Harju Maakonnaraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.04.2019 Kehtiv kuni 11.04.2094 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium 07.05.2019 nr 1-17.1/41 Harju Maakonnaraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte 1. Järelevalve tegemise alus, aeg ja koht Järelevalvet tehti rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) § 11 lõike 2 alusel. Järelevalvet alustati 31. jaanuaril 2019 ja seda viis läbi Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos. Harju Maakonnaraamatukogus tehti järelevalvet 26. veebruaril 2019. Lisaks külastati 26.–27. veebruaril 2019 ka maakonna rahvaraamatukogusid: Lääne-Harju Valla Raamatukogu, Saku Vallaraamatukogu ja Lagedi Raamatukogu. Järelevalvet tehti maakonnaraamatukogu 2018. aasta ülesannete täitmise üle. Järelevalve eesmärk oli hinnata vastavust rahvaraamatukogu seaduses ja kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ toodud nõuetega lähtudes käesoleva järelevalve prioriteetidest. Kontrolliti maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimisel: 1) kogude komplekteerimist ja töötlemist; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomist ja pidamist; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamist ja tegevuse analüüsimist; 4) erialast nõustamist ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamist; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamist. 2. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteetideks olid: 1) saada ülevaade maakonnaraamatukogu raamatukoguteeninduse prioriteetidest (maakonnaraamatukogu põhimäärus ja töökorralduse dokumendid, arengukava jms põhjal) ning maakonna rahvaraamatukogudele teavikute hankimise korraldusest; 2) hinnata maakonnaraamatukogu rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust; 3) hinnata riigi eelarvest eraldatud toetuste (teavikute soetuse ja töötaja kulude toetuse) kasutamise vastavust nõuetele ning toetuse kasutamise efektiivsust; 4) hinnata rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomise ja pidamise efektiivsust ning vajalikkust; 5) saada ülevaade rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamisest ja tegevuse analüüsimisest, et hinnata statistika valdkonna tegevuse efektiivsust valdkonnas tervikuna; 6) hinnata maakonnaraamatukogu pakutava erialase nõustamise ja raamatukogutöötajatele täienduskoolituse korraldamist ja selle toimimist; 7) saada ülevaade maakonnaraamatukogu teatmebibliograafilise töö korraldamisest, et hinnata selle efektiivsust ja vajalikkust valdkonnas tervikuna. 3. Järelevalve metoodika Järelevalve tegemisel kasutati järgmisi meetodeid: 1) maakonnaraamatukogu põhimääruse, töökorralduse dokumentidega ja valla- või linnavalitsuse vaheliste lepingute, arengukava, aastaaruande ja kogutud statistikaga tutvumine ning sisu analüüs; 2) komplekteerimise halduse süsteemi kasutamisega tutvumine ja juhuvalimi alusel teavikute ostuarvete alusel tellimise, saabumise ja rahvaraamatukogule laekumise kontroll; 3) intervjuu maakonnaraamatukogu komplekteerijatega; 4) intervjuu maakonnaraamatukogus infoteeninduse eest vastutava raamatukoguhoidjaga; 5) intervjuu maakonnaraamatukogus personalikoolituste eest vastutava töötajaga; 6) intervjuu maakonnaraamatukogus statistilise aruandluse eest vastutava töötajaga; 7) intervjuu kolme maakonnas asuva rahvaraamatukogu raamatukoguhoidjaga. 4. Olukorra kirjeldus ja analüüs Harju Maakonnaraamatukogu on Keila Linnavalitsuse hallatav asutus. Harju maakonnas on kokku 35 munitsipaalraamatukogu, 21 haruraamatukogu ning 2 teeninduspunkti. Harju Maakonnaraamatukogu ülesanded maakonnaraamatukoguna on Harju Maakonna rahvaraamatukogude kogude komplekteerimine ja töötlemine; rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; erialase nõustamise ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; teatmebibliograafilise töö korraldamine. Harju Maakonnaraamatukogu raamatukoguteeninduse prioriteediks on arendustegevus kõigi teenuste pakkumisel, sh kogude kujundamisel. Harju Maakonnaraamatukogu ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, raamatukogu struktuur ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused on sätestatud Harju Maakonnaraamatukogu põhimääruses, mis on kehtestatud Keila Linnavolikogu 29.05.2007 määrusega nr 17. Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise ettepanekute tegemiseks, rahvaraamatukogu töö hindamiseks ja muude rahvaraamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on moodustatud rahvaraamatukogu nõukogu, mille moodustamise kord, pädevus ja töökord on sätestatud Harju Maakonnaraamatukogu põhimääruses. Harju Maakonnaraamatukogu nõukogu uus koosseis kinnitati 31.01.2019. 2018. aastal raamatukogu nõukogu koosolekuid ei toimunud. Raamatukogu teeninduse korraldus ning lugejate õigused ja kohustused on kehtestatud raamatukogu kasutamise eeskirjas Keila Linnavolikogu 29.05.2007 määrusega nr 18, mis on lugejatele tehtud teatavaks raamatukogu kodulehel. Lugejad registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel raamatukogusüsteemi URRAM lugejate andmebaasi järgmiste andmetega: nimi, elukoht, telefon, elektronposti aadress, isikukood. Lugejaks registreerumisel selgitab raamatukoguhoidja, et lugeja võib igal ajal oma andmete töötlemise nõusoleku tagasi võtta. Andmekaitsetingimuste dokumenti ei ole veel lugejatele avaldatud, sest raamatukogu ootab Keila Linnavalitsuse määrust, mis kehtestab andmekaitsetingimused Keila linnas. 2 (8) Lugeja annab raamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta allkirja. Allkirjastatud registreerimislehti säilitatakse arhiivis lukustatud kapis. Riigieelarvest on ette nähtud toetus maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Harju Maakonnaraamatukogus makstakse riigieelarvest töötasu kogude arendamise osakonna juhatajale (komplekteerimise korraldamine), pearaamatukoguhoidjale (raamatukogutöötajate täiendkoolitused), vanemtoimetajale (hangete registri pidamine, arvete kinnitamine, eelarve jälgimine, saatelehtede edastamine, kvartali kannete tabelite edastamine KOVidele jm) ning direktorile (kultuuriperioodika koondtellimus, arvete kinnitamine, eelarve jälgimine, saatelehtede edastamine, rahaliste kokkuvõtete edastamine Keila Linnavalitsusele jm). Riigilt saadava toetuse üle peab kohalik omavalitsus oma eelarves eraldi arvestust. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Harju maakonnas on kokku 35 munitsipaalraamatukogu, 21 haruraamatukogu ning 2 teeninduspunkti. Raamatukogul on koostatud direktori 28.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/5 Harju Maakonnaraamatukogu kogude komplekteerimise ja säilitamise põhimõtted. Harju Maakonnaraamatukogu komplekteerimispõhimõtete aluseks on kultuuriministri 12.07.2004 määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“, kultuuriministri 09.01.2015 määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“, „Harju Maakonnaraamatukogu põhimäärus“, mis sätestab asutuse põhiülesandeks koguda, säilitada ja teha lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Kirjanduse komplekteerimine toimub valikuliselt ning prioriteediks on eesti autorite ilukirjandus ja tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste- ja noortekirjandus. Teadmiskirjandusest on eelistatud Eestit puudutav kirjandus ning tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvad teavikud. Perioodika komplekteerimise põhimõtteks on teha kättesaadavaks Eestis ilmuv perioodika arvestades lugejate nõudlust. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse vastavalt vajadusele ning võimalustele. Välja on toodud teavikute eksemplaarsus komplekteerimisel teemade lõikes ning teavikute säilitamine teemade lõikes. Maakonnaraamatukogu võiks nimetatud dokumendis kirjeldada ka teavikute komplekteerimise korralduse ja kooskõlastatud prioriteedid kõigile maakonna rahvaraamatukogudele ning tsentraliseeritud komplekteerimise eesmärgid, mida võiks tutvustada rahvaraamatukogude töötajatele ka koolitustel (ettepanek p-s 6.1). Iga aasta I kvartalis sõlmitakse maakonna kohalike omavalitsustega komplekteerimislepingud, kus on määratletud raamatu soetuse summad riigi toetusest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. Harju Maakonnaraamatukogu kogude arendamise osakonna juhataja koostab kord nädalas koondtellimuse enamiku rahvaraamatukogude tellimuste alusel. Juhataja võrdleb erinevate tarnijate hinnapakkumisi. Ise tellivad teavikuid kaheksa raamatukogu: Maardu Linna Raamatukogu, Viimsi Raamatukogu, Saku Raamatukogu, Saue Vallaraamatukogu ja Saue Linnaraamatukogu, Rae valla raamatukogud, kokku kaheksa raamatukogu. Raamatukogu vanemtoimetaja peab hangete registris arvestust tarnijate kaupa. Vene ja muu võõrkeelsete teavikute tellimisel kasutatakse vähem tellimisnimekirju, suurema osa tellimustest valivad raamatukogud otse tarnijate näidiste järgi. Kultuuriperioodika koondtellimuse raamatukogudele teeb Harju Maakonnaraamatukogu direktor. Nendele raamatukogudele, kes tellivad teavikuid Harju Maakonnaraamatukogu vahendusel, korraldab maakonnaraamatukogu tarnijatelt uute teavikute transpordi Keilasse. Maakonnaraamatukogus koostatakse raamatukogudele kaks korda kuus arved ja saatelehed. Koos raamatupakiga saavad raamatukogud arve/saatelehe esilehe ja teavikute nimekirja. Harju Maakonnaraamatukogule jääb arve/saateleht paberil ja elektrooniliselt, teavikute nimekirjad säilitatakse elektrooniliselt. Raamatukogudele, kes tellivad teavikuid ise, toovad uued teavikud kohale tarnijad, raamatukogud edastavad arved ja saatelehed maakonnaraamatukogule, kes 3 (8) kinnitab arved. Erandiks on Maardu Linna Raamatukogu ning Rae valla raamatukogu: Lagedi, Jüri, Vaida. Harju Keila Linnavalitsus kannab lepingu alusel teavikute soetamise finantseeringu üle Maardu Linnavalitsusele ja Rae vallavalitsusele, kes tasuvad teavikute arved ja peavad riigilt saadud toetuse üle eraldi arvestust. Maardu linnas ja Rae vallas kinnitavad teavikute arved raamatukogude direktorid ning edastavad arvete koopiad ja URRAM-i saatelehed maakonnaraamatukogule. Nimetatud nelja raamatukogu osas ei täida Harju Maakonnaraamatukogu kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord § 2. Harju Maakonnaraamatukogul tuleb rahvaraamatukogude teavikute soetamise kulude finantseerimine viia vastavusse kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord §-ga 2. See tähendab, et Harju Maakonnaraamatukogu peab kinnitama kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses ning Keila Linnavalitsus peab tasuma kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses (ettekirjutus p-s 7.1). Harju Maakonnaraamatukogu viib osadele raamatukogudele uued teavikud kaks korda kuus, teised tulevad uutele raamatutele ise järele. Edaspidi võiks maakonnaraamatukogu võimaluse korral läbirääkimisi pidada teavikute tarnijatega, et tarnijad viiksid tellitud teavikud otse kõigisse raamatukogudesse. Nii jõuaksid uued teavikud raamatukogudesse kiiremini. Taolise teenuse on välja arendanud näiteks Põltsamaa Raamatukogu ning Hiiu Valla Raamatukogu (ettepanek p-s 6.2). Enamik maakonna rahvaraamatukogusid, sh maakonnaraamatukogu kasutavad raamatukogusüsteemi URRAM, Viimsi ja Saku raamatukogud kasutavad raamatukogusüsteemi RIKS. Tellimuste alusel sisestavad kogude arenduse osakonna töötajad teavikud URRAM-isse ja vajadusel koostavad kirje, RIKS-is töötavad raamatukogud sisestavad kätte saadud teavikud ise RIKS-i. Mõlemad raamatukogusüsteemid sisaldavad teavikute kohta järgmisi andmeid: teaviku autor(id) ja pealkiri, köide, kirjastaja, tarnija, tellitud teavikute arv. Andmed tellitud teavikute kohta on raamatukogusüsteemides raamatukogude kaupa. Riigieelarvest eraldatud toetuse eest ostetud teavikute arved kinnitab direktor või direktori asetäitja, arved tasub Keila Linnavalitsuse raamatupidaja. Harju Maakonnaraamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi ehk arve alusel. Saatedokumendita saabunud teavikute kohta vastuvõtuakti ei koostata. Raamatukogusüsteemis URRAM märgitakse, kas teavik saadi näiteks annetusena. Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele üleantavate saadetiste kohta koostatakse saateleht, millele märgitakse järgmised andmed: teavikuid saava raamatukogu nimi, saadetavate teavikute kogumaksumus, saatelehe koostamise kuupäev. Teavikute hankeviis, saadetavate eksemplaride arv kokku, saadetavate nimetuste arv kokku, saadetavate teavikueksemplaride arv laadide, liikide ja keelte järgi on välja toodud arvel. Saatelehe juurde kuuluvas teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed: autor(id), pealkiri, UDK-liik, eksemplari hind, eksemplaride arv ja maksumus. Igal raamatukogul on oma saatelehe numeratsioon. Saatelehtede koostamise protsessi hindame efektiivseks, sest saatelehtede koostamine on automatiseeritud. Tulevikus võib kaaluda raamatukogusüsteemi sisest automatiseeritud dokumendivahetust. Maakonnaraamatukogu peab kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta arvestust raamatukogu elektroonilises andmebaasis URRAM. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. Elektroonilises andmebaasis peetakse kõikide teavikute arvestust arvuliselt, laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud teavikute ning kogude hetkeseisu üle. Ajakirju ja ajalehti arvestavad raamatukogud ise aastakomplektidena. Maakonnaraamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud teavikute nimetuste arvestust. Näitusele ja mujale viidavad teavikud märgistatakse elektronkataloogis. 4 (8) Teavikute arveid säilitab maakonnaraamatukogu paberil kaks aastat, elektrooniliselt säilitab arveid Keila Linnavalitsuse raamatupidaja. Elektroonilises andmebaasis URRAM olevaid teavikute andmeid säilitatakse alaliselt. Maakonnaraamatukogu direktor või vanemtoimetaja edastavad maakonna kohalike omavalitsuste raamatupidamistele teavikute saatelehed elektrooniliselt. Direktor esitab Keila Linnavalitsuse raamatupidamisele iga kuu lõpul elektrooniliselt rahalise kokkuvõtte kohalike omavalitsuste raamatupidamistega kontoandmike võrdlemiseks. Iga kvartali lõpus edastab vanemtoimetaja elektrooniliselt kohalike omavalitsuste raamatupidamistele kvartali kannete tabelid. Järelevalve raames kontrolliti juhuvaliku alusel, kas arvetel märgitud tellitud teavikud on elektroonilisest andmebaasist leitavad. Kontrolliti seitsme nimetuse ja seitsme eksemplari olemasolu. Kõik kontrollitud nimetused ja eksemplarid olid elektroonilisest andmebaasist korrektselt leitavad. Kõik Harju Maakonnaraamatukogu teavikud on elektronkataloogis kajastatud ja lugejatele kättesaadavad. Elektronkataloogis on teavikuid võimalik leida autori, pealkirja, laadi, liigi, märksõna, vöötkoodi, standardnumbri, keele ja sarja pealkirja järgi. Maakonnaraamatukogu komplekteerijad osalevad erialastel koolitustel ning osakonnajuhataja osaleb tarnijate koolituspäevadel kaks korda aastas. Kogude arendamise osakonna juhataja toob välja, et maakonna rahvaraamatukogudega on suhtlus hea ning maakonnaraamatukogu soovitusi võetakse kuulda. Maakonnaraamatukogu komplekteerijad nõustavad rahvaraamatukogude töötajaid jooksvalt ning viivad neile läbi koolitusi. Samuti külastab kogude arendamise osakonna juhataja raamatukogusid ning edastab neile komplekteerimisalast informatsiooni e-kirjaga. Maakonna rahvaraamatukogud, keda järelevalve raames külastati, olid arvamusel, et tsentraalne komplekteerimine ei ole ennast Harju maakonnas õigustanud ning see käib nii suures omavalitsuses üle jõu. Näiteks tõid kaks raamatukogu välja, et nemad tellivad teavikuid ise. Üks raamatukogu neist sõnas, et arved saadetakse maakonnaraamatukokku kinnitamiseks. Raamatud jõuavad raamatukokku kaks korda kuus otse tarnijatelt. Teine raamatukogu väitis, et lisaks teavikute tellimisele tasuvad nemad ka ise arve. Arve saadetakse maakonnaraamatukokku riigi toetuse kasutamise kontrollimiseks ning rohkem suhtlust komplekteerimise osas maakonnaraamatukoguga ei ole. Uusi teavikuid toovad tarnijad u 3 päeva pärast peale tellimist. Kolmas raamatukogu tellib raamatuid maakonnaraamatukogu kaudu, kuid sooviks ise teavikuid tellida ja arveid tasuda, sest ei mõista maakonnaraamatukogu rolli ja tsentraalse komplekteerimise vajadust. Samas toonitati, et maakonnaraamatukogu komplekteerijad on vastutulelikud, julgustavad ja aitavad alati hea meelega. Järelevalve raames ei ole võimalik tsentraalse komplekteerimise osas järeldusi teha, kuna juhuvaliku alusel külastati kolmest raamatukogust kahte, kes tellivad teavikuid ise. Järgnevate järelevalvete raames külastatakse rahvaraamatukogusid, kelle teavikuid komplekteerib tsentraalselt maakonnaraamatukogu. Bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Harju Maakonnaraamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mida täiendab koduloobibliograaf jooksvalt. Kodulooandmebaas kuulub elektroonilise andmebaasi URRAM juurde ning on ligipääsetav ka raamatukogu kodulehe kaudu. Kodulooandmebaasi lisatakse artikleid ja teavikuid kogu Harju maakonna kohta. Maakonnaraamatukogu hinnangul on kodulooandmebaas vajalik ning selle olulisus on veel suurem aastate pärast. Kodulooandmebaas on tihti ainus koht, kust leiab koduloolist infot. Kodulooandmebaasi kasutavad koduloo uurijad suuremahuliste otsingute tegemiseks. 5 (8) Maakonnaraamatukogu pearaamatukoguhoidja koostab neli korda aastas maakonnaraamatukogu infolehte, mis köidetakse aastate kaupa kokku ja on maakonna raamatukogude kroonikaks. Infoleht on kättesaadav maakonnaraamatukogu veebilehel. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogud nentisid, et Harju Maakonnaraamatukogu hallatav kodulooandmebaas ei leia kasutust. Üks raamatukogu tõi välja, et nemad peavad ise kodulooandmebaasi. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Harju Maakonnaraamatukogus koguvad statistikat vastavalt eesmärgile vanemtoimetaja, pearaamatukoguhoidja ja direktor. Maakonna rahvaraamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule statistikat kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude statistilise ja sisulise töö koondaruande jaoks. Lisaks analüüsib maakonnaraamatukogu rahvaraamatukogude analüütilisi näitajaid ning esitab nendest väljavõtteid kohalikele omavalitsustele, vajadusel ka Kultuuriministeeriumile. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Harju Maakonnaraamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täienduskoolituste korraldamisega pearaamatukoguhoidja. Maakonna rahvaraamatukogudelt kogub pearaamatukoguhoidja sisendit koolitusvajaduste osas iga-aastase koondaruandega ning jooksvalt. Lisaks edastab pearaamatukoguhoidja rahvaraamatukogudele erinevaid koolituspakkumisi. Koolitused toimuvad erinevates maakonna rahvaraamatukogudes keskmiselt kord kvartalis. Koolitustel esinevad kutsutud lektorid ning lisaks vahetavad maakonna raamatukoguhoidjad oma kogemusi. Igal kevadel korraldab maakonnaraamatukogu väljasõidu Eesti eri paika, mille raames külastatakse raamatukogusid ning teisi kultuurilooliselt olulisi paiku. Veel tõi maakonnaraamatukogu välja, et uutele töötajatele maakonna raamatukogudes pakutakse stažeerimisvõimalust. Samuti külastavad maakonnaraamatukogu töötajad iga kuu maakonna rahvaraamatukogusid nõustamise eesmärgil. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogud tõid välja, et nad soovivad rohkem praktilisi koolitusi ning koolitused võiksid toimuda tihedamalt. Tõdeti, et toimunud koolituste üle ei saa nuriseda, kuid alati on arenguruumi. Üks raamatukogu tõi välja, et lisaks koolituste otsepakkumistele võiks maakonnaraamatukogu edastada ka raamatute jm otsepakkumisi, sest senine infoedastus on halval tasemel. Soovitame maakonnaraamatukogul rahvaraamatukogude töötajate vahel läbi viia küsitlus, mille raames kogutakse informatsiooni info jagamise koordineerimise osas, näiteks millist informatsiooni sooviksid rahvaraamatukogud maakonnaraamatukogult saada (ettepanek p-s 6.3). Teatmebibliograafilise töö korraldamine Harju Maakonnaraamatukogus tegelevad teatmebibligraafilise tööga vastavalt vajadusele kõik raamatukoguhoidjad. Nenditakse, et teenuse osutamine on tunduvalt vähenenud. Kõige enam vajavad teenust õpilased. Samas tuuakse välja, et teenus on oluline ja raamatukoguhoidja saab seeläbi näidata oma teadmisi ja avada kogude sisu. Üks järelevalve raames külastatud raamatukogu tõi välja, et tegu on püsiva teenusega, teine raamatukogu tõdes, et teenuse tarbimine on kasvanud. Pigem vajab seda vanem generatsioon. 5. Kokkuvõte Harju Maakonnaraamatukogu täidab RaRS-is sätestatud maakonnaraamatukogu ülesandeid raamatukoguteeninduse koordineerimisel Harju maakonnas. 6 (8) Teavikuid valivad kõik maakonna rahvaraamatukogud ise. Maakonnaraamatukogu kogude arendamise osakonna juhataja koostab kord nädalas enamikule rahvaraamatukogudele koondtellimuse ning edastab selle tarnijatele. Kaheksa raamatukogu tellivad teavikud ise. Maakonnaraamatukogu kinnitab kõigi raamatukogude (v.a neli raamatukogu kogu maakonnas) tellimuste arved ning need tasub Keila Linnavalitsuse raamatupidaja. RaRS § 11 lõike 4 alusel esitatava rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatud summade kasutamise aruandes on korrektselt esitatud kõigi Harju maakonna rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetus kohalike omavalitsuste lõikes. Samas ei täida Harju Maakonnaraamatukogu kultuuriministri 09.01.2015 määrust nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord § 2 (ettekirjutus p-s 7.1). Maakonnaraamatukogul on koostatud Harju Maakonnaraamatukogu kogude komplekteerimise ja säilitamise põhimõtete dokument, milles on kirjeldatud komplekteerimise prioriteedid ning teavikute eksemplaarsus. Järelevalve raames hinnatakse rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust eesmärgipäraseks. Samas soovitatakse maakonnaraamatukogul teadlikkuse tõstmiseks rahvaraamatukogusid koolitustel regulaarselt informeerida ja dokumenteerida maakonna rahvaraamatukogudes teavikute komplekteerimise korralduse ning prioriteedid ja tsentraliseeritud komplekteerimise eesmärgid (ettepanek p-s 6.1). Harju Maakonnaraamatukogu peab kodulooandmebaasi kogu Harju maakonna kohta, mida täiendab koduloobibliograaf. Andmebaasi hindavad maakonnaraamatukogu raamatukoguhoidjad vajalikuks, kuid teised maakonna rahvaraamatukogud tõid välja andmebaasi vähese kasutatavuse. Järelevalve raames hinnatakse kodulooandmebaasi loomist ja pidamist eesmärgipäraseks. Harju Maakonnaraamatukogu korraldab statistilist aruandlust kohalikele omavalitsustele analüütiliste näitajate edastamise eesmärgil jooksvalt ning kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude statistilise ja sisulise töö koondaruande raames. Järelevalve raames hinnatakse statistilise aruandluse korraldamist ja tegevuse analüüsimist efektiivseks ning äramärkimist väärivaks. Harju Maakonnaraamatukogu korraldab maakonna rahvaraamatukogudele koolituspäevi kord kvartalis. Samuti korraldatakse igal kevadel väljasõite Eesti erinevatesse raamatukogudesse ja teistesse kultuuriloolistesse paikadesse. Rahvaraamatukogud tõid välja, et nad soovivad rohkem praktilisi koolitusi ning koolitused võiksid toimuda tihedamalt. Järelevalve raames hinnatakse raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamist eesmärgipäraseks. Harju Maakonnaraamatukogus pakuvad teatmebibliograafia teenust kõik raamatukoguhoidjad. Nenditakse, et teenuse osutamine on tunduvalt vähenenud. Samas tuuakse välja, et teenus on oluline ja raamatukoguhoidja saab seeläbi näidata oma teadmisi ja avada kogude sisu. Järelevalve raames hinnatakse teatmebibliograafilise töö korraldamist eesmärgipäraseks. Järelevalve raames hinnatakse riigieelarvest finantseeritud maakonnaraamatukogu nelja töötaja toetuse kasutamist nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks eesmärgipäraseks. 6. Ettepanekud 6.1. Kirjeldada Harju Maakonnaraamatukogu kogude komplekteerimise ja säilitamise põhimõte dokumendis ka teavikute komplekteerimise korralduse ja prioriteedid kõigile maakonna rahvaraamatukogudele ning tsentraliseeritud komplekteerimise eesmärgid ja tutvustada neid raamatukoguhoidjatele koolitustel (punkt 4). 7 (8) 6.2. Võimalusel pidada läbirääkimisi teavikute tarnijatega, et tarnijad transpordiksid uued tellitud teavikud võimalusel otse kõigisse maakonna raamatukogudesse. Nii paraneb uute raamatute raamatukogudesse jõudmise kiirus (punkt 4). 6.3. Viia rahvaraamatukogude töötajate vahel läbi küsitlus, mille raames kogutakse informatsiooni info jagamise koordineerimise osas, näiteks millist informatsiooni sooviksid rahvaraamatukogud maakonnaraamatukogult saada (punkt 4). 7. Ettekirjutused 7.1. Viia rahvaraamatukogude teavikute soetamise kulude finantseerimisega seotud tegevus vastavusse kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord §-ga 2. See tähendab, et Harju Maakonnaraamatukogu peab kinnitama kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses ning Keila Linnavalitsus peab tasuma kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses (punkt 4). 8. Ettepanekud maakonnaraamatukogult Kultuuriministeeriumile 8.1. Uues rahvaraamatukogu seaduses võiks olla selgelt kirjas, et üheks raamatukogu prioriteediks peaks olema raamatukoguteenuse arendustegevus. 8.2. Samuti võiks seadusesse maakonnaraamatukogu raamatukoguteenuse maakondliku koordineerimisülesandena sisse jääda nii teatmebibliograafia teenus kui ka kodulooandmebaasi pidamine. Kokkuvõtet on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiin Meos raamatukogude peaspetsialist 8 (8)