MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2018
aruandeaasta lõpp: 31.12.2018
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Teater Vanemuine
registrikood: 90011065
tänava nimi, Vanemuise tn 6
maja number:
linn: Tartu linn
vald: Tartu linn
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 51003
telefon: +372 7440100
faks: +372 7440116
e-posti aadress:
[email protected]
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Tulemiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Netovara muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 6 Kasutusrent 20
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20
Lisa 8 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 21
Lisa 10 Annetused ja toetused 22
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 22
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 22
Lisa 13 Tööjõukulud 23
Lisa 14 Seotud osapooled 23
Lisa 15 Tegevuse jätkuvus 23
Aruande allkirjad 24
Vandeaudiitori aruanne 25
2
Tegevusaruanne
Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri
repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid.
Ühtekokku anti 2018. aastal 505 etendust ja kontserti (2017. aastal 537). Repertuaarivalikus oli 50
lavastust. Kokku toimus 181 217 teatrikülastust (2017.aastal 185 324), millest 171 029 (2017.aastal
173 684) olid etenduste ja kontsertide külastused, 10 188 osalemine erinevates haridusprogrammides
ja noortetöö üritustel.
Teatri repertuaar on mitmekesine. 2018. aastal oli valikus 28 draamalavastust (sh. lastele 4), 8
tantsulavastust (sh. lastele 2), 6 muusikali (sh. lastele 3), 7 ooperit (sh. lastele 1) ja 1 operett.
2018. aasta kõige külastatum lavastus oli muusikal „Hüljatud“, mida käis vaatamas 19 193 inimest.
Menukad olid ka teised muusikalid „Mamma Mia!“ ja “Kaunitar ja koletis“. Draamalavastustest olid
populaarseimad „Mees, kes teadis ussisõnu“, „Beatrice“ ja „Faust“, tantsulavastustest „Romeo ja Julia“,
ooperitest „Carmen“.
2018. aasta jooksul esietendus 14 uuslavastust, neist 9 draamalavastust, 3 muusikalavastust, 2
tantsulavastust. Uuslavastustest 2 olid lastelavastused. Lisaks toimus 7 kontsertprojekti ja balletigala.
Uuslavastused suures majas:
Faust
Johann Wolfgang Goethe draama, esietendus 03.02.2018. Dramaturg ja lavastaja Hendrik Toompere,
kunstnik Pille Jänes, originaalmuusika ja helikujunduse autor Ardo Ran Varres.
Viini veri
Victor Leoni ja Leo Steini operett, esietendus 24.03.2018. Lavastaja-koreograaf, valguskunstnik Giorgio
Madia (Itaalia), kunstnik Maarja Meeru, muusikajuht Paul Mägi.
Sweeney Todd
Stephen Sondheimi, Hugh Wheeleri, Christopher Bondi muusikaline põnevik, esietendus 02.06.2018.
Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Iir Hermeliin, muusikajuht Martin Sildos.
Romeo ja Julia
Sergei Prokofjevi ballett, esietendus 29.09.2018. Koreograaf-lavastaja Petr Zuska (Tšehhi), stsenograaf
Jan Dušek (Tšehhi), kostüümikunstnik Pavel Knolle (Tšehhi), muusikajuht Taavi Kull.
Kaunitar ja koletis
Disney muusikal, autorid Alan Menken, Howard Ashman, Tim Rice, Linda Woolverton, esietendus
24.11.2018. Lavastaja Georg Malvius (Rootsi), lavakunstnik Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Mare
Raidma, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), muusikajuht Martin Sildos.
Uuslavastused väikses majas:
Kinolina kangelane
Ballett-komöödia, esietendus 17.02.2018. Koreograaf-lavastaja Silas Stubbs, heliloojad William Perry,
Richard Rodgers, Henry Lodge, lava- ja kostüümikunstnik Liina Unt.
Mees, kes teadis ussisõnu
Elavad pildid unes ja ilmsi Andrus Kivirähki romaani põhjal, esietendus 21.04.2018. Dramaturg,
lavastaja, stsenograaf, videokunstnik Sasha Pepeljajev, kostüümikunstnik Kaia Tungal, helilooja Helena
Tulve.
33 variatsiooni
Moises Kaufmani draama, esietendus 06.10.2018. Lavastaja Heiti Pakk, kunstnik Maarja Meeru.
Elamise reeglid
Sam Holcrofti komöödia, esietendus 03.11.2018. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik
Silver Vahtre.
Uuslavastused Sadamateatris:
Medeia
Draama Euripidese tragöödia ainetel, esietendus 20.01.2018. Lavastaja, teksti autor ja muusikaline
kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Karmen Tellisaar.
Kalevipoeg
Friedrich Reinhold Kreutzwald eepose põhjal, esietendus 10.03.2018. Lavastaja ja dramatiseeringu
autor Karl Laumets, kunstnik ning video- ja valguskujunduse autor Kristjan Suits, helilooja Robert
Jürjendal.
Härra Biedermann ja tulesüütajad
Max Frischi must komöödia, esietendus 05.05.2018. Lavastaja Ain Mäeots, kunstnik, valgus- ja
videokunstnik Kristjan Suits, originaalmuusika autor Siim Randla.
Midagi tõelist
Martin Alguse draama, esietendus 09.11.2018. Lavastaja Andres Noormets, helikujundajad Andres
Noormets ja Hans Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, fotokunstnik Maris Savik.
Uuslavastused Teatrikodus:
Viks ja Koba
Füüsilise komöödia ja objektiteatri võtmes lavastus, esietendus 03.03.2018. Autor, lavastaja ja kunstnik
Sandra Lange.
Kontserdid:
Memory
Neljateistkümnendat korda toimusid 7 kontserti tavapärastes paikades: 3 teatri suures majas, 1 Pärnu
kontserdimajas, 1 Paide kontserdimajas, 1 Estonia kontserdimajas ja 1 Jõhvi kontserdimajas. Esinesid
tuntud muusikalisolistid, konfereeris Hannes Võrno. Vanemuise sümfooniaorkestrit ning bändi juhatas
Martin Sildos.
Ooperigala
Gala toimus Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööna 1. veebruaril Vanemuise kontserdimajas.
Dirigeeris Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, osalesid Vanemuise sümfooniaorkester ja
ooperikoor. Galal astusid üles Vanemuise solistid: Pirjo Jonas, Karmen Puis, Rasmus Kull ja Märt
Jakobson. Laval olid külalissolistid Aleksandra Kovalevich (Moskva Ooperiteater Helikon), Boldizsár
László (Ungari), Janis Apeinis (Läti RO) ja Tamar Nugis.
Kõlasid tuntud muusikapalad ooperitest „Madama Butterfly“, „La traviata“, „Maskiball“, „Trubaduur“,
„Nabucco“.
Paul Mägi meistrikursuste lõppkontsert
Kontsert toimus 4. mail Tartu Jaani kirikus. Vanemuise Sümfooniaorkestrit juhatasid meistrikursustel
osalenud dirigendid.
Kavas oli Ludwig van Beethoveni Sümfoonia nr 7 A-duur, op.92 ning Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr
1 f-moll, op.10. Meistrikursused toimusid Dirigentenforum des Deutschen Musikrates ja Vanemuise
teatri koostöös.
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert
Kontsert toimus 18. mail Vanemuise kontserdimajas. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul
Mägi, solist oli Helen Lepalaan (metsosopran).
Ettekandele tulid Ester Mägi „Vesper“ ja laulud Betti Alveri luulega, Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 10
e-moll, op. 93 ning maailmaesiettekandele Tõnu Kõrvitsa „The Melancholy of the Flowers“.
Kontserdil esitleti Vanemuise sümfooniaorkestri uut heliplaati, millele on salvestatud Ester Mägi „Laulud
Betti Alveri luulega” (1981/1985) , mida esitab metsosopran Helen Lepalaan ja Eduard Tubina
Sümfoonia nr 2 „Legendaarne” (1937).
Kontserdiga tähistati Vanemuise sümfooniaorkestri 110. sünnipäeva.
Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert
Kassitoome orus toimus 29. juulil kaheksandat korda tasuta suvekontsert. Kontserti dirigeeris
Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi, konfereeris Hannes Kaljujärv.
Solistidena astusid üles Aleksandra Kovalevich (metsosopran, Moskva Ooperiteater Helikon), Boldizsár
László (tenor, Ungari), Tamar Nugis (bariton) ja noor viiulivirtuoos, vanemuislane Linda-Anette Verte.
Kontserdi kavas oli Georges Bizet avamäng ooperile „Carmen”, Wolfgang Amadeus Mozarti Krahv
Almaviva aaria „Hai gia vinta la causa… Vedró mentr’io sospiro“ ooperist „Figaro pulm”, Edward Elgari
Nimrod IX Adagio „Enigma variatsioonidest”, Gioachino Rossini Rosina aaria „Una voce poco fa“
ooperist „Sevilla habemeajaja”, Jules Massenet Meditatsioon ooperist „Thaïs”, Giacomo Puccini Kalafi
aaria „Nessun dorma“ ooperist „Turandot”, Gustav Mahleri IV Adagietto sümfooniast nr 5, George
Gershwini Clara hällilaul „Summertime“ ooperist „Porgy ja Bess”, Leonard Bernsteini Tony laul „Maria“
muusikalist „West Side Story”, Leonard Bernsteini Mambo Sümfoonilistest tantsudest muusikalist „West
Side Story”.
Esmakordselt kontserdi ajaloos tegi kontserdist ülekande Eesti Rahvusringhääling, lisades sellele saate
tartlastega ja Tartust, mis tõmbas kontserdile täiendavat tähelepanu. Hinnanguline vaatajate arv 60 tuh.
inimest.
Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise Kontserdimaja hooaja avakontsert
Avakontsert toimus 14.septembril. Vanemuise Sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Mihhail Gerts .
Soleerisid Yuka Yanagihara (sopran, Jaapan/Saksamaa), Helen Lepalaan (metsosopran), Oliver Kuusik
(tenor) ning Simon Robinson (bass, Suurbritannia/Saksamaa). Kaasa tegi Vanemuise ooperikoor ja
Tartu Noortekoor.
Ettekandele tuli Ludwig van Beethoveni „Missa Solemnis“.
Advendikontsert
Traditsiooniline advendikontsert Tartu Jaani kirikus toimus 16.detsembril Martin Sildose dirigeerimisel.
Solistid olid Enno Lepnurm tšellol ja Marion Strandberg flöödil.
Kontserdil kõlasid Samuel Barberi „Adagio“ keelpillidele, Antonín Dvořáki „Silent Woods (Vaiksed
puud)“ soolotšellole ja orkestrile, Maurice Raveli „Pavane pour une infante défunte (Pavaan surnud
lapsele)“ kammerorkestrile, Ottorino Respighi süit kammerorkestrile „Gli Uccelli (Linnud)“ ning Gabriel
Fauré’ „Pavaani“. Kodumaistelt heliloojatelt Erkki-Sven Tüüri „Passion“ keelpilliorkestrile ja Eugen Kapi
„Flöödikontsert“.
Balletigala
Gala toimus 22.aprillil. Esitamisele tulid pas de deux’d, variatsioonid ja ansamblid kuulsatest ballettidest
„Pähklipureja“, Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Sülfiid“, „Onegin“, „Romeo ja Julia“, „Casanova“.
Esinesid Vanemuise balletiartistid ja külalissolistid.
Noorte koreograafide õhtu
5.mail toimus väikeses majas noorte koreograafide õhtu „Avarus/ Open Space“. Oma loomingut
tutvustasid noored professionaalse balleti- või eriharidusega tantsijad Vanemuisest, Rahvusooperist
Estonia, Viljandi Kultuuriakadeemiast ja Tallinna Ülikooli koreograafia õppetoolist.
Vabaduse festival
17.-19. maini toimus esimest korda rahvusvaheline teatrifestival, kus Vanemuise teater kutsus endale
külla teatreid Eestile sõbralikest riikidest pööramaks tähelepanu kuidas erinevalt on võimalik mõtestada
vabadust. Festivalil osales lisaks Vanemuisele 3 teatrit Gruusiast, Lätist ja Soomest.
Programmis olid:
Seened lõhnavad
Valmiera draamateatri (Läti) etendus. Teksti autor Gunars Priede, lavastaja Martinš Eihe.
Kurvad laulud Euroopa südamest
Sadsongskomplex:FI (Soome) etendus. Teksti autor Kristian Smeds, lavastaja Jari Juutinen.
Kaukaasia kriidiring
Gruusia Vabaduse teatri etendus. Teksti autor Bertolt Brecht, lavastaja Avtandil Varsimašvili.
Beatrice
Vanemuise teatri etendus. Teksti autor Siret Campbell, lavastaja Ain Mäeots.
Härra Biedermann ja tulesüütajad
Vanemuise teatri etendus. Teksti autor Max Frisch, lavastaja Ain Mäeots.
Orkester 110
7.mail 1908 andis professionaalne Vanemuise orkester esimese kontserdi, mida dirigeeris Samuel
Lindpere. Aastate jooksul on orkestrit juhatanud veel Juhan Simm, Eduard Tubin, Jaan Hargel, Erich
Kõlar, Valdeko Viru, Endel Nõgene, Toomas Kapten, Lauri Sirp, Mihkel Kütson, Hendrik Vestmann ja
Toomas Vavilov. 2011. aasta septembrist on Vanemuise teatri ja orkestri muusikajuht ja peadirigent
Paul Mägi.
Alates 2006. aastast tehakse koostööd Deutscher Musikrat Dirigentenforum’iga. Esinetud on välismaal
(Saksamaal, Rootsis, Lätis jm). Samuti on välja antud plaate (Camille Saint-Saënsi, Anton Bruckneri,
Artur ja Villem Kapi, Eduard Tubina, Eino Tambergi, Ester Mägi muusikaga).
Vanemuise väike maja 100
19.oktoobril täitus 100 aastat päevast, mil toimus esimene avalik etendus Tartu Saksa Teatris, täna
tuntud kui Vanemuise väike maja. Mitmeid renoveerimisi üle elanud hoone on armastatud koht
teatrikülastajate seas.
Vanemuise teater välisreisidel:
USA ringreis - 13.-24 septembril andis draamatrupp esimest korda oma 149 hooaja jooksul
külalisetendusi Ameerika Ühendriikides. Etendusid Tiit Palu „Põlenud Mägi“ ja lasteetendus
„Punamütsike“ (lavastaja Veikko Täär). Etendused toimusid New Yorgi Eesti majas ja Washingtoni Eesti
suursaatkonnas.
Hiina ringreis - 18.-22.novembril andis balletitripp 3 etendust Teet Kase lavastatud Lepo Sumera
muusikale loodud lavastusega „GO - mäng kahele“. Hiina publikule tutvustati Eesti muusikat ja balletti
Hangzhou linnas, Shanghais ja Dalianis.
Soome ringreis - 04.-09.septembril andis noortetöö trupp „Appi! Ooper!?“ muusikatunde Soomes,
Helsingis, Tamperes ja Turus, kokku 6 etendust.
Vanemuise teater Eestis ringreisidel:
Kolmel korral käidi lavastustega Estonia teatris, mängiti balletti „Don Juan“, lasteooperit
„Guugelmuugelpunktkomm“ ja balletti „Romeo ja Julia“.
Lisaks etendusid Ugala teatris „Hedda Gabler“, Rakvere teatris „Teineteiseta“, NO99 teatris „Suluseis“,
„Teineteiseta“, „Medeia“ ja „AK-47“. Kumu auditooriumis mängiti balletti „Ninasarvik“
Juulis osales teater Saaremaa Ooperipäevadel, kus etendus lasteooper „Guugelmuugelpunktkomm“.
Alexela kontserdimajas anti 10 etendust, mängiti muusikale „Mamma Mia!“ ja „Hüljatud“.
Näitused teatri majades:
Kursi koolkonna aastapäeva näitus
14. märtsist avati teatri suures majas Kursi koolkonna näitus. Näha sai maale, joonistusi ja graafikat
aastatest 1988 kuni 2018. Kursi koolkond asutati 1988 a. Albert Gulki, Peeter Alliku, Ilmar Kruusamäe
ja Priit Pangsepa poolt.
Eesti Näitlejate Liit 100. Näitleja portree
Septembrist-novembrini oli avatud suures majas Eesti Näitlejate Liidu 100. aastapäevaks näitus, mille
idee autor ja kuraator oli Gert Raudsep.
Fotonäitus „Väike sviitrisse peitumise õpetus“
Septembrist-novembrini oli avatud väikse maja publikugaleriis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
etenduskunstide osakonna fotonäitus.
Näitus teatri loovtehniliste töötajate loomeprotsessist
Sügisel väikses majas avatud näituse fookuses oli teatritöötaja, kes reeglina etenduse publikule jääb
nähtumatuks. Näituse kujundaja oli Silver Vahtre.
Nukkude näitus
Väikse maja publikugaleriis oli võimalik oktoobris-novembris vaadata TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
dekoraator-butafoori eriala üliõpilaste õppetöö käigus valminud nukkusid. Nukukursuse juhendaja oli
NUKU teatri nukumeister Annika Aedma.
Voldemar Haasi mälestusnäitus
15.novembril avati väikses majas Eesti lavastuskunsti grand old man´i Voldemar Haasi mälestusnäitus.
Fotonäitus „Tantsides Tartut“
24.novembril avati suures majas Vanemuise balleti 80. sünnipäevale pühendatud fotoraamatust
„Tantsides Tartut“ pärit tantsufotode näitus. Fotode albumi autor Maris Savik koostöös balletijuhi Mare
Tommingaga ja Vanemuise rahvusvahelise balletitrupiga.
Turundustegevus
Teatri turundustegevus käib ajaga kaasas. Stabiilse publiku tagamisel kasutatakse traditsiooniliste
reklaammaterjalide kõrval sotsiaalmeediat, kodulehte ja teisi reklaamikanaleid, et info uuslavastustest,
sooduspakkumistest ja kampaaniatest jõuaks võimalikult kiiresti vaatajani. Koostöö toimub koolide,
reisibüroode, hotellide, muuseumide jpt. asutustega.
Ramp - Traditsiooniline Vanemuise hooajaajakiri ilmus septembris. Tiraaž 6000 eksemplari.
Piletisadu - 2 korda aastas, jaanuaris ja septembris, korraldati piletite soodusmüüki 3 päeva järjest.
Eriti edukaks osutus septembri soodusmüük. Kõigile Vanemuise teatri etendustele pakuti pileteid
vähemalt 30% soodsamalt. Lisaks oli palju päevapakkumisi ja võimalus võita piletid loosiratast
keerutades.
Raamat „Tantsides Tartut“ - Vanemuise balletitrupi 80. sünnipäevale pühendatud raamat, koostatud
fotograaf Maris Saviku ja balletijuht Mare Tommingase koostöös.
Draamatrupi Facebooki leht - Novembris avati uus FB leht.
Repertuaari soovituse testimasin - Kodulehel avati testimasin, mis aitab vaatajal leida repertuaarist
talle sobiva lavastuse märksõna abil.
Haridus- ja noortetöö
Noortetöö 300 üritustel osales kokku 10188 külastajat.
Konkurss „Arukas arvustaja“ - Traditsiooniliseks muutunud konkursil kutsus teater gümnasiste
osalema arutlusel Vanemuise teatri lavastuste üle. Võistlusele saadetud tööd kajastasid lavastusi eri
žanritest. Töid hindas neljaliikmeline žürii, kuulutas võitjad, kelle tööd avaldati ka hooajakirjas Ramp.
Konverents „Igavene teater?!“ - 24.aprillil toimus konverents, kus arutati noorte jaoks teatri
funktsioonist ühiskonnas, kui oluline on esimene kokkupuude teatriga ja kui populaarne on teater noorte
hulgas.
Appi!Ooper!? - Muusikatunnis räägitakse mis on ooper, mis on talle iseloomulik. Septembris anti meie
muusikatunniga etendusi ka Soomes.
Vanemuise Kollase Kassi suvekool - Augustis toimus noorte seas populaarne suvekool. Valmis Lehte
Hainsalu lavastus “Pikkurilli“. Loo südamehaigest poisist, kellele päkapikk laenab oma südame, aitasid
lavale tuua juhendajad Kristo Toots ja Katrin Kalma. Etendust mängiti ka detsembris ning selle etenduse
tulu annetati heategevuseks.
Õpetajate päeva üritus - Hea tava on õpetajate päeva puhul kutsuda tasuta teatrisse õpetajad. 10.
oktoobril toimunud üritusel osales ligi 450 õpetajat. Toimus infotund, kus anti ülevaade Vanemuise
uutest haridusprogrammidest ning repertuaarisoovitusi. Etendati ooperit „Rehepapp“ .
Koolipäev teatris - sisaldab kolme ainetundi: kirjandus, kehaline kasvatus ja füüsika. Põnev programm
tutvustab muu hulgas ka teatri uue lavatehnika demonstratsioonetendust.
Klassist välja! - Haridusprogrammid erinevatele kooliastmetele, mida tehakse koostöös TÜ
Loodusmuuseumiga.
Teatriekskursioonid - Kollased kassid viivad läbi etenduse-eelseid ekskursioone suures ja väikses
majas.
Kollase kassi teatritunnid „Lastele keelatud! “,“Kostüümimäng“, butafoorse koogi töötuba tutvustavad
koolilastele, mis toimub lava taga lavastuse ettevalmistamisel.
Koolivaheaja kollased kassid, sünnipäev Kollaste kassidega - juhendajad tutvustavad teatrit ja
mängivad koos teatriteemalisi mänge.
Personal
SA Teater Vanemuine juhatus on üheliikmeline. Juhatusele arvestati aruandeaastal tasudeks koos
maksudega 54 791 eurot. SA Teater Vanemuine nõukogu oli aruandeaastal neljaliikmeline. Viies
nõukogu liige lisandus detsembri lõpul. Nõukogule arvestati aruandeaastal tasudeks koos maksudega
13 919 eurot. Tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ja nendega seotud osapooltega on avalikustatud
vastavas lisas.
Koosseisulisena (ilma juhatuse ja nõukogu liikmeteta) töötas Vanemuise teatris 2018.a. lõppedes 364
töötajat. sh. muusikavaldkonnas 112 inimest, draamas 27, balletis 44, hooaja koordineerimise keskuses
7, etendusi ettevalmistavas ja teenindavas 113, turunduses 15, halduses 8, teeninduses 23, finantsalal
4 ja mujal 11 inimest.
Kokku olid tööjõukulud koos maksudega 7 034 675 eurot, millest mittekoosseisuliste töötajate osa
moodustas 306 908 eurot.
Auhinnad ja tunnustused
Hotelli London stipendium
Aprillis 2009 asutas Hotell London Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali, millest
makstava stipendiumiga toetatakse igal aastal Vanemuise draamanäitlejate sõitu õppereisile
Londonisse. 2018 pälvisid stipendiumi Andres Mähar ja Priit Strandberg
Eesti Teatriliidu auhinnad
Naispeaosatäitja auhinna võitis Marian Heinat osatäitmiste eest Bess lavastuses „Laineid murdes“ ja
Kristi lavastuses „Beatrice“.
Muusikaauhinna võitsid Märt-Matis Lill, Jan Kaus, Taago Tubin ja Taavi Kull erinevate teatrivormide
meisterliku ühendamise eest ooperis „Tulleminek“.
Lisaks olid nomineeritud:
Balletiauhinna kategoorias Matthieu Quincy, Berenger lavastuses „Ninasarvik“ eest.
Kunstnikuauhinna kategoorias Emer Värk ja Maarja Meeru videokujundus ja visuaal-elektroonilised
lahendused ning kunstnikutöö lavastusele „Beatrice“.
Vanemuise loomenõukogu aastapreemiad
Larsen Balletiteatri aastaauhind - Gus Upchurchi
Kia Autospirit Sõnateatri aastauhind - Maria Annus
GIGA Muusikateatri aastaauhind - Anna Šulitšenko
Kinema Tehnilise töötaja aastapreemia - Ivi Vels
Administratiivtöötaja aastapreemia- Sirje Šuškova
Vanemuise draamatrupi kolleegipreemiad
Parim naispeaosa - Maria Annus
Parim meespeaosa - Veiko Porkanen
Parim naiskõrvalosa - Ragne Pekarev
Parim meeskõrvalosa - Reimo Sagor
Parim lavastus - Karl Laumetsa lavastatud „Kalevipoeg“
Kõige hõivatum draamaartist oli Kärt Tammjärv, kes käis 2018. aastal publiku ees 103 korda.
Toetused
Sihtasutusele Teater Vanemuine eraldati EV Kultuuriministeeriumi poolt 2018. aastal toetuseks
6 988 640 eurot, mille sihtostarve oli katta personalikulusid, halduskulusid, toetada hooldusremonti,
välissõitusid, IT vahendite soetust, orkestri instrumentide ja töövahendite soetust ning katta väikese
maja hoolduskulusid Riigi Kinnisvarale.
Lisaks oli 2018. aastal kasutada eelmisest perioodist kasutamata investeeringutoetus suure maja
lavatehnika vahetuseks ja investeeringuteks summas 96 491 eurot.
Kultuuri arendamiseks sai teater Tartu linnalt toetust 94 000 ja Vabaduse festivali korraldamiseks
ühekordselt 5 000 eurot.
Teater sai projektipõhist toetust Kultuuriministeeriumilt 6 000 eurot ja Eesti Kultuurkapitalilt 1 500 eurot.
Eesti Töötukassa ja Johannes Mihkelsoni Keskus on maksnud toetust töötajate värbamise eest 5 265
eurot.
Haridus-ja Teadusministeerium toetas projekti „Appi! Ooper!?“ Soomes 2 088 euroga.
MTÜ Eesti Etendusasutuste Liidu ja teatri vahelise lepingu alusel sai teater toetust EV100 lavastuse
taastusproovide, etenduse läbiviimise ja hoiustamise eest 1 000 eurot.
Soome Instituut Eestis toetas TelepART programmi raames Vabaduse festivali 500 euroga.
Toetajad
AS Giga on jätkuvalt meie hea partner ja ürituse toetaja Kassitoome suvekontserdil.
Eesti kultuuri jätkusuutlikku kestmist toetavad Kinema, Autospirit Tartu ja Altia Eesti.
Majandustegevus
Vanemuise eelarvemaht oli 2018.a. ilma investeeringuteta 9,9 miljonit eurot.
Omatulu moodustas sellest 2,82 miljonit eurot (28,5%). Omatulu kahel viimasel aastal on olnud sama.
Teatri tegevustulem oli kahjum -1 945 174 eurot (2017. aastal kasum 6 652 470 eurot). Tegevustulem
sisaldab põhivara soetuseks ja renoveerimiseks saadud toetust, kui ka põhivara amortisatsiooni.
Vastavalt raamatupidamislikele arvestuspõhimõtetele kajastatakse toetus tuluna selle saamise aastal.
Toetuse eest soetatud varade kulumit arvestatakse kasutusea jooksul ehk oluliselt pikema perioodi
jooksul kui toetuse arvele võtmise aasta.
Investeeringud ja renoveerimised
Aruande aastal suuri renoveerimisi ja investeeringuid ei tehtud. Suure maja lavatehnika ja ruumide
investeeringud teostati 2016 ja 2017. Väikeses mahus, ca 100 tuhat eurot kulutati pooleliolevate tööde
lõpetamiseks.
Peamised tegevuse finantssuhtarvud 2018 2017
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
(käibevarad / lühiajalised kohustised) 0,31 0,68
Maksevõime ehk likviidsuskordaja (raha ja nõuded / lühiajalised kohustised) 0,29 0,67
Võlakordaja (kohustised / varad) 0,11 0,12
Lugupidamisega,
Toomas Peterson
SA Teater Vanemuine juhatuse liige
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 319 514 1 222 273 2
Nõuded ja ettemaksed 337 769 589 039 3,4
Varud 41 942 39 050
Kokku käibevarad 699 225 1 850 362
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 5 000 0 3
Materiaalsed põhivarad 20 415 387 21 695 615 5
Kokku põhivarad 20 420 387 21 695 615
Kokku varad 21 119 612 23 545 977
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 242 340 2 627 040 7
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 96 491 9
Kokku lühiajalised kohustised 2 242 340 2 723 531
Kokku kohustised 2 242 340 2 723 531
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 11 184 488 11 184 488
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 9 637 958 2 985 488
Aruandeaasta tulem -1 945 174 6 652 470
Kokku netovara 18 877 272 20 822 446
Kokku kohustised ja netovara 21 119 612 23 545 977
10
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 7 200 484 14 122 242 10
Tulu ettevõtlusest 2 819 778 2 803 979 11
Muud tulud 60 000 9
Kokku tulud 10 080 262 16 926 230
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -3 379 899 -3 137 287 12
Tööjõukulud -7 034 675 -6 112 795 13
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 608 618 -1 019 698 5
Muud kulud -2 244 -3 980
Kokku kulud -12 025 436 -10 273 760
Põhitegevuse tulem -1 945 174 6 652 470
Aruandeaasta tulem -1 945 174 6 652 470
11
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem -1 945 174 6 652 470
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 608 619 1 019 697 5
Muud korrigeerimised -96 491 -7 824 691
Kokku korrigeerimised 1 512 128 -6 804 994
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 66 928 -79 689 3
Varude muutus -2 892 10 012
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 153 728 110 209
Kokku rahavood põhitegevusest -215 282 -111 992
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-687 477 -7 245 352 5
soetamisel
Kokku rahavood investeerimistegevusest -687 477 -7 245 352
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
0 7 918 924 10
toetustest
Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 4 613
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 7 923 537
Kokku rahavood -902 759 566 193
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 222 273 656 080
Raha ja raha ekvivalentide muutus -902 759 566 193
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 319 514 1 222 273
12
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2016 11 184 488 2 985 488 14 169 976
Aruandeaasta tulem 0 6 652 470 6 652 470
31.12.2017 11 184 488 9 637 958 20 822 446
Aruandeaasta tulem 0 -1 945 174 -1 945 174
31.12.2018 11 184 488 7 692 784 18 877 272
13
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Teater Vanemuine (edaspidi Teater) 2018.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida
täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku
sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend või lühendatult edaspidi üldeeskiri).
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Majandusaasta algas 1.jaanuaril 2018 ja lõppes 31.detsembril 2018.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha. Raha ekvivalentidena kajastatakse
ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi tähtajalisi deposiite.
Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi põhitegevuse, investeerimistegevuse ja
finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on
põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju,põhitegevusega
seotud varade ning kohustiste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamisega seotud tulud.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.
Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teada olevaid kui
ka peale aruandekuupäeva kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue
loetakse lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused
ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto
realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind
tavapärase põhitegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi
sooritamiseks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalsed põhivarad on varad, mida Teater kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada
pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalsed varad on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatavad mittemonetaarsed varad.
Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2017.a. 5000 eurot(ilma käibemaksuta) välja arvatud
maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.
Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalsed põhivarad, mis vastavad vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast(kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud) ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Põhivara
soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused
transpordile, paigaldamisele).
Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab
vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist(ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead,
võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara
kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele
vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
Bilansis kajastatakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul
kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
14
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle
kasutusvalmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui täielikult
amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumusst kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult
kasutusest eemaldatud.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on
järgmised:
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 50 aastat
Masinad ja seadmed 5-10 aastat
Muu materiaalne põhivara 3-30 aastat
Arvutid ja arvutisüsteemid 3 aastat
Transpordivahendid 5 aastat
Rajatised 10-30 aastat
Maad ei amortiseerita.
Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad
eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud
põhimõtetest.Raha mittegenereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks
kaalutakse järgnevaid tegureid:
1)Varaga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus lõppenud või oluliselt vähenenud.
2)Märkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas.
3)Varade füüsiline kahjustumine, hävimine, lammutamine, kadumine jne.
4)Pikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi.
5)Katkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõppemist või kasutusvalmis saamist.
6)Oluline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi.
Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine
näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib juhatus läbi vara kaetava
väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva
üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus
(ehk kasutusväärtus) või selle õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase
väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel Teatri väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruande
kirjel Põhivarade kulum ja väärtuse langus.
Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara
bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse
tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus.
Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel, või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või
kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara
mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsioonikuluna.
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised (näiteks võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud
soetusmaksumuses. Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud
kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases
väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
15
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Annetused ja toetused
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,
kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Toetustena kajastatakse saadud vahendeid(saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste
kajastamisel lähtutakse üldeeskirjas toodud põhimõtetest.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
-sihtfinantseerimine -teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega
eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning
raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
-tegevustoetused - antud ja saadud toetused, mis antakse Teatrile lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides
määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimise liigid on:
-kodumaine sihtfinantseerimine
-välismaine sihtfinantseerimine
Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine(välja arvatud nende
kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine).
Väismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja
kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseeimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamiseperioodil, kui
sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha
laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude hüvitamisviiside alusel(standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende
kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruandeperioodil.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud
sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et Teater
toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna
toetuse saamise tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade
soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivarad soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on
veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel
kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksuna bilansikirjel "Sihtotstarbelised tasud, annetused ja
toetused" saadud ettemaksetena.
Tulud
Tulud etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Piletite tagastamise tõenäosust hinnatakse
lähtuvalt senisest kogemusest ning tagastused kajastatakse müügitehingute toimumise perioodil müügitulu vähendamisena.
Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning
tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist.
Intressitulu kajastatakse siis kui:
(a) tulu laekumine on tõenäoline ja
(b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata
Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui nendega seotud tulusid. Kulusid, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
perioodidel kajastatakse nende tekkimise hetkel varana. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale
majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Seotud osapooled
Teatri aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
1)tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse
vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps
2)sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle, punktis 1 nimetatud
isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või
raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes
tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused.
Sündmused pärast aruandekuupäeva
16
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist
on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.
Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju
on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes.
Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest
ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Sularaha kassas 4 787 3 374
Arvelduskontod pankades 314 727 1 218 899
Kokku raha 319 514 1 222 273
17
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 252 302 252 302 0
Ostjatelt
252 572 252 572 0
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
laekuvad -270 -270 0
nõuded
Maksude ettemaksed
20 20 0 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 6 317 1 317 5 000
Viitlaekumised 6 317 1 317 5 000
Ettemaksed 84 130 84 130 0
Tulevaste
84 130 84 130 0
perioodide kulud
Kokku nõuded ja
342 769 337 769 5 000
ettemaksed
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul
Nõuded ostjate vastu 312 519 312 519 0
Ostjatelt
313 655 313 655 0
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
laekuvad -1 136 -1 136 0
nõuded
Maksude ettemaksed
276 276 0 4
ja tagasinõuded
Muud nõuded 1 582 1 582 0
Ettemaksed 274 662 274 662 0
Tulevaste
274 662 274 662 0
perioodide kulud
Kokku nõuded ja
589 039 589 039 0
ettemaksed
18
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 0 13 559 0 17 437
Üksikisiku tulumaks 0 66 870 0 69 251
Erisoodustuse tulumaks 0 8 0 186
Sotsiaalmaks 0 150 615 0 133 769
Kohustuslik kogumispension 0 7 569 0 7 216
Töötuskindlustusmaksed 0 10 361 0 9 175
Ettemaksukonto jääk 20 276
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 20 248 982 276 237 034
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordi- Arvutid ja Muud Ettemaksed
põhivarad ettemaksed
arvutisüsteemid
vahendid masinad ja
seadmed
31.12.2016
Soetusmaksumus 47 837 11 582 544 465 101 9 288 4 140 642 4 615 031 1 195 785 676 442 676 442 18 117 639
Akumuleeritud kulum 0 -2 055 683 -375 081 -9 288 -411 121 -795 490 -400 944 0 0 -3 252 117
Jääkmaksumus 47 837 9 526 861 90 020 0 3 729 521 3 819 541 794 841 676 442 676 442 14 865 522
Ostud ja parendused 0 1 068 493 0 20 909 71 194 92 103 383 952 6 305 242 6 305 242 7 849 790
Amortisatsioonikulu 0 -235 806 -90 020 -591 -569 192 -659 803 -124 088 0 0 -1 019 697
Ümberliigitamised 0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0
Ümberliigitamised
0 0 0 0 5 993 506 5 993 506 305 313 -6 298 819 -6 298 819 0
ettemaksetest
31.12.2017
Soetusmaksumus 47 837 12 651 039 465 100 30 197 10 205 342 10 700 639 1 885 050 682 865 682 865 25 967 430
Akumuleeritud kulum 0 -2 291 491 -465 100 -9 879 -980 313 -1 455 292 -525 032 0 0 -4 271 815
Jääkmaksumus 47 837 10 359 548 0 20 318 9 225 029 9 245 347 1 360 018 682 865 682 865 21 695 615
Ostud ja parendused 0 173 449 5 069 0 0 5 069 11 937 137 935 137 935 328 390
Amortisatsioonikulu 0 -336 301 -845 -7 098 -1 052 128 -1 060 071 -212 246 0 0 -1 608 618
Ümberliigitamised 0 76 477 0 0 664 585 664 585 38 053 -779 115 -779 115 0
Ümberliigitamised
0 76 477 0 0 664 585 664 585 38 053 -779 115 -779 115 0
ettemaksetest
31.12.2018
Soetusmaksumus 47 837 12 900 966 470 169 30 197 10 848 517 11 348 883 1 923 201 41 685 41 685 26 262 572
Akumuleeritud kulum 0 -2 627 793 -465 945 -16 977 -2 011 031 -2 493 953 -725 439 0 0 -5 847 185
Jääkmaksumus 47 837 10 273 173 4 224 13 220 8 837 486 8 854 930 1 197 762 41 685 41 685 20 415 387
19
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
2018.aastal bilansist maha kantud põhivara soetusmaksumuses 33 249,87€
ja kulum summas 33249,87€
Lisa 6 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2018 2017
Kasutusrendikulu -103 404 -60 800
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2018 31.12.2017
12 kuu jooksul -91 609 -89 115
1-5 aasta jooksul -117 087 -262 974
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 321 420 321 420
Võlad töövõtjatele 972 980 972 980 8
Maksuvõlad 248 982 248 982 4
Muud võlad 30 942 30 942
Muud viitvõlad 30 942 30 942
Saadud ettemaksed 668 016 668 016
Tulevaste perioodide tulud 668 016 668 016
Kokku võlad ja ettemaksed 2 242 340 2 242 340
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 855 640 855 640
Võlad töövõtjatele 829 305 829 305 8
Maksuvõlad 237 034 237 034 4
Muud võlad 26 163 26 163
Muud viitvõlad 26 163 26 163
Saadud ettemaksed 678 898 678 898
Tulevaste perioodide tulud 678 898 678 898
Kokku võlad ja ettemaksed 2 627 040 2 627 040
20
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Töötasude kohustis 362 509 311 237
Puhkusetasude kohustis 382 921 328 280
Võlad majanduskulude eest 2 725 3 983
Muud võlad töövõtjatele 1 882 1 567
Deklareerimata kinnipeetud maksud 222 943 184 237
Kokku võlad töövõtjatele 972 980 829 304
Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491
Kokku sihtfinantseerimine
2 258 7 918 924 0 -7 824 691 96 491
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektitoetused 0 42 907 0 -42 907 0
Kultuuriministeerium* 0 56 076 0 -56 076 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 98 983 0 -98 983 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
2 258 8 017 907 0 -7 923 674 96 491
annetused ja toetused
31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Kultuuriministeerium 96 491 0 0 -96 491 0
Kokku sihtfinantseerimine
96 491 0 0 -96 491 0
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Kultuuriministeerium 0 217 430 0 -217 430 0
projektitoetused10 0 10 353 0 -10 353 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 227 783 0 -227 783 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
96 491 227 783 0 -324 274 0
annetused ja toetused
21
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Annetused ja toetused
(eurodes)
2018 2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 227 783 98 983
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 96 491 7 824 691
Tegevustoetus 6 876 210 6 198 568
Kokku annetused ja toetused 7 200 484 14 122 242
Lisa 11 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2018 2017
Etendustegevuse tulu 2 305 748 2 306 986
Reklaami müügi tulud 51 430 53 914
Ruumide rent 161 526 189 167
Muud majandustegevuse tulud 301 074 253 912
Kokku tulu ettevõtlusest 2 819 778 2 803 979
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2018 2017
Üür ja rent -113 776 -102 452
Energia -233 948 -192 492
Elektrienergia -129 253 -99 922
Soojusenergia -104 695 -92 570
Mitmesugused bürookulud -42 602 -43 425
Lähetuskulud -104 193 -175 596
Koolituskulud -16 272 -32 253
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -270 -1 137
Etendustegevusega seotud kulu -2 336 112 -2 209 239
IT alased kulud -61 944 -52 477
Kinnistute majandamiskulud -248 999 -167 592
Muud -221 783 -160 624
Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 379 899 -3 137 287
22
Sihtasutus Teater Vanemuine 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2018 2017
Palgakulu -5 263 887 -4 569 832
Sotsiaalmaksud -1 768 701 -1 535 513
Erisoodustused -2 087 -7 450
Kokku tööjõukulud -7 034 675 -6 112 795
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 334 345
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
2018 Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 4 314
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
2017 Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
omanikud ning nende valitseva 0
või olulise mõju all olevad
ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2018 2017
Arvestatud tasu 68 710 73 290
SA Teater Vanemuine juhatus koosneb ühest liikmest, nõukogu koosneb viiest liikmest.Juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne volituste tähtaja lõppu on sihtasutus kohustatud maksma juhatuse liikmele kahe kuu tasu suurust lahkumishüvitist, välja arvatud
juhul, kui tagasikutsumine oli tingitud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu.
Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmele soodustusi ei ole antud.
Lisa 15 Tegevuse jätkuvus
Seisuga 31.detsember 2018 ületasid SA Teater Vanemuine lühiajalised kohustised käibevara 1 543 115 euro võrra (seisuga 31.detsember
2017 873 169 euro võrra).
SA Teater Vanemuine raamatupidamise aruanne on koostatud lähtudes teatri tegevuse jätkuvusest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne
käibekapital SA Teater Vanemuine majandusraskusi 2019.aastal. Rahavoogude prognoosi kohaselt suudab SA Teater Vanemuine katta kõik
lühiajalised kohustised. SA Teater Vanemuine finantseerimine toimub stabiilselt vastavalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga sõlmitud
riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine ei tekita probleeme.
23
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Teater Vanemuine nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Teater Vanemuine (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet
ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info
on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis
tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Enn Leppik
Vandeaudiitori number 57
/digitaalselt allkirjastatud/
Margit Leppik
Vandeaudiitori number 412
AUDIITORBÜROO ELSS OÜ
Nexia International liige
Audiitorettevõtja tegevusloa number 59
Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014
03.04.2019