Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid registrikood: 90012432 tänava nimi, number: Kooli tn 5 linn: Haapsalu linn vald: Haapsalu linn maakond: Lääne maakond postisihtnumber: 90502 telefon: +372 4737065 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.salm.ee Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Tulemiaruanne 9 Rahavoogude aruanne 10 Netovara muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Raha 14 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 14 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 17 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 17 Lisa 10 Annetused ja toetused 18 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused 18 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 13 Tööjõukulud 19 Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud 19 Lisa 15 Seotud osapooled 20 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2 Tegevusaruanne SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. aasta tegevusaruanne. I Sissejuhatus Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi SA HLM) põhikirjalised eesmärgid on: 1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; 2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. II Põhieesmärgid 2018. aastaks ja nende täitmine: 1. Piiskopilinnuse pealinnuses muuseumi ettevalmistus- ja lammutustööde, välisrajatiste ehitustööde ja hoone rekonstrueerimistööde elluviimine. Täitmine: Tööd toimusid vastavalt ehituslepingule ja ajagraafikule ning tagati stabiilne rahastamine. Seoses linnusemuuseumi rekonstrueerimistööde rahastamisega 2018. aastal taotleti arvelduskrediidi laenu võtmist Eesti Vabariigilt. Laenu andmise arvelduskrediidi vormis 2014– 2020 perioodi struktuuritoetustest rahastatava projekti „Haapsalu piiskopilinnuse arendamine tegevusmuuseum-külastuskeskuseks” elluviimiseks otsustas Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 punkti 3 alusel 19.04.2018. a korraldusega nr 102 “Laenu andmine Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid”. 2. Raudtee- ja Sidemuuseumi vaguni restaureerimine INTERREG-i EST-LAT programmi raames (dets. 2017 – aprill 2019). Täitmine: Platskaardivaguni restaureerimine on lõpetatud. Tööde läbiviimiseks korraldati kaks hanget: vaguni restaureerimine summas 33.305,00 eurot (ilma KM); vaguni akende valmistamine ja paigaldamine 12.950,00 eurot (koos KM). 2019. aasta I kv toimuvad kavandatud tegevused näituseprogrammide koostamiseks. Vagun avatakse külastajatele 2019. aasta suvehooajaks. 3. End. Ambulantsihoone (Raudtee 10) Raudtee- ja Sidemuuseumi dokumendihoidlaks renoveerimine (2018 I p.-a.). Täitmine: Remonttööd on edasilükatud. Vastavalt sihtasutuse nõukogu 14.02.2018 (protokoll nr 23) koosoleku otsusele tehti Kultuuriministeeriumi esindaja poolt ettepanek täiendavalt analüüsida end. Ambulantsihoone (Raudtee 10) Raudtee- ja Sidemuuseumi dokumendihoidlaks renoveerimise otstarbekust ja üldist kogude seisukorda. Põhjuseks muuseumide uue ühishoidla kavandamisel toetuste planeerimine hoidlate renoveerimiseks. Kultuuriministeerium moodustas komisjoni (kk nr 123, 28.06.2018) ning algatas 24.09.2018 haldusjärelevalve (kiri nr 12-1/1922-1) muuseumikogu korralduse üle. Komisjon külastas Sihtasutuse kogusid 17.10.2018. Toetamisotsus selgub 2019. aasta I poolel. 3 4. EV 100 raames end. Raekojas näituse „1982“ koostamine (veebruar 2018). Täitmine: Näitus avati 28.03.2018 (kuni 03.03.2019.), mida külastas 2018. aastal 5609 inimest. See on viimase viie aasta suurim Raekoja näituste külastajate arv. 5. Iloni Imedemaal Ilon Wiklandi avatud raamatukogu ja teaduskogu avamine külastajatele (2018 I p.-a.). Täitmine: Raamatukogu avamine lükkus 2019. aasta lõppu ning selle sisustamine teostub Ilon Wikland 90 sünnipäeva tähistamisega 2020. aastal. Ettevalmistustööd raamatukogu uuendamiseks algasid 2017. aastal, mil valmis avatud raamatukogu ruumilahendus ja mööblikavandid. 2018. aastal remonditi ruum ning paigaldati uus valgustus. 6. Saavutatakse tasuliste teenuste mahuks 183.000 eurot. Täitmine: Tasuliste teenuste mahuks saavutati 284.042,19 eurot. 7. Tartu Kunstimuuseumist üle tulnud Ants Laikmaa dokumendikogu digiteerimine. Täitmine: dokumendikogu digiteerimine on kavandatud 2019. aastaks. 2018. aastal tuli läbi viia ettevalmistustööd, mille käigus töötati läbi Laikmaa dokumendikogu – kokku 3066 lk materjale ning koostati esialgsed nimekirjad. 8. Ilon Wiklandi illustratsioonide Rootsi-Jaapani ühisnäituse „Pipi Pikksukk ja Astrid Lindgreni maailm“ ettevalmistamine Jaapanis (juuli 2018 – juuli 2020). Täitmine: Näitus avati 28.07.2018 Tokyos ning jääb Jaapanisse kuni 2020. aasta juulini – kokku 10 linnas. Sihtasutus laenas Jaapani näitusele 40 Ilon Wiklandi illustratsiooni ning osales näituse kataloogi koostamisel. III Meetmed põhieesmärkide täitmiseks: 1. Arendustegevused Eesmärk: kultuuripärandi tutvustamine erinevates vormides ning selle läbi pärandist osasaajate ja muuseumide külastajate arvukuse suurendamine Kokkuvõttes täideti põhiosas kavandatud tegevused, millest olulisematest alljärgnev ülevaade: 1.1. Näitused 28.02. (kuni 03.03.19) avati EV 100 raames näitus „1982“ Raekojas. 05.-08. avati suveekspositsioon Raudtee- ja Sidemuuseumis end. 3 klassi ootesaalis. 07. -07.20 avati Rootsi-Jaapani ühisnäitus Tokyos, Jaapanis (sh näituse kataloogi ja Imedemaa bukleti koostamine). 1.2. Uurimistöö: konverentsid ja publikatsioonid 17.03. toimus ajalooliste puitmajade fassaadi hooldamise praktiline koolitus (koostöös MKA). 27.06. (kuni 30.09.) Imedemaal avati ülevaatenäitus P. Tšaikovski balletist „Luikede järv“ Eestis“ ning selle ajaloost Eestis (Imedemaa) Tšaikovski festivali raames. 30.06. toimus Läänemaa XXII ajaloo konverents ning ilmus Läänemaa Muuseumi Toimetised XXI köide. 4 04. avaldati Ilon Wiklandi näituse kataloog inglise keeles. 08.10. toimus Läänemaa koolinoorte II ajalookonverents (koostöös LÜG). 1.3. Arendusprojektid, üritused 05.02. korraldati Ilon Wiklandi noore kunstniku tunnustusüritus. 01.-05; 09.-12. korraldati Läänemaa õpilaste Ajalooring. 03. digiteeriti ja tehti kodulehel kättesaadavaks Läänemaa Muuseumi Toimetised. 08. loodi interaktiivne nutimäng „Lapsepõlv Haapsalus“ peredele. 04.07.-26.07. korraldati suvelavastus Imedemaal (A. Lindgren "Rasmus, Lontus ja Pontus" koostöös Tallinna 32. keskkooli näiteringiga; lavastaja Eva Kalbus). 30.11.-16.12. korraldati lastelavastus Imedemaal "Pöialpoiss Nilss Karlsson“ (Miks Teater). 2. Investeeringud Eesmärk: Kultuurimälestiste (sh piiskopilinnus ühes toomkirikuga) konserveerimis- ja korrastustööde kavapõhine rakendamine nii külastuskeskkonna ohutuse kui ka mitmekülgsema kasutamise tagamiseks. 2.1. Konserveerimine 01.-12. plaanipäraselt toimusid piiskopilinnuse pealinnuses ettevalmistus- ja lammutustööd, välisrajatiste ehitus- ja rekonstrueerimistööd. 2.2. Remont 06-08. restaureeriti INTERREG-i EST-LAT programmi raames Raudtee- ja Sidemuuseumi vagun (dets. 2017 – aprill 2018). 07.-08. rajati Toomkirikusse invatee ning remonditi külgsissepääs. 11.-12. remonditi jaamahoone fassaadi avariilised osad. 12. remonditi Iloni Imedemaal trepikoridor, veranda, Ilon Wiklandi avatud raamatukogu (sh teaduskogu) ruum ning paigaldati uus valgustus. 12. valmistati ja paigaldati aknad restaureeritud vagunile. 12. Laikmaa muuseumi peahoonele paigaldati uus piksekaitsesüsteem. 3. Kogud Eesmärk: Sihtasutuse käsutusse antud kultuuriväärtuslike kogude inventeerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi dokumendikogu (A3) skaneerimine (eesmärk 20%). 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi kogu I etapi kirjeldamine (6000 objekti). 01.-12. Raudteemuuseumi kogude sisestamine ja I etapi kirjeldamine (3000 objekti). Täitmine: Dokumentide digimine (A3 skänner); suurimad juurdekasvud: - käsikirjad 7% > 64%, - dokumendid 11% > 16%, - kunstikogu 34,5 > 41%, - arheoloogia 52% > 58%, - trükiste kogu 70% > 72%. 5 (Käsikirjade kogus on mõõtühikuks käsikiri, mitte käsikirja lehekülgede arv.) Raudteemuuseumi kogudest sisestati kokku 2113 objekti (kokku sisestatud 7793 ehk 55%). Raudtee- ja Sidemuuseumi kogu vajab eraldi koguhoidja töökoha loomist, mis on kavas 2020. aastal. 2018. aastal lülituti kahte digiprojekti: 1) Rahvusarhiiv dokumendid - „Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860- 1920)“; 2) ERM esemeline materjal - „Riikliku, rahvusliku või kultuuriloolise väärtusega esemed“ End. Läänemaa Muuseumi I etapi kirjeldamine – kokku 3140 objekti. 4. Personal Eesmärk: Sihtasutuse igapäevase toimimise ja arendustegevuste tagamine kompetentse ja motiveeritud personaliga. Vastavalt KuMi täiendava toetusega tagatakse peamiselt kõrgharidusega ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajate palgatõus 1150 euroni kuus ning üldine palgakasv 7,5%. 01.-12.18. Sihtasutuse töötajad osalesid erinevates rahvusvahelistes kultuuripärandi koostöövõrgustikes: - Läänemereäärsete Linnuste ja Muuseumide Assotsiatsioon (Association of the Castles and Museums around the Baltic Sea); - Läänemereäärsed muuseumid (Network of Museums in the Baltic); - Kultuuripärandi interpreteerimine (Interpret Europe); - Arheoloogiapärandi uurimine (DGAMN). Kokkuvõtteks 2018. aasta suurimaks kordaminekuks oli arvelduskrediidi laenu saamine, limiidiks määrati 900 000 eurot (üheksasada tuhat eurot) ning kasutusajaks kuni 30.09.2019 intressimääraga aastas 1,34%. Sellega tagati objekti rahastamise stabiilsus kuni tööde lõpuni. Raudtee- ja Sidemuuseumi hoonestu ja kogu kompleksi väljaarendamine vajab uut tegevuskava. Algselt kavandatud konserveerimisprojekti ettevalmistamine Norra ja EMP majanduspiirkonna meetmesse tuli 2018. aasta lõpus peatada, kuna antud meede toetab ajaloolisi ehitisi muinsuskaitsealadel. Haapsalu ajalooline jaamahoone jääb muinsuskaitsealast välja ning ei ole abikõlblik. Raudtee 10 ehitamine dokumendihoidlaks otstarbekuse kohta esitab kogude komisjon oma aruandes Kultuuriministeeriumile 2019. aasta aprillis. Esmakordselt sihtasutuse tegevuse jooksul restaureeriti vagun-museaal. Töö tulemusena saab koostada veeremi restaureerimiskava ning algatada ekspertiisid veeremi taastamise mahtude ja võimalikkuse üle. Vaguni restaureerimistöid rahastas Interreg EST-LAT programm, Kultuuriministeerium ja sihtasutus. Remonditi Imedemaa II korruse raamatukogu ja verandat ning jaamahoone perrooni kandeposte ja vahekilpe Kultuuriministeeriumi toetusel. Laikmaa majamuuseumi peahoone sai uue piksekaitsesüsteemi. Kogude inventeerimisel tehti MUiS-i plaanitust väiksem arv kirjeldusi, kuna kogudega seotud vähese personaliga on raske tagada aastaringset järjepidevust muude ülesannete kõrval. Samas 6 liitus asutus kahe EL sf toetust saava digiteerimisprojektiga, mis aitab kaasa kogude digiteerimise ja kirjeldamise mahtu suurendada. Vaatamata pealinnuse sulgemisega oli külastajatele avatud toomkirik suvehooajal kõikidel päevadel. Iloni Imedemaa tihe suveprogramm tagas külastuste tõusu ning esmakordselt ületati seal 20 000 külastaja piir (21043). 2018. aasta augustikuus ületas sihtasutus kavandatud omavahendite aastaplaani. Kokkuvõttes teeniti omavahendeid plaanitust rohkem u 100.000 eurot. Muuseume külastas kokku 60 803 inimest. See on võrreldes 2017. aastaga küll ca 5000 külastajat väiksem, kuid siis oli pealinnus kaheksa kuud avatud. Kokkuvõttes tagati 2018. aastal linnusemuuseumi stabiilne rahastamine, ehitustööde püsimine ajagraafikus, mis lubab uue muuseumi avada juunis 2019. Samuti väärib esiletõstmist sihtasutuse töötajaskonna igakülgne panustamine muuseumiprogrammidesse ja linnusemuuseumi ehitustegevusse. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused Võlakordaja = kohustused/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva Finantssuhtarvude 2018.a. 2017.a. lähteandmed Käibevara 533 792 108 469 Kohustused 573 997 162 909 Lühiajalised kohustused 570 479 155 986 Netovara 4 208 806 2 178 562 Aktiva 4 782 803 2 341 471 Varad 4 782 803 2 341 471 Müügitulu 284 025 325 306 Tulem 2 030 244 120 950 Finantssuhtarvud 2018.a 2017.a. Tulemi marginaal 7,15 0,37 Netovara puhastootlus 0,48 0,06 Lühiajaliste kohustuste 0,94 0,70 kattekordaja Võlakordaja 0,12 0,07 Netovara määr 0,88 0,93 Anton Pärn Juhatuse liige Haapsalus, 15.03.2019 7 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 93 047 23 400 2 Nõuded ja ettemaksed 440 745 85 069 3 Kokku käibevarad 533 792 108 469 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 249 011 2 233 002 5 Kokku põhivarad 4 249 011 2 233 002 Kokku varad 4 782 803 2 341 471 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 3 405 3 297 6 Võlad ja ettemaksed 567 074 152 689 4,7,8 Kokku lühiajalised kohustised 570 479 155 986 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 3 518 6 923 6 Kokku pikaajalised kohustised 3 518 6 923 Kokku kohustised 573 997 162 909 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 064 598 1 064 598 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 113 964 993 014 Aruandeaasta tulem 2 030 244 120 950 Kokku netovara 4 208 806 2 178 562 Kokku kohustised ja netovara 4 782 803 2 341 471 8 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 883 748 761 189 10 Tulu ettevõtlusest 284 448 325 306 9 Kokku tulud 3 168 196 1 086 495 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 750 -1 250 11 Mitmesugused tegevuskulud -433 826 -338 778 12 Tööjõukulud -523 205 -459 744 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -175 533 -165 384 Kokku kulud -1 135 314 -965 156 Põhitegevuse tulem 2 032 882 121 339 Muud finantstulud ja -kulud -2 638 -389 14 Aruandeaasta tulem 2 030 244 120 950 9 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 463 755 400 855 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 341 005 378 768 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 500 0 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -625 806 -455 311 Väljamaksed töötajatele -392 259 -437 945 Laekunud intressid 0 136 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 109 642 60 897 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest -105 163 -52 600 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 779 944 -207 341 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 1 980 689 87 800 toetustest Muud väljamaksed investeerimistegevusest -20 000 0 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 20 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest 180 745 -99 541 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 297 -3 191 Makstud intressid -2 638 -389 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -5 935 -3 580 Kokku rahavood 69 647 -155 721 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 23 400 179 121 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 69 647 -155 721 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 93 047 23 400 2 10 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 1 064 598 993 014 2 057 612 Aruandeaasta tulem 120 950 120 950 31.12.2017 1 064 598 1 113 964 2 178 562 Aruandeaasta tulem 2 030 244 2 030 244 31.12.2018 1 064 598 3 144 208 4 208 806 11 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades otsest meetodit. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-100 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetud kaupu. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras. Varusid kajastatakse bilansiväliselt. Varud kajastatakse aruandeperioodi kuluna ja müügimomendil tuluna, kuna müügi eesmärgil soetatud kaupade näol on tegu lühikese perioodi ning enamasti aasta jooksul realiseeritava kaubaga. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad ei amortiseerita. Kulumit arvetatakse igakuiselt. Üldjuhul lähtutakse alljärgnevatest vahemikest: (a) Hooned ja rajatised 10-50 a. (b) Masinad ja seadmed 5-10 a. (c) Inventar 2-10 a. (d) Arvutustehnika 2- 3 a. Rendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: (a) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; (b) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; 12 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne (c) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; (d) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; Kui vara antakse tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult ka kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara jääkväärtuses ja võetakse põhivara bilansis arvele. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. Tehingu lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida siis, kui: (a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta; (b) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja (d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. 13 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 2 073 1 868 Arvelduskontod 90 974 21 532 Kokku raha 93 047 23 400 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 10 246 10 246 Ostjatelt laekumata 10 246 10 246 arved Maksude ettemaksed ja 69 999 69 999 4 tagasinõuded Muud nõuded 4 4 Viitlaekumised 4 4 Ettemaksed 1 300 1 300 Tulevaste perioodide 1 300 1 300 kulud Saamata sihtfinantseerimine 359 196 359 196 Kokku nõuded ja 440 745 440 745 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 13 655 13 655 Ostjatelt laekumata 13 655 13 655 arved Maksude ettemaksed ja 21 373 21 373 4 tagasinõuded Muud nõuded 368 368 Viitlaekumised 368 368 Ettemaksed 1 278 1 278 Tulevaste perioodide 1 278 1 278 kulud Saamata sihtfinantseerimine 48 395 48 395 Kokku nõuded ja 85 069 85 069 ettemaksed Saamata sihtfinantseerimisena kajastub Haapsalu Piiskopilinnuse EAS välisprojekti raames saamata välisabi perioodil 01.11.-31.12.2018 tehtud kulude osas. 14 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 27 Käibemaks 56 092 14 556 Üksikisiku tulumaks 3 710 3 894 Sotsiaalmaks 9 176 8 009 Kohustuslik kogumispension 343 332 Töötuskindlustusmaksed 540 466 Ettemaksukonto jääk 13 907 6 817 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 69 999 13 796 21 373 12 701 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2017 Soetusmaksumus 6 339 2 635 503 42 833 59 951 278 553 3 023 179 Akumuleeritud kulum -710 275 -25 497 -54 404 -790 176 Jääkmaksumus 6 339 1 925 228 17 336 5 547 278 553 2 233 003 Ostud ja parendused 74 580 2 116 961 2 191 541 Muud ostud ja parendused 74 580 2 116 961 2 191 541 Amortisatsioonikulu -155 362 -8 567 -3 164 -167 093 Allahindlused väärtuse languse -8 440 -8 440 tõttu 31.12.2018 Soetusmaksumus 6 339 2 612 542 42 833 134 531 2 395 514 5 191 759 Akumuleeritud kulum -851 116 -34 064 -57 568 -942 748 Jääkmaksumus 6 339 1 761 426 8 769 76 963 2 395 514 4 249 011 Lõpetamata ehitusena kajastuvad Haapsalu Piiskopilinnuse renoveerimisega seotud tööd. Muud ümberklassifitseerimised varades on seotud Raudtee- ja sidemuuseumi vaguni renoveerimistööde põhivarana arvele võtmisega. 15 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Sõiduauto kapitalirent 6 923 3 405 3 518 3,25 30.12.2020 Kapitalirendikohustised 6 923 3 405 3 518 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Sõiduauto kapitalirent 10 220 3 297 6 923 3,25 30.12.2020 Kapitalirendikohustised 10 220 3 297 6 923 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2018 31.12.2017 Masinad ja seadmed 6 069 9 236 Muud varad 2 700 8 100 Kokku 8 769 17 336 16 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 531 870 531 870 Võlad töövõtjatele 11 547 11 547 8 Maksuvõlad 13 796 13 796 4 Saadud sihtfinantseerimine 6 607 6 607 Saadud tagatiskohustused 0 Muud kohustused 3 254 3 254 Kokku võlad ja ettemaksed 567 074 567 074 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 87 593 87 593 Võlad töövõtjatele 3 468 3 468 8 Maksuvõlad 12 701 12 701 4 Saadud ettemaksed 409 409 Muud saadud ettemaksed 409 409 Saadud sihtfinantseerimine 28 518 28 518 Saadud tagatistasud 20 000 20 000 Kokku võlad ja ettemaksed 152 689 152 689 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustis 7 264 730 Puhkusetasude kohustis 3 629 2 313 Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 654 425 Kokku võlad töövõtjatele 11 547 3 468 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Tulud piletimüügist 162 674 187 520 Tulud meenete ja trükiste müügist 37 273 38 150 Muud tulud majandustegevusest 84 078 99 636 Muud tulud 423 0 Kokku tulu ettevõtlusest 284 448 325 306 Muude tuludena majandustegevusest kajastuvad tulud edasiantavatest kommunaalteenustest, tulud giiditeenuse osutamisest, toitlustusteenusest, ruumide kasutada andmisest ning bussifirmade peatusetasud. 17 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 584 698 461 882 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 2 299 050 301 767 Tagastatud sihtfinantseerimise jääk 0 -2 460 Kokku annetused ja toetused 2 883 748 761 189 sh eraldis riigieelarvest 892 011 399 334 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 203 871 172 850 sh välisabi põhivara renoveerimiseks EASi kaudu 1 762 609 174 729 sh muud toetajad 25 257 14 276 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 Rahaline annetus 2 883 748 761 189 Kokku annetused ja toetused 2 883 748 761 189 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtotstarbelised eraldised -2 750 -1 250 Kokku jagatud annetused ja toetused -2 750 -1 250 Sihtotstarbelise eraldisena kajastub aruandes Iloni joonistusvõistluse laureaatide stipendium ja Haapsalu Piiskopilinnuse pealinnuse kunstikonkursi võitjate auhinnarahad. 18 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent -22 634 -16 425 Energia -55 482 -44 292 Elektrienergia -23 739 -15 808 Soojusenergia -25 008 -23 941 Kütus -6 735 -4 543 Mitmesugused bürookulud -92 784 -46 198 Uurimis- ja arengukulud 0 -28 170 Lähetuskulud -9 687 -11 037 Koolituskulud -1 741 -174 Riiklikud ja kohalikud maksud -858 -2 946 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -319 96 Museaalidega seotud kulud -2 454 -1 182 Üritustega korraldamisega seotud kulud -93 685 -81 552 Inventari kulud -11 902 -16 446 Muud sõidukite kulud -4 706 -11 641 Jooksev remont ja korrashoiuteenused -80 005 -44 306 Muud kommunaalteenused ja kinnistu kulud -57 569 -34 505 Kokku mitmesugused tegevuskulud -433 826 -338 778 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -389 904 -341 873 Sotsiaalmaksud -128 971 -114 137 Erisoodustused -4 330 -3 734 Kokku tööjõukulud -523 205 -459 744 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 28 24 Erisoodustusena kajastatakse tööga otseselt mitteseotud kulutusi töötajatele nagu ühine külastus teise muuseumisse, jõulupeod töötajatele, töötajate lastele. Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu kapitalirendilt -283 -389 Intressitulud Intressikulu arvelduskrediidilt riigikassas -2 355 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud -2 638 -389 19 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2018 31.12.2017 Nõuded Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 1 802 2 014 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 260 240 või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2018 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 9 843 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 1 582 58 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2017 Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 12 274 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 6 035 5 280 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 41 040 35 840 kütusekulu 1 199 0 lähetuse kulud 984 1 919 muud kulud 732 1 778 Sihtasutusel on kaks asutajat. Asutajateks on Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsus. Juhatuse liikmele arvestatud tasud kokku 2018.aastal oli 31800 eurot, sealhulgas preemia 4600 eurot. Lisaks kompenseeriti juhatuse liikmele sõidukulusid ning tasuti lähetuste ja muude kulude eest kokku 2915 eurot. Nõukogule arvestatud tasud 2018.aastal kokku olid 9240 eurot. Nõuded seotud osapoolte vahel kajastuvad bilansi real "Nõuded ja ettemaksed" ja Lisa 3 real "Ostjatelt laekumata nõuded". Müügid seotud osapooltele on kajastatud tulemiaruandes real "Tulud ettevõtlusest", ostud realt "Mitmesugused tegevuskulud". üükidena seotud osapooltele kajastub kaupade müük ja teenuste osutamine, ostudena kajastatakse saadud teenuseid. Seotud osapooltena on kajastatud Est-Trans Kaubaveod AS ja Lääne-Eesti Arenduskeskus SA käivet 2018.aastal. Nende organisatsioonide kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmed on sihtasutuse nõukogu liikmed. Sihtasutuse tehingud seotud isikutega on kõik tehtud lähtuvalt turuhinnast. 20 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva Alates 22.02.2019 ühineb Sihtasutusega Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid tütarettevõtjana sihtasutus Rannarootsi Muuseum. Sihtasutus Rannarootsi Muuseum asutatakse seoses riigiasutus Rannarootsi Muuseum likvideerimisega ning reorganiseerimisega sihtasutuseks. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum asutaja on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Riigiasutus Rannarootsi Muuseum lõpetab tegevuse 31.05.2019. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 16.04.2019