasi kaitseb regulatsioon alaealise lapse huve ja näeb ette, et lapse perekonnanime küsimus kui lapse identiteedi osa oleks täpselt reguleeritud. Kokkuvõttes võib mõju hinnata ebaoluliseks. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: kohtud, kes lahendavad isaduse vaidlustamise hagisid Mõju kirjeldus ja olulisus. Kogu Eesti riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arvuga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5% ning seetõttu võib muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust hinnata väikeseks. Mõju ulatust võib hinnata väikeseks, sest muudatusega ei kaasne sihtrühmale kohanemisraskusi ega too sihtrühma käitumisse erilisi muutusi. Ka kehtiva NS-i alusel pidid kohtud lahendama alaealise lapse perekonnanime küsimuse seoses isaduse vaidlustamise hagi rahuldamisega. Regulatsioon näeb kohtule selgelt ette, et juhul kui lapsele soovitatakse säilitada selle mehe perekonnanimi, kelle suhtes isadus vaidlustati, tuleb see kohtuotsuses selgesti ette näha. Vastasel juhul kehtib eeldus, et isaduse vaidlustamise hagi rahuldamise otsusega taastatakse alaealisele lapsele isaduse vaidlustamise-eelne perekonnanimi. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest tegemist ei ole hagiasjaga, mida kohus lahendab iga päev. 2017. a kanti rahvastikuregistrisse 36 isaduse vaidlustamise kohtuotsust ning 2018. aastal 29 .Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata väikeseks, sest negatiivse loomuga mõju puudub. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasnevat mõju hinnata ebaoluliseks. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Kohalikule omavalitsusele kulusid ei lisandu, sest menetlused on analoogsed praegu kehtivas seaduses sätestatud menetlustega. Kohalikele omavalitsustele võivad kaasneda kulud seoses koolitustest osavõtmisega, koolitused korraldatakse Siseministeeriumi kulul. Pigem võib seaduse jõustumine tuua mõningatele omavalitsustele kaasa tulusid. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõus sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutus, kus töötatavad nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajad. Ülejäänud rakendusaktid on valdkonna eest vastutava ministri kehtestada. Eelnõu kohaselt kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega „Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ja võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid“ ning kiidetakse heaks isikunime ümberkirjutamisel kohaldatavad isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigis ametlikult kehtivad tähetabelid, mida kohaldatakse isiku taotluse alusel isikunime ümberkirjutamisel. Lisaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega perekonnanimede ühise perekonnanimena käsitamise korra. Seoses isikunime muutmisega on antud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega isikunime muutmise kord. Eespool nimetatud rakendusaktide kavandid on samad, mis on kehtestatud kehtiva seaduse alusel. Eelduslikult ei ole eelnõus kavandatu kohaselt vajalik regulatsioonide suuremahuline või oluline muutmine. 37 Eelnõuga sätestatud volitusnormide alusel kehtestatakse rakendusaktid, mis jõustuvad samal ajal seaduse jõustumisega, ja need on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seaduse jõustumistähtaeg on 2020. aastal 1. mail. Seaduse jõustumine on planeeritud nimetatud kuupäevale, arvestades seaduseelnõu menetluseks kuluvat aega alates kooskõlastamistele saatmisest kuni Riigikogus seaduse vastuvõtmiseni ning Eesti Vabariigi presidendi poolt väljakuulutamiseni. Samas on arvestatud, et oleks piisavalt aega, muutmaks seaduse rakendamiseks vajalikke tööprotsesse ja rahvastikuregistri menetlustarkvara. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks PPA-le, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Notarite Kojale, Eesti Keele Instituudile, Eesti LGBT Ühingule, Lastekaitse Liidule, MTÜ-le Oma Pere, Eesti Kirikute Nõukogule, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, Eesti Lasterikaste Perede Liidule, Tallinna Ülikoolile ja Eesti Inimõiguste Keskusele. ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2019 (allkirjastatud digitaalselt) 38  Nimeseaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KAVAND 17.05.2018 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2019 nr Isikunime muutmise kord Määrus kehtestatakse nimeseaduse § 21 lõike 10 alusel. § . Määruse reguleerimisala § . Nime muutmiseks esitatavad dokumendid § . Avalduse registreerimine ja puuduste kõrvaldamine § . Avalduse läbi vaatamata jätmisest teavitamine § . Avalduse menetlemine § . Nimeõigusliku muudatuse tegemine § . Haldusakti teatavaks tegemine § . Korduva dokumendi väljastamine § . Nime muutmise või sellest keeldumise haldusakti edastamine Siseministeeriumile § . Nime muutmise dokumentide säilitamine § . Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister 1 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 2  KAVAND 17.05.2019 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2019 nr Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid Määrus kehtestatakse nimeseaduse § 4 lõike 5 alusel. § . Isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu § . Eesti-ladina tähtede loetelu rakendamise reeglid §. Kirillitsas kirjutatud vene isikunime ümberkirjutamine §. Muu mitteladinatähelise isikunime ümberkirjutamine §. Isikunime keelelise päritolu mõttes lähteriigi tähetabelid §. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub … Lisa 1. Eesti-ladina tähtede loetelu Lisa 2. Tähetabel nr 1 „Vene nimede transkribeerimine eesti dokumentides” Lisa 3. Tähetabel nr 2 „Vene nimede translitereerimine eesti dokumentides” Lisa 4. Tähetabel nr 3 „Armeenia-ladina tähetabel“ Lisa 5. Tähetabel nr 4 „Ukraina-ladina tähetabel“ Lisa 6. Tähetabel nr 5 „Valgevene-ladina tähetabel“ Lisa 7. Tähetabel nr 6 „Vene-ladina tähetabel“ (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister 3 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 4  KAVAND 17.05.2019 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Perekonnanimede ühise perekonnanimena käsitlemise kord Määrus kehtestatakse nimeseaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Ühise perekonnanimena käsitamine Ühise perekonnanimena käsitatakse omavahel abielus või suguluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt langeb täht-tähelt kokku, samuti nimesid, mille kirjapildi erinevused on tingitud soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest nimes isiku rahvusliku tava või ümberkirjutusreeglite rakendamise tõttu. § 2. Rahvusliku tava kajastumine perekonnanimes (1) Perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus juhindub soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest tingitud perekonnanimede erinevuste puhul käesoleva määruse lisades esitatud tunnustest ja näidetest. Need hõlmavad leedu perekonnanimesid (lisa 1), läti perekonnanimesid (lisa 2) ja vene perekonnanimesid (lisa 3). (2) Perekonnanime kirjapildi vaheldumine soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumise tõttu ei sõltu perekonnanime keelelisest päritolust, vaid isiku enda soovist ja nõusolekust. § 3. Selgituste saamine Kui käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud juhtudel ei ole võimalik juhinduda määruse lisades ette nähtust, pöördub perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse või asjakohase riigi diplomaatilise esinduse poole. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 20... aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister 5 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Lisa 1. Leedu perekonnanimede ühisuse tunnused Lisa 2. Läti perekonnanimede ühisuse tunnused Lisa 3. Vene perekonnanimede ühisuse tunnused 6  Lisa 1 KINNITATUD Rahvastikuministri …….. 2019. a määrusega nr … LEEDU PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED 1. Leedu perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt: a) -a, -as, -is, -us, -ys – meessoost isikutel; b) -ienė – abielus naissoost isikutel; c) -aitė, -utė , -iūtė, -ytė – vallalistel naissoost isikutel; d) -ė – naissoost isikutel (uuenduslik vorm). 2. Abielus naise perekonnanimi seostub tema mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt: a) (i)us-lõpulisele kahesilbilisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -(i)uvienė, näiteks Sutkus – Sutkuvienė , Zujus – Zujuvienė, Taučius – Taučiuvienė, Rimdžius – Rimdžiuvienė; samad nimed võivad esineda ka lühema lõpuga -ienė, näiteks Zujus – Zujienė, Butkus – Butkienė; b) muudel juhtudel vastab -a, -as, -is või –ys-lõpulisele meessoovormile nimi, mille lõpus on -ienė, näiteks Jovaiša – Jovaišienė, Urbonas – Urbonienė, Petraitis – Petraitienė, Mikšys – Mikšienė. 3. Vallalise naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt: a) a- ja as-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -aitė, näiteks Daugėla – Daugėlaitė, Šalna – Šalnaitė, Daugirdas – Daugirdaitė, Urbas – Urbaitė, Žurauskas – Žurauskaitė; b) is-, ys-, ė-, ia- ja ja-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ytė, näiteks Čiurlionis – Čiurlionytė, Šepetys – Šepetytė, Plungė – Plungytė, Stundžia – Stundžytė, Saja – Sajytė; c) ius- ja jus-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -iūtė, näiteks Rimdžius – Rimdžiūtė, Babilius – Babiliūtė, Misevičius – Misevičiūtė, Zujus – Zujūtė; d) us-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -utė, näiteks Butkus – Butkutė, Vaitiekus – Vaitiekutė. 7 4. Kui naine ei soovi perekonnaseisu oma perekonnanimes kajastada, on tänapäeval Leedus võimalik perekonnanimi moodustada ka lõpuga -aė. Selle moodustamine käib nii, nagu näidatud punktis 2, ent -ienė asemel on lõpp -ė , näiteks Jovaišė, Urbonė, Petraitė, Butkė, Mikšė. 5. Naise perekonnanime lõpp ei kajasta nüüdisajal enam kindlalt tema perekonnaseisu, sest abiellumisel võib naine säilitada oma neiupõlvenime, liita sellele mehe perekonnanime või võtta mehe perekonnanime. Näiteks, kui perekonnanime Balandytė kandev naine abiellub perekonnanime Butkus kandva mehega, võib ta perekonnanimeks valida ühe järgmistest nimekujudest: a) Balandytė (säilitab oma neiupõlvenime); b) Balandytė-Butkienė või Balandytė-Butkė (liidab oma perekonnanimele mehe perekonnanime, lisades naissootunnuse); c) Butkienė või Butkė (võtab mehe perekonnanime, lisades sellele naissootunnuse). 8  Lisa 2 KINNITATUD Rahvastikuministri …….. 2019. a määrusega nr LÄTI PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED 1. Läti perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt: a) -s, -š, -is, -us, harva -a ja -e – meessoost isikutel; b) -a, -e, -s, harva -us – naissoost isikutel. 2. Naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt: a) s-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a või -e. Lõppu -e tarvitatakse juhul, kui perekonnanime lõpus on -ants, -ars, -arts, -āns, -ārs, -āts, -ents, -erts, -gals, -kalns, -mals, -onts; saksapärased -felds, -lands, -sons, -šmits, -tāls, -valds; II käändkonna häälikuvaheldusliku tüvega lõpud -ns, -ss; is-lõpust lühenenud lõpud -als, -els, -ens, -ers, -iers, -ols, -ons, -uls, -urs, näiteks Dzintars – Dzintare, Zuments – Zumente, Zeltkalns – Zeltkalne, Ezermals – Ezermale, Kiršfelds – Kiršfelde, Andersons – Andersone, Rozentāls – Rozentāle, Akmens – Akmene, Mēness – Mēnese, Bļodons – Bļodone, Bumbiers – Bumbiere. Ülejäänud juhtudel tarvitatakse lõppu -a, näiteks Vilks – Vilka, Celms – Celma, Arājs – Arāja, Sējējs – Sējēja, Veinbergs – Veinberga, Jurevičs – Jureviča, Petrovs – Petrova, Balts – Balta; b) nieks-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -niece, näiteks Klētnieks – Klētniece, Pilsētnieks – Pilsētniece; c) š-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a, näiteks Vējš – Vēja, Kociņš – Kociņa, Zaļš – Zaļa; d) is-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -e, näiteks Gailis – Gaile, Eglītis – Eglīte, Lapainis – Lapaine, Dzirkalis – Dzirkale, Baumanis – Baumane. Kui meessoovormi lõpus on -kis või -gis, on naise perekonnanime lõpus -a, näiteks Rutkis – Rutka, Mazgis – Mazga. Slaavipäraste meessoovormi lõppude -skis ja -ckis asemel on vastavalt lõpud -ska ja -cka , näiteks Beļskis – Beļska, Visockis – Visocka; e) ais-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ā, näiteks Baltais – Baltā, Salnais – Salnā, Gaidais – Gaidā. 3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks järgmistel juhtudel: a) kui mehe perekonnanime lõpus on -us, -a või -e, näiteks Ledus, Liepa, Egle; b) kui perekonnanimeks on s-lõpuga naissoost nimisõna, nt Dzelzs, Grunts, Klints; c) kui võõrpäritolu perekonnanime lõpus on -ā, -ē, -i, -ī, -o, -u, -ū, näiteks Arumā, Šnē, Jakobi, Barī, Utno, Dimčenko, Amadu, Foršū. 9  Lisa 3 KINNITATUD Rahvastikuministri …….. 2019. a määrusega nr VENE PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED 1. Vene perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt: a) -ov, -(j)ev, -in, -õn, -oi, -õi, -i, -skoi, -ski, -tskoi, -tski (-ов, -ев, -ин, -ын, -ой, -ый, -ий, -кой, -ский, -цкой, -цкий ) – meessoost isikutel; b) -ova, -(j)eva, -ina, -õna, -aja, -jaja, -skaja, -tskaja (-ова, -ева, -ина, -ына, -ая, -яя, -ская, -цкая) – naissoost isikutel. 2. Naise perekonnanimi (naissoovorm) seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt: a) kui meessoovormi lõpus on -ov, -(j)ev, -in, -õn (-ов, -ев, -ин, -ын), lisatakse naissoovormi lõppu -a, näiteks Ivanov – Ivanova, Kamenev – Kameneva, Minin – Minina, Sinitsõn – Sinitsõna (Иванов – Иванова, Каменев – Каменева, Минин – Минина, Синицын – Синицына); b) kui meessoovormi lõpus on -oi (sealhulgas -skoi, -tskoi), -õi (-ой, -ской, -цкой, -ый), vastab sellele naissoovormi lõpus -aja (-ая), näiteks Gromovoi – Gromovaja, Portnoi – Portnaja, Donskoi – Donskaja, Rutskoi – Rutskaja, Kaljužnõi – Kaljužnaja, Tšubatõi – Tšubataja (Громовой – Громовая, Портной – Портная, Руцкой – Руцкая, Калюжный – Калюжная, Чубатый – Чубатая); c) kui meessoovormi lõpus on -i (-ий), vastab sellele naissoovormi lõpus -jaja (-яя), kui eelnev kaashäälik on n (н), näiteks Kraini – Krainjaja, Sini – Sinjaja (Крайний – Крайняя, Синий – Синяя). Muudel juhtudel on naissoovormi lõpus -aja (-ая ), näiteks Gorski – Gorskaja, Uritski – Uritskaja, Dvoretski – Dvoretskaja, Kurjatši – Kurjatšaja (Горский – Горская, Урицкий – Урицкая, Дворецкий – Дворецкая, Долгий – Долгая). 3. Abielusmehe ja -naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks, kui perekonnanimeks on: a) nimi punktis 1 näidatud lõppudeta, näiteks Kalmõk, Melnik, Bõk, Sosna, Krassavitsa, Kotšubei, Pestel, Bagration, Mitskevitš (Калмык, Мельник, Бык, Сосна, Красавица, Кочубей, Пестель, Багратион, Мицкевич); b) mittestandardne nimi, mis on moodustatud määrsõnast, partiklist, hüüdsõnast, tegusõnast vms, näiteks Blago, Nitšego, Gei, Li, De (Благо, Ничего, Гей, Ли, Де); c) nimi, mis on moodustatud ajaloolisest omastava vormist, näiteks Hitrovo, Mertvago, Serõhh, Fominõhh (Хитрово, Мертваго, Серых, Фоминых); d) võõrkeelse päritoluga nimi, näiteks Kantemir, Kapnist, Liven, Kankrin (Кантемир, Капнист, Ливен, Канкрин). 10  KAVAND 17.05.2019 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2019 nr Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine Nimeseaduse § 37 lõike 3 alusel 1. Määrata nimeteaduslikuks usaldusasutuseks …… 2. Korraldus jõustub …….. 2019. aastal. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0616 - Nimeseadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3943228-0d0a-4154-8aa7-0247cc011426 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3943228-0d0a-4154-8aa7-0247cc011426?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main