Kiri

Välisministeerium [email protected] 03.05.2019 nr 1-12/976-1 Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Välisministeeriumile esitamiseks Vabariigi Valitsuse istungile jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa: eelnõu 1 lehel eelnõu seletuskiri 7 lehel Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] Siiri Pelisaar 6282225 [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  EELNÕU Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seadus Denonsseerida jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlev Euroopa konventsioon, millele Eesti Vabariik on alla kirjutatud 1993. aasta 14. mail ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 2002. aasta 6. novembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019. a Algatab Vabariigi Valitsus 2019. a (allkirjastatud digitaalselt)  Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlev Euroopa konventsioon (edaspidi konventsioon või konventsioon nr 120) on koostatud 1985. aasta 19. augustil Strasbourgis. Vabariigi Valitsus oma 7. mai 1993. a määrusega nr 141 kinnitas Eesti nõustumist täita konventsiooni nõudeid ning kohustas välisministrit konventsioonile alla kirjutama (RT II 1993, 15, 21). Konventsioonile kirjutati alla 14. mail 1993. a hilisema ratifitseerimise kohustusega. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 6. novembril 2002. a1 (RT II 2002, 35, 168). Konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 1. aprillil 2003. a. Konventsiooni on ratifitseerinud 42 riiki2, kellest suurem osa on ELi liikmesriigid. 30. aprilli 2019. a seisuga on konventsiooni denonsseerinud 7 riiki, seega on konventsiooni ratifitseerinud riikide arv 35. Käesoleva eelnõuga astutakse juriidiline samm konventsiooni denonsseerimiseks. Möödunud kümnendi jooksul sai selgeks, et konventsioon ei vasta enam kaasaegsetele vägivalla ohjamise lähenemisviisidele ja headele tavadele. Konventsiooni artikli 8 alusel moodustatud alaline komitee vaatas konventsiooni üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Euroopa Nõukogu avas 3. juulil 2016. a Saint-Denis’s allkirjastamiseks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni3 (edaspidi konventsioon nr 218). Konventsiooniga nr 218 sisuliselt asendatakse konventsioon nr 120. Konventsiooni nr 218 eesmärk on võtta kasutusele ühine, mitut asutust hõlmav kolmele sambale suunatud lähenemisviis – turvalisus, julgeolek ja teenindus – ning luua partnerlusi kõigi asutuste ja sidusrühmade vahel, kelle ülesanne on tagada turvalisus, julgeolek ja meeldiv keskkond kõigile jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel osalejatele. Konventsioonis nr 218 kajastub Euroopa Nõukogu jätkuv tahe tagada spordivõistlustel turvalisus ja julgeolek ning teha samm 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/225566 2 https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/120/signatures?p_auth=1c52Qs8V 3 https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/218 1 edasi ja luua uus lähenemisviis, mis tugineb Euroopa viimaste kümnendite kogemustele ja headele tavadele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunikud Kaarel Nestor ([email protected], tel 628 2260) ja Margus Klaan ([email protected], tel 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], tel 628 2225). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Kristel Kaeval (tel 637 7433, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Seaduse eelnõu on kaudselt seotud EL nõukogu 9.04.2019. a otsusega4, millega antakse liikmesriikidele luba saada Euroopa Liidu huvides konventsiooni nr 218 osaliseks. Euroopa Parlament andis nõukogu otsuse eelnõule oma nõusoleku 12. märtsil 2019. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Paralleelselt konventsiooni denonsseerimise eelnõuga on ette valmistatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega kiidetakse heaks konventsioon nr 218. Kuivõrd puuduvad Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud alused konventsiooni nr 218 ratifitseerimiseks, tuleb konventsioon heaks kiita Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vastavalt välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punktile 7 sõlmib Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi nimel Riigikogus ratifitseerimisele mittekuuluvad välislepingud. Konventsiooni nr 218 heakskiitmise eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele pärast seda, kui Riigikogu on konventsiooni denonsseerinud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on denonsseerida konventsioon. Konventsioon jõustus 1. novembril 1985. Selle koostamisele eelnesid arvukad vägivallajuhtumid ja korrarikkumised jalgpallivõistlustel, samuti dramaatilised sündmused, eeskätt Brüsseli Heyseli staadionil toimunud jalgpallifännide vägivaldne kokkupõrge, mille tulemusel hukkus 39 inimest. Konventsioonis keskenduti vägivallajuhtumite ja korrarikkumiste ennetamisele, takistamisele ja neile reageerimisele staadionil või staadioni läheduses. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2019:115:TOC 2 2013. aastal viidi läbi uuring konventsiooni otstarbekuse ja põhjendatuse kohta. Konventsiooni juurde koostatud seletuskirja kohaselt ilmnes uuringust, et „1985. aasta konventsiooni läbivaatamise vastu oli väga suur huvi. Esitati mitu omavahel seotud selgitust, sealhulgas: • konventsioon oli peaaegu kolm aastakümmet vana ning suur osa sellest aegunud ja vastuolus Euroopa olemasolevate kogemuste ja heade tavadega; • arutamist vajasid suured puudused tollases rõhuasetuses pealtvaatajate vägivallale, mida käsitleti eraldi teistest olulistest teguritest nagu ohutus ja teenindus (ehk külalislahkus), millel on suur mõju poolehoidjate käitumisele ja sellega seonduvale ohutasemele; • konventsiooni tasakaalustamata (ja kohati vastuoluline) sisu võrreldes uuemate alalise komitee soovitustega tekitas osalisriikides segadust ja õõnestas konventsiooni usaldusväärsust; • konventsiooni võrdlemisi kitsas suund oli vastuolus alalise komitee laiaulatuslikuma ja pidevalt areneva tööga, mille eesmärk oli algselt kontrollida konventsiooni järgimist; • senisest rohkem tuli arvesse võtta ühiskonnas toimuvate (majanduslike, rändega seotud, poliitiliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste) muutuste mõju jalgpallivõistlustele ning sellega seotud ohutasemele ja -iseloomule; sealhulgas: - kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ülekandmine avalikel vaatealadel, mis asuvad toimumiskohas ja Euroopa eri paikades üldiselt; - rände- ja sisserändesuundumuste tagajärjel elavad konkreetse rahvusvõistkonna või klubi poolehoidjad Euroopa eri riikides; - soodsa hinnaga transporti pakkuvad reisifirmad on suuresti aidanud kaasa jalgpallivõistlusi näha soovivate poolehoidjate reisimisele üle kogu Euroopa; - viimastel kümnenditel on jõudsalt suurenenud kõrgetasemeliste jalgpallivõistluste ja --turniiride arv Euroopas; - meedias kajastatakse ja tähtsustatakse üha enam kõike jalgpalliga seonduvat, mistõttu kasvab huvi kõrgetasemeliste võistluste ja turniiride vastu (nii staadionitel kui ka neist väljaspool) pidevalt. • konventsiooni ülevaatamine annaks hea võimaluse edendada vajadust mitut asutust hõlmava ning turvalisusele, julgeolekule ja teenindusele suunatud lõimitud lähenemisviisi ning muude heade tavade järele; • konventsiooni ülevaatamine aitaks luua tõhusaid partnerlusi rahvusvaheliste spordiliitude ja teiste asutustega, kes on keskendunud turvalisuse ja julgeoleku tagamisele jalgpallivõistlustel; • konventsiooni ülevaatamisel määratletud peamised turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtted/nõuded, mis põhinevad Euroopa ulatuslikel kogemustel ja headel tavadel, aitaksid jälgida ja hinnata konventsiooni järgimist ning soodustada sisuka nõu andmist osalisriikidele ja nende toetamist; • Euroopas toimuvaid jalgpallivõistlusi on vaevanud vägivallajuhtumid ja muud korrarikkumised (UEFA andmete põhjal esineb 46% selle egiidi all peetavatel võistlustel turvalisust ja julgeolekut ohustavad juhtumid, millest umbes veerandit on määratletud tõsise või veelgi hullemana); • ning ennekõike võib liigne tuginemine 1985. aasta konventsioonile, mitte aga alalise komitee soovitatud tegevustele, suurendada osalisriikides turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel (näiteks märulipolitsei ebaproportsionaalne kasutamine ja liigne sõltumine piiretest). 3 Ministrite komitee otsustas uuringu põhjal oma 2013. aasta detsembris toimunud 1187. istungil konventsiooni ajakohastada ning andis alalisele komiteele korralduse see üle vaadata. Alaline komitee vaatas konventsiooni üle ja jõudis järeldusele, et see ei paku enam jalgpalliga seotud vägivallale piisavat lahendust. Sellest tulenevalt koostas alaline komitee uue teksti, mis põhineb ühisel turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse lähenemisviisil, ning pärast põhjalikku konsulteerimist, arutamist ja parandamist kiitsid kõigi osalisriikide delegatsioonid teksti üksmeelselt heaks 2014. aasta detsembris.“5. Konventsiooni nr 218 loomisprotsessis on Eesti riigi huve esindanud Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest lausest, mille sisu on konventsiooni denonsseerimine. Kuivõrd konventsioon nr 120 on ratifitseeritud seadusega, tuleb see denonsseerida seadusega. Konventsiooni artikli 16 lõike 1 kohaselt võib osalisriik konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava asjakohase teatega. Lõike 2 kohaselt jõustub denonsseerimine selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Konventsiooni on denonsseerinud need riigid, kes on ratifitseerinud konventsiooni nr 218 (30. aprilli 2019. a seisuga Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Monaco, Norra, Poola, Portugal, Venemaa). Pärast EL nõukogu otsust, millega anti liikmesriikidele luba ühineda konventsiooniga nr 218, denonsseerijate arv kindlasti suureneb. Konventsiooni nr 218 artikli 16 lõike 3 kohaselt ei tohi ükski konventsiooni nr 120 liikmesriik oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja anda hoiule enne, kui ta on konventsiooni nr 120 denonsseerinud või teeb seda sama ajal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. 5 Link konventsioonile juurde lisatud seletuskirja inglise keelsele tekstile: https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168071edc0 Käesolevas seletuskirjas on kasutatud vandetõlk Katrin Selbaku tõlget 4 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seaduse eelnõu on kaudselt seotud EL nõukogu 9. aprilli 2019. a otsusega, millega antakse liikmesriikidele luba ühineda konventsiooniga nr 218. Euroopa Parlament andis nõukogu otsuse eelnõule oma nõusoleku 12. märtsil 2019. a. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud nõukogu 25. aprilli 2002. a otsus 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta6, millega lihtsustati jalgpallisündmustega seotud teabevahetust, kohustades liikmesriike asutama või määrama politseilist laadi riikliku jalgpalli teabepunkti lihtsustamaks jalgpallivägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist (nõukogu otsuse 2002/348/JSK artikli 1 lõige 1). Nõukogu otsuse 2002/348/JSK artikliga 2 sätestatakse riiklike jalgpalli teabepunktide ülesanded ning kõnealuse otsuse artiklitega 3 ja 4 sätestatakse konkreetsed normid politseiteabe vahetamiseks ja käitlemiseks riiklike jalgpalli teabepunktide vahel enne rahvusvahelise mõõtmega jalgpallisündmust, selle ajal ja pärast seda. Konventsiooni nr 218 artikli 11 lõigetega 2 ja 4 sätestatud sarnane kohustus asutada või määrata politseijõududes riiklikud jalgpalli teabepunktid, mille ülesanne on teabe vahetamine ja politseikoostöö hõlbustamine seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, kuulub politseikoostöö valdkonda. Kuigi politseikoostöö valdkond kuulub põhimõtteliselt jagatud pädevusse liidu ja liikmesriikide vahel (ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkt j), kuulub liidule ainuvälispädevus, kui on täidetud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimused: „Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, (…) kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.“ Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tuleb „selle hindamisel, kas (...) kohustused võivad mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala ELTL artikli 3 lõike 2 tähenduses, tugineda Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, mille kohaselt esineb niisugune oht juhul, kui kohustused kuuluvad kõnealuste eeskirjade kohaldamisalasse.“7 EL Nõukogu õigustalitus märgib, et konventsiooni nr 218 artikli 11 lõiked 2 ja 4 kattuvad nõukogu otsuse 2002/348/JSK artiklite 1 ja 2 teatud sätetega. Need konventsiooni nr 218 artiklid kuuluvad seetõttu ühiseeskirjade kohaldamisalasse ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida rahvusvahelised kohustused võivad mõjutada. Kuna antud konventsiooniga nr 218 saavad ühineda ainult riigid, siis EL peab andma loa oma liikmesriikidele konventsioon nr 218 allkirjastada ja ratifitseerida. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/ELI/?eliuri=eli:dec:2002:348:2007-06-16 7 Kohtuasjas Singapore FTA 16. mail 2017 esitatud arvamus 2/15, EU:C:2017:376, punkt 180; kohtuasjas Marrakeshi leping avaldatud teostele juurdepääsu kohta 14. veebruaril 2017 esitatud arvamus 3/15, EU:C:2017:114, punkt 105; Euroopa Kohtu 4. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C114/12: komisjon vs. nõukogu (Euroopa Nõukogu ringhäälingukonventsioon), EU:C:2014:2151, punkt 68; kohtuasjas lapseröövi Haagi konventsioon 14. oktoobril 2014 esitatud arvamus 1/13, EU:C:2014:2303, punkt 71; ning Euroopa Kohtu 26. novembri 2014. aasta otsus kohtuasjas C-66/13, Green Network, EU:C:2014:2399, punkt 29. 5 6. Seaduse mõjud Konventsiooni denonsseerimisega annab Eesti signaali, et käime ühte sammu uute lähenemisviiside ja heade tavadega Euroopas. Seega saame mõjusid hinnata sellest vaatenurgast, mida annab riigile konventsiooni nr 218 heakskiitmine. Mõju välissuhetele 30. aprilli 2019. a seisuga on konventsioonile nr 218 kirjutanud alla 31 riiki (nende hulgas ka 18 ELi liikmesriiki). Konventsiooni on 30. aprilli 2019. a seisuga ratifitseerinud Aserbaidžaan, Prantsusmaa, Moldova, Monaco, Norra, Poola, Portugal ja Venemaa. Konventsioonile allakirjutamisega aktsepteeritakse peamiseid põhimõtteid ja vajalikke meetmeid, mis on aluseks kehtestatud heade tavadele, millest paljusid peetakse turvalisuse ja julgeoleku riskide tõhusa vähendamise ja ärahoidmise eeltingimusteks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Konventsiooni nr 120 raames tegutseb 2004. aastast PPA juures riiklik jalgpalli teabepunkt, mille kaudu tehakse rahvusvahelist koostööd. Vastava teabepunkti loomise kohustuse seab ka konventsioon nr 218, seega jätkaks teabepunkt oma tegevust ka konventsiooni nr 218 rakendamiseks. Samuti kuulub Politsei- ja Piirivalveameti esindaja konventsiooni nr 120 alalisse komiteesse ja jätkaks osalemist ka konventsiooni nr 218 alusel moodustatavas spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitees. Mõju julgeolekule Konventsiooni nr 218 heakskiitmine ja rakendamine tagab, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid tagamaks jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne teenindus. Sotsiaalsed mõjud Konventsioon nr 218 avaldab mõju sportlaste, spordikohtunike ja pealtvaatajate turvalisusele ja kindlustundele. Konventsioon nr 218 aitab tagada kõigi jaoks ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel. Konventsiooni nr 218 sihtrühm on suur, sest sport meelitab ligi väga palju pealtvaatajaid. Sport toob kaasa erinevaid emotsioone ja reaktsioone ning vägivallajuhtumeid ja korrarikkumisi on juba pikka aega seostatud maailma kõige vaatemängulisema spordiala ehk jalgpalliga. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega otseseid kulusid ja tulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 6 9. Jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Konventsiooni denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Eesti Olümpiakomiteele ja tema 106 juriidilisest isikust liikmele. Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu. Spordiorganisatsioonidest kooskõlastasid eelnõu Eesti Poksiliit, Eesti Sumoliit ja Veeremängude Liit. Teised spordiorganisatsioonid eelnõu kohta tagasisidet ei esitanud, seega loetakse eelnõu kooskõlastatuks. Algatab Vabariigi Valitsus 2019. a (allkirjastatud digitaalselt) 7