Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Riigikogu Kantselei 06.06.2019 nr 15.1-2/4499-16 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu läbis 2018. aasta suvel ministeeriumides kooskõlastusringi ning langes Riigikogu eelmise koosseisu töö lõpetamise tõttu menetlusest välja. Kuna VäTS vajab endiselt kaasajastamist ning eelnõu on ühtlasi arvatud Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaani, esitame eelnõu samal kujul uuesti. Palume Justiitsministeeriumil eelnõu kooskõlastada samal ajal koos teiste ministeeriumidega. Palume kooskõlastust võimalusel kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Välisminister Lisad: 1. seaduse eelnõu 11 lehel; 2. seletuskiri 34 lehel; 3. rakendusaktide kavandid 32 lehel. Liina Martinson 637 7428 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU 07 .0 5 .2019 Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Välisteenistuse seaduse muutmine Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „atesteerimiskomisjon“ läbivalt sõnaga „konkursikomisjon“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt is 1 asendatakse sõna „riigiteenistus“ sõnadega „avalik teenistus“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) diplomaatiline ametikoht on Välismin isteeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine;“; 4 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;“; 5 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale , teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi . “; 6 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks ; 7) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „ töövõimetu “ sõnadega „puuduva töövõimega“; 8 ) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 1 järgmises sõnastuses: „ 14 1 ) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasa ta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 1 3 -aastase lapse , puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest ; “; 9 ) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 15 asendatakse sõnad „ kaasasolev abikaasa või kaasasolev laps“ sõnadega „ kaasasolev abikaasa, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik“; 10 ) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1. jagu Välisesinduse juht “ ; 1 1 ) paragrahvid 5, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 1 2 ) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „karjääridiplomaat“ sõnaga „diplomaat“; 1 3 ) paragrahvi 13 lõik e 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Erialadiplomaat võib atašee teenistusastet kasutada juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel. “; 1 4 ) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 1 5 ) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 1 6 ) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 21. Diplomaatilise auastme andmise tingimused Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis. “; 1 7 ) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kriminaalkorras karistatud“ sõnadega „ või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud “; 1 8 ) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Välisteenistusse võib võtta isiku“ sõnadega „,kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele ja järgmiste le nõuetele “; 19) paragrahvi 24 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „, millest üks on inglise või prantsuse keel, valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses“; 20 ) paragrahv i 24 lõike 1 punktid 1 ja 4 – 6 tunnistatakse kehtetuks; 21 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud võõrkeelte valdamise taseme nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 22 ) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 25. Välisteenistusse võtmine (1) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks üldjuhul määramata ajaks, andes talle teenistusastme . (2) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks määratud ajaks , nimetades ta diplomaatilisele ametikohale . (3) Töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võib määratud ajaks välisteenistusse karjääridiplomaadiks ilma konkursita võtta isiku, kellel on varasem välisteenistuses töötamise kogemus .“ ; 2 3 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõi kega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatakse kuni viieks aastaks. Nimetatud aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. “; 2 4 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõi gete ga 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Erialadiplomaadi nimetab Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler , teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. A sukohariigis mitteresideerival e erialadiplomaadile kohaldatakse käesoleva seaduse § 32 sätteid. (6) Erialadiplomaadi ametikoha loob ja kaotab Välisministeerium oma koosseisus lähetajaministeeriumi ettepanekul . “; 2 5 ) paragrahvi 27 lõike 3 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 2 6 ) paragrahvi 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 2 7 ) paragrahvi 27 lõig e 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Pärast nõusoleku ( agr ément ’i ) saamist nimetab Vabariigi President kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale. ”; 2 8 ) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 29. Diplomaadi välisesindusse lähetamine (1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on: 1) karjääridiplomaadi kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või 2) erialadiplomaadi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. (2) Karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek. (3) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. (4) Kuni viieaastase lähetusaja määrab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. Nimetatud lähetus täht aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–10 esitatud alustel võib lähetustähtaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta. ( 5 ) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmete välisesindusse pikaajalisse lä hetusse kaasaminekut. (6) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. “; 2 9 ) paragrahvi 30 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, esindustasu ning välisteenistuse staaži tasu“ ; 30 ) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks; 31 ) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 32. Erialadiplomaadi töötamine välisesinduses (1) Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumi kantslerile ja tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule ning välispoliitilistes ja välis esinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile . (2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule. (3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult . (4) Erialadiplomaadi kohta annab teenistusalase i d käskkirj u lähetajaministeerium . (5) Erialadiplomaadi le maksab palka , muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium. (6 ) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad majandamis kulud tasub lähetajaministeerium Välisministeerium ile arvestusliku töö kohamaksumuse alusel .“; 3 2 ) paragrahvist 36 jäetakse välja sõna „kirjalikult“; 3 3 ) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 38. Diplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine (1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata diplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise õigust omav isik. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani. (4) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud diplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga , ning talle makstakse palka vastavalt ametikohajärgsetele ülesannetele. (5) Diplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.“; 3 4 ) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 3 5 ) paragrahvi 40 pealkirja ja sissejuhatavat lauseosa täiendatakse enne sõna „tagasikutsumise“ sõnaga „ennetähtaegse“; 3 6 ) paragrahvi 40 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3 7 ) paragrahvi 40 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelise organisatsiooni taotlus“ sõnadega „või asuk ohariigi nõusolekust keeldumine “ ; 3 8 ) paragrahvi 40 punkti 8 täiendatakse pärast sõnu „teenistusest vabastamin e“ sõnadega „ ametiasutuse algatusel “ ; 3 9 ) para grahvi 40 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõna s tuses: „9) asukohariigis puhkenud kriisiolukord; 10 ) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine . “; 40 ) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 41. Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumine (1) Diplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametisse nimetamise õigust omav isik, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti. (2) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ja saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab alla tema tagasikutsumiskirjale. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul. (3) Asjuri kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile. (4) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt. (5) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek. (6) Välisesindusest tagasikutsumise st teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt üks kuu ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.“; 41 ) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks ; 4 2 ) paragrahvi 43 lõi g e 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Karjääridiplomaadi võib vabastada teenistusest, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevale järgneval tööpäeval .“; 43 ) paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 44. Erialadiplomaadi teenistusest vabastamine “ ; 4 4 ) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja teksti täiendatakse pärast sõnu „välisesindusest tagasikutsumise“ sõnadega „või teenistustähtaja möödumise“; 45 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Erialadiplomaadi võib vabastada teenistusest, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetus e el s e ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta samaväärse põhipalgaga. (3) Lähetajaministeerium võib erialadiplomaadiga enne lähetusse minekut kokku leppida ametikoha s , millele erialadiplomaat lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse.“; 4 6 ) seaduse 3. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks ; 4 7 ) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 47. Välisesindusse lähetamise tingimused Välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele.“; 4 8 ) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamine (1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on: 1) koosseisulise haldusteenistuja kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalik k u taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või 2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. (2) Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistus koha loob ja likvideerib Välisministeerium oma koosseisus lähetajaministeeriumi ettepanekul. (3) Koosseisulise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek. (4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik . Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse st teavitab lähetajaministeerium eelnevalt Välisministeeriumi. (5) Kuni viieaastase lähetusaja määrab haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Nimetatud lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–10 esitatud alustel võib lähetustähtaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta. (6) Lähetamisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud. ( 7 ) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmete välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasaminekut. “; 4 9 ) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks; 50 ) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 50. Koosseisuvälise haldusteenistuja töötamine välisesinduses (1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis. Ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult. (2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kohta annab teenistusalase i d käskkirju lähetajaministeerium. (3) Koosseisuvälise le haldusteenistuja le maksab palka või töötasu ning muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium. (4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad majandamis kulu d tasub lähetajaministeerium Välisministeerium ile arvestusliku töö kohamaksumuse alusel .“; 51 ) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 51. Haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine (1) Haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. ( 2 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 n imetatud täht aega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani. ( 3 ) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid teenistuskohajärgseid ülesandeid, mi s määra takse talle Eestis ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav a isik u käskkirjaga , ning talle makstakse palka vastavalt teenistus kohajärgsetele ülesannetele. ( 4 ) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.“; 5 2 ) paragrahvi 52 pealkirja ja esimest lauset täiendatakse enne sõna „tagasikutsumise“ sõnaga „enn etähtaegse“; 5 3 ) paragrahvi 52 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 5 4 ) paragrahvi 52 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelise organisatsiooni taotlus“ sõnadega „või asukohariigi nõusolekust keeldumine“; 5 5 ) paragrahvi 52 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) haldusteenistuja teenistusest vabastamine või töölepingu lõ petamine ametiasutuse algatusel; “ ; 5 6 ) paragrahvi 52 täiendatakse punktideg a 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) asukohariigis puhkenud kriisiolukord; 10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine . “; 5 7 ) paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 53. Välisesindusest tagasikutsumine (1) Haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. (2) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on koosseisulise haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt teenistuskohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek. (3) Välisesindusest tagasikutsumise st teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt üks kuu ette ja talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.“; 5 8 ) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks ; 5 9 ) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 55. Haldusteenistuja vabastamine teenistusest “; 60 ) paragrahvi 55 lõi ked 1 ja 3 t unnistatakse kehtetuks ; 61 ) paragrahvi 55 lõike 2 esimene lause muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Koosseisulise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või vabastada haldusteenistuja teenistusest, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole vastu võtnud teist suunatud pakkumist . “; 62 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või vabastada haldusteenistuja teenistusest, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole vastu võtnud teist asutuse pakutud tema lähetuse e l s e ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu. (5) Lähetajaministeerium võib koosseisuvälise haldusteenistujaga enne lähetusse minekut kokku leppida ametikoha s , millele ametnik lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse , või töökoha s , millele töötaja pärast lähetust asub.“ ; 63 ) paragrahvid 56, 57 ja 59 tunnistatakse kehtetuks; 6 4 ) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse töötamine rahvusvahelises organisatsioonis.“; 6 5 ) paragrahvi 60 lõi k e s 5 asendatakse sõnad „ peatatakse teenistussuhe Välisministeeriumiga ning sel ajal välisteenistuse staaži tasu ei maksta“ sõnadega „ peatub teenistuja avaliku võimu teost amise õigus Välisministeeriumis “; 6 6 ) paragrahvi 61 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“; 6 7 ) paragrahv 62 tunnistatakse kehtetuks; 6 8 ) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Välislähetustasu ning välisesinduses töötava teenistuja ja perekonnaliikme eest kaetavad kulud (1) Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetakse: 1) kolimiskulud; 2) majutuskulud; 3) reisikindlustus- ja ravikulud, kui neid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt; 4) kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoiuteenus; 5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulud ; 6) sõidukulud. (2) Kui teenistuja abikaasa või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, kaetakse abikaasa ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava puuduva töövõimega täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõi getes 1 ja 2 nimetatud kulud kaetakse välislähetustasuna või teenistuja taotluse ja kuludokumentide alusel , välja arvatud reisikindlustus, mille tagab Välisministeerium või lähetajaministeerium. ( 4 ) Välislähetustasu lähtesumma, välislähetustasu arvutamise ja maksmise ning kulude katmise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ( 5 ) Elukallidust, turvariske ja muid asjaolusid arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega linnade koefitsiendid. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud k oefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas . (7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasas oleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut. “ ; 6 9 ) paragrahv 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 64. Välisesinduse juhi residents ja välisesinduses töötava teenistuja eluruum Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimuse d kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 70 ) paragrahv id 65 ja 66 tunnistatakse kehtetuks ; 71 ) paragrahv 67 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 67. Abikaasatasu (1) Teenistujaga kaasas olevale abikaasale makstakse igal kuul abikaasatasu. ( 2 ) Kui kaasasolev abikaasa töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, vähendatakse abikaasatasu 50%. ( 3 ) Abikaasatasu lähtesumma ning abikaasatasu arvutamise ning maksmise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4 ) Abikaasatasu maksmisel arvestatakse käesoleva seaduse § 63 lõike 5 alusel kehtestatud linnade koefitsiente . (5 ) Kui teenistuja kutsutakse erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasas olev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, makstakse talle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist. “ ; 7 2 ) paragrahvid 6 8 – 7 2 tunnistatakse kehtetuks; 7 3 ) paragrahvi 74 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ; 7 4 ) paragrahvi 75 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 7 5 ) paragrahv 76 tunnistatakse kehtetuks; 7 6 ) seaduse 4. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks; 7 7 ) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5. peatükk KONKURSIKOMISJON JA VABA TEENISTUSKOHA TÄITMINE “; 7 8 ) paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 80. Konkursikomisjon (1) Välisministeeriumi konkursikomisjon teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid pers onaliküsimustes . (2) Konkursikomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7 9 ) paragrahvid 81 – 84 tunnistatakse kehtetuks; 80 ) seaduse 5. peatüki 2. ja gu tunnistatakse kehtetuks; 81 ) paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 86. Vaba teenistuskoha täitmise viisid Vaba teenistuskoht täidetakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras , arvestades järgmis i erisus i karjääri diplomaadi roteerimiskohustuse täitmise tagamiseks: 1) üldjuhul korraldatakse vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss; 2) vajaduse korral tehakse vaba ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine. “; 82 ) paragrahv id 87 ja 88 tunnistatakse kehtetuks; 8 3 ) parag rahvi 89 punkti s 1 asendatakse sõnad „ välisesindusest tagasikutsumise“ sõnadega „ pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise“; 8 4 ) seadust täiendatakse § -ga 89 1 järgmises sõnastuses: „ § 89 1 . Avalik u võimu teostamise õiguse peatu mine (1) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus peatub avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel, kandideerib karjääridiplomaat enne peatumise lõppemist vabale teenistuskohale asutusesisesel konkursil või teeb konkursikomisjon talle suunatud pakkumise. (2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud juhtudel ei pea tagama karjääridiplomaadile sama või sama väärset teenistuskohta, millel tema avaliku võimu teostamise õigus peatus. “; 8 5 ) seadust täiendatakse §-ga 91 1 järgmises sõnastuses: „ § 91 1 . Tagatised uuele palga ja välislähetustasusüsteemile üle minnes Käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud tagatised kehtivad ka 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohta.“. § 2 . Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv id 45 ja 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine (1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki. (2) V älislähetustasu maksmine ja lähetuskulude hüvitamine toimub välisteenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras . § 46. Abikaasatasu Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikug a kaasas olevale abikaasale makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse s sätestatud tingimustel ja korras . “; 2 ) seadus e 4. peatükki täiendatakse paragrahvi ga 49 2 järgmises sõnastuses : „ § 49 2 Ametniku või töötaja põrmu Eestisse toomine Kui ametnik või töötaja hukkub või sureb välisriigis seoses teenistus- või tööülesannete täitmisega, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.“; 3 ) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete , ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ametikoha asukoha põhjal. “ ; 4 ) paragrahvi 84 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ välisesinduses töötamise ja “ ; 5) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. § 3 . Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 119 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks ; 2) paragrahvi 128 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistu se seaduses sätestatud tingimustel ja korras . (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tem a rahuaja ametikoha palgaaste.“. § 4 . Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktis t 4 jäetakse välja sõnad „ja välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 3 järgmises sõnastuses: „2 3 ) välisteenistuse seaduse § 2 punktis 14 1 nimetatud kaasasolev tugiisik, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik; “ ; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ ja avaliku teenistuse seaduse § 46 “; 4 ) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2¹ ja 3² tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 7 lõikes t 3 jäetakse välja arv „ 3² , “ . § 5 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksusead use § 13 lõike 3 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks. § 6 . Välissuhtlemis seaduse muutmine Välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 7 . Seaduse jõustumine ( 1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. ( 2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 5 – 2 7 jõustuvad üldises korras. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................... 2019 . a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“....................... 201 9 . a Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte 1. jaanuaril 2007 jõustunud välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS) viimane muudatus töötati välja 2016. aastal, kui muudeti regulatsioon paindlikumaks teenistujaga kaasas oleva perekonnaliikme eest välislähetustasu (edaspidi ka VLT) suurendamise määra kehtestamisel. Kavandatavate muudatuste laiem eesmärk oli parandada välisesinduses töötavate teenistujate sotsiaalseid tagatisi, suurendades kogusissetulekus maksustatava palga osakaalu ja vähendades maksuvaba välislähetustasu osakaalu nii, et teenistuja netosissetulek ei vähene. Muudatuse tulemusena moodustab palk praegu umbes kaks kolmandikku ja maksuvaba välisteenistustasu ühe kolmandiku välisesinduses töötava teenistuja sissetulekust. 2016. a astal algatas Rahandusministeerium avaliku teenistus e eri liikide ühtlustamiseks analüüsi. Enamik teemadest, kus ühtlustamine võiks toimuda, on kindlaks määratud ning 2017. aasta suvel läbis ministeeriumides kooskõlastusringi avaliku teenistuse seaduse ja teiste avalikku teenistust reguleerivate seaduste muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (edaspidi ATSi VTK) , mille eesmärk on avaliku teenistuse eriliike võimalikult palju ühtlustada avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS), et luua avatud, läbipaistev, tõhus, konkurentsivõimeline ja ühtne avalik teenistus. ATSi VTKs oli lahendusena toodud, et „uute terviktekstide väljatöötamine ei ole vajalik, kuna seaduste korrastamiseks vajalike muudatuste maht ei ole reeglina suur. Siiski on Välisministeeriumil plaanis välja töötada uus välisteenistuse seaduse terviktekst, mille koostamisel arvestatakse ka käesoleva s VTK-s toodud ettepanekutega.“ Vabariigi Valitsus otsustas 3. novembri 2016 . aasta istungil, et Välisministeeriumil tuleb alustada „koostöös asjassepuutuvate ministeeriumidega 2018. aasta alguses arutelu, et analüüsida välisteenistuse seaduse jt õigusaktide muutmise võimalusi, sh ministeeriumide ja Riigikantselei võimalust lähetada isikuid välisteenistusse lähetava asutusega teenistussuhet peatamata, ning luua alus selleks, et lähetav asutus saaks määrata isiku töötasu suuruse ja lisatasud ning tööt asu ja lisatasud välja maksta“. Välisministeeriumi kantsler moodustas seetõttu 19. jaanuaril 2017 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri Annely Kolgi juhtimisel komisjoni eesmärgiga analüüsida välisteenistuse toimimist ning töötada välja VäTSi muutmise ettepanekud . K äesolev e elnõu on koostatud osaliselt komisjoni anal üüside ja arutelude tulemusena. 21. juunil 2018 tutvustas välisminister välisteenistuse seaduse ajakohastamist Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, kus otsustati toetada välisministri ettepanekut esitada välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele väljatöötamiskavatsust koostamata, kuna paljuski tuginetakse eelnõu muutmisel ATSi VTKle. Eelnõu langes Riigikogu eelmise koosseisu töö lõpetamise tõttu menetlusest välja , kuid k una VäTS vajab endiselt kaasajastamist, esitame eelnõu samal kujul uuesti. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski (637 7402; [email protected] ), sama osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson (637 7428; [email protected] ) ning personaliosakonna 1. büroo (personalibüroo) jurist Riina Pihel (637 7187; [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404; [email protected] ). Pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja palga ja riigi poolt kaetavate kulutuste (hüvitiste) muudatused VäTSi 4. peatüki 1. jaos on välja töötanud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik ja asekantsleri nõunik Evelina Teearu (637 7412; [email protected] ). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud Eur oopa Liidu õiguse rakendamisega . E elnõu väljatöötamisel on arvesse võetud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni (RT II 2006, 16) ja konsulaarsuhete Vii n i konventsiooni (RT II 2006, 16). Eelnõuga muudetakse VäTSi redaktsiooni, mille terviktekst on avaldatud märkega RT I, 24.05.2017, 7 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 1. aprillil 2 013 jõustus uus ATS , mille eesmärk o li luua avatud, läbipaistev, tõhus, kohanemis- ja konkurentsivõimeline ning ühtne avalik teenistus. Samadest põhimõtetest tuleks lähtuda kogu avaliku teenistuse arendamisel. ATS reguleerib ka avaliku teenistuse eriliike (edaspidi ka eriteenistus ), kui eriliiki reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Uue ATSi loomisel tehti küll mõn i muudatus eriteenistusi reguleerivates seadustes, kuid põhjalikku analüüsi eriteenistuste seadustele ning nende koostoimele uue ATSiga ei tehtud. Seetõttu on VäTSi jäänud sätteid, mis ei ole kooskõlas kehtiva ATSiga või dubleerivad selle sätteid, ning sellepärast on keeruline mõista uue ATSi ja VäTSi koosmõju. VäTSi muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud eelkõige välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks ATSiga ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks . Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 1. veebruaril 2018 esimese osa na rakendunud välisesinduses tö ötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform. Teine o luline eesmärk on vähendada halduskoormust: pikaajalises välislähetuses olevate teenistujate hüvitiste menetlemisel; erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile . Kolmas muudatuste eesmärk on vähendada õigusloome mahtu ning taotleda suuremat pai n dlikkust , sealhulgas vähendada seaduse tasandil reguleerimist ja sätestada võimalikult palju VäTSi rakendusaktides. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 , millega m uudetakse VäTSi, koosneb 8 5 punktist. Punktiga 1 asendatakse seaduses sõna „atesteerimiskomisjon“ läbivalt sõnaga „konkursikomisjon“ vastavas käändes. Komisjon i nimi muudetakse, kuna mõiste „ atesteerimine “ kaotati ATSist 2013. aastal, kui see asendati arengu- ja hindamisvestluste pidamise kohustusega vähemalt kord aastas (ATS i § 30 lg 1). Seletuskirjas kasutatakse edaspidi komisjoni nimetamiseks lühendit VKK (Välisministeeriumi konkursikomisjon) . Eelnõu menetlemise käigus hinnati ka VKK olemust ja vajadust, arvestades et VäTSi muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud eelkõige välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks ATSiga . ATS sellist komisjoni ette ei näe. Analüüsi tulemusena l e iti, et VKK on jätkuvalt üks erisus, mis välisteenistuses üldisest avalikust teenistusest peab säilima. Tegemist ei ole komisjoniga, mis tegeleks välisteenistusse värbamisega. VKK põhitegevuseks on tagada rotatsioonisüsteem, mis on välisteenistuse üks peamisi erisusi avalikust teenistusest. VKKsse kuuluvad praegu Välisministeeriumi juhtkonnaliikmed, personaliosakonna peadirektor, personalibüroo direktor ning usaldusisikud. VKK laiapõhjalisus on vajalik, et teha kaalutletud ettepanek kantslerile või ministrile lähtuvalt muu hulgas konkursil oleva ametikoha nõuetest, selle ametik oha vajadustest, kus kandideeriv teenistuja hetkel töötab, kui ka teenistuja karjääriteest, rotatsioonitähtaegadest. Välisteenistuses olevad teenistujad roteerivad regulaarselt diplomaatiliste ametikohtade vahel, kuna rotatsioon on tähtajaline, välisteenistus aga tähtajatu. VKK Välisministeeriumis on alaline komisjon, kuna majasiseseid konkursse tehakse igal aastal rohkem kui sajale diplomaatilisele ametikohale, millel diplomaadid omavahel regulaarselt roteerivad. Kui konkreetset ametikohta ei õnnestu majasisese konkursiga täita, näiteks on aktiivse teenistussuhtega vähem inimesi, kui on koosseisus ametikohti, või ei ole konkursil konkreetsele ametikohale kandideerinud vajaliku kvalifikatsiooniga teenistujad, kuulutatakse välja avalik konkurss või kasutatakse muid ATSis nimetatud värbamisvõimalusi. Välisteenistus on roteeriv karjäärisüsteem valdavalt kõikides riikides sel põhjusel, et välisesinduste võrgustiku edukaks toimimiseks on vajalik diplomaatide töötamine vaheldumisi pealinnades ja erinevates välisesindustes. Diplomaatide lähetused on valdavalt tähtajalised, mh põhjusel, et side kodumaaga ei kaoks. Samas, sarnaselt ülejäänud avaliku teenistuse põhimõtetetega kehtib ka välisteenistuses teenistusse võtmisel teenistussuhte tähtajatuse põhimõte. Sellise kohustusliku komisjoni olemasolu ja selle tegevuse seaduse tasandil reguleerimine o n seetõttu jätkuvalt põhjendatud. Samuti hoiab see ära diplomaatide politiseerumise ja võimaliku „onupojapoliitika“. Punktiga 2 asendatakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 1 sõna „riigiteenistus“ sõnadega „avalik teenistus“, kuna riigiteenistuse rõhutamine ei ole vajalik ning viide on pigem avalikule teenistusele kui üldmõistele. Punktiga 3 muudetakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 2 di plomaatilise ametikoha mõistet, kuna eelnõu muudatustest tulenevalt puudub edaspidi vajadus eristada koosseisulist ja koosseisuvälist diplomaatilist ametikohta. VäTSis on läbivalt terminina kasutuses diplomaatilisel ametikohal töötavad „ karjääridiplomaadid “ või „ erialadiplomaadid “ . Ka täpsustatakse, et diplomaatilise ametikoha ülesannete hulka kuulub välissuhtlemine ja Eesti esindamine . Punktiga 4 jäetakse § 2 lõike 1 punktist 5 välja sõnad „koosseisuväliseks teenistujaks“. Muudatuse põhjus on seotud eelmise punktiga, mille kohaselt puudub praegu vajadus eristada koosseisulisi ja mittekoosseisu lisi diplomaatilisi ametikohti. Ühtlasi jäetakse punktist välja sõnad „välisesinduses töötamise ajaks“. Kehtiva seaduse alusel võetakse erialadiplomaat välisteenistusse välisesinduses töötamise ajaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada erialadiplomaatidel r e s ideer i da ka Eestis. A lati ei pruugi välisriigis kohapeal täiskohaga esindajat vaja olla , mistõttu võiks tulevikus olla võimalus nimetada erialadiplomaat näiteks Soome resideer i misega Eestis. Samuti puudutab see olukordi, kus erialadiplomaadil on kaasakrediteering teise riiki ning ühest riigist saadetakse teenistuja välja, kuid akrediteering teise riiki ei lõpe. Sellisel juhul võiks erialadiplomaat resideer i da Eestis ja esindada Eestit kaasakrediteeringurii gis edasi . Samalaadne võimalus on praegu olemas karjääridiplomaatidel. Punktiga 5 muudetakse VäTSi § 2 lõike 1 punktis 10 lähetajaministeeriumi mõistet . Praegu on erialadiplomaadi lähetamise ja ametikohale nimetamise pädevus Välisministeeriumil . Muudatusega läheks erialadiplomaadi lähetamise ja ametikohale nimetamise pädevus üle lähetajaministeeriumile . Lähtudes riigi välispoliitilistest huvidest on Välisministeeriumil kavas 2019. aasta II pooles välispoliitika arengukava koostamise ja selle rakendamise raames arutada ministeeriumidega erialadiplomaatide võrgustikku. Seejärel saab kinnitada, kas ja kui mitu töökohta on füüsiliselt konkreetsesse esindusse võimalik luua , ning lähetajaministeeriumid saavad planeerida eelarvet. See annaks ka sisulise võimaluse pida da lähetajaministeeriumidega aru ja ühiselt tegutseda selle nimel, et näiteks tugevdada esindus t es mingeid valdkond i (nt majandus t , kaitsepoliitikat, kultuuri , põllumajandust ). Erialadiplomaadi välisteenistuse ja ametikoha nõuetele vastavuse tagamine ning lähetamise, sealhulgas palga määramise pädevus on edaspidi lähetajaministeeriumil. Lähetajaministeerium valib välisesinduse ametikohale kandidaadi nagu seni ning teavitab Välisministeeriumi tehtud valikust, saates Välisministeeriumile kandidaadi elulookirjelduse . A metijuhend i kooskõlastab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga (eelkõige e sinduse juhiga ) . Seejärel teeb lähetajaministeerium teenistuja lähetamise ja ametikohale nimetamise käskkirja. Välisministeerium loob vajalikud ligipääsud j a m uu tehnilise toe . Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud erialadiplomaadile välisesinduses töökoha, vajalikud töövahendid ja teenused ning sellest tuleneva d kulu d tasub lähetajaministeerium Välisministeeriumile arvestusliku töö kohamaksumuse alusel . Lähetajaministeeriumi d el on eelnõu kohaselt õigus nimetada oma teenistuja V älisministeeriumi ametikoha le , mis üldjuhul asub välisesinduses . Lähetajaministeerium näitab lähetuskäskkirjas, kas see on diplomaatiline või mittediplomaatiline ametikoht. Kehtiva korra kohaselt peab isik selleks, et teda saaks nimetada erialadiplomaadiks, olema nimetatud ministeeriumi või valitsemisala asutuse ametikohale. Sellelt ametikohalt nimetatakse ta välisesinduse ametikohale. On tekkinud probleeme sellega, et sisuliselt ei pruugi lähetajaministeeriumil olla vajadust ametikoha järele ministeeriumis, vaid on vaba ametikoht välisesinduses, mida on vaja täita. Seetõttu luuakse eelnõuga lähetajaministeeriumile võimalus otsida välisesinduse ametikoha täitjat, kes nimetatakse otse välisesindus e ametikohale . Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud teenistujale välisesinduses töökoha ja teenused, mille eest lähetajaminist eerium tasub töökoha maksumuse. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 2 lõike 1 punkt 13. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasatasu ainult kaasasolevale mittetöötavale abikaasale . Eelnõuga jäetakse välja mittetöötamise nõue. Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koosolemist , kui abikaasa soovib tööalast karjääri jätkata. Muudatus võimaldab pikaajalises välislähetuses kaasa s oleva l abikaasa l töötada asukohariigis, ilma et kaoks pikaajalise välislähetusega seotud sotsiaalsed tagatised . See võib tähendada nii kaugtöö tegemist Eesti tööandjale kui ka töö tegemist asukohariigis. Küll muudetakse sellega seoses abikaasatasu regulatsiooni. Seega , k aasasoleva mittetöötava abikaasa mõiste defineerimise vajadus seaduses kaob. Punktiga 7 muudetakse kaasasoleva lapse mõistet selliselt, et mõiste „töövõimetu täisealine laps“ asendatakse mõistega „puuduva töövõimega täisealine laps“. Mõiste viiakse töövõime toetuse seadusega kooskõlla. Punktiga 8 tuuakse § 2 lõike 1 punktis 14 1 seadusesse uus mõiste – kaasasolev tugiisik . Kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasa ta teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13-aastase lapse , puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest. Vanusepiirang 13 aastat tuleneb riigiti maksimaalsest vanusest, mil lapsel on asukohariigi reeglite kohaselt keeld olla täiskasvanu järelevalveta. Praegu võib teenistuja lähetusse kaasa võtta muu kui lähisugulasest lapsehoidja ning talle lapsehoidmise teenuse eest tasu maksta ja riik hüvitab selle. Teenistuja võib ka palgata lapsehoidja asukohariigist, mille samuti riik hüvitab. Lähisugulasele aga palka maksta ei või ning ei ole ka muud hüvitist, mis välismaal elamise kulud kataks. Muudatuse kohaselt saaks üksi alla 13-aastase lapsega pikaajalisse välislähetusse minev teenistuja võtta pere konna liikmena kaasa tugiisiku , kellele laienevad samad sotsiaalsed tagatised ja hüvitised nagu kaasa s olevale abikaasale , välja arvatud abikaasatasu . Samuti saaks üksi pikaajalisse välislähetusse minev teenistuja, kellel on puudega laps või puuduva töövõimega täisealine laps, võtta perekonnaliikmena kaasa tugiisiku. Tugiisikule tagatakse asukohariiki ja sealt tagasi kolimise sõidukulud ning korra aastas puhkusele sõidu kulud, samuti reisi- ja ravikindlustus. Kuna tugiisikule abikaas a tasu ega palka lapse hoidmise eest ei maksta, nähakse tugiisiku välisriigis ülalpidamiskulud ette kaasasoleva lapse eest makstava s välislähetustasu s . Teenistujal on võimalik valida, kas palgata kaasasoleva lapse eest makstava välislähetustasu arvelt asukohariigis lapsehoidja või võtta kaasa tugiisik. Tugiisik teeks üksi lapsega lähetuva teenistuja lähetamise oluliselt lihtsamaks ja last hoiaks talle tuttav inimene , kes muidu pikaajalisse välislähetusse rahalistel põhjustel ja sotsiaalsete tagatisteta minna ei saaks . Samuti teeb muudatus võimalikuks lähetuda ka teenistujal, kellel on puudega laps või puuduva töövõime ga täi sealine laps . Punktiga 9 täpsustatakse kaasasoleva perekonnaliikme mõistet . Muudatuse põhjused on esitatud eelmises punktis . Perekonnaliige on VäTS i muudatuste mõistes kaasasolev abikaasa, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik. Punktiga 10 muudetakse 2. peatük i 1. jao pealkirja. Kuna paragrahvid, mis käsitlevad diplomaatilisi ametikohti ja palgaastmeid, tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta vastavalt ka jao pealkirja . Punktiga 1 1 tunnis t atak s e kehtetuk s VäTSi §-d 5, 6 ja 7. ATS i § 11 ko haselt kehtestab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või minis tri volitatud ametiasutuse juht . I ga ametikoha või selle nimetuse muutmine vajab koosseisu muudatust. VäTSis on diplomaatiliste ametikohtade loomise eriregulatsioon alates 18. no vembrist 2016 kehtetu. Kuni 1. aprillini 2013 , kui jõustus uus ATS, reguleeris ametiasutuste palgakorraldust riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis sidus riigiteenistujate palgaastmed nende ametinimetustega ning kehtestas ühtsed palgaastmed kõigis riigiasutustes. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus volitas omakorda Vabariigi Valitsust kehtestama määruse, millega sätestatakse kogu riigisektoris kehtivad riigiteenistujate palgaastmestikele vastavad kuupalgamäärad, nende diferentseerimine ja võimalikud lisatasud. Muudatuse eesmärk on välisesinduste diplomaatiliste ametikohtade määruse tasandil reguleeritud palgakorralduse komponendid üle viia asutus t e palgajuhendi te sse, mille kehtestab minister käskkirjaga. Avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast uue ATSi jõustumist detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi enda eripärast lähtuva palgasüsteemi kujundamiseks. Kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest seadu s e ja määruste tasandil, ei ole vaja ka erisusi nendest luua seaduse ja määruste tasandil. Praegu VäTSis sätestatud palgaastme d tuuakse seaduse tasandil t ministri kehtestatavasse palgajuhendisse . Muudatuse eesmärk on paindlikum välis teenistus, palgaandmete võrreldavus välisteenistuse sees ning avalikus teenistuses laiemalt ning õigusloome mahu vähendamine. VäTsi palgasüsteem on keeruline ning vajab lihtsustamist ja ajakohastamist . VäTSis kasutuse l olevad isikupõhised lisatasud kaotati avalikus teenistuses ATSi reformiga 2013. aastal eesmärgiga muuta riigiteenistuja palk avalikkusele läbipaistvamaks. Ka Rahandusministeeriumi ootus on muuta välisteenistuse palgasüsteemi, ühtlustades seda ATSiga. Täpsem palgasüsteem palgajuhendi kujul on min isteeriumi enda välja töötada. M ittediplomaatidele ATSi palgasüsteem Välisministeeriumis juba kehtib . Nimelt moodustub põhipalk ametikoha keerukusest nin g töötaja kvalifikatsioonist ja tööalasest edukusest. Välisministeeriumis jääb roteerimine alati erisuseks. ATSi järgi on ametnikul pärast tähtajalise üleviimise lõppu õigus oma senisele ametikohale ja põhipalgale või vahepeal tõusnud põhipalgale. Välisteenistuja peab aga pärast roteer i mistähtaja saabumist suunduma uuele ametikohale ning tema põhipalga suurus sõltub igakordsest ametikohast, mitte välisteenistuja endisest põhipalgast. Uue välisteenistuse palgasüsteemi loomisel võetakse a luseks ATSi palgasüsteemi põhipalgaastmestiku vahemikud , arvestades VäTSi ametikohtade gruppe (lauaülem, nõunik, eri tasandi juhid) nii Välisministeeriumi peamajas kui ka välisesindustes . Karjääridiplomaadi palgakomponendid on edaspidi : garanteeritud põhipalk; muutuvpalk kuni 20% aastapalgast (lisaülesannete lisatasu, preemia, tulemustasu); teenistus - või auastme lisatasu. Punktiga 1 2 muudetakse § 8 lõiget 4, mille tulemusena saab välisesinduse juhti tulevikus ajutiselt asendada ka erialadiplomaat. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, ku i välisesinduses ei ole mingil ajal karjääridiplomaati, kes saaks välisesinduse juhti viimase äraolekul asendada, küll oleks olemas erialadiplomaat, kes võiks ajutiselt seda ülesannet täita. Muudatuse tulemusena võib välisesinduse juhti määrata a jutiselt asendama ka erialadiplomaadi. Punktiga 1 3 muudetakse § 13 lõike 2 sõnastust. Kantsleri eelnev kirjalik nõusolek , et erialadiplomaat võib kasutada teenistusastet, on praktikas osutunud ebavajalik uks . Selguse tagamiseks täpsustatakse, et erialadiplomaat saab kasutad a ainult atašee teenistusastet. Punktiga 1 4 muudetakse § 15 lõikes 4 ministrile antud volitust diplomaatilise teenistusastme andmise tingimuste ning korra kehtestamiseks. Eraldi taotluse vormi ei ole vaja kehtestada, kuna praeguseks on taotlemine pabervormilt üle viidud elektroonsesse vormi ning see on seotud arenguvestluste süsteemiga. Punktiga 1 5 tunnistatakse kehtetuks § 17. Distsiplinaarkaristuste menetlemine on ATSis olemas ning puudub vajadus seda eraldi reguleerida. Punktiga 1 6 muudetakse § 21. Diplomaatilise auastme andmine tavakorras jäetakse seadusest välja, kuna praktikas antakse seda väga kaalutletud ja sisuliselt hinnatud juhtudel, sõltumata vanemnõuniku astmest. Punktiga 1 7 täiendatakse § 23 lõiget 1 selliselt, et Vabariigi President võib diplomaatilise auastme ära võtta ka siis, kui diplomaat on distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud. Kehtiva seaduse kohaselt on auastme äravõtmine võimalik vaid siis, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud. Punkti de ga 1 8 – 21 muudetakse VäTSi § 24, mis sätestab väli steenistusse võtmise tingimused . Eriteenistuste ühtlustamise analüüsis leiti, et puudub vajadus välisteenistusse võtmise nõudeid , mis kattuvad ATSis sätestatuga, üle korrata . Küll aga tuleks säilitada välisteenistuse eripärast tulenevalt Eesti kodakondsuse nõue (ATS i § 14 lõi k e 2 alusel ) , üldine kõrghariduse nõue ning samuti kahe võõrkeele oskuse nõue. Eelnõuga nähakse ette , et välisteenistusse võib võtta isiku, kes vastab ATSi §-s 14 esitatud nõuetele , kellel on kõrgharidus ja kes valdab vähemalt kahte võõrkeelt . Seadusesse lisatakse uus volitusnorm lõikena 1 1 ning § 24 punktist 3 jäetakse välja lisaks volitusnormi regulatsioonile ka konkreetne inglise ja prantsuse keele valdamise nõue. Keelenõue määratakse edaspidi konkursi väljakuulutamisel konkreetsele ametikohale. Muudatus viib VäTS sõnastuse kooskõlla Riigikogu juhatus e 2011. a 27. detsembri otsuse nr 136 „Riigikogus menetletavate eelnõude normitehni ka eeskirja kinnitamine“ § 11 lõikega 4, mille kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Volitusnormis peab olema märgitud akti andja ja liik . Punktiga 22 muud etakse § 25 , mis sätestab välisteenistusse võtmise põhireeglid . Eelnõuga jäetakse välisteenistusse võtmine VKK ülesannetest välja , kuna karjääridiplomaadi puhul on välisteenistusse võtmine seotud diplomaatilise teenistusastme (üldjuhul atašee) andmisega, mida arutab ja mille kohta teeb ministrile ettepaneku VKK . Seetõttu täiendavat ettepanekut välisteenistusse võtmise kohta ei ole vaja teha. Eelnõuga täpsustatakse, et välisteenistusse võetakse karjääridiplomaat üldjuhul määramata ajaks. Selguse ja õiguskindluse huvides on oluline sätestada, et välisteenistus nagu avalik t eenistus on tähtajatu teenistus, vaatamata sellele, et karjääri diplomaadid määratakse välisteenistuse jooksul roteerimise käigus diplomaatilistele ametikohtadele tähtajaliselt. Karjäärid iplomaadile peab olema teenistustähtaja möödumisel kas maja sise se konkursi või suunatud pakkumise tulemusena tagatud Välisministeeriumis ametikoht. Erandina jääb võimalus võtta tähtajaliselt teenistusse ATSi tingimusi järgides (nt lapsehoolduspuhkusel oleva teenistuja asendamiseks). E rialadiplomaat on välisteenistuses tähtajaliselt perioodiks, mil ta on nimetatud diplomaatilisele ametikohale . Paragrahvi 26 lõike 1 1 täienduse kohaselt võib diplomaadi diplomaatilisele ametikohale nimetada kuni viieks aastaks, mida võib pikendada veel kuni kolm aastat. Samad tingimused on seni kehtinud välisesindusse lähetamisel (vt § 29 lõige 5). P aragrahvi 25 täiendatakse lõikega 3, mille eesmärk on luua seaduslik alus (erand ATSist), et endisi diplomaate saaks piiratud juhul tööle võtta ilma avaliku konkursita. Selline erisus oli ministeeriumidel ATSi alusel olemas näiteks Eesti E uroopa L iidu Nõukogus eesistumise ajaks. Avaliku teenistuse üks aluspõhimõtteid on, et kõigil peab olema vaba ja võrdne juurdepääs avaliku teenistuse ametikohtadele (tähtajatuks teenistuseks ), kuid ka ametiasutusele peab jääm a teatud paindlikkus teenistuse huvides. Vaba ametikoha täitmine muid võimalusi kasutades on üldjuhul küll ametiasutuse diskretsioon, kuid seadus seab nende võimaluste kasutamisele kindlad piirid . S ee on lubatud juhtudel, kui avalikest konkurssidest kõrvalekaldumiseks on olemas väga kaalukad põhjused. ATS annab lisaks võimaluse asutuse sise seks konkursiks ühe või enama asutuse sees ning asutustevaheliseks rotatsiooniks ATS i § 33 alusel . Samas võib juhtuda , et välisesinduses töötav teenistuja kuulutatakse persona non grata ’ ks ja on kiiresti vaja kedagi asemele määrata. Sellises olukorras võiks Välisministeeriumi l olla võimalus kutsuda tööle endisi diplomaate , ke llel oleksid oskused ja teadmised , et kohe tööle asuda . Tingimuseks oleks välisteenistuse kogemus ning teenistusse võtmine oleks tähtajaline ja pii ritletud kindlate ülesannetega. Punktiga 2 3 täiendatakse § 26 lõikega 1 1 . Keht iva VäTSi kohaselt on tähtajaline vaid teenistus välisesinduste diplomaatilistel ametikohtadel (lähetustähtaeg on sätestatud § 29 lõikes 5) . Eelnõuga muudetakse tähtajaliseks ka teenistus peamaja diplomaatilis tel ametikoh tadel . Eelnõu kohaselt nimetatakse teenistuja Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale kuni viieks aastaks ja poolte kokkuleppel võib seda aega lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Ametikohale nimetamise aega võib kokkuleppel lühendada ükskõik kui palju. Kui ettenähtud roteer i mis aeg on saabumas ja teenistuja ei ole ühelegi kohale peamajas ega välisesinduses kandideerinud, on VKK-l õigus teha suunatud pakkumine. Kui diplomaat on kahest suunatud pakkumisest keeldunud , tekib alus teenistusest vabastamiseks ( nagu seni välisesindusest naasmisel) (vt § 43 lõiget 2 ja § 89 punkt i 1) . Säte on vajalik, et kinnistada välisteenistuse roteeriv olemus lisaks välisesinduste le ka Välisministeeriumi peamajas. Kuna teenistus välisesinduses on alati tähtajaline, on lähetustähtaja lõppemisel diplomaadil motivatsioon osaleda asutuse sise sel konkursil ning kandideerida järgmisele diplomaatilisele ametikohale. Samalaadne motivatsioonimehhanism on vaja luua ka peamajas diplomaatilisel ametikohal töötavale teenistujale, et säilitada mõlemasuunaline liikumine peamaja ja välisesinduste vahel. Punktiga 2 4 täiendatakse § 26 lõigetega 5 ja 6 , mille kohaselt nimetab erialadiplomaadi Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler , teavitades sellest eelnevalt Välis ministeeriumi . E rialadiplomaadi ametikoht Välisministeeriumi kooseisus luuakse ja likvideeritakse lähetajaministeeriumi ettepaneku alusel. See on osa erialadiplomaatide lähetamist lihtsustavast regulatsioonist, kus pädevus jääb lähetajaministeeriumile ning Välisministeeriumi üksnes teavitatakse konkreetse teenistuja lähetami sest . Välisministeeriumi hoitakse valimisprotsessiga pidevalt kursis , näiteks suhtlevad ministeeriumide personaliosakonna töötajad e-kirja teel . Kui Välisministeerium on valimisprotsessiga algusest peale kursis, ei saa tekkida olukorda, kus ta ei nõustu välisesindu se ametikohale pakutud kandidaadi nimetamisega , sest võimalikud probleemid on juba enne otsuse tegemist läbi arutatud. Küll on oluline, et Välisministeeriumiga on enne kokku lepitud, kus esinduses diplomaatilist ametikohta soovitakse luua, et Välisministeerium saaks selleks tagada nii õigusliku d kui ka füüsilised tingimused. Erialadiplomaadi ametikoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Ametikoha saab luua juhul, kui selleks on tingimused olemas. Kui näiteks esinduses erialadiplomaadi jaoks füüsiliselt ruumi ei ole, ei saa Väl i sministeerium talle ametikohta luua. Vaidlused lahendatakse nagu praegugi läbirääkimiste teel. Kui erialadiplomaadi koht luuakse Välisministeeriumi peamajas ehk tegemist on mitteresideeriva erialadiplomaadi ametikohaga, kohalduvad töötamisele ja alluvusele § 32 nõuded. V iimane tähendab seda, et mitteresideeriv a erialadiplomaadi ametikoht Välisministeeriumi peamaja koosseisus saab olla vaid selline, kust mitteresideeriv eriala diplomaat esindab Eestit oma ülesannete piires mingis riigis , kuid ei tööta seal kohapeal. Selles riigis asub kas Eesti välisesindus või on sinna nimetatud mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik, kes esi nd ab Eestit kas mõnest teisest välisesindusest või Välisministeeriumi peamajast. Punkti de ga 2 5 – 2 7 lihtsustatakse erakorralise ks ja täievolilise ks suursaadiku ks nimetamise sätteid. Selleks et mitte koormata Vabariigi Valitsust, jäetakse välja nõue viia pärast asukohariigilt nõusoleku saamist erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise ettepanek veel kord Vabariigi Valitsuse istungile. Selle asemel teavitab Välisministeerium otse Vabariigi Presidendi Kantseleid, et asukohariigi nõusolek on saabunud ning Vabariigi President võib kandidaadi nimetada erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, kirjutades alla tema volikirjale. Tähtajanõue jäetakse seadusest välja, kuna see piirang ei ole ennast õigustanud. Punktidega 2 8 ja 31 muudetakse erialadiplomaatidega seonduvat – vastavalt VäTSi § 29 „Diplomaadi välisesindusse lähetamine“ ja § 32 „ Erialadi plomaadi töötamine välisesinduses“ . Vä lissuhtlemisseaduse § 5 kohaselt on välisesindus välisriigis asuv Välisministeeriumi struktuuriüksus, mis teostab välissuhtlemist asukohariigis või rahvusvahelises organisatsioonis välissuhtlemisseaduse , oma põhimääruse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel ning lähtub oma tegevuses rahvusvahelisest õigusest. Välisesinduse ametikohad on seega Välisministeeriumi ametikohad . Kehtiva VäTS i § 29 lõike 1 1 kohaselt kooskõlastatakse erialadiplomaadi ametikoht ja selle nimetust kehtestav õig usakt lähetajaministeeriumiga . K oosseisu muutmine erialadiplomaate puudutavas osas kooskõlastatakse lähetajaministeeriumi d ega. Kehtiva VäTSi (§ 2 lg 1 p 5) kohaselt on erialadiplomaat teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal. VäTS i § 25 l õige 3 sätestab, et isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks välisesindusse lähetamise ajaks Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Praegu kehtiv lähetamisprotseduur on keeruline ja bürokraatlik. Esmalt esitab lähetajaministeerium erialadiplomaadi välisesindusse diplomaatilisele ametikohale lähetamiseks Välisministeeriumile taotluse ja teenistujat käsitlevad dokumendid (VäTS i § 29 lg 2). T aotluse vaatab läbi Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon (VäTS i § 29 lg 3) ning seejärel teeb välisesindusse lähetamise otsuse ja lähetab välisesindusse Välisministeeriumi kantsler. Erialadiplomaadi välisesindusse lähetamise käskkiri koostatakse lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult (VäTS i § 29 lg 4). Erialadiplomaadi töötamist välisesinduses reguleerib VäTS i § 32. Probleemiks on osutunud liigne bürokraatia Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumide vahel. Formaalselt on lähetuse ajal tegu mitte lähetajaministeeriumi, vaid Välisministeeriumi teenist ujaga. Muudatuste eesmärk on, et edaspidi kuuluks erialadiplomaat küll ühtsesse välisteenistusse ja oleks välisesinduses töötades ikkagi Eesti Vabariiki talle antud ülesannete piires esindav diplomaat, kuid tal säiliks n - ö aktiivne teenistussuhe lähetajaministeeriumiga . Tal ei peatataks seal avaliku võimu teostamise õigust ja tema ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks ei oleks mitte Välisministeeriumi kantsler, vaid lähetajaministeeriumi kantsler. Seega on vaja õiguslikult kehtestada võimalus , kus Välisministeeriumi struktuuriüksuses ( üldjuhul välisesinduses) töötavad lähetajaministeeriumi teenistujad, kes teostavad avalikku võimu lähetajaministeeriumi ametnikena, aga on samal ajal ka välisteenistuses (mitte rentnikud Välisministeeriumi büroopinnal). Seetõttu sätesta takse VäTSis kord, et V älisministeeriumi koosseisus eksisteerivad ametikohad, mida täidetakse nii, et ametikohale nimetamise, palga määramise ja m uud teenistusalased käskki rjad annab lähetajaministeerium . See eeldab tehnilist korraldust selliselt, et Välisministeeriumi välis esinduste koosseisud vaadatakse näiteks kord aastas üle, lähetajaministeeriumid saavad oma vajadused Välisministeeriumiga läbi arutada ja Välisministeerium kehtestab vajalikud ametikohad (arv estades ruumide olemasolu jmt). Kui tekib vajadus erialadiplomaat väliesindusse lähetada peale seda, kui vajalikud ametikohad on kehtestatud, on võimalik seda kokkuleppel Välisministeeriumiga teha juhul, kui selleks on vastavad tingimused olemas. Kui näiteks esinduses erialadiplomaadi jaoks füüsi liselt ruumi ei ole, ei saa Väl i s ministeerium talle ametikohta luua. Lähetajaministeerium valmistab ise ette kogu pikaajalise välislähetuse dokumentatsiooni, määrab palga, lisatasud, tegele b pere konnaliikmete kaasavormistamisega jm ning teavitab Välisministeeriumi , et selline ametnik soovitakse nimetada välis esindusse lähetajaministeeriumi jaoks moodustatud ametikohale. Välisministeeriumi teavitamine võib toimuda e-kirja teel, näiteks suhtlevad ministeerimide personaliosakonna töötajad omavahel töö käigus . Kuna erialadiplomaadi ametikoht on välisesinduses, tekib seaduse kohaselt välispoliitilistes ja esinduse töökorralduslikes küs imustes alluvus esinduse juhile, mis on vajalik, kuna Välisministeerium ja esinduse juht vastutavad asukohariigi silmis kogu välisesinduse ja selle teenistujate tegevuse eest. Asukohariigi jaoks on tegemist välisesinduse töötajaga, kellele antakse kõik diplomaadi õigused. Töövaldkonda puudutavates küsimustes jääb erialadiplomaat alluma lähetajaministeeriumis määratud isikule. Seaduse § -i 29 lisatakse lõi ge 5 , mille kohaselt tekib ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmete välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasaminekut (punkt 28). Tegemist on kaalutletud otsusega, millel on teenistujale oluline mõju. Seetõttu on see vajalik seaduse tasandil reguleerida. S äte ei keela pere konna liikmete reisimist sellesse riiki, st ei piira perekonna liikumisvabadust, kuid sätte eesmärk on, et asukohariigi piisavalt ebaturvaliseks tunnista mise korral oleks ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks riik ei soodusta ega toeta perekonna kaasaminekut (kaasa s oleva perekonnaga seotud kulude hüvitamise kujul ). Kui enne ameti koha konk ursile panekut on ette teada, et tegu on ebaturvalise kohaga, kuhu perekonnaliikmeid kaasa ei lubata, antakse sellest eelnevalt teada, et kandideerijad teaksid piiranguga arvestada. Punktiga 2 9 jäetakse § 30 lõikest 2 välja sõnad „esindustasu ning välisteenistuse staaži tasu“. Välisteenistuse staaži tasu ning esindustasu maksmine senistel alustel lõpetatakse. Seetõttu ei ole nende maksmine ka välisesindusse lähetatud karjääridiplomaadi kandidaadile enam võimalik . Punkti ga 30 tunnistatakse kehtetuks § 31, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada diplomaadi välisesindusse lähetamise kord ja lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu . Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas majasiseselt välisesindusse lähetamist korraldada. P aragrahvi esimene lõige on tõstetud § 29 lõikeks 6, kuhu see sisult paremini sobitub. Punktiga 31 sätestatud muu datused on kirjeldatud punkti 2 8 juures. Punktiga 32 jäetakse paragrahvist 36 välja sõna „kirjalikult“. Praktikas ei teavitata Vabariigi Valitsust ja Vabariigi Presidenti asjuri nimetamisest ametliku kirjaga , kuna see ei ole vajalikuks osutunud . Seetõttu on kirjaliku teavitamise nõue seaduses liigne. Punktiga 33 muudetakse § 38. Paragrahvi muudetakse selliselt, et see hõlmaks nii karjääridiplomaadi kui ka erialadiplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumise. Lisaks jäetakse paragrahvist välja lõige , mille kohaselt antakse diplomaadile Välisministeeriumi käsutusse ajutise kutsumise korral aega isiklike asjade korraldamiseks kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud. Seda ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida , kuna tegemist on eriolukor raga , mis nõuab olukorrale vastavat lähenemist . Punktiga 3 4 tunnistatakse kehtetuks § 39. Kuna erialadiplomaadi ajutiselt lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine on eelnõu kohaselt reguleeritud §-ga 38, ei ole erialadiplomaatide jaoks eraldi paragrahvi enam vaja. Punkti de ga 3 5 – 3 9 muudetakse §-s 40 välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise aluseid. Kehtiva VäTSi kohaselt kutsutakse teenistuja välisesinduse ametikohalt tagasi ka siis, kui tema lähetus lõpeb tähtaja saabumisel. Kuna välislähetused on tähtajalised ja lõpevad tähtaja saabumisel, peab Välisministeerium otstarbekaks kasutada välisesindusest tagasikutsumise mõistet vaid ennetähtaegsete ja erakorraliste välislähetusest naasmise juhtumite korral. Muudatused teevad protsessi loogika ja menetlemise selgemaks ning lihtsamaks. Seetõttu lisatakse paragrahvi pealkirja ja esimesse lausesse „ennetähtaegselt“ ning p unkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Lisaks t äiendatakse § 40 punkti 3 selliselt, et ka asukohariigi nõusolekust keeldumine on diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise aluseks. Riigikogus 17.10.2018 vastu võetud, 18.10.2018 Vabariigi Presidendi otsus ega nr 315 välja kuulutatud ning 01.04.2022 jõustuva perehüvitise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ga ( RT I, 26.10.2018, 1 ) muudetakse ka tagasikutsumi se aluseid. Sellest tulenevalt on eelnõus praegu endiselt kasutusel termin „lapsehoolduspuhkus“, mis tulevikus asendub terminiga „vanemapuhkus“. Ka kehtivas seaduses on Välisministeeriumil kaalutlusõigus tasu mittemaksmise või tagasikutsumise suhtes. Kuna uus vanemapuhkuse kord on paindlikum, võib tekkida olukord, kus lühikeseks vanemapuhkuseks pole põhjust inimest tagasi kutsuda ning senist kaalutlusõigust hakatakse veelgi rohkem kasutama . Punkti 8 täiendatakse selguse huvides selliselt, et kui diplomaat vabastatakse teenistusest ametiasutuse algatusel, kutsutakse ta välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi . Paragrahvi 40 täiendatakse ühtlasi kahe uue punktiga 9 ja 10 , mille kohase l t on välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt vabastamise aluseks ka asukohariigis puhkenud kriisiolukord , välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine . Nimetatud alused on eelnõusse lisatud praktikas tekkinud vajaduste tõttu. Seni on vajaduse tekkimisel teenistujat keelitatud välisesindusest tagasikutsumise taotlust esitama, kuid see ei ole õigustatud ega vajalik, kui seadus annab objektiivsed alused, misjuhul teenistuja ei saa enam oma tööd välisesinduses jätkata ning ta kutsutakse sealt tagasi . Asukohariigis võib tekkida kriis i olukord, mis võib seada ohtu teenistuja ja tema perekonna liikmete elu või tervise. See võib olla seotud terrorismi, kuritegevuse, õhusaaste jms, samuti võib risk sõltuda teenistujast ja esindatavast riigist. Tegemist on kaalutletud otsusega, mille puhul tehakse koostööd nii välisesinduse kui ka vastavate ametkondadega, et olukorda piisavalt täpselt hinnata . Juhul, kui otsustatakse , et asukohariigis on olukord, mis vajab teenistuja või perekonna liikmete tagasikutsumist, te avitab Välisministeeriumi kantsler sellest lähetajaministeeriumi . Punkti de ga 40 – 41 muudetakse §-s 41 välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise korda. Kehtiva seaduse kohaselt kutsub karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti , ning erialadiplomaadi kutsub tagasi Välisministeeriumi kantsler lähetajaministeeriumi kantsleri ettepanekul ja viimasega kooskõlastatult. Eelnõuga sätestatakse, et diplomaadi kutsub diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametikohale nimetamise õigust omav isik. Sellisel juhul on hõlmatud nii karjääridiplomaat kui ka erialadiplomaat j a eraldi lõikeid ei ole tarvis. Kehtiva § 41 lõiget 6 muudetakse (eelnõu kohaselt § 41 lõige 5), kuna praktikas ei o le kõik i selles viidatud välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumis i vaja VKKs arutada. Sarnaselt § 31 muudatusega tunnistatakse kehtetuks ka § 42 , mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada diplomaadi välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas majasiseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist praktiliselt korraldada. Senise § 42 lõige 1 on tõstetud § 41 lõikeks 6 , kuhu see sisult paremini sobitub. Punktiga 4 2 muudetakse § 43 lõiget 2 . Kehtiva VäTSi kohaselt on tähtajali ne vaid töötamine välisesinduste diplomaatilis tel ametikoh tadel . Eelnõuga muudetakse tähtajaliseks ka töötamine peam aja diplomaatilis tel ametikoh tadel (§ 26 uus lõige 1 1 ) . Teenistuja saab nimetada ametikohale käskkirjaga kuni viieks aastaks. Kui ettenähtud roteerimisaeg on saabumas ja teenistuja ei ole ühelegi ameti kohale peamajas ega välisesinduses kandideerinud, on VKK-l õigus teha suunatud pakkumine. Kui diplomaat teist korda pakkumist vastu ei võta, tekib alus teenistusest vabastamiseks ( nagu seni välisesindusest naasmisel). Suunatud pakkumise võimalusi laiendatakse selliselt, et tööandja huvi ja teenistuja nõusoleku korral saab teenistuja välislähetust või teenistust peamaja ametikohal pikendada . Ühel ametikohal töötamise maksimumtähtajad ühtlustata kse välisesinduses ja peamajas (§ 26 uus lõige 1 1 ). Pidev teenistujate roteerimine ühelt Välisministeeriumi ametikohalt teisele (nii Välisministeeriumi peamaja siseselt kui ka peamaja ja välisesinduste vahel) on osa seadusega ette nähtud roteerimiskohustusest ning see on üks välisteenistusele omaseid ja kohustuslikke jooni. Samuti eemaldatakse lõikest 2 sõnad “välisesindusest tagasikutsumise korral”, kuna eelnõu kohaselt kasutatakse edaspidi välisesindusest tagasikutsumist vaid ennetähtaegsete ja erakorraliste välislähetu sest naasmise juhtumite korral. Punkti de ga 4 3 – 4 5 muudetakse § 44 pealkirja ning täiendatakse paragrahvi sõnastust. Kuna erialadiplomaati on tulevikus võimalik nimetada ka mitteresideeriva diplomaadi ametikohale, mis asub Välisministeeriumi peamajas, vabastatakse erialadiplomaat välisteenistusest välisesindusest tagasikutsumise või teenistustähtaja möödumise korra l välisesinduses või peamajas. Näiteks Kaitseministeerium peab oma ülesannete täitmiseks hoidma regulaarselt täidetuna umbes 13 – 15 ameti- ja töökohta Eesti välisesindustes . Need on pikaajalist välislähetust eeldavad ametikohad, mis oma iseloomult on tähtajatud kohad , kuid millel teenistus saab VäTS i järgi olla ainult tähtajaline. Neile pikaajalises välislähetuses täidetavate ülesannetega ametikohtadele nimetab Kaitseministeerium teenistuslikust vajadusest lähtuvalt juba kogenud ja tähtajatus teenistussuhtes ol evad teenistujad . Näiteks Eesti esinduses NATO juures Brüsselis õhuturbe valdkonnas töötamiseks peab lähetujal olema varasem valdkonna kogemus ning väga head teadmised asjakohastest Eesti riigi kaitsepoliitilistest seisukohtadest ja nende tagamaadest. Seda kõike aga on võimalik omandada ainult Kaitseministeeriumis ja selle valitsemisalas töötades. Sama kehtib mittediplomaatiliste teenistujate kohta (näiteks salastatud dokumentide registri töö). Hoolimata võimalusest sellisel kohal vaid tähtajaliselt töötada, on korrektne , järgides ATS is sätestatud ametniku üleviimise ning teenistuse tähtajalisuse korraldust ja eesmärke , viia teenistuja sellele kohale üle tähtajatult (ATS i § 98 lg 1 p 4 alusel). Oma sisult ei lähtu see üleviimine mitte ametniku vajadusest kompetentsust ja motivatsiooni suurendada või asutustevahelist koostööd edendada (mis on põhjuseks tähtajalisel üleviimisel ATS i § 33 lg 1 alusel), vaid asutuse hädavajadusest ametikoht täita. Tähtajatu üleviimise korral vabastatakse ametnik tema seniselt ametikohalt (ATS i § 98 lg 9). Tähtajatult teenistuses olevale teenistujale aga tuleb tagada teenistuskoht ka pärast ajutiselt pikaajalises välislähetuses töötamist. Välisministeerium on loonud olukorra mõistlikuks ja õiguspäraseks käsitlemiseks oma teenistujatele erisätted, mis suunavad teenistujaid kandideerima asutusesisestel konkurssidel ning tööandjat lähetuse lõpetajatele tööd pakkuma. Samalaadseid sätteid vajab ka l ähetajaministeerium . Praktikas ei tohiks tekkida probleemi lähetust lõpetavale teenistujale väärilise teenistuskoha pakkumisega, kuna samal ajal lähetab näiteks Kaitseministeerium või muu lähetajaministeerium Eesti välisesindusse (alaline esindus NATO juures Brüsselis, suursaatkond Washingtonis vms) järgmisi teenistujaid, kelle liikumisel igal juhul teenistuskohti vabaneb. Seega võib VäTS i § 44 lõike 2 alusel vabastada erialadiplomaadi teenistusest alles siis, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ja kui talle on lähetajaministeerium pakkunud ministeeriumis või selle valitsemisalas kahte tema lähetusele eelnenud ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta samaväärse põhipalgaga , kuid ametnik ei ole neid pakutud ametikohti vastu võtnud. Lähetajaministeerium võib ametnikuga ka juba enne lähetust kokku leppida ametikoha s , millele ametnik pärast lähetust ministeeriumis või selle valitsemisalas nimetatakse. Punktiga 4 6 tunnist atakse kehtetuks 3. peatüki 1. j agu. ATS i § 11 kohaselt kehtestab ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või ministri volitatud ametiasutuse juht. Iga üksiku ametikoha või selle nimetuse muutmine vajab koosseisu muudatust. Seetõttu on ka ministril võimalus volitada ametikohtade koosseisu kehtestamine konkreetse ametiasutuse juhile. Kuni 1. aprillini 2013 , kui jõustus uus ATS, reguleeris ametiasutuste palgakorraldust riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis sidus riigiteenistujate palgaastmed nende ametinimetustega ning kehtestas ühtsed palgaastmed kõigis riigiasutustes. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus volitas omakorda Vabariigi Valitsust kehtestama määruse, millega sätestatakse kogu riigisektoris kehtivad riigiteenistujate palgaastmestikele vastavad kuupalgamäärad, nende diferentseerimine ja võimalikud lisatasud. Muudatuse eesmärk on välisesinduste haldusteenistujate ametikohtade määruse tasandil reguleeritud palgakorralduse komponendid üle viia asutuse palgajuhendisse, mille kehtestab minister käskkirjaga. Avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast uue ATSi jõustumist detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi enda eripärast lähtuva palgasüsteemi kujundamiseks. Kuna ülejäänud avalikus teenistuses on loobutud palgasüsteemi kujundamisest seaduse ja määruste tasandil, ei ole vaja ka erisusi nendest luua seaduse ja määruste tasandil. Praegu VäTSis sätestatud palgaastmed tuuakse seaduse tasandilt ministri kehtestatavasse palgajuhendisse. Muudatuse eesmärk on paindlikum avalik teenistus, palgaandmete võrreldavus ning õigusloome mahu vähendamine. Punktiga 4 7 muudetakse § 4 7 selliselt, et välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele. Eriteenistuste ühtlustamise analüüsis leiti, et puudub vajadus neid nõudeid välisesindusse lähetamise tingimustes üle korrata . Pikaajalisse välislähetusse lähetatud haldusteenistujale k ohaldatakse ATS i § 14 lõikeid 1 ja 2. Punkti de ga 4 8 ja 50 muudetakse haldusteenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamise korda (§ 48) ning koosseisuvälise haldusteenistuja töötamist välisesinduses (§ 50) . Muudatusega läheb koosseisuvälise haldusteenistuja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise pädevus üle lähetajaministeeriumile nagu erialadiplomaadi määraminegi . Välisministeeriumi vastut useks jääb tagada füüsilised töökohad ning kooskõlastada ametijuhend , muus suhtes jääb vastutus lähetajaministeeriumile. Lähetajaministeerium kontrollib inimese vastavust ametikoha nõu etele , anna b teenistusalase i d käskkirju ning määrab ja maksab palka , muid tasusid ja hüvitisi . Täiest i uus säte on VäTSi § 48 lõige 7 , mille kohaselt tekib ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmete välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasaminekut. Tegemist on kaalutletud otsusega, millel on teenistujale oluline mõju. Seetõttu on see vajalik reguleerida seaduse tasandil. S äte ei keela pere konna liikmete reisimist sellesse riiki, st ei piira perekonna liikumisvabadust, kuid sätte eesmärk on, et asukohariigi piisavalt ebaturvaliseks tunnistamise korral oleks ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omaval isiku l õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks Eesti ei soodusta ega toeta perekonna kaasaminekut (kaasa s oleva perekonnaga seotud kulude hüvitamise kujul ) . Punktiga 4 9 tunnistatakse sarnaselt § 31 muudatusega kehtetuks § 49 , mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada haldusteenistuja välisesindusse lähetamise kord ning lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas majasiseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist korraldada. P aragrahvi esimene lõige viiakse üle § 48 lõikeks 6 , kuhu see sisult paremini sobitub . Punktiga 51 muudetakse haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumise korda sarnaselt diplomaadile kehtestatud korraga § - s 38 . Punkti de ga 5 2 – 5 7 muudetakse haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise aluseid (§ 52) ja korda (§ 53) . Kehtiva VäTSi kohaselt kutsutakse teenistuja välisesinduse ametikohalt tagasi ka siis, kui tema lähetus lõpeb tähtaja saabumisel. Kuna välislähetused on tähtajalised ja lõpevad tähtaja saabumisel, peab Välisministeerium otstarbekaks kasutada välisesindusest tagasikutsumise mõistet vaid ennetähtaegsete ja erakorraliste välislähetusest naasmise juhtumite korral. Seetõttu täiendatakse nii § 52 pealkirja kui ka esimest lauset sõnaga „ennetähtaegse“ ning tunnistatakse kehtetu k s punkt 1. Muudatused teevad protsessi loogika ja menetlemise selgemaks ning lihtsamaks. Lisaks t äiendatakse § 52 punkti 3 selliselt, et ka asukohariigi nõusolekust keeldumine on välisesindusest tagasikutsumise aluseks. Punkti 8 täiendatakse selguse mõttes selliselt , et haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise aluseks on ka tema teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel . Lisaks täiendatakse p aragrahvi kahe uue punktiga 9 ja 10 , mille kohaselt on välisesindusest tagasikutsumise aluseks ka asuko hariigis puhkenud kriisiolukord, välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine . Nimetatud alused on eelnõusse lisatud praktikas tekkinud vajaduste tõttu. Vajaduse korral on teenistuja t keelitatud välisesindusest tagasikutsumise taotlust esitama, kuid see ei ole õigustatud ega vajalik, kui seadus annab objektiivsed alused, misjuhul teenistuja ei saa enam oma tööd välisesinduses jätkata ja ta kutsutakse tagasi . Punktiga 5 8 tunnistatakse sarnaselt § - ga 42 , mis kohaldub diplomaatidele, kehtetuks ka § 54, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Praegu puudub vajadus seda korda Vabariigi Valitsuse tasemel reguleerida, eriti kui iga ministeerium saab edaspidi ise otsustada, kuidas majasiseselt välisesindusse lähetamist ja sealt tagasikutsumist korraldada. P aragrahvi esimene lõige viiakse üle § 53 lõikeks 3 , kuhu see sisult paremini sobitub . Punktiga 5 9 muudetakse § 55 pealkirja tulenevalt punktides 4 3 – 4 5 toodud selgitustest. Punkti ga 60 tunnistatakse kehtetuks § 55 lõiked 1 ja 3. Puudub vajadus eraldi sätestada, et töölepingu alusel töötava koosseisulise haldusteenistuja tööleping lõpeb töölepingu seaduses (TLS) sätestatud alustel ja korras ning ametnikuna töötav koosseisuline haldusteenistuja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. K una k oosseisuväline haldusteenistuja jääb edaspidi lähetajaministeeriumi teenistusse, puudub vajadus reguleerida, kuidas tema töös uhe Välisministeeriumiga lõpeb. Punktiga 61 muudetakse § 55 lõike 2 sõnastust tulenevalt muudatustes t lähetusest tagasikutsumise alustes, mille kohaselt lähetus lõpeb kas lähetustähtaja möödumisel või ennetähtaegselt välisesindusest tagasikutsumise korral . Punktiga 6 2 täiendatakse § 55 lõigetega 4 ja 5. VäTS i § 55 lõike 4 kohaselt võib lähetusest naasva koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu üles öelda või vabastada ta teenistusest, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui talle on lähetajaministeerium pakkunud ministeeriumis või selle valitsemisalas kahte tema lähetusele eelnenud ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või kahte tema lähetusele eelnenud töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu , kuid ta ei ole neid pakutud töökohti vastu võtnud. Lähetajaministeerium võib töötajaga ka juba enne lähetust kokku leppida töökoha s , millele töötaja pärast lähetust asub. Täpsemad s elgitused on toodud p unktide 43 – 45 juures. Punktiga 6 3 tunnistatakse kehtetuks §-d 56 , 57 ja 59 . Muudatusega m innakse võimalikult palju üle ATSi palgasüsteemile, väärtustades samas pikaajalist karjääri välisteenistuses. M uu hulgas on järgitud läbipaistvus e , võrreldavus e , paindlikkus e ning halduskoormuse miinimumini viimise põhimõtet . Palgasüsteem muudetakse enam ametikohapõhiseks ( vs . karjääripõhisus), võimalusega ametikohti hinnata või kategoriseerida, arvestades ametikoha keerukust. Samuti tagatakse, et kõik põhipalgad avalikustatakse. Diplomaatidele makstaks e peamajas kooskõlas eelarveliste võimalustega palka, mis on praeguse avaliku teenistuse palgatasemega võrreldes konkurentsivõimelisem. Samas tuleb hoida roteer i mismotivatsiooni peamajast pikaajalisse lähetusse minekuks – peamaja ja välisesinduse sissetulekusuhe peab seda jätkuvalt toetama . Kehtestatakse põhipalgaastmestik sarnaselt ATSi palgasüsteemiga ning luuakse ametikohapõhised põhipalgavahemikud. Karjääridiplomaadi palgakomponendid on: • garanteeritud põhipalk; • muutuvpalk kuni 20% aastapalgast (lisaülesannete lisatasu, preemia, tulemustasu); • diplomaatilise au- või teenistusastmetasu. Kaotatakse lisatasud välisteenistuse staaži, kraadi ja võõrkeele eest, kuid neid komponente saab arvestada konkreetse põhipalga määramise kriteeriumidena. Kaotatakse eraldi esindustasu, kuna selle maksmine ei ole senisel kujul enam põhjendatav. Samas on eesmärk väärtustada pikaajalist välissuhtluskogemust, mistõttu säilitatakse diplomaatilise teenistusastme tasu ja diplomaatilise auastme tasu, mis makstakse lisaks ametikohale vastavale põhipalgale ja muutuvpalgale. Diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist tulenevad a u- ja teenistusastmed on osa diplomaatilisest suhtlusest, mis ei ole seotud üksnes tööstaažiga, vaid näitavad nii karjääri kui ka teatud juh t udel ametipositsiooni. Uue Välisministeeriumi palgasüsteemi kehtestab välisminister palgajuhendiga. Uuele palgasüsteemile üle minnes tagatakse, et senised lisatasud (välisteenistuse staaži, kraadi ja võõrkeele eest ning esindustasu) arvestatakse samal ametikohal uuele põhipalgale üle minnes teenistuja palka ning teenistuja oma sissetulekus samal ametikohal ei kaota. Valitsusasutuses ministeeriumi tasandil ühe palgajuhendi kehtestamise eesmärk on kujundada ühes valitsemisalas ühtne palgapoliitika, tagada selle läbipaistvus ja ka s isemine õiglus. Palk pikaajalises välislähetuses Muudatuse tulemusena lähtub ka pikaajalises välislähetuses viibiva teenistuja palgasüsteem avaliku teenistuse palgapõhimõtetest, väärtustades samas pikaajalist karjääri välisteenistuses. Põhipalgaastmestik kehtestatakse edaspidi samuti ministeeriumi palgajuhendiga nagu ATSi alusel ette nähtud ning luuakse ameti kohapõhised põhipalgavahemikud. Välisesinduses töötavate Välisministeeriumi teenistujate palgasüsteem korrastatakse selliselt, et sõltumata teenistuja paiknemisest katab palk samasuguse tarbimiskorvi maksumuse kui peamajas töötades. Kui kehtiva korra kohaselt lisandub välisesinduses töötava teenistuja p algale asukohalinna elukallidust arvesse võttev välisteenistustasu, siis uue regulatsiooniga on kavas maksuvabast välisteenistustasust sissetuleku osana loobuda . Selle asemel kaetakse tarbimiskorvi maksumuse erinevus teenistujale põhi palga g a , arvestades samade välisministri kehtestatud asukohalinna de koefitsientidega, millega on senist välislähetustasu indekseeritud. Lisaks hakatakse teenistuja palgas arvestama tema ametikoha vastutuse ulatust. Sellega viiakse lõpule 1. veebruaril 2018 esimese etapina rakendunud pikaajalises välislähetuses olevate teenistujate palgareform, mille kohaselt suurendati välisesinduses tö ötava teenistuja maksustatavat sissetulekut ning vähendati maksuvaba sissetulekut. Kui esimese etapi tulemusena on kogusissetulekust umbes kaks kolmandikku maksustatav tulu (palk) ja üks kolmandik maksuvaba tulu (välislähetustasu), siis edaspidi maksuvaba tulu osa kaob ning see viiakse üle palka ja maksustatakse. Üleminekuregulatsiooniga vastavalt VäTSi §-le 91 ning eelnõu punktile 85, tagatakse, et pikaajalises välislähetuses juba oleva teenistuja kogusissetulek (senine palk koos kehtivate seaduses tagatud lisatasude, esindustasu ja senise maksuvaba välislähetustasuga , sh kaasasoleva pere välislähetustasu suurendustega ) alanud välislähetusperioodi kestel käesoleva eelnõu jõustumisel ja selles sisalduvate muudatuste tõttu ei vähene. Uue Välisministeeriumi palgajuhendi kehtestamisel seatakse eesmärgiks, et tulevane põhipalk välisesinduses arvesta ks m uu h ulgas senise kogusissetulekuga , et tagada pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja konkurentsivõimeline palk ning vähemalt seni n e sissetuleku tase samal ametikohal . Punktiga 6 4 muudetakse § 60 lõike 3 sõnastust. Jäetakse välja kohustus kooskõlastada töötamine ja välisteenistuse staaži säilitamine Välisministeeriumi kantsleriga. Tegelikkuses sellist kooskõlastamist kantsleriga ei ole vaja ning seadus viiakse praktikaga kooskõlla. Teenistuja avaliku õiguse teostamise õigus peatatakse VKK ettepanekul . Punktiga 6 5 muudetakse § 60 lõike 5 sõnastust. Paragrahvi 60 lõigetes 2 – 4 esitatud juhtudel peat ub teenistuja avaliku võimu teostamise õigus Välisministeeriumis. Eelnõuga kaotatakse välisteenistuse staažitasu, mistõttu jäetakse see ka käesolevast paragrahvist välja. Küll on jätkuvalt oluline arvestada välisteenistuse staaži diplomaatilise teenistusastme taotlemisel. Punktiga 6 6 pannakse seni Vabariigi Valitsusel olnud kohustus kehtestada diplomaatilise au- ja te enistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad välis ministrile. Tegemist on Välisministeeriumi - keskse regulatsiooniga, mis ei vaja Vabariigi Valitsuse tasandil otsustamist. Punktiga 6 7 tunnistatakse kehtetuks § 62. Esindustasu maksmine senisel kujul e i ole enam põhjendatav. Uut palgasüsteemi on kirjeldatud punktis 63 . Punktidega 6 8 ja 70 muudetakse § 63 sõnastust ja sellega ka kogu senist välislähetustasu ja pikaajalises välislähetuses kulude hüvitamise kontseptsiooni ning tunnistatakse kehtetuks §-d 65 ja 66. Senist pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise süsteemi muudetakse selliselt, et palk on tasu tehtud töö eest , arvestades sealjuures asukohalinna tarbijakorvi hinnaerinevust, ning välislähetustasu katab pikaajalise välislähetusega seotud kolimis-, majutus- ja sõidukulud, kaasasoleva lapse korral haridus- ja hoiukulud, välja arvatud kooli õppemaks ja koolieelse lasteasutuse kohatasu . P ikaajalises välislähetuses kaetavad kulud jäävad olemuselt sarnaseks praegus t ele , kuid võimalikult suures ulatuses lõpetatakse taotluste ja kuludokumentide menetlemine. P aragrahvi 63 lõike 4 järgi kehtestab uue hüvitiste süsteemi kohase välislähetustasu lähtesumma, selle arvutamise, välislähetustasu maksmise ning kulude katmise alused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega. Kogu regulatsioon kehtestatakse seaduse asemel rakendusakti s . Teenistuja välis lähetus tasu arvutatakse, korrutades välis lähetus tasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga, mille kehtestab § 63 lõike 5 alusel välisminister määrusega. Kehtiv kord Kehtiva VäTSi alusel kaetakse välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme kolimis - , majutus - , reisi- ja ravikindlustus kulud , Eestisse puhkusele ja tagasi asukohariiki sõidu kulud , koolieast noorema lapse korral lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk, kooliealise lapse korral üldhariduse omandamisega seotud kulud ning lisaks meditsiiniteenused, mis ei kuulu ravikindlustuspaketti, kuid mis hüvitatakse Eesti Haigekassa teenuste nimekirja alusel . Samuti on võimalik taotleda erisõidukulude hüvitami st. Praegune süsteem põhineb taotluste ja kuludokumentide esitamisel, mis koormab nii taotlejat kui ka menetlejat . Hüvitiste liigne reguleerimine piirab teenistuja valikuid. A rvestades süsteemi haldamisele kuluvat Välisministeeriumi peamaja ressurs s i – pikaajalises lähetuses on üle kahe saja teenistuja ja pooltel nendest on ka pere kond kaasas –, on välja töötatud muudatusettepanek, mille kohaselt vähendatakse peamaja sekkumist teenistuja isiklik k u elu ja eelist usi puudutavatesse valikutesse. Kui teenistujaga kaasas oleva lapse üld hariduse õppe maksu on keeruline prognoosida tulenevalt kooli de õppemaksu erinevusest riigiti, kooliastmeti, õppeprogrammiti jne, siis näiteks majutus- , kolimis- ja sõidukuludele on võimalik anda ette arvestuslik eelarveline määr (edaspidi baasmäär ). Eluaseme , kolimis - ja transpordi teenuse valikus on lähetatu tulevikus rohkem vaba – raha nende kulude hüvitamiseks laekub lähetatu arvelduskontole välislähetustasuna , mille piires saab ta teha paindlikult sobivaid valikuid, s.t valib elukoha, sõidumugavuse ning puhkusele ja tagasi sõidu hinna , mida kolib Eestist kaasa ja mida soetab kohapealt jne. Välislähetustasu määr ei sõltu ametikohast. Välislähetustasu makstakse edaspidi välja kolmes osas: ühe summana enne lähetust , et kompenseerida ühekordseid kulutusi lähetuse alguses, nagu isikliku vara kolimine, lähetusse sõidu piletid, sisenemine üüriturule (maakleritasu, üüri ettemaks , eluruumikindlustus ) , hüvitis teise riiki tööle asumise eest ; iga kuu, et katta majutus kulud ja kord aastas puhkusele sõidu ning kord lähetusperioodil erisõidu kulud. Erisõiduna nüüd ja edaspidi on arvestatud üks sõit kolme aasta jooksul ; ühe summana välislähetuse lõppedes , et kompenseerida pikaajalisest välislähetusest tagasi kolimise ja sõidukulud . Teenistuja lähetumisel ühest välisesindusest teise sama riigi sees või riikide vahel arvestatakse välisläh etustasu vastavalt teenistuja liikumisele. Nende kulude hüvitamise taotlusi, mis kompenseeritakse välislähetustasuna, tulevikus enam ei menetleta ning kuludokumente ei nõuta . Kulud, mida välislähetustasuna ei kompenseerita, nagu tervishoid ja kaasasolevate laste üldhariduskooli õppemaks ning koolieelse lasteasutuse kohatasu , hüvitatakse ka edaspidi taotluse ja kuludokumentide alusel . Reisikindlustuslepingu sõlmib teenistujatele kehtiva korraga sarnaselt Välisministeerium või lähetajaministeerium, see tähendab, et seda ei hüvitata ka tulevikus kuludokumentide alusel ega välislähetustasuna. Lähetatute majutus-, kolimis- ja sõidukulude baasmäär lähtub tulevikus Tallinna hindadest – sellest kujuneb lähtesumma . Välislähetustasu k omponendid arvestatakse välja igaüks eraldi asukohalinnade kaupa , misjärel koondatakse need lähetusse mineku, seal oleku ning tagasituleku vajadusi arvestavalt koefitsientideks. Lähetuseelse välislähetustasu kujunemine Enne l ähetus t väljamakstav välislähetustasu sisaldab teenistuja ja temaga kaasas olevate perekonnali i kmete asukohariiki kolimis e kulu si d ning välisesindusse sõidu kulu si d. Samuti sisaldab see nn üüriturule sisenemise kulu si d ja teise riiki tööle asumise hüvitist. Kolimiskulude baasmäära kujunemine Asukohariiki kolimisel annab kehtiv kord võimaluse võtta endaga kaasa vara kuni 21 m 3 , enam kui kolme kaasasoleva pere konna liikme korra l kuni 26 m 3 . Kontine n tidevahelisel veol katab ministeerium erandjuhtudel isikliku sõiduki transportimise kulud. Isikliku vara vedamiseks lähetusse minekul ja sealt tulekul võtab teenistuja pakkum i se kahelt riigi hanke võitnud teenuseosutajalt ning valides pakkumistest soodsaima , vormistab ta peamajale vastava taotluse. Aastate 2015 – 2018 kolimisstatistikast nähtub, et lähetatute kolimismaht ei ületa keskmiselt 15 m 3 , sealhulgas USA ja Aasia suunal umbes 20 m 3 ning Euroopas kuni 15 m 3 . Võimalus võtta lähetusse kaasa isiklikku vara säilib ka tulevikus. Kui lähetatu kolib üksi või koos abikaasaga , on veo arvestuslik maht 15 m 3 , millele lisandub 3 m 3 iga kaasasoleva lapse kohta. K ontinentidevahelise veo arvestuslik maht on 28 m 3 ehk üks merekonteiner. Kolimise baasmäära kehtestamisel on lähtutud muu hulgas sellest, et majutuse piirhinnas on arvestatud möbleeritud korteri te üürituru tingimusi. Kui lähetatutele osutab vara vedu ministeerium , nagu kehtiva korra järgi , siis ei sisalda lähetatu hüvitiste pakett isikliku vara kolimis kulu – see arvestatakse välisteenistustasust maha. Kolimise baasmäära aluseks on heal tasemel rahvusvahelist kolimisteenust osutavate ettevõtete (näiteks AVA-Express OÜ ja MoveMaster OÜ ) keskmised hinnapakkum i sed. Kolimise baas määrad vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Lähetusse sõidu kulude baasmäära kujunemine Sõidukulu baasmäär põhineb riigihanke tulemustel Välisministeeriumile reisiteenust osutavate ettevõtete (hetkel Estravel AS ja Wris AS ) hinnapakkumi stel reisimiseks suveperioodil ning suunal asukohariigist Tallinnasse ja tagasi. Tegemist on sõidukulude baasmääraga, mille raames saab teenistuja enda ja kaasasoleva abikaasa või tugiisiku jaoks paindlikumalt oma valikuid teha. Määra suurendatakse iga kaasasoleva lapse kohta ning erisust piletihinnas lapse ja täiskasvanu vahel ei tehta . Taotlusi ega kuludo k umente ei menetleta, mis vähendab halduskoormust nii teenistuja kui ka lähetav a asutus e jaoks. Sõidukulude baasmäär vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Üüriturule sisenemise k ulu baasmäära kujunemine Tavapäraselt eeldab üüriturule sisenemine üüritagatise maksmist keskmiselt kahe kuu üürisumma ulatuses ning ettemaksu ühe kuu üürisumma ulatuses, lisanduda võivad maakleritasu (lepingutasu), eluruumikindlustus vmt. Säilib teise riiki tööle asumise hüvitis, mis kehtiva korra kohaselt on 800 eurot. Ühe kuu üürisumma, sealhulgas eluruumi üürimisega seotud kõrvalkulud ja teise riiki tööle asumise hüvitis , on arvestatud üüriturule sisenemise kulu baasmäära. Üüritagatise kogusumma annab ministeerium teenistujale eraldi maksena ning selle kasutamiseks sõlmitakse teenistujaga kirjalik kokkulepe, mille alusel on teenistuja pikaajalisest välislähetusest naastes kohustatud ministeeriumile üüritagatise summa kogumahus või põhjendatud juhtudel osaliselt tagastama. Kui teenistujal ei ole asukohariigis võimalik või on raskendatud eluruumi üürimine eriaisikuna, säilib võimalus sõlmida eluruumi üürilepinguid välisesinduse nimel. Üüritrule sisenemise kulud katab sellise l juhul välise s indus teenistuja välislähetustasu arvelt. Igakuise välislähetustasu kujunemine Majutuskulude baasmäära kujunemine Majutuskulude baasmäär põhineb rendihindadel, mi s on koondatud rahvusvahelisse andmebaas i Employment Conditions Abroad (ECA) International . Välisministeerium on seda a ndmebaasi kasutanud üürituru kindlaksmääramisel paar viimast aastat, Soome V älisministeerium näiteks juba aastaid . S aadud kogemus on meid veennud kuvatava info kvaliteedis ning tõendanud selle paikapidavust elus. ECA - l on kogemust enam kui 45 aastat, mistõttu ollakse partneriks paljudele ettevõtetele ja asutustele üle maa ilma, kel on vajadus lähetada töötajaid riikide vahel. ECA uuendab infot andmebaasis vähemalt korra aastas. Asukohalinna majutushinna erinevus Tallinna samaväärse piirkonna ja tubade arvu vahel tasandatakse indekseerimisega. Selleks võetakse andmebaasist asukohalinna üüripindade hinnainfo, mis põhineb ühtsel metoodikal ja mida ECA klassifitseerib superior kategooriana Tallinnas kesklinn a , vanalinn a ja Kadrioru piirkonna arvestuses. Hinnastamisel on arvestatud keskmist hinnaklassi ja silmas on peetud võimalust jõuda tööle (es indusse) mõistliku aja jooksul. Kui Eesti s ja paljudes teistes riikides leiab üüriturul kortereid täielikult või osaliselt möbleerituna, siis mitmes Lääne-Euroopa riigi s ja ka kaugemal pakutakse kinnisvara üüriturul sageli peamiselt möbleerimata kortereid . Möbleeritud eluase on saadaval, kuid üürihindade vahed võivad olla märkimisväärsed, kohati kuni topelt. Alternatiiviks on korter möbleeri da või mööbel rentida , kui viimane on asukohariigis võimalik. Välisministeeriumil on kogemust nii mööbli üüripinnale ostmisega kui ka transportimisega Eestist asukohalinna. Mis esmapilgul tundub mõistlik, võib hiljem osutuda ebaotstarbekaks. Näiteks võib juhtuda, et ostetud mööb liga pole pärast lähetatu teenistusaja lõppemist midagi peale hakata, sest järgmine samale ametikohale roteerija eelistab möbleeritud pin d a . Sellest tulenevalt on võetud määra seadmisel seisukoht , et majutus e hind kujuneb asukohalinna möbleeritud üüripindade hinnaklassi alusel. Kehtiva korra kohase lt on eluaseme suurus reguleeritud ruutmeetrite arvuga. Eluruumi valikul arvestatakse üldpinda välisesinduse juhi puhul kuni 120 m 2 , diplomaadi puhul kuni 75 m 2 ja haldusteenistuja puhul kuni 60 m 2 . Kui lähetatu võtab kaasa lapse , on tal õigus 15 m 2 suuremale eluasemele ehk ühele lisatoale iga kaasavõetud lapse kohta. Tulevikus loobutakse ruutmeetrite ettekirjutusest. Kui isik lähetatakse üksi või koos abikaasaga , on tema lähtesumma piirmääraks ühe magamistoaga möbleeritud korter i üürihind , välja arvatud Kairo ja New Delhi, kus heaoluühiskonna standarditele vastavad eluruumid algavad kahest mag amistoast . S uursaadik ule on lähtesummaks kolme magamistoaga möbleeritud korter i üürihind , mi da on esinduskohustuse täitmise pandlikumaks korraldamiseks suurendatud 20% võrra. Kui kaasas on lapsed, siis säilib õigus suurema le elami s pinna le – lisamagamistuba iga lapse kohta – ka uue korra jõustumisel. Majutuskulude baasmäära arvestatakse ka eluruumi üürimisega seotud kõrvalkulud, milleks liigituvad küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, gaas, prügivedu, hoone halduskulud jmt . Need kulud võivad olla arvestatud ka juba korteri üürilepingu kohaselt eluruumi üürihinda. Täpsem kord nähakse ette rakendusaktis. E luruumi rendilepingu sõlmib endiselt pigem esindus kui teenistuja . Teenistuja võib rendilepingu ka isiklikult sõlmida, kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel . Kui eluruumi rendilepingu sõlmib välisesindus , arvatakse eluasemega seotud kulud teenistuja välis lähetus tasu väljamaksest maha . Pikaajalises välislähetuses viibiva teenistuja majutusega seotud kulude hüvitamise taotlusi tulevikus ei menetleta. Majutuse valikul lähtub teenistuja talle arvestatud majutuskulu baasmäärast kui eluaseme kulupiirist , millest kallima valiku tegemisel tuleb baasmäära ületav osa maksta teenistujal endal. Riigi omandisse kuuluvates eluruumides (korterid, residentsid) majutuvatele teenistujatele ei maksta majutuskulu. Välisministeeriumi omandis majutuvate teenistujate eest tasub eluruumiga seotud kõrvalkulud Välisministeerium sarnases ulatuses kui teenistujatele, kes majutuvad üüripinnal. Täpsem kord nähakse ette rakendusaktis. Kui ministeeriumi otsusel kutsutakse teenistuja lähetusest varem tagasi, kannab rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise kulud ministeerium . Sõidukulude baasmäära kujunemine Kui lähetatu tuleb Eestisse puhkusele , peab ta kehtiv a korra järgi võtma kahelt riigi hanke võitnud reisibüroo lt sõidupiletite hinna pakkumise , millest valib madalama klassi soodsaima pakkum i se ning esitab taotluse peamajale . 2018. aastal esitati 214 puhkuse ja tagasisõidu taotlust, 23 perekonnaliikme küllasõidu tao tlust ning 15 erisõidu taotlust (NB ! Need numbrid sisaldavad ainult VäM taotlusi. Erialadiplomaatide taotlusi menetlevad te ised lähetajaministeeriumid ise ) . Taotluse menetlemise aeg on keskmiselt kolm-neli tööpäeva. Ajas muutuv lennupiletite hind võib seada teenistuja olukorda, kus kohest ostuluba saamata tänane pakkumine homme enam ei kehti. Andmaks teenistujale võimaluse reageerida soodsale ostuvõimalusele kohe ning vähendada vajadust täita ja menetleda taotlusi, näeb uus kord ette igakuises välislähetustasus lähetatule ja temaga kaasas olevatele pere konna liikmetele ühe puhkusesõidu lähetusaastas ja ühe erisõidu lähetusperioodi jooksul asukohalinna ja Tallinna vahel. Sõidukulu baasmäär põhineb riigihanke võitnud reisiteenust osutavate ettevõtete (hetkel Estravel AS ja Wris AS ) keskmistel suvist sõiduperioodi arvestavatel hinnapakkum i stel . Tegemist on sõidukulude baasmääraga, mida teades teeb iga teenistuja oma valikud ise. Sõidukulude baasmäär vaadatakse üle ning korrigeeritakse kord aastas. Kui perekond või mõni perekonnaliige ei ole teenistujaga pikaajalises välislähetuses kaasas, on neile ette nähtud sõidukulude hüvitis küllasõiduks asukohariiki ja tagasi. Alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava puuduva töövõimega täisealise lapse korral kaetakse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud vähemalt üks kord aastas. Koju jäänud abikaasa korral kaetakse tema välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud samamoodi kui kaasasolevale abikaasale. Ka kehtiv seadus annab kojujäänud pere konna liikmetele võimaluse külastada pikaajalises välislähetuses viibivat teenistujat, kuid muudatusega vähendatakse halduskoormust ning kaotatakse nõue esitada taotlus ja kuludokumendid. Näide 1 Välislähetustasu arvestamine teenistujale, kes lähetatakse Brüsselisse ja kellel ei ole lapsi (ei välislähetuses kaasas ega jää ka Eestisse) . Lähetuseelne välislähetustasu : teenistuja ja abikaasa sõit: lend suunal Tallinn – Brüssel; kolimine: isikliku vara vedu Tallinnast Brüsselisse ; teise riiki tööle asumise hüvitis: 800 eurot; üüriturule sisenemise kulu ühe magamistoaga möbleeritud korteri arvestuses . Igakuine välislähetustasu : m ajutus: ühe magamistoaga möbleeritud korte r ja sellega seotud k õrval kulud ; t eenistuja ja abikaasa kord aastas puhkuselesõidukulu ja kor d lähetuse jooksul erisõidukulu (võrdsetes osades väljamaksena lähetusperioodi jooksul) . Lähetuse lõppemise välislähetustasu : teenistuja ja abikaasa sõit : lend suunal Brüssel – Tallinn; kolimine: isikliku v ara vedu Brüsselist Tallinnasse. VLT lähtesumma Tallinn : 750 eurot. VLT = VLT lähtesumma Tallinn * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient teenistuja VLT väljamakse tehakse teenistujale kolme koefitsiendi alusel, millest esimene rakendub enne lähetusse mineku t , teine lähetuses oleku ajal ja kolmas lähetusest naastes . VLT minek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asuk ohalinna asjakohane koefitsient teenistuja VLT olek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient teenistuja VLT tulek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient teenistuja VLT on arvestuslik suurus, mida teades teeb iga teenistuja oma valikud ise ja mis annab teenistujale vajaliku paindlikkuse otsuste tegemisel. Pikaajalises välislähetuses kaasasolev ad pere konnaliikmed Perekond on tervik ja teenistujaga välislähetusse kaasaminek toob muudatusi kogu perekonna igapäevaellu. Juba toimivad sotsiaalsed tagatised on perekondadele vajalikud ning riik peab jätkuvalt soosima perekonnaliikmete kaasaminekut, et tagada teenistujale normaalne sotsiaalne keskkond, mis omakorda mõjub positiivselt tema tööle ning vähendab julgeolekuriske. Välislähetuses kaasasoleva perekonna korral nähakse teenistujale ka tulevikus ette võimalused suurema eluruumi, kolimis- ja sõidukulude tarvis. Iga kaasasoleva lapse kohta arvestatakse üks lisamagamistuba ning kui ei kolita kontinentidevaheliselt, siis 3 m3 isikliku vara vedu; lisaks sõidukulud (kolimissõit, sõit puhkusele ja erisõit) samadel alustel kui teenistujale endale. Hüvitatavate hariduskulude mõistet käesoleva eelnõuga ei kitsendata ega laiendata. Ka tulevikus kaetakse kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu ning alates viieaastase lapse või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, põhi- ja keskhariduse omandamise kulud, samuti hüvitatakse alla 13aastase lapse hoiukulud. Taotluste ja kuludokumentide alusel kaetakse ka edaspidi kulud, mille suuruse suhtes ei ole lapsevanemal võimalust kaasa rääkida, näiteks kooli õppemaks, koolieelse lasteasutuse kohatasu. Eesmärgiks on, et kulud, mille suurus ja vajaduspõhisus kajastuvad lapsevanema valikutes enam, arvestatakse lapsega seotud välilähetustasu suurendusse nagu näiteks koolitransport, mille vajaduse tingib või välistab elukohavalik. Kehtiv kord näeb ette kaasasoleva lapse korral teenistuja välislähetutasu suurendamist, seda jätkatakse ka uue korraga, lisades asukohariigi elukalliduse vahe kompenseerimisele nende kulude hüvitamise, mis kehtiva korra kohaselt on taotluste põhised (nt koolitransport, kooliõpikud). Tegemist on kuludega, mis on sageli asukohariikidest tulenevad ja milliseid Eestis lapsevanematel ei teki. Nende kulude katmisel lõpetatakse edaspidi taotluste ja kuludokumentide menetlemine ning teenistuja saab nimetatud välisähetustasu piires ise lapse vajadusi arvestades otsustada. Täpsem kord nähakse ette rakendusaktis. Kaasasoleva lapse korral suurendatakse teenistuja välislähetustasu, rakendades välislähetustasu lähtesummale välisesinduse asukohalinna asjakohast koefitsienti. Näide 2 . Välislähetustasu suurenduse arvestamine teenistujale, kes lähetatakse Brüsselisse ja kellel on kaasas üks laps. 1. Lähetuseelne välislähetustasu suurendus: 1.1. lapse sõit: lend suunal Tallinn – Brüssel; 1.2. lapse kolimine: 3 m 3 isikliku vara vedu Tallinnast Brüsselisse; 1.3. üüriturule sisenemise kulu lisamagamistoa arvestuses. 2. Igakuine välislähetustasu suurendus: 2.1. majutus: lisamagamistuba möbleeritud korteris ja sellega seotud k õrval kulud; 2.2. lapse kord aastas puhkuselesõidukulu ja kord lähetuse jooksul erisõidukulu (võrdsetes osades väljamaksena lähetusperioodi jooksul) ; 2.3. hariduse omandamise ja sellega seotud kulud, mida ei hüvitata taotluste ja kuludokumentide alusel. 3. Lähetuse lõppemise välislähetustasu suurendus: 3.1. lapse sõit: lend suunal Brüssel – Tallinn; 3.2. lapse kolimine: 3 m 3 isikliku vara vedu Brüsselist Tallinnasse. VLT lähtesumma Tallinn : 750 eurot. VLT = VLT lähtesumma Tallinn * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient laps Sarnaselt kehtivale korrale arvestatakse lapse VLT suurenduse korral asukohalinna elukalliduse komponenti. VLT suurenduse väljamakse tehakse teenistujale kaa sasolevale lapsele rakenduvate koefitsientide alusel, millest esimene rakendub lapse minekul lähetusse kaasa, teine lapse lähetuses kaasas oleku ajal ja kolmas lapse lähetusest naasmisel . VLT minek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient laps VLT olek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient laps VLT tulek Brüssel = 750 eurot * välisesinduse asukohalinna asjakohane koefitsient laps Välislähetustasu võimaldab teha teenistujal sobivaid valikuid erinevate välislähetusega seotud kulukomponentide vahel, näiteks eelistada kallimat elamispinda , et vältida koolitranspordi eest tasumise vajadust. Kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse abikaasatasu, mille suurus määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kaasasoleva abikaasa töötamise korral on kavas vähenda da abikaasatasu väljamakset 50% ulatuses. Kuna eelnõuga on kavas loobuda teenistuja maksuvabast välislähetustasu st, sealhulgas suurendusest kaasasoleva abikaasa eest, i ndekseeritakse tulevikus abikaasatasu osaliselt a s u kohalinna elukalliduse koefitsiend iga, et katta tarbimiskorvi hinna e ri ne vus võrreldes Tallinna ga (seni kaeti seda teenistuja välislähetustasu suurendusega kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest ). Indekseerimisel lähtutakse samadest välisministri kehtestatud koefitsientidest, millega seni on indekseeritud välislähetustasu. Kaasasoleva tugiisiku eest arvestatakse hüvitist sõidukulude katmiseks samal põhimõttel kui kaasasolevale abikaasale , lisaks tagatakse talle reisikindlustus ja ravi kulude katmine . Punktiga 6 9 muud etakse §-s 64 volitusnormi. Eelnõu kohaselt kehtestab välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise korra ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused välisminister määrusega. Välisesinduse juhi residentsi ga seonduvat reguleeriv volitusnorm tuuakse välissuhtlemisseadusest üle VäTSi ning ühendatakse ülejäänud välisesinduste teenistujate eluruume puudutava volitusnormiga. Punktiga 71 muudetakse §-s 67 senist abikaasatasu regulatsiooni. Abikaasatasu määr kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määruses ning see ei ole enam seotud töötasu alammääraga ja sellest tingitud automaatse tõusuga. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasatasu ainult kaasasolevale mittetöötavale abikaasale. Eelnõuga jäetakse välja mittetöötamise nõue, kuid abikaas a tasu vähendatakse 50% võrra , k ui kaasasolev abikaasa töötab või osutab teenust, mille eest ta saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu . Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koosolemist ja sellega kaasneva kulu hüvitamist ning soodustada võimaluse korral ka töötamist välisriigis või kaugtöö na Eesti tööandja heaks. Kuna tulu saamine piirab abikaasatasu suurust, sätestatakse, et kui tulu on sotsiaalmaksuga maksustatav, siis see mõjutab abikaasatasu. Sarnaselt on reguleeritud nt perehüvitiste seaduse § 39 lg 2 vanemahüvitisega seonduv. Kehtiva seaduse kohaselt ei maksta abikaasatasu teenistujaga kaasas olevale abikaasale, kellele tehakse väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse, okupatsioonirežiimide seaduse või kogumispensionide seaduse alusel. Samuti ei maksta abikaasatasu juhul, kui teenistujaga kaasas olevale abikaasale makstakse pensioni avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel. Eelnõuga jäetakse see säte §-s t 67 välja, et kohelda välislähetuses abikaasana kaasas olevaid pensionär e võrdselt Eestis riikliku pensioni saaja tega . Riikliku pensioni saaja võib Eestis samaaegselt tulu teenida, kuid kehtiva korra kohaselt peab ta välislähetuses viibides valima pensioni ning abikaasatasu vahel ning abikaasatasu eelistades, ei tohi ta teenida samaaegselt muud tulu. Eelnõu kohaselt võib pensionär saada samaaegselt nii pensi oni kui abikaasatasu. Hetkel on pikaajalises välislähetuses kaasas kaks pensionäri, kes ei saa abikaasatasu. On olnud üksikuid juhtumeid, mille puhul teame, et isik on lükanud riikliku pensioni saamise edasi, et saada pigem abikaasatasu, aga Välisministeerium ei kogu sellist statistikat. Et säilitada kehtiv garantii kaasasoleva abikaasa jaoks, kui teenistuja kutsutakse erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasas olev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, tuuakse kehtiva VäTSi § 68 lõige 5 üle § 67 lõikeks 5. Sätte kohaselt makstakse abikaasale abikaasatasu vajaduse korral kuni kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist , seda ka juhul, kui ta on ennast töötuna arvele võtnud. Pun k tiga 7 2 tunnistatakse kehtetuks senised sotsiaalseid tagatisi käsitlevad sätted § -des 68 – 69 . Edaspidi reguleeritakse välis lähetus tasu maksmise, pikaajalise välislähetusega seotud kulude katmise ja abikaas a tasu maksmise aluseid ja korda Vabariigi Valitsuse tasandil (volitusnormid § 63 lõikes 4 ja § 67 lõikes 3). Sama punktiga tunnistatakse kehtetuks ka §-d 70 – 72. Paragrahvi 70 sätted on viidud vastavalt §-desse 32 ja 50. Paragrahvid 71 ja 72 tunnistatakse kehtetuks, kuna need ei anna ATSi regulatsioonile midagi juurde. Puhkuse andmise piirang VäTSis ei ole vajalik. Arvestades, et välisteenistujale ei ole lisapuhkust ette nähtud ning eelmise aasta kasutamata jäänud (aegumata) puhkus võib olla kõige rohkem 35 kalendripäeva, saab teenistuja maksimaalselt puhata 70 päeva kalendriaastas. Seda siis, kui eelmisel aastal ei ole ametnik üldse puhkust võtnud. Puhkuste järjepideva planeerimisega saab ka seda vältida . TLS i järgi määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega (TLS i § 69). Välisteenistujale kehtivad hukkumise ja töövõime vähenemise korral ATS i s ettenähtud sotsiaalsed tagatised . Erisuseks on, et välisteenistuja hukkumisel välisriigis tööülesandeid täites korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. ATSi VTKs on kavandatud muuta ATSi selliselt, et VäTSi erisus välisriigis hukkunud välisteenistuja põrmu Eestisse toomise korraldamise kohta kehtiks ka välisriigis hukkunud või surnud ametniku või töötaja kohta (põrmu toomise korraldajaks oleks Välisministeerium , kulud katab tööandja asutus). VäTSist jäetakse sellest tulenevalt erisus välja. Kuna ATS i muutmise eelnõu ei ole veel menetluses, muudetakse eelnõu rakendussätetega ATSi , et hoida ära õiguslik vaakum. Punktiga 73 tunnistatakse kehtetuks § 74 lõige 1, kuna ka diplomaat ja haldusteenistuja peavad täitma kohustusi, mis tulenevad avaliku teenistuse seaduse §-dest 50 ja 51 , ning lisa kohustusi ei ole vajadust kehtestada. Punktiga 7 4 tunnistatakse kehtetuks § 75 lõige 2, kuna mitteroteeriv diplomaatiline ametikoht ei ole praktikas kasutust leidnud. Kui tegemist on diplomaatilise ametikohaga, on eeldus ja tulevikus ka kohustus, et teenistuja roteerib korrapäraselt. Kui nimetatud ametikoht vajab eksperditeadmisi ja pikaajalisemat valdkondlikku kogemust, on tegemist spetsialisti ametikohaga, mis täidetakse ATSi või TLSi alusel. Punktiga 7 5 tunnist atakse kehtetuks § 76. Teenistuslähetuse puhul k ohaldub ATS i § 44. P unktiga 7 6 tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 3. jagu, mis käsitleb distsiplinaarkaristusi . Distsiplinaarkaristused ja nende menetlemine on ATSis olemas ning puudub vajadus eraldi reguleerida. Punktiga 7 7 muudetakse seaduse 5. peatüki ja selle 1. jao pealkirja, kuna mõiste „ atesteerimine “ kaotati ATSist 2013. aastal, kui see asendati arengu- ja hindamisvestluste pidamise kohustusega vähemalt kord aastas. Senine atesteerimiskomisjon nimetatakse seaduses läbivalt ümber konkursikomisjoni k s. Punkti de ga 7 8 – 7 9 muudetakse § 80 ning tunnistatakse kehtetuks § - d 81 – 84. K una ATSi alusel enne 2013. aastat kehtinud ates teerimist enam ei toimu, muudetakse nii termineid kui ka viiakse kogu senine VKK regulatsioon üle välisministri määrusesse, mis kehtestatakse § 80 lõike 2 kohaselt . Puudub vajadus reguleerida V KK tegevust seaduse tasandil . Punktiga 80 tunnistatakse seaduse 5. peatüki 2 . ja gu kehtetuks. Arenguvestluse pidamise kohustus on ATSis reguleeritud ning täiendav regulatsioon VäTSis ei ole vajalik. Punktiga 81 muudetakse § 86. Välisteenistuse eripärast tingituna (rotatsioon) täidetakse vaba ametikoht eelkõige majasisese konkursiga ning vajaduse korral suunatud pakkumisega. Kui nimetatud viisil diplomaatilist ametikohta täita ei õnnestu, lähtutakse avaliku teenistus e seaduses kehtestatud korrast. Välisministeeriumis ei ole üldjuhul tegemist vabade ametikohtadega ATSi mõttes, kus ametikoht on täitmata ning sellele on vaja leida inimene asutusest väljastpoolt. Karjääridiplomaat on välisteenistuses tähtajatult, kuid määratakse Välisministeeriumis konkreetsele ametikohale tähtajaliselt, st ideaalses olukorras on teenistuses sama palju inimesi, kui on koosseisus diplomaatilisi ametikohti, selle erisusega, et teenistujad vahetavad omavahel neid ametikohti regulaarselt. Kui tähtaeg ametikohal möödub, ei ole tema teenistus Välisministeeriumis mitte lõppenud, vaid talle tuleb leida uus ametikoht tähtajatus välisteenistuses jätkamiseks. Kui korraldada igale ametikohale, millel regulaarselt majasiseselt roteeritakse, avalik konkurss, peaksid karjääridiplomaadid olema teenistuses alati tähtajaliselt konkreetsele ametikohale määratud ajaks, mis ei ole aga avaliku teenistuse tähtajatuse põhimõttega kooskõlas. Küll võetakse Välisministeeriumisse tööle avaliku konkursi korras, kui välisteenistuses on vähem inimesi kui koosseisus ametikohti. Näiteks 2015. aastal oli avaliku konkursiga täidetud diplomaatiliste ametikohtade arv 15 ja 2016. aastal 20. Avaliku konkursiga täideti 2017. aastal üks diplomaatiline ametikoht, millele lisandus viiele diplomaatilisele ametikohale konkursita väljastpoolt Välisministeeriumi personaliotsinguga värbamist ELi eesistumise erisust rakendades (ATS § 134 2 ). 2018. aastal täideti avaliku konkursiga 9 diplomaatilist ametikohta. 2019. aastal on avaliku konkursiga juba täidetud 4 diplomaatilist kohta (ning veel 2 kohale kandidaat valitud, aga alustavad tööd august/september). Punktiga 82 tunnistatakse kehtetuks § - d 87 ja 88 . ATS i § 17 lõike 1 kohaselt tuleb avalikust konkursist teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Erisus välisteenistuses ei ole põhjendatud ega ka praktikas rakendatud. Säte viiakse ATSiga kooskõlla. Asutusesisese konkursi regula tsioon ATSis on piisav ning täiendav regulatsioon V ä TSis ei ole vajalik. Punktiga 8 3 asendatakse § 89 punktis 1 sõnad „välisesindusest tagasikutsumise“ sõnadega „ pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise“. Kehtiva VäTSi kohaselt on olnud tähtajali ne vaid töötamine välisesinduste diplomaatilis tel ametikoh tadel . Eelnõuga muudetakse tähtajaliseks ka töötamine peamaja diplomaatilis tel ametikoh tadel . Kui ettenähtud roteerimisaeg on saabumas ja teenistuja ei ole ühelegi kohale peamajas ega välisesinduses kandideerinud, on VKK-l õigus teha suunatud pakkumine. Kui diplomaat on kahest suunatud pakkumisest keeldunud , tekib alus teenistusest vabastamiseks ( nagu seni välisesindusest naasmisel). Suunatud pakkumise võimalusi laiendatakse selliselt, et tööandja huvi ja teenistuja nõusoleku korral saab välislähetust või teenistust peamaja ametikohal pikendada . Ühel ametikohal töötamise maksimumtähtajad ühtlustatakse välisesinduses ja peamajas. Samuti eemaldatakse sõnad “välisesindusest tagasikutsumise korral”, kuna eelnõu kohaselt kasutatakse edaspidi välisesindusest tagasikutsumist vaid ennetähtaegsete ja erakorraliste välislähet usest naasmise juhtumite korral. Punktiga 8 4 täiend atakse seadust uue paragrahviga , mis sätestab erisuse ATSist seoses avaliku võimu teostamise peatamisega. Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise igakordne kehtestamine on vajalik eelkõige selleks, et fikseerida fakt, et ametnikul ei ole sel perioodil avaliku võimu teostamise volitusi ning tal ei ole võimalik oma teenistusülesandeid täita. N imetatud asjaolu äralangemisel on ametnikul õigus naasta ning jätkata teenistust senisel kujul ja senistel tingimustel. Näiteks on lapsehoolduspuhkuse lõpetanud ametnikul õigus jätkata samal ametikohal samade tingimustega mis enne puhkusele minekut. Välisteenistuse ja rotatsiooni eripärast tingituna on oluline näha VäTSi s ette erisus, et ATS i § 33 lõike 5 ja § 83 punkti 1 alusel avaliku võimu teostamise peatumise korral tule b diplomaatilisele ametikohale uuesti maja sise sel konkursil kandideerida, mitte olla õigustatud saama oma endist ega ka endisega võrdväärset ametikohta. Välisteenistuse karjäärisüsteem ning rotatsioonipõhimõte tagavad järjepideva välisesinduste ning Eestis asuva peamaja mehitatuse generalistidest diplomaatidega. Seetõttu ei ole põhjendatud, et n - ö Eesti - siseselt roteer i des oleks teenistujal õigus asuda oma endisele ametikohale. Üldjuhul on praktikas seni teenistuja pä r ast avaliku võimu teostamise õiguse peatumist asunudki uuele ametikohale, kuhu ta asutuse sise sel konkursil kandideeris, kuid on juhtumeid, ku i teenistuja soovib oma eelmist ametikohta tagasi, mis on rotatsioonisüsteemis raskendatud . Punktiga 85 täiendatakse seadust rakendussättega , mis tagab, et seaduse jõustumisel ja uuele palga ja välislähetustasusüsteemile üle minnes ei vähene juba määratud tagatised. Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatus ed avaliku teenistuse seadus esse . Punktiga 1 muudetakse § 45 ja 46. Pikaajalise välislähetuse kulude hüvitamist ja tasusid (sh abikaasatasu) reguleerivad nii VäTS kui ka ATS . Pikaajalisse lähetusse suundujaid tuleks kohelda võrdselt, olenemata sellest, kas lähetusse suundutakse ATS i või VäTS i alusel. Õigusloome mahu vähendamiseks ning õigusselguse tagamiseks loobu takse eri seadustes sätete dubleerimisest. Kuna VäTS i alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arv on palju kordi suurem ATS i alusel pikaajalisse välislähetusse suundujate arvust ning välissuhtlemine on Välisministeeriumi valitsemisalas, tunnistatakse pikaajalise välislähetuse hüvitiste ja tasude regulatsioon ATSis kehtetuks ja asendatakse see viitenormiga VäTSi asjakohasele regulatsioonile. Punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 49 2 . Välisteenistujale kehtivad hukkumise ja töövõime vähenemise korral ATSis ettenähtud sotsiaalsed tagatised. Erisuseks on, et välisteenistuja hukkumisel välisriigis tööülesandeid täites korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. ATSi VTKs on kavandatud muuta ATSi selliselt, et VäTSi erisus välisriigis hukkunud välisteenistuja põrmu Eestisse toomise korraldamise kohta kehtiks ka välisriigis hukkunud või surnud ametniku või töötaja kohta (põrmu toomise korraldajaks oleks Välisministeerium, kulud katab tööandja asutus). Kuna ATS i muutmise eelnõu ei ole veel menetluses, muudetakse eelnõuga ATSi, et hoida ära õiguslik vaakum. Punktiga 3 täiendatakse § 61 lõiget 2 selliselt, et edaspidi on põhipalk fikseeritud palga osa, mis on määratud ame tikoha teenistusülesannete, ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ametikoha asukoha põhjal. Eelnõuga on kavas põhipalga kujundamisel arvestada ka ametikoha asukohta, mis mõjutab ametniku töökoormust ja töö keerukust, tema kohapealseid kulutusi (elukallidus) jmt, ent põhipalga diferentseerimine ametikoha asukoha järgi kehtiva õiguse kohaselt võimalik ei ole. Kehtiva ATSi § 61 lõike 2 kohaselt kujuneb põhipalk ametniku teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal. Kuna probleem ei ole välisteenistuskeskne, vaid puudutab ka Eesti regionaalpoliitika elluviimist, tuleb põhipalga kujundamise paindlikkuse tagamiseks täiendada ATSi. Punktiga 4 muudetakse § 84 pealkirja ning punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna VäTSis ei kehtestata edaspidi erisusi avaliku võimu teostamise õiguse peatumiseks. Nii erialadiplomaadid kui ka koosseisuvälised haldusteenistujad jäävad lähetajaministeeriumi teenistusse. Vastavalt on muudetud ka § 84 pealkirja. Eelnõu § -ga 3 tehakse muudatus k aitseväeteenistuse seaduse sse. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 119 lõige 8, kuna VäTS ei sätesta enam erisusi teenistussuhte peatumisele seoses välisesindusse tööle asumisega. Punktiga 2 muudetakse § 128 lõikeid 7 ja 8. Tegevväelaste palgakorraldus on seotud tegevteenistuspensioni suuruse arvutamisega. Põhipalga suurendamine väheneva välislähetustasu kompenseerimiseks suurendab tulevikus kulutusi ka tegevteenistuspensionitele. Selline pensioni suurendamise asjaolu ei ole kooskõlas pensioni määramise üldise põhimõttega, mis on asendussissetuleku tagamine. Kuna välisteenistuses makstaks kõrgendatud palka ajutiselt, siis ei ole selle põhjal tegevteenistuspensioni arvutamine asjakohane. Muudatus järgib alates 1. veebruarist 2018 toimunud pikaajalise välislähetuse välislähetustasu arvutamise muutumisest tingitud tegevväelaste palgakorralduse muutust. Välisteenistusse saadetavate tegevväelaste palga arvestus toimib järgmiselt. Esmalt fikseeritakse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoht, millelt tegevväelane välisteenistusse asub. Kui tegevväelane ei ole veel vastaval ametikohal, nimetatakse ta sellele. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamisel määratakse talle ka ametikohale vastav palgatase, mille alusel talle põhipalka arvestatakse. Kui tegevväelase kohta tehakse välisesindusse lähetamise otsus, siis määratakse talle põhipalk lähetuse alguse ajast arvates avaliku teenistuse seaduse alusel ning palga (sh seadusega lubatud lisatasud) maksmine kaitseväeteenistuse seaduse alusel lõpetatakse. Samas tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohalt nimetamisest lähtuvalt säilitatakse talle ka palgaastmestikule vastav palgaaste, kuid selle alusel makseid ei tehta. Seejuures ei pruugi määratud palgaaste vastata tegevväelase tegelikule avaliku teenistuse seaduse alusel makstavale põhipalgale välisriigis viibimise ajal. Määratud palgaaste lähtub tööst, mida tegevväelane teeks Eestis olles. Välisteenistuses viibimisel avaliku teenistuse seaduse alusel määratud põhipalk fikseeritakse lähetusse saatmise otsuses. Välislähetuse lõppedes taastub tal le palga maksmine kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Eelnõu § -ga 4 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseadusesse. Punktiga 1 jäetakse § 3 punktist 4 välja sõnad „ja välist eenistuse seaduse § 62 lõike 1“, mis viitab kehtetuks tunnistatavale sättele – esindustasu maksmisele . Punktiga 2 täiendatakse § 6 lõiget 1 punktiga 2 3 , mille kohaselt riik maks ab edaspidi välisteenistuse seaduse § 2 punktis 14 1 nimetatud kaasasolev a tugiisik u eest , kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik , sotsiaalmaksu, kuna tal puudub sissetulek. On oluline soodustada tugiisiku välisesindusse kaasaminekut selliselt , et tal säiliks sel ajal ravikindlustus Eestis . Kehtiva õiguse alusel maksab abikaasatasu saaja eest sotsiaalmaksu see ministeerium, kelle lähetatud teenistuja abikaasale abikaasatasu makstakse. Täpselt samamoodi maksab uue süsteemiga Välisministeeriumi lähetatud teenistujate abikaasade eest sotsiaalmaksu Välisministeerium ning lähetajaministeeriumite teenistujate abikaasade eest lähetajaministeerium. Sama kehtib ka tugiisikute kohta. Punktiga 3 jäetakse § 6 lõike 1 punktist 2 välja viide avaliku teenistuse seaduse §-le 46. Kuna eelnõuga tunnistatakse pikaajalise välislähetuse hüvitiste ja tasude regulatsioon ATSis kehtetuks ja asendatakse viitenormiga VäTSi asjakohasele regulatsioonile, jääb edaspidi ka sotsiaalmaksuseaduses ainult viide VäTSile. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punktid 2¹ ja 3², kuna ametnikuga ja tegevväelasega pikaajalises välislähetuses kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest sotsiaalmaksu maksmine on reguleeritud sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu jõustumisel maksab riik või avalik-õiguslik juriidiline isik s otsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 2 järgi sotsiaalmaksu VäTSi § 67 alusel abikaasatasu saava isiku eest. Eraldi rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse ametniku kaasasoleva mittetöötava abikaasa ja tegevväelase kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest sotsiaalmaksu maksmist käsitlevate normide olemasolu ei ole vajalik. Punktiga 5 jäetakse § 7 lõikest 3 välja viide § 6 lõike 1 punktile 3², kuna eelnõu muudatusega tunnistatakse nimetatud punkt kehtetuks. Eelnõu § -ga 5 muudetakse tulumaksuseadust. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks, kuna see viitab esindustasule, mida tulevikus enam ei maksta. Eelnõu § -ga 6 muudetakse v älissuhtlemis seadust. Välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 tein e lause tunnistatakse kehtetuks, kuna välisesinduse juhi residentsiga seotud volitusnorm tuuakse üle VäTSi (§ 64). Eelnõu § -ga 7 sätestatakse eelnõu jõustumine. Lõikega 1 sätestatakse, et e elnõu jõustub eelarveaasta alguses ehk 2020. aasta 1. jaanuaril. Lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 2 5 – 2 7 üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „ kaasasolev tugiisik“. Kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasa ta teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13aastase lapse , puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapse eest . Termini sisustamine on vajalik, kun a kaasasolevale tugiisikule laienevad VäTSist tulenevad sotsiaalsed tagatised. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud VäTSi muutmise seaduse rakendamine ei too kaasa: sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ega mõju regionaalarengule. Seaduse muudatuste rakendumisel on mõju riigiasutuste töökorraldusele , kuna muudatused mõjutavad eelkõige Välisministeeriumi sisemist töökorraldust ning mõningal määral ministeeriumide omavahelist ülesannete jaotust pikaajaliste välislähetustega seotud küsimustes. Muudatuse sihtrühm Muudatused puudutavad eelkõige Välisministeeriumi ning lähetajaministeeriumide personali- , haldus- ja rahandusosakon di . Välisministeeriumis on sihtrühma suuruseks umbes 15 in imest, Kaitseministeeriumi valitsemisalas ligikaudu 10 – 12 inimest. Teistes ministeeriumi d es puudutavad muudatused umbes 10 inimest. Samuti on muudatustel kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatuse sihtrühm Muudatused puudutavad kõiki Välis ministeeriumi diplomaate (29 8 ) ja erialadiplomaate teistest riigiasutustest (74 ) , samuti välisesindusse lähetatavaid haldusteenistujaid (52 Välisministeeriumist ja 4 teistest riigiasutustest) . Samuti puudutavad muudatused diplomaatide ja haldusteenistujate pere konna liikmeid ( andmed on olemas ainult kaasa vormistatud pere konna liikmete kohta: 26 6 Välisministeeriumist ja 95 teistest ministeeriumid est ). Kokku teeb see siht rühma suuruseks hetkeseisuga 789 inimest. Numbrid on lisatud 01.04.2019 seisuga. Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik prognoosida, kuna roteerivas süsteemis need numbrid muutuvad pidevalt. Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele Puudub oluline mõju. Erialadiplomaadid ja koosseisuvälis ed haldusteenistujad Mõju on positiivne. Muudatus avaldab positiivset mõju Välisministeeriumi ja lähetajamin isteeriumi d e halduskoormusele. Tulevikus ei toimu enam mitmekordset kooskõlastamist, mistõttu ministeeriumide halduskoormus väheneb . Lähetajaministeeriumid saavad ise otsustada välisesindusse lähetatavate teenistujate palga ja lisatasud vastavalt oma asutuse palgajuhendile ning erialadiplomaadid ja koosseisuvälised haldusteenistujad jäävad lähetajaministeeriumi teenistusse . Pikaaj alisse välislähetusse lähetamisega seotud asjaajamine ja kulude hüvitamine Mõju on positiivne. Pikaajalisse välislähetusse läh etamise ja tagasikutsumise ga seotud regulatsioon i ajakohastamise mõju on ministeeriumidele positiivne, kuna see t aga b menetluse õigusselgus e ning lihtsuse . Ministeeriumide koormus kulude hüvitamise taotluste menetlemisel väheneb oluliselt , mis on samuti muudatuste positiivne mõju . Näiteks 2018. aasta l esitasid Välisministeeriumi teenistujad pikaajalise lähetusega seotud majutustaotlusi 19 2, kolimistaotlusi 201 ning puhkuse - või isiklikel põhjustel ja kojujäänud perekonnaliikme sõidukulude hüvitamise taotlusi 252 . Kahel varasemal aastal esitati nimetatud kuludega seotud taotlusi ühtekokku 690 (2017. aastal) ja 683 (2016. aastal) . Taotlusi menetletakse kahes etapis : taotlus põhimõttelise otsuse saamiseks dokumendihaldussüsteemis ja positiivse otsuse korral kuludokumentide alusel väljamakse riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIP) . Seega jääb muudatuse tulemusel Välisministeeriumis ära u mbes 1500 menetlust aastas, mis v ähendab taotluste menetlemise komisjoni liikmete, personali-, haldus- ja rahandusosakonna teenistujate tööaega. Kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Puudub oluline mõju. Kuna muudatuste mõju on otsene diplomaatidele ja välisesindusse lähetatavatele halduste enistujatele, kaasneb sellega teatav mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kavandatavate muudatuste täpsem mõju välisteenistujatele ja seeläbi kaudsem mõju Eesti välisteenistusele, välissuhtlusele ja julgeolekule selgub eelkõige rakendusaktide menetlemise ja seaduse rakendamise käigus. Senise rotatsioonikohustuse ja ametikohtadel teenistuse tähtajalisuse laiendamine Välisministeeriumi peamaja diplomaatilistele ametikohtadele Välisteenistuse karjäärisüsteem ning rotatsioonipõhimõte tagavad järjepideva välisesinduste ning Eestis asuva peamaja diplomaatiliste ametikohtade mehitatuse generalistidest diplomaatidega, sealhulgas nn rasketel kohtadel. Kohustuslik rotatsioon tähendab tähtajatus välisteenistuses tähtajalist teenistust ametikohtadel nii välisesinduses kui ka peamajas ning sellest tingitud regulaarset maja sise sel konkursil ka ndideerimist uuele ametikohale. Eelnõuga kehtestatav muudatus, et ka peamajas asuva tel diplomaatilis tel ametikoh tadel on tulevikus teenistustähtaeg kuni viis aastat, võimaldab peamajas tagada, et aastate jooksul kogub karjääri diplomaat võimalikult laiapõhjalist kogemust nii peamaja eri ameti kohtadel kui ka välisesindustes. Muudatus t oetab positiivselt karjääridiplomaadilt eeldatavat mitmekülgsust ja laiapõhjalist kogemust, et suuta veelgi paremini haarata üld pilti , sealhulgas osata analüüsida nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete suhete dünaamika t , tunda Välisministeeriumi eri valdkondi ja neid sünteesida . Muudatuste risk ja seega teatav negatiivne individuaalne mõju võib avalduda selles , et vähem on võimalik arvestada peamajas pikemalt ühele diplomaatilisele ametikohale püsima jäänud diplomaadi isiklike põhjustega, miks teenistuja ei ole saanud omal algatusel välisesindusse lähetuda. See eeldab, et diplomaat peab sel juhul tegema senisest selgema valiku välisteenistuse poolt või vastu. Kui teenistuja soovi b siiski Väisministeeriumisse tööle jääda ning pakkuda on mittediplomaatiline koht, mis vastab tema teadmistele ja oskustele, on üheks võimaluseks, et senine diplomaat asub mittediplomaatilisele ametikohale, kus ei ole roteerimiskohustust , või roteerib peamajas teisele diplomaatilisele ametikohale . Muudatus, mille tulemusena kaotatakse mitteroteer i vad diplomaatilised ametikohad, annab võimaluse nii Välisministeeriumi kui ka teenistuja jaoks paremini eristada regulaarselt roteer i vaid diplomaatilisi ametikohti ning mitteroteer i vaid ametikohti, kuhu eelistatakse vastava erialateadmisega inimesi. Eksperditeadmisi vajavatel ametikohtadel olek s sel juhul pigem inimesed, kes tunne va d hästi oma valdkonna spetsiifikat ning kes roteer i miskohustuse tõttu regulaarselt ei vahetu. See avaldab positiivset mõju ja tagab teatud valdkonnaspetsiifiliste teadmiste püsimis e ja paremad tulemused. V älisesinduses palga ja senise välislähetustasu asendamine põhi palgaga Kuna muudatuste eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja jätkuvalt välisesindusse tööleminekut motiveeriv maksustatav sissetulek välisesinduses töötavale teenistujale, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale on positiivne. Kuna välisesinduste asukohalinnade elukalliduse erinevustest tingitud maksuvaba sissetuleku osa senise välislähetustasu kujul eelnõu jõustudes enam ei ole, sõltub edaspidi välisesindusse lähetatava teenistuja sissetulek asutuse palgasüsteemist ja palgaläbirääkimis test. Välisministeeriumis on seni kehtinud karjäärisüsteemile omane palgasüsteem. Kuigi see on ajale jalgu jäänud ning osalt on ajaga kaasaskäimise vajadusest tingituna juba rakendatud positsioonisüsteemi palkasid, ei ole palgaläbirääkimised diplomaatidele harjumuslikud . Eriti arvestades, et diplomaat vahetab Välisministeeriumis töökohta keskmiselt iga kolme-nelja aasta tagant. Välisesindusse lähetamisel lähtuti kuni 1. veebruaril 2018 jõustunud m uudatusteni traditsioonilises t VäTSiga ette nähtud astmepalgast ja lisatasudest ning hüvitiste ja maksuvaba väli slähetustasu süsteemis t , mille kohaselt palk moodustas umbes ühe kolmandiku sissetulekust ja teenistuja välislähetustasu kaks kolmandikku . Palga osakaal välisesinduses töötava teenistuja jaoks muutus suuremaks osaks (umbes kaks kolmandikku) tema sissetulekust alles 2018. aasta veebruarist , mil jõustusid eelmised VäTSi muudatused . Minnes muudatustega üle palgasüsteemile, kus maksuvaba välislähetustasu , sealhulgas suurendused perekonnaliikmete eest, senisel kujul sissetuleku osana üldse kaob ja arvestama hakatakse ametikohaga seotud vastutuse ulatust, võib eeldada, et muutub ka teenistuja ootus eeldatava palga suhtes ning sellest võib saada lisategur ühte või teise välisesindus s e ning ametikohal e kandideerimisel . Kuna eesmärk on, et muudatused oleksid teenistuja jaoks motiveerivad ja positiivsed, võib eeldada suurenevat konkurentsi välisesinduste ametikohtadele majasisesel konkursil . Hüvitised pikaajalises välislähetuses Kuna muudatuste eesmärk on vähendada teenistuja halduskoormust ning anda teenistujale välisesindusse tööleminekuga seotud kulutuste tegemisel enam otsustusvabadust, säilitades samas senise elatustaseme, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne. Muudatuste tulemusena asendatakse senine taotlemisel ja kuludokumentide alusel kulude hüvitamise süsteem suures osas välislähetustasuga, millest teenistuja katab ise pikaajalise välislähetuse kulud. Vaid ü hekordsed suuremahulised ja ettenägematud kulutused kaetakse ka edaspidi taotluse ja kuludokumentide alusel. Eluruum pikaajalises välislähetuses Kuna muudatuste eesmärk on vähendada teenistuja halduskoormust ning suurendada otsustusvabadust ja teenistuja vastutust, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne. Muudatuste tulemusena saab teenistuja tulevikus korteri üürimisega seotud kulude ja üürikulude katteks välislähetustasu. M uudatuse mõju on positiivne, kui arvestada, et peamajast nõusoleku saamise asemel saab teenistuja ise kohe otsustada, kas korter üürida või mitte, st väheneb teenistuja halduskoormus . Abikaasatasu Kuna muudatuste eesmärk on siduda senine abikaasatasu lahti töötasu alammäärast, panna abikaasatasu suurus sõltuma asukohariigi elukallidusest ning võimaldada kaasasoleval abikaasal edaspidi töötada, ilma et ta kaotaks täielikult abikaasatasu, on eelduseks, et muudatuste mõju teenistujale ja tema perekonnale on positiivne. Uus välisteenistuse regulatsioon toetab varasemast enam ja paremini majandusarengu ja tööturu eesmärke, vähendades motivatsiooni jääda tööturult (pikka aega) eemale ning soodustades lähetuses kaasasoleva abikaasa töötamist ja kvalifikatsiooni säilimist. Eeldada võib siiski, et asukohariigis töö otsimisel jäävad ka edaspidi takistusteks keeleoskuse ja kvalifikatsiooninõuded ning asukohariigis pikaajalises välislähetuses kaasasoleva abikaasa töötamise lubatavus. Kui töötamine on aga lubatud ja võimalik, soodustab selline muudatus pikaajalises välislähetuses kaasasoleva abikaasa kvalifikatsiooni säilimist, karjääri ning tööalast konkurentsivõimet pikaajalisest välislähetusest naastes. Kuigi maksuvaba välislähetustasu , sealhulgas suurendused perekonnaliikmete eest, senisel kujul teenistuja sissetuleku osana kaob, ajendab abikaasatasu saamiseks mittetöötamise nõude kaotamine kaasasolevat abikaasat tööd otsima (või Eesti tööandjaga kaugtööd jätkama) ja oma kvalifikatsiooni säilitama . 7 . Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ja rakendusaktide jõustumisel on Välisministeeriumil täiendav vajadus 1,3 miljoni euro ulatuses, et katta eelkõige välislähetustasu arvutamisel arvesse võetavate majutuskulude baas määradest tingitud kulu. Eraldi lisa ndub eelarveneutraal ne maksukulu 2 miljonit eurot , et katta senise välislähetustasu maksustamine, kuna see arvestatakse edaspidi palka. Samuti tekib täiendav maksukulu sellest, et kaasasoleva abikaasa eest makstava maksuvaba välislähetustasu suurendus arvestatakse edaspidi maksustatavasse abikaasatasusse, mis indekseeritakse osaliselt asukohalinna koefitsiendiga . Eelnõu kooskõlastuse käigus paluti lähetajaministeeriumidel hinnata eelnõu jõustumisega seotud eelarvelisi mõjusid. Lähetatud erialadiplomaatide arv, mis keskmiselt on 5 isikut valitsemisala kohta, välja arvatud Kaitseministeerium, ei oma kehtivalt ega too kaasa ka eelnõu jõustumise järgselt märkimisväärset mõju iga üksiku lähetajaministeeriumi eelarvele. Süsteemi muutusest suurem mõjutaja on väikese lähetatute arvu korral lähetusse saadetud isik ja tema otsus, millise pere koosseisuga ta lähetusse suundub. Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kus on 23 pikaajaliselt lähetatut VäTS ja 61 lähetatut tänase ATS regulatsiooni alusel, on eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline lisakulu kokku 1,7 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 1,4 miljonit eurot moodustab maksukulu. Hinnanguline lisavajadus teiste lähetajaministeeriumide arvestu ses kokku on 600 000 eurot . Välisministeerium kooskõlastab lõpliku lisavajaduse koostöös lähetajaministeeriumide ja Rahandusministeeriumiga ning seda käsitletakse riigi eelarvestrateegia 2020-2023 protsessis . Ministeeriumisisese bürokraatia vähendamisest tõusev tulu ei ole rahaliselt prognoositav , küll aga v äheneb taotluste menetlemise le kuluv tööaeg . 8. Rakendusaktid Tulenevalt eelnõust vajavad muutmist : Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrus nr 255 „„Välisteenistuse seaduse” kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“ (RT I 2006, 57, 430) ; Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006 . a määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“ (RT I 2006, 52, 388) ; Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 . a määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (RT I, 14.11.2017, 4) ; välisministri 9. septembri 2016 . a määrus nr 4 „Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm“ (RT I, 15.09.2016, 1) ; välisministri 14 . det sembri 2006 . a määrus nr 8 „ Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ (RT I, 22.12.2016, 14) ; välisministri 27. novembri 2006 . a määrus nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“ (RT I, 21.09.2012, 3) ; välisministri 27. novembri 2006 . a määrus nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ (RT I, 21.09.2012, 2) ; välisministri 20. detsembri 2006 . a määrus nr 10 „Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord“ (RTL 2006, 92, 1716) ; välisministri 20. detsembri 2006 . a määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid“ (RT I, 04.01.2018, 6) . Seaduse muudatuste jõustumisel on eelnimetatud määruste asemel kavas kehtestada järgmised määrused ( rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisadena) : Vabariigi Valitsuse määrus „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesumma, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise nin g kulude katmise alused ja kord “ (lisa 1) ; välisministri määrus „ Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ning kord, diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad “ (lisa 2); välisministri määrus „ Võõrkeelte valdamise nõuded diplomaatidele “ (lisa 3); välisministri määrus „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused “ (lisa 4); välisministri määrus „ Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord, koosseis ning konkursi korraldamise kord “ (lisa 5); välisministri määrus „Linnade koefitsiendid“ (lisa 6) . Eelnõuga muudetakse kehtetuks välissuhtlemisseaduse (RT I, 03.01.2017, 22) § 5 lõikes 4 sisalduv volitusnorm, mille alusel kehtestab residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Välisministri 27. novembri 2006. a määrus nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ (RT I, 21.09.2012, 2) tunnistatakse kehtetuks. Volitusnorm viiakse eelnõu punkt 64 kohaselt üle Vä TSi §i 64 , mille alusel kehtestatakse uus välisministri määrus „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise kord ning välisesinduses töötava teenistuja eluruumi tingimused“, mis on seletuskirja lisa 4. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub eelarveaasta alguses 2020. aasta 1. jaanuaril, eelnõu § 1 punktid 2 5 – 2 7 jõustuvad üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastami seks kõigile ministeeriumidele ja Riigikantse leile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu Kantseleile ja Vabariigi Presidendi Kantseleile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks peamisele huvirühmale ehk diplomaatidele, kes avaldasid arvamust nii Välisministeeriumi siseveebis kui ka e-kirja teel. Teenistujate küsimustele on kirjalikult vastatud ning neid arvestatakse muu hulgas rakendusaktide menetlemise käigus. Urmas Reinsalu Välisminister VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn , Toompea 201 9 nr V älisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesumma d , välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja § 67 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse : 1 ) välislähetustasu maksmise ning välisesinduses töötava teenistuja ning tema perekonnaliikme kulude katmise alused ja kord ; 2) välislähetustasu lähtesumma ning välislähetustasu arvutamise alused ja kord ; 3) abikaasatasu lähtesumma ning abikaasatasu maksmise alused ja kord . § 2. Välislähetuse kestus ja lähetusaasta (1) Välislähetuse kestus määratakse teenistuja välisesindusse lähetamise käskkirjas nimetatud kuupäevadega. Kui välislähetuse kestust muudetakse lähetuse ajal, määratakse lähetuse lõpu kuupäev lähetustähtaja muutmise käskkirjas. (2) Teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme lähetusaasta alguseks loetakse üldjuhul teenistuja käskkirjajärgne välislähetuse alguse päev. (3) Juhul kui teenistuja perekonnaliige saabub esmakordselt lähetuskohta hiljem kui teenistuja, loetakse perekonnaliikme esimese lähetusaasta alguseks lähetuskohta saabumise päev. (4) Teenistuja on kohustatud Välisministeeriumile ja lähetajaministeeriumile teatama enda ja oma perekonnaliikmete lähetuskohta saabumise ja lähetuskohast lahkumise tegeliku kuupäeva. 2. peatükk VÄLISLÄHETUSTASU MAKSMISE NING VÄLISESINDUSES TÖÖTAVA TEENISTUJA JA TEMAGA KAASASOLEVA PEREKONNALIIKME KULUDE KATMISE ALUSED JA KORD j agu VÄLISLÄHETUSTASU JA KULUDE KATMISE ALUSED § 3 . Välislähetustasu (1) Välislähetustasuna hüvitatakse teenistujale vastavalt käesoleva s määruses sätestatud määradele: kolimiskulud; majutuskulud; s õidukulud ; h aridus - ja lapsehoiu kulud, välja arvatud õppemaks või kohatasud. (2) Teenistuja esitab põhjendatud vajaduse korral taotluse alljärgnevate pikaajalisest välislähetusest tulenevate kulude hüvitamiseks kuludokumentide alusel: reisikindlustus- ja ravikulud, kui neid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt; kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu; alates viieaastase kaasasoleva lapse või noorema, kui asukohariigis on et te nähtud varasem koolikohustus, põhi- ja keskhariduse omandamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatu ; muud põhjendatud kulud, mis kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitatavate kulude hulka, kuid mis ei olnud välislähetustasu arvutamisel aluseks võetud . (3) Käesoleva paragrahvi l õikes 2 nimetatud kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium teenistuja taotluse, esitatud arvete ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või asekantsleri kaalutletud otsuse alusel. (4) Taotlus kulude hüvitamiseks esitatakse enne kulutuse tegemist esimesel võimalusel. (5) Kulude katmisel ja hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja otstarbekuse põhimõttest ning eelarve võimalustest. Välisministeerium või lähetajaministeerium võib seada tähtaja, pärast mida esitatud taotlusi ei rahuldata. (6) Kui kulude katmise kohustus on kahel ministeeriumil, katab kumbki ministeerium poole teenistuja asjaomastest kuludest. § 4 . Välis lähetus tasu maksmine (1) Ühekordne lähetuseelne välislähetustasu makst akse teenistujale enne lähetusse minekut lähetamise käskkirja alusel. (2) Igakuist v älislähetustasu makstakse teenistujale alates lähetuskohta jõudmise päevast, kuid mitte enne lähetamise käskkirjas määratud kuupäeva, kuni lähetuskohast lahkumiseni, kuid mitte kauem kui tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäevani. (3) Igakuist v älislähetustasu makstakse üldjuhul alanud kalendrikuu eest avansina kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal. (4) Välislähetustasu makstakse üldjuhul välja välisesinduse asukohariigi valuutas makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest või majanduslikust olukorrast võib välislähetustasu välja maksta muus valuutas kui selliselt on lähetamise käskkirjas sätestatud. (5) Ühekordne lähetusest naasmise välislähetustasu makstakse teenistujale kuni 2 kuud enne lähetustähtaja lõppu. § 5 . Igakuise välislähetustasu maksmise ja kulude katmise erijuhud (1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja kulude katmist. (2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev perekonnaliige temaga Eestisse kaasa, hüvitatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest Eestisse ja tagasi sõidu kulud. ( 3 ) Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse välislähetustasu maksmist ja põhjendatud kulude katmist , kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist . § 6 . Välislähetustasu mittemaksmise või vähendatud määras maksmise alused (1) Välislähetustasu ei maksta teenistuja emapuhkuse, vanemapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja palgata puhkuse ajal. ( 2 ) Teenistujale makstakse välislähetustasu vähendatud määras juhul, kui ametikohale on ette nähtud riigi omandis või riigi poolt üüritud elupind või on riigi poolt korraldatud teenistuja vara transport asukohariiki ja sealt tagasi. § 7 . Välislähetustasu tagastamine teenistuja tagasikutsumise korral (1) Teenistuja ennetähtaegse tagasikutsumise korral teenistuja algatusel vastutab teenistuja kõigi võimalike tagasikutsumisest tekkivate kulutuste eest , välja arvatud isikliku vara kolimise ja tagasisõidukulud, ning on kohustatud ettemakstud summa tagasi maksma lähetuse lõppemisele järgnevast päevast arvates tagasikutsumise käskkirjas määratud tähtaja jooksul, kui ei ole võimalik teha tasaarvestust järgmiste kuude summade arvelt. (2) Teenistuja ennetähtaegse tagasikutsumise korral Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi algatusel katab ennetähtaegsest tagasikutsumisest tulenevad kulutused vastav ministeerium. jagu VÄLISLÄHETUSTASU LÄHTESUMMA NING VÄLISLÄHETUSTASU ARVUTAMISE ALUSED JA KORD § 8 . Välis lähetus tasu lähtesumma ja välislähetustasu arvutamine (1) Teenistuja välislähetustasu lähtesumma on 750 eurot. (2) Teenistuja ühekordne lähetuseelne välislähe tustasu arvutatakse , korrutades välislähetustasu lähtesumma väli steenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud lähetusse mineku välisesinduse asukohalinna koefitsien di ga . (3) Teenistuja igakuine välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud lähetuses oleku välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. (4) Teenistuja ühekordne lähetusest naasmise välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud lähetusest naasmise välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. (5 ) Iga k aasasoleva lapse eest suurendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 - 4 nimetatud välislähetustasu … võrra. (6 ) Välisesinduse juhi majutuskulude määra suurendatakse arvestusega, et see vastab 3 magamistoaga möbleeritud korteri hinnaklassile, millele lisandub üks magamist uba iga kaasasoleva lapse kohta. (7 ) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul vähendatakse teenistuja ühekordset lähetusee lset välislähetustasu … võrra, igakuist välislähetustasu … võrra ja lähetusest naasmise välislähetustasu … võrra . (8 ) Kui teenistujad on omavahel abielus ning nad lähetatakse välisesindusse tööle, asudes samas linnas, vähendatakse mõlema teenistuja ühekordset lähetuseelset välislähetustasu … võrra , igakuist välislähetustasu … võrra ja lähetusest naasmise välislähetustasu … võrra . § 9 . Ühekordse lähetuseelse välislähetustasuna hüvitatavad kulud Ühekordse lähetuseelse v älis lähe tustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetavad kulud: Euroopa piires välisesinduse asukohariiki isiklike asjade kolimine – 15 m 3 , millele lisandub 3 m 3 iga kaasasoleva lapse eest. Euroopast väljapool asuva välisesinduse asukohariiki kolimine - 28 m 3 kogu perekonna kohta ; pikaajalisse välislähetusse sõidu kulud; teise riiki tööle asumisega seotud kulud; eluruumi üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud - maakleritasu, üüri ettemaks , eluruumikindlustus kogu lähetusperioodiks . § 10 . Igakuise v älislähetustasuna hüvitatavad majutuskulud Igakuise v älislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme majutusega seotud kulud : möbleeritud korteri üürihind - ühe magamistoaga, millele lisandub üks magamistuba iga kaasasoleva lapse kohta. Kairo s ja New Delhi s kahe magamistoaga, millele lisandub üks magamistuba iga kaasasoleva lapse kohta ; kommunaalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu, hoone halduskulud) . § 11 . Igakuise v älislähetustasu na hüvitatavad sõidu kulud Igakuise v älislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised sõidukulud: ü ks kord lähetusaasta jooksul teenistuja ja temaga kaasasolevate perekonnaliikmete Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud ; üks kord pikaajalise lähetuse jooksul Eestisse ja tagasi sõidu kulud ; k ui välisesinduses töötava teenistuja abikaasa või laps ei ole temaga kaasas, üks kord lähetusaasta jooksul teenistuja abikaasa, alaealise või põhi- või keskharidust omandava või abivajava puuduva töövõime ga täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud ning reisikindlustus. § 12 . Igakuise välislähetustasuna hüvitatavad haridus- ja lapsehoiukulud Igakuise välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised kaasasoleva lapse haridus- ja lapsehoiukulud : kohustuslik õppematerjal, sealhulgas õpikud, töövihikud ja kaardid (välja arvatud deposiidid ); kooli poolt ettenähtud järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks; kooli organiseeritud lapse transport kooli ja tagasi 75% ulatuses või kui kool asub teises riigis, siis 100% ulatuses ; alla 13-aastase lapse hoiukulud . § 13. Ühekordse lähetusest naasmise välislähetustasuna hüvitatavad kulud Ühekordse lähetu sest naasmise välislähetustasu arvestuse aluseks on järgmised teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetavad kulud: Euroopa piires välisesinduse asukohariigist Eestisse tagasi kolimine – 15 m 3 , millele lisandub 3 m 3 iga kaasasoleva lapse eest. Euroopast väljapool asuva välisesinduse asukohariiki ja Eestisse tagasi kolimine - 28 m 3 kogu perekonna kohta; pikaajalisest välislähetusest tagasi sõidu kulud. 3 . jagu VÄLISESINDUSES TÖÖTAVA TEENISTUJA NING TEMAGA KAASASOLEVA PEREKONNALIIKME KULUDE HÜVITAMINE TAOTLUSE ALUSEL § 14. Üüritagatis Välisministeerium või lähetajaministeerium annab teenistujale kirjaliku kokkuleppe alusel üüritagatise katteks rahasumma, mille on teenistuja kohustatud pikaajalisest lähetusest naastes ministeeriumile kogu ulatuses tagastama. § 1 5 . Kindlustus ja ravikulud (1) Välisesinduses töötavale teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele tagatakse reisi- ja tervisekindlustus, sealhulgas retseptiravimid, kui ravikulusid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt. (2) Välisministeerium või lähetajaministeerium kindlustab välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasasolevad perekonnaliikmed järgmiste juhtumite vastu: stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulud kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses); välislähetuses algav haigus (ravikulud, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatud reisi- ja majutuskulud); kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulud); õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud); viirusepideemia (vaktsineerimine); surm ( kojutoomine või matus või tuhastamine välismaal). (3) Lõikes 2 nimetamata, kuid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada r avikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse esitatud arvete alusel määras, mida ravikindlustus ei kata. Lähetusega seotud kohustuslike kaitsesüstimiste kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. Raseduse ja sünnitusega seotud kulude puhul võidakse hüvitada teenistuja või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus. (4) Kui teenistuja ga kaasasolev pere konna liige on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva määruse alusel, välja arvatud lõikes 3 sätestatud raseduse ja sünnitusega seotud kulud. (5) Välisministeerium või lähetajaministeerium tasub teenistuja ning temaga kaasasoleva perekonnaliikme käesolevas paragrahvis käsitletud kindlustus- ja ravikulud sõlmitud lepingute kohaselt või katab need tegelike kulude ulatuses esitatud arvete, teenistuja taotluse ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või asekantsleri otsuse alusel. (6 ) Välisministeerium või lähetajaministeerium krediteerib põhjendatud vajadusel ravikulusid. (7 ) Teenistuja on kohustatud enne välislähetusse minekut tutvuma kindlustuslepingu tingimustega. § 1 6 . Koolieelse lasteasutuse kulude hüvitamine (1) Välisesinduses töötavale teenistujale, kellel on kaasasolev abikaasa või tugiisik , hüvitatakse põhjendatud juhtudel kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu 50% ulatuses. (2) Kui teenistuja on välislähetuses ilma kaasasoleva abikaasa ta ja ilma kaasasoleva tugiisikuta , hüvitatakse l apse koolieelse lasteasutuse tasu. § 1 7 . Hariduse omandamise kulude hüvitamine (1 ) Kulude hüvitamise piirmääraks on asukohariigis diplomaatilise korpuse töötajate lastele mõeldud õppeasutuses õppimise kulud. ( 2 ) Lapse täisealiseks saamisel jätkatakse kulude katmist või hüvitamist kuni keskhariduse omandamiseni. 3. peatükk ABIKAASATASU LÄHTESUMMA , ABIKAASATASU ARVUTAMISE NING MAKSMISE ALUSED JA KORD § 1 8 . Abikaasatasu lähtesumma ja abikaasatasu arvutamine (1) Abikaastasu lähtesumma on 1000 eurot. (2) Abikaasatasu arvutatakse, korrutades abikaasatasu lähtesumma …% ulatuses välisteenistuse seaduse § 6 3 lõike 5 alusel välisministri määrusega kehtestatud välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. (3 ) Abikaasatasu makstakse teenistujaga kaasasolevale abikaasale alates päevast, mil abikaasa saabub asukohariiki, kuid mitte enne abikaasatasu määramise käskkirjas nimetatud kuupäeva, kuni üks kuu peale lähetuskohast lahkumist, kuid mitte kauem kui üks kuu peale tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäeva. (4 ) Kui kaasasolev abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära, jätkatakse abikaasatasu maksmist tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva. § 1 9 . Abikaasatasu maksmise erijuhud (1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse abikaasatasu maksmist. (2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev abikaasa temaga Eestisse kaasa, jätkatakse abikaasatasu maksmist. (3) Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist. (4) Kui teenistuja kutsutakse Välisministeeriumi või asukohariigi algatusel erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, jätkatakse abikaasatasu maksmist teenistuja kirjaliku taotluse ja Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel kuni abikaasa tööleasumiseni , kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist. Sellisel juhul esitab teenistuja Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva andmed abikaasa töötamise või teenuse osutamise kohta. (5) Teenistuja puhkuse ajal jätkatakse abikaasale (ka asukohariigist äraoleku korral) abikaasatasu maksmist. § 20 . Abikaasatasu maksmise piirangud (1) Kui kaasasolev abikaasa töötab või osutab teenust, mille eest ta saab tulu, vähendatakse abikaasatasu 50% võrra . ( 2 ) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama teenistujast eraldi leibkonda või lahkub alaliselt asukohariigist . (3 ) Teenistuja on kohustatud eelmistes lõigetes nimetatud asjaolude tekkimisest kohe teavitama Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi. § 2 1 . Abikaasatasu maksmine (1) Abikaasatasu makstakse jooksva kalendrikuu eest. Vajaduse korral tehakse tasaarve stu sed eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste alusel. (2) Abikaasatasu maksmisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga. (3) Abikaasatasu kantakse üle iga kuu viimasel tööpäeval. (4) Abikaasatasu tagasimaksmisel määratakse ühe päeva kohta tagasimakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra kalendrikuu keskmise päevade arvuga (30). (5) Abikaasatasu väljamaksed kinnitatakse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi asjakohaste juhendite kohaselt. 4. Peatükk LÕPPSÄTTED § 2 2 . Teenistuja kohustused (1) Kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasatasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja välisesinduse raamatupidamise eest vastutavale isikule. (2) Kaasasoleva lapse eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasatasu saamiseks valeandmete teadliku esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarve st us . (3) Kaasasoleva lapse eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasatasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või lapse Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi kantsler. (4) Kui isik ei tagasta enammakstud summat kokkulepitud tähtajaks, teeb asutuse juht talle sellekohase ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asutuse juhil õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. § 2 3 . Vastutus (1) Välisministeeriumi teenistuja kaetavate kulude maksmise põhjendatuse ja õigsuse eest vastutab välisesinduse juht või tema kohuseid täitev diplomaat. (2) Välislähetustasu ja kaetavate kulude arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest vastutab teenistuja. (3) Käesoleva määruse nõuete järgimata jätmist käsitatakse teenistuskohustuste rikkumisena. § 2 4 . Määruste kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 16. novembri 2006. a määrus nr 236 „Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad“, Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 määrus nr 255 „„Välisteenistuse seaduse” kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välisesindusest tagasikutsumise kord“, Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006 määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 2 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020 . Jüri Ratas Peaminister Urmas Reinsalu Välisminister Taimar Peterkop Riigisekretär VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ning kord, diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad Määrus kehtestatakse v älis teenistuse seaduse § 15 lõike 4 ja § 61 lõike 4 alusel. 1. peatükk DIPLOMAATILISE TEENISTUSASTME ANDMISE TINGIMUSED JA KORD § 1. Diplomaatilise teenistusastme andmise üldtingimused Diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile või karjääridiplomaadile, kelle: 1) Välisministeeriumi teenistuses oldud aeg vastab välisteenistuse seaduse § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele ja 2) töötulemusi ja tööalast käitumist hindab konkursikomisjon taotletavale teenistusastmele vastavaks. § 2. Diplomaatilise teenistusastme andmise lisatingimused (1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on: 1) omandanud diplomaaditööks vajalikud põhiteadmised ja -oskused; 2) omandanud konsulaarametniku kutse või erikutse. (2) III sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) omandanud praktilised kogemused välissuhtlemises ja 2) saavutanud häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel. (3) II sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjää ridiplomaadile, kes on töötanud välisesinduses täislähetusaja diplomaadina . (4) I sekretäri diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja 2) töötanud vähem alt kolmes struktuuriüksuses . (5) Nõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on: 1) saavutanud väga häid tulemusi teenistusülesannete täitmisel ja 2) olnud esmatasandi juht või struktuuriüksuse juht vähemalt ühe aasta järjest või 3) töötanud välisesinduses diplomaadina vähemalt kaks täislähetusaega. (6) Vanemnõuniku diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi välissuhtlemises. (7) Täislähetusaeg käesoleva määruse tähenduses on kolm aastat. Konkursikomisjon võib mõjuvatel põhjustel lugeda täislähetuseks ka lühema lähetustähtaja. (8) Välisesinduses diplomaadina töötamiseks loetakse käesoleva määruse tähenduses ka töötamist Euroopa Liidu institutsioonides, Euroopa välisteenistuses, rahvusvahelisel tsiviilmissioonil või rahvusvahelises organisatsioonis, tingimusel et sellise töötamise ajal on säilinud teenistussuhe Välisministeeriumiga. (9) Ametnikule välisteenistuse seaduse § 15 lõike 3 alusel erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmisel ei pea järgima käesolevas määruses sätestatud tingimusi. § 3. Diplomaatilise teenistusastme taotlemine (1) Ametnikule diplomaatilise teenistusastme andmise taotluse esitab üldjuhul ametniku vahetu juht arenguvestluse kokkuvõtte osana, täites siseveebis elektroonilise taotluse. (2) Kui ametnik vastab taotletava teenistusastme andmise formaalsetele tingimustele ning ametnikuga ei ole peetud arenguvestlust teenistusastme taotlemiseks ettenähtud teenistusstaaži täitumisest arvates mõistliku aja jooksul, on ametnikul õigus esitada omapoolne taotlus teenistusastme saamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandjuhul täidab ametnik siseveebis elektroonilise taotluse ja ametniku vahetu juht lisab taotlusele oma hinnangu. (4) Erandkorras diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb konkursikomisjonile vastava osakonna peadirektor, välisesinduse juht, asekantsler või kantsler. (5) Personaliosakond esitab vajaduse korral andmed ametniku teenistuskäigu, arenguvestluste ja hindamiste kohta ning muu asjakohase teabe. § 4. Diplomaatilise teenistusastme taotluse menetlemine konkursikomisjonis (1) Teenistusastme andmisel kuulab komisjon ära personaliosakonna hinnangu ja teeb ühe järgmistest otsustest: 1) teha välisministrile ettepanek anda teenistujale taotletav diplomaatiline teenistusaste; 2) mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut; 3) lükata otsuse tegemine edasi; 4) erandkorras teenistusastme taotlemise korral teha välisministrile punktides 1–3 nimetatud ettepanek või teha ettepanek anda taotletavast teenistusastmest kõrgem teenistusaste. (2) Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja. (3) Komisjon peab põhjendama ka otsust mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut ja otsust teha taotletavast erineva teenistusastme andmise ettepanek. (4) Diplomaatiline teenistusaste antakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga konkursikomisjoni ettepaneku alusel. § 5 . Diplomaatilise teenistusastme ennistamine (1 ) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste üldjuhul ennistatakse. (2 ) Kui teenistuja vabastati Välisministeeriumi teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt, siis teenistusastet ei ennistata. (3 ) Teenistuja varasemat teenistusastet ei pea ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel. 2. peatükk DIPLOMAATILISE AU- JA TEENISTUSASTME TASU MAKSMISE KORD NING TASU MÄÄRAD § 6 . Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmine (1) Diplomaatilise au- ja t eenistusastme tasu (edaspidi ka tasu ) makstakse karjääridiplomaadile välisteenistuses oleku ajal üks kord kuus koos palgaga. (2) Osalise tööajaga töötamise või teenistussuhte lõpetamise korral makstakse tasu töötatud aja eest. (3) Tasu ei maksta v älisteenistuse seaduse § 60 lõigetes 2–4 nimetatud juhtudel. § 7 . Diplomaatilise au- või teenistusastme tasu määramise ja selle määra muutmise vormistamine (1) Karjääridiplomaadile määratakse teenistusastme tasu Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga. (2) Karjääridiplomaadile määratakse auastme tasu välisministri käskkirjaga. (3) Tasu määratakse isikule au- või teenistusastme andmise või selle muutmise päevast. § 8 . Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu määrad Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu määrad on: 1) suursaadik – … eurot; 2) vanemnõunik – … eurot; 3) nõunik – … eurot; 4) 1. sekretär – … eurot; 5) 2. sekretär – … eurot; 6) 3. sekretär – … eurot; 7) atašee – … eurot. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 9 . Määruse kehtetuks tunnistamine Välisminist ri 9. septembri 2016. a määrus nr 4 “Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord ning diplomaatilise teenistusastme taotluse vorm” tunnistatakse kehtetuks. § 10 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020 . Urmas Reinsalu Välisminister Rainer Saks Kantsler VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 nr V õõrkeel t e valdamise nõuded diplomaatidele Määrus kehtestatakse v älisteenistuse seaduse § 24 lõike 1 punkti 3 alusel ning kooskõlas k eeleseadusega. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse võõrkeelte valdamise ulatuse nõuded välisteenistusse võtmisel . § 2. Võõrkeele mõiste ja selle valdamise hindamise tasemed (1) Võõrkeel käesoleva määruse tähenduses on iga muu keel peale eesti keele. (2) Võõrkeele valdamise hindamisel kasutatavad tasemed ja nende kirjeldus on esitatud määruse lisas. § 3. Võõrkeelte valdamise nõue välisteenistusse võtmisel (1) Välisteenistusse võtmisel peab karjääridiplomaat valdama kahte võõrkeelt, mille oskus peab vastama vähemalt B1 tasemele Euroopa Nõukogu Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi (CEFR) järgi. Kahest võõrkeelest üks peab olema inglise või prantsuse keel. (2) Erialadiplomaat peab valdama inglise keelt, mille oskus peab vastama vähemalt B1 tasemele Euroopa Nõukogu Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi (CEFR) järgi. (3) Kui diplomaadi ametijuhendis on ette nähtud võõrkeele valdamise lisanõuded, peab sellele ametikohale nimetatav isik valdama võõrkeelt ametijuhendi kohaselt. § 4 . Võõrkeele valdamise taseme hindamise alused (1) Võõrkeele valdamise taseme hindamise aluseks on järgmised dokumendid: rahvusvaheliselt tunnustatud keeletest, näiteks IELTS, TOEFL, Cambridge, DELF/DALF; Eesti või välisriigi kõrgkooli või koolitusettevõtte keeletest; võõrkeeles kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument; võõrkeele süvendatud õppekavaga kesk- või kõrghariduse omandamist tõendav dokument. (2) Kui teenistuja esitab võõrkeele valdamise taseme tõendamiseks võõrkeelse dokumendi, peab see olema inglise või prantsuse keeles või nimetatud keeltesse või eesti keelde tõlgitud. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine V älisministri 14. detsembri 2006 määrus nr 8 „Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise ja akadeemilise kraadi omamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . Urmas Reinsalu välisminister Rainer Saks kantsler V älisministri määruse “Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise nõuded” l i s a Võõrkeele valdamise tasemekirjeldus Tase Kirjeldus C2 Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid C1 Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid B2 Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. B1 Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. A2 Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. A1 Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019 a nr Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord , koosseis ning konkursi korraldamise kord Määrus kehtestata kse välisteenistuse seaduse § 80 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) Välisministeeriumi konkursi komisjoni (edaspidi komisjon ) koosseis ; 2) komisjoni töökord ; 3 ) vaba ameti koha täitmiseks asutusesisese konkursi korraldamise kord. § 2. Komisjoni pädevus (1) Komisjon arutab ja teeb ettepaneku järgmistes küsimustes: 1) viia teenistuja üle ameti kohale asutusesisese konkursi või suunatud pakkumisega nii peamajas kui välisesindustes ; 2) kutsuda teenistuja erakorraliselt ja ennetähtaegselt välisesindusest tagasi; 3 ) teha ettepanek anda, ennistada või ära võtta diplomaatili n e au- või teenistusast e ; 4 ) saata teenistuja pikaajalisele tööalasele t äiend uskoolitusele ; 5 ) peatada ametniku avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel; 6 ) täita vaba ametikoh t avaliku konkursi või asutustevahelise rotatsiooni korras ; 7 ) vajaduse l muud personaliküsimused. ( 2 ) Komisjon teeb diplomaatilise au- ja teenistusastmega seotud küsimustes ning erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori ja konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamisega seotud küsimustes oma otsuste alusel asjakohase ettepaneku välisministrile. M uudel käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud juhtudel teeb komisjon ettepaneku Välisministeeriumi kantslerile. 2. peatükk KOMISJONI KOOSSEIS NING SELLE LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 3 . Komisjoni koosseis (1) Komisjoni hääleõiguslikud liikmed on ametikoha j ärgi: 1) Välisministeeriumi kantsler, komisjoni esimees; 2) Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor, komisjoni aseesimees; 3) asekantslerid. (2) Komisjoni hääleõiguseta liikmed on: 1) diplomaatide ja mittediplomaatide usaldusisik ; 2) personaliosakonna personalibüroo direktor, komisjoni sekretär. ( 3) Komisjoni liiget üldjuhul komisjoni töös asendada ei saa . § 4 . Komisjoni esimehe õigused ja kohustused Komisjoni esimees: 1) annab nõusoleku asutusesisese konkursi väljakuulutamiseks; 2) annab nõusoleku komis joni koosoleku kokkukutsumiseks; 3) juhatab komisjoni koosolekut või volitab seda tegema komisjoni aseesimeest; 4) otsustab komisjoni liikme üle kahekuulise äraoleku korral tema asendamise; 5) annab komisjoni liikmetele käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel ülesandeid ; 6) kutsu b vajadusel komisjoni koosolekule hääleõiguseta isikuid . § 5 . Komisjoni aseesimehe õigused ja kohustused Komisjoni aseesimees: 1) asendab komisjoni esimeest viimase äraolekul ; 2 ) vastutab komisjoni koosoleku nõuetekohase ettevalmistamise eest; 3 ) annab teenistujatele lisateavet komisjoni otsuste kohta või volitab seda tege ma mõnda teist komisjoni liiget. § 6 . Komisjoni liikme õigused ja kohustused Komisjoni liige: 1 ) osaleb oma haldusala teenistujate üleviimise ja muude teenistusalaste küsimuste ettevalmistamisel ; 2 ) ei avalda komisjoni töös osalemisel talle teatavaks saanud delikaatseid isiku andmeid ja lisateavet komisjoni otsuste kohta , välja arvatud juhul, kui teenistujate teavitamise ülesande on talle andnud komisjoni esimees või aseesimees; 3 ) täidab ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel; 4 ) võtab seisukoha hääletamisele pan dud otsuse poolt või vastu; 5 ) võib jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile. § 7 . Usaldusisiku õigused ja kohustused (1) D iplomaatide usaldusisik osaleb komisjoni koosolekul diplomaatidega seotud päevakorrapunktide arutelul ja mittediplomaatide usaldusisik mittediplomaatidega seotud päevakorrapunktide arutelul . (2) Usaldusisik jä lgib , et komisjon juhindub õigusaktidest ja h east tavast. § 8 . Komisjoni sekretäri õigused ja kohustused (1) Komisjoni sekretär: 1) koordineerib koosoleku korraldamist; 2) protokollib komisjoni koosoleku; 3) korraldab asjassepuutuvatele isikutele protokolli või selle väljavõtte edastamise; 4 ) täidab muid ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel. (2) Komisjoni sekretäri äraoleku l täidab tema ülesandeid komisjoni aseesime es . 3. peatükk KOMISJONI TÖÖKORD § 9 . Komisjoni koosolek (1) Komisjoni töövormiks on ko osolek või virtuaalne koosolek . ( 2 ) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli hääleõiguslikku liiget . ( 3 ) Üldjuhul otsustab komisjon küsimusi konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, teeb komisjon otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. ( 4 ) Komisjoni otsus vormistatakse protokollina , mille kooskõlastab komisjoni aseesimees ja kinnitab komisjoni esimees . Koosoleku protokoll või väljavõte protokollist saadetakse üldjuhul kõikidele teenistujatele, asjasse puutuvatele asutustele ja isikutele. 4. peatükk VABA AMETIKOHA TÄITMISE VIISID § 1 0 . Vaba ametikoha täitmise viisid (1) Vaba ameti koha täitmise viisid on : 1) asutusesise n e konkurs s ; 2) suunatud pakkumi ne ; 3) avalik konkurs s ; 4) asutuste vaheli n e rotatsioon . § 1 1 . Asutusesise s e konkurs i korraldus (1) Üldjuhul korraldatakse Välisministeeriumi vaba amet i koha täitmiseks asutusesisene konkurss. (2) Konkursi kuulutab komisjoni esimehe nimel välja komisjoni sekretär. Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab järgmist teavet: 1) vabad ametikohad j a nende eeldatav täitmise aeg; 2 ) kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg ; 3 ) muu asjakohane teave. (3) Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui on vaja vaba ametikoht k ohe täit a . § 1 2 . Asutusesisesel konkursil osalemine Asutusesisesel konkursil osalemiseks esitab teenistuja määratud tähtajaks vabale ametikohale k andideerimise taotluse koos vahetu juhi hinnanguga. § 1 3 . Komisjoni pädevus asutusesisese konkursi korral (1) Komisjon hindab ja arvestab a metikohale valimisel : 1) teenistuskoha nõudeid ja teenistuja vastavust nendele nõuetele, sh eelnev teenistuskäik, keelteoskus, staaž, läbitud täiendkoolitused jms; 2) teenistuja arenguvestluste ja hindamiste tulemusi; 3) võimalusel vastava osakonna või esinduse juhi eelistust; 4) võimaluse l teenistuja soove ja eelistus t ; 5 ) teenistushuve ja personaliplaneerimise vajadust . (2) Komisjon teeb kantslerile või ministrile ühe järgmistest ettepanekutest : 1) valida ja nimetada kandidaat ameti kohale; 2 ) pikendada konkurssi kandidaatide puudumisel või juhul kui ükski kandidaat ei osutu valituks ; 3 ) pikendada või lühendada teenistuja lähetustähtaega; 4 ) teha sobivale kandidaadile suunatud pakkumine; 5 ) jätta ameti koha t äitmine kantsleri pädevusse; 6 ) kuulutada diplomaatilise ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss või täita ametikoht asutustevahelise rotatsiooni korras, kui on põhjendatud alus arvata, et selline viis on otstarbekam . § 1 4 . Suunatud pakkumi ne (1) Komisjon võib vabale ameti kohale asumise ettepaneku teha teenistujale : 1) kes on komisjoni arvates teenistushuvidest lähtuvalt sellele ameti kohale kõige sobivam ; 2) kes ei ole pikaajalise välis lähetuse lõppemisel kandideerinud vabale ameti kohale vähemalt k olm kuud enne välislähetuse lõppemise või tagasikutsumise tähtaega . ( 2 ) Komisjon teeb teenistujale suunatud pakkumise üldjuhul komisjoni sekretäri või aseesimehe kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . (3 ) Teenistuja peab suunatud pakkumisele vastama pakkumises määratud kuupäevaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Pakkumise tagasilükkamist tuleb põhjendada. § 1 5 . Vaba ameti koha täitmise jätmine kantsleri pädevusse (1) K ui asutusesise konkursi või suunatud pakkumisega pole vabale ameti kohale sobivat kandidaati leitud või ameti koh t vajab kiiret täitmi st , võib selle täitmise jätta kantsleri pädevusse. Sellisel juhul otsib personaliosakond koostöös asjassepuutuva üksuse juhiga sobiva kandidaadi või valib ameti koha täitmise viisi ning teeb kantslerile vastavasisulise ettepaneku . (2) Kui mõistliku aja jooksul sobivat kandidaati ei leita, võib komisjon küsimust uuesti arutada või panna ameti koha tagasi asutusesisele konkursile. § 1 6 . Diplomaatilise auastme andmine (1) Välisministril ja Välisministeeriumi igal teenistujal on õigus esitada komisjonile põhjendatud esildis dip lomaatilise auastme andmiseks. (2) Komisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) teha välisministrile põhjendatud ettepanek esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus diplomaadile dip lomaatilise auastme andmiseks; 2) mitte teha diplomaatilise auastme andmise ettepanekut või lükata selle üle otsustamine edasi. § 1 7 . Diplomaatilise auastme äravõtmine (1) Kui suursaadiku auastmega diplomaati on kriminaalkorras karistatud või distsiplinaarsüüt eo eest teenistusest vabastatud , teeb komisjon välisministrile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus tema diplomaatilise auastme äravõtmiseks. (2) Diplomaatilise auastme äravõtmist arutatakse jõustunud kohtuotsuse ja personaliosakonna esitatud diplomaadi teenistuskäiku kirjeldava materjali alusel. § 1 8 . Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine (1) Kui välisminister ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab välisministrile uue ettepaneku. (2) Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu välisministri ettepanekuga, saadetakse ettepanek tagasi komisjonile arutamiseks. Komisjon arutab küsimust uuesti ja teeb välisministrile uue ettepaneku. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 19 . Määruse kehtetuks tunnistamine V älisministri 20. detsembri 2006 . a määrus nr 10 „Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord“ tunnistatakse kehtetuks. § 20 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020 . Urmas Reinsalu Minister Rainer Saks Kantsler VÄLISMINIST E R MÄÄRUS Tallinn 2019 nr L innade koefitsiendid Määrus kehtestatakse v älisteenistuse seaduse § 63 lõike 5 a lusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega „ Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord “ . § 1. Reguleerimisala (1) Määruse lisaga 1 kehtestatakse linnade koefitsiendid (edaspidi koefitsiendid), mida kasutatakse teenistujale ühekordse lähetuseelse , igakuise ja lähetusest naasmise välislähetustasu arvutamisel. (2) Määruse lisaga 2 kehtestatakse koefitsiendid, mida hakatakse rakendama välisriigis asuva välisteenistu se teenistuskoha põhipalga indekseerimisel ning abikaasatasu arvutamisel. (3 ) Kui linnale ei ole koefitsienti kehtestatud, kohaldatakse sama riigi muule linnale kehtestatud koefitsienti. Kui riigis on kehtestatud koefitsient mitmele linnale, kohaldatakse lähemal asuvale linnale kehtestatud koefitsienti. § 2 . Koefitsientide määramine ja korrigeerimine (1) Käesoleva määruse § 1 lõike 1 alusel k oefitsientide määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruse „Välisteenistuse seaduse kohaselt makstava välislähetustasu ja abikaasatasu lähtesummad, välislähetustasu ja abikaastasu arvutamise, maksmise ning kulude katmise alused ja kord“ alusel välislähetustasu baasmäära arvestatud komponentide kallidusest välisriigis või linnas võrreldes baasmääraga „Tallinn“ . (2) Käesoleva määruse § 1 lõike 2 alusel koefitsientide määramisel lähtutakse välisriigi või linna tarbimiskorvi ja teenuste kallidusest ja turvariskidest. ( 3 ) Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse Rahandusministeeriumiga kooskõlastades vähemalt kord aastas , arvestades eelnenud perioodi valuuta vahetuskursi muutust, ning asjaomase välisriigi või linna eelnenud perioodi tarbijahinnaindeksi ja muude välislähetustasu ja abikaastasu aluseks olevate kulude muutust. § 3 . Määruse kehtetuks tunnistamine V älisminist ri 20. detsembri 2006. a määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid” tunnistatakse kehtetuks . § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020 . Urmas Reinsalu Välisminister Rainer Saks K antsler Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ Lisa 1 linn l ähetuseelse ühekordse välislähetustasu koefitsient i gakuise välislähetustasu koefitsient lähetusest naasmise välislähetustasu koefitsient Ankara Astana Ateena Bakuu Berliin Brüssel Budapest Bukarest Canberra Chişinău Dublin Genf Haag Helsingi Kairo Kiiev Kopenhaagen Lissabon London Madrid Minsk Moskva New Delhi New York Oslo Ottawa Pariis Peking Peterburi Pihkva Praha Riia Rooma Stockholm Strasbourg Tel Aviv Thbilisi Toky o Varssav i Viin Vilnius Washington Välisministri määruse „Linnade koefitsiendid“ Lisa 2 linn tarbimisteenus t e koefitsient Ankara 1,30 Astana 1,09 Ateena 1,32 Bakuu 1,10 Berliin 1,41 Brüssel 1,45 Budapest 1,11 Bukarest 1,01 Canberra 1,51 Chişinău 0,95 Dublin 1,42 Genf 1,97 Haag 1,40 Helsingi 1,68 Kairo 1,07 Kiiev 1,05 Kopenhaagen 1,79 Lissabon 1,28 London 1,31 Madrid 1,29 Minsk 1,03 Moskva 1,67 New Delhi 1,47 New York 1,59 Oslo 1,91 Ottawa 1,37 Pariis 1,49 Peking 1,98 Peterburi 1,47 Pihkva 1,47 Praha 1,13 Riia 1,22 Rooma 1,38 Stockholm 1,67 Strasbourg 1,40 Tel Aviv 1,95 Thbilisi 1,09 Toky o 1,88 Varssav i 1,07 Viin 1,43 Vilnius 1,12 Washington 1,44 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/19-0613 - Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 03.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d78048-1c6e-49e5-89c5-ded1aa77454e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9d78048-1c6e-49e5-89c5-ded1aa77454e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main