Kiri

Ministeeriumid 17.06.2019 nr 1-6/1848-1 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja rakendusaktide kavanditega. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja selle lisade EIS-is kättesaadavaks tegemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Häirekeskus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kaitsepolitseiamet Andmekaitse Inspektsioon MTÜ Eesti Perearstide Selts MTÜ Päästeliit MTÜ Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: 1) päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (3-l lehel); 2) päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (17-l lehel); 3) rakendusaktide kavandid (10-l lehel). Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Marko Põld 612 5261 [email protected] Kadi Parmas 612 5214 [email protected] Helen Ojamaa-Muru, 612 5095 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.05.2019 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus § 1. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Ennetustöö käesoleva seaduse tähenduses on inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja selleks valmistumiseks, teabe kogumine ja analüüsimine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta.“; 2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Päästeameti määratud juhtudel;“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ennetustöö;“; 4) paragrahvi 5 lõiget 11 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) abi- ja infoteate menetlemine, sealhulgas kriisiinfotelefoni teenuse osutamine, arvestades asutuse pädevust ja volitusi;“; 5) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaabiteadete menetlemise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist, vara ja keskkonda töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks.“; 6) paragrahvid 241 ja 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 241. Vahetu sunni kohaldamine ja lubatud erivahendid (1) Päästeameti päästeametnik või tema korraldusel päästetöötaja võib kohaldada füüsilist jõudu ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Päästeameti ametniku erivahendid on järgmised: 1) eriotstarbeline lõhkamisseadeldis, mida ei kasutata inimese vastu; 2) teenistuskoer. § 25. Lõhkematerjali käitlemine ja nõuded lõhkamiskohale 1 (1) Päästeameti päästeametnik võib demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö läbiviimisel kanda ja kasutada lõhkematerjali. (2) Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra ja nõuded lõhkamiskohale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Päästeametis kasutatava teenistusrelva kandmine ja kasutamine (1) Päästeameti teenistusrelvad on tulirelvad. (2) Demineerija kutsega päästeametnik võib teenistusülesande täitmise ajal kanda tulirelva. (3) Demineerija kutsega päästeametnik võib teenistusülesande täitmise ajal kasutada tulirelva üksnes hädakaitses, ületamata hädakaitse piire.“; 8) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, sealhulgas isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe- ja tervisenõuded, ning nendele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 9) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Vabatahtliku päästja vaktsineerimine Päästeamet tagab päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale tasuta vaktsineerimise Päästeameti määratud ulatuses ja korras. Vabatahtliku päästja vaktsineerimine on vabatahtlik.“; 10) paragrahvi 36 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Vabatahtlikuks päästjaks võtmine (1) Vabatahtlikuks päästjaks võtmist korraldab Päästeamet.“; 11) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija võetakse vabatahtlikuks päästjaks Päästeameti käskkirjaga.“; 12) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 3 ja lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 13) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(8) Vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 14) paragrahvi 39 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik päästja eritunnust.“; 15) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Päästeameti poolt hüvitatavad kulu liigid, hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab Päästeamet käskkirjaga.“; 16) paragrahvi 47 lõikest 1 jäetakse välja sõna „füüsilisele“; 17) paragrahvi 47 lõikest 2 jäetakse välja sõna „füüsilise“; 18) seadust täiendatakse §-ga 492 järgmises sõnastuses: „§ 492. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamine (1) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfotelefoni teenust Siseministeeriumi valitsemisala asutustele alates 2020. aasta 31. märtsist. (2) Häirekeskus on valmis osutama kriisiinfotelefoni teenust riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. § 2. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti päästeametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2019. a _________________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2019. a 3  Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 25 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi lõhkematerjal) käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) lõhkematerjali käitlemine – lõhkematerjali valmistamine, omandamine, vedu, hoidmine, kasutamine ja hävitamine; 2) lõhkamiskoht – lõhkematerjali ajutine või alaline hävituskoht koos seda ümbritseva ohualaga; 3) ohuala – ala, kuhu võib ulatuda lõhkematerjali hävitamisega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele nii maismaal kui ka veekogul; 4) ajutine lõhkamiskoht – lõhkematerjali leiukoha või lõhkematerjali leiukoha läheduses asuv lõhkematerjali hävitamiseks sobiv ja sellel eesmärgil ühekordselt kasutatav maa-ala; 5) alaline lõhkamiskoht – lõhkematerjali hävitamise eesmärgil ehitatud ja sellel eesmärgil kasutatav rajatis. 2. peatükk LÕHKEMATERJALI KÄITLEMINE § 3. Lõhkematerjali käitlevad isikud (1) Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist selleks määratud struktuuriüksus. (2) Lõhkematerjali võib käidelda Päästeameti päästeametnik, kellel on asjakohane kvalifikatsioonitunnistus. § 4. Lõhkematerjali valmistamine Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine. § 5. Lõhkematerjali omandamine Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali. 1 § 6. Lõhkematerjali vedu (1) Soetatud lõhkematerjali veetakse üldiseks liikumiseks avatud teedel liiklusseaduse ja autoveoseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis määratud eritingimusi. (2) Demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus on kuni 30 kg. (3) Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks, autojuhil peab olema sidevahend. (4) Eriti ohtlikku lõhkematerjali võib vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida üksnes autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto. (5) Leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtudes määrab ja otsustab Päästeameti demineerimistöö juht: 1) lõhkematerjali veo võimalikkuse; 2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel; 3) autode liikumiskiiruse ja pikivahe kolonnis; 4) politsei ja kiirabi kaasamise leitud lõhkematerjali veole. § 7. Lõhkematerjali hoidmine (1) Lõhkematerjal hoitakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. (2) Lõhkematerjal hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu). (3) Väljaspool ladu hoitakse lõhkematerjal konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistöö tegemise kohas. Lõhkematerjali hoidmise demineerimistöö tegemise kohas korraldab demineerimistöö juht. (4) Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et oht viivitamata tuvastada ja häireteatele kiiresti reageerida. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja. (5) Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik käesoleva määruse § 8 lõikes 2 loetletud põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutusse kõrvalisse kohta, kuid mitte eluruumidesse. § 8. Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine (1) Lõhkematerjali võib kasutada demineerimisalase õppetöö tegemiseks, demineerimistööl plahvatuse tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks ning päästetööl ohtliku aine leviku tõkestamiseks. (2) Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine on keelatud, kui demineerimistöö tegemine on ohtlik, välja arvatud pommiohu ja plahvatusohu tõrjumisel. (3) Leitud lõhkematerjal, mida on ohtlik lõhkamiskohta vedada, hävitatakse võimaluse korral leiukohas või leiukoha lähedal. 2  3. peatükk NÕUDED LÕHKAMISKOHALE § 9. Lõhkamiskoha üldnõuded (1) Lõhkamiskoha asetus, rajatised ja tähistused peavad lõhkamiskoha kasutamisel tagama seal viibivate ja läheduses olevate isikute ohutuse. (2) Ohuala suuruse määrab enne lõhkematerjali hävitamise algust demineerimistöö juht, kes arvestab selle määramisel ohtu vähendavate rajatiste olemasolu, lõhkematerjali maksimumkogust, mida on lõhkamiskohas ühekorraga lubatud hävitada, ning muid lõhkematerjali lõhkamist iseloomustavaid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi näitajaid. (3) Lõhkamiskohas ei või olla elamuid ega muid iga päev kasutatavaid hooneid. (4) Lõhkamiskohas ei tohi hävitada lõhkematerjali ega teha harjutusi, mille kasutamist ja tegemist ei ole lõhkamiskoha rajamisel ette nähtud ja mille mõju ulatub väljapoole ohuala. § 10. Lõhkamiskoha tähistamine (1) Lõhkamiskoht tähistatakse viisil, mis tagab selle eristamise ümbritsevast ja takistab kõrvaliste isikute juhusliku pääsu lõhkamiskohale. (2) Alaline lõhkamiskoht ümbritsetakse piirdeaiaga ja tähistatakse piirimärgiga. Piirimärk kinnitatakse piirdeaiale, kusjuures piirdeaia külge kinnitatud piirimärgi juurest peab olema näha eelmine ja järgmine piirimärk. (3) Alalise lõhkamiskoha piirdeaed on vähemalt 2 meetrit kõrge ja seda ümbritseb 2 meetrit lai piirisiht. (4) Piirimärk paigaldatakse viisil, mis tagab märgi püsimise lõhkamiskoha kasutusaja kestel. (5) Piirimärgi kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas. (6) Ajutine lõhkamiskoht tähistatakse mehitatud valvega. § 11. Alalise lõhkamiskoha kasutuseeskiri (1) Alalise lõhkamiskoha kasutuseeskirja kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga. (2) Alalise lõhkamiskoha kasutuseeskirjas määratakse: 1) valdaja või vastutava allüksuse nimetus, aadress ja kontaktandmed; 2) lõhketöödeks lubatud lõhkeaine kogus; 3) lõhkamiskoha skeem; 4) lõhketööde juhi kohustused; 5) kasutus- ja ohutusnõuded; 6) lõhketöödel kasutatavad signaalid; 7) õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord. 3  Siseministri „…“ …………… 201.. aasta määruse nr … „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord ja nõuded lõhkamiskohale “ LISA LÕHKAMISKOHA PIIRIMÄRK 1. Lõhkamiskoha piirimärgil on valgel taustal plahvatusohtliku aine hoiatusmärk ja keskele üksteisele alla joondatud punased väljendid „DEMINEERIMISTÖÖD“, „EDASIMINEK KEELATUD!“, „Explosive Ordnance Disposal!“ ja „Entry Prohibited!“. 2. Lõhkamiskoha piirimärgi vähimad mõõtmed on 30 × 20 sentimeetrit. Lõhkamiskoha piirimärgil on punane ääristus. 3. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärk on kolmnurkne kollase ja musta värviga märk, mille vähim külje pikkus on 5 sentimeetrit. 4. Plahvatusohtliku aine hoiatusmärgi all on punaste trükitähtedega üksteise all sõnad „DEMINEERIMISTÖÖD“ ja „EDASIMINEK KEELATUD!“. Tähtede vähim kõrgus on 2 sentimeetrit. 5. Märgil kasutatavate väljendite kirjastiil on Arial. 6. Märgi mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. 4  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2 ja § 38 lõike 8 alusel. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, sealhulgas isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe- ja tervisenõuded, nendele vastavuse kontrollimise kord ning vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2 ja § 38 lõike 8 alusel.“; 3) paragrahvi 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks, et tal ei ole päästeseaduse § 34 punktides 2–4 loetletud tervisehäireid. (2) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ja vabatahtlik päästja tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, esitades mootorsõidukijuhi kehtiva tervisetõendi. (3) Päästeamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrollist vabastada: 1) isiku, kellel on relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend; 2) päästeteenistuja, kelle terviseseisund võimaldab täita vabatahtliku päästja ülesandeid; 3) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku ja abipolitseiniku, kelle terviseseisund vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele. (4) Vabatahtliku päästja, kes peab vastama käesoleva määruse § 10 lõikes 2 loetletud tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kulul.“. 5) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. 5  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel. Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) relva kandmine ja kasutamine.“. 6  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 Siseministri 9. septembri 2010. aasta määruse nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel. Siseministri 9. septembri 2010. aasta määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „füüsilise“; 2) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõna „füüsilisele“. 7  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 39 lõike 3 alusel. Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruses nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev.“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tunnistuse kehtivuse viimane kuupäev.“; 4) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „märge vabatahtliku päästja pädevuse kohta ning“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „PÄÄSTJA“ sõnaga „PÄÄSTE“; 6) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Olemasoleva ülariietuse eritunnust, mis erineb käesolevas määruses kirjeldatust, võib kanda kuni selle kandmiskõlbmatuks muutumiseni.“; 7) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. 8  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) abi- ja infoteate menetlemise teenuse, sealhulgas kriisiinfotelefoni teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele teenuse tellijaga sõlmitava lepingu kohaselt;“; 2) määrust täiendatakse §-ga 19 järgmises sõnastuses: „(1) Häirekeskus tagab valmisoleku kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele alates 2020. aasta 31. märtsist. (2) Häirekeskus tagab valmisoleku kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 2021. aasta 1. jaanuarist.“. 9  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 91 lõike 3 alusel. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Andmekogus töödeldakse kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks andmeid riigis viibijatele käitumisjuhiste andmiseks ja andmeid kriisiolukorras kannatanute kohta.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Andmekogusse kantakse kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel kriisiolukorras kannatanu kohta päringu teinud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber ja tema seos päringualuse isikuga. Päringualuse isiku andmetena kantakse andmekogusse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, märge, et isik on kriisiolukorras kannatanu, ning kas ja kus on talle seoses kriisiolukorraga osutatud tervishoiuteenust, kui tema andmeid on võimalik väljastada.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „(10) tervise infosüsteemi vastutav töötleja esitab andmekogusse kriisiolukorras kannatanu andmed.“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel antakse kriisiolukorras kannatanuga seoses tehtud päringu alusel infot päringualuse isiku lähedastele, kelleks on abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad ning muud isikud, keda saab lähtudes isiku elukorraldusest pidada õigustatuks infot saama.“. 10  Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõus (edaspidi eelnõu) toodud muudatused puudutavad peaasjalikult Päästeameti ülesandeid ja töökorraldust, samuti vabatahtliku päästja osalemist Päästeameti tegevuses. Eelnõu kohaselt antakse Päästeametile ülesanne Päästeameti määratud juhtudel hoonetulekahjude tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja luuakse selgus ennetustöö sisu kohta. Eelnõuga lihtsustatakse vabatahtliku päästja tervisekontrolli läbimise korda ja vabatahtlike päästjate kaasamist päästetööle või ennetustööle. Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga päästeametnikule, kes peab teenistusülesande täitmiseks omama demineerija kutsekvalifikatsiooni, õigus teatud tingimustel kanda ja kasutada tulirelva ning selle tõttu muudetakse ka relvaseadust. Eelnõuga muudetakse ka toitlustuse ja joogivee kulude hüvitamise korda. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt on üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral toitlustus ja joogivesi tagatud (ja kulud hüvitatakse) vaid päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule, siis eelnõu kohaselt saab toitlustuse ja joogivee tagada kõikidele päästetööle rakendatud isikutele – nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Selliselt on toitlustus ja joogivesi tagatud kõigile, kes on sündmusele kaasatud. Samuti täiendatakse eelnõuga Häirekeskuse ülesandeid. Häirekeskuse ülesandena nimetatakse ka abi- ja infoteadete menetlemine ning kriisiinfotelefoni teenuse osutamine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Kersti Maurer (teenistussuhe lõppenud), nõunikud Marko Põld ([email protected], tel 612 5261) ja Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142) ning teabeseireosakonna õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru ([email protected], tel 612 5095). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214) ja õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse päästeseaduse – RT I, 13.03.2019, 123 redaktsiooni ja relvaseaduse – RT I, 13.03.2019, 142 redaktsiooni. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada Päästeameti tegevuse vastavus seadusele ning kooskõla aja jooksul muutunud ootuste ja lisandunud ülesannetega. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus1, mille Siseministeerium esitas eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 18. aprillil 2018. aastal. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastasid märkustega Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Välisministeeriumil märkusi polnud. Väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja arutelude tulemusena on osa muudatusi ettepanekute järgi korrigeeritud või neid muudetud. Samas on väljatöötamiskavatsuses esitatud põhilistele probleemkohtadele eelnõus lahendused leitud. Võrreldes väljatöötamiskavatsuses tooduga on muudetud näiteks tervisekontrolli läbimise korda. Lihtsustamaks tervisekontrolli läbimise korda esitati väljatöötamiskavatsuses lahendus lubada asendusteenistujatel tõendada ka Kaitseressursside Ameti väljastatud tervisetõendiga, et nende terviseseisund lubab päästetööd teha. Eelnõu koostamisel otsustati tervisekontrolli läbimise korda vabatahtlike päästjate jaoks veelgi paindlikumaks muuta – edaspidi võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel tõendada, et nad vastavad tervisenõuetele, ka mõne muu lubatud tervisetõendiga (näiteks abipolitseiniku, kaitseliitlase, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendid). Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse päästeseadust (edaspidi PäästeS). Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 3 uue lõikega, mis avab ennetustöö mõiste. Kehtiva PäästeS-i § 5 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Päästeameti üks ülesandeid päästesündmuse ennetamine (ennetustöö). PäästeS-i § 9 lõike 2 punkti 5 kohaselt kantakse päästeinfosüsteemi järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste ning ennetustöö andmed. Kuivõrd kehtiv seadus ennetustöö mõistet ei ava, ei ole praegu piisavalt selge ja üheselt mõistetav, mida ennetustöö sisult tähendab ehk mis tegevust see hõlmab. Ka korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) määratlus ohu ennetamise kohta on liiga lai ega anna selget ja täpset arusaama ennetustöö sisust PäästeS mõistes. KorS § 5 lõike 7 kohaselt on ohu ennetamine teabe kogumine, vahetamine ja analüüs ning toimingute kavandamine ja elluviimine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. KorS-i käsitlus ei sisalda sõnaselget ajalist määratlust ohu ennetamise sisu kohta, vaid viitab tegevustele, mis on mõeldud avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks. Ohu tõrjumise mõistet KorS seejuures ei ava. Päästeasutuse tegevuse selgeks õiguslikuks aluseks on vaja aga ennetustöö soovitud tulemuste jaotus selgelt välja tuua. Ennetustöö PäästeS mõistes keskendub päästesündmuste ärahoidmisele ja nendeks valmistumisele. Olulised on seega tegevused nii päästesündmuse ärahoidmiseks kui ka tagajärgede leevendamiseks. See tähendab, et ennetustöö fookuses on ka kahjusid vähendava käitumise tagamine päästesündmuse korral. Kuigi päästesündmus võib alguse saada ka tahtlikust tegevusest, ei hõlma ennetustöö PäästeS mõistes üldjuhul otseselt süütegude ennetamist. Päästesündmuse lahendamisel ei ole oluline põhjustaja tahtlus vaid tagajärg. 1 Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e168a872-f0cb-4e5e-a953-cacdd1368041 (22.11.2018). 2 Erandiks siinkohal võib pidada tahtlikku kulu põletamist, kuigi ka see on põhiliselt seotud inimese teadlikkuse ja tagajärgede ettenägematusega. Lisaks eeltoodule on ka Andmekaitse Inspektsioon2 juhtinud tähelepanu asjaolule, et ennetustöö sisu pole PäästeS-is kindlaks määratud, kuigi selle raames kogutakse ja töödeldakse mitmesugust infot. Eelnõu kohaselt on ennetustöö inimeste teadlikkuse ja valmisoleku suurendamine päästesündmuse ärahoidmiseks ja selleks valmistumiseks, samuti teabe kogumine ja analüüsimine toimunud päästesündmuse ning inimeste teadlikkuse ja valmisoleku kohta. Selliselt antakse päästealasele ennetustegevusele ühine nimetaja, mis muu hulgas tähendab kodunõustamisi, mille käigus kogutakse andmeid inimeste eluasemete kohta, ning eri sündmuste analüüse, et selgitada välja kohad, kuhu tuleb ennetustegevus suunata, et tulevikus selliseid sündmusi ära hoida. Eelnõuga luuakse ennetaval eesmärgil teabe kogumiseks selge alus. PäästeS-i § 2 lõike 3 kohaselt on päästeasutuse tegevuse plaanimise põhialuseks piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket (nt elektrita majapidamised, elektrisüsteemirikked, puudustega küttekolded). Selleks, et Päästeameti tegevust ohutegureid aluseks võttes kavandada, tuleb ohutegureid analüüsida, sealhulgas koguda nende kohta vajalikku infot. Kuivõrd selliseid andmeid tuleb koguda ja analüüsida andmekaitse põhimõtetega kooskõlas (st õigusakti tasandil peab olema selge, miks ja milliseid andmeid kogutakse), luuaksegi eelnõuga selge alus andmete kogumiseks ja analüüsimiseks (ka teistelt asutustelt ja isikutelt) Päästeameti ühe ülesande – ennetustöö – raames. Ennetustöö mõiste avamisega ei lisandu Päästeametile uusi ülesandeid. Päästeamet kogub ja töötleb ennetustöö raames isikuandmeid juba ka praegu. Eelnõus toodud muudatus ei too kaasa isikuandmete töötlemise kasvu ega muuda Päästeameti töös sisult midagi. Seega ei too antud muudatus kaasa vajadust töödelda uusi andmeid ja mõjuhinnangut pole vaja teha. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 5 lõiget 1 uue punktiga, mis sätestab Päästeameti ülesandeks hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise Päästeameti määratud juhtudel. Kuigi Päästeamet selgitab hoonetulekahjude tekkepõhjuseid välja ka praegu, ei ole seaduses selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud, et tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine on Päästeameti ülesanne. See on takistanud vajaliku info saamist, kuivõrd selget õiguslikku alust andmete küsimiseks Päästeametil pole. Näiteks, kui Päästeametil on olnud vaja pärast tulekahju tutvuda turvafirma hallatava objekti videovalve salvestistega, on turvafirmad kasutanud õigust andmete väljastamisest keelduda. Samuti kui tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamise käigus tuvastatakse seos hoones elektri puudumise ja tulekahju toimumise vahel, peab Päästeametil olema võimalik saada elektri võrguettevõtjatelt infot aadresside kohta, kus elekter on välja lülitatud, et asuda tulekahju tekkeriski koos kohaliku omavalitsuse üksusega maandama. Sündmusega seotud andmeid, protokolle ja salvestisi on keeldunud väljastamast ka riigiasutused ja haiglad, sest tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine ei ole Päästeameti ülesandena kusagil kirjas ja enne väärteo- või kriminaalmenetlust ei pea sündmusega seotud andmeid väljastama. Kuigi statistikat üldiselt ei peeta, on teada, et 2016. aastal oli näiteks 76 juhtu, kus Päästeametil oli probleem andmete kättesaamisega. Samas on just 2 AKI 5. jaanuari 2016. a kiri nr 1.2.1.2.-4/15/2359 Siseministeeriumile. 3 hoonetulekahjude ärahoidmine otse seotud Päästeameti eesmärgiga vähendada tules hukkunute arvu ja ennetada võimalikke ohte. Päästeametile on tähtis toimunud juhtumeid analüüsida, et senisest paremini plaanida tulekahjusid ennetavat tegevust. Eeltoodust lähtudes antakse eelnõuga Päästeametile hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamise pädevus. Päästeamet ei hakka seejuures uurima kõikide hoonetulekahjude tekkepõhjuseid, vaid ainult Päästeameti määratud juhtudel. Ülesannet on vaja kitsendada, et keskenduda ohuprognoosiga määratud eesmärkide täitmisele. Seega ei ole Päästeameti huvi selgitada välja kõigi hoonetulekahjude tekkepõhjused, vaid üksnes need, mille kohta on enne kokkulepitud väärtusparameetrid kas hoone kasutusviisi või kasutajagruppe arvestades. Tulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine ei ole riiklik järelevalve, vaid see on haldusmenetluse seaduse mõistes menetlustoiming. Eelnõuga antav ülesanne annab eri ametkondadele ja koostööpartneritele selge arusaama, mis ulatuses Päästeamet tulekahjude tekkepõhjuseid menetleb ja mis ülesande täitmiseks kogub andmeid hoonetulekahjude kohta. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse § 5 lõike 1 punkti 4. Kuivõrd eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse seaduse § 3 uue lõikega, mis avab ennetustöö mõiste, muudetakse selguse mõttes ka § 5 lõike 1 punktis 4 toodud sõnastust, st kehtiv sõnastus „päästesündmuse ennetamine (edaspidi ennetustöö)“ asendatakse sõnaga „ennetustöö“. Selliselt on ennetustöö eelnõu § 1 punktis 1 toodud tähenduse kohaselt Päästeameti ülesandena selgelt seaduses välja toodud. Eelnõu § 1 punktid 4 ja 5 hõlmavad kriisiinfotelefoni teenuse osutamist ja sellega seotud andmete töötlemise korraldust. Punkti 4 kohaselt täiendatakse § 5 lõiget 11 uue punktiga, milles reguleeritakse Häirekeskuse ülesanne menetleda abi- ja infoteateid, mis hõlmab ka kriisiinfotelefoni teenuse osutamist. Häirekeskus menetleb kahte tüüpi teateid: aegkriitilisi hädaabiteateid ning väiksema ajalise kriitilisusega abi- ja infoteateid. Kehtiva PäästeS-i § 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne menetleda hädaabiteateid ja punkti 2 kohaselt täita muid seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. PäästeS-i § 91 lõike 1 kohaselt töödeldakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus abi- ja infoteadete andmeid, kuid seni ei olnud selge sõnaga reguleeritud Häirekeskuse ülesanne menetleda abi- ja infoteateid. Seetõttu lisatakse PäästeS-i säte, mis nimetab abi- ja infoteadete menetlemise ning kriisiinfotelefoni teenuse osutamise Häirekeskuse ülesandena. Kriisiinfotelefonil vastuvõetavad teated või infoedastused on samuti käsitatavad abi- ja infoteadetena, arvestades nende väiksemat ajakriitilisust võrreldes hädaabiteadetega. Taoline käsitus sobitub hästi ka olemasolevasse õigusraamistikku. Vabariigi Valitsus andis Siseministeeriumi valitsemisalale ülesande alustada üleriigilise kriisiinfotelefoni tööd, kui kiitis 15. veebruaril 2018 heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni3. Kriisiinfotelefon on üks kindel lühinumber, millelt Häirekeskus väljastab kriisiolukorras avalikkusele infot ning omakorda kogub infot elanikelt ja edastab selle kriisiolukorra lahendajatele. Kriisiolukorra all peetakse silmas loodusjõudude, tehnoloogia ja inimeste põhjustatud õnnetusi, samuti ebastabiilseid ja ohtlikke sotsiaalseid olukordi. Siia alla kuuluvad näiteks hädaolukorrad, aga ka ulatusliku mõjuga õnnetused, mille ajal on elanike infovajadus suurem. Kriisiinfotelefoni avamise otsustab kriisiolukorra lahendamist juhtiv asutus, kelle 3 Riigikantselei, Siseministeerium (2018). Elanikkonnakaitse kontseptsioon. Veebis kättesaadav aadressil https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pdf (01.04.2019). 4 ülesanne on korraldada avalikkuse teavitamine – kriisiinfotelefon on üks võimalikke avalikkuse teavitamise kanaleid. Häirekeskus saab abi- ja infoteateid menetleda, sealhulgas kriisiinfotelefoni teenust osutada asutuse pädevuse ja volituste piirides. Häirekeskus on PäästeS-i § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt päästeasutus ja tema pädevus on reguleeritud eelkõige päästeseaduses ja asutuse põhimääruses4. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamise koostöö korralduse lepib Häirekeskus kokku kriisiolukorra lahendamist juhtivate asutustega. Muu hulgas lepitakse kokku kriisiinfotelefoni teenuse osutamise tingimused ja Häirekeskuse volitused teenuse osutamisel. Kriisiinfotelefoni kaudu on kavas anda peale käitumisjuhiste infot kriisiolukorras kannatanute kohta. Kriisiolukorras kannatanute kohta saab Häirekeskus andmed tervise infosüsteemist ja vajaduse korral ka muust kanalist, kui kriisiolukorra lahendamist juhtiv või selle lahendamisse kaasatud asutus on infoedastuse nii korraldanud. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel töötleb ja väljastab Häirekeskus hädaabiteadete menetlemise andmekogus isikuandmeid minimaalselt vajalikus ulatuses: 1) kas päringualune isik on kriisiolukorras kannatanu ning 2) kas ja kus on talle kriisiolukorraga seoses osutatud tervishoiuteenust. Kriisiolukorras kannatanu kohta päringut tegevat isikut Häirekeskus ei autendi. Andmete väljastamise eeldusena tuleb päringu tegijal anda Häirekeskusele andmed enda kohta, et oleks võimalik teada saada, kes on isik, kellele andmed väljastatakse. Kui päringu tegija ei ole nõus enda kohta andmeid andma, siis Häirekeskus talle kriisiolukorras kannatanu kohta andmeid ei väljasta. Infot väljastatakse vaid isiku lähedastele, kelleks on abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad ning muud isikud, keda saab isiku elukorraldusest lähtudes pidada õigustatuks infot saama. Seega, päringut saab teha vaid isiklikel põhjustel, oma lähedase isiku kohta esmase info saamiseks, mitte näiteks tööülesannetega seotud eesmärgil. Kui kriisiinfotelefoni operaatoril tekib kahtlus, et andmeid soovitakse saada muul eesmärgil, on Häirekeskusel samuti õigus jätta kriisiolukorras kannatanu kohta andmed väljastamata. PäästeS-i § 91 lõike 1 kohaselt töödeldakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus abi- ja infoteate menetlemisega seotud andmeid. Koosmõjus käesoleva seaduse punktis 5 tehtava muudatusega töötleb Häirekeskus hädaabiteadete menetlemise andmekogus kriisiinfotelefoni teenuse osutamisega seotud andmeid. PäästeS-i § 91 lõike 2 punkti 2 kohaselt on Häirekeskusel õigus hädaabiteadete menetlemise andmekogus töödelda ka terviseandmeid. Kriisiinfotelefoni operaatoritele luuakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu kaudu piiratud ligipääs tervise infosüsteemi ja kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse muul viisil edastatud andmetele, et päringutele oleks võimalik vastata eelkirjeldatud ulatuses. Hädaabiteadete menetlemise andmekogusse kantakse PäästeS-i § 91 lõike 2 punkti 7 kohaselt abi- ja infoteate andmed, sealhulgas kriisiinfotelefoni teenuse osutamise käigus töödeldavad andmed. Päringu alusel töödeldakse hädaabiteadete menetlemise andmekogus kriisiolukorras kannatanu kohta järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, info, et isik on kriisiolukorras kannatanu ning kas ja kus talle on osutatud kriisiolukorraga seoses tervishoiuteenust. Need andmed salvestatakse hädaabiteadete menetlemise andmekogusse. Lisaks töödeldakse, sh salvestatakse, hädaabiteadete menetlemise andmekogus päringu tegija ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, telefoninumber, seos päringualuse isikuga ning kas päring tehti isiklikel põhjustel. Häirekeskuse poolt kriisiinfotelefoni teenuse osutamise käigus töödeldavate andmete, sealhulgas töödeldavate isikuandmete, koosseis sätestatakse 4 Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“. 5 PäästeS § 91 lõike 4 alusel hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamise käigus andmete töötlemisega kaasnev riive konkreetse isiku õigustele ja vabadustele ei ole niivõrd ulatuslik, et oleks põhjendatav vastav andmekoosseis reguleerida seaduses (vt rakendusakti kavand nr 7). Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse võrreldes kehtiva redaktsiooniga § 241 pealkirja, lõike 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks lõige 3. Kehtiva redaktsiooni lõiget 2 ei muudeta, kuid selguse huvides antakse kolme muudatuse asemel kogu paragrahv uues sõnastuses. Kehtiva sõnastuse kohaselt reguleeritakse §-s 241 vahetu sunni kasutamist. Uue sõnastuse kohaselt reguleeritakse §-s 241 vahetu sunni kohaldamist ja nimetatakse Päästeameti lubatud erivahendid. Uus sõnastus on kooskõlas KorS-is sätestatud sõnastusega, mille kohaselt saab vahetut sundi kohaldada, mitte kasutada. Samuti on selguse mõttes paragrahvi pealkirjas nimetatud ka erivahendid, kuivõrd antud paragrahvi lõikes 2 sätestatakse Päästeameti ametnikule lubatud erivahendid. Samuti muudetakse § 241 lõiget 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib Päästeameti päästeametnik või tema korraldusel päästetöötaja kohaldada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Kehtiv sõnastus on eksitav, kuivõrd päästeametnikud ei kasuta teenistusrelvi KorS-is sätestatud alusel ja korras. KorS-is sätestatud alusel ja korras kohaldatakse vaid füüsilist jõudu ja erivahendeid. Seejuures võib teenistuskoera kasutada vaid PäästeS-i §-s 26 sätestatud juhul. Seetõttu sõnastatakse lõige 1 nii, et päästeametnikul või tema korraldusel päästetöötajal on lubatud kohaldada füüsilist jõudu ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Paragrahvi 241 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd teenistusrelvade kandmise ja kasutamise kord esitatakse eelnõu kohaselt uues paragrahvis ja teenistusrelvi ei kasutata vahetu sunni raames. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse ka § 25. Kehtivas §-s 25 on reguleeritud lõhkematerjali ja teenistusrelva kasutamine. Kuivõrd teenistusrelva kandmise ja kasutamise regulatsioon viiakse eelnõus eraldi paragrahvi, muudetakse võrreldes kehtiva redaktsiooniga § 25 pealkirja ja § 25 lõiget 1 nii, et tulirelva puudutav osa jäetakse välja. Samuti täiendatakse § 25 lõikes 2 esitatud volitusnormi. Kehtiva § 25 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra määrusega. Eelnõu kohaselt luuakse volitusnorm kehtestada nõuded ka lõhkamiskohtadele valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Lõhkamiskoht on spetsiaalselt lõhkamistööde tegemiseks ettevalmistatud ala. Oluline on, et lõhkamistöid tehtaks ohutult, kuna lõhkematerjali hävitamisega võib kaasneda kildude laialilendamine, lööklaine, kõrge temperatuur ja plahvatusega kaasnev tugev heli, mis on ohtlik nii ümbritsevale keskkonnale kui ka lõhkamiskohas viibivatele või selle lähedusse sattunud inimestele. Kuivõrd praktikas on esinenud juhtumeid, kus lõhkamiskohtadesse või nende lähedusse on sattunud ka kõrvalised isikud, on ohutuse tagamiseks vaja kehtestada lõhkamiskohtadele asjakohased ohutusnõuded (tähistus jms). Lõhkamiskohtadele nõuete kehtestamise eesmärk on tagada inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus lõhkematerjali hävitamisel. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga tunnistatakse kehtetuks § 25 lõige 3, mille kohaselt määrab Vabariigi Valitsus lõhkematerjalide lõhkamiskohad korraldusega. Eelnõu koostamise ajaks pole selles lõikes nimetatud korraldust kehtestatud, kuna ei ole olnud vajadust, et Vabariigi Valitsus määraks lõhkematerjalide lõhkamiskohad. Seni on lõhkamiskohti kasutatud kokkuleppe alusel maaomaniku ja Päästeameti vahel (nt on Harjumaal maakasutusleping 6 sõlmitud Päästeameti ja Kaitseväe vahel, Pärnumaal Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel jne) ja kuna seesugune lahendus on pooltele sobiv, siis pole vastav volitusnorm vajalik. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 261, milles reguleeritakse Päästeametis kasutatava teenistusrelva kandmist ja kasutamist. Arvestades, et maailmas on suurenenud nii terrorismioht kui ka pommiohu tõttu tehtud väljakutsete arv, ja seda, et demineerijad kasutavad ja transpordivad demineerimistööde tegemiseks lõhkematerjali, pidas Vabariigi Valitsus vajalikuks eraldada 2016. aasta riigieelarvest raha demineerijatele käsitulirelvade hankimiseks, et tagada demineerijate ohutus võimaliku õigusvastase ründe korral. Kuivõrd demineerijate töös võib tekkida olukordi, kus ametniku elu või tervis võib ohtu sattuda, peab riik ametnikule tagama taoliste situatsioonide lahendamiseks nii füüsilised kui ka õiguslikud vahendid. Avalikku korda kaitsva isiku ründamine on sisult laiem ühiskonna julgeoleku ja väärtushinnangute kahjustamine, mis aga tähendab seda, et taoline tegevus ei tohi jääda tõrjumatuks või alareageerituks5. Eelnõu kohaselt on tulirelva kandmise õigus esitatud § 261 lõikes 2 ja kasutamise kord lõikes 3. Tulirelva on lubatud kanda teenistusülesande täitmise ajal (st demineerimistöö tegemise ajal, reageerimisel CBRNE6-ohule ja ründele ning lõhkematerjali käitlemisel), ent selle kasutamine on lubatud üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Tulirelva võivad eelnõu kohaselt kanda ja hädakaitses kasutada vaid need Päästeameti päästeametnikud, kellel on demineerija kutse7, s.o Päästeameti demineerimiskeskuse ametnikud. Klassikalise määratluse järgi on hädakaitse vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks vajalik kaitse. Karistusseadustiku § 28 lõige 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sisult tähendab see olukorda, kus õigusvastane vahetu rünne ohustab või kahjustab rünnatava õigushüve, mille tagajärjel tekib rünnataval kaitseseisund. Selle raames on isikul õigus tõrjuda rünnet ründaja õigushüve kahjustades, tehes seda sobival ja säästvaimail viisil. Oluline on, et kaitsja ei tohi seejuures ületada hädakaitse piire. Hädakaitse piir ületatakse, kui isik kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti siis, kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab (KarS-i § 28 lõige 2). Seega on hädakaitsel kaks objektiivset eeldust: ründest tingitud kaitseseisund ja kaitsetegevus ning subjektiivse eeldusena arusaamine kaitseseisundit põhjustavatest asjaoludest8. Oluline on meeles pidada, et hädakaitse ei ole vahetu sunni kohaldamise alus ega loo ametiisikule täiendavat vahetu sunni rakendamise võimuvolitust, vaid ainult välistab kriminaalmenetluses teo õigusvastasuse9. 5 Õiguskantsleri 17. märtsi 2014. a märgukirja nr 6-8/140372/1401208 „Politseiametnike hädakaitseõigus ja vahetu sunni rakendamine“ lisa. Veebis kättesaadav aadressil http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_politseiametnike_hadakaitse oigus_ja_vahetu_sunni_rakendamine_lisa.pdf (07.11.2018). 6 Lühend CBRNE tähistab keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi, tuuma- ja lõhkeaineid. CBRNE on saadud ingliskeelsetest sõnadest chemical, biological, radiological, nuclear, explosive (vt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:52013DC0542). 7 Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 71 kohaselt peavad demineerimiskeskuse ametnikud vastama Demineerija EOD1, EOD3 või EOD3+ kutsestandardile. 8 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 347. 9 Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri, lk 104–105. Kättesaadav Riigikogu kodulehel aadressil http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/ (07.11.2018). 7 Hädakaitsega kaitstakse üldjuhul individuaalset hüve, st isiku elu, tervist, omandit vms, kuid on võimalik, et hädakaitsega saab tõrjuda ka kollektiivhüve. Riigi fiskaalhuvid on hädakaitsevõimelised, näiteks on riigi omandit võimalik rünnata ning rünnet sellisele omandile saab hädakaitsega tõrjuda10. Samuti, hädakaitse ei hõlma mitte ainult rünnatava, vaid ka teise isiku õigushüvede kaitset. Hädakaitsega võib olla seega tegemist ka juhul, kui päästeametnik kaitseb teist päästeametnikku (sel juhul on tegemist hädaabiga). Hädakaitse õigustab seega ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktseptitav tekitada talle tulirelvaga ka surmavaid vigastusi, kuid see võib olla vaid kaitse viimane vahend. Tulirelva eluohtliku kasutamise kohta on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad, ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit11. Tulirelva kasutamise kord, mis siinses eelnõus on välja pakutud, on samasugune praegu kehtivas abipolitseiniku seaduses esitatud korraga. Ka abipolitseinik võib oma tööülesannete täitmisel kasutada tulirelva üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Teenistusrelvade käitlemine (sh hoidmine, kandmine, hävitamine) ja üleandmine toimub siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ kohaselt. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse § 33 lõikes 2 esitatud volitusnormi. Kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vabatahtliku päästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded. Uue sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, ning nendele vastavuse kontrollimise korra. Volitusnormis esitatud muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et volitusnormi alusel kehtestatud määrus oleks kooskõlas volitusnormiga. Kehtiva volitusnormi kohaselt saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega vaid kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded. Seega, kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimise korda volitusnorm ei sisalda, kuigi kehtiv määrus seda reguleerib. Selleks, et volitusnormi sisu ja ulatus oleksid vastavuses volitusnormi alusel kehtestatud rakendusaktiga, on eelnõus selgelt välja toodud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ka kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimise korra. Kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord on mõistlik tuua välja just rakendusaktis, et seadust detailidega mitte koormata. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse § 35. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse § 35 pealkirjast välja sõnad „tervisekontrolli ja“ ning lõiked 1–3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd eelnõu punkti 8 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ka tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra, tunnistatakse tervisekontrolli puudutav osa §-s 35 kehtetuks. Paragrahvis 35 reguleeritakse eelnõu kohaselt üksnes vabatahtliku päästja vaktsineerimine. 10 J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn 2010, lk 351–352. 11 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-124-01. 8 Eelnõu § 1 punktide 10 ja 11 kohaselt muudetakse § 36 pealkirja, § 36 lõiget 1 ja § 36 lõiget 3. Eelnõu kohaselt asendatakse § 36 pealkirjas sõna „kandideerimine“ sõnaga „võtmine“ ning muudetakse esimest ja kolmandat lõiget. Kehtivas PäästeS-s on vabatahtlikuks päästjaks kandideerimine reguleeritud liiga detailselt. Praegu on § 36 lõikes 1 toodud loetelu dokumentidest, mis tuleb Päästeametile esitada. Muu hulgas peab vabatahtlikuks päästjaks soovija esitama Päästeametile näiteks kaks fotot mõõtmetega 4 × 5 cm. Kuivõrd Päästeamet ei vaja vabatahtlikuks päästjaks võtmisel kahte fotot (ka saadetakse foto ning muud dokumendid tänapäeval digitaalselt), ei ole selline nõue asjakohane. Samuti puudub vajadus kehtestada esitatavate dokumentide loetelu seadusega. On piisav, kui dokumentide loetelu, mis tuleb vabatahtlikuks päästjaks võtmise korral esitada, kehtestatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. Seega sõnastatakse paragrahvi pealkiri ja lõige 1 eelnõu kohaselt selliselt, et edaspidi korraldab vabatahtlikuks päästjaks võtmist Päästeamet. Vabatahtlikuks päästjaks võtmist korraldatakse ametisiseselt kehtestatud käskkirja kohaselt. Kuivõrd eelnõu kohaselt muudetakse vabatahtlikuks päästjaks võtmine vähem detailsemaks ja muu hulgas kaotatakse ka loetelu dokumentidest, mis tuleb Päästeametile esitada, tuleb muuta ka § 36 lõiget 3. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt võetakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vabatahtlikuks päästjaks Päästeameti käskkirjaga. Dokumendi kättetoimetamist vabatahtlikuks saada soovijale ei ole vaja eraldi reguleerida, kuivõrd dokumendi kättetoimetamine haldusmenetluse raames on reguleeritud haldusmenetluse seaduses. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse § 38 lõike 4 punkti 3 ja § 38 lõike 7 punkti 3. Kehtiva PäästeS-i sõnastuse kohaselt võib esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja päästeametniku korraldusel ja koos temaga kasutada päästesündmuse käigus vahetut sundi KorS-s sätestatud alusel ja korras, arvestades PäästeS-i §-s 241 sätestatud erisusi. Teise astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel seda teha hetkel iseseisvalt. Kuivõrd eelnõu kohaselt PäästeS-i § 241 muudetakse, ei ole enam asjakohane sellele sättele viidata. Vabatahtlik päästja ei kasuta ega tohi kasutada vahetu sunni raames erivahendeid ega teenistusrelvi – lubatud on vaid füüsilise jõu kasutamine. Seega muudetakse kehtivat sõnastust nii, et vabatahtlik päästja võib KorS-i alusel ja korras kasutada vaid füüsilist jõudu. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse § 38 lõikes 8 sätestatud volitusnormi. Kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nõuded vabatahtliku päästja väljaõppele ning arvestuse sooritamise korra. Selleks, et rakendusakt oleks kooskõlas selle aluseks oleva volitusnormiga, muudetakse volitusnormi nii, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega vabatahtliku päästja väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt muudetakse § 39 lõike 1 teist lauset. Kui kehtivas seaduses on eraldi välja toodud eritunnuse kiri („VABATAHTLIK PÄÄSTJA“), siis eelnõus on sellest loobutud. Eritunnus on mõeldud selleks, et iga kõrvaline isik saaks aru, kellega on tegu. Seaduses on tähtis esitada nõue, et ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik päästja eritunnust. Ei ole mõistlik ega otstarbekas seadust koormata üksikasjadega, mis on võimalik välja tuua rakendusaktis. Muu hulgas annab kehtiv seadus (§ 39 lõige 3) volitusnormi vabatahtliku päästja eritunnuse kirjelduse, selle andmise ja kandmise korra kehtestamiseks. Seega ei ole vajadust kirjeldada eritunnust seaduses. Sarnane regulatsioon on ka näiteks politsei ja piirivalveseaduses (edaspidi PPVS). PPVS-i § 1085 lõike 3 kohaselt peab vabatahtlik merepäästja vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmisel üldjuhul kandma riietusel eritunnust. PPVS-i § 10813 kohaselt kehtestab eritunnuse kirjelduse ja kandmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega (siseministri määruses on esitatud eritunnuse kirjeldus „VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE“). 9 Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt tehakse muudatus § 40 lõikes 2. Kui kehtiva sõnastuse kohaselt kehtestab Päästeameti poolt hüvitatavad kulu liigid, hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega, siis eelnõu kohaselt kehtestab need Päästeamet käskkirjaga. Kehtivas siseministri 7. detsembri 2010 määruses nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“ tuuakse välja vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule, kellega on sõlmitud tsiviilõiguslik leping, päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks Päästeameti poolt hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord. Kuivõrd kulud hüvitab Päästeamet (Päästeametis on võetud kasutusele ka uued kululiigid), ei ole otstarbekas ega vajalik kehtestada kulu liike ja hüvitise maksmise korda siseministri määrusega. Et vähendada bürokraatiat ja vajadust siseministri määrust sageli muuta, tunnistatakse siseministri praegune määrus kehtetuks ning asjakohane kord kehtestatakse Päästeameti käskkirjaga. Eelnõu § 1 punktid 16 ja 17 on seotud toitlustuse ja joogivee kulude hüvitamisega. Kehtiva seaduse kohaselt tagab Päästeamet tasuta toitlustamise ja joogivee üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud füüsilisele isikule. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral hüvitatakse praegu päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise ja joogivee kulud Vabariigi Valitsuse reservist. Seega lubab kehtiv sõnastus toitlustuse ja joogivee tagada (ja kulud hüvitada) vaid päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule. Kehtiv seadus ei võimalda toitlustamist tagada kõigile päästetööle või demineerimistööle kaasatud isikutele. Seega ei hõlma kehtiv seadus näiteks kiirabitöötajaid ja politseiteenistujaid, keda tihti kaasatakse sündmuse lahendamisele. Kuivõrd päästesündmuse lahendamine on füüsiliselt raske, see võib kaua kesta ja päästetöö iseenesest on kiireloomuline, ei ole võimalik inimesi sündmuse ajal kaugele sööma saata. Ebapraktiline on ka osadele tuua söök kohale ja teised saata mujale sööma. Kiireloomuliste sündmuste lahendamiseks on inimesed kaasatud põhjusega ja nende abi on väga vajalik. Eelnõu kohaselt saab toitlustuse ja joogivee tagada kõikidele päästetööle rakendatud isikutele – nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Sel moel on toitlustamine ja joogivesi tagatud kõigile, kes on sündmusele kaasatud. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt täiendatakse seadust rakendussätetega kriisiinfotelefoni teenuse osutamise kohta. Selle teenuse osutamisega alustatakse etapiviisi. Sätete kohaselt hakkab Häirekeskus Siseministeeriumi valitsemisala asutustele kriisiinfotelefoni teenust osutama alates 31. märtsist 2020 ning teistele riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele alates 31. jaanuarist 2021. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse relvaseaduse § 35 lõike 7 punkti 1. Muudatuse kohaselt ei laiene relvaseaduse § 35 lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded Päästeameti päästeametnikule, kes peab teenistusülesande täitmiseks omama demineerija kutsekvalifikatsiooni, kellel on teenistusrelva kandmise õigus ja kes vastab päästeteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 10, mille kohaselt antakse päästeametnikule, kes peab teenistusülesande täitmiseks omama demineerija kutsekvalifikatsiooni, tulirelva kandmise ja kasutamise õigus. Kuivõrd päästeametnike tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse seaduse alusel ja relva käitlemiseks peavad nad läbima asjakohase väljaõppe, ei ole vajalik ega 10 põhjendatud nõuda päästeametnikult soetamisloa või relvaloa saamiseks tervisetõendit ja relva käitlemise eksami sooritamist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Kavandatav muudatus I: hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet. Sihtrühma suurus on väike, arvestades riigiasutuste arvu kokku. Hinnanguliselt töötab Päästeametis u 2200 töötajat, sh on (tule-)ohutuse järelevalvega seotud 104 inimest (koos osakonna ja büroode juhatajatega). Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtgrupi tegevus varasemaga võrreldes ei muutu. Päästeamet selgitab juba praegu välja hoonetulekahjude tekkepõhjuseid, tal on selleks asjakohane struktuur ja töötajad. Muudatuse tulemusel saab Päästeamet viidata konkreetsele õiguslikule alusele, et koguda tulekahju väljaselgitamiseks vajalikke andmeid ja kavandada ennetustööd. Senine töökorraldus ning koostöö asjassepuutuvate asutuste ja isikutega muutub muudatuse tulemusena selgemaks ja kiiremaks. Mõju avaldumise sagedus võrreldes praegusega ei muutu. Näiteks juhtus Eestis 2016. aastal 1400 hoonetulekahju. Ohutusjärelevalve ametnikud tegid 2016. aastal 1470 järelevalvetoimingut nii tulekahjude tekkepõhjuse kindlakstegemiseks ja tuleohutusnõuete rikkumise tuvastamiseks kui ka reaalse ohu kõrvaldamiseks. Toimingute arv õigusliku aluse lisamisega ei muutu. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuivõrd ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja positiivne. Mõju sihtrühm II Riigiasutused ja isikud, kelle valduses olevat infot on võimalik kasutada tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega luuakse õiguslik alus Päästeametile hoonetulekahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks. Seega on Päästeametil alus vajalikke andmeid haldusmenetluse raames asutustelt ja isikutelt küsida. Muudatus avaldab mõju asutuste, isikute töökorraldusele, sh andmete edastamisele. Mõju ulatus on ilmselt keskmine. Kuigi tulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamiseks kogutakse infot ka praegu, võib muudatusega asutuste halduskoormus infokohustuse täitmise tõttu mõningal määral suureneda. Samas ei ole halduskoormuse võimalikul suurenemisel olulise kaaluga ühiskondlikku mõju ja sellega ei kaasne asutustele märkimisväärset ajakulu. Samas on just hoonetulekahjude ärahoidmine otse seotud Päästeameti eesmärgiga vähendada tules hukkunute arvu. Muudatuse tulemusel väheneb juhtumite arv, kus 11 Päästeametile infot ei jagata või takistatakse tal andmete kogumist ehk peaaegu pooltel (u 40%) juhtudel menetluste tegemine lihtsustub. Muudatuse tulemusena on osalistel selgus, mis andmeid ja mis eesmärgil peab edastama. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk on eelduslikult väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. Kavandatav muudatus II: tulirelva kandmise ja kasutamise õiguse andmine Päästeameti päästeametnikele, kes peavad teenistusülesande täitmiseks omama demineerija kutset Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeameti demineerimiskeskuse 81 päästeametnikku, kes peavad teenistusülesande täitmiseks omama demineerija kutset. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus mõjutab Päästeameti demineerimiskeskuse töökorraldust ja ametnike väljaõpet, kuivõrd tulirelvi (püstoleid ja revolvreid) ei ole demineerimiskeskuse ametnikud oma teenistusülesannete täitmisel seni kasutatud. Tulirelvade kandmiseks ja kasutamiseks on vaja asutuse sees kindlaks määrata relvade hoiustamise ja hooldamise tingimused ning relvade ja laskemoona väljastamise, käitlemise ja arvestuse pidamise kord. Peale selle tuleb sel teemal koolitada töötajaid. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuna muudatusega kaasneb Päästeameti demineerimiskeskuse töökorralduse muutmine, st tuleb kehtestada uued töökorrad ja tagada, et nendest oldaks teadlik. Samuti tuleb teha demineerijatele relvakoolitus ja tagada relvade hoiustamise tingimused. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatuse tulemusena on teenistusülesannete täitmisel lubatud kanda tulirelva, kuid seda võib kasutada üksnes hädakaitses. Ebasoovitava mõju risk on väike. Teenistujatele tagatakse asjakohane väljaõpe ning kokkuvõttes väheneb oht teenistujate elule ja tervisele. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline, aga positiivne. Kavandatav muudatus III: vabatahtliku päästja tervisekontrolli läbimise lihtsustamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Mõju sihtrühm on vabatahtlikud päästjad, keda on 2018. aasta 1. septembri seisuga 1935. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt kehtestatakse vabatahtliku päästja tervisenõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. See tähendab, et vabatahtliku päästja tervisekontrolli puudutav osa kehtivas PäästeS-s tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse eesmärk on lihtsustada vabatahtlikul päästjal tervisekontrolli läbimist. Muudatuse mõju sihtrühmale on kaudne, kuna vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab endiselt tõendama, et tal ei ole PäästeS-i § 34 punktides 2–4 loetletud tervisehäireid, olema töö spetsiifikale vastavas füüsilises vormis jne. Muudatusel on aga positiivne mõju, kuna loodava rakendusakti kohaselt on vabatahtlikel päästjatel võimalik oma vastavust tervisenõuetele tõendada senisest lihtsamini. Näiteks on 12 kehtivas PäästeS-s sätestatud vaid üks võimalus, mil tervisekontrolli ei pea läbima. Seda ei pea tegema siis, kui on olemas mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille kohaselt ei ole viimasest tervisekontrollist möödunud enam kui viis aastat. Ent peale mootorsõidukijuhi tervisetõendi on olemas mitmeid teisi tervisetõendeid, mis tõendavad, kas vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vastab kehtestatud tervisenõuetele. Nende tõendite saamiseks esitatud nõuded võivad olla isegi rangemad (nt abipolitseiniku, kaitseliitlase, politseiniku, relvaloa jne tervisetõendid). Seega võimaldatakse vabatahtlikel päästjatel edaspidi tõendada tervisehäirete puudumist ka mõne muu lubatud tervisetõendiga. Kuivõrd seaduses ei ole otstarbekas loetleda kõiki tingimusi ja olla valmis neid pidevalt muutma, sõnastatakse tehnilised üksikasjad rakendusaktis. Mõju avaldamise sagedus on keskmine, kuna isikute hulk, kes praegu peavad tõendama oma tervislikku seisukorda mitmes vormis, on u 20% sihtrühmast. Näiteks, 2018. aastal olid vabatahtlikest päästjatest 414 samal ajal kas vabatahtlikud merepäästjad, abipolitseinikud, kaitseväe tegevväelased, Kaitseliidu tegevliikmed vm. Tervisekontrolli läbimise lihtsustamise tulemusena kaotatakse ka tervisetõendi vähemalt viie aasta kehtivuse nõue. Perearst lähtub tervisetõendi kehtivusaja määramisel konkreetse inimese terviseseisundist ja objektiivsetest asjaoludest (isiku vanus, ilmnenud tervisehäired jms). See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, kuid kokkuvõttes positiivne. Kuivõrd tervisenõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega, analüüsitakse muudatuste mõju ja selle olulisust lähemalt kehtestatava rakendusakti koostamise käigus (mõju analüüs esitatakse asjakohase määruse eelnõu seletuskirjas). Kavandatav muudatus IV: nõuete kehtestamine lõhkamiskohtadele Mõju riigiasutuse töökorraldusele, sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm Päästeamet, sihtrühmaks on 81 demineerimistöödega kokkupuutuvat päästeametnikku. Avalduv mõju ja mõju olulisus Sihtrühma senine toimimine võrreldes varasemaga märkimisväärselt ei muutu. Muudatuse tulemusena on demineerijatel senisest parem kontrolli lõhatavate esemete üle, seega paraneb töö efektiivsus ja suureneb ohutus. Ohutusnõuete tagamine aitab ära hoida võimalike õnnetuste tekkimise ohtu. Seega aitab kavandatud muudatus vähendada demineerijate vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, sest kohanemisraskusi muudatusega ei kaasne. Mõju sagedus on ilmselt keskmine. Näiteks, 2016. aastal hävitati lõhkematerjali 843 korral, neist 180 korral tehti seda leiukohal. See tähendab, et lõhkamiskohta viidi ja seal hävitati lõhkekehi 80% juhtudest. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna ohutus eelduslikult suureneb ja sellega välditakse õnnetuste ohte. Muudatus on valdavalt positiivse mõjuga, kuna lõhkematerjali hävitamisel tagatakse ohutus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne. Sotsiaalne mõju (mõju tervisele) Mõju sihtrühm 13 Avalikkus ehk isikud, kes võivad sattuda lõhkamiskoha lähedusse. Inimeste arvu, kelle ohutus lõhkamiskohtade ohutusnõuete kehtestamisega tagatakse, on raske hinnata (metsas jalutajad, seenelised jne), kuid eelduslikult on sihtrühma suurus alla 1000 elaniku, ehk väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada lõhkematerjali hävitamisel nii Päästeameti teenistujate kui ka võimalike kõrvaliste isikute ohutus. Selgete ohutusmärgistustega vähendatakse võimalust, et juhuslikud jalutajad ei satuks lõhkamisalale ega saaks viga. Seega aitab muudatus vähendada vigastuste ja vigastussurmade arvu. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Mõju avaldamise sagedus on samuti väike – muudatusega puututakse kokku harva ja ebareeglipäraselt. Mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine aitab tagada kõrvaliste isikute ohutuse – inimesed on teadlikud lõhkamiskoha asukohast ja seal valitsevast ohust, seega on välistatud, et lõhketööde paika võiks sattuda juhuslik inimene ega ole ka võimalust, et ta võiks viga saada. Kõige ohutum on lõhkematerjal ja plahvatusohtlik ese hävitada selleks ettevalmistatud kohas, et plahvatusega kaasnev kildude laialilend, tugev heli, lööklaine ja kuumus oleksid piiratud alal, kuhu kõrvalised isikud ei pääse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väike, aga positiivne. Kavandatav muudatus V: toitlustuse ja joogivee kulude hüvitamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Sihtrühma suurus on väike, arvestades riigiasutuste arvu kokku. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusel on positiivne mõju päästesündmuse lahendamisele, kuna päästetööde juhil on isikuid lihtsam kaasata, samuti on lihtsam korraldada kaasatud isikute logistikat. Kokkuvõttes väheneb muudatusega Päästeameti halduskoormus. Aastas juhtub Eestis u 1000 demineerimisega seotud või päästesündmust, mille lahendamine kestab kauem kui 4 tundi. Arvestades kõigi sündmuste hulka (aastas juhtub u 26 000 päästesündmust), on mõju avaldamise sagedus väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja positiivne. Kavandatav muudatus VI: Häirekeskuse ülesannete täpsustamine Mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm I Häirekeskus. Hinnanguliselt puudutab muudatus enamikku Häirekeskuse teenistujaid, vastavaid ametikohti on 291. Muudatusega kaasneb vajadus uute infotelefoni operaatorite järele, keda Häirekeskus kaasab kriisiinfotelefoni tööga alustamisel, et tagada teadete vastuvõtmine ka siis, kui kõnesid on tavapärasest rohkem. Arvestades kogu riigiasutuste teenistujate arvu, on sihtrühma suurus pigem väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusel on positiivne mõju Häirekeskuse töökorraldusele, sest kui eraldada kriisiinfotelefoni avamine ja inimeste infopäringutele vastamine hädaabiteadete menetlemisest, 14 võimaldab see vähendada kõnekoormust hädaabinumbril 112. Ühtlasi tuleb Häirekeskusel värvata uusi telefonioperaatoreid, keda kaasata kriisiinfotelefoni tööga alustamisel, ja neid ette valmistada. Hinnanguliselt on vaja värvata 50 uut kriisiinfotelefoni operaatorit. Mõju sihtrühm II Kriisiinfotelefoni teenuse tellijad (kriisiolukorra lahendamist juhtivad asutused). Sihtrühma suurus on keskmine. Muudatus puudutab riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusel on positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldusele, kuna riigiga kriisiolukorras suhtlemiseks luuakse ühtne kontaktpunkt. Kriisiolukorra lahendamist juhtivalt asutuselt oodatakse avalikkuse teavitamist olukorrast, infot kriisist mõjutatud isikute kohta ja käitumisjuhiste andmist. Mõju riigi sisejulgeolekule Mõju sihtrühm I Avalikkus ehk isikud, kes on kriisiolukorrast puudutatud. Sihtrühma suurus on keskmine kuni suur. Puudutatud isikute hulk on igas kriisiolukorras erinev, ulatudes väiksema piirkonna elanikest kuni teatud juhtudel kõigini, kes riigi territooriumil viibivad. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena on kriisiolukorras võimalik infot saada ühelt telefoninumbrilt. Inimesed ei pea pöörduma kriisiga seotud usaldusväärse info saamiseks mitme riigiasutuse poole. Seega on muudatusel positiivne mõju, kuna kriisiinfotelefon aitab kaasa avalikkuse paremale informeeritusele kriisiolukorras. Parem informeeritus omakorda aitab tagada inimeste toimetuleku kriisiolukorras ja seeläbi mõjutab positiivselt riigi sisejulgeolekut. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline ja positiivne. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi dokumendina ning esitatakse koos eelnõu ja seletuskirjaga Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamine ja ennetustöö täpsustamine ei too Päästeametile ega partneritele kaasa lisakulu. Päästeametis on tuleohutuse ja ennetusega tegelevad osakonnad olemas ja muudatusega ei kaasne vajadust värvata uusi töötajaid. Samuti ei muutu praeguste töötajate tööülesanded. Muudatusega kaasneb kaudne tulu, kui suudetakse täpsemini välja selgitada hoonetulekahjude tekkepõhjused ja paremini (ressursisäästlikumalt, s.o töötajate hulk ja aeg) kavandada ennetustegevust. Kuivõrd demineerijatele on tulirelvade soetamiseks ja hoiustamiseks riigieelarvest raha juba eraldatud, siis lisakulusid selle muudatusega ei kaasne. Demineerijate koolitamine (väljaõpe ja ohutuskoolitus) kaetakse Päästeametile töötajate koolitamiseks eraldatud rahast. Vabatahtliku päästja tervisekontrolli regulatsiooni lihtsustamise tulemusena väheneb läbitavate tervisekontrollide arv, kuna kehtiva samaväärse või rangema tõendi olemasolul ei pea tervisekontrolli uuesti läbima. Ehk muudatuse tulemusel Päästeameti kulud vähenevad. 15 Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse ulatusliku või pikaajalise päästetöö ajal korraldatud toitlustamise ja joogivee kulud Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna seadus võimaldab katta vaid päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ning päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise ja joogivee kulud (Päästeamet esitab), on päästetööle kaasatud asutused pidanud oma kulude üle eraldi arvestust ning koostanud ja esitanud Vabariigi Valitsusele kulude hüvitamiseks eraldi taotluse (näiteks Siseministeerium on edastanud otsustamiseks Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti taotlused, Sotsiaalministeerium on koostanud oma taotluse). Kokkuvõttes ei muutu eelnõu heakskiitmisega otsesed kulud, küll aga väheneb muudatusega eri asutuste halduskoormus. Riigieelarvest rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kulud, et arendada kriisiinfotelefoni teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogiline rakendus. Kriisiinfotelefoni teenuse osutamise ettevalmistamisega muudele riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele võib tähendada lisakulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse uus määruse terviktekst PäästeS-i § 25 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse vastavat volitusnormi ja sellest tulenevalt tuleb oluliselt muuta ka kehtivat siseministri 27. septembri 2010. aasta määrust nr 50 „Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord“. Kuna muudatusi on palju, on otstarbekam koostada uus määruse terviktekst (rakendusakti kavand nr 1). Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka järgmisi määruseid: 1. PäästeS-i § 33 lõike 2, § 35 lõike 5 ja § 38 lõike 8 alusel kehtestatud siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded ja nendele vastavuse kontrollimise kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ ja selle aluseks olevaid volitusnorme (rakendusakti kavand nr 2); 2. PäästeS-i § 7 lõike 4 alusel kehtestatud siseministri 15. veebruari 2010. aasta määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ (rakendusakti kavand nr 3); 3. PäästeS-i § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ (rakendusakti kavand nr 4); 4. PäästeS-i § 39 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 9. novembri 2011. aasta määrus nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ (rakendusakti kavand nr 5); 5. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel kehtestatud siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määrus nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 6); 6. PäästeS-i § 91 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 7). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks PäästeS-i § 40 lõike 2 alusel kehtestatud siseministri 7. detsembri 2010. aasta määrus nr 61 „Päästeameti poolt vabatahtlikule päästjale ja juriidilisele isikule hüvitatavad kulu liigid ning hüvitise suuruse määramise ja maksmise kord“. Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisa). 16 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Häirekeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, MTÜ-le Eesti Perearstide Selts, MTÜ-le Eesti Töötervishoiuarstide Selts, MTÜ-le Päästeliit, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…” ……………...2019 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0606 - Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6372b37-6c09-419a-b1e0-398f224e5130 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6372b37-6c09-419a-b1e0-398f224e5130?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main