Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Kontsert registrikood: 90012596 tänava/talu nimi, Estonia pst 4 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6147700 faks: +372 6147709 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.concert.ee Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Bilanss 17 Tulemiaruanne 18 Rahavoogude aruanne 19 Netovara muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Raha 23 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 24 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 25 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 26 Lisa 6 Kapitalirent 26 Lisa 7 Kasutusrent 27 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 28 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 28 Lisa 10 Muud võlad 29 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 29 Lisa 12 Annetused ja toetused 30 Lisa 13 Tulu ettevõtlusest 31 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 31 Lisa 15 Tööjõukulud 32 Lisa 16 Intressikulud 32 Lisa 17 Seotud osapooled 32 Aruande allkirjad 34 Vandeaudiitori aruanne 35 2 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Eesti Kontserdi lühitutvustus SA Eesti Kontserdi asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. SA Eesti Kontsert on Riigietendusasutuse Eesti Kontsert õigusjärglane. Kultuuriministeeriumi asutas 03.01.2014 sihtasutust Eesti Kontsert. SA Eesti Kontsert (edaspidi: Eesti Kontsert) väärtustab helikunsti ühiskondlikku positsiooni ja pakub Eesti elanikele hästi korraldatud ja parimas esituses kontserte. Eesti Kontsert on Euroopas ainulaadne kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Eesti Kontserdis toimivad hästi välja arendatud produktsiooni, turunduse ja logistika osakonnad ning see võimaldab korraldada kontserte kõikides kontserdimajades ning eri kontserdipaikades üle Eesti ja ka välismaal. Olemasoleva taristu tõttu on Eesti Kontsert kõige laiema repertuaarivalikuga kõrgetasemeline kontserdikorraldaja Eestis ning usaldusväärne korralduspartner välismaal. Eesti Kontserdi eesmärk on väärtustada, hoida ja arendada Eesti muusikakultuuri. Eesti Kontserdi põhiülesanne on korraldada kontserte, koolikontserte, muusikaetendusi, festivale, konkursse, kultuurialaseid ja haridusprojekte, aidata kaasa muusikakultuurialase teadlikkuse kasvatamisele. Eesti Kontsert korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eestis ja välismaal, loob võimalusi Eesti muusika ekspordiks ning korraldab välisesinejate ja kollektiivide kontserte Eestis. Eesti Kontsert tellib heliloojatelt uut heliloomingut ja korraldab uudisloomingu esiettekandeid. Eesti Kontserdi koosseisus on kaks resideerivat loomingulist kollektiivi: Eesti Rahvusmeeskoor (asutatud aastal 1944) ja vanamuusika ansambel Hortus Musicus (asutatud aastal 1972). Eesti Kontserdi tegevus aastal 2018 Eesti Kontserdi 2018 aasta kontserttegevusele vajutas kaheldamatult väga positiivse pitseri Eesti Vabariigi 100. aasta juubeliprogramm, mis eelkõige väljendus suurenenud muusikaekspordis, mõistagi riigi toetusel. Kui alustada Eesti Kontserdi kollektiividest, siis Eesti Rahvusmeeskoor viibis oma kontsertidega viiel erineval välisreisil, mille jooksul anti kokku 21 kontserti, ehk ca kolmandik aasta jooksul antud kontsertide arvust. Püüdes küll mitte vähendada ühegi kontserdi olulisust, oleks siinkohal paslik ära mainida ülesastumised Dresdeni Kulturpalastis koos Dresdeni Filharmoonia orkestriga, kavas Dmitri Šostakovitš sümfoonia nr 13 “Babi Jar”, dirigent Michael Sanderling. Märtsis toimus pikem turnee Hiinas, Hong-Kongis ja Singapuris koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, dirigendiks Leif Segerstam ning septembris pikem kontserditurnee Jaapanis, mille jooksul anti koos Nippon Hoso Kyokai Jaapani rahvusringhäälingu sümfooniaorkestriga kaks väljamüüdud kontserti Tokyos, NHK 3800 kohalises kontserdisaalis Sibeliuse „Kullervoga“, dirigendiks Paavo Järvi. Ansambel Hortus Musicus osales juubeliaastaga seoses juulikuus Festivalil Ogrody Muzyzcne / Muusikaaiad, Varssavi kuningalossi õuel, ning andis 29.detsmbril kontserdi Santa Maria in Campitelli kirikus Roomas, Itaalias, mis oli ühtlasi EV100 välisprogrammi lõppürituseks. Lisaks sellele toimusid aasta jooksul Hortus Musicuse kontserdid Rootsis, Venemaal, Mallorcal ja Armeenias. Vokaalansambel Estonian Voices esines jaanuaris NewYorgis mainekal APAP showcase festivalil ning Londoni A Cappella Festivalil, Kings Place’l. Theodor Sink (tšello), Sten Heinoja (klaver) osalesid New Yorgi kammermuusika festivalil, Rahvusooper Estonia poistekoor andis kaks kontserto Berliini Konzerthaus’is ning Tallinna Poistekoor Shanghai Rahvusvahelisel Kunstifestivalil. Ühe olulise märgina EV100 välissündmuste seas võib esile tuua Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisteose “Aadama passioon” etendused 27.-29. märtsini Berliini Konzerthaus’is. Rahvusvahelise kooseisuga lavastusgrupi Eestipoolseks panuseks oli Eesti Filharmoonia Kammerkoori, näitlejate ja 3 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne korraldusmeeskonna osalus, dirigent Tõnu Kaljuste. Juubeliaasta rikastas tuntavalt ka kohalikku kontseridelu, mille esimeseks märgiks oli 16. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Festivaliorkestri kontsert. Paavo Järvi eestvedamisel loodud uue orkestri, mis nüüdseks juba aasta jagu Euroopa olulisi kontserdisaale vallutanud, ülesastumine, solistiks Viktoria Mullova (viiul), tõi hetkeks Eesti maailma muusikaavalikkuse tähelepanu tulipunkti. Oluliseks sündmuseks kontserdil oli Erkki-Sven Tüüri 9.sümfoonia maailma esiettekanne. Teos, mille kohta helilooja ise kõneles: "Kõik saab alguse sügavast ürghoovusest, sealt bassiregistris toimuvatest ülemhelide värelusest hakkab vaikselt elu tekkima. Mulle on üldse omane, et abstraktsest kõlast hakkavad aegamööda välja imbuma mingid konkreetsemad motiivid, mis omakorda annavad ainest edasisele arengule. Siin toimub täpselt seesama asi, kasvavas tempos, kasvavas intensiivsuses hakkab see draama ennast lahti kerima. Aga pealkirja kohta tahaks selgituseks öelda, et nii rahvuse kui ka omariikluse teke on seotud tohutu hulga lugudega, mis moodustavad tõeliselt mütoloogilise kihistuse. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on hea mõtiskleda ka selle müüdikogumi kõige erinevamate kihtide üle ja miks mitte saada selleks emotsionaalset kütust ühest seesugusest sümfoonilisest orkestriteosest." (EK Ajakiri "Aplaus" nr 21, intervjueerinud Madis Jürgen). Traditsioonilise „MustonenFesti“ külalisteks olid 2018 aastal kaks suuremat orkestrit. Traditsiooniliselt avakontserdil esineva Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri asemel olid seekord kohale sõitnud lätlaste esinduskollektiivid - Riiklik Segakoor Latvija ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, kes kandsid ette Penderecki oratooriumi „Dies illa“ (esiettekanne Eestis) ja Beethoveni Üheksanda sümfoonia d-moll. Programmi koostaja Andres Mustonen on nimetanud Pendereckit tänapäeva Beethoveniks, sest „just Penderecki kirjutab praegu kõige monumentaalsemaid teoseid maailmas“. „Dies illa“ on 82-aastase Penderecki 2014. aastal kirjutatud teos, mille esmaettekandel Brüsselis (2014) osales 1300 lauljat ning dirigendipuldis seisis Andres Mustonen. Olgugi, et Mustoneni ja Krzysztof Pendereckit seob aastakümneid väldanud koostöö ja oli loota autori osalemist avakontserdil, jäi ta siiski tervislikele põhjustele viidates tulemata. Ülejäänud MustonenFesti esinejatest võib esile tuua rahvusvahelise klaveriansambli (Jeroen van Veen (Holland), Vjatšeslav Poprugin (Holland/Venemaa), Aleksei Zujev (Venemaa) ja Aleksei Ljubimov (Austria/Venemaa) kontserti, kus kava keskmes oli hollandlase Simeon ten Holti kultuseteos „Canto Ostinato“ neljale kaverile. Hollandi autori meditatiivne teos, mis järgib eelkõihe Terry Riley ja teiste minimalistide traditsioone. Kontserdikava koostas ansambli üks liikmetest, vene muusika armastatud korüfee Aleksei Ljubimov, vana ja uue muusika traditsioonide käilakuju Venemaal, kes osales ka kõige esimesel MustonenFestil – toona Tallinna Barokkmuusikafestivalil 29 aastat tagasi. Veebruari jäävad ka mitmed kammerlikumad kontserdid, mille ühiseks lüliks oli soov luua koos erinevate visuaalsete lahendustega publiku jaoks ühine tervik - Villu Veski (saksofon) ja Tiit Kalluste (akordion) kava ”Nordic Passion” koos videokunstnik Taavi Varmi visuaalidega 8.-11. veebruarini kontserdimajades Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ivo Lille (saksofon) ja Jakko Maltise (klahvpillid) ambientlik kava „Science of Silence“ (Vaikuse teadus), kus oli kaastegev liivakunstnik Madli Luuk ja sarja ”Helisevad šedöövrid Kadriorus“ kontsert Jakob Peäske (fagott), Mikk Langeproon (akordion) ja Henry Zibo (akordion) mille osaks oli Aleksander Grinev maali ”Paljukäeline tantsijanna” (1927) esitlus kunstiajaloolase Kerttu Männiste poolt. Siiski leidis kriitika olevat sellise tegevuse vähemalt antud kontsertide näite varal mitte alati põhjendatud olevat, mis annab edaspidiseks suunise sarnaste kontsertide produtseerimisel otsida rohkem sisulisi ja orgaanilisi seoseid esitatava muusika ja seda saatva visuaalse kujunduse vahel. Nii mõnegi külastatud kontserdi (enamasti väiksema distantsiga) puhul oli märgata tendentsi ühendada eri kunstiliike. Enamasti on muusika kõrval see teine just visuaalkunst. Eks kunstimuuseumid täidavad ka kontserdisaali funktsiooni, mistõttu sedalaadi ühendus on ju mõistetav. (Publikunappus valitseb vist ka kunstisaalides.) Eesti Kontsert korraldab Kadrioru kunstimuuseumis sarja „Helisevad šedöövrid“ ning Kumus „Kumu galeriides“ … Mingi kõrvalkunstiliigi lisamine kontserdile (või vastupidi) ei õigusta ennast enamasti, kuna nende kahe liigi vahel ei teki kunstiväärtuslikku suhet. Näiteks Ivo Lille kontserdil „Science of Silence“ (miks küll ingliskeelne?) kujutas liivakunstnik Madli Luuk üheselt seda, millest muusika „rääkis“. Niisiis, kui mulle öeldakse, et lugu räägib ürgsuseihalusest, siis näidatakse metsikut loodust ja indiaanlast (muusika oli stiililt midagi ambient-popi ja uussiira vahepealset ning lasi ennast täita sellega, mida 4 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne teose kohta öeldi või mis mõtteid sellele projitseeriti). Oluliselt paremini mõjusid Taavi Varmi abstraktsemat laadi originaalvisuaalid Villu Veski kontserdil „Nordic Passion“. Sellegipoolest ei läbistanud kunstiliigid teineteist, vaid kulgesid paralleelselt. Saale Konsap „Sirp“ 09.03.2018 Märtsis andis Estonia kontseridaaalis ja Vanemuise kontserdimajas kontserdi Serbia viiuldaja Nemanja Radulovic, kes oli Eestis juba teistkordselt, seekord koos oma ansambliga (viiul) “Devil’s Trills” (“Kuraditrillerid”), ning suutis ilmselt tänu oma rahvusvahelisele tuntusele ja oskuslikule reklaamikampaaniale tagada täissaalid nii Tallinnas kui Tartus. Kriitika suhtus kontserti aga teatava sapisusega, nähes muusika taga liiga palju turunduse kõrvu. Klassikalise muusika turundajad armastavad ühtelugu kõnelda teatud “uuest” muusikutüübist, kes pidavat endas koondama kõiki seni puudunud omadusi ja hüvesid: piire ja raame lõhkuv, stiile segav, energiline nagu patareitoitel jänes, laiale kuulajaskonnale mõistetav. „…“ Lahendust nähakse klassikalise muusika mütoloogia ja popkultuuri retrolike elementide ühendamises. See on tajutav ka Radulovi■i puhul, kellest on plaadiümbristel ja pressifotodel püütud teha midagi tulipilgulise Paganini ja kuue-seitsmekümnendate nahkpükstes rokkmuusiku vahepealset. Mingil seletamatul põhjusel on produktsioonifirmad veendunud, et niisugune kuvand tõmbab kaasa seni võrdlemisi klassikaleiget nooremapoolset kuulajaskonda. Radulovi■ paistab siiski olevat näide sellest, kuidas turundusbumerang lendab plaanitud sihtmärgist kauge kaarega mööda, aga pöördub siis tagasi ja tabab hoopis teist märklauda otse kümnesse. Kui artist oskab peale kõige muu ka hästi viiulit mängida, siis loomulikult seda parem. Radulovi■i ülesastumine koos viieliikmelise keelpilliansambliga Kuraditrillerid (The Devil’s Trills) oli õigupoolest tavapärane, ehkki veidi suureks puhutud žestidega kammerkontsert. Aare Tool „Muusika aprill 2018 Kevadhooaja kava jäi küll suurema rahvusvahelise sümfooniaorkestrita, siiski mahtusid kavasse kaks väiksemat orkestrit väljastpoolt Eestit: Suure Reede kontsertide rahvusvahelise koosseisu moodustasid Kammerkoor Collegium Musicale ja Wroclavi NFM Leopoldinum Orkester (Poola), kontsertmeister Karol Kami■ski. Nii Eestis kui ka Poolas ühiselt antud kontsertide kavas olid kõrvuti Pawe■ Szyma■ski ja Henryk Miko■aj Górecki teostega Tõnu Kõrvitsa „Stabat Mater“ (2014) ja Erkki-Sven Tüüri „Reekviem“ (1994), dirigent Endrik Üksvärav. Sarnase valemi järgi oli kokku pandud ka Eesti Rahvusmeeskoori ja Leedu kammerorkestri ühine kontserdituur, mille raames toimusid kontserdid jaanuarikuus Klaipedas, Kaunases ja Vilniuses ning aprilli lõpul Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kolme Balti helilooja P■teris Vasksi, Just■ Janulyt■ ja Erkki-Sven Tüüri teostega kava kujunes enamuses paikadest (v.a. Tartu) ka hooaja lõppkontserdiks, saavutamata küll loodetud publikurohkust. Üleüldiselt tuleb enesekriitiliselt tunnistada, et 2018 aasta kevadhooaja kava jäi mitmes aspektis kahvatumaks kui esialgselt planeeritud. Kindlasti oli suures osas selle põhjuseks 2017 aasta lõpul kinnitatud kärpekava, mille tulemusena oldi sunnitud viimasel hetkel loobuma mitmest varem kavva planeeritud kulukast, samas tähelepanuväärsest projektist. Kärpekava omakorda oli aga põhjustatud eelarve pingelisest seisust, mis oli akumuleerunud juba 2017 aasta kevadest, mil kavas olid mitmed kulukad välisorkestrite kontserdid, mis toona loodetud piletitulu ei tootnud. Samuti võib teatava peataoleku põhjuseks tuua pooleaastast perioodi ilma asutuse peaprodutsendita – Madis Kolk lõpetas oma tegevuse Eesti Kontserdis 2017 aasta juunis, Lauri Aav asus ametisse 2017 aasta detsembris. Eesti Kontserdi suvine kava jaotub traditsiooniliselt arvukate muusikafestivalide vahel: Teist korda toimunud Haapsalu Tšaikovski festival (28.-30. juuni) nautis tunduvalt leebemaid klimaatilisi olusid kui aasta varem ning ükski kontsert ära ei jäänud. Festivali peakülalisteks olid Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell, koor kel vanust 540 aastat. 5 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Üks maailma vanimatest kooridest tõi neljapäevaõhtuse toomkiriku puupüsti rahvast täis. Lisaks pinkidel istujatele, olid istekohad tekitatud ka vahekäiku. Koor esines võimsalt. Tundus, et toomkirik jääb koori häälevõimsusele väikeseks. Laul ei tulnud mitte ainult koori poolt, vaid seda oli täis terve kirik ja seda, kust heli tuli, polnud võimalik tuvastada, vaid see tuli kõikjalt – eest, kus koor esines, tagant ja isegi laest. „See pole koor, see on ime,“ ütles üks kontserdikülastajatest. Malle-Liisa Raigla „Lääne Elu“ 29 juuni 2018 Samuti Peterburi Suur Sümfooniaorkester, Vanemuise teatri rahvusvahelise balletitrupi solistid, Eesti juurtega Peterburis elav pianist Peeter Laul, Priit Volmer (bass, RO Estonia), René Soom (bariton, RO Estonia), telekonkursi Klassikatähed 2018 finalistid ning Tim Kliphuis Trio (Holland) koos Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga. Festival „7 linna muusika“ 29. juuni -15. juuli Ida-Virumaal tähistas 20. aasta juubelit. Festivali algne idee – seitse päeva, seitse kontserti, seitse linna – on aegade jooksul täienenud ning tänaseks on “7 linna muusika” kujunenud suursündmuseks Ida-Virumaa põnevates kontserdipaikades. Seoses juubeliga otsustasid korraldajad välja tulla 20 kontserdiga, milledest osade esinejad kattusid Haapsalu Tšaikovski Festivali külaliskollektiividega. Hortus Musicuse traditsiooniline festival „In Horto Regis“ toimus nende koduses väravatornis 4.-7. juulini, juba kaheksandat korda. Sõna otseses mõttes kammerliku atmosfääriga festival, kus kitsastes oludes saab muusikat nautida sisuliselt muusikute kõrval istudes. XIII Pärnu ooperipäevad (5.-7. juuli Pärnu kontserdimaja) on peale vahepealset detsembrikuist toimumisaega tagasi kolinud suvepealinna sündmuste kalendrisse. Erakordne nn butiikfestival, kõigi ooperifestivalide seas, sest ooperiteatrid kes sinna kutsutud on pigem kammerlikud ja eripärased kui suured ooperimajad ja ka repertuaar on korraldajatel reeglina valitud ooperite seast mida Eestis varem pole mängitud. Seekordseks külaliseks kutsutud Boris Pokrovski nimelise Moskva Kammermuusikateatri valikuga tõmbasid korraldajad mitmes mõttes jackpoti. Esiteks selgus maikuus, pärast lepingu sõlmimist ootamatult, et teater lõpetab senisel kujul tegevuse ning Venemaa ooperielu ümberkorralduste raames saab tast Moskva Suure Teatri üks osakond. Seega puht-juriidiliselt oli Pärnu Ooperipäevade külalisteatriks Moskva Suur teater. Veel põnevam oli aga see, et ühe lavastusena oli teatril kaasas Lev Trotski viimastest päevadest jutustav Kalevi Aho ooper „Frida ja Diego“, mille lavastas Arne Mikk, ning mis esietendus Moskvas 2017 aasta lõpus. Lisaks Kalevi Aho ooperile oli kava Gioacchino Rossini suhteliselt harva kuuldav ooper „Türklane Itaalias“ ning Ooperipäevade traditsiooniline gala „Maailma maitsed” Juuli alguse Pärnu ooperipäevadele on 15 aasta jooksul kujundatud Saaremaa sõsarfestivalist selgelt eristuv nägu. Kuressaares promeneerivad mööda punast vaipa ooperikummardajate hordid, kes veedavad aromaatset konjakit rüübates vaatusepikkusi vaheaegu. Suvepealinna publik pole nii rohke ega püüdlikult glamuurne, kuigi nende etenduste valikut võib julgelt iseloomustada üle ekspluateeritud omadussõnaga „eksklusiivne“. Tänu Pärnu festivalile pikeneb igal aastal Eesti esiettekannete rida ja avardub publiku nägemisulatus. Peale julguse serveerida tundmatuid teoseid on tänavu XIII korda peetud festivali kvaliteedimärk eeskätt kammerteater. Olgugi et Pärnu kontserdimaja pole just black box’i mõõtu, võimaldavad sealne atmosfäär ja vokaalile soodne akustika – minu subjektiivse arvamuse põhjal isegi Eesti parim – täielikult mõjule pääseda just intiimsetel lavastustel. Anne Prommik „Sirp“ 20 juuli XI Saaremaa ooperipäevad (19.-28. juuli 2018) olid suuremad, pikemad, publikurohkemad ja kulukamad kui ei kunagi varem. Paljuski asjaolude kokkulangevuse tõttu võõrustasid ooperipäevad kahte välisteatrit – Shanghai ooperiteatrit ja Ungari Riigiooperit. Lisaks oli kohal teater Vanemuine Tauno Aintsi lasteooperiga "Guugelmuugelpunktkomm". Shanghai ooperiteatri 225 liikmeline trupi esituses jõudis Saaremaa lavalaudadele nii klassikat kui ka uudisteoseid. Georges Bize't ooper "Carmen", kus tegi kaasa Saaremaa lastekoor, suurejooneline tantsugala „Mere unelm“ ning Wen Deqingi kaasaegne ooper "Riskantne mäng", mida on lisaks esietendusele Amadeuse festivalil Genfis mängitud ka Savonlinna ooperipäevadel. Orkestriauku piiludes võis näha Kesk-Euroopa ooperimajadega võrreldes lausa kohatult noortest pillimeestest-naistest koosnevat orkestrit. Kõrva torkas nende täpne mäng, kindlus ja selgus. Peale solistide ja dirigendi kutsuti etenduse lõpus lavale kummardama ka orkestri kontsertmeister, kes oli 6 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne ovatsioone igati väärt. Publik, kelle hulgas viibisid ka peaaegu kõik Eesti kultuuriministrid, kargas tunnustavalt püsti ja lahkus rahulolevalt lämbesse öhe, nobedamatel kaenlas lauljatelt publiku hulka heidetud lillebuketid. Anne Prommik „Sirp“ 27.juuli Ungari Riigiooperi kavas oli Mozarti „Figaro pulm“, Verdi „La Traviata“ ning Johann Straussi „Mustlasparun“. Ooperipäevad lõpetas traditsiooniline Alexela Ooperigala, kus kõrvuti Ungari Riigiooperiga osalistega olid laval ka Shanghai ooperiteatri solistid, kelle esituses sai kuulda duetti Evald Aava „Vikerlastest“, Eesti esimesest ooperist, mille esietendusest möödus tänavu 2018 septembris 90 aastat. Saaremaa Ooperipäevade programmi selgrooks on alati olnud piiritaguste ooperikompaniide külalistetendused. Seni olid Kuressaares üles astunud USA, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Türgi, Gruusia, Poola, Ukraina, Soome ja Läti ooperitrupid. Tänavu lisandusid neile Shanghai ooperiteater Hiinast ja Ungari Riigiooper Budapestist. Mis on sobiv hetk tõdemiseks, et me elame imelistel aegadel – meie endi silme all sünnivad asjad, mille toimumise fakti tunnistamisel kipub selge talupojamõistus kohati tõrkuma. Üks sellistest on kätketud järgnevasse lihtlausesse: Hiina Rahvavabariigi 25 miljoni elanikuga suurlinna esindusteater andis 225-liikmelise trupiga kolm etendust Eesti Vabariigi tsivilisatsiooni leviala piiril paikneva väikesaare 13 000 elanikuga pealinnas. Alvar Loog „Postimees“ 2 august 2018 Sügishooaja omamoodi märksõnaks said kahe maailmatasemel sümfooniaorkestri kontserdid. Külaskäigud, mis paljuski said võimalikuks tänu Eesti Vabariigi juubeliga seotud sõbralikele žhestidele. Hooaja avakontserdil Tallinnas astus 29.septembril Estonia kontserdisaali lavale Konzerthausorchester Berlin, (loodud 1952. aastal kui Berliini sümfooniaorkester) kes saavutas tunnustuse ja rahvusvahelise tuntuse peadirigendi Kurt Sanderlingi (1960–1977) käe all. Alates hooajast 2017/18 on orkestri esimene külalisdirigent Juraj Val■uha, kes oli ka hooaja avakontserdil Tallinnas orkestri ees. Kavas oli Otto Nicolai Avamäng ooperile „Windsori lõbusad naised” , Beethoveni Sümfoonia nr 3, op. 55 „Eroica“ ning Joseph Jongeni Sinfonia concertante orelile ja orkestrile, mille solistiks briljantse tehnika ja tugeva muusikalise tunnetusega Läti organist Iveta Apkalna, kes soleeris enda kaasatoodud orelil, kuna Estonia kontserdisaali oreli tehniline seisukord nõudlike teoste esitamist ei võimalda. Kultuuriministeeriumi komisjon lükkas Eesti Kontserdi oreliremondiks kuluva raha taotluse tagasi. Kuulnud Jongeni teose peatsest ettekandest Eestis, tabas mind naiivne lootuspuhang, et tunnustatud organisti külaskäik annab ehk põhjust kohendada meie kontserdisaali oreli seisukorda. Ent Estonia orelil ei kõlanud õhtu jooksul ainuski vile! Iveta Apkalna mängis hoopis Lätist laenatud elektroonilisel orelil. Milliseid sajatusi lausuks seepeale Rudolf Tobias, kes ligemale sajandi eest (sama saali silmas pidades) kirjutas: “Viled paneme püsti! Pagana pihta! Las hüüavad! Las maksab, mis maksab. Komplektne modern kontsertorel annab meile võimaluse ühest tähtsast kunstiharust täielikku pilti ja esteetilist maitsmist saada. Orelisümfoonia olgu lipukiri! Las kärisevad deemonlikud algjõulised bassid! Las värisevad heledad keelteviisid!” „…“ Põgus järelepärimine paljastas, et täna selle pilli kohta enam “komplektne” ega “modern” öelda ei saa: tarvis olevat täielikku lahtivõtmist, põhjalikku puhastamist ja mitmete mehhanismide uutmist. Ei teagi öelda, kelle suunas süüdistavalt näppu viibutada. Taavi Hark ajakiri „Muusika“ nov 218 Nii 2018. aasta kui ka mitmete eelnevate ja ka järgnevate aastate märkimisväärsemaks sündmuseks julgks aga pidada Ajakirja Gramophone poolt maailma parimaks sümfooniaorkestriks tunnistatud Royal Concertgebouw Orchestra kontserti Estonia kontserdisaalis 9 novembril. Loomulikult on edetabelitega muusikavaldkonnas asjalood kindlasti subjektiivsed, samas on ajakiri Gramophone selles valdkonnas üks autoriteetsemaid hindajaid. Katse keerukusest, asetada paremusjärjestusse maailma sümfooniaorkestrid annab ilmselt tunnistust ka selle aktsiooni toimumissagedus.Nii pärineb mainitud edetabel aastast 2008, ning hilisemad mõõduvõtmised puuduvad. Eitada ei saa aga fakti, et tollase edetabeli kõrgeima koha hõivas Royal Concertgebouw Orchestra, Berliini ja Viini Filharmoonikute ees. Orkester jõudis Eestisse 130 tegutsemisaastaga seotud juubelituuri 7 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne “RCO meets Europe” raames, mil anti kontserte kõigi Euroopa liidu liikmesriikide pealinnades. Orkester on võtnud südameasjaks noorte muusikute kaasamise ning turnee jooksul viidi läbi kaasamisprojekt “Side by Side” – igas külastatavas riigis esitas Royal Concertgebouw Orchestra ühe teose kohalike noorte muusikutega. Eestis said legendaarse orkestriga koos musitseerida Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri noored. Sama aasta augustis ootamatult vallandatud Daniel Gatti asemel juhatas orkestrit Tallinnas Dima Slobodenjuk ning kavas oli Alexander von Zemlinsky „Lõbus avamäng“ ("Eine Lustspielouvertüre") , Richard Straussi Sümfooniline poeem "Don Juan" Alban Bergi Sonaat op. 1 (arr. Verbey) ning Richard Strauss Sümfooniline poeem "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"). Hea kolleeg professor Matti Reimann on teinud statistikat ja jõudnud järeldusele, et selle maailma tipporkestrid, nagu Berliini filharmoonikud, külastavad Eestit üks kord sajandis. Aeg on alustada uut ajavõttu – 9. novembril külastas esmakordselt Eestit Amsterdami kuningliku Concertgebouw orkester. „…“ Richard Straussi sümfooniline poeem “Don Juan” on üks neid helitöid, mis näitab orkestri kvaliteeti. Esitus nõuab orkestri ülimat virtuoossust, seda nii tehnilisest, kõlalisest kui eriti ansamblilisest aspektist ja kõike skaalal: on – ei ole. Kusjuures täiesti talutavad on needki esitused, kus mõnda neist ei ole. Kui piiritult aus olla, siis absoluuti polegi vist elusalt kuulnud. Nüüd olen. Siit hakkas ka mõttes sisuga täituma hinnang, miks RCO-d maailmas nii kõrgelt koteeritakse Toomas Velmet ajakiri „Muusika“ dets 2018 Sügishooaja teise suurema märksõnana tuleb nimetada XI rahvusvahelist festival KLAVER 2018 Balti- ja Põhjamaade suurim klaverifestival sündis 1998. aastal selle asutaja ja kunstilise juhi pianist Lauri Väinmaa visioonist ja soovist tuua Eesti muusikapublikuni siin veel tundmatuid suurepäraseid pianiste ja tutvustada maailma muusikaelus puhuvaid värskeid tuuli. Pärast kümmet Lauri Väinmaa kunstilisel juhtimisel toimunud festivali oli seekordse festivali kunstiliseks juhiks Sten Lassmann. Tänavune klaverifestival tuli teisiti kui kõik varasemad, sest festivali algataja ja kauaaegne kunstiline juht pianist Lauri Väinmaa andis teatepulga üle nooremale kolleegile Sten Lassmannile. Kõrvalseisjale polnud festivali korralduses küll suuri muutusi märgata, esinejate tase oli jätkuvalt kõrge, kavad läbimõeldud ja põnevaid seoseid tekitavad. Tundus siiski, et varasemate festivalidega võrreldes olid vähem esindatud Prantsusmaa klaverimängu traditsioonid ja Venemaaltki ei olnud sel korral ühtegi esinejat. Jorma Toots ajakiri „Muusika“ nov.2018 Esmakordselt toimusid nii klaverifestivali ava- kui lõppkontsert koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, solistideks vastavalt klaveriduo Katia ja Marielle Labèque (Prantsusmaa), dirigent Olari Elts ning Sten Lassmann, dirigent Vello Pähn. Festivali lõppkontserdil oli laval taas ERSO, nüüd koos dirigent Vello Pähnaga. Kontserdi teises pooles soleeris orkestri ees festivali kunstiline juht Sten Lassmann, kes tegi seda suurepäraselt. Prokofjevi klaverikontsert nr 2 kõlas tema esituses võimsa energia ja laitmatu tehnilise üleolekuga. Kokkuvõttes tunduski, et suure pauguga lõppenud festivali viimane kontsert oli avakontserdist paremgi tänu väga õnnestunud kavavalikule nii klaverikontserdi kui sellele eelnenud Debussy ja Stravinski teoste poolest. Jorma Toots ajakiri „Muusika“ nov.2018 Nagu ka varasemal kümnel korral õnnestus festivali korraldajatel Eestisse meelitada kaasaegse klaverimuusika absoluutseid tippe. Seekord olid nendeks Leif Ove Andsnes, kes oli samal hooajal New Yorgi Filharmoonikute resideeruv artist, andes kontserte Lincolni Keskuses ja teistes maailma esindussaalides ning vanameister Rudolf Buchbinder, 71-aastasena endiselt tippvormis ning annab igal nädalal paar-kolm kontserti üle maailma. Algselt imelapsena Viinis furoori tekitanud „Rudist“ on nüüdseks saanud klaverimaailma gigant. Jorma Toots: Rudolf Buchbinder Austriast on tuntud eeskätt saksa ja austria muusika esitajana. Tema muusikaline biograafia on aukartust äratavalt esinduslik ja kruvis kontserdieelsed ootused väga kõrgele. Kavas olnud šedöövrid Bachilt, Beethovenilt ja Schubertilt ei valmistanud 71-aastasele maestrole igatahes mingeid raskusi. Ootuspäraselt kõrge kõlakultuur kandis esitust algusest lõpuni ja jätkus lisapaladeski. „…“ 8 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Andsnesi ülimalt tõsise ja keskendunud mängu puhul hämmastas kõige enam tema võime olla erakordse intensiivsuse ja detailirohkusega kohal igas hetkes ja vormida samal ajal kõigist neist hetkedest hiiglaslikke monoliitseid tervikuid. Ta ei tee midagi lihtsalt selleks, et publikule meele järgi olla, tema väljendus on väga aus ja küllap selle tõttu on teda kerge ja huvitav kuulata ka täiesti võõra teose puhul, mida tõestas Leoš Janá■eki väikevormidest koosneva tsükli “Rohtunud rajal” ettekanne. Lisaks suurtele orkestrikontsertidele ilmestasid sügishooaega mitmed uued kammermuusikaga seotud kontserdisarjad, mitmedki neist uuenduslikud ning alles enda kohta otsivad, väljamüüdud saalidest hoolimata. Sarja „Tehnoloogia ja muusika“ avakontsert „U: ja VR 360■ Vaata enda ümber, vaata enda sisse“ ühendas endas Eesti heliloojate uudisteosed koos spetsiaalselt sinna juurde filmitud virtuaal-reaalse videomaailmaga, mis nähtav vaid läbi VR-prillide. See oli kõige parem kontsert, kus ma olen käinud. See ei pruugi tähendada, et see oleks olnud üleüldse kõige parem, aga kuna ma unustan palju, siis hõivas ansambel U: oma esitusega nüüd minu peas kõige parema kontserdi koha. Mu kirg, hobi ja töö on heli ja helikunst ning U: suutis täita kõik soovid ja unelmad, mis saavad ühel audiofiilil ja helinautijal naturaalsete pillidega esitatud uue muusika kontserdi suhtes üldse olla.“…“ Muusika polnud aga ainus, mis sel kontserdil pakkuda oli. 15 aastat muusikalisi eksperimente paneb tegijad tahtma rohkem: vallutada rohkem meeli, viia oma kuulaja veel sügavamale rännakule. Veidi on selles ehk ka tahtmist oma kuulaja üle domineerida. See võib olla ka usk, et ollakse nii hea, et see annab õiguse võtta saali tulnud kliendilt kõik õigused tolle emotsioonide ja tajude üle. See on tahe kontrollida iga aspekti ja olla kindel, et inimese enda ettekujutus ei liiguks teist rada pidi kui kunstnik on ette näinud. Nii sünnib perfektne, kõikehõlmav, omnipotentne teos. Andrus Aaslaid „Sirp“ 16 nov Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ viis aga kuulajad muusika, teaduse ja psühholoogia puutepunkte avastama. Esitatavat nauditi, süvenemist soodustavas keskkonnas, kus ümbritsev on viidud miinimumini, istudes ümber interpreedi mugavatel kotttoolidel. Pärast kontserti toimus vestlus publiku, muusikaterapeudi ja esinejaga ootustest ja kogetust. Traditsioonilisematest uutest kontserdisarjadest sügishooajas olgu mainitud „Eesti ajastud“ ja „Vene salong“ mõlemad Ajaloomuusemi erinevates hoonetes Maarjamäel ja vanalinnas. Kokkuvõttes võib 2018 aastat Eesti Kontserdi elus lugeda üsna turbulentseks, mis algas suhteliselt ilmetu ja hüpliku kevadhooajaga ning jätkus märksa sisukama sügishooajaga, kus siiski probleeme külastatavusega mitmete kontsertide juures. (eelkõige festival „Klaver“) Sügishooaega jäi varjutama pikale veninud Eesti Kontserdi uue juhatuse liikme valimisprotsess. Pideva meediahuvi kaasnähtusena võimendusid mitmed varem uudiskünnist mitte ületanud Eesti Kontserdi probleemid, nii finantsilised kui ka „Hortus Musicuse“ halduslikud juhtumid, mis paratamatult tekitasid asutusele tugevaid mainekujunduslikke haavu, eelkõige tundlike muusikaringkondade silmis. Probleem, millega kindlasti järgnevate aastate jooksul tuleb tõsiselt ja järjekindlalt tegeleda. KONTSERDITEGEVUS Aastal 2018 anti kokku 1 175 kontserti (2017: 1 191), kuulajaid oli kokku 228 025 (2017: 211 564). 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Tallinna 243 54405 209 54 506 linnas Kontserdid Tartu linnas 81 19567 60 16 459 Kontserdid Pärnu linnas 66 21747 51 15 351 Kontserdid Jõhvis 46 12909 51 16 011 Kinoseansid Jõhvis 336 12446 304 10 736 Kontserdid mujal Eestis 325 62871 383 64 308 9 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Välismaal 78 44080 148 35 599 Kokku 1 175 228 025 1 206 212 970 Eesti Rahvusmeeskoori kontserditegevus 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid 12 26 Kontserdid Eestis 42 51 967 608 sh 19 Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 25 9 247 31 089 Avalikud kontserdid mujal Eestis 7 1 720 10 5 169 Kontserdid Tallinna koolides - - 10 2 350 Kontserdid koolides mujal Eestis 10 2000 - - 30 Kontserdid välismaal 22 4 4 494 738 sh Venemaa - - 1 176 Hiina RV 6 6 950 1 914 Belgia - - 1 1 700 Soome - - 1 1 704 Leedu 3 1 352 - - Saksamaa 2 3 436 - - 19 Jaapan 11 - - 000 43 31 Kokku 64 55 705 102 Hortus Musicuse kontserditegevus 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Kontserdid Eestis 36 3 371 36 3 975 sh Avalikud kontserdid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis 33 2 981 31 3 174 Avalikud kontserdid mujal Eestis 3 390 5 801 Kontserdid välismaal 2016- 2015 17 5 380 12 4 740 sh Venemaa 7 2 400 4 2 847 Leedu - - 1 1 000 Läti - - 1 69 10 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Iisrael 3 430 5 624 Türgi - - 1 200 Hispaania 2 400 - - Armeenia 2 1 000 - - Itaalia 1 100 - - Poola 1 800 - - Rootsi 1 250 - - Kokku 53 8 751 48 8 715 Festivalid 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid MustonenFest 12 2 800 13 3 915 Jõhvi balletifestival 6 1 892 6 2 099 13 14 Saaremaa ooperipäevad 11 14 436 715 Pärnu ooperipäevad 3 1 205 - - “Seitsme linna muusika” 19 3 478 9 1 227 Tallinna orelifestival 17 1 971 26 2 119 Haapsalu Tšaikovski 9 3 126 9 6 360 festival Festival Klaver 13 3 696 - - 31 30 Kokku 90 77 604 435 Kontserdid välismaal 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid Euroopa 48 12 769 107 24 387 sh Austria - - 2 80 Belgia - - 1 1 700 Leedu 3 1 352 2 1 000 Läti 1 580 7 1 250 Poola 1 800 3 2 770 Soome - - 1 1 704 Venemaa 35 3 913 91 15 883 Saksamaa 3 4 974 - - Itaalia 1 100 - - 11 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Rootsi 1 250 - - Suurbritannia 1 400 - - Hispaania 2 400 - - Kagu- Euroopa, Aasia, 25 30 380 33 10 705 Lähis-Ida sh Iisrael 3 430 5 624 sh Hiina 6 6 950 19 9 374 Armeenia 2 1 000 - - Jaapan 11 19 000 - - Türgi - - 1 200 Liibanon 3 3 000 Ameerika 5 931 8 507 Kokku 78 44 080 148 35 599 Kontserditegevus Eestis, külastajaid maakondade kaupa 2018 2017 Keskm. Keskm. Kontserte Kuulajaid kuulajaid Kontserte Kuulajaid kuulajaid kontserdil kontserdil Harjumaa 169 39 072 168 45 995 Tallinna linn 165 38 783 235 160 45 456 284 mujal 4 289 72 8 539 67 maakonnas Tartumaa 53 15 874 45 14 409 Tartu linn 53 15 874 299 45 14 409 320 mujal - - - maakonnas Pärnumaa 43 18 080 33 12 555 Pärnu linn 42 18 047 429 32 12 371 386 mujal 1 33 33 1 184 184 maakonnas Ida- Virumaa 66 16 892 62 17 305 Jõhvis 45 12 709 282 49 15 761 321 12 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne mujal 21 4 183 199 13 1 544 119 maakonnas Hiiumaa - - 92 9 562 62 Järvamaa 6 1 087 181 10 2 815 281 Jõgevamaa 1 64 64 12 946 79 Läänemaa 11 3 282 298 12 6 969 581 Lääne- 2 250 125 1 27 27 Virumaa Põlvamaa - - 84 7 404 58 Raplamaa 2 1 020 510 3 181 60 Saaremaa 14 13 759 982 19 15 312 806 Valgamaa - - - 9 814 90 Viljandimaa 9 1 319 146 13 872 67 Võrumaa 1 25 25 5 535 107 Koolikontserdid 2018 2017 Kontserte Kuulajaid Kontserte Kuulajaid 30 Harjumaa 159 123 20600 082 15 Tallinna linn 78 49 8 850 622 14 mujal maakonnas 81 74 11 750 460 Tartumaa 54 6 840 37 4 460 Tartu linn 28 3 720 15 2 050 mujal maakonnas 26 3 120 22 2 410 Pärnumaa 57 8 250 29 4 030 Pärnu linn 24 3 700 19 2 970 mujal maakonnas 33 4 550 10 1 060 Ida- Virumaa 13 2 090 14 1 670 Jõhvis 1 200 2 250 mujal maakonnas 12 1 890 12 1 420 Hiiumaa 8 890 3 400 Järvamaa 7 1 000 9 1 100 Jõgevamaa 21 2 360 33 4 010 Läänemaa 12 1 630 16 1 780 Lääne- Virumaa 20 4 410 42 5 010 13 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Põlvamaa 14 2 230 8 1 080 Raplamaa 7 1 010 14 1 493 Saaremaa 7 1 300 3 400 Valgamaa 6 800 2 180 Viljandimaa - - 8 1 160 Võrumaa 15 1 810 9 870 64 KOKKU 400 350 48 243 702 MAJANDUSTEGEVUS SA Eesti Kontserdi aastaaruande bilansimaht seisuga 31.12.2018 oli 20 098 169 eurot (31.12.2017: 20 327 015 eurot). Aruandeaasta tulem oli 118 705 eurot (2017: -319 764 eurot). Tulud 2018 2017 TULUD KOKKU 9 819 858 8 780 430 Annetused ja toetused 6 316 470 5 281 875 • s.h. riigieelarveline toetus 5 663 278 4 699 427 Tulud ettevõtlusest 3 501 775 3 493 119 • kontserttegevusest 2 061 122 1 930 591 • muust majandustegevusest 1 440 663 1 243 542 s.h. kontserdisaalide üüritulud 673 718 642 994 Mitmesugused tegevuskulud 2018 2017 KULUD KOKKU 5 067 279 4 841 017 s.h. konterttegevuse kulud 3 675 438 3 293 620 s.h. kinnistute majandamiskulud 866 283 928 771 Tähtsamad näitajad ja suhtarvud Tulemiaruande näitajad 2018 2017 Tulu ettevõtlusest 3 501 775 3 493 119 Kontserttegevuse tulu 2 061 122 1 930 591 Põhitegevuse tulem 442 768 -32 199 Kontserttegevuse tulu muutus1 +6,8% +9,5% Põhitegevuse tulem, % 2 +12,6% -0,9% 14 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Finantsseisundi näitajad 2018 2017 Varad kokku 20 098 169 20 327 015 Intressi kandvad kohustused 882 679 1 197 733 Intresside kattekordaja 3 1,37 -0,11 Võlakordaja 4 0,11 0,13 Omakapitali võlasiduvus 5 0,13 0,15 Netovara kokku 17 862 587 17 743 882 Suhtarvude arvutamismetoodika: 1. Kontserttegevuse tulu muutus= (käesoleva aasta kontserttegevuse tulu- eelmise aasta kontserttegevuse tulu)/eelmise aasta kontserttegevuse tulu 2. Põhitegevuse tulem, %= (põhitegevuse tulem/tulu ettevõtlusest)* 100% 3. Intresside kattekordaja= põhitegevuse tulem/ intressikulu 4. Võlakordaja= koguvõlgnevus/ varad 5. Omakapitali võlasiduvus= koguvõlgnevus/ netovara Ülevaade SA Eesti Kontserdi nõukogu tööst 2018. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riivaraseaduse §98 lõikest 1 ja SA Eesti Kontsert põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelvalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodi alguses oli sihtasutuse nõukogu 5- liikmeline: • Paavo Nõgene, nõukogu esimees; • Marika Tuusis; • Tea Varrak; • Indrek Laul; • Margus Pärtlas. 29 aprillil 2018 nõukogust kutsuti tagasi nõukogu esimees Paavo Nõgene ning nõukogu valis 1 mail 2018 uueks esimeheks Indrek Laulu. 20 novembril 2018 kultuuriministri käskkirjaga kutsuti SA Eesti Kontserdi nõukogu tagasi. 20 novembril 2018 Kultuuriministeerium määras uue, 6- liikmelise sihtasutuse nõukogu, järgneva seisuga: • Toomas Siitan, nõukogu esimees; • Olari Elts • Andres Kaljuste • Regiina Vällik • Tarvi Sits • Merle Põld 15 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne 6 detsembril 2018 nõukogu määras uue, 3- liikmelise auditikomitee kooseisu, kuhu kuuluvad: • Regiina Vällik, auditikomitee esimees; • Marika Tuusis; • Merle Põld. Aruandeperioodi jooksul toimus 11 nõukogu koosolekut, sh 9 korralist koosolekut ning 1 elektroonilisel teel peetud koosolek. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruande perioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • 2017 majandusaasta aruande kinnitamine • 2018 eelarve täitmise jälgimine • 2018 korrigeeritud eelarve kinnitamine • 2019 eelarve kinnitamine • Sihtasutuse finantsseisu seiramine • Ülevaade 2018 tehtud investeeringutest • Sihtasutuse juhatuse liikme konkursi korraldamine • Sihtasutuse juhatuse konkursi tulemuste arutelu ja konkursi tulemuste tühistamine. Auditikomitee kogunes aruandeperioodi jooksul 5 korda, elektroonilisi koosolekuid ei toimunud. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete tasud 12 896,30 eurot, juhatuse liikme tasud olid 42 000 eurot ning auditikomitee liikmete tasud olid 2 416,19 eurot. 16 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 300 205 75 179 2 Nõuded ja ettemaksed 277 181 406 630 3;4 Varud 5 426 4 139 Kokku käibevarad 582 812 485 948 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 19 515 357 19 841 067 5 Kokku põhivarad 19 515 357 19 841 067 Kokku varad 20 098 169 20 327 015 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 300 110 315 054 6 Võlad ja ettemaksed 1 328 673 1 331 400 4;8;9;10 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 24 230 54 000 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 653 013 1 700 454 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 582 569 882 679 6 Kokku pikaajalised kohustised 582 569 882 679 Kokku kohustised 2 235 582 2 583 133 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 12 104 790 12 104 790 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 639 092 5 958 856 Aruandeaasta tulem 118 705 -319 764 Kokku netovara 17 862 587 17 743 882 Kokku kohustised ja netovara 20 098 169 20 327 015 17 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 6 316 470 5 281 875 12 Tulu ettevõtlusest 3 501 775 3 493 119 13 Muud tulud 1 613 5 436 Kokku tulud 9 819 858 8 780 430 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -5 067 279 -4 841 017 14 Tööjõukulud -3 743 358 -3 426 352 15;17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -554 329 -544 918 5 Muud kulud -12 124 -342 Kokku kulud -9 377 090 -8 812 629 Põhitegevuse tulem 442 768 -32 199 Intressikulud -324 063 -287 565 16 Aruandeaasta tulem 118 705 -319 764 18 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 442 768 -32 199 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 554 329 544 918 5 Muud korrigeerimised -228 618 -255 647 Kokku korrigeerimised 325 711 289 271 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 129 448 21 253 Varude muutus -1 287 -1 755 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -32 497 86 158 Kokku rahavood põhitegevusest 864 143 362 728 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -228 618 -150 437 5 soetamisel Laekunud intressid 0 533 Kokku rahavood investeerimistegevusest -228 618 -149 904 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -315 054 -351 552 6 Makstud intressid -324 063 -287 565 16 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 228 618 255 647 11 toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest -410 499 -383 470 Kokku rahavood 225 026 -170 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 75 179 245 825 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 225 026 -170 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 300 205 75 179 2 19 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 12 104 790 5 958 856 18 063 646 Aruandeaasta tulem -319 764 -319 764 31.12.2017 12 104 790 5 639 092 17 743 882 Aruandeaasta tulem 118 705 118 705 31.12.2018 12 104 790 5 757 797 17 862 587 20 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. SA Eesti Kontsert kasutab tulemiaruande koostamisel RTJ 14 toodud tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja Riigikassa arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäolisust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varudena kajastatakse Pärnu kontserdimaja kohviku tarbeks ostetud toiduaineid. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, kuluks kantakse vastavalt müügiaruandele omahinnas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse.Kuludesse kantud (olulise) väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse- ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatssiooni norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse jaa lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. 21 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mol on vara kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara vöörandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5 000 euro Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 50-99 a Masinad ja seadmed 5-10 a Info- ja 3a kommunikatsioonivahendid Inventar 5-10 a Muusikariistad 5-20 a Immateriaalne põhivara 5a Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Eesti Kontsert kui rentnik Kapitalirendi kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Eesti Kontsert kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muul bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüübi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- või pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajatatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Laekunud sihtfinantseerimine, kui selle arvel ettenähtud kulutusi pole antud perioodil veel 22 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne tehtud, kajastatakse saadud vahendid sihtfinantseerimise ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Vastavalt SA Eesti Kontsert asutamisotsusele andis asutaja Kultuuriministeerium sihtasutusele üle mitterahalise sissemaksena endise riigiasutus Eesti Kontsert põhivara lähtudes varade bilansilisest jääkmaksumusest (soetusmaksumus- kulum). Tulud Tulu kontsertidest ja etendustest kajastatakse kontserdi ja etenduse toimumise hetkel. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtutakse valmidusastme meetodist, teeenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samal perioodil nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Seotud osapooled SA Eesti Kontsert aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: - juhatuse liige ja nõukogu liikmed - eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 28 104 20 377 Pangakontod riigikassas 272 101 54 802 Kokku raha 300 205 75 179 23 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 245 135 245 135 Ostjatelt laekumata 288 932 288 932 arved Ebatõenäoliselt -43 797 -43 797 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 22 090 22 090 4 tagasinõuded Muud nõuded 1 219 1 219 Viitlaekumised 1 219 1 219 Ettemaksed 8 737 8 737 Tulevaste perioodide 8 737 8 737 kulud Kokku nõuded ja 277 181 277 181 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 344 989 344 989 Ostjatelt laekumata 350 733 350 733 arved Ebatõenäoliselt -5 744 -5 744 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 2 961 2 961 4 tagasinõuded Muud nõuded 48 640 48 640 Viitlaekumised 48 640 48 640 Ettemaksed 10 040 10 040 Tulevaste perioodide 10 040 10 040 kulud Kokku nõuded ja 406 630 406 630 ettemaksed 2018.aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 38 219 euro ulatuses (2017.aastal 5 744 eurot). 24 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 286 Käibemaks 13 640 25 250 Üksikisiku tulumaks 36 457 35 598 Erisoodustuse tulumaks 294 Sotsiaalmaks 79 398 69 688 Kohustuslik kogumispension 3 703 3 479 Töötuskindlustusmaksed 5 101 4 688 Intress 48 Ettemaksukonto jääk 22 090 2 961 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 090 138 585 2 961 139 045 25 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud põhivarad ettemaksed vahendid masinad ja seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 1 392 865 1 400 713 3 412 378 28 179 038 Akumuleeritud kulum -4 002 249 -7 848 -1 154 698 -1 162 546 -2 647 849 -7 812 644 Jääkmaksumus 27 853 19 335 845 0 238 167 238 167 764 529 20 366 394 Ostud ja parendused 19 591 19 591 Amortisatsioonikulu -392 864 -152 054 -544 918 Ümberliigitamised -238 167 -238 167 238 167 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 489 904 27 941 943 Akumuleeritud kulum -4 395 113 -7 848 -78 244 -86 092 -3 619 671 -8 100 876 Jääkmaksumus 27 853 18 942 981 0 0 0 870 233 19 841 067 Ostud ja parendused 16 664 211 954 228 618 Amortisatsioonikulu -392 864 -161 464 -554 328 Ümberliigitamised 211 954 -211 954 31.12.2018 Soetusmaksumus 27 853 23 338 094 7 848 78 244 86 092 4 624 910 0 28 076 949 Akumuleeritud kulum -4 787 977 -7 848 -78 244 -86 092 -3 687 523 -8 561 592 Jääkmaksumus 27 853 18 550 117 0 0 0 937 387 0 19 515 357 Aastal 2018 soetati Tallinna Kontserdimajale infoekraan väärtusega 16 664 eurot ja Pärnu Kontserdimajale stangesüsteemid väärtusega 14 954 eurot. Vanemuise Kontserdimajale uus lavatehnika väärtusega 154 168 eurot ja valgustehnika väärtusega 42 832 eurot. Seoses uue lava- ja valgustehnika soetamisega Vanemuise Kontserdimajale, kanti maha vana ja amortiseerunud valgustehnika soetusmaksumusega 82 955 eurot, jääkmaksumusega 0 eurot ja lavakardina tõstemehhanism soetusmaksumusega 10 657 eurot, jääkmaksumusega 0 eurot. Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 26 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 882 679 300 110 582 569 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 882 679 300 110 582 569 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Luminor ja LHV Peterburi 1 197 733 315 054 882 679 12,9 EUR 2020 Jaani krik Kapitalirendikohustised 1 197 733 315 054 882 679 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2018 31.12.2017 Ehitised 5 513 264 5 644 272 Kokku 5 513 264 5 644 272 Kapitalirendikohustuste jääk on Peterburi Jaani kiriku ehitusega seotud nõuete loovutamine pankadele Luminor ja LHV. Renditud vara soetusmaksumus on 6 550 413 eurot, akumuleeritud kulum bilansipäeva seisuga 1 037 149 eurot. Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 46 900 45 970 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 44 088 21 227 1-5 aasta jooksul 19 770 0 27 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 373 788 373 788 Võlad töövõtjatele 384 915 384 915 9 Maksuvõlad 138 585 138 585 4 Muud võlad 2 523 2 523 10 Muud viitvõlad 2 523 2 523 Saadud ettemaksed 428 862 428 862 Tulevaste perioodide tulud 428 862 428 862 Kokku võlad ja ettemaksed 1 328 673 1 328 673 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 450 126 450 126 Võlad töövõtjatele 338 965 338 965 9 Maksuvõlad 139 045 139 045 4 Muud võlad 18 292 18 292 10 Muud viitvõlad 18 292 18 292 Saadud ettemaksed 384 972 384 972 Muud saadud ettemaksed 384 972 384 972 Kokku võlad ja ettemaksed 1 331 400 1 331 400 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Töötasude kohustis 201 545 183 715 Puhkusetasude kohustis 59 082 43 025 Deklareerimata maksukohustused 123 433 111 632 Viitvõlad töötajatele 855 593 Kokku võlad töövõtjatele 384 915 338 965 8 28 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Muud võlad (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 2 523 2 523 Edasiandmisele kuuluv 1 192 1 192 Muud 1 331 1 331 Kokku muud võlad 2 523 2 523 31.12.2017 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 18 292 18 292 Edasiandmisele kuuluv 15 981 15 981 Peterburi Jaani Kiriku tegevuskulud 2 296 2 296 Muud 15 15 Kokku muud võlad 18 292 18 292 Lisa 11 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 255 647 0 -255 647 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 255 647 0 -255 647 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 11 500 4 672 424 -297 -4 629 627 54 000 Riigikantseleilt 0 69 800 0 -69 800 0 Kultuurkapitalilt 5 000 22 000 0 -27 000 0 KOV-delt 0 241 473 0 -241 473 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 12 700 0 -12 700 0 Välisabi 0 6 000 0 -6 000 0 EAS-lt -62 695 62 695 0 -39 628 -39 628 Kokku sihtfinantseerimine -46 195 5 087 092 -297 -5 026 228 14 372 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -46 195 5 342 739 -297 -5 281 875 14 372 annetused ja toetused 29 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõhvi VV-lt 0 31 618 0 -31 618 0 Kultuuriministeeriumilt 0 197 000 0 -197 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 228 618 0 -228 618 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 54 000 5 276 848 -25 044 -5 289 704 16 100 Riigikantselelt 0 172 554 0 -172 424 130 Kultuurkapitalilt 0 50 100 0 -42 100 8 000 KOV-delt 0 545 795 0 -545 795 0 Muudelt org-lt ja isikutelt 0 13 079 0 -13 079 0 Välisabi 0 24 750 0 -24 750 0 EAS-lt -39 628 39 628 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 14 372 6 122 754 -25 044 -6 087 852 24 230 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 14 372 6 351 372 -25 044 -6 316 470 24 230 annetused ja toetused Lisa 12 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 778 664 421 594 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 228 618 255 647 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 5 309 188 4 604 634 Kokku annetused ja toetused 6 316 470 5 281 875 sh eraldis riigieelarvest 5 663 278 4 699 427 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 577 413 497 120 muudelt org-lt 75 779 85 329 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Rahaline annetus 6 316 470 5 281 875 Kokku annetused ja toetused 6 316 470 5 281 875 30 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Piletimüük 1 496 901 1 580 380 Kontsertide müük vabariigis 295 766 121 399 Kontsertide müük väljaspool vabariiki 165 242 132 770 Koolikontserdid 86 057 69 696 Kavade ja buklettide müük 17 156 26 346 Kontsertide ja etendustega seotud reklaamipinna müük 172 483 224 099 Kinopiletite müük ( Jõhvi KM kino ) 42 198 33 183 Kontserdisaalide üür 673 718 642 994 Ruumide üüri ja ekspluatatsioonikulude katte tulud 285 390 277 169 Tehnika, instrumentide ja inventari üür 95 596 101 945 Toitlustusteenus( Pärnu KM kohvik) 90 177 108 873 Muu majandustegevus 46 042 112 561 Piletimüügi teenustasud 35 049 61 704 Kokku tulu ettevõtlusest 3 501 775 3 493 119 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent 316 069 306 834 Energia 273 360 246 269 Elektrienergia 125 303 132 234 Soojusenergia 148 057 114 035 Mitmesugused bürookulud 112 749 144 837 Lähetuskulud 92 452 103 957 Koolituskulud 9 888 19 265 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 889 1 522 Kulud eraldiste moodustamiseks 0 10 417 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 38 053 5 845 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 274 965 374 146 Renditud sõidukite kulud 97 871 91 936 Info-ja ja kommunikatsiooni kulud 55 381 73 619 Inventari majandamiskulud 76 918 98 341 Muud ostetud materjalide ja kaupade kulud 42 223 70 409 Kontserttegevuse kulud 3 675 438 3 293 620 Muud 23 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 067 279 4 841 017 31 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 2 812 747 2 560 780 Sotsiaalmaksud 929 947 860 959 Muud 664 4 613 Kokku tööjõukulud 3 743 358 3 426 352 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 161 160 Koosseisuliste töötajate arv 31.12.2018 seisuga oli 171. 2018.aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv oli 161 ja nende palgakulu 3 241 900 eurot. Palgakulu hulgas lisaks koosseisulistele on kajastatud ka esinejate ühekordsed lepingulised maksumused. Aastal 2018 jagunesid töötajate keskmised arvud järgmiselt: - Nõukogu liikmed - 5 - Juhatuse liige - 1 - Juhid - 15 - Tippspetsialistid - 68 - Keskastme spetsialistid - 24 - Töölised ja abiteenistujad - 54 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu kapitalirendilt 324 063 287 565 muu intressikulu Kokku intressikulud 324 063 287 565 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Füüsilisest isikust liikmete arv 7 6 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Ostud ja müügid 2018 2017 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende valitseva või olulise mõju 0 0 0 0 all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 32 Sihtasutus Eesti Kontsert 2018. a. majandusaasta aruanne 2018 2017 Arvestatud tasu 58 834 61 273 SA Eesti Kontserdi seotud osapoolteks on juhatuse liige ja nõukogu liikmed, eelpool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. 33  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Kontsert nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Kontsert (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 10.04.2019