Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Integratsiooni Sihtasutus registrikood: 90000788 tänava/talu nimi, Lõõtsa tn 2a maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11415 telefon: +372 6599021 faks: +372 6599022 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meis.ee Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 39 Bilanss 39 Tulemiaruanne 40 Rahavoogude aruanne 41 Netovara muutuste aruanne 42 Raamatupidamise aastaaruande lisad 43 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 43 Lisa 2 Raha 45 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 46 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 47 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 47 Lisa 6 Kasutusrent 47 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 48 Lisa 8 Annetused ja toetused 48 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 48 Lisa 10 Jagatud annetused ja toetused 49 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 49 Lisa 12 Tööjõukulud 50 Lisa 13 Seotud osapooled 50 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, toetused 51 Lisa 15 Bilansivälised kohustised, nõuded 52 Lisa 16 Sündmused peale bilansipäeva 53 Aruande allkirjad 54 Vandeaudiitori aruanne 55 2 Eessõna Integratsiooni Sihtasutus on valitsuse põhimõttest, asutaja määratud rollist ja asutatud eraõiguslik juriidiline isik, kes nõukogu 16. detsembril 2014 kinnitatud algatab ja toetab Eesti ühiskonna lõimu- strateegiast aastateks 2015–2020. misele suunatud ning elanike sisse- ja väljarändega seotud tegevusi. Siht- Samal ajal tulenesid 2018. aasta ees- asutuse 10-liikmelise nõukogu esimees märgid valdkondlikest arengukavadest on Kristina Kallas. Täpsem ülevaade nõu- „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste kogu tööst aastal 2018 on toodud lisas 1. programm 2014–2020“. Lisaks eraldistele riigieelarvest viidi tegevusi ellu Euroopa Sihtasutust juhtis juhatuse liige Irene Sotsiaalfondist rahastatud projektide Käosaar. „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ ja „Vähelõimunute iseseisva 2018. aasta tegevusi ellu viies lähtus eesti keele õppe õpihoiakute kujundamine“ Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirja- ning Interregi „Kesk-Läänemere programmi lisi eesmärke täites tegevuse jätkumise 2014–2020“ rahastatud projekti raames. Struktuur 2018 NÕUKOGU 2018. aastal 10 liiget SISEAUDIITOR JUHATUS Irene Käosaar TALLINNA ARENDUSKESKUS RAKENDUSKESKUS EESTI KEELE MAJA NARVA NÕUSTAMISKESKUS TUGIÜKSUS EESTI KEELE MAJA SEISUGA 31.12.2018 ON INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE 33-ST AMETIKOHAST 12 NARVAS JA 21 TALLINNAS. ÜKSUS AMETIKOHTADE ARV INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Tallinna eesti keele maja 7 Narva eesti keele maja 6 AASTAARUANNE 2018 Arenduskeskus 4 Nõustamiskeskus 5 Rakenduskeskus 6 Tugiüksus 5 KOKKU 33 3 Suurima mõjuga tegevused 2018. aastal 2018. aasta oli Integrat- Nõustamis- ja infosüsteemi koolituste kaudu oleme suurendanud erinevate siooni Sihtasutusele ametkondade ühtset arusaama nõusta- misprotsessi prioriteetidest ning paran- märgiline aasta danud ametkondade koostööd. Õppe- reiside ja ühisarutelude tulemusena on Vabariigi Valitsuse otsusest lähtuvalt analüüsitud rände- ja lõimumisteemaliste allkirjastati veebruaris 2018 leping, mille võrgustike tegevuste (sh koolituste) vald- alusel saime volituse algatada eesti keele konnaülest koordineerimist. Sihtasutus on majade loomise Narva ja Tallinnasse ning olnud eestvedav partner tagasipöördu- Integratsiooni Sihtasutuse kolimise Narva. jatele rahvuskaaslaste keskuse loomisel. Märtsist käivitasime aktiivselt eesti keele Keeleõpe on olnud jätkuvalt sihtasutuse majade juhtide, õpetajate ja keeleõppe üks olulisi tegevussuundi. Aastaid on eestvedajate otsingu. Samal ajal käis keeleõppena käsitletud kitsalt vaid intensiivne ja sisukas koostöö Tartu kursustel õppimist ja keeleeksamiks ette- Ülikooliga, kes võttis endale vastutuse valmistust. Oleme laiendanud keeleõppe koolitada meie õpetajad ja keeleõppe võimalusi ning panustanud eesti keelt eestvedajad. Juunis tutvustasime õppida soovijate arusaama laiendamisse avalikkusele eesti keele majade tegevus- õpioskuste arendamisest ja enda jaoks kava. Aasta lõpuks olid eesti keele majad sobivaima meetodi valikust. loodud, Integratsiooni Sihtasutus valmis jaanuarist alustama tööd Narvas ning Keelekohvikute uus formaat on Eestis Tallinna esindus kolinud aadressile Rävala keeleõppe valdkonda tasakaalustanud: pst 5. Ametikohtade arv Integratsiooni oluline on see, et suurendame inimeste Sihtasutuses suurenes 11 võrra (2018. teadlikkust keeleõppe võimalustest, mis aasta alguses oli 22 ametikohta, aasta just neile sobivad ning arendame välja lõpus 33 ametikohta). uusi metoodikaid. Keelekohvikud andsid hoogsa arengutõuke ka nende eest- Integratsiooni Sihtasutus on seeläbi vedajatele ja keeleõpetajatele, kes on tugevdanud oma positsiooni lõimumis- muuhulgas õppinud kasutama uudseid valdkonna partneri ja eestvedajana. ülesandetüüpe. Oleme tihendanud koostööd Tartu Üli- kooli ja EASi loodud Eesti Rahvusvahelise Kursustel õppis eesti keelt 2774 inimest. majaga, kus meie nõustaja viib kord nä- Eesti keele ja kultuuri tundmise klubides dalas läbi nõustamisi. Headeks koostöö- parandas oma suhtluskeele oskust 852 partneriteks on erinevad eesti keele õpet inimest. Eesti keelt õppis Võrumaa ja pakkuvad irmad – korraldasime nendes Räpina peredes 204 noort. irmades töötavate õpetajate koolituse, et tagada eesti keele õppe kõrge kvali- Eesti ühiskonna sidususe suurendamiseks teet. Aasta lõpus sõlmisime Rahandus- ning inimeste teadmiste täiendamiseks ministeeriumiga toetuse kasutamise Eesti kultuuriruumist töötasime välja lepingu Ida-Virumaa programmi meet- ning käivitasime kultuurimooduli, kus mete elluviimiseks. iga kultuurisündmuse ja töötoa külastus, ilmi vaatamine, väljasõit loodusesse ja Oluline ootus sihtasutusele on olnud arutelud oma ala eksperditega pakkusid INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS kodulehe uuendamine ja kasutajasõbra- inimestele võimalusi omavahel suhelda likumaks muutmine. Nõuandeveebi aren- ning arutleda Eestit mõjutanud kultuuri- AASTAARUANNE 2018 damisel oleme tõhustanud vähelõimunu- liste nähtuste ja oluliste teemade üle, tele suunatud teabe levikut ning loonud mis on mõjutanud Eestis elavaid inimesi kolmekeelse veebiplatvormi valdkonna- ja jätnud jälje nende maailmanägemi- ülese infokanalina. sele. Kultuurimooduli ühistegevuste abil 4 saavad inimesed lihtsamalt luua oma esindajad ning teised huvilised – erineva- sotsiaalset võrgustikku ning paremini te kogukondade liikmed, et luua kontakte lõimuda Eesti ühiskonda. Kultuurimoodulis ja töötada üheskoos lõimumise arenda- osales 534 inimest. mise ja ühiskonna avatumaks muutmise nimel. Töökeel oli inglise keel sünkroon- Eesti keele majad mitmekesistasid senini tõlkega eesti ja vene keelde. Iga aastaga pakutud valikut eesti keele õppe võima- on olnud konverentsil rohkem osalejaid nii luste osas. Tallinna ja Narva eesti keele kohapeal kui ka on suurenenud interneti majas õpib aasta lõpu seisuga eesti otseülekande jälgijate hulk. keelt A1- ja A2-tasemel kokku 250 erine- va emakeelega inimest, kes kasutavad Rahvusvähemuste kultuuriseltside katus- eesti keelt ja ületavad kursuse tulemu- organisatsioonide tegevust toetades sena keelebarjääri. Kursuste eesmärk on soodustab Eesti rahvusvähemuste tuge- esmalt arendada suhtlus(keele)oskust. vat seost Eesti riigiga, rikastades seejuu- Täiendavalt viisid õpetajad Vene Teatri res Eesti ühiskondlikku ja kultuurilist elu. ja Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele Ka 2017. aastal Marianna Makarova läbi eesti keele kursused, millel on suur tehtud uuringust „Eesti rahvusvähemuste keeleline ja ühiskondlik mõju. Tallinna eesti rahvuskultuurialastes tegevustes osale- keele maja korraldas tandemõpet (eesti/ mise mõju nende etnilisele identiteedile“ vene), Narva eesti keele maja korraldas selgus kultuuriseltside tegevuste soodne alates oktoobrist keelekohvikuid Narva mõju Eesti riigile. Eesti ja rahvusvähe- sotsiaalabiameti ja Narva politseijaos- muste katusorganisatsioonide ühisüritus konna töötajatele. Mooste mõisas edendas organisatsiooni- de koostööd. Akadeemiline lähenemine ning sellega koos ka praktiliste kogemuste vahetamine Andsime üle lõimumisvaldkonna 2017.– on üks sihtasutusele seatud ootustest. 2018. aasta meedia- ja arenduspreemiad Rahvusvaheline lõimumisalane konve- lõimumisvaldkonna aktiivsete tegijate rents toimus 15.–16. novembril 2018. Osa- tunnustamiseks. lesid Eesti riigiasutuste ja vabaühenduste 2774 534 204 inimest osales inimest osales noort õppis eesti eesti keele kursustel kultuurimoodulis keelt Võrumaa ja Räpina peredes INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 5  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Olulised sündmused 2018. aastal Loodi eesti keele majad ja Ühtse standardi alusel 1 tööd alustasid eesti keele majade juhatajad ning esi- 11 töötavate nõustajate arvu suurendamiseks mesed eesti keele õpetajad. toimunud koolitustel osales 168 inimest. Integratsiooni Sihtasutus 2 kolis Tallinnas uutesse ruumidesse (Rävala pst 5). 15.–16.11.2018 toimus 12 rahvusvaheline lõimumis- alane konverents „Minu kodu, meie kodu: mis meid Valmis Integratsiooni ühendab mitmekultuurilises 3 Sihtasutuse (sh nõustamis- teenuse) uus veebileht. ühiskonnas?“. Koostöötegevuste projekti Eesti keele kursustel 4 osales 2774 inimest. 13 avatud ühiskonnaelutee- malistel aruteludel osales 139 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ühistegevustest võttis osa Toimusid eesti keele 85 noort. 5 messid „KU-ку“ Narvas ja Tallinnas, millest võttis osa 1400 inimest. Mooste mõisas korraldati 14 7.09.2018 eesti ja rahvus- vähemuste katusorga- Valmis eesti keele õppi- nisatsioonide esindajate 6 mise kursus Speakly äpis (www.speakly.me). ühisüritus. 27.11.2018 korraldati rahvus- Pereõppes osales 7 204 noort. 15 vähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide esindajatele koolitus „Rahastamisvõimalused rahvusvähemuste kultuuri- Väliseesti noorte keele- seltside rahvusvaheliseks 8 laagris Veneveres ja Sammulis osales 110 koostööks”, kus osales 22 inimest. noort ja 40 eestlasest tugiisikut. 15.11.2018 jagati lõimumisvald- Nõustamisteenustest 16 konna 2017.–2018. aasta meedia- ja arenduspreemiad. 9 sai abi ligikaudu INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS 1275 isikut. AASTAARUANNE 2018 Osaleti ametnike väli- Valmis 3 uut nõustamis- 17 tööde korraldamises ja aruteludes Ida-Virumaal 10 alast teavitusmaterjali. 6.–17.08.2018. 6  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED „Lõimuv Eesti 2020“ tegevused INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 7  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Eesti keele õpe 2018. aastal osales keeleõppes 2774 inimest 2017. aastal korraldatud hanke tule- musena pakkusime perioodil 1.10.2017– 30.11.2018 eesti keele õpet 560 inimesele (sh 100 Narva taksojuhti) A1-tasemel keeleoskuse omandamiseks. Keeleõpet korraldasid Atlasnet MTÜ ja Narva takso- juhtidele SA Edukool. Keeleõppe maht oli 120 tundi. 2017. aastal osales keele- õppes 196 inimest, sh 56 taksojuhti ning 2018. aastal õppis 434 inimest. 2018. aastal jätkusid A2, B1 ja B2 tase- mel eesti keele kursused vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele. Jaanuaris avati Integratsiooni Sihtasu- tuse veebilehel registreerimiseks 27 uut eesti keele kursust (432 õppekohta). Õppekohad Tallinnas täitusid 15 minuti jooksul, teistes linnades jätkus vabu kohti varunimekirjades tööpäeva lõpuni. Huvi keelekursuste vastu on suur. Näiteks proovis sel päeval registreerimismoodulis eesti keele testi teha 1041 inimest, kellest Kursustele registreerimine avati 8.08.2018. 689 tegid selle lõpuni. Varunimekirja- Õppetöö 624 inimesele toimus perioodil desse registreeriti kuni 5 inimest ja veeb- 21.08.–21.12.2018. ruari keskpaigaks selgus, et osa varu- nimekirjades olevaid inimesi ei pääse Keeleõppe läbiviimiseks sõlmisime kursusele, kuna loobujaid või vale kursuse koostöölepingu sihtasutusega Vene valinuid oli üksikuid. Kõik kursused lõp- Teater ning Politsei- ja Piirivalveametiga. pesid suve alguseks. Eesti keele kursusi viivad läbi Atlasnet MTÜ ja Folkuniversi- 5.03.2018 toimus tasuta eestikeelse uuen- tetet Estonia MTÜ õpetajad. dusliku rakenduse Speakly (www.speakly. me) esmaesitlus. Speakly võimaldab eesti 11.06.2018 avaldasime hanke, et luua keelt õppida vene, inglise, saksa ja prant- täiendavaid õppekohti augustis alga- suse keele baasil. Seisuga 9.04.2018 oli vatele kursustele. Koolituste läbiviijateks eesti keele õppega alustanud ligikaudu said Atlasnet MTÜ, Kersti Võlu Koolitus- 25 000 inimest. keskus OÜ ja SA Edukool Ida-Virumaal ning Folkuniversitetet Estonia MTÜ ja 29.05.2018 kuulutasime välja projektikon- Multilingua Keeltekeskus OÜ Tallinnas. kursi „Eesti keele mitteformaalse õppe INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS 2774 25 000 832 AASTAARUANNE 2018 inimest osales inimest on alustanud inimest osales eesti eesti keele õppes keeleõpet Speakly keele ja kultuuri rakenduse kaudu tundmise klubides 8  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED väikeprojektid“. Konkursi eesmärk oli luua Augustis korraldasime hanke ning sõlmi- uudseid võimalusi ja võtteid eesti keele sime lepingu Eterna Koolituskeskus OÜga, kasutamiseks loomulikus suhtluskeskkon- mis pakub keeleõpet 120 haridustöötajale nas, et seeläbi tõsta vähese keeleos- Ida-Virumaal alates septembrist. Silla- kusega kõnelejate enesekindlust eesti mäel registreerus 20 inimest, Narvas 65, keeles suhtlemisel igapäevaelus. Konkursi Kohtla-Järvel 76, Jõhvis 14 ja Kiviõlis 6 ini- tulemusena eraldati toetus 12 projektile. mest. Kokku komplekteeriti 4 õpperühma Narvas, 1 Sillamäel ning 5 Kohtla-Järvel. 2018. aastal tegutses kokku 52 eesti keele Detsembris toimus Jõhvis koolitusseminar ja kultuuri tundmise klubi, kus osales 832 õpetajatele. Koolitaja oli TÜ õppejõud inimest. Jätkasime info levitamist uute Mare Kitsnik. klubide avamise kohta ning klubiliikmeks registreerimist Integratsiooni Sihtasutuse Veebruaris kuulutasime välja konkursid veebilehel. Klubidesse oodatakse neid, eesti keele majadele juhtide leidmiseks. kes on sooritanud eesti keele taseme- Konkursi tulemusena asus aprillis Narva eksami vähemalt kesk- või kõrgtasemel eesti keele maja juhtima Aljona või B2 või C1 tasemel. Inimesed saavad Kordontšuk ning juunis sai Tallinna valida endale sobiva klubi toimumise aja eesti keele maja juhiks Olga Selištševa. ning koha. Oktoobris kuulutasime uuesti välja Narva eesti keele maja juhi konkursi, 22.01.2018 korraldasime teabepäeva kuna Aljona Kordontšuk lahkus orga- klubide eestvedajatele, kus anti teadmisi nisatsioonist isiklikel põhjustel. Konkursi grupijuhtimise protsessist ja klubi läbivii- võitis Margarita Källo, kes asus Narva mise metoodikast. Koolituse viis läbi SA eesti keele maja juhtima detsembris. Omanäolise Kooli Arenduskeskus. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Kevadel lõppesid 2017. aasta sügisel alanud eesti keele kursused 196 õpetajale 14 rühmas. Kursused viis läbi OÜ Algus. 52 AASTAARUANNE 2018 6.01.2018 toimus Narvas eesti keele kursust läbi viivatele õpetajatele koolitusseminar, millele järgnes õpetajatelt tagasiside eesti keele ja kultuuri tundmise ja ettepanekute kogumine nende klubi tegutses erinevates koolitussoovide kohta, et toetada linnades õpetajaid nende igapäevatöös. 9  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Aprillis kuulutasime välja konkursi eesti keskus), Helsingi Eesti Maja (eestlaste keele õpetajate (5 inimest Narvas ja 5 lõimumine Soomes ja keelekursused) ning Tallinnas) ja keeleõppe eestvedajate keelekohvikud Helsingi raamatukogu- (15 inimest üle Eesti) leidmiseks. Mais des. Õppereisil saadi põhjalik ülevaade korraldasime infopäevad potentsiaalse- Helsingis uussisserändajatele suunatud tele keeleõpetajatele ja eestvedajatele lõimumisprogrammidest, mille peamine Narvas (4.05.2018) ja Tallinnas (9.05.2018). eesmärk on inimeste kaasamine tööellu. 21.08.2018 algas eesti keele majade õpetajate ja eestvedajate koolitus Narva eesti keele maja asendusruumid Tartu Ülikoolis. Eestvedajate koolitus (enne kui valmivad ruumid aadressil lõppes 6.10.2018 projektide esitlemise Linda 2) asuvad Narva Kerese keskuse ja kaitsmisega. 3. korrusel, kus on õpetajate töökohad ja õpperuum. Kokku avati kaheksa A1 ja 26.11.2018 oli keeleõppe eestvedajate A2 rühma, kus eesti keelt õpib 128 ini- ettepanekuvooru taotluste esitamise mest. Narva eesti keele maja keeleõppe tähtaeg. Ettepanekuvoorus esitati eestvedaja korraldab alates oktoobrist 6 ettepanekut, mis hõlmasid kolme Eesti keelekohvikuid Narva sotsiaalabiameti ja maakonda. Narva politseijaoskonna töötajatele. Tallinna eesti keele maja juht ja 2 keele- Narva eesti keele maja tegevusele aita- õppe eestvedajat osalesid raamatulaa- vad kaasa kohalikud vabatahtlikud, kelle dal „Raamat rahvale“, kus tutvustasid abil toimuvad ilmiõhtud, arvamusõhtud, eesti keele maja kontseptsiooni, jagasid mälumängud, lauamängude õhtu ja tei- tasuta eesti keele õpikuid ja sõnaraama- sed eesti keele õpet toetavad tegevused. tuid, mis olid kogutud koolide raamatu- kogudest, SA Innovest ja mida inimesed Novembris algasid Tallinna eesti keele tõid laadale ise. majas „Keelekohtingud“ ehk tandem- õppe kursused, milles osales 8 eesti INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS 3.–6.12.2018 tutvusid eesti keele majade ja 8 vene emakeelega inimest. Tallinna õpetajad ja keeleõppe eestvedajad eesti keele majas õppis 2018. aastal Soome keeleõppepoliitika ning keeleõp- 128 inimest. AASTAARUANNE 2018 pemetoodikatega. Külastati ka lõimumi- sega tegelevaid organisatsioone, kelle 17.12.2018 kolis Tallinna eesti keele maja hulgas olid näiteks Helsingi rahvusvaheli- uutesse ruumidesse aadressil Rävala pst ne maja (kus tutvustati Helsingi lõimumis- 5, kus on kaks õppeklassi keeleõppe ja strateegiat), Testipiste.eu (täiskasvanud ürituste läbiviimiseks. sisserändajate keeleoskuse testimis- 10  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Nõustamine 2018. aastal kasvas nõustatud isikute arv keeleõppeteenust ja -vahendeid pakku- 1275 võrra. Narva ja Tallinna nõustamis- vad koolitusasutused ja kirjastused. Messil keskuses käis teavet saamas 274 inimest. sai tutvuda erinevate metoodikate ja õp- Teenuse osutamiseks töötab tasuta info- pematerjalidega, osaleda keeletaseme telefon ning teavet jagatakse ka e-posti nõustamisel, Keelekliki e-õppekeskkonna teel. Alates novembrist 2018 pakume ja uute õppematerjalide töötoas, samuti nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste näidiskeelekohvikutes. Eesti keele messe Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises külastas Narvas ligi 400 ja Tallinnas ligi majas. Eesti Rahvusvaheline maja pakub 1000 inimest. Töötubadest võttis Narvas ja vahendab teenuseid, mida välismaala- osa 150 ja Tallinnas 200 inimest. sed ja nende tööandjad vajavad välis- maalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohane- Tööandjate nõustamine miseks, aga vajadusel ka siit lahkumiseks. Eesti Rahvusvahelises majas osutame Välja on töötatud tugimeede „Tööandjate teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalve- nõustamine ja koolitamine oma tööta- ameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linna- jate kohanemiseks ja lõimumiseks Eesti valitsuse ning Maksu- ja Tolliametiga. ühiskonda“, mille eesmärk on toetada tööandjaid praktiliste ja personaalsete Peamised nõustamise teemad olid eesti nõuannetega oma töötajatele tõhusa keele õppe ja harjutamise võimalused, eesti keele õppe korraldamiseks töökohal. elamisloa ja kodakondsuse taotlemine Alates 1.06.2018 pakuvad Eesti Töötukas- ning teave lõimumist toetavate tegevuste sa ja Integratsiooni Sihtasutus üheskoos ja teenuste kohta. tööandjatele tuge töötajate eesti keele oskuse parandamiseks. Tööandjad saa- vad taotleda Töötukassast koolitustoe- Eesti keele messid tust ning Integratsiooni Sihtasutuselt tuge sobivaima eesti keele õppimise variandi Eesti keele messid nimega „KU-ку“ leidmiseks. Integratsiooni Sihtasutuse toimusid 17.03.2018 Narvas ja 24.03.2018 nõustajad külastasid Maxima osakondi Tallinnas. Eesti keele messide eesmärk oli Tallinnas ja Narvas, Politsei- ja Piirivalve- viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning ametit Narvas, Narva Täiskasvanute Kooli, EESTI KEELE MESSID NIMEGA „KU-КУ“ TOIMUSID 17.03.2018 NARVAS JA 24.03.2018 TALLINNAS. TOIMUMISKOHT KÜLASTAJATE TÖÖTUBADES ARV OSALEJATE ARV Tallinn 1000 200 Narva 400 150 KOKKU 1400 350 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS 1275 1400 2655 AASTAARUANNE 2018 inimest nõustati inimest külastas eesti korda külastati individuaalselt keele messe „KU-ку“ keelekohvikuid 11  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Projekt „Eesti ühiskonnas Integratsiooni Sihtasutus Integratsiooni Sihtasutus 6 ASJA, MIS ON OLULISED JUHEND KEELEKURSUSE VALIMISEL KEELEÕPPIJALE Enne kui otsustad, millist keelekursust valida, tasub uurida ja analüüsida: Integratsiooni Enne kui asuda iseseisvalt keelt õppima, pea meeles, et valiku aluseks 1 Mis on kursuse eesmärk ja kas see kattub sinu soovidega/vajadust- ega? Iga kursus kannab oma eesmärki ja ka sul on oma vajadus, miks keelt Sihtasutus on alati juba olemasolevate teadmiste ja kogemuste analüüs, samuti õppima asud, näiteks kõnekeele parandamine, eksami sooritamine vm. hinnang omaenda eesmärkidele, soovidele ja ülesannetele. 1. Analüüsi varasemaid keeleõppekogemusi. Kui pikk ja intensiivne on kursus ja kas see vastab sinu ootustele/ 2. Hinda oma võimalusi ja motivatsiooni. 3. Sea endale eesmärk, mida soovid saavutada lühima aja jooksul. 2 võimalustele? Uuri millal ja kui tihti kursuse raames kokku saadakse ning kas sulle selline tempo ja intensiivsus sobib? 4. Uuri kõiki keeleõppevõimalusi ja vali see, mis sobib kõige parem- Uuri kui suur on planeeritav rühm ja analüüsi, kas sulle sobib sell- ini just sulle. 3 ise suurusega rühmas õppimine. PEA MEELES! Uuri, kuidas rühm moodustatakse ning kuidas on arvesse võetud • • Minimaalne õppeperiood on 6–12 kuud. Keeleõppes saavutab tulemusi see, kes tegeleb õppega iseseisvalt. 4 (sh testitud) osalejate keeletasemed. JUHISED • • Sõnavarata või sõnaühendite tundmiseta ei ole ka keeleoskust. Iga päev on vaja õppida 6–10 sõna või sõnaühendit. Keelt suudab õppida igaüks, andekaid sel alal ei ole olemas. 5 Ka kõige tunnustatuim keeleõpetaja ei pruugi sulle mingil põhju- sel meeldida. Uuri, kes oleks sinu õpetaja ning tunne huvi ka tema tausta vastu. Igal õpetajal on oma õppematerjalid. Lase endale tutvustada, milliseid KEELEÕPPURITELE • Keeleõppijad on erinevad inimesed ja seepärast on keele oman- damise protsess igaühel oma. 6 õppematerjale just sellel kursusel kasutatakse ning kas nende eest lisandu- vad täiendavad kulud. • Keelt on võimatu selgeks õppida vigu tegemata. Vigadega keel on õppeprotsessis normaalne nähtus. Kindlasti küsi võrdlevaid pakkumusi ning leia endale kõige sobivam lahendus! Nii lood eeldused edukaks keeleõppeks! Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad Juhul kui keeleõppemeetodit iseseisvalt valida ei õnnestu, küsi abi aitavad sind meeleldi! Nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 800 9999 või kirju- Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil tades e-posti aadressil [email protected]. 800 9999 või aadressil [email protected]. Narva Haiglat ja Pärnu Haiglat, Narva lustest „Juhised keeleõppurile“, lühike Sotsiaalabiametit. Kokku oleme tööand- kakskeelne kokkuvõte „Juhend keeleõppi- jate juures nõustanud 144 isikut. jale“ ning kakskeelne soovituste teabeleht „6 asja, mis on olulised keelekursuse vali- Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad misel“. Kõik kolm teabematerjali valmisid osalesid Eesti Töötukassa messil 6.03.2018 eesti, inglise ja vene keeles. Seoses eesti ja 25.09.2018 Tallinnas Kultuurikatlas ning keele majade avamisega uuendasime 24.05.2018 Sillamäel Ida-Virumaa Kutse- nõustamisteenuse voldikut. hariduskeskuses. Messidel tutvustasime nõustamisteenust ning jagasime teavet Teabematerjali „Juhend iseseisvaks 2018. aasta tegevuste kohta. keeleõppeks“ uuendamine on alanud. Valmis uuendamise kava, kaardistasi- me uuendamist vajavad aspektid ning Nõuandeveeb materjali osad. Juunis valmis uuendamise käigus lisanduva õppimise psühholoogiat Nõuandeveebi arendamise raames käsitleva peatüki käsikiri. Teabematerjal valmis interaktiivse küsimustiku struktuur ilmub trükist 2019. aastal. ning küsimustiku vastustena nõustamis- alased tekstid. Kolmekeelse nõuande- veebi avasime sügisel 2018. Nõustamis- Keelekohvikud alaste tekstide koostamisel olid abiks nõustamis- ja infosüteemi partnerid. Tallinnas, Maardus, Keilas, Paldiskis, Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis Nõuandeveebi tutvustamiseks viisime on avatud iganädalased keelekohvi- läbi raadioreklaamikampaania ja nõus- kud. Tallinnas on keelekohvikud avatud tamisteenuse tutvustamiseks tootsime Haaberstis, Mustamäel ja Lasnamäel kaks temaatilist videot (eesti keele oman- kokku seitsmel korral nädalas. Iga nädal damine ja töötamine Eestis). toimuvad keelekohvikud 18 kohas Harju- INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS ja Ida-Virumaal. Esimesel poolaastal külastati keelekohvikuid kokku 708 korda, Uued teabematerjalid teisel poolaastal 1947 korda. Ühtekokku AASTAARUANNE 2018 on tehtud 2655 külastust. Valmisid uued nõustamisalased teabe- materjalid. Eesti keele messide eel koon- 2018. aasta esimeses pooles oli narva- dasime eesti keele õppe alased nõuan- katel võimalik külastada iganädalasi ded ning koostasime kolm teavituslehte: keelekohvikuid Integratsiooni Sihtasutuse pikem juhis eesti keele õppimise võima- nõustamiskeskuses, kus 21 kohvikus osales 12  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED KEELE- JA ENESEARENGUKOHVIKUTE RÜHMADE ARV JA JAGUNEMINE MAAKONNITI LÄÄNE-VIRUMAA HARJUMAA 2 IDA-VIRUMAA 12 12 LÄÄNEMAA 2 TARTUMAA 5 PÕLVAMAA 1 PÄRNUMAA VÕRUMAA 3 VALGAMAA 1 3 ühtekokku ligi 60 inimest. 19.02.2018 korral- Keele- ja enesearengukohvikute prog- dasime Narva Keskraamatukogus EV 100 rammi rühmad tegutsesid: teemalise keelekohviku. • Tallinnas (9), • Maardus (2), Jätkus iseseisva eesti keele õppe • Paldiskis (1), õpihoiakute kujundamise toetamiseks • Narvas (4), loodud keele- ja enesearengukohvikute • Jõhvis (3), programm. Keelekohvikuid viidi läbi eri- • Kohtla-Järvel (2), neval tasemel (algajad ja edasijõudnud). • Ahtmes (1), Keelekohvikus viiakse läbi tegevusi, mille • Sillamäel (1), kaudu: • Kiviõlis (1), • aktiveeritakse osalejate eesti keele • Tartus (5), kasutamist; • Pärnus (3), • Valgas (3), • luuakse kahepoolne eesti keelekesk- • Haapsalus (2), kond (kuulamine ja rääkimine); • Tapal (1), • tutvustatakse osalejatele õpivõtteid • Tamsalus (1), iseseisvalt eesti keele keskkonna • Võrus (1), loomiseks; • Räpinas (1). • tõstetakse õppija eneseusku ning julgustatakse barjääre murdma ning Projekti elluviimisesse kaasati kohalikud ennast ületama; omavalitsused (info levitamine võimalike • murtakse mõttemalli, et eesti keele sihtgrupi liikmete seas, ruumide kasuta- õppimine on raske. mine jne), Eesti Töötukassa piirkondlikud osakonnad, maakondades elukestvat õpet pakkuvad organisatsioonid, jt. Keelekohvikutes arendatakse ka sotsiaal- seid oskusi ning algatusvõimet ja ettevõt- likkust. Keele- ja enesearengukohvikute INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS programmis avati 41 keele- ja enesearen- gukohviku rühma 9 maakonnas. Osales 41 AASTAARUANNE 2018 656 inimest, keelekohvikute programmi lõpetas 386 inimest, enesearengukohvi- kute programmi 357 inimest. keele- ja enesearengukohvikut käivitati 2017. ja 2018. aastal kokku 13  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Keelekohvikute nisatsioonide esindajad. Samalaadne õppereis toimus oktoobris Ungarisse metoodikat tutvustav Budapesti. Õppereisidel tutvusime lõimu- mispoliitika kujundamise ja rakendamise- koolitus ga, erinevate nõustamistegevuste ning vähelõimunud püsielanike kaasamise ja Tööandjatele ja kõigile teistele huvilistele lõimingu monitoorimisega. Kaardistasime korraldati 6.04.2018 Tallinnas keelekohvi- ohud ja riskid, mis mõjutavad nõustamis- kute metoodikat tutvustav koolitus, mille tegevuste elluviimist ja vähelõimunutele viisid läbi metoodika arendajad Leelo suunatud tegevuste positiivset mainet Kingisepp ja Marju Ilves. Koolitusel meedias. Õppereisid on tugevdanud osalesid tööandjate esindajad, keele- koostöövõrgustiku teket ja arengut, koolitajad ja vabatahtlikud, kokku 31 kuivõrd reiside ajal toimusid arutelu- isikut. Keelekohvikute metoodika koolitus seminarid kogemuste tagasisidesta- toimus ka 18.09.2018, osales 10 keelekohvi- miseks ja rakendamiseks Eestis. kute eestvedamise huvilist. Keelekohvikute metoodikat oleme tutvustanud ka vara- sematel aastatel. Metoodika koolitustel Koolitusvajaduste on osalenud kokku 56 inimest. kaardistamine Keele- ja enesearengukohvikute külas- tuste ning vestluste põhjal kohvikupi- 2018. aastal kaardistasime partnerite dajatega tegime analüüsi keelekohviku kaupa koolitusvajadused tõhusama info- formaadi rakendamisest Eestis. Selgus, et liikumise tagamiseks ning ühtse standardi keelekohvikute uus formaat tasakaalustas alusel töötavate nõustajate arvu suuren- Eestis keeleõppe valdkonda – suuren- damiseks. Koostasime neljast moodulist dasime inimeste teadlikkust keeleõppe koosneva koolituskava: „Erinevad nõus- võimalustest, mis just neile sobivad ning tamisteenused“, „Teenusepakkujateva- arendasime välja uusi õpivõtteid. Kohvi- heline koostöö“, „Kliendi proileerimine ja kupidajad kirjeldasid osalejate edulugu- motiveerimine“ ning „Kultuurierinevused, sid. Näiteks kasvas inimeste suhtlemisjul- normid ja stereotüübid“. Koolituskava alu- gus ja enesekindlus, nad said kogemuse, sel hakkasime koolitusi pakkuma märtsis et eesti keele kasutamine on tore. Kee- ning alustasime mooduliga „Kultuurierine- lekohvikud andsid hoogsa arengutõuke vused, normid ja stereotüübid“. Koolitusel ka nendele eestvedajatele ja keeleõpe- osales 168 ametnikku, neist 114 ametnikku tajatele, kes õppisid kasutama uudseid läbisid vähemalt 16 akadeemilist tundi. ülesandetüüpe. Sihtasutuse nõustajad osalesid kõigis koolitusmoodulites. Õppereisid Nõustajate nõustamisalase kompe- tentsi tõstmiseks toimusid kohtumised Aprillis toimus õppereis Saksamaale tut- Tööinspektsiooni ja Eesti Töötukassaga. vumaks Berliini nõustamisteenuse prakti- Kohtumiste raames tutvusime põhjalikult katega. Reisil osalesid nõustamisteenuse partnerite teenustega ning arutasime ekspertrühma liikmed ja partnerorga- praktilisi juhtumikorralduslikke küsimusi. 56 2 168 inimest on läbinud lõimumisalast ametnikku osales INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS keelekohvikute õppereisi toimus nõustamise koolitustel metoodika koolituse 2018. aastal AASTAARUANNE 2018 14  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED 258 16 53 rahvusvähemuste projekti toetati inimest osales kultuuriseltsi said rahvusvähemuste rahvusvähemuste INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS toetust kultuuriühingute katusorganisatsioonide programmist ühisüritusel AASTAARUANNE 2018 15  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Rahvuskultuuriseltside tegevuste toetamine 18 katusorganisatsiooni Õppetöö 30 kaudu toetati 258 rahvusvähemuste rahvusvähemuste pühapäevakoolis toimus kultuuriseltsi plaanipäraselt 2017. aasta lõpus avalikustasime taot- 16.06.2018 korraldasime rahvusvähe- lusvooru, mille tulemusena eraldasime muste pühapäevakoolide õppeaasta rahvusvähemuste kultuuriseltside 18 lõpetamise seminari Maarjamäe lossis katusorganisatsioonile toetuse kolmeks ja Filmimuuseumis. Kohal olid peaaegu aastaks (sõlmisime raamlepingud kõikide koolide esindajad, kokku 38 ini- perioodiks 2018–2020). mest. Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar tegi lõppevast õppeaas- 20.–22.02.2018 toimusid rahvusvähemuste tast kokkuvõtte ja andis koolidele üle kultuuriseltside katusorganisatsioonide tänukirjad. Valitsuse kommunikatsiooni- esindajate kohtumised hindajatega. Hin- büroo nõunik Marianna Makarova andis nati katusorganisatsioonide 2017. aasta ülevaate uuringust „Eesti rahvusvähemus- tööd. Kohtumistel kuulati katusorganisat- te rahvuskultuurialastes tegevustes osa- sioonide esindajate ettekandeid tege- lemise mõju nende etnilisele identiteedile“ vustest, saavutatud tulemustest, ürituste ning Eesti Ajaloomuuseumi pedagoog korraldamisel tekkinud probleemidest. Galina Zaitseva tutvustas sündmuse Kohtumistel osalesid ka mõned allseltsi- toimumiskoha Eesti Ajaloomuuseumi, de esindajad, kes jagasid oma visiooni sh Filmimuuseumi õppeprogramme. organisatsiooni tegevusest. 11.03.2018 kohtusid välismaal töötavad 27.11.2018 korraldasime rahvusvähemuste eesti pühapäevakoolide õpetajad kultuuriseltside katusorganisatsioonide Ukraina Kultuurikeskuses rahvusvähe- esindajatele koolituse „Rahastamisvõi- muste pühapäevakoolide õpetajatega, malused rahvusvähemuste kultuuriselt- lisaks ümarlauale toimus ekskursioon side rahvusvaheliseks koostööks” mahus Ukraina Kultuurikeskuse ruumides. Ümar- 4,5 akadeemilist tundi. Osales 22 inimest. laual arutati, millised on väljakutsed Koolituse viis läbi Tanel Mätlik. ja võimalused emakeele ja kultuuri õpetamiseks erinevates riikides. Kuulutasime välja taotlusvooru rahvus- vähemuste kultuuriseltsidele ja katus- organisatsioonidele Euroopa Liidu fondidest rahastatud projektide kaas- inantseeringu taotlemiseks. Laekus üks taotlus (12.12.2018), taotlejaks MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon. Toetust eraldati summas 8 250 eurot ning tege- mist oli tingimusliku otsusega. Lõplik otsus tehakse, kui taotleja on saanud positiivne rahastamisotsuse Euroopa Liidu fondist. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 16  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Kultuuridevaheliste kontaktide edendamine ja koostöötegevused Rahvusvähemuste kesine kultuuriprogramm Etnolaat, SA Eesti Vabaõhumuuseumi näitus ja haridus- kultuuriühingute programm „Kes me oleme? Portreelood Eestis elavatest rahvustest“ ning MTÜ Läti programmist toetasime Rahvuskultuuri Selts Eestis kultuuripäe- 16 projekti vade korraldamiseks Läti 100 auks. 7.09.2018 toimus eesti ja rahvusvähemuste Välja valitud projektide seas on mitmed katusorganisatsioonide ühisüritus Mooste juba tuntud festivalid nagu „Multikultuur- mõisas. Kohtumisel osales 53 inimest. ne Pärnu”, XV rahvusvähemuste kultuuri- Päev algas ühislauluga ja Oliver Loode festival „Rahvuskultuuride loomepada“ loenguga „Pärandist brändini: kuidas INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Jõhvis, idamaa rahvaste kevadfestival turundada kultuuri“. Triin Männik tutvustas „Novruz Bajramõ“ Tallinnas, ukraina Muuseumiöö projekti. Tehti rühmatööd kultuuri rahvusvaheline laste-noorte AASTAARUANNE 2018 teemal „Ühisprojekti idee“. Pärast ühis- festival „Kvitõ Ukrainy“ ning rahvusvahe- projektide tutvustamist valiti 3 parimat line vaimuliku muusika festival Mustvees. ideed. Iga välja valitud projektiidee ellu- Lisaks festivalidele said toetust näiteks viimiseks eraldati 2000 eurot. Eestimaa Rahvuste Ühenduse mitme- 17  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Korraldasime integratsioonialastele küsimustele. Paneel- aruteludes tegid ettekanded erineva taus- rahvusvahelise taga kõnelejad: akadeemikud, riigiasutuste esindajad, praktikud kohalikest või rahvus- lõimumiskonverentsi vahelistest asutustest või MTÜ-dest. 15.–16. novembril 2018 toimus Radisson Konverentsi raames viidi läbi poliitiline Blu Sky hotellis rahvusvaheline lõimumis- debatt 8 erakonna esindaja osalusel. alane konverents „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises Konverentsil oli viis praktilise ja akadee- ühiskonnas?“. Konverentsi korraldas siht- milise sisuga töötuba, kus võis saada asutus koostöös Kultuuriministeeriumi teadmisi, arutleda väiksemas grupis ning teiste partnerite ja toetajatega. probleemide üle ning leida uusi praktilisi Põhitähelepanu oli suunatud mitme- lahendusi. kultuurilise rahvusriigi tänapäevale ja tulevikule, lisaks käsitleti riigi identiteeti www.integrationconference.ee on ning rahvusvähemuste ja enamusgrupi kajastatud kogu konverentsi info. rolle ja hoiakuid. Konverentsil andsime välja ka lõimumis- Konverentsi külastas 227 inimest, Face- valdkonna 2017.–2018. aasta meedia- booki vahendusel vaadati otseülekannet ja arenduspreemiad. Esimest korda oli 1183 korda ja konverentsi veebilehe kaudu arenduspreemia ka noortele. Laureaa- 2582 korda. Meediaväljaanded kajastasid tideks osutusid Ida-Virumaa Integrat- konverentsi 14 eesti-, 10 vene- ja 2 inglis- sioonikeskus, mittetulundusühing Eriline keelses artiklis. Maailm, Sillamäe Lastekaitse Ühing ning Anna Mironova. Konverentsil olid ühendatud teoreetilised, praktilised ja poliitilised lähenemisviisid 227 1183 2582 inimest külastas korda vaadati konve- korda vaadati otse- rahvusvahelist rentsi otseülekannet ülekannet konverentsi lõimumiskonverentsi Facebooki kaudu veebilehe kaudu INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 18  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED MEEDIA- JA ARENDUSPREEMIAD ANTI VÄLJA 15.11.2018 RAHVUSVAHELISEL LÕIMUMISKONVERENTSIL KOLMES KATEGOORIAS: 1000 € 1000 € 2x1000 € „Eestis elavate rahvus- „Lõimumisvaldkonna või „Kontaktide soodustamine vähemuste kultuuride rahvusvähemuste kultuuri eesti ja eesti keelest eri- tutvustamine Eesti noore tegija preemia“ neva emakeelega elanike avalikkusele“ (kandidaadi vanusepiir vahel“ kuni 26. eluaastani k.a.) IDA-VIRUMAA MTÜ ERILINE MAAILM INTEGRATSIOONI- ANNA MIRONOVA mis korraldas noortele tänava- KESKUS kes on väga palju vaba- tantsufestivali „Nolimit Dance tahtlikuna panustanud Battle“ eesmärgiga lõhkuda mille korraldatud kon- stereotüüpe ja tõsta tantsu Ukraina kogukonna tege- verentsi, teemapargi, kaudu ühiskonna teadlikkust mistesse ja noorte kaasa- festivali ja trükisega erivajadustega inimestest. tõmbamisse. tutvustati avalikkusele Festivali tulud läksid kahele Ida-Virumaa paljurah- Narva ratastoolitantsijale. vuselisust ja värvikat kultuuripärandit. SILLAMÄE LASTE- KAITSE ÜHING mis kaasas eri rahvusest INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS lapsi ja noori kõikjalt üle Eesti, et tuua lavale kosmose- ja teadusteemaline muusikal AASTAARUANNE 2018 „Aelita 2.0 ehk Märka inimeses imet!“. Muusikali loomisprotsess koosnes kontsert-võistlustest osalejate valikuks ning arutelu- seeriast lõimumise tuleviku üle Eestis. 19  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED „Teeme ära“ raames korraldasime koos 2.05 külastasid Integratsiooni Sihtasu- Kultuuriministeeriumi ja teiste koostöö- tuse töötajad Ukraina Kultuurikeskust. partneritega lõimumise talgupäeva. Programmis olid paberi valmistamise ja Kutsusime talgujuhte ja kohalikke kogu- kalligraaia töötoad. kondi üles katma talgulauda erilisemal moel – otsima põnevaid retsepte oma Mitmekesisuse päeva tähistamiseks viisi- paikkonnast, hõimurahvaste traditsiooni- me läbi Facebooki kampaania „Julge olla dest või eri rahvusköökidest. Integratsiooni erinev!“ #julgeollaerinev. Facebooki pos- Sihtasutuse ja aktsiaseltsi Selver toetusel tituse võimendamise tulemusel märkas said algatusega kaasa tulnud talgu- kampaaniat 23 042 inimest. juhid toidukraami ostmise hõlbustamiseks 25-eurose kinkekaardi. Iga talgujuht sises- Rahvuste päeva (24.09.2018) raames tas koos kinkekaardi sooviavaldusega korraldasime erinevate rahvuste kultuu- „Teeme ära“ talguveebis ühe plaanitava re tutvustavaid üritusi. 23.09.2018 toimus retsepti, märkides ära, millise rahvuse või Jõhvi Kontserdimajas XV vähemusrah- piirkonna toiduga on tegemist. Huvita- vuste kultuurifestival „Rahvuskultuuride vamad retseptid avaldati talguveebis loomepada“. Üritusel oli võimalik degus- selleks loodud retseptiraamatus. teerida rahvustoite, külastada rahvusliku käsitöö näitusi ja meistriklasse, osaleda Koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute konverentsil „Kultuuripärand – mineviku Keskuse sihtasutusega viisime läbi kaks mälestus, tuleviku tugisammas“ ja kõrgema riigikaitsekursuse kolmepäevast kirjanduslikul kohtumisel ning vaadata venekeelset seminari. Rahvusvaheline kontserte. Kaitseuuringute Keskus korraldas seminarid 4.–6.04.2018 ja 3.–5.10.2018 Ida-Virumaa 2018. aastal tähistasime Euroopa ettevõtjatele, ajakirjanikele, kultuuri-, hari- kultuuripärandi aastat. September oli dus-, noorsootöö- ja meditsiinivaldkonna rahvuskultuuride kuu. Oli tihe koostöö töötajatele. Kajastati riigikaitse, julgeole- Euroopa kultuuripärandi aasta projekti- ku, sisekaitse, Eesti ühiskonna sidususe ja juhiga Eestis. Kavas oli 60 üritust. Selleks, lõimumisega seotud teemasid. Esimesel et pöörata suuremat tähelepanu rahvus- seminaril osales 22 ja teisel 19 inimest. te päeva üritustele ning rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusele, viisime Face- Mitmekesisuse päeva (25.04.2018) raames bookis läbi rahvuskultuuride kuu auhin- korraldasime erinevate rahvuste kultuure namängu (viiele võitjale tai köögi koolitus tutvustavaid üritusi. 28.02.2018 korraldas kahele Toiduakadeemias). Eesti Inimõiguste Keskus oma partneritele ürituse, kus tutvustati rahvusvähemuste 6.–17. augustil 2018 toimusid ametnike seltside võimalusi, et kaasata neid mit- välitööd Ida-Virumaal. Välitöödel osales mekesisuse päeva tähistamisse. 25.04 kokku ligi 160 ametnikku 15 riigiasutusest. tähistas Kultuuriministeerium mitmekesi- Välitööde põhieesmärk oli arengu- suse päeva Eesti Aserbaidžaani Kultuuri- strateegiate – Ida-Virumaa programm, keskusega Ajdan. Programmis oli loeng Ida-Virumaa arengukava ning Lõimuv Aserbaidžaanist, rahvatants ja aseri suu- Eesti 2030 – jaoks sisuliste ideede kogu- pisted. 25.04 kutsus ACNielsen Eesti OÜ mine koostöös erinevate ametkondade mitmekesisuse päeva puhul enda juurde ning kohalike partnerorganisatsioonide- Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni ga. Integratsiooni Sihtasutuse töötajad Eestis. Programmis oli loeng Ukrainast, toetasid Kultuuriministeeriumi välitööde banduristide trio kontsert. 25.04 esines korraldamisel ja osalesid aktiivselt väli- Siseministeeriumis MTÜ Mustlastantsu tööde raames toimunud seminaridel. ansambel „Al Sol“. AS Hoolekandetee- nused tegeleb psüühilise erivajadusega inimestele teenuse pakkumisega. Nad kutsusid oma hooldekodudesse esinema 23 042 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS rahvusvähemuste kultuuriseltse: • 25.04 esines Vändras Ukraina Selts AASTAARUANNE 2018 Vitšisna ja ansambel Vene Laul; inimest märkas Facebooki • 26.04 esines Erastveres Tartu kampaaniat „Julge olla erinev!“ Marilaste Liit; #julgeollaerinev • 02.05 esines Uuemõisas Ukraina Rahvamuusikaansambel DIBROVA. 20  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Aastal 2018 osales 22.05.2018 toimus koostöötegevuste kontaktvõrgustiku kohtumine, mille ees- koostöötegevustes märk oli luua toimiv koostöötegevuste Ida-Virumaa kontaktvõrgustik. Kohtumi- kokku 414 inimest sele kutsuti riigiasutuste, kohalike oma- valitsuste, era- ja kolmanda sektori INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Koostöös Kultuuriministeeriumiga viisime organisatsioonide esindajad. 27.02.2018 Tallinnas läbi mõttepäeva- ku noorteühenduste juhtidele. Ürituse 13.08.2018 ja 21.09.2018 korraldasime AASTAARUANNE 2018 raames räägiti noorteühenduste esinda- lõimumisteemalised vestlusringid jatega lõimumispoliitika väljakutsetest ja arutelupäeval BAZAR. Arutelupäeval koguti ideid, millised koostöötegevused osalesid riigiametnikud erinevatest minis- lõimumise valdkonnas oleksid Eesti noor- teeriumidest, aktiivsed kodanikud, era- tele huvitavad ja kasulikud. Üritusel osales ja kolmanda sektori organisatsioonide 30 inimest. ning kohalike omavalitsuste esindajad. 21  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED 111 13 000 21 700 inimest osales Narvas inimest jälgis otseüle- inimest vaatas INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS avatud arutelul kannet Facebooki materjale internetist ÖÖBAZAR kaudu AASTAARUANNE 2018 22  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED BAZARi aruteludes olid ülekaalus aktuaal- sed kohalikud küsimused. 13.08.2018 toi- mus Narvas ametnike välitööde raames avatud arutelu ÖÖBAZAR “Kodanikupas- siivsus: kes on süüdi – rahvas või riik?”. Esinesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kultuuriminister Indrek Saar, ma- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ja Swedpanga juhatuse esimees Robert Kitt. Kohalolijad said võimaluse esitada küsimusi esinejatele. Arutelu suhtluskeeleks valiti „narva keel“ (eesti-vene). Peamised teemad, mis tõs- tatusid arutelu käigus olid: Narva haigla lasteosakonna sulgemine; kuidas kodani- kud võivad olukorda muuta; miks integ- ratsioon ei toimi ja kuidas seda olukorda parandada; ettevõtluse arendamine; kas riiklikud dokumendid peavad olema vene keelde tõlgitud või mitte. Arutelust võtsid osa ministeeriumide ametnikud ja aktiivsed kodanikud. Aruteludes selgus, et keskkond on muutunud, inimesed taha- vad olla Eesti ühiskonna täieõiguslik osa ning mõjutada demokraatlikke protsesse. Osales 111 inimest, otseülekannet Face- bookis jälgis 13 000 inimest, materjale 22.11.2018 toimus Narvas mälumäng. internetis vaatas 21 700 inimest. Osalejate seas olid ülikoolide tudengid ja töötajad, kohalike ettevõtete töötajad, 21.09.2018 toimus Narva Kunstiresiden- spordiklubide ja munitsipaalasutuste ning tuuris Station Narva festivali raames jõu- ja riigistruktuuride esindajad. Mäng BAZARi avatud arutelu „Ksenofoobia 50 koosnes küsimustest teaduse, innovat- varjundit: oleme sarnased või erinevad?“. siooni, religiooni, tähtpäevade, muusika, Osalesid Integratsiooni Sihtasutuse multiilmikangelaste ja Ida-Viru piirkonna koostöötegevuste valdkonnajuht Anna ajaloo kohta. Küsimused olid eesti ja vene Farafonova, kodanikuaktivist Stanislav keeles. Mälumängus osales 83 inimest. Pupkevitš, Rootsi Instituudi esindaja Julia Lapitski. Arutelu teemad: mis on 27.11.2018 toimus Jõhvi Riigigümnaasiumis ksenofoobia ning kas see on iga inime- koostöös Eesti NATO Ühinguga noorte- se sisetunne või ühiskonna „haigus“; kas üritus „Eesti riigi kaitsel koos liitlastega“. Narvas ja Eesti ühiskonnas tervikuna Üritus toimus vahetult pärast Vabariigi esineb ksenofoobia ilminguid; kuidas sek- Presidendi esinemist õpilastele. Jõhvi ja suaalvähemused on ühiskonnas kaitstud; Sillamäe gümnaasiumi õpilased ja õpe- kas Eesti on valmis sisserändajate voogu tajad arutlesid teemal „Eesti riigikaitse vastu võtma. Arutelus osales 28 inimest, väljakutsed ja panustamise võimalused“. eelkõige noored vanuses 17–20 aastat. Osales 49 inimest (neist 21 inimest vanu- Arutelus osalejad jõudsid järeldusele, et ses alates 17 aastast). Eesti ühiskond ei ole ksenofoobia mõju all ja liigub sallivuse suunas. 6.11.2018 ja 04.12.2018 toimusid eestikeel- 47 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS sed viktoriinid - Majamängud. Küsimused olid seotud eesti kultuuri- ja keelepäran- AASTAARUANNE 2018 diga, sotsiaalse elu ja ajalooga. Män- gudel osales 47 vähelõimunud kohalikku inimest osales eestikeelsetes elanikku, suuremas osas noored vanuses viktoriinides - Majamängud 17–26 aastat (eelkõige Narva gümnaa- siumide õpilased). 23  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Kultuuri- ja spordialased koostöötegevused Jaanuaris kuulutasime välja projektikonkursi „Lõimumise edendamine kultuuri- ja sporditegevuste kaudu“. Konkursile esitati 95 projekti. Toetasime 10 projekti. Spordiürituste Korralda- OÜ Mägede Hääl korraldas 1 mise Klubi Narva Energia- jooks 2018 toimus sel 6 Kohtla-Järvel kahepäevase kogupereürituse, mille aastal kaheksandat kontsertide kava kõrvutas korda ning on kasvanud kohalikke artiste nagu Ida-Virumaa suurimaks Estrada Orchestra, rahvaspordisündmuseks. Smoke’N’Smile ja Kaschalot üleriigiliste esinejatega nagu Winny Puhh, Oreli- poiss ja Holy Motors, et Eesti Jalgpalli Liidu Ida-Viru venekeelseid bän- 2 projekt „Me kõneleme jalgpalli!“ tõi Ida-Virumaa de laiema publikuni tuua. jalgpallifestivalidele kokku 400 tüdrukut, kes Tallinna Keskraamatukogu Eesti naistreenerite käe all ja naiskoondislastega 7 korraldas eesti kirjanike kohtumised “#minaloen- koos osalesid lõbusates agasina?!”/„#ячитаюаты?!“ harjutustes ja mängudes. vene keelt emakeelena kõnelevate õpilastega. MTÜ Lasnaidee projekt 3 „Lasnamäe kogukondlik linnaaed“ lõi läbi kogu- 8 Kistler-Ritso Eesti SA pro- jekt „Kümme kümnendit kondliku linnaaianduse Eesti ajaloos“ arendas heanaaberlikke sidemeid. noorte koostööoskust, Linnaaia algatus Võru andes teadmisi akadee- 11 hoovis lõi Lasnamäel milisest kirjutamisest ning esimese omalaadse suht- näituste kureerimisest. lus- ja kogunemiskoha, kus korraldati avalikke semi- nare, töötube ja talguid. SA Eesti Spordi- ja Olümpia- 9 muuseumi lõimumisprogrammi „Sport ühendab!“ abil tut- vustati Ida-Virumaa noortele MTÜ ContempArt Narva Eesti spordilugu ja –kultuuri, 4 Ooperipäevadel tutvus- tati kaasaegset klassika- uuendati haridusprogramme ja töötube. Sihiks oli, et tege- list muusikat ning sai nau- vusi oleks võimalik läbi viia tida maailma esietendusi kakskeelsetena ning et need ja noorte loovisikute töid. kõnetaksid ka eesti keelest Suur sündmus oli eesti erineva emakeelega noori. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS helilooja Madis Järvi Narvale pühendatud uudisteose esitamine. AASTAARUANNE 2018 Eesti Orienteerumisliidu 10 projekt „Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna Motus spordiklubi „EV 100 kaasamine orientee- 5 Narva Jooksusari 2018“ pakkus jooksuüritusi rumiskogukonda“ liitis elanikke nii osalejatena hooajaringselt. kui ürituste läbiviijatena. 24  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Kodanikuhariduse, koda- kondsuse ja meediahariduse teemalised tegevused 2018. aastal jätkus kodakondsuse saa- Näiteid projektidest: miseks ettevalmistava koolituse pakku- • Tapa Gümnaasiumi projekt „Päriselu mine. Koolituse raames tutvustatakse koolimeedias“ suunas õpilasi ühis- kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi konnas aktiivselt ja vastutustundlikult põhiseadust ning valmistatakse Eesti kaasa rääkima. Eelnevalt said õpila- kodakondsust mitteomavaid isikuid ette sed süvendatud ettekujutuse tele- vastavate seaduste tundmise eksamiks, saate valmimise tehnilisest ning mille sooritamine on eeldus kodakond- ajakirjanduslikust poolest. Projekti suse taotlemisel. Koolituse raames toimus tulemusena anti kooli Facebooki lehel vähemalt üks praktiline koolitus (õppekäik otse-eetrisse telesaade. nt Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). 10.01.2018 sõlmis Integratsiooni Sihtasutus • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pro- töövõtulepingud Paurman & Partnerid jektis osalenud õppurid said praktilisi Õigusbürooga ja Eesti Ettevõtluskõrg- oskusi montaažitehnika ning korpo- kooliga Mainor. Lepingute alusel koolita- ratiivse video loomise eripära kohta. vad ettevõtted aastatel 2018–2019 vä- Projekti raames tehti koostööd Tallinna hemalt 500 vähelõimunud püsielanikku ja Ülikooli Balti ilmi, meedia, kunstide ja uussisserändajat Eesti Vabariigi põhisea- kommunikatsiooni instituudiga. duse ja kodakondsuse seaduse tundma- • Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õppimiseks. 2018. aastal võttis koolitusest õpilased õppisid Arvo Iho juhendami- osa 314 inimest. Korraldati 18 koolitust, sel, kuidas saada laia silmaringiga neist 12 Tallinnas, 5 Jõhvis ja 1 Tartus. inimeseks. Valmisid videoklipid sot- siaalsetest probleemidest (koolikiusa- Koostasime 19.–29. novembril 2018 toimu- misest, raha ja töö väärtusest, nud eestikeelse internetipõhise kodani- telefonisõltuvusest jne). kupäeva viktoriini küsimustiku (sh lõime • MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa vajalikud vastusevariandid, selgitused korraldas fotonäituse waldorfkooli ja illustratsioonid). Viktoriini tehnilise osa igapäevaelu kohta, tähistamaks valmistasime ette oktoobris ja novembris. waldorfhariduse 100. sünnipäeva. 50 küsimusega viktoriinis oli 5083 osalejat, Näituse ettevalmistamine hõlmas neist 4360 lahendasid viktoriini lõpuni. ülevaadet, mida pildistamisel silmas pidada, kuidas fotosid järeltöödelda 2017. aastal läbi viidud projektikonkursil ja korraldada näituse kommunikat- „Meediahariduse edendamine üldhari- siooni. Noored õppisid tundma eri duskoolides ja kutseõppeasutustes“ meediakanaleid ja žanre, mille kaudu rahastatud 8 projekti teostati oma projektist rääkida. 2018. aastal. Osales ligi 200 õpilast. 314 18 5083 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS inimest osales koolitust toimus inimest osales kodakondsuseksamiks põhiseaduse ja koda- internetipõhises AASTAARUANNE 2018 ettevalmistaval kondsuse seadusega kodanikupäeva koolitusel tutvumiseks viktoriinis 25  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Noortele suunatud tegevused 18.–20.05.2018 toimus Eesti Õpilasesin- Mai alguses toimusid noortele infopäevad duste Liidu kevadkool Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Eesti keele õpe kus 15-19-aastased eesti ja vene keelt toimus Võrumaal ja Räpinas. MTÜ Lapsele emakeelena kõnelevad õpilased üle Eesti Oma Kodu kaudu osales 36 noort, MTÜ planeerisid lõimumisprojekte. Volonta kaudu 78 noort ja MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal kaudu 90 noort. Ühiskondlikku sidusust toetava program- mi raames käisid Ida-Virumaa Kutse- Septembri lõpuks oli pereõppes osalenud hariduskeskuse õpilased vanuses 17–19 204 noort: aastat 14.11.2018 ja 5.12.2018 õppereisidel • Narvast (123), Tartu Kutsehariduskeskuses, sh toimusid • Kohtla-Järvelt (72), seminarid erinevate erialade õpilastele. • Tallinnast (4), Üritustest võttis osa kokku 85 inimest. • Sillamäelt (4), Seminaridel praktiseerisid noored eesti • Tapalt (1). keelt ning otsisid vastuseid järgmistele küsimustele: Milline on tänapäeva noor? Juulis külastasid sihtasutuse esindajad Kes ma olen? Milline on minu roll ühiskon- noori ja neid vastu võtvaid peresid nas? Kuidas näen enda tulevikku Eestis? Võrumaal. Milline on noor aastal 2025? Mida teha selleks, et olla tulevikus edukas? Pereõppes osales 2018. aastal kokku 204 noort (eesti keele majade toetuse abil 204 osales pereõppes 84 noort rohkem kui varasematel aastatel). Eesti keele õpet noort osales pereõppes peredes korraldasid MTÜ Volonta, Võrumaal ja Räpinas MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ja MTÜ Lapsele Oma Kodu. PEREÕPPES OSALENUD NOORTE ARV JA PÄRITOLU KOHTLA-JÄRVE TAPA 72 TALLINN 1 4 NARVA 123 SILLAMÄE 4 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 26  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED 2016. aastal viidi läbi „EV100 eesti keelt loogiline jätk muusikute täiendõppe- emakeelena mittekõnelevatele lastele keskuse mitmeaastasele järjepidevale ja noortele suunatud projektikonkurss“. tööle lõimimaks eesti- ja venekeelset Projektide elluviimise ajavahemik on elanikkonda muusika ja koosloomise 16.04.2017 kuni 2.02.2020. abil. • Mittetulundusühing Eesti HIV-positiiv- 2018. aastal lõppesid tegevused kolme sete Võrgustik projekti raames korral- projekti raames: dati vene keelt rääkivate HIV-posi- • MTÜ Linnasilm projekti „Pinksiklubi Eesti tiivse staatuse ja narkosõltuvusega 100“ raames kinkis Pinksiklubi Eesti laste käsitöö meistriklassid suveniiride Vabariigile lauatennise lauad, mida tootmiseks. Valmistooted kingiti Eesti saab aasta ringi kasutada, samuti Vabariiki 100. aasta sünnipäevaks korraldati lauatenniseturniire. Projekti Narva linna organisatsioonidele (koo- oli kaasatud umbes 1100 inimest. lid, lasteaiad, munitsipaalasutused), • Muusikute täiendõppekeskuse pro- hooldekodus elavatele inimestele ja jekt „Lõimumine läbi koorimuusika“ oli lastekodulastele. Lõimumise teavitustegevused Lõimumisvaldkonna info kättesaadavaks kodakondsus, migratsioonipoliitika ja eesti tegemiseks anti välja kümme uudiskirja keele õpe. eesti, vene ja inglise keeles. Regulaarselt haldame Facebooki kontot. 20.06.2018 kutsusime ajakirjanikud eesti keele majade infohommikule, kus tut- Korraldasime Integratsiooni Sihtasutuse vustasime lühidalt eesti keele majade 20. aastapäevasündmuse ja tagasime eesmärke, tegevust ja juhte. selle meediakajastuse. Aitasime kaasa eesti keele messide „Ku-ку!“ korralda- Valmis Integratsiooni Sihtasutuse uus misele Narvas ja Tallinnas ning organi- veebiplatvorm, kirjeldasime sihtrühmad seerisime nende kajastuse meedias ja ja tegime veebilehe kasutajasõbralikuks. sotsiaalmeedias. Korraldasime eesti keele Vanalt veebiplatvormilt tõid veebiaren- õppe uuenduslikku rakendust Speakly daja ja senine veebihaldaja üle vajalikud tutvustava pressikonverentsi. Suhtlesime andmed uuele platvormile. Koostasime meediaga seoses eesti keele kursustele uue kodulehe tekstid, korraldasime nende registreerimise väljakuulutamisega. keeletoimetamise ja tõlkimise, ehitasime üles sisu koos vajalike linkide alamleh- 2018. aastal ilmus ajakirjanduses 1001 tedega, sisestasime sisu eesti, vene ja artiklit, mis kajastasid Integratsiooni inglise keeles. Sihtasutuse tegevust (2017. aastal 902 artiklit). Esimese kvartali meediakajastus- Koostasime hanke „Kommunikatsiooni- te peamised valdkonnad olid eesti keele teenuse tellimine perioodiks 2018–2019” õpe, kodakondsus ja rahvusvähemused. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Suur osa teise kvartali pressiteadetest käsitles eesti keele majadega seonduvat. Kolmanda kvartali meediasuhtlus oli seo- 1001 AASTAARUANNE 2018 tud peamiselt rahvuskultuuride kuu, eesti ja rahvusvähemuste katusorganisatsioo- nide kohtumisega Moostes, pereõppe ja Integratsiooni Sihtasutuse väliseesti noorte laagritega Viljandimaal tegevust kajastavat artiklit ning eesti keele kursustele registreerumi- ilmus ajakirjanduses sega. Neljandas kvartalis olid peateemad 27  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED tehnilise kirjelduse eesmärgiga leida Leiti kahe 2017. aastal toimunud tegevu- teenuseosutaja teavituskampaaniate se (sotsiaalkampaania „Karjäär Eestis” ja loovlahenduste väljatöötamiseks ning ja audiovisuaalmeediaprogrammi „Meie kommunikatsioonialase konsultatsiooni Eestid“) tulemuslikkuse hindaja. Balti saamiseks. Edukaks pakkujaks osutus Uuringute Instituut töötas välja sot- Hamburg ja Partnerid OÜ. siaalkampaania ning audiovisuaalmee- diaprogrammi tulemuslikkuse hindamise Integratsiooni Sihtasutus lõi kaasa kriteeriumid, viis läbi fookusrühma aru- Arvamusfestivali debatil „Tagasi Eestis- telud ja individuaalintervjuud erinevate se“. Juhataja Irene Käosaar osales koos sihtrühmade esindajatega ning koostas presidendiga ka Arvamusfetsivali pealava analüüsi. Uuringu tulemusi tutvustasime oluliseimas arutelus vene õppekeelega 29.06.2018 Integratsiooni Sihtasutuses koolide teemal. ning sihtasutuse juuli-augusti uudiskirjas. AJAKIRJANDUSES AVALDATUD ARTIKLITE ARV 2018. AASTAL, KUUDE LÕIKES 131 129 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS 104 103 84 89 AASTAARUANNE 2018 79 68 65 63 58 23 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 28  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Muud lõimumisalased tegevused 27.01.2018 toimus mentorlusprogrammis Selleks, et täiendada sihtgrupi teadmisi töötutele vähelõimunud elanikele osa- Eesti kultuuriruumist, toimuvad alates au- lejate lõppkohtumine, kus osalesid 22 gustist 2018 kultuuriõppemooduli raames inimest ja programmi korraldajad. Men- koolitused eesti kultuurist ja ajaloost. torlusprogrammis osalenud mentiid ja Õpitu kinnistamiseks viiakse läbi õppe- mentorid andsid positiivse tagasiside käigud, külastatakse kultuurisündmusi programmile ning jäid selle tulemuste- ja -asutusi. Koolitusi hakkas Tallinnas ja ga rahule. Osa mentiidest leidis töö, osa Harjumaal ellu viima Eesti Instituut projek- kirjutas, et sai suurepärase kogemuse tiga „Kultuurisamm“ ning Lõuna-Eestis ning tunneb rohkem kindlust enda tule- Eesti Rahva Muuseum. Septembris toimus viku suhtes. Kokku osales programmis 38 osalejate registreerimine ja avaüritused, inimest: 19 mentiid ja 19 mentorit. sh ühised ilmivaatamised ja arutelud ilmi tegijatega, ekskursioonid loodusesse ja 6.02.2018 toimus projekti raames mitme- linnaruumi. 2018. aastal võttis kultuuri- kesisuse juhtimise koolitus eesmärgiga mooduli tegevustest osa 534 inimest. suurendada teadlikkust mitmekesisest töökeskkonnast ja näidata võimalusi toimiva mitmekultuurilise ja mitmekesisust austava töökeskkonna loomiseks. Kooli- tuse viisid läbi mitmekesisuse valdkonna eksperdid Eesti Inimõiguste Keskusest. 534 Osales 12 inimest, enamasti juhid ja personalijuhid erinevatest organisat- inimest osales koolitustel eesti sioonidest. Projekti tegevused lõppesid kultuurist ja ajaloost 31.05.2018. Etendusasutused ja muuseumid jätkasid muukeelse info paremaks esitamiseks hangitud tehniliste vahendite ja seadme- te kasutamist ning sihtrühma teavitamist vahendite olemasolust. 2018. aastal kasu- tasid tehnilisi vahendeid 4149 sihtrühma liiget. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 29  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 tegevused INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 30  RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI 2014-2020 TEGEVUSED Väliseesti noorte • • Türgist, Serbiast, keelelaagris Veneveres • Mehhikost, • Itaaliast, ja Sammulis osales 150 • Maltalt, noort - 40 Eestist ja 110 • • Belgiast, Hollandist, väljaspoolt Eestit • Rootsist, • Soomest, • Rumeeniast, Keelelaagrites saavad 13-18-aastased • Prantsusmaalt, Eesti päritolu ning teistes riikides ela- • Inglismaalt, vad noored õppida eesti keelt, suhelda • Austriast, eestlastest eakaaslastega ning õppida • Lätist, paremini tundma Eesti kultuurikeskkonda. • Bahama saartelt, • Venemaalt Krasnojarski kraist Sel aastal külastasid Eestit noored 30 ja S-Peterburgist, erinevast riigist: • Valgevenest, • Portugalist, • Ukrainast, • USA-st, • Kõrgõztanist, • Poolast, • Austraaliast, • Norrast, • Kanadast, • Taanist, • Hondurasest., • Iirimaalt, • Lõuna-Aafrika Vabariigist • Saksamaalt, LAAGRIVAHETUSED 2018. AASTAL TOIMUMISAEG TOIMUMISKOHT KEELEOSKUSE TASE 1. 25.06-5.07 Venevere Puhkekeskus / Viljandimaa algajad 2. 9.07-19.07 Venevere Puhkekeskus / Viljandimaa edasijõudnud 3. 23.07-3.08 Venevere Puhkekeskus / Viljandimaa algajad 4. 24.07-3.08 Sammuli puhkeküla / Viljandimaa edasijõudnud 5. 6.08-16.08 Venevere Puhkekeskus / Viljandimaa vabalt valdajad KEELELAAGRITESSE TULI NOORI 30 ERINEVAST RIIGIST Norra Taani Iirimaa Soome Kanada Inglismaa Rootsi Läti Venemaa USA Belgia Poola Valgevene Prantsusmaa Ukraina Mehhiko Holland Saksamaa Rumeenia Kõrgõztan Portugal Austria Türgi Bahama Itaalia Serbia Malta Honduras INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 Lõuna-Aafrika Vabariik Austraalia 31  RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI 2014-2020 TEGEVUSED Kõigi vahetuste noored käisid Tallinnas Konkursi raames toetati: ekskursioonil, külastasid KUMUt ja Kadri- • väliseesti kultuuriprojektide, -ürituste oru parki, toimus orienteerumismäng ja festivalide korraldamist; vanalinnas. Viimane vahetus käis Riigiko- • kultuurikollektiivide ja loomeinimeste gus ja kohtus Riigikantselei EV 100 projekti kultuurivahetust väliseesti kogukonda- rahastajatega. Integratsiooni Sihtasutuse dega; esindajad kohtusid kõigi vahetuste noor- tega KUMUs, kus toimus vabas vormis • väliseesti kooride, rahvatantsurüh- vestlus, mängiti ringmängu. Noortele made ja kultuurikollektiivide profes- jagati EV 100 sünnipäeva puhul kingitusi sionaalset juhendamist eesmärgiga (nt EV100 meenemärgid). Nii juunis, juulis soodustada osavõttu eesti kultuuri kui augustis külastas laagrit mitu ajakirja- suurüritustest; nikku. Augustis külastasid laagrivahetust • eesti kultuurisündmuste vahendamist Sammulis ministeeriumide esindajad. eesti kogukondadele, kaasates neid aktiivsemalt kaasaegse rahvusvahelise Oktoobris 2017 avalikustatud projektikon- eestluse kujundamisse; kursile „Eesti Vabariik 100 väliseesti kul- • teabevahetuse ja kontaktide paran- tuuriühingute projektikonkurss“ laekus 68 damist ida ning lääne diasporaa esin- taotlust. Toetus eraldati 26 projektile. Pro- dajate ja Eesti vahel. jektide elluviimise tähtaeg oli 31.12.2018. Tagasipöördumistoetuse määrasime 149 Oktoobris 2017 avalikustatud „Rahvus- Eestisse naasnud eestlasele, Eesti koda- kaaslaste programmi väliseesti kultuuri- nikule või nende järglasele. Kokku eralda- ühingute projektikonkursile“ laekus 44 sime toetust 98 285 eurot. taotlust. Konkursi raames toetatud 22 projekti sai ellu viia kuni 31.12.2018. 149 Eestisse naasjat said tagasi- pöördumistoetust kokku 98 285 € ulatuses INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 32  2019. AASTA TEGEVUSED 2019. aasta tegevused 2019. aasta tegevuste elluviimisel lähtub Sõlmitud on rahastamislepingud Kultuuri- Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirjalis- ministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga te eesmärkide täitmisel tegevuse jätku- ning kokkulepe Haridus- ja Teadusmi- mise põhimõttest ja asutaja määratud nisteeriumiga tegevuste rahastamiseks rollist. Samal ajal tulenevad aastaees- ning elluviimiseks. Kultuuriminister kinnitas märgid valdkondlikest arengukavadest 28.02.2019 käskkirjaga nr 39 Euroopa „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Rahvuskaaslaste Sotsiaalfondist rahastatud projekti „Eesti programm 2014–2020“. ühiskonnas lõimumist toetavateks tege- vusteks toetuse andmise tingimused“ 05.12.2018 kinnitas nõukogu sihtasutuse 2019. aasta tegevuskava ja eelarve. 2019. aasta eelarve ja detailse tegevus- kava. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 33  „LÕIMUV EESTI 2020” TEGEVUSED Rahastajatega kokku lepitud tegevuste olulisemad tulemused 2019. aastal Avatakse eesti keele majad Kultuuriõppemoodulis 1 nii Tallinnas kui Narvas ning jätkatakse sisutegevusi. 10 osalemise võimalust pakutakse 500-le inimesele. Integratsiooni Sihtasutus Jätkatakse rahvuskultuuri- 2 kolib Narvas uutesse ruumidesse. 11 seltside tegevuse toetamist. Toimuvad eesti keele Tagasipöördumistoetust 3 õppimisvõimalusi tutvus- tavad messid „KU-ку“ 12 saavad 90 Eestisse naasnut. Narvas ja Tallinnas. Tasuta eesti keele Etendusasutustes ja muuseu- 4 kursustel osaleb 2300 inimest (sh haridus- 13 mides muukeelse info paremaks edastamiseks hangitud tehnilisi töötajad). vahendeid kasutab ligikaudu 5000 sihtrühma liiget. Väliseesti noorte keele- Koostöötegevustes osaleb 5 laagris osaleb 90 noort. Toetatakse väliseesti 14 2137 inimest. kultuuritegevust. Nõustamisteenustest Vähemalt 186 inimest osa- 6 saab abi 1200 uut isikut. 15 levad Eesti Vabariigi põhi- seaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusel. Jätkatakse ametnike 7 koolitamist, mille tule- musena suureneb ühtse Välja antakse neli lõimu- standardi alusel tööta- 16 misvaldkonna arendus- preemiat. vate nõustajate arv. Avatakse 21 erinevat 14.–15.11.2019 toimub 8 Tallinnas rahvusvaheline 17 konkurssi - 13 hanget, 7 taotlusvooru ja lõimumisalane konve- 1 preemiakonkurss. rents. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Luuakse rahvuskaaslaste Keelelise ja kultuurilise 18 nõustaja ametikoht, 9 kümbluse klubides mille kaudu tõhustatakse AASTAARUANNE 2018 osalevad 400 inimest. tagasipöördujate toetamist. 34  LISA 1. ÜLEVAADE NÕUKOGU TÖÖST 2018. AASTAL Ülevaade Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu tööst 2018. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes miseks – jätta põhikirjast välja nõukogu riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Integ- pädevusse kuuluv sihtasutuse koosseisu ratsiooni Sihtasutuse põhikirjast. Selles kinnitamine. Nõukogu liikmete ettepane- esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on kul võiks nõukogu kinnitada sihtasutuse sihtasutuse tegevust aruandeperioo- struktuuri ja palgafondi ning sihtasutu- dil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet se juhatuse liige kinnitada sihtasutuse teostanud ning näidatakse juhatuse ja koosseisu. Arutleti ka siseauditi teenuse nõukogu liikmetele makstud tasud. ostuga seotud teemadel. Nõukogu hoidis end regulaarselt kursis sihtasutuse Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu majandusetegevusega. 10-liikmeline. 01.01.–31.12.2018 kuulusid Integratsiooni Sihtasutuse nõukogusse: Olulisemad Integratsiooni Sihtasutuse • Kristina Kallas, nõukogu esimees; nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused: • Piret Kärtner, nõukogu aseesimees; • kinnitati sihtasutuse 2017 majandus- • Ann Räämet; aasta aruanne; • Anneli Ratnik; • muudeti sihtasutuse struktuuri, mille • Birgit Lüüs; tulemusena loodi sihtasutuse koossei- • Birute Klaas-Lang; sus Tallinna eesti keele maja ja Narva • Heidi Uustalu; eesti keele maja; • Liana Roosmaa; • suurendati sihtasutuse esindatust Narvas – alates 01.01.2019 on Narvas • Merle Põld; 20 ametikohta. Lisaks asub Narvas ka • Piret Hartman; sihtasutuse juhatuse liige. Tallinnas on • Vadim Belobrovtsev. 18 ametikohta; • kinnitati 2019 eelarve ja tegevuskava. 2018. a toimus neli nõukogu korralist koos- olekut. 2018. aastal pööras nõukogu suurt Sihtasutuse asutaja õigusi teostava asu- tähelepanu Integratsiooni Sihtasutuse (sh tuse otsusega (kultuuriministri 25.11.2013 eesti keele majade) asukoha leidmisele ja käskkiri nr 1.1-3/364) on määratud Integ- eesti keele majade tegevuskavas olevate ratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimehe sisutegevuste tulemuslikkusele. Teemade kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu arutamiseks kohtuti eesti keele majade liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. juhatajatega. Jätkuvalt olid aktuaalsed eesti keele kui teise keele õppe (eesti keele kohvikud, klubid ja kursused) korral- damise ja kvaliteediga seotud küsimused. Tähelepanu pöörati ka Sihtasutuse vee- biplatvormi ja visuaalse lahenduse uuen- damisele. Anti soovitusi veebilehe kliendi- 4 sõbralikumaks ja sisukamaks muutmisel. nõukogu korralist koosolekut INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Sooviga anda sihtasutuse juhatuse liikmele suuremat iseseisvust sihtasutuse toimus 2018. aastal töö korraldamisel tegid nõukogu liikmed AASTAARUANNE 2018 ettepaneku sihtasutuse põhikirja muut- 35  LISA 1. ÜLEVAADE NÕUKOGU TÖÖST 2018. AASTAL NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETELE MAKSTUD TASUD ARUANDEPERIOODIL NIMI NÕUKOGU / JUHATUS PERIOOD SUMMA KOKKU (EUR) Kristina Kallas nõukogu esimees 01.01.-31.12.2018 2 520.00 Piret Kärtner nõukogu aseesimees 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Ann Räämet nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Anneli Ratnik nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Birgit Lüüs nõukogu liige 16.01.-31.12.2018 1 616.36 Birute Klaas-Lang nõukogu liige 15.02.-31.12.2018 1470.00 Heidi Uustalu nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Liana Roosmaa nõukogu liige 01.01.-15.01.2018 63.64 Merle Põld nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Piret Hartman nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS Vadim Belobrovtsev nõukogu liige 01.01.-31.12.2018 1 680.00 Irene Käosaar juhatuse liige 01.01.-31.12.2018 38 400.00 AASTAARUANNE 2018 sh lisatasu 0 36 Tegevuskulud 2017 2018 Eelarve kokku Eelarve kokku 4 892 771 € 6 290 542 € INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 18% Halduskulu 22% Halduskulu 82% Tegevusega seotud kulu 78% Tegevusega seotud kulu 37 Raamatupidamise aastaaruanne Tegevjuhtkonna deklaratsioon Käesolevaga deklareerin oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koosta- mise eest ja kinnitan, et: • raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestus- põhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; • raamatupidamise aastaruanne kajastab õigesti ning õiglaselt Integ- ratsiooni Sihtasutuse inantsseisundit, majandustulemusi ning rahavoogusid; • Integratsiooni Sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS AASTAARUANNE 2018 38 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 048 266 233 849 2 Nõuded ja ettemaksed 725 758 919 030 3 Kokku käibevarad 1 774 024 1 152 879 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 14 920 803 3 Materiaalsed põhivarad 8 322 0 5 Kokku põhivarad 23 242 803 Kokku varad 1 797 266 1 153 682 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 659 151 402 990 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 74 888 325 832 14 Kokku lühiajalised kohustised 734 039 728 822 Kokku kohustised 734 039 728 822 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 424 860 334 070 Aruandeaasta tulem 638 367 90 790 Kokku netovara 1 063 227 424 860 Kokku kohustised ja netovara 1 797 266 1 153 682 39 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 739 609 3 762 888 8 Tulu ettevõtlusest 0 9 500 Muud tulud 7 372 332 Kokku tulud 5 746 981 3 772 720 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -1 798 648 -1 494 875 9 Jagatud annetused ja toetused -1 740 559 -1 077 910 10 Mitmesugused tegevuskulud -541 358 -240 122 11 Tööjõukulud -741 543 -625 911 12 Muud kulud -286 506 -243 112 Kokku kulud -5 108 614 -3 681 930 Põhitegevuse tulem 638 367 90 790 Aruandeaasta tulem 638 367 90 790 40 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 638 367 90 790 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 179 154 79 766 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 5 218 -305 052 Kokku rahavood põhitegevusest 822 739 -134 496 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -8 322 0 soetamisel Laekunud intressid 0 170 Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 322 170 Kokku rahavood 814 417 -134 326 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 233 849 368 175 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 814 417 -134 326 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 048 266 233 849 2 41 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2016 334 070 334 070 Aruandeaasta tulem 90 790 90 790 31.12.2017 424 860 424 860 Aruandeaasta tulem 638 367 638 367 31.12.2018 1 063 227 1 063 227 42 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Bilansipäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Toetuse tagasinõudmine. Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetuse võib toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; 6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Finantsvarad Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi, sealhulgas tasud vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused, v.a. selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande, soetamisega seotud kulutused. Kõik tavapärastel turutingimustel toimuvad finantsvarade ostud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, s.t. päeval, mil INSA võtab endale kohustuse (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel toimuvaks nimetatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõutud perioodi jooksul. Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad. Soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid tuleb hinnata alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui viimane on finantsvara bilansilisest maksumusest madalam. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade kaetav väärtus on finantsvarast eeldatavasti tulevikus saadavad rahavood diskonteerituna turu keskmise tulususe määraga sarnaste finantsvarade suhtes. Finantsvara allahindlus kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlust hiljem ei tühistata. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse siis, kui INSA kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid. Välisvaluutas fikseeritud tehingud. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, kusjuures tegevustuludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõue riigieelarve vastu võetakse üles sihtfinantseerimise vahendite osas juhul, kui kulutused on tehtud või toetuse saaja poolt esitatud maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid sihtfinantseerimise summad on sihtasutusele veel laekumata. Toetuse saajale ettemaksena ülekantud 43 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne toetus kajastatakse ettemakstud toetusena kuni on täidetud toetuse saamise tingimused. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara. Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe väärtusliku inventarina (varudena)ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt alates 320 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida INSA saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Immateriaalne põhivara. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsetel varadel on piiratud kasulik eluiga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja seadmed 4 Tarkvara ja litsentsid 5 Rendid Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Annetused ja toetused a) Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus). Sihtfinantseerimise mõiste täpsustatakse projektipõhise finantseerimisena, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. b) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad tuluna põhivara soetamise perioodis. Andjad kajastavad toetust kuluna sel momendil, kui toetuse saaja teeb kulud või soetab põhivara, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud. c) Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhisel momendil tuluna (saaja) ja kuluna(andja). Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine toimub tavatingimustest pikema perioodi jooksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub v.a kui tegemist on tegevustoetusega vt eelmist peatükki annetused ja toetused. 44 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Kulud Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samadel perioodidel kui toetuste saajad. Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekke-põhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat. Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või saaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise. Seotud osapooled Seotud osapooled INSA mõistes on juhatus, nõukogu, juhtimis- ja kontrollorganite liikmed. Seotud osapooltega 2018. a tehinguid tehtud ei ole. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Arveldusarve Riigikassas 1 048 266 233 849 Kokku raha 1 048 266 233 849 45 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Muud nõuded 142 142 0 Ettemaksed 1 089 1 089 0 Tulevaste 1 089 1 089 0 perioodide kulud Ettemaksed toetuse 12 275 12 275 0 saajatele Toetuse 26 714 26 714 0 tagasinõuded Nõuded toetuste ja 673 673 673 673 0 14 siirete eest Tagatisdeposiit 26 785 11 865 14 920 Kokku nõuded ja 740 678 725 758 14 920 ettemaksed 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 2 2 0 4 ja tagasinõuded Muud nõuded 44 44 0 Ettemaksed 199 199 0 Tulevaste 199 199 0 perioodide kulud Ettemaksed toetuse 186 203 186 203 0 saajatele Toetuse 9 540 9 540 0 tagasinõuded Nõuded toetuste ja 711 177 711 177 0 13 siirete eest Tagatisdeposiit 12 668 11 865 803 Kokku nõuded ja 919 833 919 030 803 ettemaksed 46 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 181 488 Üksikisiku tulumaks 13 092 10 788 Sotsiaalmaks 24 961 20 522 Kohustuslik kogumispension 1 055 1 017 Töötuskindlustusmaksed 1 481 1 325 Ettemaksukonto jääk 2 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 41 770 2 34 140 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja seadmed Ostud ja parendused 8 322 8 322 31.12.2018 Soetusmaksumus 8 322 8 322 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 8 322 8 322 Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 77 906 58 415 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 77 906 58 415 1-5 aasta jooksul 1 110 120 0 Üle 5 aasta 275 040 0 Detsembris 2018 lõpetati AS Technopolisega sõlmitud rendileping (Tallinn, Lõõtsa 2, VIII korrus) ja koliti uutesse ruumidesse (Tallinn, Rävala 5, VI korrus). Sõlmitud on rendileping Rävala St 5 OÜ-ga viieks aastaks (INSA Tallinna kontoriruumid, sh Tallinna eesti keele maja ruumid). 47 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Seoses INSA kolimisega Narva ja Narva eesti keele maja avamisega sõlmiti rendileping Linda Kaks OÜ-ga seitsmeks aastaks. Kuni ruumide valmimiseni asutakse ajutisel rendipinnal Kerese 3 (rendileping Kerese Keskus OÜ-ga). Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 501 074 501 074 Võlad töövõtjatele 22 193 22 193 Maksuvõlad 41 770 41 770 Võlad toetuse saajatele 94 114 94 114 Kokku võlad ja ettemaksed 659 151 659 151 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 323 987 323 987 Võlad töövõtjatele 12 583 12 583 Maksuvõlad 34 140 34 140 Võlad toetuse saajale 32 169 32 169 Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustis 111 111 Kokku võlad ja ettemaksed 402 990 402 990 Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 990 050 3 103 643 14 Tegevustoetus Kultuuriministeeriumilt 2 456 559 608 745 TegevustoetusHaridus-ja Teadusministeeriumilt 0 50 500 Tegevustoetus Rahandusministeeriumilt 293 000 0 Kokku annetused ja toetused 5 739 609 3 762 888 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Lisa nr Rahaline annetus 7 372 0 Kokku annetused ja toetused 7 372 0 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2018 2017 Koolitusteenuste ost 1 798 648 1 494 875 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 1 798 648 1 494 875 otsesed kulud 48 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on käsitletud eesti keele kursusi tasemetel A1, A2, B1, B2, C1; Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitusi, eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid jm sihtrühmale suunatud koolitusi summas 1 798 648 eurot. Lisa 10 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Stipendiumid, preemiad 4 000 10 500 Tagasipöördujate (Immigreerujate) toetus 98 285 85 226 Teenuste lepingud sh töövõtulepingud 206 649 167 789 Projektide toetuslepingud 1 431 625 802 875 Partneritele põhivara ostuks 0 11 520 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 740 559 1 077 910 Stipendiumite (lõimumisvaldkonna 2017.–2018. aasta meedia- ja arenduspreemiad) saajad: Ida-Virumaa Integratsioonikeskus, Anna Mironova, MTÜ Eriline Maailm, Sillamäe Lastekaitseühing. Tagasipöördumistoetuse saajad on eraisikud, kes naasevad Eestisse tagasi. Töövõtulepingud on peamiselt sõlmitud keeleõppefirmadega (eesti keele õpe). Projektitoetuslepingud on sõlmitud peamiselt rahvuskultuuriseltside tegevuste ja projektide ning kultuuri-ja spordialaste koostöötegevuste toetamiseks. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent 76 421 57 256 Energia 13 786 8 832 Elektrienergia 7 704 5 440 Soojusenergia 3 084 1 982 Kütus 2 998 1 410 Mitmesugused bürookulud 398 257 144 219 Uurimis- ja arengukulud 12 190 8 150 Lähetuskulud 24 888 8 901 Koolituskulud 15 816 12 764 Kokku mitmesugused tegevuskulud 541 358 240 122 49 Integratsiooni Sihtasutus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 541 287 463 232 Sotsiaalmaksud 181 962 156 118 Muud 18 294 6 561 Kokku tööjõukulud 741 543 625 911 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 23 23 Oma töötajate palgakulu 461 726 , INSA juhi ja nõukogu palgakulu 57 869 (sh juhatuse liikme puhkusereserv),võlaõiguslikud lepingud 21 692. Oma töötajaid 22 + INSA juhataja, lisaks 10 nõukogu liiget. Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Füüsilisest isikust liikmete arv 10 10 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 57 869 49 808 Preemia, tulemustasu 0 2 700 INSA nõukogu on 10- liikmeline. INSA juhib üheliikmeline juhatus. INSA juht Irene Käosaar. 50 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, toetused Fi a tseerijate lõikes saadud sihtfi a tseeri i e Nõude saldo Raha Nõude saldo Rahastaja Programm 2 018 Sisse Välja 2 017 31.12.2018 tagastus 31.12.2017 "Eesti ühisko as lõi u ist toetavateks tegevusteks toetuse andmise ESF (SA Innove) tingimused" 2014- 2020 ja "Vähelõi u ute iseseisva eesti keele õpihoiakute kujundamine" 0 0 1 446 241 10 230 1 394 396 0 695 195 riigieelarveline eraldis "Eesti lõi u iskava 4- 2020" rakendamiseks, "rahvuskaaslaste programm 2014- Kultuuriministeerium 2020" ja "Eesti ühisko as lõi u ist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" 4 055 603 991 1 069 238 0 1 107 639 42 456 0 riigieelarveline eraldis "Eesti lõi u iskava 4- Haridus- ja 2020" Teadusministeerium rakendamiseks ja "Vähelõi u ute iseseisva eesti keele õpihoiakute kujundamine" 43 035 49 588 152 000 39 655 287 765 218 455 0 Interreg Interreg 0 17 804 21 710 27 319 0 12 195 Riigikantselei EV 100 27 799 2 289 126 748 1 065 163 492 63 319 0 Rahvusvaheline Briti Nõukogu lõi u isala e konverents 0 0 5 000 0 5 000 0 0 Lõi u isla e Briti Nõukogu häkato 3 787 3 787 Briti Nõukogu Meedakriitilisus 0 1 602 1 602 Lõi u isla e Kanada Suursaatkond häkato 0 0 1 700 0 1 700 0 0 Ameerika Ühe driikide Saatkond 0 0 0 0 0 2 599 2 599 KOKKU: 74 889 673 672 2 829 023 52 551 2 989 910 325 831 711 176 51 Lisa 15 Bilansivälised kohustised ja nõuded Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse andmiseks võetud kohustisi bilansiväliste kohustistena. 2018. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised kohustised) summas 1 213 813 (toetusleping 1 114, töövõtuleping 1 212 699). 2017. a lõpuks oli bilansiväliste kohustiste jääk (maksmata lepingulised kohustised) summas 3 472 717 eurot sh 1 765 408 eurot toetuslepingutega seotud kohustised ja 1 707 309 eurot töövõtulepingutega seotud kohustised. Tabelis on toodud bilansiväliste kohustiste jagunemine rahastajate vahel. Kohustised Rahastaja Programm leping 31.12.2018 31.12.2017 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks töövõtuleping sh ESF (SA Innove) toetuse andmise tingimused" partnerlusleping 1 524 460 Riigieelarveline eraldis Haridus-ja "Lõimuv Eesti 2020" Teadusministeerium rakendamiseks" toetusleping 13 158 Riigieelarveline eraldis Haridus-ja "Lõimuv Eesti 2020" Teadusministeerium rakendamiseks" töövõtuleping 40 320 48 000 Riigieelarveline eraldis "Lõimuv Eesti 2020" ja "Rahvuskaaslaste programm Kultuuriministeerium 2014-2020 rakendamiseks" töövõtuleping 101 956 134 849 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks Kultuuriministeerium toetuse andmise tingimused" töövõtuleping 1 070 423 Riigikantselei Eesti Vabariik 100 toetusleping 1 114 15 534 Piiriülene koostöö Interreg toetusleping 29 407 toetusleping kokku: 1 114 1 765 408 töövõtuleping kokku: 1 212 699 1 707 309 Kokku: 1 213 813 3 472 717 Tulenevalt Riigi Raamatupidamise üldeeskirjast kajastatakse toetuse nõuded bilansivälise nõudena. Nõuded Rahastaja Programm 31.12.2018 31.12.2017 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" ; "Vähelõimunute iseseisva eesti keele õppe õpihoiakute ESF (SA Innove) kujundamine" 6 479 567 "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks Kultuuriministeerium toetuse andmise tingimused" 5 023 387 Kokku: 5 023 387 6 479 567 52 Lisa 16 Sündmused pärast bilansipäeva ja tingimuslikud kohustised Sündmused pärast bilansipäeva Koostöös Kultuuriministeeriumiga korrastati 2019. aasta alguses olulisel määral toetuste andmise põhimõtteid ja tingimusi. Toetuste eraldamine toimub alates 2019. aastast kultuuriministri määruste alusel ja Kultuuriminis- teeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu. Tingimuslikud kohustised Tulenevalt Integratsiooni Sihtasutuse juhatuse liikme lepingust on nõukogul õigus määrata juhatajale täiendavat tasu. 2018. aastal ei määratud 2017 aasta tulemuste eest juhatajale lisatasu. 2017. aastal määrati Integratsiooni Sihtasutuse juhatajale 2016. aasta tulemuste eest lisatasu. Kuna puudub selgus, kas juhatajale määratakse lisatasu ning millises suuruses, on antud informatsioon avalikustatud tingimusliku kohustisena. 53  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Integratsiooni Sihtasutuse nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Integratsiooni Sihtasutuse (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Katrin Mugra Vandeaudiitori number 482 Audiitorbüroo Katrin Mugra OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 266 Ringtee 17, Rannamõisa küla, Harku vald, Harju maakond, 76906 10.04.2019