Kiri

Kooskõlastamiseks: 8.05.2019 nr 8-2/19/1852 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Innove Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Ministri määruse eelnõu.pdf 2. Ministri määruse eelnõu seletuskiri.pdf Karin Ruul 735 4099 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 28 lõike 7 alusel. Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeasutuse seaduse § 30 lõike 3 alusel sõlmitavas töökohapõhise õppe praktikalepingus. (2) Töökohapõhise õppe praktikalepingus lepitakse kokku poolte õigustes ja kohustustes ning töökohapõhise õppe täpsemas korralduses, sealhulgas fikseeritakse praktika maht, koolis toimuva õppe maht, õppija töökoormus ja töötasu, kui õppijaga ei sõlmita töölepingut, õppija ja juhendajate kontaktandmed. Töökohapõhise õppe korraldusele kohaldatakse töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni.“; 2) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne töökohapõhise õppe praktikalepingu sõlmimist hindavad kool ja praktikakoht koos õppetingimusi praktikakohas, et veenduda praktikakoha valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja ka see, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. (2) Hindamise tulemuseks on kirjalik hinnang, mis lisatakse töökohapõhise õppe praktikalepingule.“; 3) paragrahvi 4 lõikes 3 ja paragrahvis 6 asendatakse sõna „praktikaleping“ sõnadega „töökohapõhise õppe praktikaleping“ vastavas käändes; 4) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Töökohapõhise õppe kulude katmine (1) Töökohapõhise õppe rakendamisel tegevustoetustest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritud koolituskohtadel katab kool õppekulud koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt töökohapõhise õppe praktikalepingus kokku lepitule kannab kool ühe õppija kohta  2 maksimaalselt kuus 0,1 õpetaja töötasu alammäär üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks. (2) Muudest vahenditest rahastatava koolituse puhul lepitakse kulude jaotus kokku töökohapõhises praktikalepingus.“. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Haridus- ja teadusministri määruse „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. määruse nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“ (edaspidi määrus) muudatused. Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 28 lõike 7 alusel. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada õpet korraldavate ettevõtete juhendamistasu arvestamise põhimõtteid ja kutseõppes töökohapõhise õppe korralduslike ja terminoloogilisi aspekte. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul ([email protected]; 735 4099) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected]; 735 0144). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu punkti 1 kohaselt muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatusega lisatakse praktikalepingule täiendus „töökohapõhise õppe“. Kuna töökohapõhises õppes on praktikalepingud mõnevõrra sisukamad, sisaldavad rohkem kokkulepitavaid aspekte ning seega on oluline rõhutada, et tegemist töökohapõhist õppe praktikalepinguga. Näiteks töökohapõhise õppe praktikalepingus võtab ettevõte endale kohustuse maksta õpilasele vähemalt riiklikult kehtestatud miinimumtöötasu ning kool võtab endale kohustuse kompenseerida ettevõttele juhendamistasu (koolipõhise õppe praktikal seda kohustust pole). Sama lõike kohaselt muudetakse määruse § 2 lõiget 2 ning täpsustatakse töökohapõhise õppe praktikalepingu kohustuslikke osi. Kantar Emori poolt läbiviidud uuringust „Töökohapõhise õppe lõpetajate uuring 2018“ tuleneb, et ligi pooltes organisatsioonidest saab õpipoiss osaleda kooli korraldatud õppes tööajast. Õppes osalemise toetamiseks võimaldavad väiksemat töökoormust vähem kui pooled organisatsioonidest. Ligi kolmandik õppijatest kasutab koolis õppes osalemiseks õppepuhkust. Ligi kümnendiku õpipoiste juhendajate hinnangul ei võimalda organisatsiooni töökorraldus õpipoisil osaleda kooli korraldatud õppes. Samuti toob 2017. aastal läbiviidud Haridus- ja Teadusministeeriumi töökohapõhise õppe audit kitsaskohtadena välja: 1) praktikalepingutes ei vasta praktika maht töökohapõhises õppes nõutule; 2) praktikalepingutes ei ole kokku lepitud õpilasele tasu maksmises; 3) praktikalepingutes ei ole alati kokku lepitud praktikakohapoolsete juhendajate juhendamistasus. Töökohapõhise õppe praktikalepingutes kohustuslike punktide sätestamine aitab kaasa: 1) lepingu osapoolte teadlikkuse tõusule õppevormist tingitud kitsendustest ja nõuetest,  2) vähendada riski, et ettevõte ei lase õppijat kooli õppetööle (üks sagedasemaid õppe katkestamise põhjuseid). 3) osapoolte vahelise suhtlemise ja infoedastus parandamisele. Eelnõu punkti 2 kohaselt muudetakse määruse § 3 lõiget 1 ning muudatusega lisatakse sõna „praktikalepingu“ ette täiendavad sõnad „töökohapõhise õppe“. Sama lõike kohaselt muudetakse määruse § 3 lõiget 2 ning muudatusega lisatakse sõna „praktikalepingu“ ette täiendavad sõnad „töökohapõhise õppe“ ning sõna „eksperthinnang“ asendatakse sõnaga „hinnang“. Eelnõu punkti 3 kohaselt asendatakse muudetava määruse paragrahvi 4 lõikes 3 ja paragrahvis 6 sõna „praktikaleping“ sõnadega „töökohapõhise õppe praktikaleping“ vastavas käändes. Eelnõu punkti 4 kohaselt muudetakse määruse §-i 7. Lähtuvalt kutseõppeasutuse seaduse §-st 47 (kooli eelarve ja rahastamine) ei ole enam sätestatud kutseõppe tasemeõppes koolituskoha maksumust ning kutsehariduses puudub riiklik koolitustellimus. Juhendamiseks minev tasu seotakse õpetaja töötasu alammääraga, kuna: 1) õpetaja töötasu alammäär on fikseeritud ja kinnitatakse igaks kalendriaastaks; 2) kutseõppe rahastamine sõltub õpetajate töötasu alammäärast ja selle tõstmisel tõuseb ka juhendamistasu; 3) ettevõttele kompenseeritakse juhendajate tööjõukulud. Ettevõttele eraldatav maksimaalne juhendamistasu suurus jääb samasse suurusjärku, kui seni kehtinud regulatsioonid ette nägid. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrusest nr 197 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (kehtetu alates 31.12.2018. a) oli keskmine koolituskoha maksumus 2497,50 eurot ja seega maksimaalne ettevõttele eraldatav juhendamistasu aastas ühe õppija kohta 1248,75 eurot (kaalutud keskmine lähtuvalt 2018/2019. õppeaasta töökohapõhises õppevormis õppijate arvust ja nende õppekavade õppekavarühmadest on 1200,22 eurot). 2019. aastal on õpetaja töötasu alammäär 1250 eurot. Muudatuse tulemusena saaksid ettevõtted ja asutused aastas ühe õppija kohta maksimaalselt 1500 eurot (koefitsient 0,1 x 1250 eurot x 12 kuud) juhendamistasu, mis on suurusjärgult sama seni kehtinud maksimaalse juhendamistasuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega kaasnevad mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele. Mõjutatud sihtrühm: Kutseõpet korraldavad asutused ja nende pidajad, kutseõppes töökohapõhist õpet pakkuvad ettevõtted, õppijad. Mõju kirjeldus ja olulisus: Määrus mõjutab kutseõppes töökohapõhises õppevormis õppe läbiviimise kvaliteeti. Tehtud terminoloogilised parandused aitavad kaasa senisest paremini saada aru töökohapõhise õppevormi olemusest ja selle rakendamisest, kasvab õppesse kaasatud osapoolte (sihtrühmade) teadlikkus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Sihtasutusele Innove ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse muudatused on läbi räägitud kutseõppeasutuse seaduse ja seotud rakendusaktide muutmise eelnõude koostamise töörühmas. Teet Tiko kutsehariduse osakonna juhataja