Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0614 - Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02adaef6-8948-47e5-a887-69c85a625655 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/02adaef6-8948-47e5-a887-69c85a625655?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 18.06.2019 nr 8-2/19/2406 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Sihtasutus Archimedes Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 5_Tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite kirjeldused.pdf 4. Lisa 6_Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 12.06.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri määruse "Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava" muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a. määruses nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma kuuluva tarkvaraarendaja eriala (inglise keeles Software developer), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAP, kutsekeskharidusõppele.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse teine lause järgmise lausega „IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala ja noorem tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1 ja tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.“; 4) määrust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk Tarkvaraarendaja eriala õppekava üldosa § 151. Tarkvaraarendaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada tarkvaraarendajana oskusliku meeskonna liikmena ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. (2) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) kirjutab tarkvara lähtekoodi vastavalt väljatöötatud arhitektuurile ning disainile; 2) osaleb disaini väljatöötamisel ja pakub välja erinevaid tehnilisi lahendusi, arvestades süsteemi kui tervikut; 3) osaleb meeskonnas toote või projekti kavandamisel, projekteerimisel ja väljatöötamisel;  2 4) integreerib süsteemid, testib ja võtab lahenduse kasutusele; 5) oskab leida ebakõlasid ülesande püstitusel ja anda sisendit analüütikule ülesande täpsustamiseks, anda sisendit testijale muudatuste ja arenduste testimiseks; 6) töötab meeskonnas ja lahendab ülesandeid iseseisvalt, mõistes ja rakendades meeskonnas kasutatavat tarkvara arenduse metoodikat; 7) mõistab süsteemi erinevate komponentide omavahelist mõju ning oskab muudatuste ja arenduste tegemisel sellega arvestada; 8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana ja mõistab erialast võõrkeelset terminoloogiat; 10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 152. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud tarkvaraarendaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 153. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Tarkvaraarendaja õppekava õppemaht on 240 EKAP, mis jaguneb järgmiselt: 1) üldõpingud 66 EKAP; 2) põhiõpingud 162 EKAP, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAP ja praktika 42 EKAP; 3) valikõpingud 12 EKAP. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP; 2) IT valdkonna alusteadmised 10 EKAP; 3) programmeerimise alused 10 EKAP; 4) tarkvara arendusmeetodid 10 EKAP; 5) andmebaasisüsteemid 12 EKAP; 6) veebirakenduste loomine 12 EKAP; 7) tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP; 8) programmeerimine II 15 EKAP; 9) hajusrakenduste alused 6 EKAP; 10) IT juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 6 EKAP; 11) kasutajaliidese disain 6 EKAP; 12) mobiilirakendused 6 EKAP; 13) pilverakendused 6 EKAP; 14) lõputöö seminar ja ettevalmistus kutseeksamiks 3 EKAP; 15) lõputöö 6 EKAP. § 154. Õpingute läbimisel omandatav kutse  3 Õppekava õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Tarkvaraarendaja, tase 4” vastavad kompetentsid.“; 5) määrust täiendatakse lisaga 5 „Tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite kirjeldused“ vastavalt käesoleva määruse lisale 1; 6) määrust täiendatakse lisaga 6 „Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“ vastavalt käesoleva määruse lisale 2. § 2. Rakendussäte Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2014. a määruse nr 36 „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riiklik õppekava“ muutmine“ aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) strateegia „Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030“ ja SA Kutsekoda tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA IKT analüüsis väljatooduga. Määruse eelnõuga muudetakse „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade riikliku õppekava“ lisades sinna uue eriala „Tarkvaraarendaja“ ja lisana 5 selle õppekava üldõpingute moodulite kirjeldused ning lisana 6 põhiõpingute moodulite kirjeldused. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Jane Talvik (tel 735 4017; [email protected]), Sihtasutuse Innove (edaspidi SA Innove) õppekava ja metoodika agentuuri kutsehariduse õppekavade arenduskeskuse juht Ülle Nõmmiste (tel 735 0659; [email protected]), õigus- ja hanketeenuste keskuse jurist Meelis Maiste (tel 735 0540; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Tarkvaraarendaja eriala riikliku õppekava muutmise eelnõu töötas välja töörühm koosseisus: Helen Pärk, Toivo Pärnpuu, Heiki Tähis, Vadim Veeremaa (Tallinna Polütehnikum); Hannes Mets, Natella Mihhailova, Marika Arman (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus); Signe Vedler, Silver Püvi (Tartu Kutsehariduskeskus); Karin Ruul, Jane Talvik (Haridus- ja Teadusministeerium); Ülle Nõmmiste, Kaie Piiskop (SA Innove); Signe Ambre (Hariduse Infotehnoloogia SA). Samuti osalesid kutsutud eksperdid: Kaisa Liimets, Rene Henri Rand (Tallinna Polütehnikum); Kätlin Sass (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus); Kaire Mets, Anna Karutina, Kätlin Kask, Eliseta Talviste (Tartu Kutsehariduskeskus); Riina Soobik (Haridus- ja Teadusministeerium); Kristi Semidor (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit); Merle Varendi (Tallinna Tehnikakõrgkool); Ago Luberg (Tallinna Tehnikaülikool); Meelis Lehtmets (Iglu OÜ); Andrei Jeršov (Jiss OÜ); Priit Mattus (Develly OÜ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse muudetava määruse paragrahvi 1 lõikega 4, millega lisatakse info uue eriala kohta: Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma kuuluva tarkvaraarendaja eriala (inglise keeles software developer), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAP, kutsekeskharidusõppele. 1 Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse paragrahvi 2 lõike 3 teist lauset. Muudatuse sisuks on esitada viide lisale 5, milles nähakse ette tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse muudetava määruse paragrahvi 2 lõige 7, milles viidatakse tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulitele, mis on toodud määruse lisas 6. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määrust peatükiga 41, millega sätestatakse tarkvaraarendaja eriala õppekava üldosa. Määruse kohaselt on tarkvaraarendaja eriala õpingute kogumaht 240 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: põhiõpingud 162 arvestuspunkti (sh praktika vähemalt 42 arvestuspunkti), võtmepädevuste arendamist toetavad üldõpingud 66 arvestuspunkti ja valikõpingud 12 arvestuspunkti. Tarkvaraarendaja erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 15 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandardiga „Noorem tarkvaraarendaja, tase 4“ kehtestatud kompetentsid. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Tarkvararendaja eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekava moodulite õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 kehtestatakse muudetavale määrusele uued lisad (lisa 5 ja lisa 6), milles kehtestatakse „Tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite kirjeldused“ ja „Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused“. Eelnõu §-s 2 sätestatakse nõue viia kooli 4. taseme kutsekeskharidusõppe õppekavad uue määrusega vastavusse kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Elukestva õppe võtmepädevused on lõimitud eriala moodulitesse. IKT õppe kvaliteedi tõstmiseks on oluline kutseõppekavade arendus ning rakendusliku kõrghariduse ja bakalaureuseõppe tasemel edasiõppimine, sest ettevõtjate hinnangul on põhikoolijärgse kutsehariduse õpetamise sisu erinev ja tase ebaühtlane, IT oskuste õpetamine IKT ning sellega külgnevates õppekavades ei ole tööandja jaoks praeguses mahus ja tasemel piisavad. Samuti on vanusest tulenevalt puudulikud selle õppetaseme lõpetajate sotsiaalsed oskused ning vähesed analüüsioskused, iseseisvus ja laiema pildi tajumine, mis IKT valdkonnas töötamisel olulised. Näiteks hindavad tööandjad kutsehariduse omandanud töötajate juures muu hulgas kõige madalamalt otsustusvõimet ja erialaseid tööoskuseid, samuti on murekohtadeks noorte hoiakud ja sotsiaalne küpsus (M. Nestor & K. Nurmela 2013, lk 11-12). OSKA uuringuaruandes „Eesti tööturg täna ja homme“ (2017, lk 5) ja Eesti elukestva õpe strateegias 2020 (2014, lk 6-7) on samuti toodud välja, et aina enam tähtsustub teadmiste interdistsiplinaarsus – olulised on head erialased oskused koos üldoskustega, nagu keelteoskus, 2 analüütilise mõtlemise ja probleemilahendusoskus või meeskonnatöö oskus. Tähtsustuvad ka isiksusega seotud hoiakud ja võimed nagu avatus uuele, paindlikkus, loovus, ettevõtlikkus ja õpivõime. Selleks väljatöötatud uus tarkvaraarendaja õppekava sisaldab suuremas mahus erialaainete õpet ja lisaks on suurendatud võtmepädevuste alast üldharidusainete mahtu. Selleks, et õppekaval õppijatel oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga ligikaudu võrdväärses mahus matemaatikat, eesti keelt ja inglise keelt. Samas, võrreldes gümnaasiumiga, õpitakse oluliselt rohkem IT aineid: programmeerimist, veebi-, mobiili- ja pilverakenduste loomist ning saadakse teadmised tarkvara arendusmeetoditest, andmebaasisüsteemidest jne. Selle võrra vähem on õppekavas teisi gümnaasiumiastme õppeaineid. Õppima asudes saavad õppijad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT süsteemidest kui ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. Õpe toimub nii eesti kui ka vene keeles. Vene keeles õppima asumiseks on vajalik eesti keele oskus vähemalt B1 tasemel. Kaasajastatud riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, sest muudatuste tulemusel väljenduvad õppekavas selgemini tööturul nõutavad kompetentsid. See aitab suurendada nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja pädevusest ning loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks. Tarkvaraarendaja erialal on väga oluline osa praktikal, mille mahtu on samuti suurendatud, et omandada vajalikud kompetentsid. Valikõpingud laiendavad oluliselt õpilaste valikuid, võimaldab koolidel paindlikult reageerida tööturu muutustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandja vajadusi. Ühtlasi luuakse seekaudu õpilastele võimalused omandada nii vajalikud kompetentsid täiendava kvalifikatsiooni saamiseks, kui ka üldõpingute toetamiseks. Valikõpingud määratakse kindlaks kooli õppekavaga, mille hulgast saavad õpilased koostada meelepärase valiku. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad muudetud riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine 3 Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Archimedes, Sihtasutusele Innove ja Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja 4  LISA 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Tarkvaraarendaja eriala üldõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Eesti keel (eesti õppekeelega õpperühmadel) 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valdab eesti kirjakeelt, tunneb eri liiki tekste, oskab tekste analüüsida ja hinnanguid anda ning arendab selle kaudu kriitilist mõtlemist, kasutades argumenteerimisvõtteid ja seoste loomise oskust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda  väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele korrektselt kõnes ja kirjas; normide järgi; 2) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab  koostab ja vormistab nõutud teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirja- ja eri liiki tekste (sh sidumata tekste nagu stiilireegleid; tabel, graafik, diagramm) lugeda,  leiab nii seotud kui ka sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt analüüsida ja koostada; suulises esinemises või enda loodud tekstides; 3) hindab tekstides esitatud infot, teeb  koostab etteantud faktide põhjal või iseseisvalt andmeid kogudes tabeli või diagrammi; järeldusi ja loob uusi seoseid;  selgitab erinevate tekstide ülesehituse põhimõtteid ja oskab vajadusel neid ise grammatiliselt 4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; korrektselt koostada; argumenteerib veenvalt ja selgelt ning  avaldab ja põhjendab oma arvamust kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; kaitseb oma seisukohti suuliselt ja  kasutab argumenteerimise ja veenmise põhitõdesid oma teksti koostamisel; kirjalikult;  kasutab argumenteerimise ja veenmise põhitõdesid enda seisukohtade esitamisel. 5) tunneb tavalisemaid suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 6) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid; 7) on keeleteadlik, oskab analüüsida ja kriitiliselt hinnata keele muutumise tendentse; 8) mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide ning  ainevaldkonnaalaste teadmiste, olulisust töömaailmas üldiselt; 2 Keel ja kirjandus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loeb ja teab erinevaid autoreid, kirjandusliike ja -žanre, oskab loetud teoseid/tekste tõlgendada ja analüüsida ning suhestada oma kaasajaga teemakohaselt arutledes, neid kriitiliselt hinnates ja oma arvamust kujundades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loeb teabe- ja ilukirjandust, teab  nimetab nii eesti kui maailma kirjanduse põhilisi autoreid ja kirjandusvoolusid; tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning  tutvustab loetud kirjandusteose autorit ja selle sisu. Oskab autori ja teose aega suhestada eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja ühiskondlike oludega nii minevikus kui tänapäeval; peamisi kujundeid;  kirjeldab teose tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi; 2) teab nii eesti kui ka maailmakirjanduse  avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid;  arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma 3) oskab loetud teoseid ja tekste tõlgendada, elust; analüüsida ja suhestada oma kaasajaga;  selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid; 4) mõistab kirjandusteksti mitmeti  leiab, hindab kriitiliselt ja kasutab tekstide lugemiseks ja loomiseks eri laadi teabeallikaid; tõlgendatavust ning erinevate  põhjendab oma lugemiseelistusi ja -kogemusi, analüüsib loetud teksti kriitiliselt, oskab luua kultuurikontekstide tausta teose seoseid ühiskonnas toimuvaga; mõistmisel; 5) arutleb loetud, vaadatud või kuulatud  kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus; teksti põhjal teemakohaselt ja  selgitab erinevate kirjanduslike tekstide ülesehituse põhimõtteid ja oskab vajadusel neid ise põhjendatult; koostada; 6) analüüsib kriitiliselt erinevaid  arvestab ajaloolis-kultuurilisi sündmusi kirjanduslike voolude ja ideede kujundajatena, analüüsib kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab ja kirjeldab loetud tekstides kajastatud sündmusi; nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja  oskab loetud tekstides kajastatud sündmusi seostada tänapäevaste ühiskondlike ja kultuuriliste arutlusoskust ning loovust; oludega, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid; 7) koostab eri liiki tekste, kasutades  kujundab loetud tekstide põhjal oma arvamuse ja oskab seda põhjendada. alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates; 8) väärtustab kirjandust kui mõttemaailma arendajat ja väärtushinnangute ning maailmavaate kujundajat. 3 Vene keel (eesti õppekeelega õpperühmadel) 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui ka kirjas algtasemel keelekasutajana (tase A2). Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses  saab aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud talle oluliste nii kõnes kui kirjas algtasemel valdkondadega (näiteks info tema ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö); keelekasutajana;  saab aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust; 2) esitab ja kaitseb erinevates  saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest; mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides  oskab leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, oma seisukohti; tööpakkumised, brošüürid, menüüd, sõiduplaanid); 3) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma  saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest; võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust kogemusi seoses valitud erialaga; tuttavatel teemadel; 4) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks  oskab kaasa rääkida, ehkki ta ei oska veel ise vestlust juhtida; endale sobivaid võõrkeele õppimise  oskab teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks; strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast; võõrkeeleõpet elukestva õppega; 5) mõistab Eesti ja teiste rahvaste  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele; elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks; nendega võõrkeeles suhtlemisel;  hindab oma vene keele oskuse taset; 6) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  põhjendab vene keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega; kandideerimise rahvusvahelistest  eristab venekeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust; võimalustest;  tutvustab vene keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi; 7) koostab tööle asumiseks vajalikud  koostab vene keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi; võõrkeelsed taotlusdokumendid.  viib läbi vene keeles näidistööintervjuu. 4 Eesti keel teise keelena (vene õppekeelega rühmadele) 12 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt ja enesekindlalt hakkama saada. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb õpitavas eesti keeles  kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt; argisuhtluses nii kõnes kui kirjas  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes; iseseisva keelekasutajana, esitades ja  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B2 kaitstes erinevates mõttevahetustes tasemel);  /suhtlussituatsioonides oma seisukohti;  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast; 2) kirjeldab eesti keeles iseennast, oma  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele; võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks; kogemusi seoses valitud erialaga;  hindab oma eesti keele oskuse taset; 3) kasutab eesti keeleoskuse arendamiseks  põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega; endale sobivaid võõrkeele õppimise  eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust; strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes keeleõpet elukestva õppega; keskkondades; 4) mõistab Eesti elukeskkonda ja kultuuri  võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme; ning arvestab nendega suhtlemisel; 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga; kandideerimise võimalustest;  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta; 6) koostab tööle asumiseks vajalikud  kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles; eestikeelsed taotlusdokumendid.  tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;  koostab eesti keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi;  viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu. 5 Matemaatika 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse kujundada matemaatikapädevus, mis annab vahendid ja mõõdikud meid ümbritseva maailma uurimiseks ja kirjeldamiseks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab hulgateooria mõisteid ja vastavat  leiab hulkade ühendi, ühisosa ja antud hulga osahulga; sümboolikat ülesannete lahendamisel;  selgitab naturaalarvude hulga N, täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude hulga Q, irratsionaalarvude 2) kasutab erinevaid matemaatilisi mudeleid hulga I ja reaalarvude hulga R omadusi ja nende hulkade kuuluvusseoseid, märgib arvteljel reaaleluliste probleemide lahendamisel; reaalarvude piirkondi; 3) kasutab trigonomeetrilisi põhiseoseid  esitab arvu juure ratsionaalarvulise astendajaga astmena ja vastupidi; ülesannete lahendamisel;  sooritab tehteid astmete ning võrdsete juurijatega juurtega; 4) teisendab trigonomeetrilisi avaldisi,  teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi (kaks tehet ja sulud); kasutab neid matemaatiliste mudelite  näeb ja lahendab arvutuste ja teisenduste abil lahenduvaid reaalelulisi ja teaduslikke probleeme loomisel reaaleluliste probleemide (sh protsentülesanded); lahendamiseks;  tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi; 5) kasutab vektoriaalsete suuruste ja joone  selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi võrranditega seotud geomeetriliste ning lahendihulga mõistet; probleemide lahendamiseks sobivaid  selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; matemaatilisi mudeleid; 6) kirjeldab ja uurib juhuslikke ja statistilisi  lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid (kaks juurt) ning protsesse matemaatiliste mudelite abil nendeks taanduvaid võrrandeid;  kogudes, töödeldes ja tõlgendades saadud  lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid; tulemust (sh visualiseerides protsesse);  lahendab võrrandisüsteeme; 7) lahendab aritmeetilise ja geomeetrilise  tunneb ära õpitud võrrandite/võrrandisüsteemide abil lahenduvad reaalelulised/teaduslikud jada abil reaalelulisi probleeme, probleemid; tõlgendab, hindab kriitiliselt ja esitleb  leiab või koostab sobiva võrrandi/võrrandisüsteemi probleemi lahendamiseks; saadud tulemusi;  lahendab ainealase või reaalelulise probleemi võrrandite ja/või võrrandisüsteemide abil ning 8) mudeldab eksponentsiaalseid ja tõlgendab ja esitleb saadud tulemust; logaritmilisi reaalelulisi protsesse ning  selgitab võrratuse omadusi, võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet ning kirjeldab hindab kriitiliselt saadud tulemust; vastavaid lahendihulki arvteljel; 9) uurib funktsioone kasutades tuletist ja  selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; graafikute tarkvaralisi lahendusi;  lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme; 10) lahendab reaalelulisi  kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid ja täiendusnurga trigonomeetrilisi ekstreemumülesandeid luues vastava funktsioone; situatsiooni matemaatilise mudeli, lahendades seda matemaatiliselt,  leiab digivahendite abil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende tõlgendades ja esitledes saadud tulemusi, väärtuste järgi nurga suuruse; neid kriitiliselt hinnates;  lahendab täisnurkse kolmnurga; 11) kasutab määratud integraali erinevate  tunneb ära probleemid, mis on lahendatavad täisnurkse kolmnurga geomeetria abil, tõlgib need pindalade arvutamiseks; matemaatika keelde ning lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi; 12) kasutab analüütilise ruumigeomeetria  teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõdus olevaks nurgaks ja vastupidi; seoseid probleemülesannete lahendamisel;  arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala; 13) lahendab reaalelulisi probleeme  defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; tuletab ning teab siinuse, koosinuse ja mudeldades ruumigeomeetrias õpitud tangensi vahelisi seoseid; kujundite ja nende omadustega, tõlgendab  tuletab nurkade 0o, 30o, 45o, 60o, 90o, 180o, 270o, 360o siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed ja esitleb saadud tulemust; väärtused; rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja täispöördest suurema nurga valemeid; 14) kasutab matemaatilisi mudeleid reaalse  kasutab digivahendeid trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste ning nende väärtuste järgi nurga maailma seaduspärasuste ja tegelikkuse suuruse leidmisel; uurimiseks.  tuletab kahe nurga summa ja vahe valemid ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi valemid;  teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi valemikogu abil;  tõestab siinus- ja koosinusteoreemi, lahendab suvalise kolmnurga ning arvutab selle pindala;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad kolmnurga ja ringiga seoses õpituga, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori vaheline nurk;  liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka  koordinaatkujul;  leiab vektorite pikkuse, skalaarkorrutise ja keskpunkti koordinaadid ning rakendab neid kolmnurga lahendamisel (ka füüsikalise sisuga probleemides);  kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetria probleemide lahendamisel;  koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks, kontrollib tehtud arvutil;  määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja nurga sirgete vahel, kontrollib tehtut arvutil;  koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutil; leiab kahe joone lõikepunktid, kontrollib tehtut arvutil;  eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust; selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet ja omadusi;  selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;  selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust, arvutab reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;  selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust; kirjeldab binoom- ja normaaljaotust;  selgitab valimi ja üldkogumi mõisteid ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust; teab valimi koostamise põhimõtteid;  arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;  selgitab valimist hinnatud arvkarakteristiku usalduspiirkonna mõistet, leiab jaotusfunktsiooni abil üldkogumi keskväärtuse usalduspiirkonna;  koostab IKT vahendite abil tabeleid ja graafikuid andmete ja jaotuse visualiseerimiseks;  visualiseerib IKT vahendite abil kahe juhusliku suuruse hajuvusdiagrammi kirjeldab sõltuvuse tugevust korrelatsioonikordaja abil;  püstitab uurimisküsimuse, kogub vajaliku andmestiku, analüüsib seda statistiliste vahenditega IKT abil ja hindab võimalikke statistiliste otsustustega seotud vigu;  selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid;  kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab neid nii paberil kui ka arvutil;  leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna nii algebraliselt kui ka arvutil; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu ja analüüsib arvutipõhiselt nende graafikute sümmeetria omadusi;  kirjeldab funktsiooni y = f (x) graafiku seost funktsioonide y = f (x) + a, y = f (x + a), y = f (ax), y = a f (x) graafikutega, visualiseerib vastavaid seoseid arvutil konkreetsete näidetega;  selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada mõistet;  selgitab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme valemeid ning tuletab nende jadade ja hääbuva geomeetrilise jada esimese n liikme summa valemid;  selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis lahenduvad aritmeetilise ja geomeetrilise jada abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;  lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi;  kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = ex omadusi;  selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;  kirjeldab logaritm-funktsiooni ja selle omadusi;  oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni;  joonestab paberil ja tarkvaraliste lahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi;  lahendab lihtsamaid eksponent- ja ogaritmvõrrandeid ning -võrratusi (loga f(x) suurem/väiksem kui loga g(x));  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi;  joonestab nii paberil kui ka tarkvaraliste lahenduste abil siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikutelt nende funktsioonide omadusi;  leiab algebraliselt lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite üldlahendid ja erilahendid etteantud piirkonnas, lahendab lihtsamaid trigonomeetrilisi võrratusi toetudes vastava funktsiooni tarkvaraliste lahenduste abil joonestatud graafikule;  selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist tähendust;  esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu;  rakendab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja, leiab funktsiooni esimese ja teise tuletise ning liitfunktsiooni tuletise kasutades etteantud tuletiste tabelit;  koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi etteantud kohal, kontrollib saadut tarkvaraliste  lahenduste abil;  selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;  leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil;  uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni leitud omaduste põhjal selle graafiku, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil;  leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad õpitud funktsioonide kui mudelite uurimise abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab algfunktsiooni mõistet ning leiab lihtsamate funktsioonide määramata integraale põhiintegraalide tabeli ja integraali omaduste järgi;  selgitab kõvertrapetsi mõistet ning rakendab Newtoni-Leibnizi valemit määratud integraali leides;  arvutab määratud integraali abil kõvertrapetsi pindala, mitmest osast koosneva pinnatüki ja kahe kõveraga piiratud pinnatüki pindala ning lihtsama pöördkeha ruumala;  selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid joonisel; uurib IKT vahendite abil geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;  lahendab planimeetria arvutusülesandeid ja lihtsamaid tõestusülesandeid;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad tasandigeomeetrias õpitud kujundite omadustega, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  kirjeldab ja määrab punkti asukoha ruumis koordinaatide abil;  selgitab ja rakendab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;  kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid;  arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga;  määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab nurga nende vahel stereomeetria ülesannetes;  tunneb ära ainealased ja -välised probleemid, mis on lahendatavad analüütilises ruumigeomeetrias õpitud võrrandite ja seoste abil, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  omab süsteemse ettekujutuse hulktahukate ja pöördkehade liikidest, tuletab nende pindala ja ruumala arvutamise valemeid;  kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid  tasandiga;  arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;  tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on mudeldatavad ruumigeomeetrias õpitud kujunditega ja nende omadustega, tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi;  selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;  tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;  kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;  lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;  märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatika mudelitega kirjeldatavaid seaduspärasusi ja seoseid;  koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;  kasutab IKT vahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades. 6 Inglise keel 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb inglise keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana ning on valmis sooritama inglise keele riigieksamit. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab algteadmisi grammatika vallas;  teab õpitud teemade grammatikareegleid ning oskab neid vastavalt olukorrale kasutada; 2) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses  koostab nõuetele vastava rühmaesitluse konkreetse grammatika teema kohta ning esitab seda; nii kõnes kui kirjas iseseisva  tutvustab inglise keeles iseennast / sõpra; oma senist elu ja õpinguid, töökogemusi, võimeid, keelekasutajana; huvisid; 3) arvestab inglise keelt kõnelejate  leiab iseseisvalt võõrkeelset informatsiooni tema poolt valitud sihtkoha / kultuuriobjekti kohta kultuurinorme ja -tavasid; Eestis; 4) esitab ja kaitseb erinevates  kirjeldab ja tutvustab varasemate teadmiste ja täiendavate iseseisvalt leitud lisamaterjalide alusel mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides inglisekeelse riigi elukeskkonda, kultuuritraditsioone, vaatamisväärsusi, tuntud inimesi jne; oma seisukohti;  oskab võrrelda omavahel inglise keelt kõnelevaid maid ja Eestit; 5) mõistab teiste rahvaste elukeskkonda ja  saab aru kõneleja kõnest, kelle emakeel ei ole inglise keel; kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles  eristab võõrkeeles kehaosi ning enim levinud haigusi; suhtlemisel;  analüüsib oma eluviisi (tervislik, mitte tervislik jne) ja terviseprobleemide ennetamist; 6) kirjeldab võõrkeeles iseennast ja end ümbritsevat keskkonda;  mõistab lihtsamaid võõrkeelseid keskkonnakaitsealaseid tekste ja toob näiteid keskkonna 7) vaatab ingliskeelseid filme ja telesaateid, erinevatest probleemidest; loeb ingliskeelset ajakirjandust;  arutleb keskkonnaprobleemide ning nende lahendusvõimaluste üle; 8) kasutab võõrkeele oskuse arendamiseks  hindab oma võõrkeeleoskuse taset ja põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust;  endale sobivaid võõrkeele õppimise  loetleb võõrkeeles olulisi leiutisi ja põhjendab nende tähtsust inimkonna jaoks; strateegiaid ja teabeallikaid, seostab  leiab sihtkeeles Internetist informatsiooni ühest kaasaegsest leiutisest ja tutvustab seda grupile; võõrkeeleõpet elukestva õppega;  tunneb ja valib sobiva elektroonse sõnastiku /keeleõppekeskkonna tundmatu sõnavara õppimiseks 9) teab, mis mõju on tehnoloogial inimese ning hindab selle usaldusväärsust; elule;  kirjeldab ja võrdleb erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, toob välja nende eelised, puudused ja 10) teab ja oskab ennetada sotsiaalmeediaga ohud; kaasnevaid ohte;  analüüsib võõrkeeles ennast, toob välja oma nõrkused ja tugevused ning võimalused 11) on teadlik edasiõppimise ja tööturul edasiõppimiseks; kandideerimise rahvusvahelistest  mõistab elukestva õppe osatähtsust suhtlemisalase ja erialase võõrkeeleoskuse arendamiseks ning võimalustest; koostab tööle asumiseks hindab oma võõrkeeleoskuse taset; vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid;  tõlgendab töökuulutusi ning kirjutab inglise keeles töökohale / praktikakohale kandideerimise 12) on võimeline osalema rahvusvahelises avalduse, CV ja motivatsioonikirja, arvestades sihtmaa ja töö eripärasid; projektis või rahvusvahelisel  kirjeldab ja analüüsib võõrkeeles lühidalt oma tööpraktikat; kutsevõistlusel või kasutama inglise keelt  oskab kirjutada esseed ja analüüsi; rahvusvahelises töökeskkonnas praktikal; 13) on võimeline võõrkeele alaseks  vormistab ametlikke ja poolametlikke kirju; enesetäiendamiseks, et arendada  oskab hinnata enda ja kaaslaste keelelist korrektsust; iseseisvalt edasi omandatud keeleoskust,  teeb järeldusi kuuldu kohta inglise keeles B2 tasemel; et püsida konkurentsivõimelisena nii  leiab vajalikku teavet kuulamise kaudu B2 tasemel; õppimises kui tööturul;  mõistab ingliskeelset teksti B2 tasemel ning oskab sellest leida vajalikku infot ja teha järeldusi; 14) loeb ingliskeelset kirjandust ja  tunneb laia sõnavara ning oskab moodustada sõnu; trükimeediat, loob erinevatel teemadel  oskab püsida sujuvas ingliskeelses vestluses; sidusa ja loogilise teksti, suhtleb inglise  oskab pidada ingliskeelset monoloogi. keelt emakeelena kõnelejaga spontaanselt ja ladusalt. 7 Loodusained 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Seos riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõtestab ja kasutab loodusainetes  kirjeldab abiootiliste tegurite toimet, organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid omandatud teadmisi keskkonnas aineringeid; toimuvate nähtuste selgitamisel;  iseloomustab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga; 2) leiab iseseisvalt usaldusväärset  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid; loodusteaduslikku informatsiooni ja  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme; kasutab seda erinevate ülesannete  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme; lahendamisel;  kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme; 3) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid  leiab ja kasutab erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest probleemide lahendamisel; reaalsete objektide kirjeldamisel;  nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning 4) mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust; mõju looduskeskkonnale ja inimesele,  kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest; saab aru ümbritseva keskkonna mõjust  kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu inimese tervisele. tagamiseks;  kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust;  kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel;  kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimesele ja keskkonnale;  võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi, teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt;  kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid;  kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus ja eluta looduse tunnuseid;  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme;  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme;  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid;  kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid;  kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid;  iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi;  kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi;  koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid;  kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme;  kirjeldab organismide ehitust (eristab rakutüüpe), aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut;  iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi;  selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid;  selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi;  kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast. 8 Sotsiaalained 7 EKAP  Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik. Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest toetavad tervikliku ja terviseteadliku rollidest ja kohustusest ühiskonna; inimese kujunemist;  analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus; 2) saab aru esinevatest nähtustest,  nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ennetamise võimalusi; ning nende seostest ja vastastikusest  tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab mõjust; treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi; 3) mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning  selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust; demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust  määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo aktsepteerides erinevusi; konteksti; 4) hindab üldinimlikke väärtusi, nagu  selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi; ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne,  toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste õiglus, isamaalisus ning lugupidamine omavaheliste seoste kohta; enda, teiste ja keskkonna vastu.  arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel;  tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike;  selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna;  kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid;  selgitab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel;  nimetab Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonide NATO, EL ja ÜRO vastastikused õigused ja kohustused;  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse;  analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri;  kasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja  rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti;  kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust;  kirjeldab Eesti riigikaitse laiapindset käsitlust;  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust;  oskab hinnata enamlevinud ohte teda ümbritsevas keskkonnas, teab, kuidas nendeks valmistuda ning oskab ohu korral õigesti käituda (sh leida infot ja käitumisjuhiseid kriisiolukorras tegutsemiseks ning abistada abivajajaid end ohtu seadmata);  nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi. 9 Kunstiained 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab näidete alusel kunstiliike ja  võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid; muusikažanreid;  määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel; 2) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja  uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta; muusika olulisi teoseid ning seostab neid  tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid; ajalooga;  koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud 3) analüüsib oma suhet kultuuriga ja teosed ja nende autorid „suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste loomingulisust läbi vahetu kogemuse; autoritega ning esitleb seda; 4) kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi; tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma 5) väljendab ennast läbi loomingulise valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale; tegevuse.  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi;  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale.  LISA 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………..a. määrusega nr ……….. Tarkvaraarendaja eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab oma vastutust teadlike  analüüsib juhendamisel enda isiksust ning kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi; otsuste langetamisel elukestvas  kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest; karjääriplaneerimise protsessis  koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe kuu eelarve; 2) mõistab majanduse olemust ja  selgitab juhendi alusel nõudmise ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust; majanduskeskkonna toimimist  loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse; 3) mõtestab oma rolli  täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni; ettevõtluskeskkonnas  leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta; töökeskkonnas toimimisel  kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik; 5) käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis lähtudes õpitavast valdkonnast;  võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana;  kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid;  tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda;  kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele;  kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani;  loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel;  tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;  tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi  seoses tööõnnetusega;  kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;  leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni;  leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta;  nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi;  kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust;  arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist;  kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;  kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava;  selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid;  kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid;  kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;  loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid;  lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindus-situatsioone. 2 IT valdkonna alusteadmised 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised IT-valdkonna rakendustarkvarast, arvutivõrkudest, riistvarast ja operatsioonisüsteemidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab tavakasutaja tasemel  eristab süsteemi- ja rakendustarkvarasid ning kirjeldab vastavalt nõuetele nende kasutusvaldkondasid; enamlevinud rakendustarkvara;  otsib tööks vajalikku informatsiooni erialastest infokanalitest; 2) hindab riistvara komplekti  kasutab nutikalt kontoritöö tarkvara ja veebivahendeid oma tegevuste ja tulemuste dokumenteerimisel ja vastavust tarkvara nõudmistele; esitlemisel; 3) määratleb nõuded riistvarale ja  seadistab arvutis rakenduse loomiseks ja majutamiseks arenduskeskkonna; arvutivõrgule tarkvaralahenduse  kirjeldab majutuskeskkonnale vajalikud nõuded sh arvuti võimsus, mälu, tarve, võrguühenduste hulk ja kasutamiseks; parameetrid; 4) tunneb operatsioonisüsteemide  kirjeldab operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitab operatsioonisüsteemide sarnasusi ja tööpõhimõtteid, liike ja põhilisi erinevusi; põlvkondi;  nimetab ja selgitab operatsioonisüsteemi põhiteenuseid; 5) kasutab korrektset  tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni interneti- ja kirjandusallikate abil; operatsioonisüsteemide alast  dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi; õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat;  kirjeldab arvutivõrgu toimimise ja andmeedastuse aluspõhimõtteid;  koostab vastavalt rakendusele arvuti riistvarale ja arvutivõrgule esitatavate nõuete loetelu; 6) mõistab lihtsamate arvutivõrgu  kirjeldab enamlevinud taristuteenuste parameetreid, kasutades etteantud tüüpsituatsioone; seadmete kasutusvaldkondi;  seadistab lihtsamatel juhtudel enamlevinud rakendusservereid erinevatel platvormidel; 7) tunneb enamlevinud  seadistab klientrakendusi vastavalt etteantud nõuetele. taristuteenuste põhilisi parameetreid ja seadistab rakendusi erinevates operatsioonisüsteemides. 3 Programmeerimise alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab programmeerimise põhiolemust, tunneb üldist programmeerimisterminoloogiat ning oskab kasutada peamisi tarkvaraarenduse vahendeid ja luua lihtsamaid rakendusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab matemaatika ja loogika  selgitab positsiooniliste arvusüsteemide olemust ja konverteerib arve ühest positsioonilisest arvusüsteemist põhiseoseid programmeerimise teise; ülesannete lahendamisel;  kasutab lause- ja predikaatarvutust ning seostab neid programmeerimisega; 2) tunneb erinevaid andmetüüpe ja  selgitab funktsioonide kasutamise põhimõtted; andmestruktuure;  kirjeldab andmetüüpide ja andmestruktuuride kasutusjuhte; 3) loob lihtsamaid rakendusi  valib muutuja kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi; kasutades arendusvahendeid  koostab ja realiseerib olulisemaid algoritme vähemalt ühes peavoolu programmeerimiskeeles; (IDE);  kasutab efektiivselt programmeerimiskeelele ja -platvormile vastavat integreeritud arenduskeskkonda ja 4) tunneb objektorienteeritud silurit tarkvara loomisel; programmeerimise põhimõtteid ja  selgitab objektorienteeritud programmeerimise (OOP) põhimõtteid ja põhimõisteid; -mõisteid; 5) järgib programmeerimisel vastava  loob lihtsamaid rakendusi (mõnes) enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud lähenemist; programmeerimiskeele parimaid praktikaid;  järgib meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid; 6) kasutab versioonihaldussüsteemi  kasutab tulemuslikult hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projektis; lähtekoodi hoiustamisel ja  dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks; ristkasutamisel;  dokumenteerib loodavaid rakendusi keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektselt; 7) dokumenteerib enda ja oma  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet kasutades vajalikul määral meeskonna tööd, lähtudes korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat. üldistest parimatest praktikatest ja programmeerimiskeskkonna võimalustest; 8) kasutab korrektselt õppe- ja ingliskeelset programmeerimise terminoloogiat. 4 Tarkvara arendusmeetodid 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet tarkvara arendusprotsessist ja tarkvaraarenduses kasutatavatest sh agiilsetest metoodikatest ning tunneb vastavat terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab tarkvara  selgitab ja kirjeldab tarkvaraarenduse eesmärke; arendusprotsessi olemust ja  eristab tarkvara arendusmetoodikaid; mudeleid;  kirjeldab iseseisvalt erinevate metoodikate (agiilsed- ja monumentaalmetoodikad) põhjal 2) kirjeldab tarkvara tarkvaraprojektide läbiviimist; arendusprotsessi põhietappe ja  koostab lähteülesande ja nõuded tarkvara loomiseks; arendusmetoodikaid;  kasutab tarkvara arendusprotsessis läbivalt valitud metoodikat; 3) visualiseerib tarkvaraarenduse  selgitab tarkvara arendusprotsessi olemust ja nimetab põhietappe; seotud protsesse, struktuure ja  kirjeldab iseseisvalt erinevate metoodikate (agiilsed ja monumentaalmetoodikad) põhjal tarkvaraprojektide muid osiseid, kasutades läbiviimist; sobivaid vahendeid (sh vastavat  teostab mini tarkvaraarenduse projekti meeskonnatööna; rakendustarkvara); 4) kirjeldab projektijuhtimise  valib sobiva rakenduse arhitektuuri tulenevalt lähteülesande kirjeldusest ja nõuetest; põhimõtteid ja mõistab  selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet, kasutades vajalikul määral tarkvaraprojekti eripärasid; korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; 5) selgitab erinevate rakenduste  kirjeldab inkremetaalset ja iteratiivset tarkvaraarendust; arhitektuuride ja tüüpide  kirjeldab agiilsete tarkvaraarendusmetoodikate erinevusi, võrreldes fundamentaalmetoodikatega; eripärasid;  järgib meeskonnatöös agiilse tarkvaraarenduse põhimõtteid; 6) järgib ja kasutab agiilse  teostab meeskonnatööna tarkvaraarendusprojekti kasutades agiilse tarkvaraarenduse metoodikat; tarkvaraarenduse põhimõtteid ja  kasutab suhtlemisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega seotud terminoloogiat; väärtuseid vastavalt etteantud  dokumenteerib projekti ja esitleb projekti meeskonnatööna. metoodikale; 7) kasutab tarkvara arendusprotsessis korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat. 5 Andmebaasisüsteemid 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob lihtsa relatsioonilise andmebaasi lähtuvalt ülesande püstitusest ning oskab kasutada vastavaid päringukeeli andmete lisamiseks, muutmiseks ja leidmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab andmebaaside mõistet ja  kirjeldab erinevaid andmebaaside tehnoloogiaid; kohta erineva struktuuriga  selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi; infosüsteemides ja tunneb  selgitab andmebaaside olemust ja kohta erineva struktuuriga infosüsteemides; erinevate andmebaasimootorite ja  selgitab erinevusi relatsiooniliste ja mitterelatsiooniliste andmebaaside vahel ja millal midagi kasutatakse; –tehnoloogiate erinevusi;  kirjeldab erinevaid andmestruktuure; 2) valib sobiva andmetüübi, loob  valib andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi; andmebaasi andmetabeleid ja  põhjendab andmete kirjeldamiseks sobivaima andmetüübi valikut; teeb nendes vajadusel muudatusi  loob ja normaliseerib andmetabelid lähtudes kliendi vajadustest; lähtuvalt parimatest praktikatest (sh normaliseerimine,  loob andmebaasi töö optimeerimiseks indeksid, võtmed ja piirangud; indekseerimine);  kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust; 3) kasutab päringukeelt (sh  kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja matemaatika- ja loogika tehteid kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid); ning funktsioone) andmete  sorteerib ja väljastab etteantud tingimustel andmed; sisestamiseks, muutmiseks,  teostab keerukaid päringuid ühest ja mitmest tabelist. väljastamiseks ja andmebaasi  kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone); struktuuri muutmiseks ning  lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile õigusi; kasutajate halduseks;  loob andmebaasi ühe reaalse rakenduse (statistika rakendus, reaalajarakendus) rakenduse andmete 4) järgib andmebaasi turvalisuse (sh hoidmiseks ja uuendamiseks; terviklikkus ja ligipääsuõigused)  kirjeldab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid; tagamise põhimõtteid ja parimaid  kasutab andmebaasi projekteerimiseks (disainiks) visualiseerimise vahendeid; praktikaid;  kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid; 5) rakendab andmebaase statistiliste  koostab süsteemi andmemudeli kasutades UML keelt; ja reaalseid protsesse  koostab skeemi abil relatsioonilise andmemudeli olemi seose (ER); iseloomustavate andmete  kasutab andmebaasi tabelite loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kogumiseks, talletamiseks ja kasutajate õiguste määramiseks SQL keele võimalusi (sh trigerid); töötlemiseks;  rakendab erinevaid klient/server andmebaaside haldusega seonduvaid protseduure; 6) teostab andmebaasiserveri  viib läbi erinevaid andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi. haldustegevusi, kasutades nii käsurida kui graafilist kasutajaliidest; 7) kasutab õppe- ja ingliskeelset andmebaaside terminoloogiat.  6 Veebirakenduste loomine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob ning selgitab turvalisuse nõuetele vastavaid asünkroonsete osadega veebirakendusi kasutades mõnda veebiraamistikku ning vajalikul määral korrektset inglise keelt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab veebirakenduses  kasutab HTML, XML, CSS, JSON jt märgendikeeli veebilehtede koostamiseks; märgendikeeli ja stiililehti ning  arvestab rakenduse disainimisel parimate praktikatega (ligipääsetavus puuetega inimestele, turvalisus oskab nende abil kujundada OWASP, peamised disainireeglid); soovitud väljundi, mis vastab  kasutab Javascripti veebilehe skripti loomiseks; W3C standarditele ja parimatele  loob lihtsama veebirakenduse, kasutades AJAX põhimõtet; praktikatele;  kasutab Javascripti enamlevinud raamistikke keerukamate lahenduste loomisel; 2) kasutab enamlevinud JavaScript'i  kasutab korrektselt kokkulepitud koodistandardit; teeke ja levinud raamistikke  tagab veebirakenduste dünaamiliselt genereeritavate lehe osiste kuvamise ja eeltäidetavatel veebivormidel asünkroonsete veebirakenduste ja vajalike andmete (nt aadresside automaatkontrolli ja valideerimise, valik-menüüde eeltäitmine jne); nende osade loomiseks;  annab muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt mõistetavad ning koodistandardile 3) kasutab serveripoolseid vastavad ingliskeelsed nimetused; tehnoloogiaid veebirakenduse loomiseks;  loob lihtsama veebirakenduse LAMP platvormil; 4) mõistab veebirakenduste  kasutab mõnda enamlevinud raamistikku serveripoolse rakenduse loomiseks; turvalisuse olulisust ning põhilisi  loob lihtsama JVM-põhise või .NET-põhise veebirakenduse ning käivitab selle rakenduskonteineris (Jetty, ründevektoreid. Tomcat vms);  arvestab oma veebirakenduse loomisel turvalisuse nõudeid tagades, et loodud rakendus on kaitstud OWASP TOP10-s kirjeldatud ründevektorite vastu;  arvestab rakenduse disainimisel käideldavuse nõuetega. 7 Tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab enda loodud rakenduse vajalikul määral testida. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab testimise põhimõtteid  kirjeldab erinevaid testitüüpe; lähtudes testimise standarditest;  selgitab testimise olulisust tarkvaraarendusprotsessis ja testimise liike; 2) koostab süsteemi testimisplaani;  nimetab testimisstandardeid ja nende kasutusvaldkondi lähtudes etteantud lähteülesandest; 3) tagab rakenduse või teenuse  kasutab mooduli testimisel vähemalt 2 erinevat testimismeetodit; toimimise vastavuse nõuetele,  kasutab vähemalt 2 erinevat testivahendit (testimise tarkvara); kasutades sobivusel  koostab teststsenaariumid nõuetele vastavuse kontrolliks (tulenevalt kirjeldatud kasutusjuhtudest) ja automaattestimist; rakendab neid; 4) kasutab UI testide loomise  testib automaattestidega enda ja teiste koostatud rakendusi;  raamistikke;  valib kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi; 5) dokumenteerib testi tulemused  loob automatiseeritud UI teste; lähtudes dokumenteerimise  dokumenteerib testimise tulemused, kasutades korrektset testimisalast terminoloogiat. standarditest. 8 Programmeerimine II 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb objektorienteeritud programmeerimist, suudab luua keerukamaid rakendusi ja rakendada nende loomisel programmeerimismustreid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab objektorienteeritud  loob klassid, neile meetodid ja omadused lähtudes parimatest praktikatest; programmeerimise (OOP)  kasutab andmeolemitele vastavaid loogilisi olemeid rakenduste koostamisel; põhimõtteid ja –mõisteid; tunneb  kasutab kapseldamist klasside ja objektide loomisel (sh sisemised, privaatsed, avalikud meetodid ja enamlevinud omadused); programmeerimismustreid;  rakendab staatiliste, dünaamiliste ja laiendatud meetodite omaduste erinevusi parimate praktikate kohaselt; 2) kasutab rakenduste koostamisel  kasutab päriluse põhimõtet (muuhulgas suudab kasutada liidese meetodeid) klasside ja objektide loomisel; matemaatika- ja  valib vastavalt lähteülesandele sobiva programmeerimismustri ja kasutab seda praktiliste ülesannete loogikafunktsioone; lahendamisel; 3) kasutab parimate praktikate  selgitab ORMi olemust; kohaselt ORM (Object-  kasutab mõnda enamlevinud ORMi vahendit vastavalt OOP kursuses õpitud programmeerimiskeelele; Relational Mapping) vahendeid; 4) mõistab ühiktestide olemust ning  loob ja kasutab mock-klasse ühiktesti skoobist väljapoole jäävate osade testimiseks; nende kasutamisvõimalusi;  osaleb meeskonnatöö planeerimises ja sobiva arendusmetoodika valikul projekti teostamiseks; 5) kasutab testides mock-klasse;  kasutab läbivalt sama testimisloogikat, dokumenteerimis-, nime- ja koodistandardeid; 6) kasutab korrektselt kokkulepitud  majutab lähtekoodi versioonihaldustarkvarasse; koodistandardit;  valib otstarbeka raamistiku rakenduse efektiivseks loomiseks vastavalt rakenduse tüübile ja kasutuse 7) loob suurema keerukusastmega eesmärgile; rakendusi, kasutades ka  testib loodud rakendust vastavalt testplaanile ja lähteülesandele; matemaatiliselt ja loogiliselt  esitleb valminud projekti tulemust põhjendades tehtud valikuid; keerukamaid algoritme ja  esitab nõuetekohaselt vormistatud projektidokumentatsiooni kokkulepitud mahus ja vormis; rakenduse osiseid;  reflekteerib meeskonnatööd ja analüüsib enda toimetulekut projektis. 8) dokumenteerib loodud rakendused inglise keeles. 9 Hajusrakenduste alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob hajusa arhitektuuriga rakendusi ning teostab andmete ülekandeid erinevate andmeallikate vahel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob hajusa arhitektuuriga  kirjeldab hajusrakenduste olemust ja kasutusvaldkondi; rakendusi ja olemasolevatele  kasutab üldlevinud andmevahetusformaate (nt XML, JSON) andmete ülekandmiseks ühest süsteemist teenustele klientrakendusi; teise; 2) loob veebiteenuseid, kasutades  selgitab hajusrakenduste kasutamise mõju töökoormuse jagamise võimalikkusele, sünkroonseid ja asünkroonseid kommunikatsioonikanalitele esitatavatele nõuetele, kooskõla tagamisele ja käideldavusele; andmete ülekandmise võimalusi,  liidestab rakendused ja andmeallikad, kasutades sobivat andmeformaati ja märgendikeelt; valides neist sobivaima  loob ja paigaldab veebiteenuseid, kasutades nii olekuga kui olekuta tehnoloogiaid (nt SOAP, WEBAPI, lähteülesande lahendamiseks; REST); 3) realiseerib mõistlikud meetodid  kasutab süsteemide vahelist sünkroonset ja asünkroonset andmete ülekandmist; kasutajate tuvastamiseks ja  selgitab, milleks on vajalik andmete puhverdamine (caching) ja liiasusega hoiustamine, lähtudes veebiteenuste turvalisuse käideldavuse tagamise põhimõttest; tagamiseks sh terviklikkus ja  kasutab enamlevinud raamistikke ja rakendusservereid veebiteenuste realiseerimiseks; käideldavus;  loob võimaluse veebiteenuse kasutajate ja rakenduste autentimiseks ja autoriseerimiseks lähtudes 4) dokumenteerib loodavad ja parimatest praktikatest; olemasolevad liidesed (liidestatud süsteemid,  tagab andmete tervikluse kontrolliks vajalike meetodite olemasolu; integratsioonipunktid,  kasutab veebiteenuse majutamisel publitseerimise, kasutades üldlevinud praktikaid ja turvanõudeid; integratsioonimeetodid,  valib veebiteenusele sobiva arhitektuuri, lähtudes käideldavuse nõuetest; turvalisuse reeglid).  dokumenteerib hajusrakenduse komponendid ja nendevahelised liidestused õppe- ja inglise keeles. 10 IT juhtimine ja rakendamine organisatsioonides 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane orienteerub kaasaegses infoühiskonnas oma erialal töötamiseks vajalikul määral ning tuleb toime organisatsiooni ja projektimeeskonna liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 5) mõistab infotehnoloogia mõju ja  teab teenusetaseme mittevastavuse toimet organisatsiooni tegevuse tulemustele; rolli ettevõtte juhtimises ning  seostab IT protsesse äriprotsessidega, lähtudes peamistest IT- valitsemisraamistikest (nt COBIT, CMM, infoühiskonnas; orienteerub IT- TOGAF, Balanced Scorecard); alases õiguskeskkonnas;  rakendab iseseisvalt sobivaid õigusakte vastavate erialaste probleemide lahendamisel; 6) mõistab teenuste osutamise  teab peamisi autorikaitse lepingutüüpe; (Appace litsents, CC litsents, MIT litsents, GPL litsents); taristu ülesehitust ja toimimist;  selgitab GDPR-i mõju andmete töötlemisele ja käitlemisele; 7) eristab peamisi IT-taristu  loetleb peamised teenuse kvaliteedi parameetrid; haldamise ja auditeerimise  selgitab teenustasemelepingu eesmärke, osapooli ja parameetreid ja kuidas neid mõõdetakse; standardeid ning raamistikke;  selgitab teenusetaseme mittevastavuse mõju organisatsiooni tegevuse tulemustele; 8) kasutab rakenduste loomisel ja  selgitab peamiste IT-taristu haldamise ja auditeerimisega seotud standardite ning raamistike põhimõtteid ja oma igapäevases tegevuses erisusi; küberturbe parimaid praktikaid; 9) järgib oma töös klienditeeninduse  määratleb töödeldavate ja käideldavate andmete turvakategooriad kolmes vaates, lähtudes etalonturbe  ja meeskonnatöö parimaid raamistikust ISKE; praktikaid.  annab soovituse sobivate turvatehnoloogiate ja vahendite rakendamiseks;  osaleb aktiivselt organisatsiooni infoturbe alastes aruteludes;  järgib IT-valdkonna teenindussituatsioonides klienditeeninduse parimaid praktikaid;  eristab erinevaid klienditüüpe ja valib nendega sobiva suhtlemisstiili;  osaleb meeskonnatöös mõistes meeskonnaliikmete rolle ja tähtsust meeskonna kujunemisel, tegutsemisel, tulemuste saavutamisel. 11 Kasutajaliidese disain 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob kasutajaliidese kujunduse kasutades disainimusterid ja värvimudeleid ning -skeeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib kasutajakogemust,  selgitab kasutajakogemuse analüüsimise põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; kasutades selleks sobivaid  määratleb kasutajaintervjuu eesmärgi; meetodeid;  määratleb sihtrühma, lähtudes lähteülesandest; 2) katsetab erinevaid lahendusi,  koostab kasutuslood, lähtudes lähteülesandest; lähtudes A/B testimise  valideerib kasutuslood ja vajadusel kohandab need vastavalt kasutajatelt saadud sisendile; põhimõtetest;  planeerib veebilehe eesmärgid ja konkureerivad kasutuslood; 3) kujundab kasutajaliidese  leiab fookusgrupi abil parima võimaliku kasutusloo; visuaalse väljundi lähteülesande  loob kasutajaliidese struktuurikavandi (mock-up) lähtudes lähteülesandest; kohaselt.  testib kasutajaliidese funktsionaalsust lähtudes lähteülesandest;  planeerib navigeerimise, lähtudes optimaalse rakenduse kasutusmugavusest;  kujundab kasutajaliidese, lähtudes disainitrendidest, seadmete ja operatsioonisüsteemi eripärast;  testib kasutajamugavust kasutades kasutusmugavuse testimise vahendeid;  viib sisse parendused, lähtudes testimise tulemustest;  arvestab kasutajaliidese kujundamisel WCAG-2.0 standardit;  dokumenteerib kasutajaliidese teostuse, kasutades korrektset erialast terminoloogiat eesti ja inglise keeles. 12 Mobiilirakendused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab enamlevinud programmeerimisvahendeid mobiilirakenduste loomiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb mobiilirakenduse loomise  kirjeldab mobiilirakenduse loomise erinevaid etappe ja arvestab nendega mobiilirakenduse loomiseks loogikat ja võimalikke tasuta tegevuskava loomisel; arendusvahendeid;  kirjeldab rühmatööna mobiilirakenduse loomiseks ideed ja tegevuskava; 2) arendab rühmatööna lihtsamaid  valib arenduskeskkonna lähtudes võimalustest; rakendusi mõnele konkreetsele  tutvub arenduskeskkonna võimalustega;  platvormile, kasutades selleks  loob rakenduse ja testib seda ning viib sisse vajadusel parandused; arendusplatvormile sobivaid  testib kasutajamugavust ning loob disaini arvestades enamlevinud disainimustreid; arendusvahendeid;  viimistleb rakenduse ja laadib selle ülesse rakenduste keskkonda. 3) loob rühmatööna kasutajaliidese, mis on mobiilseadmetel hästi kasutatav ja järgivad parimaid tavasid ning enimlevinud disainimustreid. 13 Pilverakendused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet pilverakenduste liikidest, seotud tehnoloogiatest ning suurematest teenusepakkujatest; õppija loob ning teostab rühmatööna erinevaid pilverakendusi ning pilveteenustes majutatud teenuseid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb peamiste pilveteenuste  koostab meeskonnatööna esitluse pilveteenustest (pilveteenus taristu teenusena (IaaS), platvorm teenusena liike, nende olemuslike erinevusi (PaaS) ning tarkvara teenustest (SaaS) ja toob erinevaid näiteid (nt Amazoni, Google jne) platvormidest; ning mõjusid rakenduste ja  loetleb vähemalt kahe erineva teenusepakkuja platvormteenuse (PaaS) rakenduse loomiseks vajalikud teenuste loomisel; vahendid ning tehnoloogiad; 2) loob rakendusi, mis on  loob meeskonnatööna lihtsama rakenduse, mis on majutatav mõne enamlevinud teenuspakkuja juures; majutatavad platvormteenuse  põhjendab valitud teenusepakkuja, tehnoloogia ning arhitektuuri valiku; (PaaS) ja infrastruktuuri  loob meeskonnatööna lihtsama teenuse, mis on majutatav mõne enamlevinud teenuspakkuja juures; keskkondades (IaaS);  liidestab loodud teenuse mõne olemasoleva rakendusega, vajadusel muutes olemasolevat rakendust; 3) loob teenuse, mis on majutatav  planeerib tarkvara teenusena pakutava rakenduse; platvormteenuse (PaaS)  loob meeskonnatööna lihtsama tarkvara teenusena rakenduse või teenuse; keskkonnas ja on liidestatav mõne olemasoleva rakendusega;  liidestab loodud pilverakenduse mõne enamlevinud idenditeedihaldus- ja arveldamiseteenusega. 4) loob tarkvara teenusena (SaaS) pakutava rakenduse. 14 Lõputöö seminar ja ettevalmistus kutseeksamiks 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane sooritab kutseeksami ja kirjutab ning vormistab nõuetele vastava lõputöö. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib lõputööks sobiva teema  leiab kliendi ja valib meeskonnaga lõputöö teema lähtudes kliendi vajadusest; lähtudes lõputöö nõuetest,  selgitab, milles seisneb tehtava töö praktiline väärtus, teema aktuaalsus ja kes võiks olla sihtrühm, kes praktikalt saadud kogemusest ja antud töö tulemust vajab; huvidest;  tutvustab valitud teemat komisjonile; 2) otsib infot ja hindab selle  täpsustab teemat komisjonilt saadud tagasiside alusel;  usaldusväärsust lõputööks  leiab lõputöö juhendaja pidades läbirääkimisi praktikajuhendaja või muu eriala spetsialistiga; kasutamiseks;  koostab meeskonnatööna lõputöö koostamise projekti valitud teemale; 3) loob õppekeeles õigekirja  uurib teema kohta materjale internetist ja muudest allikatest; reeglitele vastavat teksti;  tutvub samalaadsete varasemate projektidega; 4) tunneb oma praktilise lahenduse  hindab uuritud allikaid allikakriitiliselt; toimimise presenteerimise  dokumenteerib lõputöö praktilise töö raames tehtud oma tegevusi; võimalusi;  loob akadeemilist teksti lähtuvalt lõputöö juhendile; 5) tunneb kutseeksami läbiviimise  viitab kasutatud allikatele nõuetekohaselt; protseduuri ja selleks õppimise allikaid.  vormistab teksti vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile;  koostab esitluse vastavalt lõputöö juhendile;  selgitab, kuidas esitleb praktilise töö tulemust ja toimimist lõputöö kaitsmisel;  loeb mõttega läbi kutseeksami materjalid;  lahendab enesekontrolliteste. 15 Lõputöö 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab meeskonnatööna töötava tarkvaralahenduse (rakenduse või teenuse) ja dokumenteerib selle nõuetekohaselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob praktilise lahenduse ja  teostab meeskonnatööna lõputöö praktilise lahenduse (rakendus, teenus) lähtudes valitud teemast ja dokumenteerib selle vastavalt koostatud projektiplaanist; juhendile;  testib praktilise lahenduse toimimist ja viib vajadusel sisse parandused lähtuvalt testimise tulemustest; 2) vormistab kirjaliku töö vastavalt  vormistab töö vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile; kehtestatud nõuetele;  esitleb oma praktilise töö tulemust ja toimimist; 3) esitleb oma praktilist töö tulemust  hindab oma töö kvaliteeti lähtuvalt etteantud kvaliteedikriteeriumitest. ja koostatud dokumentatsiooni. 16 Praktika 42 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb praktikakorralduse  tutvub praktikajuhendiga; protsessi lähtudes kooli  tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; praktikakorralduse eeskirjast;  tutvub kooli praktikabaasis olevate praktikabaasidega kaudseid vahendeid kasutades; 2) kandideerib praktikale, esitades  püstitab endale isikliku praktikaülesande; oma tehtud töödest e-portfoolio ja  osaleb praktikaintervjuul edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud andmed;  täidab praktikaga seonduva  töötab juhendamisel IT meeskonnas ja kirjeldab praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli dokumentatsiooni vastavalt organisatsioonis; praktikakorrale;  kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ja tuleb toime põhiliste 3) töötab praktika organisatsioonis töödega; vähemalt ühes tarkvaraarenduse  tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades; projekti meeskonnas;  täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi. 4) annab ülevaate tarkvaraarenduse protsessist ja -vahenditest tarkvaraprojekti rakendamisel projektimeeskonnas.