Kiri

Kultuuriministeerium Teie 24.04.2019 nr 19-0376 /1 Meie 02.05.2019 nr 5-1/98-1 Eelnõu kooskõlastamine Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab kultuuriministri määruse „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Vastavalt uue muinsuskaitseseaduse § 10 lõikele 2 kehtestab valdkonna eest vastutav minister r iikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid. Menetletava eelnõuga sätestatakse mälestiste liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid. Segadust tekitab 2. ja 3.peatüki sõnastus. 2. peatükk on pealkirjastatud „ Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid“. Edasi järgneb § 2. „ Riikliku kaitse üldised kriteeriumid “ . P aragrahvi alguses räägitakse nii mälestisest kui muinsuskaitsealast, kuid lause lõpus sätestatakse riikliku kaitse hindamise kriteeriumid, mida kohaldatakse kõikide mälestise liikide suhtes. Kas loetletud üldised kriteeriu mid muinsuskaitsealale ei kehti, kui samas seletuskirja kohaselt kehtivad need ka muinsuskaitseala suhtes. Paragrahvides 3-8 täpsustatakse erinevate mälestiste kriteeriumid, s.h. ajaloomälestise riikliku kaitse hindamise kriteeriumid ja teiste mälestiste puhul riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid. 3. peatükk on pealkirjastatud „ Muinsuskaitseala riikliku kaitse kriteeriumid ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. § 9 lg 1 sätestab m uinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid. Jääb ebaselgeks, kas riikliku kaitse hindamise kriteeriumid, riikliku kaitse üldised kriteeriumid ja riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid on ühed ja samad või erinevad mõisted või on üks kriteerium teise kriteeriumi eelduseks. Leiame, et kriteeriumite nii segane, vastuoluline ja samas üldsõnaline kirjeldus ei aita omanikel ja avalikkusel teada, milliseid asju mälestisena hinnatakse ja mida selle juures kaalutakse nagu lubab seletuskiri. Muinsuskaitsealal asuvatele ehitistele väärtusklasside kehtestamine on uus võimalik omandikitsendus, mis võib endaga kaasa tuua kohustuse muinsuskaitsealal asuv rikutud ehitis taastada (MUKS § 39 lg 1) ja loa kohustuse ehitise siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitamistööde tegemisel (MUKS § 52 lg punkt 2). Kuna tegemist on uue ja täiendava piiranguga, peaks määrus andma selge ettekujutuse, millal tunnistatakse ehitis väärtuslikuks, millal väga väärtuslikuks ja millal mitte. Kahjuks on määrus väga üldsõnaline ja raskesti mõistetav . Samuti ei selgu eelnõust , kuidas väärtuslikuks või eriti väärtuslikuks ehitiseks tunnistami ne käib ja kas ka „ muuks ehitiseks “ on vaja eraldi määramist, kelle pädevuses on neid väärtusklasse määrata ja millise protseduuriga (metoodika, haldusakt, jms). Täiendavalt lisame, et seletuskirjas puudub eelnõu jõustamisega kaasneva mõju hinnang. Eksitavalt märgitakse , et hindamine viidi läbi MuKS-i menetlemise käigus - nt puudub ülevaade, kui paljusid e hitiste omanikke hakkab uus ehitiste väärtusklasside määramine piirama või kui palju tööd toob see juurde väärtusklasside määrajatele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Trei ELVLi asedirektor