Kiri

Ministeeriumid Meie: 16.05.2019 nr 1.4-2/620 Riigikantselei „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu Maaeluministeerium esitab ettepanekute tegemiseks ja eelkooskõlastamiseks „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) eelnõu tervikteksti ja samuti Lisa 5 „PõKa 2030 seosed Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega,“ mis hõlmab kõigi ministeeriumide valitsemisalade arengudokumente. Palume vastused saata hiljemalt 14. juuniks e-posti aadressile: [email protected]. Edasise tegevuse osas märgime, et PõKa 2030 eelnõu lõplik täiendatud ja kujundatud versioon on kavas Riigikogu maaelukomisjonile, Riigikantseleile ja ministeeriumidele ametlikuks kooskõlastuseks esitada septembris, arvestades käesoleva kooskõlastusringi ettepanekute ning mõjude eelhindamise uuringute tulemustega. PõKa 2030 mõjude eelhindamise lõppraporti mustand (Lisa 2) ja PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm/aruanne (Lisa 3) on leitav koos muude PõKa 2030 koostamise materjalidega Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisad: 1. PoKa_2030_eelnou_15_05_2019.docx (2.3MB) 2. Lisa_1_PoKa_2030_seletuskiri_14_05_2019.docx (171.8KB) 3. Lisa_5_PoKa_2030_seosed_teiste_riigi_arengukavadega_25lk_250419.docx (255.5KB) Aare Kasemets +372 625 6132 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Maaeluministeerium Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 Draft: ”Estonian Agriculture and Fisheries Strategy 2030” PõKa 2030 eelnõu ettepanekute tegemiseks ja eel kooskõlastuseks : 1 6 .0 5 – 1 4 .06.2019 Lisainfo: [email protected] / tel 56 48 98 69 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc5961247 \h 4 1. Visioon, üldeesmärk, globaalne kontekst ja sekkumisloogikad PAGEREF _Toc5961248 \h 6 Visioon 2030: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! PAGEREF _Toc5961249 \h 6 Arengukava üldeesmärk ja ülesehitus PAGEREF _Toc5961250 \h 6 Kontekst: globaalsed makrotrendid ja Eesti positsioon PAGEREF _Toc5961252 \h 8 Üldise sekkumisloogika kirjeldus PAGEREF _Toc5961253 \h 10 2. Arengukava alaeesmärgid ja horisontaalsed peatükid. PAGEREF _Toc5961254 \h 12 2.1. Alaeesmärgid PAGEREF _Toc5961255 \h 12 2.2. Horisontaalsed peatükid: eksport ja keskkond PAGEREF _Toc5961256 \h 13 2.2.1. Ootused ekspordile PAGEREF _Toc5961257 \h 13 2.2.2. Ootused põllu- ja kalamajandussektori keskkonnamõjule PAGEREF _Toc5961258 \h 14 3. Alaeesmärk 1. Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond PAGEREF _Toc5961259 \h 15 3.1. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond PAGEREF _Toc5961261 \h 15 3.1.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961262 \h 15 3.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961263 \h 15 3.1.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961264 \h 17 3.1.4. Riigi sekkumine hetkel PAGEREF _Toc5961265 \h 19 3.1.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961266 \h 21 3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu PAGEREF _Toc5961267 \h 24 3.2.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961268 \h 24 3.2.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961269 \h 24 3.2.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961270 \h 25 3.2.4. Riigi sekkumine hetkel PAGEREF _Toc5961271 \h 28 3.2.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961272 \h 29 3.3. Tegevussuund 3: toiduohutus PAGEREF _Toc5961273 \h 31 3.3.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961274 \h 31 3.3.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961275 \h 31 3.3.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961276 \h 31 3.3.4. Riigi sekkumine hetkel PAGEREF _Toc5961277 \h 33 3.3.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961278 \h 34 3.4. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses PAGEREF _Toc5961279 \h 36 3.4.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961280 \h 36 3.4.2 Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961281 \h 36 3.4.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961282 \h 37 3.4.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961283 \h 40 3.5. Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine PAGEREF _Toc5961284 \h 43 3.5.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961285 \h 43 3.5.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961286 \h 43 3.5.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961287 \h 45 3.5.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961288 \h 50 3.6. Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng PAGEREF _Toc5961289 \h 54 3.6.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961290 \h 54 3.6.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961291 \h 54 3.6.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961292 \h 55 3.6.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961293 \h 57 3.7. Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire PAGEREF _Toc5961294 \h 60 3.7.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961295 \h 60 3.7.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961296 \h 60 3.7.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961297 \h 60 3.7.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961298 \h 64 4. Alaeesmärk II. Kestlik kalandus , mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise PAGEREF _Toc5961299 \h 67 4.1. Tegevussuund 8: kestlik kalandus PAGEREF _Toc5961300 \h 67 4.1.1. Lühikirjeldus PAGEREF _Toc5961301 \h 67 4.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud PAGEREF _Toc5961302 \h 67 4.1.3. Hetkeolukord PAGEREF _Toc5961305 \h 68 4.1.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks PAGEREF _Toc5961306 \h 73 5. Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega PAGEREF _Toc5961307 \h 77 5.1. Valdkonna arengukavade lõimimine riigieelarvestrateegia raamistikus PAGEREF _Toc5961308 \h 77 5.2. Seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega PAGEREF _Toc5961309 \h 78 5.2.1. Eesti sotsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961310 \h 78 5.2.2. Eesti majandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961311 \h 79 5.2.3. Loodus- ja elukeskkonnaalased mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961312 \h 79 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961313 \h 80 5.2.5. Siseturvalisuse, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961314 \h 80 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5961315 \h 80 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid PAGEREF _Toc5961316 \h 80 6. Strateegia elluviimise juhtimine, seire ja mõjude järelhindamine PAGEREF _Toc5961318 \h 81 7. Arengukava maksumuse prognoos PAGEREF _Toc5961319 \h 82 Lisad PAGEREF _Toc5961320 \h 82 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) lisad esitatakse eraldi manustena ja avaldatakse Maaeluministeeriumi kodulehel (www.agri.ee). Lisa 1: Põka 2030 seletuskiri (sh koostajad, sisu, kaasamine ning mõjude hindamine).* Lisa 2: PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu aruanne (Maaülikool 2019) Lisa 3: PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Hendrikson & Ko 2019). Lisa 4: PõKa 2030 eesmärkide ja mõõdikute tabel (sh andmeallikad ja metoodikad). Lisa 5. PõKa 2030 seosed teiste Eesti ja rahvusvaheliste arengudokumentideg a* Lisa 6. PõKa 2030 olulisemad mõisted ja lühendid Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 l õike 1 ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist esitab Maaeluministeerium koos Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele põllumajanduse ja kalanduse valdkondli ku arengukava 2030 (edaspidi PõKa 2030 või arengukava ). Arengukava koostamise eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule , toidujulgeolekule , maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt , samuti tai mede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmise sse era sektori koostatud arengukavade tegevused. Arengukava valdkondlike ning horisontaalsete arengu probleemide ja - võimaluste kaardistamis se kaasati kõik eelnimetatud teemadega tegelevad Eesti avaliku, era ja kolmanda sektori esindus organisatsiooni d . P oliitikavalikute teaduspõhiseks kaalumiseks tellisid Riigikantselei ja Maaeluministeerium ka PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuring u . Riigi tasandil l ahendust vajavate strateegiliste aren gu probleemide ülevaated on esitatud arengukava tegevussuundade 1-8 hetkeolukorra analüüsi punktides ning arengukava lisades 1 , 2 ja 3 . Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES ) kohaselt kuuluvad Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ , kuhu panustab ka Keskkonnaministeerium, sest kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel . Maaeluministeerium tegeleb kalanduse turukorraldussüsteemi arendamisega, struktuuritoetuste ja riigiabi andmisega, vesiviljelussektori ja kutselise kalapüügi korraldamisega , kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumise ja kutselise kalapüügi registripidamise ga ning Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. Seetõttu koostat i arengukava kalandust puudutavad osad kahe ministeeriumi tihedas koostöös. Maaeluministeerium panustab ka teistesse RES t ulemus valdkondadesse, millest suurema d on „Tervis“, „Ettevõtlus ja innovatsioon“ , „Keskkond“ ning „Regionaalareng ja maaelu“ (vt 5.2) . Arengukava võimaldab põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkondades edendada bioressursi efektiivsemat ning kestlikumat kasutamist ning väärindamist . Arengukava annab võimaluse suurendada lisandväärtust arengukava ga kaetud valdkondades, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Biomajandus hõlmab siinjuures kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed). Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna: maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks . Käesolev arengukava hõlmab endas kõiki bioressursse, v.a puidu ressurss, mida käsitletakse „ Eesti metsanduse arengukava s aastani 2030 “ (vt pt 5.2.2). Põll umajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele 2020. aastal . A rengukava tegevus suunad on seni olnud laiali mitmetes eri tasemega arengu dokumentides, mille käesolev valdkonna arengukava seob RES tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks . Arengukavasse on integreerit ud vastava valdkonna asjakohased eesmärgid ja tegevused mitmetest peagi kehtivuse lõpetavatest arengukavadest. Vastavad seosed on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5 ning arengukava seletuskirjas. Seega a rengukava aitab kaasa eri taseme arengudokumentide vahelise killustatuse vähendamisele, luues ühtse tervikpildi ja vähendades arengudokumentide koostamise , hindamise ja aruandlusega kaasnevat halduskoormust. Arengukava on ka oluliseks Euroopa Liidu ühise põllumajandus - ja kalandus poliitika ning Euroopa merendus- ja k alandusfondi uue programm i perioodi planeerimise sisendiks ja aluseks taga des kooskõla ja loogilis e sidusus e järgmise planeerimisperioodi eesmärkidega. + Pildi valikud P õKa 2030 kujunduseks (august-se ptember 2019) w MeM S . Arnold A utorid: Katrin Press (Saida farm, Nõmme turg), Tiit Koha (toidupildid), Kristo Mäe (Aasta põllumehe ringsõit), https://www.freeimages.com Visioon, üldeesmärk , globaalne kontekst ja sekkumisloogikad V isioon 2030 : Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada! Põllumajandus , kalandus ja toidutootmine on valdkonnad , mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet . Ühistöös kujundatud a rengukava v isioon aastaks 2030 on soovitud tulevikuolukorra sõnastus, mi s keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele. Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Eesti toitu ja Eesti toidukultuuri iseloomustab P õhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus , samuti toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine , kvaliteedi rõhutamine ning valdavalt kohaliku tooraine kasutamine . Oluline on meie toidukuvand i tõenduspõhine tagamine tõhusate keskkonnaprogrammide , taime- ja loomahaiguste seire te ning tervikliku toiduohutuse ja tarbijakaitse süsteemi kaudu. Arengukava üldeesmärk ja ülesehitus V isiooni ellu viimise ks vajalike eelduste arutelu põhjal sõnastati arengukava üldeesmärk: Eesti puhas toit on teadlike tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab Järgnev joonis kirjeldab arengukava struktuuri ning eesmärkide hierarhiat . Joonis 1 . A rengukava struktuur Toiduohutuse eest vastutavad toidu tootjad ja töötlejad . Koos tugeva järelevalvesüsteemiga tagatakse nii Eestis toodetava ja tarbitava kui ka sisse- ja väljaveetava toidu usaldusväärsus . Üks meie toitu iseloomustav märksõna on puhtus , tähistagu see siis puhast loodust, ringmajandust, taimekaitsevahendite jääkide vähesust, toiduohutust, sh kõrgeid hügieenistandardeid , või puhtaid ja selgeid maitseid. Toidukultuuri arendamisel tõuseb traditsiooniliste toitumisharjumuste kõrval tähtsale kohale teadliku tarbija nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud toitumist toetava täisväärtusliku toidu järele . Mitmekesine sortiment võimaldab rahuldada üha spetsiifilisemaid soove. Osa meie toidulauast katab tarbijate valikul mahetoodang. T ähtis on ka harida tarbija id selles osas, kuidas tasakaalustatu lt toitu da ning kuidas teha keskkonnasõbralikke ja Eesti tootjaid toetava id valiku id . Eestil on potentsiaali täna toorainena eksporditava t põllumajandustoodangu t kohapeal väärinda da . Selleks on oluline tagada Eestis kasvatatava toidu kõrge kvaliteet, tarnekindlus ning konkurentsivõime maailmaturu hinnataseme juures. Samas on oluline kontroll ida ka importtooraine nõuetekohasus t ja ohutus t , mh selleks, et kindlustada õiglased konkurentsitingimused. Meie toit on hinn a tud , kui see on kodu- ja välisturgudel nõutud ja sel on hea m aine ning k õik tarneahelas osalejad saavad toidu ja t oodetud saaduste eest õiglast hinda, mis tagab neile piisava sissetuleku. Uuringute kohaselt soovib 3/4 eestlastest süüa kodumaist toitu, kuid ostuotsuseid mõjutab märkimisväärselt hind , seega on oluline ka Eesti toidu kättesaadav us ning taskukohasus . Hea maaelu tähendab seda , et maal on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesi st töö d , seal on sobivad väljakutsed , atraktiivne elu - ja ettevõtlus keskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad . Maaelu puhul on vaja säilitada esivanemate pärand it ja traditsioon e , kohanedes samas muutuvate oludega. Aastal 2030 on elu maal mitmekesine, tugevate ja sidus ate kogukondadega, arenenud ja rikkalik, kõrgelt väärtustatud ja hea mainega ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arendamisse. Omanikutunnet maal aitavad kasvatada toimivad per e ettevõtted . Eesmärgiks on elukeskkond, kuhu soovitakse rajada nii oma kodu kui ka ettevõte. Kõige selle saavutamiseks ei piisa põllumajanduse ja kalanduse arengukavast . See annab küll maapiirkondade arengusse oma panuse, kuid oluline on luua seoseid riigi regionaal - , haridus- ja sotsiaal poliitikaga laiemalt . Head maaelu võimalda b hästi läbi mõeldud regionaalpoliitika, mida iseloomusta b kõigi piirkondade potentsiaali maksimaalne rakendamine ja edendamine; subsidiaarsuse põhimõttest lähtuv mitmetasandiline juhtimissüsteem, mis põh i neb rollide ja vastutuse selgel jaotusel ning horisontaalsel koordineerimisel; linna- ja maapiirkonna vaheline toimiv ja üksteisest sõltuv funktsionaalne suhe; võtmevaldkondade (nt transport, tervishoid, haridus , ettevõtlus, taristu ) sidustatus maapiirkonna arenguga . Sidustatud ja maaeluga arvestavad tegevused ja strateegiad ning kohapõhine poliitika aitavad tagada piirkond a sobivad transpordiühendused, toimiv a koolisüsteem i , vajadustele vastava elektri, kiire internet i ja head teeolud, paindlikud töösuhted ning arenenud teenuste võrgustikud. Üks võtmetegur on toidu ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavate sisendite kvaliteet ja säästlik kasutamine , mis mõjutab nii tootmise efektiivsust kui ka lõpptoodangu ohutust , kvaliteeti ning keskkonnamõju . Siinjuures on oluline , et söö t , seemne d , paljundusmaterjal , mul d , taimetoitaine d ning aretusmaterjal oleksid kvaliteet sed ning neid kasutataks oskuslik ult , samuti on tähtis majandada kalavaru si d jätkusuutlik ult . Ü ld eesmärgi le lähe ne miseks pea b kalandus- ja põllumajandussektor muutuma . See sektor ei hõlma ainult toi tu , vaid katab põllumajanduse, kalanduse ja biomajanduse tooteid ja teenuseid laiemalt. Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimus on toodangu kõrge kvaliteet , uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus . Tarvis on teha rohkem koostööd , kasutada viimaseid teadussaavutusi ja võtta kasutusele parimad tehnoloogiad. Eesti suudab mitmes sektoris (eriti piim, kala, teravili) end ise hästi varusta da, mistõttu jagub kodumais t toi t u nii meile endile , kui seda on võimalik mitmes tootmisharus ka eksportida. See aitab kaasa konkurentsivõime kasvule. Põllu- ja metsamaa ning kalavarude aktiivne kasutamine toodab ühiskonnale väärtusi ja hüvesid. Eestile on oluline , et suudaksime end ise pidevalt ja võimalikult mitmekesi selt põhitoiduainetega varustada. See tagaks inimestele toidu järjepidev a , tõrgeteta ja kindl a kättesaadavus e nii hädaolukorras , eriolukordades kui ka elutähtsa te teenus t e katkestuse korral . L isaks siseturu nõudluse katmisele tuleb leida toodetele uusi turge ning maandada põhilisi riske , olgu need siis tingitud tootmisest või turgudest . Arvestades turgude volatiilsust, tuleb l uua piisava lt võimalus i kriisidega toimetulekuks. Aktiivselt tuleb kasutada biomajanduse võimalusi ning vähendada jäätmeid. Peame olema veelgi paindlikumad ja nutika l t ettevõtliku d , loomaks lisandväärtust, mis viib suurema tulususeni , seda nii toiduainetööstustes kui ka p õllumajandus - ja maapiirkonna ettevõtete s . Selle juures on väga oluline teadus- ja arendussüsteem, panustamine inimestesse ning innovatsiooni tuleviku vajadusi arvestaval moel. Hea maaelu tagab eelkõige jätkusuutlik ja ökoloogiliselt toimiv Eesti keskkond . Tootmine ja keskkond toimivad sümbioosis, üks ei saa tulla teise arvelt, säilitada tuleb elurikkus ning pakkuda avalik k e keskkonnahüve sid . A rengukavas võtame a rvesse nii kestliku arengu eesmärke kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kohandumisega seonduvat . Peame töötama selle nimel, et meie keskkond oleks hästi hoitud, liigirikas, et meie vesi, muld ja õhk oleksid vähemalt sama heas seisus kui teistes P õhjamaades ning kultuuripärand säili ks . Keskkonnahoid lähtub ühistest väärtustest ning selleni jõutakse koostöös. Väärtustame kõrgelt loomade heaolu ja tervist ning Eesti head taimetervislikku seisundit . Kõige keskmesse paigutub maal elav inimene. Inimene, kes on teadlik tootja ja tarbija. Inimene, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveerivat tööd, ning toimib õnnelik ult puhtas keskkonnas. Inimesi hoiavad maal kodu-, kogukonna- ja omanikutunne. A sustuse säilitamine m aapiirkondade s (eelkõige piiriäärsetes piirkondades) toetab riigi julgeoleku tagamis t . Arengukava üldeesmär ki panustavad kõik arengukava alaeesmärkidega seotud tegevussuunad . Üldeesmärgi saavutamist makrotas andil saab mõõta vastavate ala eesmärkide tegevussuundades seatud mõju eesmärkide saavutamise kaudu. Arengukava üldeesmärgi saavutamis e ulatust on kavas hinnata eelkõige järgmiste terviklike mõjumõõdikute alusel : Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta põllumajanduses, maamajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses, % (3 a asta keskmine : suund: tõus). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss ( suund: paraneb ) . Tarbija kindlustunde baromeeter ( algtase 2020 : suund: paraneb ) Keskkonnasõbr alikult majandatava maa osakaal, % ( h õlmab põllumajanduslike keskkonnatoetuste pindala, mahepõllumajandusmaa pindala, ökokavaga hõlmatud pindala ja püsirohumaa pindala osakaalu kasutatavast põllumajandusmaast. Sihttase: 80%). Heas seisus kalavarude arv ( püsib) PõKa 2030 m aa - ja rannakogukondade elu kvaliteedi edend us meetmete mõjumõõdiku d, n t t ööhõive määr? Noored maale ? N oorte ettevõtjate osakaal PõKa sektorites ? Kontekst: g lobaalsed makrotrendid ja Eesti positsioon Ülemaailmselt on põllumajandus e, kalandus e ja toidutööstusega seotud valdkondades toimunud viimastel kümnenditel märkimisväärsed muutused, mis on peamiselt seotud suurenenud sissetulekuga elaniku kohta, muutuva tehnoloogia, keskkonnaseisundi, tarbijate hoiakute ja eelistuste , kaubanduse liberaliseerimise , en ergeetika ja linnastumisega. Uued tehnoloogiad on mõjutanud ka biomajanduse jm ettevõtluse mitmekesistamise suundi maa piirkonnas . See on kaasa toonud eelkõige tarbimise suurenemise, tootmise kontsentreerumise ning globaalse kaubavahetuse osatähtsuse tõusu. Nõudlus toidu järe le suureneb lähitulevikus jätkuvalt seoses maailma rahvastiku kasvuga, hinna n guliselt on see aastaks 2050 kasvanud 70% , kuid osa sellest kaetakse toidukadude ning toidu raiskamise vähendamise abil. Põllumajandustoodang on viimase 50 aastaga kasvanud globaalselt ligi 3 korda, samas on kasutusse võetud vaid 12% uut, seni harimata maad . Sama ajaga on maailmas kalatarbimine inimese kohta kahekordistunud, toodangu kasv on viimastel kümnenditel aga tulnud põhiliselt kalakasvatustest , kuna kalavarud on globaalselt vähenemas . Intensiivne põllumajandus tootmine on endaga kaasa toonud negatiivse keskkonnamõju, muldade degradeerumis e ning elurikkuse vähenemis e . Loodusressursside jätkusuutlikum kasutamine on tõusnud keskseks teemaks eriti seoses kliimamuutustega, mille tagajärjel sagenevad äärmuslikud ilma s tikutingimused, globaalne soojenemine viib suurte maa-alade täiendava kõrbestumiseni ning põhjustab piirkonniti ulatuslikku veepuudust. FAO andmetel kulutatakse u 70% inimkonna tarbitavast mageveest põllumajanduse s . Need trendid võivad omakorda viia ressursikonfliktideni ning suurema väljarändeni mõjutatud piirkondadest. Väga oluli ne keskkonnamõjur on ka maailmamajanduse energiavajadus , mis kaetakse suures osas fossiilsete kütuste arvel t . Üks lahendus on siin kasutada põllumajandusliku tootmise kõrvalsaadus eid parem ini ära taastuvate energiakandjate na . Põllumajandustoodete üleilmse kaubanduse väärtus on tõusnud võrreldes 2000. aastaga ligi kolm korda . Suurem inimeste ja kaupade liikumine maakera eri piirkondade vahel on toonud omakorda kaasa uusi probleeme, mis on seotud ohtl ike taimekahjustajate, taime- ja looma haiguste ning toiduohutuse ga . Viimastel aastakümnetel on maailmas tervikuna paranenud nii toidu füüsiline kui ka majandusl ik kättesaadavus , suurenenud on loomsete saaduste tarbimine . Toidust saadava energia kõrval on oluliseks muutunud ka toidu kvaliteet ning tasakaalustatud toitumine . OECD-FAO 10 aasta prognoos (2017 – 26) näeb ette, et nõudlus põllumajandussaaduste järele kasvab jätkuvalt, kuid seda mõnevõrra aeglasemas tempos kui var em . Nõudluse kasvumootori d on eelkõige Aasia ning Sahara-alune Aafrika, neist eriti viimases jätkub kiire rahvastiku kasv. Põllumajandustootmise arengut maailmas veavad taimekasvatuse saagikuse kasv ning liha- ja piimatootmise suurenemine. Põllumajanduskaubandus kasv ab aeglase lt , kuid stabiilse lt ning ka põllumajandussaaduste reaalhinnad püsivad lähitulevikus küllaltki stabiilsetena. Kütusehinnale ennustatakse praeguselt tasemelt kahekordistumist ning väetiste hinnad kasvavad järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt u 25% võrra. Oluli ne tegur Eesti toimimiskeskkonna kujundamisel on kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija ja importija . P õhiturgudena joonistuvad EL i eks pordis välja USA, Hiina, Šveits, lisaks Venemaa ning Jaapan. Toidutööstusettevõtete struktuuri poolest on EL võrreldes oma peamiste konkurentidega maailmaturul mõnevõrra erinevas olukorras, kuna tema ettevõtted on keskmise s t märksa väiksemad. Ka põllumajandustootjate struktuur on killustunum ning suur katsumus on põlvkondade vahetus. ELi toidutööstuse toodang paistab aga eelkõige silma kõrge kvaliteedi ning mitmekülgse tooteportfelli poolest, mis maandab mõnevõrra hinnariske. Seda toetab omakorda EL i toidu- ja keskkonnavaldkonna seadusandlus , mis sätestab kõrged toiduohutus- ning keskkonnanõuded, aidates kaasa EL i toidu positiivsele kuvandile. Samuti on ELis tervikuna üha olulisem toormaterjali, kõrvalsaaduste ja jäätmete parem ärakasutamine, muuhulgas keemia-, ravimi- ning energiatööstuses. EL on juba 60 aastat ühtlustanud turureegleid läbi ühispoliitikate, millel on oluline mõju võrdsete konkurentsitingimuste tagamisel ning liidusisese kaubavahetuse soodustamisel. Võrdseid konkurentsitingimusi mõjutavad endiselt olulisel määral liidusisesed ebavõrdsed pindala toetus te tasemed liikmesriikide vahel. EL i siseturureeglid tagavad kaupade (sh toidukaupade) vaba liikumise EL i 500 miljoni tarbijaga siseturul. Vaadeldes eelneva valguses Eesti põllumajandust ja kalandust , ilmneb, et meil on tootmiseks küllaltki head eeldused. Kuulu me maailma tippu põllumaa pindalalt inimese kohta . Meil on kasutada laialdased veeressursid, mis annab globaalselt tugeva konkurentsieelise. Erinevate kliimaprognooside kohaselt võib meie piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused ajas pigem paranevad, ehkki on arvatud, et ilmastik võib muutuda ka senisest ekstreemsemaks ja ettearva ma tumaks. M uutuv kliima eeldab ka meilt tootmispraktikate ja tugisüsteemi ümberkujundamist. Väikese, avatud ning ekspordile orienteeritud riigina peame panema suurt rõhku rahvusvahelisele koostööle, nii mitme- kui kahepoolsete kaubandus - ja koostöö suhete arendamise le kui ka koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat rahvusvahelist teadmust globaalsete trendidega kohandumiseks . Peame muutlikus loodus- ja majanduskeskkonnas olema valmis juhtima strateegilis i riske (sh toidu julgeolek ut , finantsrisk e ) ning oma kogemustele tuginedes olema suutlikumad EL i võtmepoliitikate, s.o ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika , kujundamisel Eesti huvidele vastavaks. Üldise positiivse kuvandi tekitamisele aitab kaasa ka arenguabisse panustamine. S elle kaudu arendatakse välissuhteid ning luuakse täiendavaid kontakte, mis on eelduseks tood ete ning teenuste uutele turgudele eksportimisele . Valdav osa e kspor ttoodangust läheb meie naaberriikidesse, kellega meid seovad pikaajalised kaubandussuhted. Poliitilise taustsüsteemi, maailmamajanduse ebastabiilsuse ning nõudluskeskuste muutumise tõttu tuleb aga täiendavalt tegeleda turgude mitmekesistamisega. Samuti tuleb tulude maksimeerimiseks püüda eksportida võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid turgudele, kus ne ed on nõu tud . Peame arvestama, et eks p ordis konkureerime oma naabritega, kelle tootmisprofiil meie lähiümbruses ei eristu meist märkimisväärselt. Seda arvestades on oluline eristuda konkurentidest oma toodangu eripära poolest , olgu selleks siis puhas ja värske toit, huvitavad maitsed või toodangu varasem tuntus ning kasutada paremini ära EL i positiivse t kuvandi t juhtiv toiduainete tootja na , k el on kõrged standardid . Samuti tuleb tõhustada koostöö d meile sarnaste lähinaabritega kaugematel turgudel, kus meid tuntakse pigem piirkonnana Euroopas . Ka valdkondlikul teadusel ning loodavatel uutel tehnoloogiatel on oluline roll oodatavas ekspordi kasvu s. Üldise sekkumisloogika kirjeldus Riigi sekkumisloogika üldiseks aluseks on era- ja avaliku hüve vahekord. Piiratud ressursside olukorras peab riik tagama toimiva majandus keskkonna, mis PõKa valdkonnas tähendab eelkõige teadusuuringutele ja ühiskonna ootustele vastava õigusruumi ning kestlike toimimisnormide tagamist , strateegiliste riskide maandamisega seotud järelevalveteenuste pakkumist , samuti kaubandusvõimaluste avardamist . Poliitika kujundamiseks ning turusignaalidele reageerimiseks on oluline koguda piisav alt andme id ja teha seire t ning nende alusel analüüs ida , mi llised meetmed aitavad paremini põllumajandust, kalandust, toidutööstust j t biomajandusega seotud majandussektoreid suunata . R iigi sekkum ine on tähtis ka turutõrgete korral, mi s põllumajanduses ja kalanduses nii ilmastikust kui ka pidevatest hinna kõikumistest tulenevalt sageli esinevad . S ee eeldab riskijuhtimise tähtsustamist koos vastavate meetmete väljatöötamise ning rakendamisega nii riigi kui ka ettevõtet e tasandil . Euroopa Liidu suunal on väga oluline maksimaalselt ära kasutada ühise põllumajanduspoliitika pakutavaid võimalusi esmatootjate sissetulekute stabiliseerimisel , toidu varude kättesaadavuse tagamisel ning mõistlike tarbijahindade kujun da misel . Tagastamatut abi tuleks kasutada ennekõike majanduslikult vähetootlike investeeringute puhul , nagu näiteks k liima- ja keskkonnanõuete täitmi n e ning sotsiaalse ettevõtlusega seotud investeeringud, mille puhul nende tegemise motivatsioon võ ib olla madalam. Samuti vajavad tagastamatut abi kõrget lisandväärtust tootvad ja innovaatilised investeeringud , mille puhul on raskem finantsturgudelt kapit ali hankida, kuid mis panustavad oluliselt lisa nd väärtuse kasvatamisse. Tagastamatut abi tuleb kasutada ka väiksemate põllumajandusettevõtete investeeringute toetamiseks ja oma põllumajandusliku ettevõtluse mitmekesistamiseks , samuti noor te põllumajandustootjate investeeringute soodustamiseks, et edendada põlvkondade vahetust. Lisaks peab riik kaasa aitama ühistegevuse soodustamisele ning erialateadmise paremale levikule, seda läbi teadus- ja arendustegevuste . Samuti tuleb vähemalt osaliselt pakkuda tagastamatut abi riigi jaoks strateegiliste , nt sektoriüleste ühistuliste investeeringute elluviimiseks . Tootlike investeeringute rahastamiseks tuleks eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ress ursside arengusse põllumajandus - , toiduaine- ja metsamajandussektoris , maamajanduses ning kalandussektoris . Finantsinstrumendid võimaldavad saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute tegemiseks . Finantsinstrumendid on tõhusad vahendid t oetus poliitika elluviimiseks ja turutõrke kõrvaldamiseks neis arengukava ala valdkondades, kus pangad ei taha laenu anda ning puuduvad muud investeerimise võimalused , näiteks väikeste põllumajandus- või maa piirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. I nvesteeringute puudujääk ide kõrvalda miseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse , kalanduse ja maapiirkonna eripära arve stavaid rahastamisvahendeid. E rakapitali sissevoolu soodustavad rahastamisvahendid aita vad korvata a jutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Riskijuhtimises kasvab ettevõtjate vastutus. Edukas riskijuhtimine tõstab ettevõtja teadlikkust tegutsemisriskidest ning tavapäraseid turu- ja tootmisrisk e saab ettevõtja maanda d a oma äriplaani s . Riigi rol l on luua ja tagada majandus keskkond, kus turg pakuks ettevõtjatele võimalusi riskide maandamiseks. Samuti saab riik kaasa aidata , pakkudes erineva id instrumente, mis soodustavad turul olevate teenuste kasutamist. Otsene riigi sekkumine on põhjendatud mastaapsete riskide puhul, mis mõjutavad suurt osa elanikkonnast (n t toiduohutus), Eesti territooriumi st või mõnest tootmis sektorist. Erahüve defineerivad turuotsused ja tootmisvabadus , kus ettevõtjad saavad toimida avatud majandusruumis oma äriplaani või sektori arengukavades kokku lepitud arengusuundade kohaselt. A r e ngukava alaeesmärgid ja horisontaalsed peatükid. 2.1. Alaeesmärgid Valdkonna arengukava tegevussuunad keskendu vad k ahe suure alaeesmärgi saavutamisele (vt joonis 1) . Alaeesmärk 1: T ark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond hõlmab endas mitut alasüsteemi, sh t ar ga (teadmistepõhise) ja säästlik u põllumajandus e ning ohutu toi du tagamine on seotud avalike hüve dega , mil le kliendiks on kogu ühiskond . S amuti hõlmab see põllumajandus keskkonna ja innovatsiooni ning laiemalt konkurentsivõime ja ekspordi edendamist, mis on k estlik u toidutootmi s e ja maaelu kujundamise eeldus (vt pt. 3) . Alaeesmärk 2: Kestlik kalandus , mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise keskendub kalandus e ja vesiviljelus e konkurentsivõime ning kalavarude jätkusu utliku majandamise ga seotud tulemus - ja mõjueesmärkide saavutamisele (vt pt . 4) . Lisaks hõlmab arengukava mit ut horisontaalse t teema t . Siinjuures on hariduse , teaduse ja innovatsiooni teemad käsitletud eraldi te gevussuunana , kuid neil on oluline mõju ka mõlema alaeesmärgi teistele tegevus suundad ele . Eksport ja keskkond kui valdkonda enim mõjutavad horisontaalsed teemad leiavad kajastamist järgnevas ala peatük is ( vt 2.2. ) , kus on sõnasta tud peamised nende teemadega kaasnevad ootused. Teised riigi strateegilise juhtimise horisontaalsed teemad ( sh rahva tervis, võrdsed võimalused, biomajandus, infotehnoloogia, kliima, regionaalareng, riigivalitsemine, säästev areng ) on samuti lahutamatult seotud arengukava mõju eesmärkide saavutamise ga . Ne ed horisontaalsed riigijuhtimise teema d lõim uvad arengukava kõigi kaheksa tegevussuun aga ( vt 3 .1 – 3.7, 4 .1 ) ja analüüsitud mõjude hindamise kategooriate lõikes teiste riigi arengukavadega ( vt 5 . 2 ja Lisa 5 ) . 2.2. Horisontaalsed peatükid : eksport ja keskkond 2.2.1. Ootused ekspordile Eestil on head eeldused toidukaupade ekspordiks. Meie toidusektorit iseloomustavad tootlikud põllumajandusettevõtted, kaasaegsed tootmisviisid , paindlikud ja pikkade traditsioonidega toidutöötlejad ning avatus innovatsioonile. Toimiva järelevalve süsteemi , hea taimetervise, loomade tervis e ja heaolu , rohke metsamaa ning kõrge õhukvaliteedi kaudu on tagatud soodsad tootmistingimused ja ohutu toidutoodang. Mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eestis on üks Euroopa kõrgemaid , samas on tootlikkus selles sektoris tagasihoidlik . Arengukava meetmete kujundamisel on silmas peetud, et nimetatud põllumajanduse ja kalanduse tä nased tugevused peavad eksporti toetama 2030. aasta ni . Globaliseerumise mõjul üha tihenev konkurents ja uued ühiskondlikud ootused toidu kvaliteedile ja tootmisviisidele panevad ühtviisi nii sektori kui ka riigi proovile . Maailma rahvastik ühes maksejõulise tarbijaskonnaga küll kasvab, ent välisturgudel konkurentsi pakkuvate toodete ja arvestatavate mahtude olemasoluks peab toimuma märgatav arenguhüpe kodumaise toodangu töötlemise võimekuses. Uutele turgudele sisenemise ks vajalike investeeringute tõttu on oluline välisturgudel tehtava strateegilise koostöö kaudu maandada äririske ja optimeerida kulu sid . Nõudluse järgimine eeldab turgude eripärade ja tarbijatrendide tundmist, mis omakorda eeldab asjakohase info kättesaadavust. Nõudlusele kohandatav tootmine vajab seejuures tasemel tootearendusoskusi : loovuse rakendamist, uute tootmisprotsesside ja - tehnikate ning turu- ja tarbimistrendide tundmist. Tootmise efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse suurendamise surve nõuab samaaegselt kasutatavate tehnoloogiate järjepidevat arendamist ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamist. Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidel e tugineva kuvandiloome. Targalt ja tõhusalt tuleks enam rakendada Eesti mahetootmise potentsiaali. Tarbijatele oluliste parameetrite nähtavaks muutmine annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Seda peab toetama tõhus ja ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel usaldatav järel e valve süsteem. Samuti ei saa eksport areneda globaalse liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja EL i tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut. Oluline roll toidusektori ekspordi edendamisel on ettevõtete tugiorganisatsioonidel, kes suudavad koondada eksportööre koostöö algatamiseks ja pakkuda ettevõtete vajadustele vastavat ekspordialast nõu. Arengukava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et mitme ekspordi edendamise tegevuse puhul ei piisa ettevõtete või nende tugiorganisatsioonide tegevustest. Riigil on oluline roll teadus- ja arendustegevuste tulemuste praktikasse rakendamise soodustamisel, hea looma- ja taimetervisliku olukorra, hästi toimiva ning rahvusvahelisel areenil usaldatava järel e valve süsteemi tagamisel ja tõendamisel, turgude avamiseks vajaliku ametkondliku ja poliitilise suhtluse arendamisel , müüki toetava kuvandi loomisel ja tutvustamisel , ühiskonna seisukohast lisandväärtust omavate investeeringute toetamisel ning Eesti väliskaubanduslike huvide kaitsmisel ja edendamisel . 2.2.2 . O otused põllu- ja kalamajandussektori keskkonnamõjule Põllu- ja kalamajandussektor peab loodus- ja elukeskkonda hoides suurel määral panustama keskkonnahüvedesse . Põllu- ja kalamajandussektori s ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele . Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi on heas seisus, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, ohud inim este ja looma de tervisele on ära hoitud, maastikud on mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. Seda tingivad nii loodusressu r sside olukord , kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus. Põllu- ja kalamajandussektor peab võimalikult ulatuslikult arvesse võtma ringmajanduse põhimõtteid nii mikro- kui makrotasandil ning püüdma vähendada toidukadusid kõigis väärtusahela etappides . Senisest enam pööratakse tähelepanu lahendus tele, mis võimaldavad põllu- ja kalamajandussektoril kui biomassi tootjal panustada sõltuvuse vähendamisse taastumatutest ressurssidest. Jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks , keskkonna surve vähendamiseks ja elurikkuse säilitamiseks on oluline paremini mõista ja mõõta põllu- ja kalamajandussektori mõju keskkonnale. Kirjeldatud ootusi on arvesse võetud kõigi arengukava eesmärkide ja meetmete sõnastamisel, seejuures säilita des tasakaal u ühiskondlike ootuste ja sektorite majanduslike huvide vahel. Arengukava koostamisel on meeles peetud, et keskkonnahüvede säilimise tagamisel võivad kaasneda ettevõtetele teatud tootmiskitsendused ja lisakulud ning võib saamata jää da tulu, mis lühemas perspektiivis võib negatiivselt mõjutada Eesti tootmise rahvusvahelist konkurentsivõimet (võrreldes suurema negatiivse keskkonnamõjuga toodetud toodanguga) , seda eriti riikides , kus keskkonnanõuded on l eebe mad . Seetõttu peab põllu- ja kalamajandussektoris tagama, et täidetakse keskkonna-, maa heas seisundis hoidmise, inim este ja looma de tervise jms nõudeid, kuid toimi ks ka süsteem täiendavate vabatahtlike keskkonnategevuste ga kaasnevate ku l ude hüvitamiseks . Arengukava eesmärgid lähtuvad tõsiasjast, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks. Pikemas perspektiivis aitab ühiskondlikele ootustele vastavate keskkonna hüvede säilimi ne kaasa põllu- ja kalamajandussektori konkurentsivõimele kõigi meetme te üleselt, sh tänu positiivse le kuvandi le , mis on oluli ne eeldus kõrge kvaliteediga ja lisandväärtusega toodete tootmisele ja nende ekspordile. Sealjuures on põllu- ja kalamajandussektoril endal suur vastutus sellise kuvandi loomisel. PRIA A.Kasemets / MeM Alaeesmärk 1 . Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Arengukava 1. alaeesmärgi saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda . 3.1. Tegevussuund 1 : p õllumajanduskeskkond 3.1.1. Lühikirjeldus Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamise l ja parendamisel mängivad väga olulist rolli põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes . Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säili misele ja parandamisele. Oluli ne on siinkohal ka toimiv regulatsioon väetiste ja taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Tegevussuuna rakendamise l on oluline meeles pidada tugevaid sidemeid arengukava keskkon na ja ekspordi ning tootlikkusega seotud eesmärkide vahel. Hea keskkon naseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse, mis soodustab ekspordi ja tootlikkuse eesmärkide täitmist. Põllumajanduskeskkonna (sh agroökoloogia) eesmärgid toimivad sümbioosis põllumajanduse konkurentsivõimega. 3.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene Lämmastiku ja fosfori üld bilanss ja kasutamise tõhusus E eldatakse olemasoleva olukorra säilimist või bilansinäitajate ja tõhususe paranemist Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus E eldatakse olemasoleva olukorra säilimist või osakaalu langust Lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste kasutamine K asvu pidurdumine P õhjavee seire punktide osakaal , mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l O sakaal sama , mis xxxx aastal või langeb Pestitsiidide kvaliteedi piirväärtust ületavate põhjaveeseirejaamade osakaal NTA-l (%) Eeldatakse osakaalu langust Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas E eldatakse olemasoleva olukorra säilimist või sisalduse langust Põllumajandusmaal kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kohta Eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse langust Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliima muutustele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Kasvuhoonegaaside ( KHG ) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta E eldatakse heite vähenemist Põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu E eldatakse süsinikuvaru säilimist või kasvu Põllumajandussektori ammoniaagi heitkogus E eldatakse heitkoguse vähenemist Säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine Maastikuindeks E eldatakse olukorra säilimist või paranemist Põllulindude indeks E eldatakse indeksi tõusu Kimalaste/tolmeldajate mitmekesisuse indeks E eldatakse indeksi säilimist või mõõdukat tõusu Mulla (mikro- ja makro)elustik E eldatakse mõõdukat paranemist 3.1.3. Hetkeolukord Põllumajanduse mõju kliima muutustele , mullale ja veele Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku kes kkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv , loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku tehnoloogia osatähtsuse suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate uuringute ja auditite hinnangul ebasobivad sõnnikuhoidlate tüübid, puudujäägid sõnniku hoiustamises, sõnnikukäitluse tehnoloogiates ning väetamises. Kuigi Eesti põllumajandustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole selle alusel väetiste kasutamine ning taimetoitainete- ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika. Muuhulgas on v ähe teadmisi põllumuldade bioloogilisest seisundist. Üks probleem on ka see, et s eni pole Eestis mullatemaatikat teiste keskkonnavaldkondadega võrreldes tervikuna käsitletud. Andmed väetiste kasut ami se ja sõnnikuhoidlate kohta on puudulikud . Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka põlluraamatu pidamiseks, väetamis- ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. N itraatide sisaldus Eesti jõgede s on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleem osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Seire käigus on nii põhja- kui ka pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke , sh jääkide piirväärtuste ületusi . Probleem on , et puuduvad Eesti oludesse kohandatud uuringu d , mille abil hinnata taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades. Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2016. aastal 1990. aastaga võrreldes enam kui 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. Samuti oli ammoniaagi heitkogus 201 6 . aastal 11 % suurem kui 2005. aastal. Põllumajandusest pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2016) ja 88 ,6 % (201 6 ). Kasvuhoonegaaside heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja väetiste kasutamise kasvust ning põllumaa pindala suurenemisest. Oluline süsihappegaasi heite allikas on veel turvas- ja turvastunud muldade harimine ja kasutamine rohumaade asemel põllukultuuride kasvatamiseks. A mmoniaagi heite kasvu põhjus on looma de arvu ja lämmastikväetiste kasutuse suurenemine, mis muudab ELis kokku lepitud heitmete vähendamise kohustuste täitmise edaspidi oluliseks ülesandeks . KHG ja ammoniaagi heite h etkeolukorra probleemid on seotud peamiselt sõnnikukäitlusega , mille puhul ei rakendata piisava lt heidet vähendavaid praktika id , nagu näiteks sõnnikuhoidlate katmine, sõnniku sisestuslaotus , läga hapestamine ja anaeroobne kääritamine , kusjuures mitme nimetatud praktika keskkonna- ja majandusmõju vajab täiendavat selgitamist . Samuti on m ulla - ja maakasutusega seotud KHG heite hinnangutes palju määramatust , vajadus on täpsustada alusandmeid . Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti põllumajandusmasinate kütuste osas. Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal tasemel elurikkus. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt r ahuldavalt . Peamistes põllumajanduspiirkondades on nende hulk aga liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku mitmekesisuse säilimine, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele aitas ilmselt kaasa keskkonnameetmetega kaasnev rohumaade ekstensiiv ne majanda mine , viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suu rendamine, koolitustel osalemisest tingitud teadlikkuse kasv , maastikuelementide soodustamine ja taimekaitsevahendite kasutamise piirangud . Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude indeks i trend on langev , kuid silmas tuleb pidada, et põllulindude arvukust mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka teised tegurid . Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele , nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on rahulolu asutuste tööga kõrge . M esilaste hukkumiste juhtumid ja laialdast avalikkuse tähelepanu saanud taimekaitsetööd avalikes kohtades on toonud välja vajaduse tõhustada järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise üle , tegeleda avalikkuse teavitamisega ning tugevdada koostöö d põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Eestis on 2017. aasta lõpu seisuga 1890 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad pea 200 000 hektaril, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajanduslikust maast. Et mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaa kiire kasv esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile. Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit . K eskkonnameetmete abil hooldatakse sellest ligi pool t , kuid kuna nendel aladel kehtivad piirangud , siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Kuna Eestis geneetiliselt muundatud taimi ei kasvatata, on oht looduslikele kooslustele suhteliselt madal. Selle maandamiseks tuleb kontrollida GMO-toodete turustamist. Jätkuv survetegur elurikkusele ja maastikele on invasiivsed võõrliigid. 3.1.4 . Riigi sekkumine hetkel Eestis kuulub t aimekaitsevahendite turustamine ja kasutamin e EL i siseturu reeglite järgi korraldatud järelevalve alla. Lisaks toimub taimekaitsevahendite turule l ubamine ja nende toimeainete heakskiitmine EL i liikmesriikide vahel kokku le pitud reeglite järgi. T aimekaitsevahendite kasutamisega seotud kitsaskohtade leevendamiseks on koostatud tegevuskava, milles kirjeldatakse abinõusid , mille rakendamisega soodustatakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist. J ärelevalve väetiste käitlemise üle on Eestis korraldatud vastavalt EL i ühtlustatud normidele ja siseriiklikele nõuetele . V äetiste ja sõnniku kasutamisele on seatud koguselised, ajalised ja ruumilised piirangud ning kehtestatud on nõuded ladustamisele ja vedamisele , samuti väetise koostisele . Eesti on kehtestanud EL i nitraadidirektiivi III lisa nõuded ja enamik II lisa nõuetest kogu territooriumil, mitte ainult nitraaditundlikul alal. Täiendavalt on nitraaditundlikul alal kehtestatud kitsendavad lisanõuded. Nitraaditundlikul alal rakendatakse alates 2018. aastast toitainete leostumise vähenemist soodustavat toetusmeedet. Eesti veeseadusesse on üle võetud enamik HELCOM-i põllumajandusele antud soovitustest. Kehtestatud on põlluraamatu täitmiskohustus. Veepoliitika raamdirektiivi uus eesmärk on saavutada 2021. aastaks k õigi veekogumite vähemalt hea seisund. KHG heite kontrollimiseks on EL i s kokku lepitud, et LULUCF sektorite s ei tohi koguheide ületada süsiniku kogust, mis seotakse muldades ja biomassis. EL i jagatud kohustuse määruse sektorite arvestuses on põllumajanduse osakaal Eestis 22% ning nende sektorite peale kokku peab Eesti aastaks 2030 vähendama KHG heidet 13% võrreldes 2005. aastaga. Eesti on vastavalt EL i õhusaasteainete heite vähendamise direktiivile kohustatud aastateks 2020 ja 2030 vähendama ammoniaagi heitkogust 1% võrra 2005. aasta tasemest. Õhusaasteainete heit koguste vähendamise võimaluste hindamiseks ning heitkoguste vähendamise meetmete kaardistamiseks algatas Keskkonnaministeerium 2018. aastal teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020 – 2030 . Programmi raames koostas Maaeluministeerium loomade arvu prognoosi aastaks 2030 . Selle põhjal kasvab veiste arv praeguse ga võrreldes ligikaudu 10% ja lammaste arv ligikaudu 40%. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu arvutused näitavad, et ammoniaagi heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine on võimalik vaid juhul, kui loomakasvatuses rakendatakse täiendava id meetme id , näiteks sõnniku kiirem at mulda viimi st . EL i ühise põllumajanduspoliitika raames rakendab Eesti nõuetele vastavuse süsteemi ning kliimat ja keskkon da säästvate põllumajandustavade toetus t ehk nn rohestamise toetust eesmärgiga tagada maa hea põllumajandusseisund ning säilitada elurikkust . S ealhulgas on Eesti võtnud kohustuse tagada püsirohumaade ja Natura 2000 aladel asuvate 100% turvasmuldadega püsi rohumaade pindala säilimine . Kui püsirohumaa suhtarv kogu põllumajandusmaa suhtes väheneb üle 5%, siis tuleb neid tagasi rajada. Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduslike keskkonnatoetuste raamistikus on seatud koh ustus tagada rohumaade hooldamine ja põllumaade jätkusuutlik kasut amine . Eestis on k eskkonnasõbraliku majandamise toetus ega hõlmatud veidi alla poole kasutatavast põllumajandusmaast (45% 201 7 . aastal), seades mh nõuded viljavaheldusele, liblikõieliste kultuuride kasvatamisele, mullaproovide võtmisele, väetamisplaani koostamisele ja talvisele taimkattele. Eraldi toetusmeetmed on välja töötatud ka aia ndus kultuuride kesk konnasõbralikuks kasvatamiseks. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus t saav maa hõlmab 16% (2017) kasutatavast põllumajandusmaast. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse nõuded sisaldavad lisaks EL i tasandil kokku lepitud mahe tootmise nõuetele ka täienda vaid nõudeid (nt viljavahelduse le/külvikorrale, liblikõieliste kasvatamisele , mullaproovide võtmisele ). Eesti s rakendatakse ka piirkondlik k u mullakaitse toetus t , kus toetatakse turvas- ja turvastunud muldadega maa rohumaana hoidmist. Täiendavalt on põllumajandusliku surve vähendamisele kaasa aidanud põllumajanduslike keskkonnatoetuste nõuded , nagu sertifitseeritud seemne kasutamine ja glüfosaadipiirang. Selleks et p õllulindude l oleks võimalik pesitse da, on Eesti põllumajandustoetuste taotlejatele kehtesta t ud siseriiklik ajali n e piira ng püsirohumaade hekseldamisel . Keskkonnasõbraliku majandamise ja piirkondliku mullakaitse toetuse toetusskeemiga liitunutel on põllulindude pesitsemise soodustamiseks võimalus jätta oma püsirohumaa üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis alates 2001. aastast poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. 201 8 . aastaks oli hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud ~30 000 ha-ni ja kasvupotentsiaal on endiselt suur. Elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse suurendamiseks toetatakse kiviaedade taastamist. Eestis on määratletud Natura 2000 alad, mis on osa üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust (Eestis on võrgustikku kaasatud u mbes 55 000 ha kasutuses olevat põllumajandusmaad ). Siseriiklikult on rõhku pandud laborite analüüsivõimekuse tagamisele, järelevalveasutuste IT-lahendustele ja rahvusvahelises koostöös osalemisele. 3.1.5 . Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Põllumajanduskeskkonna meetme eesmärkide saavutamisel mängib olulist rolli riigi võimekus koguda ja analüüsida andmeid põllumajanduse keskkonnasurve kohta ning valvata nõuete järgimise üle. Kvaliteetne informatsioon peab võimaldama tuvastada probleemkoht i ning hinnata senise tegevuse tulemuslikkus t . Seetõttu peab taimekaitsevahendite jääkide, põllumajandusest pärinevate toitainete ja elurikkuse seire muutuma senisest tihedamaks ja järjepidevamaks. Seejuures peab seire olema piisavalt kvaliteetne, et saaks võimalikult täp selt hinnata, milline on põllumajanduse avaldatav surve keskkonnale ja seda tingiva d koormusallika d . Tule b hakata koguma andmeid selle kohta, kuidas põllumajandustootjad rakendavad oma ettevõttes toitainete bilansi arvutusi, teha mulla bioloogilise seisundi seiret ja tõhustada järelevalvet väetiste kasutamise üle. Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõju kohta keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. Arengukava keskkonnaeesmärkide täitmiseks ja keskkonnaaspektide terviklikuks käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd nii Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kui ka nende haldus alade asutuste ning erinevate keskkonnavaldkondade vahel. Näiteks koostöö elurikkuse, kliima, välisõhu , mulla ja veemajanduse valdkondades. Keskkonnaalaste vabatahtlike sekkumisviiside kujundamisel on oluline, et sekkumiste kombinatsioon võimaldaks laialdast rakendamist, hõlmates endas võimalikult suurt osa põllumajandusma ast riigi või regiooni tasandil ning teisalt võimalikult suurt osa potentsiaalsetest saasteallikatest või kasutatavatest tehnoloogiatest. Meetmes 1.1 seatud eesmärkide täitmisele aitab kaasa jätkuv mahepõllumajanduse edendamine, mille elujõulisuse peab tagama ühelt poolt usaldusväärne järelevalve ja teiselt poolt mahepraktika te keskkonnamõju analüüs ning vajadusel mahe põllumajanduse väiksema keskkonnamõju kuvandit tagavate meetmete rakendamine. R iik peab soodustama ökoloogilise tõhustamise põhimõtete järgimist, ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega . O luline on parandada järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise üle , taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamis t , määratud ulatuses kasutus pii rangute seadmis t ning uute ja ohutumate taimekaitsevah endite turule toomis t . L aiendama peab taimekaitsevahendite jääkide seiret taimses materjalis ning j ulgustama ümber töödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamist väetisetoodetes, seejuures tagades väetisetoodete ohutuse inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Keskkonnasäästliku põllumajanduse huvides tuleb põllumajandustootjatele senisest tõhusamalt tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. Väetiste ja taimekaitsevahendite negatiivse mõju madalana hoidmiseks pea b riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist. Soodustada tuleb pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamist (talvine taimkate, püüdekultuurid, puhvervööndid, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, keskkonnasäästlik sõnnikuhoiustamine ja laotamine , toitainebilanss, integreeritud taimekaitse jmt). Nõuete ja järelevalveprotseduuride kehtestamisel tuleb arvesse võtta kaasaegseid tehnoloogiaid. Riik pea b sõltumatute väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi andvate digiteenuste arenguks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks tegema kättesaadavamaks põllumajandusandmed. Mullatemaatikat tule b edaspidi tähtsustada enam strateegiliste ja juriidiliste dokumentide kaudu, jõudes ühtsete kokkulepeteni, mida seada Eesti mullakaitses prioriteetideks ning milliseid seiretegevusi või uuringuid on vaja selle jaoks tervikuna. Kliima- ja õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks põllumajandussektori konkurentsivõimega kooskõlas peab eelistama investeeringuid, sealhulgas mittetootlike sse , kliimasäästlikesse ja õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse. Üldise eesmärgina peaksid investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse arengut . K itsamalt tuleks positiivse keskkonnamõju tõendatuse korral soodustada näiteks täppisviljeluse tehnoloogiate levikut, sõnnikuhoidlate katmist , bi oenergia tootmist ja kasutamist põllumajanduses ning sõnniku sisestus laotust ja läga hapestamis t . Kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada säästlikku maakasutust , turvasmuldade jätkuvat viimist püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiimi kohandamist . Regulaarselt peab täiendama parima võimaliku tehnika juhendeid, sest tehnoloogia areneb ning teadusuuringutega saame pidevalt uut informatsiooni põllumajanduse keskkonnamõju kohta . Samuti tuleb parima võimaliku tehnika juhendeid ettevõtjatele senisest enam tutvustada. Lisaks peab Eesti nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegelema KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega. Selleks tuleb kas siseriiklikult või koostöös teiste riikidega viia läbi rakendus- ja alusuuringuid ning esindada aktiivselt Eesti positsioone ÜROs ja EL i s. Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 – 2030 peab riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega. Riigi valitud põllumajanduspoliitika meetmed ei tohi vähendada põllumajandusmaastike mitmekesisust ja elurikkust. Muldade hea tervise säilitamiseks pea b soodustama muldade elurikkust soosivate ning erosiooni ja toitainete kadu vältivate viljeluspraktikate kasutamist. Maastike mosaiiksuse tagamiseks tuleb soodustada mitmekesist maakasutust , väiksemate põldude rajamist ning vältida suuri maastikuelementideta alasid. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures peab edaspidi enam tähelepanu pöörama piirkondade erisustele . Liikide ja elupaikade säilimiseks ning põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks t ule b soodustada poollooduslike koosluste kasutamist ja põllumajanduslikke tegevusi (karjatamine ja sööda varumine) nendel aladel. T öötatakse välja meetmed liigirikaste või looduslike rohumaade säilitamiseks ning maastikuelementide j a teiste põllumajanduslikku elurikkust toetavate alade integreerimiseks põllumajandusmaastikesse . Edaspidi tuleb enam silmas pidada, et põllumajanduslik tegevus ei põhjustaks invasiivsete võõrliikide levikut. Riigipoolse sekkumise kujundamisel peab arvesse võtma teatud elurikkuse säilitamisele kaasa aitavaid asjaolusid , nagu püsirohumaa säilitamine, säästlikud majandamis praktikad ning madala riskiga taimekaitsevahendite ja biopreparaatide kasutamine. Välja tuleb töötada spetsiifilised liigi-, tootmistüübi- või piirkonnapõhised toetusmeetmed. 3.2. Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3.2.1. Lühikirjeldus Koos positiivse mõjuga rahvatervisele ja keskkonnale kujundavad kõrged taimetervise, loomatervise ning heaolu standardid meie elukeskkonda ning on aluseks eetilisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele. Taimede ja loomade hea tervis ning loomade heaolu toetavad jätkusuutlikku ja kasumlikku tootmist, võimaldavad põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumist EL i siseturul ja ligipääsu välisturgudele. R iigi ja sektori olulisim ülesanne on tagada usaldusväärsus , rakendades taimekahjustajate ja loomataudide levikut tõkestava id ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetme id ning läbipaistvaid loomaheaolunõu deid. Eesti lähenemine taimetervise, loomade tervise ja heaolu kaitsele on riskipõhine ja tugineb kõikide osapoolte jõupingutustel. Tulenevalt kliimamuutustest, tehnoloogiate arengust ning majanduse globaliseerumisest tuleb kohaneda uute ja üha keerukamate olukordadega. Ülemaailmseks terviseriskiks kujunenud mikroobide resistentsuse (AMR) edasise leviku tõkestamine on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja lemmikloomadel. 3.2.2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest Puhangute arv A rv sama kui xxxx aastal või väiksem Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste (notifikatsioonid e ) arv E eldatakse olukorra säilimist Ohtlike taimekahjustajate seirete arv E eldatakse seire mahu vajaduspõhist suurenemist Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge: Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb Taudide arv , millest tulenevad rahvusvahelised kaubanduspiirangud Eeldatakse taudide esinemise vähenemist (SAK) Kohustuslikult (EL) teavitamisele kuuluvate taudi juht u mite arv Eeldatakse mõõdukat langemist Antibiootikumide kasutamise tase Eeldatakse kasutamise langemist Hetkeolukord Taimetervise, loomade tervise ja heaolu eesmärgid toetavad strateegia tootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärk e ning rahvatervise arengukava eesmärk e . Taimetervis Eesti ja ELi hea ta imetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja mets amajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaits eme põllumajandust ja metsandust ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Eesti lähenemine taimetervise kaits ele põhineb mitme osapoole jõupingutustel, nii individuaalselt kui ka koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet (PMA). Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi , nagu taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi kontroll; ohtlike taimekahjustajate tuvastamine ja seire; hädaolukordadeks valmistumine; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas on tootjate ja kauplejate teadmised majanduslikku kahju põhjustavate taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks kasinad. Olemasolev nõuandesüsteem taimetervise valdkonda ei kata . T ootjate koolitamise ga ja kauplejate teavituse ga motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, m is panustaks taimetervise heasse seisundisse ning parandaks tootja te konkurentsivõimet. EL i s kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik pea tada uute taimekahjustajate ja - haiguste suurene vat levikut. Kuigi Eesti taimetervis on hetkel heal tasemel , peame ka meie lahendama järjest uu si probleeme . Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt Eestis suurenenud ELi välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli läbinud partiide arv ning kontrollide käigus tuvastatud taimekahjustajate hul ga kasv . Uue EL i taimeterviserežiimi olulis ed elemen did on EL i liikmesriikide tugev liidu ülene ohtlike taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised tegurid kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Oluline muudatus seondub ka ettevõtjate suurema vastutuse võtmise kohustusega. Ohtlike taimekahjustajatega võitlemisel on oluline nende korrektne määramine. Eestis pakub ohtlike taimekahjustajate ametliku diagnoosimise labor i teenust ( määra n ud PMA) Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). Ohutu kaubanduse võimaldamiseks tuleb kahjustaja d diagnoosi da kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi ja impordi kontrolli ning tõrjemeetmete rakendamist. Loomade tervis ja heaolu Kõrged looma de tervise ja heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitsevad inimest ja ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. L ooma de tervise ja heaolu tase mest sõltuvad loomade ja loomsete saadustega kauplemise võim alus ed ELis ning ekspor t kolmandatesse riikidesse. Sa muti edendatakse l ooma de tervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Looma de tervise ja heaolu ga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Eeltoodud eesmärkide saavutamine kattub ELi loomatervishoiustrateegia „ Haiguste ennetamine on parem kui ravi “ eesmärkidega . Põhivastutus peetavate loomade tervise ja heaolu tagamises on loomapidajal, kelle peami ne partner on veterinaararst. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas, kasutusele on võetud tänapäevased farmitehnoloogiad. Samas kõigub söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu ning tehnoloogilis i võimalus i rakenda takse ebaühtla selt . Loomapidaja te teadmised karjatervisest ja oskused rakendada tõhusa t enesekontrollisüsteemi vajavad tõstmist . Olemasolev nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teadmussiirde programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavituse ga motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui ka heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) suudetud säilitada hea looma de tervise staatus rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas . Alates 2014 . aastast on Eestis diagnoositud sigade Aafrika katk, mis on seadnud rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning mis on kujunenud antud ajahetke l suurimaks looma de tervise alaseks probleemiks . Võtmeküsimus on siin kehtestatud bioohutuse nõuete täielik ja teadlik rakendamine nii seakasvatussektoris kui ka metssigade küttimisel. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil leviva d nodulaarse dermatiidi ja lammaste katarraalse palaviku , metslindude rändega seotud lindude gripi ning suu- ja sõrataudi , mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises kaubanduspart n erriigis Türgis. Tagamaks taudide varaja st tuvastami st ning tõenduspõhisus t nende puudumisel, seirat i 2017 . aastal Eestis 32 kodu- ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi . Seire maht on ajas vähenenud ning ei anna täielikku ülevaadet peamiste majanduslikult oluliste karjapõhiste loomataudide levikust riigis. Olulisematest põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootlikkust ja kaubandust , mõjutavatest loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste ameerika haudmemädanikku . Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab oma l kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostöö d riigi ja põllumajandus sektori vahel tuleb tõhusta da . Laiem teadlikkus looma de heaolust ning ootus ed läbipaistvale nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on hüppeliselt tõusnud . O lulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel kannavad loomade eestkoste organisatsioonid. R ahvusvahelise d organisatsioonid on juhtinud tähelepanu lemmikloomade illegaal sele kaubandus ele ja sellele , kuidas tagada loomade pikaajalisel veol nende heaolu nõuete järgimi ne . Siseriiklikult on olulist arutelu pälvinud karusloomakasvatuse küsimus ning põllumajandusloomade tapmisele ja pidamisele kehtivate nõuete rakendamisel esine vad puudused . Eestis on toimiv riskipõhine järelevalve süsteem. Veterinaar- ja Toiduamet viib läbi loomaheaolu, looma de tervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid ( sh volitatud veterinaararstid). Loomataudide diagnoosimise labor i teenust pakub Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana . Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmist ja labor i teenuste arendami st pärsivad rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat/süsteemset seiret, hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise-, keskkonna - või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. Veterinaar- ja Toiduametil on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVIS e loomatervise moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab põllumajandusloomade registrit. Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete järelevalve koos kohapealse kontrolliga tegelikkusele vastavuse üle ei ole piisav ja riskianalüüsi l põhinev . Hetkel ei võimalda eespoolnimetatud registrid koguda ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Registrites olevate andmete kvaliteet on ebapiisav. Põllumajandusloomade registris olevate mesilasperede, lammaste, sigade ja hobuste arvu vastavust tegelikkusele kontrollitakse vähe. Kohati pole kohapealses kontrollis kontrollitavad nõuded korrektselt vastavuses seadusandlusega. Siiski ei tohiks olla olukordi, kus järelevalve tegemisel teatud nõudeid üldse ei kontrollita, mistõttu tekib loomapidajal võimalus andmetega manipuleeri da ilma sanktsiooni ohuta. Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete järelevalve plaanid on seni koostatud välja s pool infosüsteeme ja ilma süsteemse riskianalüüsita . P aljud loomapidajad on olnud aastaid kontrolli alt väljas, kuigi on oma andmeid registrisse esitanud. Looma de tervise ja heaolu , sööda ja loomsete kõrvalsaadustega seotud riskide hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus riigi peami ne koostööpartner on Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikoolilt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitakse ekspert arvamusi ja uuringuid, mi llega arves tatakse riskijuhtimise otsuste tegemisel, sealhulgas ennetus- ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜs on loodud loomaheaolu teaduskeskus. 3.2 . 4. Riigi sekkumine hetkel Taimetervise, looma de tervise ja heaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste regulatsioon on Eestis korraldatud vastavalt EL i õigusaktidele, rahvusvahelistele konventsioonidele ja standar dit ele . Ohtlike taimekahjustajate ja eriti ohtlike loomataudide, samuti teatud EL i s programmiliselt tõrjutavate ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide ennetus- ja tõrjemeetmetes on riigil koordineeriv roll läbi kohustuslike meetmete. Riik seirab ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide esinemist lähtuvalt rahvusvahelistest kokkulepetest , et tõendada taudivabadus t ja ohtlikest taimekahjustajatest vabadus t . Eesti on ametlikult tunnistatud viljapuu bakterpõletiku ( Erwinia amylovora (Burr.) .) suhtes kaitstavaks piirkonnaks EL i s. Sellest tulenevalt on siseriiklikult kehtestatud tingimused selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmisele, turustamisele ja teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest sissetoomisele. Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö tulemusel ametlikult vaba sellistest varem esinenud loomataudidest nagu marutaud, veiste tuberkuloos, veiste brutselloos, veiste enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. Eestis kasutatakse võimalust hüvitada ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisega tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks. Riik hüvitab loomapidajale otsesed loomataudi kahjud eriti ohtlike ja riiklikult tõrjutavate loomataudide korral . Eestis rakendatakse mikroobide resistentsuse (AMR) riikli k ku programmi veterinaaria valdkonnas. Eesti rakendab loomade transpordil ja põllumajandusloomade tapmisel ning hukkamisel EL i ülese lt kokkulepitud nõudeid. V asikate, sigade ja kanade pidamise l rakendame EL i üleselt kehtestatud minimaalseid heaolunõudeid. Meil on siseriiklikud nõuded lammaste, kitsede, veiste ja karusloomade pidamise le, põllumajandusloomade religioossel e tapmisel e ning loomade avalikule näitamisele . K eelatud on meditsiiniliselt mittepõhjendatud välimust muutvad operatsioonid. Loomade heaolu toetuse kaudu motiveeritakse loomapidajaid loomade heaolu parendam ise kaudu tõstma tarbija usaldust kogu toiduahelas. Sellest tulenevalt on makstud lisatoetust minimaalsest kõrgematele nõuetele vastava looma pidamise eest . Samuti toetatakse looma de heaolu mahemeetme ga . Riik hüvitab loomapidajale loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja kahjutustamise kulusid lubatud riigiabi piires. Iga-aastane hüvitamise määr sõltub selleks riigieelarvest eraldatud vahendite mahust. Hetkel kompenseeritakse loomapidajale I kategooria hukkunud loomade käitlemine, lähtudes eelkõige maksimaalsest lubatud kahjutustamise hüvitamismäärast. 3.2.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Eestil on ko hustus rakendada otsekohalduvat EL i t aimetervise määrust , millega seoses vaadatakse üle t aimekaitseseadus ja selle rakendusaktid , ning EL i l oomatervise määrust , mi llest tingi tult võib olla vaja muut a l ooma tauditõrje seadus t ja selle allakt e . Uue EL i taimetervise määruse rakendamisel on oluline kindlustada ressurss tänasest suuremas mahus liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. E L i l oomatervise määruses määratletakse põllumajandustootja vastutus toiduohutuse ja loomatervise teemal, kohaldatakse karjatervise regulaarse veterinaarse hindamise kohustus t ning antakse paindlikkus madala riskiga loomakasvatusettevõtetele administratiivsete kohustuste osas. Karjatervise taseme tõstmisel tuleb arvestada uue otsekohalduva EL i veterinaarravimite määrusega , kus reguleeritakse muuhulgas AMR i vähendamise põhimõtte i d veterinaarravimite vastutustundlikuks kasutamiseks ning luuakse alused ja süsteem EL i üleseks andmete kogumiseks antibiootikumide kasutamise kohta . Taimetervise ning loomade te rvise ja heaolu nõuetekohasuse tagamiseks rakendatakse süsteemset riskipõhist järelevalvet, tõstetakse järelevalve efektiivsust, tagatakse vajalikus mahus ja kvaliteedis kontrollide läbiviimine, sh riigipiiril, suurendatakse ettevõtjate omavastutust ja nähakse ette nõuded nende kvalifikatsioonile. Kontrollisüsteemi ühtlustamiseks ja tõhustamiseks rakendub uus EL i kontrollimäärus , millega seoses vaadatakse üle ka , kui tõhusad on rikkumiste korral rakendatava d meetme d , sealhulgas kehtivad karistused. Jätkub ohtlike taimekahjustajate ja eriti ohtlike loomataudide ning EL i s programmiliselt tõrjutavate ohtlike taimekahjustajate ja ohtlike loomataudide seire, ennetus- ja tõrjemeetmete riiklik koordineerimine ning otseste taudikahjude kompenseerimine. Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et saada osa informatsioonist ja kaitsta Eesti huvi sid otsustusprotsessis. S iseriiklik e looma de heaolu reegl ite järelevalvet põllumajandusloomade pidamisel, veol ja hukkamisel tõhustatakse ning reegleid uuendatakse tulenevalt uutest teadusandmetest ja heaoluindikaatoritest. Lemmikloomade heaolu parendamiseks vajalikud meetmed töötatakse välja ja kehtestatakse vastavalt väljatöötatava tegevuskava käigus läbiviidud analüüsi tulemustele. Jätkatakse AMR i riikliku programmiga loomatervise valdkonnas eesmärgiga olla osa terviklikust „Üks tervis“ lähenemisest. Alustatakse antimikroobsete ravimite kasutamise üle loomaliigiti andmete kogumist, mis on aluseks edasisteks tegevusteks AMR i vastases võitluses. Kehtiva regulatsiooni paremaks rakendamiseks arendatakse e-riigi võimalusi, korrastatakse registr e id. Tugevdatakse laborite analüüsi- ja ekspertiisivõimekust. E ttevõtja ning riigi organisatsioonide vahele luuakse andmestruk t uur vabatahtliku andmevahetuse tarbeks, et vähendada aruandluse vajadust ja andmete korduvat esitamist . Otsitakse võimalusi loomsete kõrvalsaaduste efektiivsemaks kõrvaldamiseks ning j ätkatakse loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja kahjutustamise kompenseerimist. Riik seirab ja julgustab sektorit rakendama peamiste loomataudide tõrjeprogramme , mis mõjutavad karjatervist ja ekspordivõimekust. Laborite võimekuse tagamisel pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et oleks võimalik pakkuda kvalit ee t set (sh tänapäevase aparatuuri olemasolu) ja pädevat asutuste vajadustest lähtuv at teenus t . P ikaajaliste teadmussiirde programmide ga tõstetakse seotud osapoolte teadlikkust taimetervisest ning looma de tervist ja heaolu mõjutavatest loomakasvatus e aspektidest , nagu farmitehnoloogiad, söötmine, karjaterviseprogrammid, loomaheaolu, bioturvalisus jt. Taimetervise valdkonnas on vaja luua koolitussüsteem, et e ttevõtja tel oleks võimalik täita omavastutuse suurendamise kohustust. Avalikkuse paremaks informeerimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks avalikustatakse regulaarselt taime tervise, looma de tervise ja heaolu olukorra ülevaa te i d koos järelevalvetulemuste analüüsi ja uute riskidega. Töötatakse välja looma de tervis e - ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata oluk orra muutusi mõjukomp onentide kaudu (näi t eks loomade karjaspüsivuse aeg, vasikate surevus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne) . Taimetervise valdkonna eesmärkide täitmiseks tõhustatakse koostööd teiste ministeeriumidega ning valitsusala asutuste vahel. Riik julgustab sektorit rakendama enam vabatahtlikke taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise kava sid . Riik kasutab võimalust hüvitada tootjatele ohtlike taimekahjustajate tõrjemeetmete rakendamist lubatud riigiabi piires. Riik soodustab kõrgemate loomatervise ja heaolustandardite rakendamist läbi erinevate toetusskeemide. Riik julgustab sektorit enam rakendama vabatahtlikke programmilisi tegevusi, nagu loomaheaolu märgistus, kvaliteediprogrammid, loomataudide tõrjeprogrammid, karjaterviseprogrammid jms. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse abil on võimalik loomapidamises kasutusele võtta kõrgema id heaolustandard e i d . Toetame l ooma de heaolu alase teadlikkuse tõstmi s t, alustades väärtusi ja kõlblust käsitlevate läbivate teemade käsitlemist juba koolis. 3. 3 . Tegevussuund 3: toiduohutus 3.3.1. Lühikirjeldus Ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulis ed elanikkonna tervist mõjutava d teguri d . Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on oluline nii ELi kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Toiduohutuse eesmärgid toetavad käesoleva strateegia tootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. 3.3.2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu Toiduohutuse baromeeter Terviklik mõõdikute komplekt valmib juuni s 2019 Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Tarbija teadlikkuse baromeeter Terviklik mõõdikute komplekt valmib juuni s 2019 3.3.3. Hetkeolukord Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea . Toiduohutuse tagamiseks on olemas head klimaatilised tingimused (nt väiksem pestitsiidide kasutamise vajadus) ja puhta joogivee kättesaadavus. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest . Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide (nt uued tehnoloogiad, keskkonna riskid) maandamiseks on vajalik , et kõi k osapool ed panustaksid pidev alt toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkeliste sse nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta . Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtumite puhul arsti poole, mistõttu toidutekkeliste nakkushaiguste tervisestatistika s esineb puudujääke . Samuti ei ole piisav toidutekkeliste haiguspuhangute väljaselgitamise süsteem. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas välja töötatud, kuid vajadusel on ajakohastatud õigusakte , võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid , nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamu utused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimise vältimiseks vahetatakse infot ja tehakse koostöö d Euroopa Toiduohutusametiga ja teiste EL i liikmesriikide risk i hindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teaduspõhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel selles valdkonnas vähene rahvusvaheline teaduskoostöö kogemus sh riskihindamises. Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT - lahendused (V eterinaar- ja T oiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbi viidud rahuloluküsitluste kohaselt on Veterinaar- ja Toiduameti ja Põllumajandusameti tööga rahulolu kõrge . Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja muudest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt 2014 . a toidupettused, 2016 . a toidu reformuleerimine ja AMR) ja seeläbi suureneb koormus. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prioriteet on praegu seotud eelkõige otseste rahvatervise riskidega (toidutekkelised nakkushaigused) , kuid pikaajalise mõjuga risk e (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. P rioriteetide seadmisel on kõige tähtsam läheneda süsteemselt , et hinnatud oleksid kõik riskitegurid. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise (nt vananeva aparatuuri uuendamine laborites) ressursid on piiratud, mis tõttu ei ole võimal ik kõiki ülesan deid (seired, uuringud, tarbijate ja toidukäitlejate ootused) järjepideva l t/süsteemse l t täit a . Alati ei ole tagatud t oidukäitlejate jaoks oluline ühetaoline ja piisav järelevalve, mis võib soodustada ebaõiglast konkurentsi. Järelevalve koormus on suurenenud ka seoses toidukäitlejate arvu kasvuga viimase viie aasta jooksul (33%). Eestis oli 0 1.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat . Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane . Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on seotud peamiselt ruumide ja seadmete mittevastavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavusega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga . Toidu ohutuse eest vastut a vad toidukäitleja d, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme , mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Toidukäitlejate teavitamiseks toimib pikaajaline teadmussiirde programm , samuti kasutatakse teavitamiseks erinevaid info kanaleid. Tähelepanu vajab toidukäitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv nõuandesüsteem, on toidutöötlemise valdkonnas vaid üks kutsetunnistusega konsulent . SA Kutsekoja uuringu kohaselt oleks vaja toiduainetööstusesse juurde ka tehnolooge, tootearendajaid ja kvaliteedijuhte. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkus ele ja oskus ele teha teadlik ult tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemide st . Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole läbi viidud tarbijale suunatud süstemaatilis i toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme ja võib eeldada , et teadlikkus on ebaühtlane. Samas on järjepidevalt uuritud toidu märgistuse lugemist. Näiteks esmakordsel ostul loe b toidu märgistust alati 33% ja sageli 45% tarbijatest . Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni). Teadlike valikute tegemise ja tasakaalustatud toitumise olulisust kinnitab r ahvastiku toitumisuuringu tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasvanud, seda eriti laste seas . Enim mõjutab tarbija valikut toote värskus, kvaliteet ja maitse, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMOde st vaba, koostis ja soodne hind, jättes kõrvale näiteks vähesema soola-, suhkru- ja rasvasisalduse. Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid infokanaleid . Tarbija on ostuvalikute tegemisel keerulises olukorras, tihti on tema valikute tegemise aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teaduspõhine informatsioon. Ostuotsust mõjutab ka toote turundus. Samuti on probleem, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis tugevad esindusorganisatsioonid. 3.3.4. Riigi sekkumine hetkel Rahvatervise kaitse kõrge taseme ja tarbija huvide kaitsmiseks, sealhulgas kaubanduse toimimise tagamiseks , on Eesti toiduohutusega seonduv õigusruum reguleeritud peamiselt EL i õigusaktidega. Toiduohutuse õigusnormide üldiseid põhimõtteid, sh riskianalüüs i , nõudeid ja protseduure sätestav EL i t oiduseadus katab kõik etapid toiduahelas alates tootmisest kuni müügini. Toiduohutuse paremaks tagamiseks on reguleeritud sellised valdkonnad nagu nt toiduhügieen, toidu lisa- ja saasteained (sh pestitsiidide jäägid), märgistamine, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed, uuend- ja eritoit, geneetiliselt muundatud organismid. Lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleerivate Codex Alimentariuse standarditega, millest lähtutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seoses tekkivate riikidevaheliste vaidluste lahendamisel ning millele viidatakse bilateraalsetes rahvusvahelistes vabakaubanduslepingutes. Kuigi EL i s on toiduohutuse valdkond suures osas reguleeritud otsekohalduvate määrustega, siis teatud valdkondades on jäetud l iikmesriikidele õigus kehtestada riigisiseseid õigusakte. Samuti on jäetud riigile võimalus tulenevalt EL i toimimise lepingust võtta vastu meetmeid inimese tervise kaitseks. Riigisisestest õigusaktidest on Eestis näiteks kehtestatud müügipakendisse pakendamata toidu toidualase le teabele esitamise nõuded, samuti väikeses koguses esmatoodete turustamise ja väikeses koguses liha käitlemise hügieeninõuded. Väljatöötamisel on väikesemahulise toidukäitlemisettevõtte, sh tapamaja ehituse, projektlahenduse ja seadmete nõuded. Toiduohutuse tagamisele kaasaaitamiseks on välja töötatud toidukäitlejatele suunatud juhendmaterjale, samuti on osaletud sektori koostatud hea tava juhendite väljatöötamisel. Lisaks toetatakse toidukäitlejatele suunatud toiduohutuse alaste koolituste läbiviimist. Eestis on 2015. aastal uuendatud riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused, mille alusel toimub elanike teavitamine, nõustamine ning vajadusel õigusaktide väljatöötamine (nt institutsionaal ne toitlustamine) . Lisaks teavitatakse tarbijaid erinevate infokanalite kaudu päevakajalistest toiduohutuse teemadest. 3.3.5. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Toiduohutuse tagamiseks panustatakse otsekohalduvate EL i õigusaktide jm abinõude ajakohastamisse ning vajadusel uute väljatöötamisse , sh toidu tarneahela läbipaistvuse suurendami ss e. Rakendatakse mitmeaastasel kontrollikaval baseeruv süsteemne riskipõhine järelevalve ning tõstetakse järelevalve efektiivsust ja ühetaolisust , sh tagatakse laborite võimekus , panusta ta kse uute riskidega seonduva järelevalve arendamisse , nagu uuendtoit, e-kaubandus j ms . EL i kontrollimääruse rakendumisega vaadatakse üle rikkumiste korral rakendatava d meetme d . Rakendatakse EL i õigusest tulenevat toiduohutuse meetmete paindlikkust . Osaletakse jätkuvalt rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et saada osa informatsioonist ja kaitsta Eesti huvi si d otsustusprotsessis . Analüüsitakse toiduohutuse valdkonda reguleerivate riigisiseste õigusaktide ajakohastamise ja täiendamise vajadust , sh kohustusliku toiduohutuse koolituse ning koolituste läbiviijale esitatavate nõuete kehtestamist, motivatsioonimeetme i d toiduohutuse tagamiseks (nt bonus-malus põhimõte t – järelevalvetasu sõltub järelevalvetulemustest ). Samuti kaalutakse ja vajadusel töötatakse välja käitlejatele suunatud toiduohutuse juhendmaterjal e . Riik pöörab suuremat tähelepanu pikaajalise mõjuga riskidele , tehes tõhusamat järelevalvet (sh suurendatakse seirete mahtusid). Ekspordi võimekuse suurendamiseks viib riik ellu sihtkohariikide nõutavaid täiendavaid tegevus i , sh nõuetekohasuse kontroll i , seire t jms . Laborite võimekuse tagamisel pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et tagatud oleks kvalit eetn e (sh tänapäeva se aparatuur i olemasolu) ja pädevate asutuste vajadustest lähtuv teenus . Analüüsitakse ja vajadusel tõhustatakse toidutekkeliste haiguspuhangute põhjuste väljaselgitamise süsteemi. Suurendatakse koostööd erinevate osapoolte vahel , sh teadus- ja järelevalveasutus te , eriala - ning tarbijaid esindava te organisatsioonid e vahel . Aidatakse kaasa eriala- ning tarbija-organisatsioon id e toiduohutuse alase pädevuse tõstmisele ja tegevuste elluviimisele . Toetatakse j ätk uvalt käitlejate toiduohutuse koolituste läbiviimist. Avalikkuse paremaks informeerimiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks teavitatakse regulaarselt ja süsteemselt toiduohutuse olukorrast, analüüsitakse järelevalvetulemus i ning antakse infot uute riskide kohta ja vajadusel soovitusi nende maandamiseks. Tarbija toiduteadlikkust tõstetakse süstemaatiliste tegevustega , nagu nt erineva te programmid e ja kampaania tega . Töötatakse välja barom eeter, mille kaudu saab monitoorida toiduohutuse oluk orra muutusi mõjukomp onentide kaudu (näiteks pestitsiidijääkide, akrüülamiidi, dioksiini sisaldus e , inimeste salmonelloosi haigestumi ste jne) . Samuti töötata kse välja baromeeter, mille kaudu saab monitoorida , kui teadlikud on tarbija d toiduohutuse st, ja hinnata oskust teha tervist toetavaid valikuid. Sihtrühmade toiduteadlikku se suurendamiseks tõstetakse sidusrühmade (nt õpetajad, esmatasandi tervishoiu töötajad, toitumisnõustajad jt) teadlikkust, et nad omaksid laiapõhjalist, ajakohast ja teaduspõhist teavet toiduohutuse kohta. Jätkatakse süsteemse teadmussiirde ga toiduohutuse teemadel ja täiendatakse seda tarbijatele j a teatud si dus r ühmadele ( n t õpetajad, esmatasandi tervishoiutöötajad ja toitumisnõustajad ) suunatud teavitusega . T oiduohutuse koolitusmoodulit laiendatakse toiduhügieenilt t eistele toiduohutuse teemadele. Analüüsitakse tarbija tervist toetavaid valikuid suunav a vabatahtlik u märgisüsteem i l oomist ja/või rakenda mist, sealjuures arvestades võimalusel EL i ülest lähenemist . Samuti kaalutakse võimalust luua tarbijasõbralik teavitussüsteem käitleja toiduohutuse olukorrast (nt Smiley süsteem). Riik julgustab ja toetab sektorit enam rakendama vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). 3. 4 . Tegevussuund 4 : k valiteetsed sisendid põllumajanduses 3. 4 .1. Lühikirjeldus Tegevussuund 4 hõlmab põllumajandus saaduste tootmiseks vajalikke sisendeid : põllumajandusmaad, vett, taimset paljundusmaterjali ja põllumajandusloomi . Põllumajandustoodangu kvaliteet ja pikaajaline konkurentsivõime sise- ja maailmaturul on võimalik, kui ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ning sordi- ja tõuaretust suunatakse asjatundlikult. Samuti on tähtis kohaneda kliimamuutuste negatiivsete mõjudega, näiteks er akorraliste ilmastikunähtuste ja taimekahjustajate levik uga , ning lõigata kasu positiivsetest mõjudest, näiteks suurem ast kultuuride valik ust ja saagikus est . Tegevussuund 4 panustab tegevussuun a 5 eesmärkide saavutamisse . 3. 4 . 2 Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) S äilib või suureneb mõõdukalt Toimivad riigi korrashoitavad ühiseesvoolud , mis võimaldavad kasutada põllumajandusmaa d sihtotstarbeliselt (ha?) H ektarite arv suureneb Põllu- ja aiakultuuride sortide ning t aimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv Sordi leh te võetud sortide arv , sh Eestis aretatud sortide arv S äilib või suureneb Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus (t) Eestis sertifitseeritud seemne sortide arv S uureneb S äilib või suureneb Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosas olevate loomade arv S uureneb Jõudluskontrollis osalevate loomade arvu osakaal loomade arvust kokku (liigiti, %) S uureneb Kohalike ohustatud tõugu(de) loomade arv (tõuti) S uureneb või säilib 3. 4 .3. Hetkeolukord Põllumajandusmaa ja muld Põllumajandusmaad on Eestis ligi miljon hektarit . Elaniku kohta on Eestis põllumaad ligikaudu poole võrra rohkem kui ELis keskmiselt . Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega. 2004. aastal oli põllumajanduslik us kasut uses alla 800 000 hektari põllumajandusmaad , kuid maa aktiivne kasutamine sai uue tõuke pärast ELiga liitumist ja on sellest ajast kasvanud. Kasutamata põllumajandusmaast ei ole hetkel täpset ja usaldusväärset ülevaadet, kuid erinevatele andmebaasidele tuginedes on olemas potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suuren da miseks . Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiiv ses kasutuses ning l igikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Samas on loomkoormus ja maakasutus riigisiseselt väga ebaühtlase intensiivsus ega . Ühelt poolt tekitab ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades keskkonnasurvet, teisalt võib osa maast jääda põllumajandusliku kasutuseta. Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, pole viljaka mullastikuga põllumajandusmaa katmise eest piisavalt kaitstud ning taasisese isvumise järgselt on tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud ja muld on pöördumatult hävitatud . Eesti põllumuldade peamis ed probleem id on mulla orgaanilise aine vähenemine , muldade tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja s ellega seotud muldade kasutusvõimaluste vähenemine , muldade kurnamine (toitainevaru vähenemine) ning piirkonniti ka hapestumine. Andmeid põllumuldade bioloogilisest seisundist on vähe. Iseloomulik on rendimaade suur osakaal põllumajanduses , mis võib mõjutada põllumuldade seisundit . Mulla kaitsega seo tud probleem e suurenda b turvas tunud ja turvas muldade jätkuv harimine , viljaka mullastikuga põllumajandusmaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate, näiteks minimeeritud maaharimi ne ja talvine taimkate, ebapiisav levik. Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed on uuendusmeelsed. Põllumajanduses kasutatakse üha enam tänapäevaseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see nõuab jätkuvat arendamist. Olemas on põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andme kogu ja põllumajanduses on alustatud IT - lahenduste rakendamist. T ehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh digilahendused) tuleb paremini ära kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves. Vesi ja maaparandus Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajanduse veevajadust, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud pidurdada põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele. Suurem osa maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad korrastamist. Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu . Riigi korrashoitavate ühiseesvoolude maaparandushoid ei maanda hetkel piisavalt põllumajandustootja riske, mis on tingitud ilmastikust . Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Põllumajandusmaa võimaldab kasvatada erinevaid p õllumajan duskultuure. P õllumajandusmaast kolmandiku moodustavad püsirohumaad. Põllumaal on suurenenud teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Eestis on pikk sordiaretuse traditsioon. Aretuses on põhirõhk kohalikes s e oludesse sobivate, haiguskindlate ja hea saagi kvaliteediga teravilja de , õlikultuuride, heintaime de ja köögivilja de sor tide ning puuvilja- ja marjasortide aretusel. Suurenenud on nõudlus proteiinikultuuride ja mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide järele. Sordiaretuse aluseks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss, mida kogutakse, uuritakse ning säilitatakse geenipangas ja kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse ja ka kultuuripärandi säilimise ning kindlustab võimaluse taastada põllumajandustootmine olukorras, ku i taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud. Geneetilist ressurssi kasutatakse teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses, kuid seni on vähe tegeletud põllumajanduskultuuride metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide säilitamise , uurimise ja kasutamisega. Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllu - ja aia kultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Põllumajandustootjate vajadustele ja tarbija ootustele vastavate kvaliteetsete ja majanduslikult tasuvate saakide eelduseks on kvaliteetne seeme, seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjal. Lisaks võimaldab nende tootmine saada põllumajandussaaduste tootmisega võrreldes suuremat kasu. Eestis sertifitseeritud seemne tootmise pinnad ja kogused on aasta-aastal t märkimisväärselt kasvanud. Siiski kasutatakse sertifitseeritud seemet Eestis mitme teise rii gi ga võrreldes oluliselt vähem . Seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahel ei ole piisavalt tugev sektori konkurentsivõime suurendamiseks . Jätkuvalt on suur probleem sertifitseerimata seemne ja enda tarbeks toodetud seemne turustamine . Tootmispõldudel on endiselt probleem tuulekaera levik, mis on ü ks oluli n e saagikao põhjus. Puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali turustamisel keskendutakse vaid taimetervise nõuete kontrollimisele, kuid tulevikus on vaja ka sordiehtsuse ja -puhtuse nõuetele vastavuse järelevalve t . Sertifitseeritud seemnekartuli ning kvaliteetse puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on kasvuruumi. Eesti taimse paljundusmaterjali , eriti puuvilja- ja marjakultuuride tootjatel on soodsamates kliimatingimustes tegutsevate tootjatega majanduslikult keeruline konkureeri da . Kaasaegsete ja väärtuslike omadustega sortide turul oleku eelduseks on sordiomanike õiguste kaitse. Selleks on Eestis loodud võimalus taotleda sordi kaitset ja kaitsealuse sordi omanikul kasutada oma õigusi kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali s uhtes. Sordikaitse võimaldab enda tarbeks paljundada lubatud kaitsealuste sortide liikide puhul saada sordi omanikul ettenähtud tingimustel õiglast tasu. Eestis on oma tarbeks seemne tootmi se korral probleemiks , et ei järgita õiglase tasu maksmise kohustust sordiomanikele. See võib omakorda piirata Eestis kasutada olevate sortide valikut. Samuti ei ole rakendunud puuvilja- ja marjakultuuri kaitsealuse sordi omanike õiguse d . Põllumajandusloomad ja tõuaretus Eestis on peamiste põllumajandusloomade ja -lindude arv viimase paarikümne aastaga vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud . Loomakasvatusega tegeleb veidi alla poole põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on sarnaselt taimekasvatusega koondunud suurematesse ettevõtetesse . Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh teravilja st , rohusööda st ja proteiinsöödast ise. Toodetava s ööda kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. K õige madalam on isevarustatus energia- ja mineraal söötadega ning suur osa proteiinsöötade st , nt proteiinirikka d õlikoo gid, tuuakse sisse kolmandatest riikidest. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel . P iimalehmade aretusega on saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud EL is esimeste sekka . Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv . Lihaveiste hulgas on esindatud palju erin e vaid tõuge ning ei ole selgelt välja selekteerunud Eesti oludesse sobivad parimad tõud . Seakasvatus on aastakümneid olnud kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate loomade osakaalult. Kuigi viimastel aastatel on turgude volatiilsuse ja sigade Aafrika katku puhangu tõttu sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade arvu tõusutrendi. Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus- ja aretusorganisatsioon id on üldjuhul väikesed ja killustunud ning nende omavaheline koostöö võiks olla parem. Eestis puudub ühtne põllumajandusloomade geneetilise ressursi säilitamise tegevuskava. Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maatõug u veis , eesti vutt, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana-tori suuna populatsioon. Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu. 3. 4 .4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Põllumajandustootmise arengut saab toetada kvaliteetsete ja mitmekesise valikuga sisendite kaudu. Välistest mõjutajatest tuleb senisest enam arvestada kliimamuutustega nii taime- kui ka loomakasvatuses , seda näiteks nii sobivaid sorte aretades ja katsetades , loomadele sobivaid pidamistingimusi luues kui ka maaparandus süsteemide toimivust tagades ja maa kasutust planeerides , säilitades seejuures mitmekesist tootmist . Põllumajandusmaa ja muld Põllumajandusmaa ja muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise eeldus, mida tuleb hoida . Selleks et põllumajandustootmise potentsiaal tulevikus ei väheneks , vaid pigem suureneks , on vaja olemasolevat ressurssi tõhusate ja asjakohaste meetmetega kaitsta. Eesti mul dade saagitootmise võime säilitamiseks tuleks neid kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. Kasutusele tule b võtta õiguslikud meetmed, mis kaitseksid v äärtuslik k u kõrge boniteediga põllumajandusmaa d ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist ehitiste ja metsastamisega. Teisalt võiks maad ele , millele traditsioonilises põllumajanduses kasutuspotentsiaali ei ole , leida uusi b io majanduslikke kasutusviise või hoida neid looduskaitselis te eesmärk ide täitmiseks l i igirikaste rohumaadena. Muldade kaitseks tuleb kaasa aidata keskkonnahoidlike tootmisviiside , sh mulla seisundile ja kvaliteedile positiivset mõju avaldavate maaharimispraktikate , rakendamisele ning s enisest enam tuleb tähelepanu pöörat a mulla bioloogilis ele seisundi le , mis mõjutab mulla struktuuri ning on üks mullaviljakuse tagaja. Mullaviljakuse par a ndamiseks , sh optimaalse fosfori - ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks , on eelkõige vajalik soodustada l iblikõieliste , muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnniku oskuslik k u kasutamis t . Samuti tuleb põllumajandustootjaid jätkuvalt motiveerida mullaproove võtma ja teisi mullaandmeid kasutama ning majandamisel nende ga arvestama. Hapestunud muldade ga põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende muldade neutraliseer imiseks . Lisaks tuleb otsida lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida ettevõtteid, kelle tegevuse kõrvaltooteks või jäätmeks on lubiväetised , paremale koostööle põllumajandustootjatega. Nii muldade kui ka põllumajandusmaa väärtusest ja jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest tuleb maaomanikke ja -kasutajaid senisest rohkem teavitada ning soodustada põllumajandusmaa ja selle muldade väärtuste kaitse ga seotud avalike hüvede toetamist . Vesi ja m aaparandus Korras maaparandussüsteemid on Eesti kliimas oluline põllumajandusliku tegevuse eeldus. Järjest enam suureneb aga vajadus soodustada kahepoolset veerežiimi reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa, saagipotentsiaali paremini ära kasutada ja ebasoodsate st ilmaolude st tingitud risk e maandada. Maaparandusinvesteeringud vajavad jätkuvat tuge ning maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliima alaste eesmärkidega. Suuremat tähelepanu vajavad ka riigi korrashoitavad ühiseesvoolud, sest nende toimimisest sõltuvad omakorda väiksemad süsteemid. Tervikliku maaparandushoiu korraldamisel on oluline maaomanike teavitamine ja maaomanike koostöö , sh hoiutööde toetamine. Maaparandusalane seadusandlus ja praktika peab paremini arvesta m a kliimamuutuste- ja keskkonnaaspekte, samuti peab enam teavitama maaomanikke maaparandussüsteemide korrashoiu vajalikkusest ja samas vajadusest hoida sügavate turvasmuldadega rohumaid kuivendamata. Sordiaretus ja t aimne paljundusmaterjal Sordiaretus peab arvestama kliimamuutuste ja uute Eestisse jõudvate taimekahjustajate ga, samuti tarbija muutuvate nõudmiste ja vajaduste ga . See tõttu tuleb toetada ja edendada kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate ja turunõudlusele vastavate sortide , sh mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivate sortide , proteiinikultuuride sortide ja hea ekspordipotentsiaaliga sortide aretamist ning resistentsusaretus t . 12 4 . Nii sordiaretuses ja teadustöös kasutamiseks kui ka potentsiaalse majandusliku kasuga tootmiseks ja ka kultuuripärandi hoidmiseks tuleb jätkuvalt panustad a põllumajanduskultuuride, nende metsikute sugulasliikide ja rahvaselektsioonisortide geneetilise ressursi ex situ ja in situ säilitamis se, uurimisse ja kasutamise laiendamisse . Kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike sortide puhul tuleb toetada nende kasutuses hoidmist . Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide sordilehte ja kaitse alla võtmis ega ning pakkuda sordi registreerimis- ja majanduskatse läbiviimise teenust , tagamaks laiema valiku sobiva id sorte , sh proteiinikultuuride sorte. Samuti tuleb parandada kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitset, seda nii kaitse alla võetud sordi seemne ja paljundusmaterjali turustamise l kui ka kaitsealuse sordi omatarbeks too tmise l . Taimse paljundusmaterjali, sealhulgas sordikaitse , sektoris on oluline tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine. 12 5 . Põllumajandustootjad ja tarbijad vajavad kvaliteetset paljundusmaterjali, sh eelkõige seemet , seemnekartulit ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali . Selle tagamiseks on vaja tuvastada tootmises kasutatavaid sorte ja saada teada , milliseid sorte tarbija soovib. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb luua sortide teavitamise süsteem ning seda süsteemi on vaja hallata ja arendada. Sektori konkurentsivõime tõstmisele aitab kaasa seemnetootmise ja põllumajandusliku tootmise tarneahela tugevdamine ja selle edendamine. 12 6 . Kvaliteetsete sisendite mitmekesisuse ja tarbijate nõudlust arvestava taimse paljundusmaterjali tootmise edendamise oluline eeldus on kvaliteetse teenuse pakkumine ja tõhus järelevalve taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamise üle. S eemne te ning puuvilja- ja marjakultuuride tootmise tõhustamiseks võiks tulevikus sertifitseerimistoimingud minna riigi käest erasektorisse . Selle eelduseks on puuvilja- ja marjakultuuride sertifitseerimise süsteemi käivitamine ja selle rakendamine üheskoos erinevate osapooltega. 12 7 . Kuna sertifitseeritud seemne kasutamine on suurema saagi saamise üks eeldus t es t , siis on majanduse edendamiseks oluline selle kasutust suurendada . Seemnetootmisel tuleb järjest enam tähelepanu pöörata mahepõllumajanduse vajadustele, suurendades maheseemne tootmismahtu sid ja laiendades mahepõllumajandusse sobivate sortide valikut. Taimekasvatuses , sh seemnetootmises , on j ätkuvalt suur probleem tuulekaera levik, seetõttu tuleb j ätkata tuulekaera tõrjet ja järelevalvet selle üle . Põllumajandusloomad ja tõuaretus L oomakasvatuses tule b rohkem propageerida Eestisse sobivaid tõuge, sealhulgas kohalikke ohustatud tõuge. Ohustatud tõugud e pidamine on oluline osa kultuuripärandist ning vaja b seetõttu jätkuvat toetamist ning rohkem teadmisi ohustatud tõugude kasulikest omadustest. Välja tuleb töötada loomade geneetilise ressursi säilitamise programm ja luua (ohustatud tõugude) geenipank. Oluline on , et kujuneks välja tugeva d katusorganisatsioonid, mille alla oleks eriala- ja tõu aretus organisatsioonidel võimal us ja soov koonduda ja mis etendaks võtmerolli sektori arengu strateegilisel planeerimisel . Loomakasvatuses , sh aretustegevuste puhul , on vaja julgustada uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja ITK - lahenduste kiiret kasutuselevõttu. Jätkuvalt on vaja toetada aretusühistuid tõuraamatu pidamisel ja jõudluskontrolli läbiviimisel. Oluline on jätkuvalt panustada sööda kvaliteedis ja söötmises teadmussiirde tegevustesse. Uute, kasutusele võetud söödakultuuride sobivust ja keskkonnamõju tuleb jätkuvalt hinnata söötmiskatsete ga . Põllumajandusloomad e aretus t tuleb vajalikus mahus kontroll ida . Samuti tuleb arvestada võimalusega, et lihtsustunud kauplemistingimuste tõttu võib olulisel määral lisanduda uute tõugude aretusprogramme, mille täitmise üle tuleb te ha järelevalvet. Senises t enam tuleb tähelepanu pöörata loomade põlvnemise õigsuse kontrollile. 3. 5 . Tegevussuund 5 : põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 3. 5 .1. Lühikirjeldus Tegevussuund 5 hõlmab Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevusi, mille eesmärk on eelduste loomine toiduainesektori jätkusuutlikuks arenguks, toidutarneahela toimimiseks, turu- ja tootmisriskidega toimetulekuks, püsivaks põllumajandussaaduste ja toidukaupade väärindamiseks ning turustamiseks. Oluline osa tegevussuunast 5 on seotud EL i ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega. 3. 5 .2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul Põllumajandussektori tootmisteguri tulu tööjõuaastaühiku kohta võrreldes EL i keskmisega (3 a asta liikuv keskmine) Kasvab EL i keskmise näitajast kiiremini Toiduainetööstuse lisandväärtus hõivatu kohta võrreldes EL i keskmisega Kasvab EL i keskmise näitajast kiiremini Erinevate põllumajandussektori harude (FADN tootmistüüpide) netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta Kasv erinevate põllumajandus-sektori harude lõikes Noorte juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistes Püsib stabiilsena või kasvab Töödeldud toodete osakaal Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis Kasvab Avatud turgude arv Kasvab Uute stabiilsete ekspordi sihtturgude arv Kasvab Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss Paraneb Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtus , sh mahetoodete ekspordi väärtus Kasvab To otja positsioon turul on tugev Kogu tarneahela loodav lisandväärtus suhtena kogu ettevõtlussektori lisandväärtusesse Püsib stabiilsena Ühistu teenitud müügitulu liikme kohta Kasvab Ühistusse koondunud põllumajandustootjate arv (keskmine ühistu liikmete arv) Kasvab Ühistute loodud lisandväärtuse osakaal kogu põllumajandussektori loodud lisandväärtusesse Kasvab Peamiste toidukaupade hinnamarginaalide jagunemine tootja-töötleja-jaekaubanduse vahel Tootjate ja töötlejate osa suurene b Eesti t arbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu Osakaal Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toitu Kasvab Kodumaiste toodete osakaal jaekaupluste sortimendis (sh käibemaht, tootegruppide jaotus) Kasvab Regulaarselt (vähemalt kord nädalas) mahetoitu tarbivate inimeste osakaal Kasvab 3. 5 .3. Hetkeolukord T oiduainesektori struktuur Eesti toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses eestimaise toidu ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. Eesti maismaast u 20% on põllumajandusmaa, millest üle 80% on aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ning ülejäänu hoitud seisundis, mis võimaldab selle suuremate investeeringuteta vajadusel täiendavaks põllumajandustootmiseks kasutusele võtta. Põllukultuure kasvatatakse enam kui 600 000-l hektaril, sellest enam kui poolel kasvatatakse teravilja, veerandil söödakultuure, tehnilisi kultuure ning kartulit, köögi- ja kaunvilja kümnendikul pinnast. Katmikala osatähtsus põllumajandustootmises on väga madal. Vähe on arenenud ka hüdropoonika. Kolmandiku põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa. Lisaks põllumajandusmaa ressursile peab põllumajandustootmise arengus arvestama keskkonnapiirangutega, mille suhtes Eesti on võtnud mitmeid siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi. Näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamine, veekaitse jne. Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse , samas tegutseb s uurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Põllumajanduse ttevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal noorte juhtide osakaalu , mis viitab probleemidele põlvkondade vahetuses. Tootmissuundadest on maakasutuse vaates peamis ed rohusöödabaasiline loomakasvatus (piima- ja lihaveised, lambad ja kitsed, hobused) ning teravilja ja õlikultuuride kasvatus. Olulise osa käibest annavad ka sea- ja linnukasvatus. Viimastel aastatel on näidanud kasvutendentsi mesindus ja köögivilja- ning puuviljakasvatus. Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase saagiaastal 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi tootmiseks jagub piisavalt ressursse . Puu- ja köögiviljakasvatuse üks oluli ne arengut tak istav tegur on ettevõtete madal esmatöötlemise ja säilitamise võimekus . Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on EL i ga liitumisest alates kahekordistunud . T oodangu väärtus hektari kohta jääb aga oluliselt madalamaks EL i keskmisest , kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas on tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted, mahe põllumajanduse laienemine). Nii taime- kui ka loomakasvatusel on sarnane osakaal toodangu väärtuses . Põllumajanduse osa Eesti SKPst ning tööhõivest on u 3 % , mis on EL i keskmisega võrreldes mõnevõrra madalam. Mahe tootjate arv on iga aastaga suurenenud ning moodustab 11% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest . Seejuures on kasvanud ka mahetootjate kogutoodangu väärtus, mis moodustab põllumajandussektori kogu toodangu väärtusest 8%. Lisandväärtus hõivatu kohta on pikaajaliselt oluliselt suurenenud, siiski jääb tööjõu tootlikkus alla EL i keskmisele tasemele . Tööjõu tootlikkus on suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi- ja tõuaretustöö tulem usel. Põllumajandustootmise ja tootlikkuse kasv on saavutatud suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad ja uuenduslikud põllumajandus ettevõtted. Tootlikkuse erinevus suurte ja väikeste ettevõtete vahel suureneb. Tootjahindade EL i keskmisega võrreldes üldise madalama taseme ja nende volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatili ste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL i keskmisele . Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on järjest kasvanud. Samuti on iga aastaga suurenenud ka mahetöötlejate arv. Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud ja järjest suurem probleem on tööjõupuudus . Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed 1 – 9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor . Toidutööstuse probleem on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduaine tööstused on EL i keskmisest väiksemad. Eesti toiduainetööstuse loodav lisandväärtus on suurenenud, moodustades 3% kõigi tegevusalade loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes l oovad enim lisandväärtust joogi-, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtte d . Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid see püsib endiselt üle kahe korra madalam kui ELis keskmiselt . Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks . Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes EL i keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 75% EL i keskmisest). Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaasas käia toidutrendide ja tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on ka suuremad toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. Kogu tarneahela lõikes on arenemisruumi toidukadude vähendamise osas. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, millest 76% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses , pannes tarbetu koorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi - ja metaaniheitmete. Toidu aine sektori üks arengumootor on sisemaine tarbimine. 74% Eesti tarbijatest eelistavad osta kodumaist toitu, mis on tarbijate hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008 – 2010, aga viimastel aastatel on ¾ tarbijatest püsivalt eelistanud kodumaist. Järk-järgult on kasvanud mahetoidu tarbimine vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste EL i liikmesriikidega väga väikese osa , aga arvestades mahemaa rohkust Eestis ja ka aina suuremat nõudlust mahetoodangu jär ele teistes EL i riikides , on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Põllumajandushõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks nii kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudu s kui ka spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv ning noorte madal huvi nii põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamise vastu kui ka põllumajandus e ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noortele. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri , on uute ettevõtete loomine sektorisse piiratud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Paremad väljavaated on valdkondades, kus tootlikkus põllumajandusmaa pinna suhtes on keskmisest oluliselt suurem, nagu köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus. Samas on ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus märkimisväärne . Tarneahela sidusus ja toimimine Eesti toidu aine sektor tegutseb ELi siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hin du otseselt EL i siseturu hin nad ning EL i väliskaubanduspoliitika . Siiski iseloomustab Eesti t turutõrgete korral kokkuostuhindade järsem langus kui ELis keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini . Selle põhjus on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Erinevalt põllumajandustootmisest ja toiduainetööstusest iseloomustab jaekaubandust väga kontsentreerunud ning EL i üleste tarnijatega seotud struktuur. See annab jaekaubandusele oluliselt tugevama turupositsiooni. Arvestades põllumajan dustootmise ja ka ümbertöötleva tööstuse investeeringute vähest elastsust turuolukorra muutustele reageerimisel , on nende võimekus vastavalt turu muutustele tootmissuunda ümber kujundada väga aeglane . Teisalt on ettevõtete väiksus eelduseks suuremale paindlikkusele turu muutustele vastamiseks. Üheks positiivseks arenguks on ü histegevus e ja ettevõtete vahelise koostöö tugevnemine viimasel kümnendil . See on teatud määral suurendanud põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut. Põllumajandusühistute keskmine turuosa ELis on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut) . Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostöö partnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Samuti on endiselt probleemiks ettevõtjate üldjuhul vähene ühistegevuse kogemus ja traditsioon. Kaubavoogude lõikes iseloomustab Eesti toidu aine sektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suuremates sektorites (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport ning samas kasutab töötlev tööstus samas valdkonnas sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toi miva tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne ). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Toidu nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa aitamisse. Võtmetähtsusega on just kolmandate riikide turgude avamisel Eesti taime- ja loomatervise ning t oidujärelevalve toimiv korraldus, samuti tihedad diplomaatilised suhted, mis saavutatakse kõrgetasemeliste kohtumiste ga . Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300 – 400 mln euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele ja teatud kaubagruppides töötleva tööstuse piisavas mahus puudumisele. Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks töötlemiseks mujal riikides. Madal töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud (2017. a 103 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub kolme läh iriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmes rii gis on tekitanud olukorra, kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa mahekaupadest imporditakse. Mahetoodete eksport on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, suurenedes 2017. aastaks võrreldes 2015. aastaga 1,7 korda (15,6 miljonilt 27,2 miljoni euroni). Kõige suurema osa moodustas ekspordikäibest maheteravilja eksport. Loomseid saadusi eksporditakse vähe ning elusloomad eksporditakse peamiselt tavaloomadena. Kuna ligi 50% Eesti lammastest ja lihaveistest peetakse mahepõllumajanduslikuna, siis on mahetoodete ekspordil potentsiaali veelgi suureneda, seda eelkõige loomsete toodete arvelt . Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste väikese töötlemismahu tõttu kasutatakse märkimisväärne osa Eesti mahesaadustest tavatoodetele orienteerunud tööstustes tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul (tihti kasutamata müügiargumendina mahetunnustust), sh elusloomadena. 3. 5 .4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks T oiduainesektori areng T oiduainesektori konkurentsivõime tagamiseks tuleb jätkuvalt panustada turule orientee rituse le . Seejuures on oluline liikuda ettevõtete toetamiselt ettevõtetele teenuste pakkumise suunas. Tõhustada ja arendada tuleb nõu stamis süsteem i , mis pea b muutuma vajadus põhisemaks. Samas tuleb panustada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostöö parendamisse, soodustada teadmiste levikut ja innovatsiooni kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks. Eelkõige tuleb toetada tootlikkuse kasvule suunatud uuenduslikke ja digitaliseerimist soodustavaid investeeringuid , keskendudes valdkondadele, kus on meie eelised . Selleks vajavad ettevõtted järjepideva lt koolitusi uuenduslikest meetoditest, tootearendusest, investeeringute riskide ja tasuvuse hindamisest. T oetusmeetmete planeerimisel on oluline a rvestada erinevate sihtrühmade vajadustega . Ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamiseks peaks senisest rohkem kasutama finantsinstrumentide võimalusi. Oluline on säilitada toiduainesektori mitmekesine ettevõtlusstruktuur, kus tegutseks jätkuvalt erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtteid. Panustada tuleb põlvkondade vahetusse toiduainesektoris, kasutades meetmeid , mis motiveeriks noori sellesse valdkonda suundu m a . Vaja on luua eeldused, mille abil lisanduks põllumajandus- ja toidusektorisse uusi osalejaid ning mis lihtsustaks nende ettevõtlusega alustamist ning arengut. Üks võimalus on parandada seni piiratud noorte põllumajandustootjate ligipääsu maale ja kapitalile või mikro - ja väikeste töötlemisüksuste ligipääsu kapitalile, kasutades näiteks finantsinstrumentide võimalusi. Toidutootmisega alustavatele ettevõtjatele on oluline luua ja arendada investeeringuriskide maandamiseks pooltööstuslikus mahus tootmisbaas e , mis võimaldavad tootearenduse jär el toota turu testimiseks vajalikke tootepartiisid. T oidutootmise areng peab olema jätkusuutlik, arvestama keskkonna ja kliimaga ning tarbijate ootustega . Selleks et vähendada toiduainesektori survet keskkonnale, tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu . Samas on oluline jätkata ka vajalike maksuerisustega , nagu erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus . Vajalikud on keskkonnasäästlik k e tehnoloogia id ja nende rakendamis t käsitlevad koolitused ning keskkonnaalaste investeeringute toetusskeemid . T oiduainesektor pea b k eskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele , tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut , aga seejuures tagades toidujulgeoleku . Oluline on oskuste arendamine võimalikult kiire lt , et kohaneda muutuvate turuolude ga . N õudlusele paremini vastamiseks on võimalus anda põllumajandustoodangule rohkem lisandväärtust , rakendades näiteks ELi kvaliteedikava sid , taotlede s toodetele geograafilisi tähiseid või kasutades keskkonnasäästlikke , sh mahepõllumajanduslikk e, tootmisviis e . Ühe riigipoolse mahe tootmist edendava tegevusena tuleb välja töötada ja rakendada piloot programm id „Mahetoit lasteasutustes“. T oiduainesektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja leida uuenduslikke lahendusi . Samuti tuleb pöörata tähelepanu koostööle ja selle abil mahtu si d suurenda da ja leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Toiduainetööstuses tuleb soodustada põllumajandustoodete töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist , vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. Oluline on biomajanduse arendamiseks rakendada poliitikaid, mis viivad võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, kasutades kestlikult kohalikke ressursse . Soodustada tuleb uute, biomajanduslike klastrite ja rohelisemate ärimudelite kasutusele võtmist. Toidu raiskamise vältimiseks tule b eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toiduainete kadu ja jääke toidutarneahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlblike toiduainete ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need inimtoiduna ümberjaotamiseks. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vaja riiklik k u tegevuskava , õigusakte ja programme ning luua sidusus olemasolevate raamdokumentidega. Riskijuhtimine ja p õll umajandusturgude tasakaal P õllumajandustur gude avatus maailmaturule ja sellest tingitud tootjahindade volatiilsus muudab põllumajandussektori sissetulekud aastate lõikes väga kõikuvaks , mistõttu tuleb tootjate jätkusuutlikuks ja elujõuliseks arenguks tagada neile stabiilsed sissetulekud. Valdkonna sissetulekute stabiilsus t tõstavad erineva d ühise põllumajanduspoliitika meetme d , kus on tarvis saavutada otsetoetuste tasemete ühtlustamine liikmesriikide vahel. Oluline on aktiivne Eesti huvide kaitsmine EL i tasandil ja võimekuse tagamine ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks siseriiklikul tasandil. Olles Euroopa Liidu ühise l turu l , kus kujuneb saaduste hind, on väga oluline kasutada maksimaalselt ära ühise põllumajandus poliitika pakutavaid võimalusi . Siinjuures on oluline paindliku , vastavalt muutuvatele oludele kasuta ta va kriisi reservi olemasolu. Järjest suuremat mõju avaldavad põllumajandus tootjatele kliimamuutused ja sellest tingitud ebasoodsad ilmastikuolud , mispärast tuleb üha enam tähelepanu pöörata riskijuhtimis e instrumentidele, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu . Ekstreemseid ilmastikuolusid, l iigniiskust ja põuda ning sellest tulenevat saagikaotust aitavad maandada erinevad riskijuh timismeetmed ja saagikindlustus . Selleks tuleb tagada kindlustustoetuse rahastamine mahus, mis motiveerib erasektori algatustel põhinevate jätkusuutlike ja toimivate teenuste väljatöötamist. Samuti vajatakse riigipoolsest toetusest enam vastavaid võimalusi õigusruumis. Üks võimalus on näiteks luua ühi n e riskifond, kuhu ettevõtjad saaksid panustada. Kaaluda tuleb ka muude täiendavate põllumajandustootjate likviidsust par a ndavate ja sissetulekuid stabi liseerivate meetmete rakendamise võimalusi , nagu näiteks käibekapitali laenu d , pangalaenude refinantseerimine, garantii- ja käendusskeemid . R iskijuhti mis meetmete rakendamise soodustamiseks on v äga oluline suurendada teadlikkus t riskijuhtimise vajalikkuse kohta ja arendada vastava id oskus i . Tarneahela tasakaal – ühistegevus ja koostöö Toidutarneahela tasakaalustamiseks on oluline panustada põllumajandustootjate ja toidutöötlejate positsiooni parandamisse toiduainete tarneahelas . See tagab nende suurema läbirääkimisjõu jaekaubandusega ja seeläbi paremad tingimused. Üks võimalus on põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vertikaalse koostöö ja ühistulise tegevuse toetamin e. Eelkõige tuleb soodustada tarneahela s valdkonna üleseid koostööprojekte, mis aitaksid suurendada lisandväärtuse loomist kogu ahelas. Ühistegevuse edendamisel on oluline roll erasektori ellu kutsut a val ühistegevuse kompetentsikeskus el , mis aitab kaasa teadlikkuse suurendamisele koostöövõimaluste ja nende kasu kohta . Samuti tuleb käivitada ühistute arenguprogramm. Paremini tuleb ära kasutada EL i s loodud võimalusi tootjaorganisatsioonidele nii oma toodangu töötlemiseks ja ühisturustamiseks kui ka hinnaläbirääkimiste pidamiseks ning tootjaid eksisteerivatest võimalustest paremini teavitada. Eesti võtab kokkuleppe saavutamise järgselt üle ebaausate kauplemistavade ohjamise direktiivi ja vajadusel kohandab seda Eesti olud ele. Vertikaalsete sünergiate tõhustamisele tarneahela lülide vahel aitab kaasa ka tarneahela parema läbi paistvuse tagamine , sh hindade läbipaistvus . Lisaks tuleb panustada kohalike turgude ja lühikeste tarneahelate arengusse. Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand T oiduainesektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse parandamiseks maailmaturul on oluline ekspordimahtude ja töötlemise võimekuse suurendamine ning eksportturgudele sobiv toodete sortiment . S elle jaoks on oluline koostöö, tootearenduse ja te adussaavutuste rakendamine , samuti tootmise konsolidee rumine toiduainetööstustes . Riiklikul tasandil tuleb välja töötada põhjalikult läbi mõeldud ühtne ja eksporti toetav ning tõendatavatel faktidel põhinev Eesti toidu kuvand, mille järjepidev reklaam aitab suurendada Eesti ettevõtete ja toodete tuntust nii sise- kui ka välisturul. Edaspidi tuleb enam julgustada ka eraalgatuste teket, mille eesmärk on Eesti puhta põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajandusmaa suure osatähtsuse kasutamine turundusargumendina , mis aitab soodustada mahetootmise arengut . Selge Eesti toidu kuvand ja tarbijate teadlikkus suurendab nõudlust, mis omakorda tagab nõudlusel põhinevalt küllaldase valiku kodumaiseid toidukaupu . Eestis kasvatatava toidu suuremal väärindamisel ekspordi tarbeks on oluline tagada kõrge kvaliteet, tarnekindlus ning konkurentsivõime maailmaturu hinnataseme juures. Siinjuures tuleb arvestada, et teatud juhtudel on suhtelistest eelistest tulenevalt oluline ka imporditud vahetoote kasutamine toidutööstuse mahtude, sh ekspordi , kasvatamiseks . Seejuures on oluline pakkuda ettevõtjatele tuge ekspordialases tegevuses ja luua toimivad suhtluskanalid sektoriga . Ekspordi võimekuse parandamiseks tuleb ellu viia t oidusektori ekspordi edendamise kava ja jätkata Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava tegevustega . Oluline on jätkata eksporti t oetavate meetmete aktiivse ja pikaajalise rakendamisega. Tõhustama peab ekspo rditurgude avamiseks tehtavaid a dminist ratiivseid ettevalmistusi – uute turgude avamise järjepidevad tegevused kõrgetasemeliste visiitide ga ettevõtete turule sisenemisele kaasa aitamiseks , erinevate riikidevaheliste, kaubanduse eeltingimuseks olevate lepingute ettevalmistamine ja läbirääkimine ning turuülevaadete tagamine sihtturgudele vajalike nõuete ja sertifikaatide kohta. Samas tuleb tagada ka poliitiline ja diplomaatiline tugi juba avatud turgude avatuna püsimiseks. Oluline on jätkata ka sihtturu seminaride ja B2B (ettevõttelt ettevõttele) ürituste järjepideva korraldamisega. Valdkonna populaarsuse ja eestimaise toidu tarbimise suurendamiseks tuleb jätk uvalt korraldada Eesti toitu tutvustava id avalik k e üritus i ja kampaania id , mis aitavad suurendada tarbijate teadlikkus t ning seeläbi parandada kodumaiste toidukaupade positiivset kuvandit ja toodete tarbimist. Informatsioon tarbijate eelistuste kohta on põllumajandustootjatele ja toiduainetööstustele oluli ne sisend, mille abil toota ja tuua turule tarbijate ootustele vastavat toodangut ja suurendada turule orienteeritust. 3. 6 . Tegevussuund 6 : maa- ja rannapiirkonna areng 3. 6 .1. Lühikirjeldus Tegevussuuna 6 alla koondatud Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused on suunatud maa- ja rannapiirkondade kestlikkuse tagamisele, edendades nende (edaspidi koos maapiirkond ) sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja rakendades vastava piirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Oluline roll on maapiirkonna maine teadlikul kujundamisel (sh eestimaise väärtustamine), tööhõive ja majanduskasvu edendamisel ning keskkonnakvaliteedi säilitamisel – need tegevused aitavad tagada atraktiivse elukeskkonna. Selleks toetame maapiirkonna arengusse panustavaid ning bio- ja ringmajandust soodustavaid tegevusi ning kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist. Maapiirkonna areng seotakse tihedamalt inimkapitali arengu ja teadusuuringutega, tõhusa innovatsiooni toetamise ja tulemuslikkuse parandamisega, kõrget lisandväärtust loova ja eksportiva toidu aine sektoriga ning kvaliteetse ja puhta toidu tagamisega. 3. 6 .2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus Vähenemine pidurdub ja tase säilib Suhtelise vaesuse määr maapiirkonnas Vähene b Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 tööhõive määr Säilib ja pigem kasva b Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus Maapiirkonna SKP elaniku kohta Kasva b Maapiirkonna ettevõtlusstruktuur Püsib mitmekesine Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha alusel Säilib ja pigem kasva b 3. 6 . 3 . Hetkeolukord Sotsiaal-majanduslik olukord Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest , kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega , ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega . Kokku pakub maapiirkond tööd 2 4 % -le koguhõives osalejale, so 1 62 000 inimesele , kellest 71 % on maa- ja 29 % linnapiirkonna elanikud. 115 000- l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 85 000- l linna lises asulas ja 6 1 00- l välismaal. Suurim tööandja on teenindussektor, pakkudes tööd 6 1 % -le maapiirkonna s elavale hõivatu le , järgneb 3 1 % -ga tööstus- ning 8 % -ga primaarsektor. Paljud EL i , sh ka Eesti , maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus- ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkon nas 20–40 - aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Sotsiaal - majandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal asuvad ja madalama asu s tustihedusega maapiirkonnad , sh asustatud väikesaared . Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulis emate investeeringute tegemisel. Kuigi maapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike kogukondade kiire arengu tõttu . Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi töökohtade loomisesse on märgatava panuse andnud ka põllumajanduslikud majapidamised. Kasvanud on hõivatute arv ja tööhõive ning kahanenud maa- ja linnapiirkon na vaheline hõivelõhe. Kohalikud kogukonnad Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud CLLD- tüüpi kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER tegevusgrupid, kalanduspiirkonna kohalikud algatusrühmad) , mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti territooriumi ja hõlmavad enam iku maapiirkonna elanikkonnast. Edendamaks maamajanduse jõukust , arendatakse kohalikku ettevõtlust . Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Lisaks tegelevad kaheksas kalanduspiirkonnas eraldi kohalikud algatusrühmad o tseselt kalanduse, r annaelu ja -ettevõtluse edendamisega . Struktuursed muutused Eesti haldussü s teemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Uued väärtusahelad ja võimalused Tagamaks, et maal oleks hea elada , tegeletakse maa piirkonna kestlik k u ja kvaliteetse t tööhõive t ja majanduskasvu soosivate tegevustega ning sealse elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maa piirkonna eluolu ja majanduslik areng sõltu vad üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, atraktiivsete ja uute töökohtade olemasolust , paindlikest ja nutikatest töötamise võimalustest (sh kaugtöö võimalused) ning tugevatest ja aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse edendamise toel . U ued väärtusahelad , nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism , on need võtmevaldkonnad, mis oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid ja ärimudelid , väärindatud toodete eksport) ja edendamise ga suudavad tagada maa piirkonna s hea majanduskasvu ning hoida ja luua töökohti ka väljaspool põllumajandust . Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid selle potentsiaali arendamisel. Üha olulisem on siinjuures sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe kasv , nt biomajandus e valdkonnas, kus Eesti suur potentsiaal on hetkel alakasutatud. Suur ülesanne on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine ja ühtlustamine linnapiirkonna taseme ga ning teenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkon na s. Maapiirkonna ettevõtjaid iseloomustab madal investeerimisvõime , mis tulene b kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust kapitalile . Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist , arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust kohaneda raskustega ja maandada risk e . Maa piirkonna elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, heale interneti - ja sideteenus ele , uute oskuste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti IT- sektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja taristule . Selleks et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad oma panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Maaeluministeeriumi kõrval on siin oluline ka kõigi teiste ministeeriumide ja valdkonnapoliitikate roll ( nt transport, tervishoid, haridus, ettevõtlus, taristu) . Kõiki võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest. 3. 6 .4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks On prognoositud, et a astaks 2030 kahaneb Eesti rahvaarv 68 000 elaniku võrra , mis moodustab 5% tänasest rah v aarvust . 21–40 -aastaste n oorte ar vu vähenemine on prognoosi de kohaselt tunduvalt suurem – 20% tänase sama vanusegrupi üldarvust. Regionaalses mõttes kasvavad ainult suuremad linnad ja neid ümbritsevad piirkonnad , seda tänu sisserändele , mitte elanikkonna loomulikele muutustele . Kõige haavatavamad ja mõjutatavamad rahvaarvu muutuste suhtes on maapiirkonnad ning arvuliselt jääb ja koondub noori kõige enam sinna, kus asustustihedus on kõrge ning kus toimub valglinna st umine (Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruse sse ). Elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng Selleks et maapiirkonna elanikkond oleks aastal 2030 aktiivne ja elujõuline ning maapiirkonnas oleks elanikkonda toetav kasvava lisan d väärtusega mitmekesine ettevõtlus, tuleb tagada maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna tervi k lik areng. Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsem a eneseteostamist võimaldav elu- ja ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade olemasolu , sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, positiivne ja atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkonna kuvand , vajaduspõhiste teenuste kvaliteetne kättesaadavus ning turvaline elu keskkond. S enisest enam tul e b tähelepanu pöörata elukeskkonna võ imalustele ja nende edendamisele ning ettevõtlikkuse ja ettevõtlusaktiivsuse arendamisele . T uleb jätkata piirkonnaspetsiifiliste programmide rakendamis ega ning nende edendamisega , lähtudes piirkonna tugevustest ja vajadustest. Suuremat t ähelepanu tuleb pööra ta maapiirkonna taristu arengu le ja loomise le ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele, nt valdkondade üles t e le digilahendus t e le teenuste kättesaadavuse parendamiseks, „ Arukad külad“ tüüpi arendus t e le , mille raames püütakse lahenda da piirkonna kitsaskohti ning edendada ja par a ndada erinevate valdkondade (nt transport, energia, tervishoid, haridus, hoolekanne, elulaad) teenuste osutamist kohalikul tasandil. Edendada tule b maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, et taga da piirkondade terviklik areng, sh maa - ja linnapiirkondade sümbioos. M aapiirkonda elama asumin e ja n oortele suunatud tegevuste edendamine Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soo si vaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. V aja on toetada põlvkondade vahetust mitte üksnes põllumajanduses, vaid maaettevõtluses tervikuna j a seda nii pere kondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil . Ol uline on samas kaasa aidata töö - ja ümberõppe võimaluste loomisele maapiirkonna kõigis vanusegruppides . E ttevõtlusest väljuda sooviva id vanema id ettevõtja id tuleb selles protsessis asjakoha selt ja pädev alt nõusta da . T ugevda maks maapiirkondade sotsiaal - majanduslikku struktuuri , on vaja keskenduda maapiirkonnas elamise ja töötamise atraktiivsemaks muutmisele nii noorte kui ka teiste inimeste jaoks . Võtme tegevus on olemasolevate toetustegev u s te sihistatum rakendamine ning maaelu võimalusi tutvustava teabe parema kättesaadavuse tagamine . Lisaks on oluline kohalikul tasandil rakendada n oorte ettevõtluse arendamise ja elutingim uste parandamise meedet , mille kaudu on kohalikul tasandil vastavalt piirkondlikele vajadustele võimalik toetada noorte ettevõtluse alustamist, arendamist ja koolitamist ning eluruumide parendamist. Eesmärk on tõsta noorte huvi elada ja tegutseda maal ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. K ohalike kogukondade rolli tugevdamine Aktiivsed ja ühtehoidv ad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. E t maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus , on tarvis tugevdada kodanik u ühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Senisest enam tuleb teenuste osutamisel ära kasutada toetuste abil korda tehtud küla- ja seltsimajade infrastruktuuri ning kaasata sellesse kohalikku kogukonda. Kohalikel kogukondadel on oluline roll ka maaelu kuvandi loomisel ning põllumajanduse ja maaelu propageerimisel. Selleks tuleb kohalikele kogukondadele anda lisaks maaelu - ja kalanduspoliitikale suurem otsustusõigus ka muudes poliitikates. Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise eden d amiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ks ning vaesuse vähendamiseks tuleb jätkata LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD ) lähenemise kaudu. Tagamaks kestlik ku maaelu areng ut ja elukohalähedaste lisandväärtust pakkuvate töökohtade edendami st, tuleb LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamisel jätkuvalt ja aina tugevamalt tähelepanu pöörata töökohtade säilitamise tagamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele. Maae lu kuvand ja maaelu roll Maapiirkonna elujõulisuse tagamisel on olulisel kohal maae lu kuvand ning põllumajanduse ja maaelu propageerimine. Positiivse maine võtmesõnad on edukad tööandjad ja hea palgaga töökohad, sotsiaalselt aktiivsed ja tugevad kogukonnad ning turvaline elu keskkond. Seejuures on oluline jätkata era - ja avaliku sektori koostöös põllumajandust ja maaelu laiemale ühiskonnale t utvustavate sündmuste (nt a vatud talude päev) läbiviimist ja la i e ndamist . Lisaks tuleks julgustada ja soodustada maaelu- ja ettevõtluse edendamisele suunatud ühiste ideede ja ettevõtmiste genereerimist ja nende elluviimist , sh maael uvõrgustiku tegevusi . Oluline on siinkohal pikaajali s e strateegia seadmine maapiirkonna võimalust e esilet oomiseks ja avalikkusele edasi andmiseks . Selleks et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad maapiirkonna erisustega arvestama ning sealsesse arengusse panustama nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikavaldkonnad ning tegevussuunad. Maaelupoliitika t koordineeriv roll antakse Maaeluministeerium ile , kes tagab kompetentsi hindamaks erinevate poliitikate mõju maaelule – selleks kujundatakse metoodika maapiirkondadele avalduva mõju hindamiseks, et vaadata asjaomase i d poliitikameetme i d süstemaatiliselt maapiirkondade perspektiivist lähtuvalt (inglise keeles Rural proofing ). Maaelu tuleb kõigis temaga puutumust omavates arengukavades käsitleda horisontaalse teemana ning Maaeluministeerium hindab ka teiste riigiasutuste algatatud arengukavade ja õigusaktide eelnõude kooskõlastamisel seda, kas seal on piisava l t arvesta tud maaeluga seotud mõjudega. E esmärk on võimendada olemasolevaid piiratud ressursse maaelu kestliku arengu tagamiseks , kaasates teis i tulemusvaldkond i ja fonde. Senisest enam tuleb integreerida põllumajandus- ja maaelupoliitika eesmärke teistesse riiklikesse valdkonnapoliitikatesse. EL i poliitika ja rahastusmehhanismide raames tuleb l isaks ÜPP poliitikale suurenda da ka teiste EL i poliitikate panust põllumajanduse, toiduai netööstuse ja maaelu arendamisel , näiteks EL i ühtekuuluvus-, kaubandus-, keskkonna- ja kliimapoliitika te panust . Eelkõige peaks ühtekuuluvuspoliitika panustama senisest rohkem maaelu arengusse , rahastades infrastruktuuri, IKT - valdkonda ja avalike teenuste projekte. Maaettevõtluse arendamine Maaettevõtluse arendamisel on olulis ed sekkumismeetme d noorte ettevõtluse toetamine ja edendamine, maaettevõtluse alustamise toetamine, ühistegevus ja koos töö, investeeringute elluviimise toetamine ning finantsinstrumentide rakendamine ja laialdasem kasutamine . Maapiirkonna ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine erinevate rahastamisviiside ga , vältides seejuures konkurentsimoonutusi ja võttes kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Maapiirkonna ettevõtjate investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tuleks senisest enam rakendada finantsinstrumente. Toetatakse jätkuvalt i n v e steeringute elluviimis t kooskõlas arengukava sekkumisloogika peatükis kirjeldatuga, kasutades mh kohalikul algatusel põhinevat alt üles lähenemisviisi. Olemasolevate töökohtade säilitamise l ning uute atraktiivsete töökohtade loomise l on oluline tagada maapiirkonn a ettevõtluse mitmekesi sus ning edendada lisan d väärtust loovaid tegevusi ja valdkondi (nt biomajandus t , ringmajandus t , ökoturism i , innovaatilis i tootmisviis e , väärindatud toodete eksport i jne ). 3. 7 . Tegevussuund 7 : teadus ja innovatsioon ning teadmussiire 3. 7 .1. Lühikirjeldus Tegevussuund 7 hõlmab teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevusi, mis toetavad põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist. Kesksel kohal on hästi toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem, samuti uute tehnoloogiate, sh digitehnoloogiate, edendamine ja rakendamine, mis aitab tõsta maamajanduse atraktiivsust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaamist kaasaegse tootmise olemusest. 3. 7 .2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend Teadmiste loome ja teadmussiire toetab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist 1) Maaeluministeeriumi rahastatav valdkonna teadus- ja arendustegevuse maht (eurodes); 2) teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtetega koostöös toimuvates innovatsioonitegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%), innovatsioonitegevustesse kaasatud nõustajate osakaal nõustajate koguarvust (%); 3) teadmussiirde tegevustes osalenud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%); 4) nõustamisteenuseid kasutanud ettevõtete osakaal valdkonna ettevõtete koguarvust (%). Terviklik mõõdikute komplekt valmib juunis 2019 Kasvab Kasvab Kasvab Kasvab 3. 7 .3. Hetkeolukord Põllumajandus- ja toiduvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad palgad, töö hooajalisus ja tööjõu voolavus . Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkon nas nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud riiklike õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Koostöö ja kommunikatsioon on teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal. Kutse- ja kõrgharidus Tööturul on nõudlus nii kutse- kui ka kõrgharidusega spetsialistide järele, nõudlust on osaliselt katnud kasvav täiskasvanud õppijate osakaal . Elukestva õppe toetamine on oluline, et parandada töötajate teadmisi, mis toetaksid innovatsioonivõimekust. Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal üliõpilaste koguarvust on säilinud . Ü liõpilaste arvu vähenemin e seab ohtu järelkasvu tagamise enamikus PõKa valdkondades. S uur osa põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajatest jätkab õppimist j ärgmises õppeastmes . Arendamist vajab koostöö teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, kutse- ja üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutamisel ning õppejõudude ja õpetajate teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ühiskonnas ei väärtustata piisavalt doktoriõpet ja kutseharidust. Teadus - ja arendustegevus Eesti põllumajanduse , toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust luuakse mitmes ülikoolis, Eesti Taimekasvatuse Instituudis, tehnoloogia arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Eesti teadus- ja arendusa sutuste kompetentsid ei ole paljudes valdkondades, sh bioressursi tootmise s ja väärindamise s ning kliimam õjude vähendamise s ja kliimamuutustega kohanemise s , piisavad . Valdkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks. Eesti on osa Euroopa ühisest teadusruumist. Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Teadlastel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Maaeluministeerium koordineerib ja rahastab nii riigisisest kui ka rahvusvahelist teadustegevust rakendusuuringute programmiga . Riigi otsused peavad olema tead mis põhised . Kitsaskoht valdkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on valdav projektipõhisus. Teaduse rahastamisel on valdavaks toetusskeemiks uurimistoetused. Probleemi lahendamiseks on hakatud suurendama teadusasutuste baasfinantseerimise mah t u . Praegused valdkondlike ministeeriumi d e vahendid teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ei ole piisavad, et tagada valdkonna teadmis te põhine areng. Samuti ei ole programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus 2015 – 2021“ maht piisav, et rahastada ka pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. Riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamiseks on vajalik ministeeriumide, valitsemisala asutuste ning teadus- ja haridusasutuste parem koostöö ja süsteemsem infovahetus. Koostöö järelevalveasutustega ei ole piisav, et teaduslik ekspertiis jõuaks järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise “ (RITA) programmi tegevus number kolm on võimaldanud ministeeriumi d el luua teadusnõuniku ametikohad, et tõsta ministeeriumi d e võimekust teadus- ja arendustegevuste küsimustes, sh ka vastava koostöö ja infovahetuse korraldamiseks . Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ning arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Alates 2010. aastast juhinduvad pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendid. Seni on põllumajandusteaduse objektid jäänud teadustaristu teekaardi põhjal tehtud rahastusotsustest välja. Valdkonna arenguks olulise rakendusuuringute taristu rahastus ei ole olnud piisav. Arvestades hetkeolukorda, on eriti oluline Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse taristu arendus. Teadlaste järelkasvu ja piisava suurusega uurimisrühmade puudumine mõnes valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Erialade õppekavade sulgemine on ohuks oskuste ja teadmiste baaskompetentsi säilimisele osades valdkondades ja erialadel . See võib saada probleemiks valdkonna haldamisel ja arendamisel. Teadus- ja arendusasutustes ei ole veel hästi rakendunud teadlaste karjäärimudel, mis on seotud teaduse rahastamise stabiilsusega. Eelnevast tulenevalt ei ole teadlastel kindlustunnet oma karjääri suhtes . Teadmussiire E ttevõtetes napib jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõudu. Paljud põllumajandusettevõtete juhid ja töötajad on põllumajandusliku erihariduseta , seega kogutakse teadmisi enamasti töö käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. T ihti takistab (väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks) . Infokanaleid ja sündmusi on palju, üheks peamiseks infot koondavaks keskkonnaks on veebileh t www.pikk.ee . Teadustulemus ed ei jõu a piisavalt praktikasse , teadlased ei ole alati kursis ettevõtjate vajadustega. Nii era- kui ka riigiasutused vajavad oma töös kaasaegset teadustuge. Valdkondades olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, erinevaid tegevusvaldkondi hõlmav ad uurimistulemused ja teadmised ei ole hästi koondatud. Teadustulemuste kommunikatsioon ei ole piisav . Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks on viimastel aastatel algatatud teadmussiirde pikaajalised programmid . Kalandus- ning vesiviljelussektorile pakub teavet, korraldab koolitusi ning koordineerib teadlastega koostööd Kalanduse teabekeskus. Järelevalveasutuste info ei ole viidud piisavalt ettevõteteni, järelevalveasutuste roll ettevõtete informeerimisel riigi nõuetest vajab arendamist . Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii kutselised konsulendid kui teised nõustajad, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Rii k toetab eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise teenust . Nõustamisteenus ei kata hetkel kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi . Loodud nõu stamis süsteem seob üksiknõustajad nõ ustamis teenust pakkuvasse organisatsiooni. See loob teatud eeldused stabiilsuse tagamiseks ja järelkasvu tekitamiseks. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik pidev enesetäiendus, sh ka välismaal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleem on nõustajate järelkasvu puudu mine , enam ik konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortele alustamiseks võimalikult head tingimused. Praegune nõuandesüsteem võimaldab kaasata vaid kutselisi konsulente ja ei võimalda kaasata piisavalt teadlasi jt eksperte. Innovatsioon ja tootearendus Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtte tasandil, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest. Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKPst, seejuures on Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted suuremate välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus- ja arendustegevus toimub reeglina välisriikides. Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon . Ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärk on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Oluline on teadlaste ja nõustajate kursisolek uusimate tehnoloogiate rakendamisvõimalustega. Eestis puuduvad professionaalsed n-ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad jt osapooled. Eesti s on üldiselt hea olukord erasektori digilahendu ste väljatöötamise ja kasutamisega . Valdkondlikult ei ole e-kompetentsid ja -tegevused piisavalt koordineeritud, vastavad kompetentsid ei ole selgelt koondunud. Rii k on valdkonna digilahendus i välja tööta nud ja rakenda nud praegu pigem kontrollifunktsioonide parandamise eesmärgil . 3. 7 .4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Kutse- ja kõrgh aridus Et tagada noorte huvi valdkonna vastu, tuleb põhi- ja gümnaasiumihariduse tasandil tagada ajakohased õppematerjalid, tutvustada õpilastele õppimisvõimalusi nii kutseõppeasutustes kui ka kõrgkoolides ning teha koostööd era- ja riigiettevõtetega. Tähelepanu tuleb pöörata sellele , et kõikides olulistes valdkondades oleksid olemas asjatundlikud spetsialistid ja piisav järelkasv nii kutse- kui ka kõrghariduse omandanute näol. Kutsehariduses ja täiendõppes on vaja senisest enam kaasata teadlasi uue teadusinfo ning ettevõtjaid praktilise ettevõtlusvaate integreerimiseks kutsehariduse ja täiendõppe õppekavadesse (sh praktika korraldamisse) . Kutse- ja kõrghariduses tuleb senisest enam pöörata tähelepanu uute tehnoloogiate kasutamisele ja digiarengule, praktikavõimaluste parandamisele ning koostööle ettevõtetega. Valdkonna kõrghariduse kvaliteedi edendamise seisukohast on oluline, et suudetakse tagada nii ülikoolide teadus- ja arendustegevus kui ka koolitada ettevõtete vajadustest lähtuva id tippspetsialiste . Senisest enam tuleb tõsta esile valdkonna muuseumide rolli hariduses ning põllumaj anduse ajaloolise mälu hoidja ja minevikukogemuse tulevikuga sidujana. Muuseumid peaksid võtma ühiskonnas aktiivsema rolli tuleviku dialoogide algatajana. Teadus - ja arendustegevus Tasemel kõrgharidus kõigis vajalikes valdkondades tuleneb heal tasemel teadus- ja arendustegevusest, mis on baasiks rakend usteadusele ja tootearendusele ning aitab kaasa kõikide osapoolte (sh järelevalveasutuste, ettevõtjate ning nõustajate) pädevuste kasvule . Baasteaduse kõrval on vaja märkimisväärselt rohkem valdkondlikku rakendusteadust, mille rahastamis s e peab panustama riik, kuna ettevõtete võimalused on piiratud. Kuivõrd teadus- ja arendustegevused kannavad keskset rolli teadmussiirde s ja innovatsiooni s, pea ks riik teadus t rahast ama vähemalt 1% ulatuses SKP-st . Tuleb leida võimalusi, kuidas rahastada ka pikemaajalisi ja/või mahukamaid ja/või interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid. Tehakse tihedamat riigisisest koostööd rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse paremaks korraldamiseks, sh näiteks ministeeriumi d e, valitsemisala asutuste ja Sihtasutus e Eesti Teadusagentuur huvide väljaselgitamisel rahvusvaheliste teaduskoostöövõrgustike taotlusvoorude ettevalmistamisel, teadus- ja arendusasutuste võimaliku osalemise huvi väljaselgitamisel . Endiselt on oluline jätkata pikaajaliste valdkondlike teadus - ja arendus programmide ga (nt rakendusuuringud, sordiaretus, põllumajandus kultuuride geneetiliste ressursside säilitamine) , mis tagavad valdkonna eripära arvestades stabiilse rahastuse . Oluline on jätkata ja vajadusel alustada uute pikaajaliste katsete ja seirega, mis on oluli ne sisend ris kihindamisvõimekuse tõstmiseks, teadusuuringuteks ning innovatsiooniks . Senisest enam on vaja infot kliimamuutuste ja põllumajanduse vastastikuse mõju kohta ning maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste toimimise kohta põllumajanduse s . Laborid ning katsebaaside tehnika, seadmed ja töötajate kompetents us peavad olema ajakohased ja katma valdkondade vajadused. Olukorra parandamiseks hinnatakse pidev alt uuendus- ja koolitusvajadust. Oluline on tagada põllumajandus-, toidu- ja kalandusteaduse taristuobjektide esindatus Eesti teadustaristu teekaardil. Eesti teadusasutuste aktiivne osalus rahvusvahelises tegevuses ja oma ekspertteadmiste pakkumine kasvab võtmekompetentsi valdkondades. Eesti teadusekspertiis ja uued tehnoloogiad on hinnatud eksportartiklid. Paremaks osalemiseks rahvusvahelistes teadus - ja koostöö projektides pakutakse teadlastele administratiivset tuge. Teadmussiire Arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmus siirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise kõigis vajalikes valdkondades tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse , kaasates tarbija d . Nõustamisteenuse sihtgruppi laiendatakse ning selle kvaliteeti ja kättesaadavust parandatakse, sh pööratakse suuremat tähelepanu alustavate le ettevõtjatele. Nõustamisteenus peab olema kättesaadav kõikides vajalikes valdkondades. Riigi roll nõustamise juures on eelkõige järelkasvu tagamine , nõustaja te koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande tagamine . Ergutatakse koostööd erinevate osapoolte vahel, sh teadus- ja järelevalveasutuste ning esindus organisatsioonidega. Koostöö ja kommunikatsiooni parandamiseks tuleb koolitustesse kaasata erinevaid osapooli, õpilastest tegevtootjateni. Noorte kaasamine annab neile võimaluse kaasa rääkida probleemide le uudsete lahenduste leidmisel. Edendatakse põllumajanduse juhtimispotentsiaaliga inimeste koolitusprogrammi, nn liidrite kooli . Teadmussiirdes tuleb üha enam kasutada digitaalseid võimalusi. Eestis riiklikult kogutavad valdkonna andmed muudetakse võimalusel kättesaadavaks ja praktiliselt kasutatavaks nii tootmises, nõustamises, järelevalves kui ka avalikkusele teaduslike analüüside tegemiseks. O lemasolevale teabele t uleb luua lihtn e ligipääs hästi struktureeritud ja mugava keskkonna kaudu. Seejuures on oluline tagada ka pidev uute teadmiste juurde loomine , võttes arvesse põllumajandustootjate ja -töötlejate tagasiside t uuringu vajadus te kohta . Käivitatakse teadmussiirde programm, kus tegevusvaldkondade alaprogrammid võimaldavad tegevus i paindliku lt korrald ada ja kaasavad teadmussiirde tegevuste elluviimise sse paljude teadmiste levitamisega tegelevate asutuste ja erialaorganisatsioonide pädevusi . Teadmussiirde programmi peab iseloomustama tihe koostöö teadlaste, praktikute, tippekspertide, õpetajate ja nõustajatega, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad. Nii viiakse lõppkasusaajale parim kodu- ja välismaine teadmine . Valdkonna teadmussiirdes pööratakse suuremat tähelepanu sellele, et luua koolitamise ja nõustamisega tegelevate le ekspertide le enesetäiendamise võimalus i , kasutades nii kohalikku kui ka välismaist uusimat ekspertteavet. Nii praegustele kui ka tulevastele ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele, koolitajatele luuakse ligipääs enesetäiendamise võimalustele teadmussiirde valdkonnas. Innovatsioon ja tootearendus E esmär k on välja kujundada innovatsiooni toetav tugisüsteem, mis hõlmab tootearendust ja innovatsiooni laiemalt nii era- kui ka riigisektoris . Innovatsioonimeetmed peavad vastama nii kogu sektori kui ka üksi kettevõtete vajadustele, kaasates ka rahvusvahelist teadmist. Euroopa i nnov atsioonipartnerluses osalemine aitab kaasa teadus - ja teadmussiirde koostöö tugevdamisele ja teiste riikide kogemustest õppimisele . Avaliku sektori tugi innovatsioonile peab olema paindlik, lihtne ja tõhus. Innovatsioonimeetmed peavad võimaldama ka lihtsamat ja paindlikumat tuge, nt innovatsiooniosak põllum ajandusvaldkonnas või riigi ja eraettevõtte koostöös toimiv innovatsioonifond . Koostöö eri osapoolte vahel vajab stabiilseid koostöömudeleid ja püsivat võrgustikku. Põllumajandusalaste teadmiste- ja innovatsioonisüsteem peab olema terviklik . Tänu süvenenud koostööle tunnevad vä ikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad paremini toote väärindamisvõimalusi, neil on parem arusaam teadus- ja arendusasutuste võimalustest teenus t e pakkumisel, sam uti mõistavad teadlased ettevõtjate spetsiifikat ja vajadusi paremini . Vähendamaks survet keskkonnale ja tulemaks toime karmistuvate keskkonnanõuetega, vajavad tootjad ja töötlejad oluliselt enam keskkonnasäästlike võtete ja tehnoloogiate rakendamise kohta käivaid uuringuid . Olemasoleva teaduspotentsiaali kaasamine bioloogilise ressursi kompleks s eks ja jäätmevabaks kasutamiseks on ettevõtete jaoks jätkuvalt aktuaalne . Tugevdada tuleb tugiteenuse id, et oleks võimalik maksimaalselt ära kasutada ELi rahastamisprogrammide (nt EL i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm) võimalus i. Sektori konkurentsivõime parandamisel on oluline roll digilahenduste ja suurandmete kasutamisel. Riigi kogutavad andmed, millel on praktiline väärtus sektori osapooltele, ühildatakse ja tehakse võimalusel kergesti kättesaadavaks. Riik annab võimaluse kommertsrakenduste tekkimisele ja edasiarendamisele, mis teeb andmed ettevõtete majandustegevuses praktiliselt kasutatavaks. Arendatakse andmete sujuvat liikumist riigi andmebaaside vahel ning riigi andmebaasidest ettevõtetele ja ettevõtetest riigi andmebaasidesse. See võimaldab parandada ettevõtjale tagasi jõudva info kvaliteeti ja vähendada ettevõtete ressursikulu andmete esitamisel riigile . Riik aitab tagada andmetele juurdepääsu, mis on vajalik selleks, et tark- ja riistvara arendusettevõt ted saaksid luua uudseid lahendusi . Väiksemamahuliste kohaliku tasandi innovatsiooni- ja teadmussiirde tegevuste korraldamisel võiks tulevikus kasutada LEADER-tüüpi kohalike algatusrühmade põhist lähenemist . Alaeesmärk 2 . Kestlik kalandus , mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise Arengukava 2. alaeesmärk hõlmab ühte samanimelist tegevussuunda . 4.1. Tegevussuund 8: kestlik kalandus 4.1.1. Lühikirjeldus Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“ alla on koondatud kalanduse eesmärgid ja tegevused, mille elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisala de vahel ning millega viiakse ellu ELi ü hist k alanduspoliitikat (ÜKP). Kalanduspoliitika l on oluline roll edendada säästvat ja kliimamuutuste mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust , rikkumata merekeskkonda , majanduslikult elujõulist töötlevat tööstust ning tagad a rannaäärsete kogukondade tööhõive ja võimalused. Meetme valdkond on osa biomajandusest ehk sinine biomajandus ning käsitleb mit ut meremajanduse kasvu keskse t valdkond a . Tegevussuuna 8 rakendamise juures on oluline meeles pidada tugevaid sidemeid arengukava keskkondlike ja ekspordi ning teadus- ja arendustegevusega seotud eesmärkide vahel. Ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisel suunab enam tähelepanu teadus- ja arendustegevustele ja uuenduslike lahenduste leidmisele bioloogilise ressursi püügil, kasvatamisel ja väärindamisel, mis omakorda annab võimaluse eksportida kõrgema lisandväärtusega too teid . 4.1.2. Eesmärgid ja mõõdikud Eesmärk Mõõdikud Trend K eskkonnateadliku lt ja jätkusuutliku lt kalavaru si d majanda des on kalavarud heas seisus Heas seisus varude arv K asvab Kalapüügi rikkumiste suht arv (kutselise- ja h arrastuspüügi rikkumiste arvu suhe läbi viidud kontrollidesse ) V äheneb Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv Harrastajate arv (sh organisatsioonidesse kuulujate osakaal) K asvab Majanduslik mõju (sots-maj mõju eurodes ) 1 harrastaja kohta aastas K asvab Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline Sektoris hõivatute keskmine vanus L angeb Kalandusettevõtete töökohtade arv S äilib Keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse) K asvab Ettevõtete müügitulu ( eurodes ) K asvab Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Kalandustoodete tarbimine Eestis (kg inimese kohta) – kui võimalik, siis eristada ka kodumais est toormest toodete tarbimist K asvab Lisandväärtus töötaja kohta ( eurodes ) K asvab Eksporditavate toodete koguväärtus ( eurodes ) K asvab wiki 4.1.3. Hetkeolukor d Kalavarud ja kalapüük Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks. Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste kalavarude majandamine veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused tagavad Eestile mitmekesise kalavaru ja loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud seoses keskkonnamuutuste ja inimtegevusega. Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus. Kalavarude hea olukorra tagamiseks on oluline koelmute ja elupaikade taastamine, liigse püügisurve vähendamine, püügivahendite selektiivsuse tõstmine ning kalade asustamine liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepidev kala- ja keskkonnateaduse areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemipõhiseks majandamiseks, mis kätkeb lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjuteguritega (mereimetajad ja lindude tekitatud kahjustused ning nende soovimatu kaaspüük, keskkonnamuutused, võõrliigid jt) arvestamist või nende mõjutamist. Elektroons e te vahendite kasutuselevõtt on muutnud harrastuspüü djate jaoks nii andmeesituse kui ka kalapüügile ligipääsu mugav aks (94% toimingutest on elektroonsed). Elektroons e te vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järel e valveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste elektroons e te lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja sisevete püügi aruandluses (6,5% toimingutest on elektroonsed), vaatamata sellele, et võimekus on loodud. Vaatamata elektroons e te vahendite kasutamisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järel e valveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi nappus , korduvalt on reformitud struktuuri . Seda on mõnevõrra aidanud leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlikega , eeskätt kudeaegse kaitse korraldamisel lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniate näol. Suurem kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkuse ja sektori keskkonnateadli k kust. Ressursi nappusest tingituna tegeletakse järel e valves peamiselt vaid oluliste rikkumistega , mistõttu jäävad paljud väiksemad rikkumised sageli tahaplaanile . Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad ELi nõuded kalasaagi käitlemise ja raporteerimise kohta ning kasvav harrastuspüük. Järelevalve fookuse hoidmiseks võib osutuda vajalikuks püügieeskirjade ja nõuete lihtsustamine. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil püügivõimsus t oluliselt vähenda tud , mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Sektori efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 201 8 oli 25 ettevõt t e l kokku 3 1 laeva keskmise vanusega 32 aastat . Traallaevastiku kõrge vanus on oluliseks probleemiks. Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku. Praeguse laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid varude olulisel suurenemisel võib selles laevastikusegmendis püügivõimsuse st puudu jää da . Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel viiel aastal sisuliselt te htud ( püütud alla 200 tonni). 119 E fektiivistamise abil on sektor muutunud elujõuliseks ja investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu peetakse siiski oluliseks. Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta taguse ajaga (12 laeva) alles 5 tehaslaeva keskmise vanusega 24 aastat 118 , tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on u 10 000 – 13 000 tonni ehk ligemale 16% Eesti kutselisest kalasaagist. Varem suurimat saaki andnud Loode-Atlandi krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalused moratooriumi all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama rohkem reguleerimata liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute poole. ELi püügivõimsuse piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade laevade asendamine uute ja veidi võimsama tega , rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võimalik. Meie peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni ( NAFO ) vee alal võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi. Kaugpüügilaevade üks oluli ne eripära võrreldes Läänemere traallaevadega on see, et nende laevade pardal tegeletakse lisaks püügile ka kala töötlemisega. Ligi 20% ehk u 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saagist püütakse ranna- ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku u 2500 loale kantud kaluri näol. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri par a ndamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on 201 8 . aasta lõpu seisuga registris 2179 ( 1684 rannapüügis , keskmise vanusega 24 aastat , ja 4 95 sisevetel , keskmise vanusega 27 aastat ). Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 887 ja sisevetel 357. Püügivõimalused antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad), lisaks aastase lubatud saagina Peipsi, Lämmi - ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil põhinev kalasaak moodustub peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haugist ja särjest. Peale kalapüügi toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus , mis toob kaasa hulga piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul. Püüki takistavad ka looduslikud tingimused , nagu ilmastik ja jääkate ning piirkonniti arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad , samuti looduska itsest tulenevad püügipiirangud jm. Püügist saadav keskmine tulu rannapüügis on väike ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainuke sissetulekuallikas (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas). Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile sarnast püügivõimsuse vähendamist ei ole ranna - ja sisevete püügil läbi viidud. Nii nagu teisteski segmentides , tagab ranna - ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide edasikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on võimalik pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda samas piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse kohalikud algatusrühmad kaheksas kalanduspiirkonnas (8 ) . Kohalike arengustrateegiate rakendamisega on toetatud investeeringuid nii rannakalurite jaoks kui ka varude säästlikuks kasutamiseks. Kohalikud algatusrühmad on osalenud kalavarude ja säästliku kalapüügi õigusloome väljatöötamisel ning see protsess jätku b . Kutselise kalapüügi erinevates segmentides on EL i toetuste abil panustatud püügivahendite, kalasadamate, kala külmutamis- ja esmatöötlemise võimekuse par a ndamisse, kuid endiselt on teatud piirkondades vaja investeeri da laevastiku uuendamis s e ja infrastruktuuri ning kaasaegsete sse seadmete sse ja va hendite sse . J ärjest suurenev loomse valgu vajadus maailmas tagab potentsiaalse turu Eesti kalatoodetele. K õikide segmentide suur im probleem on, kuidas asendada tööturult lähitulevikus lahkuva id töötaja id. Probleem on aktuaalne enamiku kalanduse põhikutsealade puhul, kus vanemaealiste osatähtsus on ligi 40% ning sageli konkureerib sektor tööjõu osas rahvusvaheliselt. Kümnel v iimasel aastal on rannakaluri kutseeksami sooritanud 220 alla 29 - aastast noort kalurit, suurem osa eksami sooritajatest on 30–49 - aastased. Harrastuspüügiga kui ühe vaba aja veetmise viisiga tegeleb üle 100 000 harrastuskalastaja . Nii suur harrastajate hulk muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eestis. Peamise d püügiobjektid on ahven, haug, koha, särg ja teised kohalikud kalaliigid . A astas välja püütavad kogused küündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. Tänu lubatud mitmekesiste le püügivahendite le (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda lubatud liikide suure le arvu le on k alastajatel e loodud laialdased võimalused kalapüügiga tegelemiseks. Õigusaktidega on muuhulgas reguleeritud igaüheõigus ning veekogude ja kallasraja kasutamine, kuid kallasrajale juurdepääsu tagamine vajab suuremat tähelepanu. V eekogudele pääsemist on lihtsustanud ka väikesadama te arendamine – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri , sh rajatud slippe, kaikohti, olmehooneid jms. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidud miinimumini ning kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitmed harrastuspüügi huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega ning seetõttu on sageli keeruline leida varu kaitseks lahendusi ja kutseliste ning harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne ülesanne, mis vajab lahendamist . Esindus- ja katusorganisatsioonidesse kuulub valdkonna populaarsus t arvestades väga väike arv harrastajaid. Seetõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist laekunud tasudest on suunatud vahendeid harrastuskalapüügiga seonduvate projektide toetamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu . Toetatud on projekte alates uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini. Vajadus sellise toetuse järele on areneva s sektori s suur. Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ning turustamine Eestis on head eeldused (sh kalavarud, vee- ja maaressurss) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalapüük ja vesiviljelus on ühed efektiivsem ad viisid toota loomse t proteiini, seega ka potentsiaalne lahendus loomse valgu nõudluse kasvule. Kalandussektoris tegutseva tel ettevõt etel o n pikaajalis ed traditsioon id , oskusteave ja kogemus ed ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatuste põhjustatud lämmastikukoormus moodustab hinnanguliselt 0,06% ja fosforikoormus 0,24% ko gu Eesti lämmastiku- ja fosfori koormusest . Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekam näi de on kalanduse tootjaorganisatsioonid, mida on Eestis viis ning millele lisandub tootjaorganisatsioone koondav keskühistu . Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud püügi- ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on omandada ühistegevusega püügil, kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel suurem turujõud ja paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada mastaabisäästu ehk saada parema t hin da ja leida turg e . Eesti vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitme väikesemahulise too te ja tootmisviisi vahel, millest tulenev huvide lahknevus on osaliselt pärssinud tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude s kui ka tootjaorganisatsiooni s . Ranna- ja sisevete kalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud. Eesti vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud väljamakstud projektitaotluste planeeritud võimsuste põhjal suuremaks kui 4000 tonni aastas , kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik ( u 900 tonni ). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud järk-järgult kasvama, kuid veel ei suudeta tagada töötlejatele kvaliteetse tooraine stabiilset tarnet . Kalatööstuste toorainega varustatus püütavate mageveeliste liikidega (koha, ahven) on hooajaline ja kohalikku toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on tootmisvõisus sellistes tootmisbaasides alakasutatud. Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja Läänemere keskkonnaseisund ning hoonestuslubade protsess on aeganõudev ja keeruline. Kuna vesiviljelussektor on väike, ei ole Eesti vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele piisavat turgu . Samas napib oskustööjõu du , sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal pal k ( kalatöötlemises on see 70% Eesti keskmisest ja vesiviljeluses 44% ) . Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad kulinaariatooteid, samas kui kilu- ja räime peamiselt vaid külmuta takse . Kilu ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate tootjaorganisatsioonide rajatud kompaktsetes külmhoonetes, kus nii töötlemise l kui ka toodete pakendamise l kasutatakse kaasaegseima id tehnoloogilis i lahendus i . Innovatsiooni ja tootearendusse on kala ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. ELi s tar bijate nõudlus kalatoodete järele kasva b . 2014. aastal tarbiti elaniku kohta 25,5 kg kala . Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, see on elaniku kohta kuni 17 kg aastas . Suuremates Eesti kaubanduskettides on kohaliku päritoluga kala tooted esindatud, konkureerides sageli importtoodetega , mille hinnad on odavama d . Eesti kalatoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse ent toodangu kogumaht on küllaltki madal. Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu võimaldatud võtta laenu. Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliik id e kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. Katsetatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamis t Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas . Nende puhul loodetakse leida Eesti tingimustes se sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatusel on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere-äärsetes riikides on nähtud võimalust vähendada karbi ja vetikakasvatus ega merekeskkonna eutrofeerumis t . Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 000 tonni kalatoodangut 126 miljoni euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning 35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas soodsas asukohas, mis loob eeldused kujuneda keskseks kilu ja räime rahvusvaheliseks logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli u 65% külmutatud kala osakaal, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Kalatöötlejate peami ne ekspordi mõjutaja just viimastel aastatel on olnud Venemaa 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast suurenenud kalatoodete eksport Ukraina sse . Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Rootsi. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui ka Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 201 7 . aastal välisriikidesse 5 % . Peami ne vesiviljelustoodete ekspordi artik ke l on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. 4.1.4. Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks Riik saab kestliku kalanduse arengut suunata õigusaktide ga (EL i ja siseriiklik ega ), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetmete, riigieelarve ning muude soovituslike ja vabatahtlike tegevuste kaudu , tuginedes mh ELi ü hise k alanduspoliitika eesmärkidele. Kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised Riigi kohustus on korraldada kalanduse valdkonna alustalaks olevate elusressursside kasutust ja kaitset viisil, mis tagab eeskätt nende jätkusuutlikkuse, rakendades kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi , kuid samas võimaldab neid kasutada ka sotsiaalse ja majandusliku tulu saamise eesmärgil. Selleks on vaja te ha teadus- ja taustauuringuid, mille alusel on võimalik kehtestada varudega tasakaalus olevad püügivõimalused ning asjakohased püügireeglid. Aktiivselt tuleb osaleda EL i otsustusprotsessis, et tagada piirkondlike eripäradega arvestamine ja nende integreerimine õigusloomesse ning valdkondlike EL i õigusaktide rakendamine. Varude jätkusuutliku ks kasutamiseks ning maksimaalse ühiskondliku ja majandusliku kasu saamiseks jätkatakse meetmeid püügikoormuse optimeerimiseks . Vähendamaks kalandusest tulenevat mõju ökosüsteemile , tuleb toetada püügivahendite selektiivsuse suurendamist ja soovimatu kaaspüügi (sh mereimetajad ja linnud) vähendamist. Samuti toetab ja korraldab riik koostöös sektoriga liigikaitse ja varude taastamise eesmärgil koelmute ja elupaikade taastamist, nende inventeerimist ja hooldamist, kalade rändeteede avamist ning kalade asustamist. Võõrliikide leviku tõkestamiseks jätkatakse nende asustamise keeluga ning looduses esinevate võõrliikide arvukuse piiramiseks soositakse võimalusel nende suuremat püüki ja kasutust. Harrastuskalapüük kui vaba aja veetmise viis on Eestis väga populaarne ning hõlmatud on väga suur hulk inimesi, mistõttu on oluline seda sektorit korrapäraselt suunata ja arendada. Peami ne ülesan ne saab olema harrastuskalapüügi kui avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine ning harrastuspüügisektori kahjulike mõjude vähendamine keskkonnale. Selleks on k avas pakkuda jätk uvalt mitmekesist harrastuspüügi võimalust (mitmekesised püügivahendid, viisid ja püütavad liigid) ning täiustada lubade soetamiseks ja andmeesituseks vajalikku tehnilist platvormi , tõstes selle kasutajamugavust . Riigil on plaanis toetada harrastuskalapüügile vajaliku infrastruktuuri rajamist (ligipääsutaristu) ning keskkonnaho iu alase informatsiooni andmist . Kavandatud tegevused aita vad tõsta harrastuskalapüügi kvaliteeti ning populaarsust ja vähenda da keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Vaja on tagada harrastuspüüdjatele ligipääs avalikele veekogudele ning vältida harrastuskalapüügi ülereguleerimist. Samuti on plaanis tulevikku silmas pidades kasvatada harrastajate keskkonnateadlikkust. Ühe tegevusena soosib riik ka vabaühenduste laienemist ja tugevnemist harrastuskalastajate hulgas , täitmaks koostöös riigiga harrastuskalastuse arenguks vajalikke ülesandeid. Terviklik kalanduspoliitika eeldab tõhusat seiret (nt imetajate ja lindude kaaspüük) ning järelevalvet ebaseadusliku kalapüügi ning seatud piirangute st ja tingimuste st kinnipidamise üle. Selleks tuleb planeerida järelevalvet terviklikult ning seada selged eesmärgid ja tegevused nii rikkumiste vähendamiseks kui ka järelevalve tulemuslikkuse tõstmiseks. Lisaks preventiivsele avaliku hoiaku kujundamisele, tuleb kalanduse järelevalves maksimaalsel määral rakendada tänapäevaseid tehnilisi lahendusi. Esmajoones tuleb kogu kalandussektori andmevahetus (sh kalapüügiload ja püügiandmed) muuta elektrooniliseks , parandamaks operatiivset järel e valvet. K alavarude säästlikuks kasutamiseks tuleb tagada ajakohane andmekogumi n e ja infosüsteemid e aren g . Väga oluline on piiratud ressursi tingimustes keskenduda olulisele. Sellest tulenevalt tuleb jätkata kalandusreeglite lihtsustamist ning vähendada rikkumismenetluste protsessile kuluvat aega. Eeldades , et avalikus sektoris töötavate i nimeste arv tulevikus lang eb, tuleb järelevalves teha tõhus amalt koostööd sektoriga suuremahulisemate tööde planeerimisel. Seda saab teha vabatahtlike kaasamise ga palju inimtööjõudu nõudvatesse mahukatesse hoogtöödesse (nt kudejõgede valve) ja ka kalastajaskonna kaasami sega kalakaitsesse vihjetelefoni abil (naabrivalve). Kalanduspoliitika majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised Kalanduse meetme eesmärkide täitmisel on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelus-, kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile . E nim tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule ; toote -, IKT - ja digilahenduste arengust tulenevatele võimalustele , kaasates senisest enam teaduspotentsiaali. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest , peab riik soodustama keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist , toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel . L iikud a tuleb väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. V ee-elusressursi väärindamiseks toetab riik uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamist koostöös ettevõtete ning teadus- ja arendusasutustega , sh rahvusvaheliselt. Kalanduse valdkonna jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamise ü k s võtmetegur on ühistegevus ranna- ja sisevete püügis, traalpüügis ja vesiviljeluses. Riigi roll on toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris , et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised. Hea näide on siinkohal t ootjaorganisatsioonid traalpüügis. Ranna- ja sisevete kalanduse edendamist on oluline jätkata kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodi abil . Alt üles lähenemine on andnud häid tulemusi kalanduse valdkonna arendamisel ning edendab omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel. Valdkonna ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses. Tööjõu v ananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu puudus ning kalanduse valdkonna vähene atraktiivsus noorte hulgas vajab sektori jätkusuutlikkuse tagamise ks terviklikku käsitlust : valdkonna positiivse kuvandi loomist, tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel õppekavade kaasajastamisel ja täiendusõppe korraldamisel, vajalike erialaspetsialistide koolitamisel ning konsulentide nõuande tagamisel. Oluline on aidata valdkonnas tegutsejatel kohaneda paremini sellega, mida toovad kaasa ühiskonnas (nt digitaalsete oskuste areng) , sh kalandusvaldkonnas , aset leidvad muutused (nt väärtusahelas kõrgema lisandväärtuse loomisele orienteeritus) ning võimaldada sektoris töötajatel ja sektorisse sisenejatel asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. Säästva merevesiviljeluse arendamisel peab riik jälgima, et merekeskkonna seisund ei halvene ks, ning merealade planeerimise ja keskkonnaaspektidest lähtudes looma võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks ( nt multitroofne vesiviljelus, vesiviljelus koostoimes tuuleparkidega) või suletud toitainete ringlus eks . Vetikate ja karpide kasvatamine võimaldaks ühelt poolt merest välja viia toitaineid ( N, P ) ning teiselt poolt anda kõrge lisandväärtus suure ekspordipotentsiaaliga vesiviljelus toodangule ( nt Furcellaria lumbricalis – valgulised pigmendid, nanotselluloos ). Merevesiviljeluse terviklikuks käsitlemiseks on senisest enam vaja teha koostööd erinevate ministeeriumi d e ja nende valitsemisala asutuste vahel , saavutamaks ühine arusaam ja kokkulepe uue valdkonna arenguks. Riigi sekkumine on vajalik temaatilise uuringuprogrammi algatamisel, mis süstemaatiliselt käsitleb uudseid vesiviljelusteemasi d kogu selle väärtusahela ulatuses (kasvatamine, toorme väärindamine, turustamine) ning tegema rahvusvahelist koostööd teema arendamisel . Kalanduse meetme eesmärkide täitmisel on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale maismaa vesiviljeluse arengule. Enim tuleb t ähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, toodangu mahu kasvule ja uute liikide kasvatusele ning teadus- ja arendustegevuse le, et suuta rahuldada töötlejate tooraine vajadust ning siseturu nõudlust. Konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam tähelepanu pöörata toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamiseks on riigil sekkudes oluline lähtuda printsiibist, mis tagab valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistum isel . T oetades keskkonnasõbralike ja energiasäästli ke tehnoloogiate kasutuselevõttu ning soosides ressursside efektiivsemat kasutust (nt akvapoonika) , aidatakse kaasa nende kohustuste täitmisele , mida Eesti riik on võtnud hea keskkonnaseisundi säilimise ja toitainete äravoolu vähendamisel . Vesiviljeluse tasakaalustatud arenguks peavad Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade asutus ed tegema senisest enam koostööd . Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine loo vad eeldused kala- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Riigi kohustus on panustada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu , aidates kaasa toodete turustamisel lühikese ja tarbijale ohutu toodete tarneahela (tootjalt tarbijale) arengutele, tarbijateadlikkuse kasvule ( kala on tervislik ) ning propageerides kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist üldiselt. Sekkumiseks vajalike tegevuste rakendamine eeldab head koostööd erinevate ministeeriumi d e ja nende valitsemisalade asutuste vahel. Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti kalatoodete kõrge isevarustatuse taseme juures on oluline tagada kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Riigi sekkumine peab tagama võrdsed tingimused EL is turustatavatele kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele ning soosima uute turgude leidmist, et vähendada võimalikke riske tänastel peamistel sihtturgudel ja leida toodetele uusi tarbijaid (nt Aasias ja Aafrikas). Kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised Kalanduspoliitika sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmise ks on oluline edendada ranna- ja sisevetepüüki nii, et püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Selleks peab riik sekkudes enim tähelepanu pööra m a koostööle bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel . Samuti tuleb tähelepanu pöörata sissetulekute suurendamisele mitmekesistamise abil, võimaldades rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus) . Kuivõrd ranna- ja sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted , on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks vaja veel sekkuda , andes tagastamatu t abi. Selleks jätkab riik ranna- ja sisevete kalurite toetamist, rakendades kogukonna juhitud arengut (CLLD) kui meetodit. See võimaldab arvestada piirkondade erisustega nii püügitegevuses ja selleks vajalikus taristus, saagi väärindamises ja selleks vajalike koostöövormide (sh rahvusvahelise koostöö) elavdamises kui ka uudsete tegevuste rakendamisel sinise majanduskasvu raames. Ranna- ja sisevete kalanduse ühtlase arengu paremaks tagamiseks on vaja teha jätkuv alt koordineeriv at töö d Kalanduse Teabekeskuses . 5. Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega Järgnev ülevaade „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ (PõKa 2030 ) seostest teiste arengukavade ning horisontaasete teemade ga koosneb k ahest osast : Ü levaade neist põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas olevatest arengudokumentidest, mille PõKa 2030 koondab ühtseks tervikuks riigieelarve strateegia (RES) raam es ( 5 .1) . Ü levaade teistest riigi ja rahvusvahelis e koostöö tasandi arengudokumentidest ning riigi horisontaalsetest strateegilise juhtimise teemadest , mille eesmärgid lõimuvad PõKa 2030 mõju eesmärkide ga, s.t PõKa 2030 tegevused aitavad kaasa nende saavutamisele ( 5 .2) . 5 .1. Valdkon na arengukavade lõimimine riigieelarvestrateegia raamistikus Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguga seotud riigi tegevused o lid varem kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille PõKa 2030 seob RES tulemusvaldkonna „P õllumajandus ja kalandus “ ning tulemusvaldkonna „R egionaalareng ja maaelu “ maaelupoliitika mõistes ühtseks tervikuks . PõKa peatükkidesse 1-4 on sisendina lõimitud järgmiste arengu dokumentide üld eesmär gid ja tegevus suunad : - Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 - Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava (EMKF) 2014–2020 - Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 - Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 - Eesti toidu tutvustamise ja müüg iedenduse kava „Eesti toit 2015 - 2020“ - Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019-2022 . - Euroopa Biomajanduse strateegia (Komisjoni teatis: „ Kestlik b iomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine “ 11.10.2018) - Lääne-Eesti , , Ida-Eesti ja Koiva vesikon dade maaparandushoiukava d - Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 - Eesti mahemajanduse tervikprogramm 2018–2021 - Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 - Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015–2020 - Eesti lambakasvatussektori arengukava aastateks 2018–2023 - Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016 — 2020 - Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 - Koolikava rakendamise riiklik strateegia (2018) - Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 - Harrastuspüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga kuni 2018) - Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017 - Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 - Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ - Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009–2019“ - Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021 “ - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva v esikondade veemajanduskavad - Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020 - Eesti merestrateegia meetmekava - Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027) - Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023) - Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas . - R iigieelarvest rahastatava d regionaalprogrammi d : Setomaa arenguprogramm , Peipsiveere arenguprogramm, Mulgi Kultuuri Instituudi tegevustoetus ja Võro Instituudi tegevustoetus. - Cork 2.0 deklaratsioon „ Parem elu maapiirkondades . “ - Euroopa Komisjoni „ Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik – teatis 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta “ (2017) ja „ ELi eelarve: ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat “ (2018) - Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi (EMFAF) 2021 – 2027 määruse kohta (2018) . 5 .2. Seosed teiste Eesti Vaba riigi ja rahvusvaheliste arengu dokumentidega Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav PõKa 2030 panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse riigieelarve strateegia (RES) tulemusvaldkondade ga seotud valdkondlike ja valdkondade vaheliste arengukavade eesmärkide saavutamisse . Et mitmete riigi arengukavade eesmärkide saavutustase ei vasta ootustele ja prioriteetsed arengueesmärgid kanduvad uude finantsperioodi (nt „Eesti 2035“), siis järgneva arengukavade vaheliste seoste kaardist amise kesk mes on küsimus, kuidas PõKa eesmärkidega seotud tegevus ed saavad ühtlasi kaasa aidat a riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ning milline on PõKa roll riigi arengukavade tööjaotuses . PõKa ja teiste arengukavade seoste ülevaated on rühmitatud vastavalt „ M õj u de hindamise metoodika “ (2012) kokkuleppelistele mõju kategooriatele , millest esimene hõlmab riigi sotsiaal-demograafilis i arenguprobleem e ja inimeste heaoluga seotud mõju eesmärk e ( vt Lisa 5). 5.2.1. Eesti s otsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõju eesmärgid Rahva stiku tervis ning tervishoiu ja toiduohutuse süsteemid „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ „Rahvastiku tervise arengukava sse 2020-2030“ (eelnõu) „Eesti 2035“ teemaleht „Terve inimene , “ ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid (vt Lisa 5, pt k 5.2.7). Sidus ühiskond , inimeste heaolu , arukad külad ja rahvastiku kasv u eeldused „Eesti 2035“ v aldkond „Sidus ühiskond “ „ Heaolu arengukava 2016–2023 “ . „ Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ „ Laste ja perede arengukava 2012–2020“ „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 . “ Teadus- ja arendustöö, teadmistepõhine poliitika, haridus ja innovatsioon „ Teadmistepõhine Eesti “ „ Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ „Haridus- ja Teadusstrateegia aastateks 2020-2035 . “ Kultuur i, traditsiooniliste tegevusalade ja piirkondlike identiteetide kestlikkus „ Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 “ „Eesti keele arendamise strateegia 2004−2010 “ „ Eesti keele arengukava aastani 2017 “ Eesti Vabariigi P õhiseadus „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 . “ Kodanikuühiskond „ Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon “ (EKAK) . 5.2.2. Eesti m ajandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid Ettevõtete konkurentsivõime, ühistegevus ja eksport „Eesti 2035“ teemaleht „Ettevõte te konkurentsieeliste kujundamis e“ Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ Eesti säästva arengu eesmärgid “ ( Lisa 5, vt 5.2.7 ). Taristu , transpor t ja biomajandus sektorite kohanemine kliima muutustega „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas looduskeskkond“ „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ „ Transpordi arengukava 2014-2020 “ “Eesti merenduspoliitika 2012-2020 . “ Energiamajandus „ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 “ ’ „ Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 “ „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 . “ Infoühiskond , tehnoloogiad , e-kaubandus ja ettevõtete konkurentsivõime „ Eesti infopoliitika arengukava 2020“ „ Eesti 2035 “ teemaleht „Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond . “ Turism ja Eesti toidu ning maa- ja ra nnapiirkondade kuvand „ Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 . “ Metsandus „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ „Metsanduse arengukava aastaks 2030 . “ 5.2.3. Loodus- ja eluk eskkonnaalased mõjueesmärgid „Eesti 2035“ teemaleht „Puhas looduskeskkond“ „ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 “ „ Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 “ Euroopa Komisjon i „ Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 “ „Euroopa maastikukonventsioon“ „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ „ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 “ „ Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 “ „Riigi jäätmekava 2014–2020 “ Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse tegevuskava“ Keskkonnainvesteeringute Keskuse „ Ringmajanduse programm . “ 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid „Eesti 2035 “ suund ’ Ruum ja taristu ’ „Eesti 2030+ “ „ Eesti regionaal arengu strateegia 2014-2020 “ Cork 2.0 deklaratsioonis „ Parem elu maapiirkondades . “ 5.2.5. Siseturvalisuse, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid „ Eesti julgeolekupoliitika alused “ (2017) „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ „ Eesti sis eturvalisuse arengukava 2015-2020“ ’ „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ „ Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 . “ „ Välispoliitika arengukava 2030 “ ( ettepanek ) „ Eesti arengukoostöö põhimõtted “ (2003) . 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid „Eesti 2035“ teemaleht „ Riigivalitsemine “ „Eesti 2035“ teemaleh t „Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga . “ 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki. Eesti Vabariigi Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased säästva arengu näitajad lisa des strateegia „Säästev Eesti 21“ alusel 18. eesmär gi : Eesti kultuuri elujõulisus ( seoste täi s analüüs Lisas 5). 6 . Strateegia elluviimise juhtimine , seire ja mõjude järelhindamine P õllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKa 2030 või arengukava) kinnitab vastavalt riigieelarve seadusele (§20) Vabariigi Valitsus , kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava viiakse ellu vastavalt riigieelarve seadusele ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Arengukava elluviimiseks koostatakse programmid , mida vaadatakse üle igal aastal, et tagada kooskõla muutuva väliskeskkonna ja riigi eelarvestrateegiaga (RES) . Programmid koostatakse RES -i perioodiks ning need on kooskõlas 4-aastase RESi ja aastase eelarvega. Seega progr amme täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programm on valdkonna arengukava rakendusdokument, milles määratakse PõKa 2030 visioonist ja üldeesmärgist tulenevad eesmär gid ja selle saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Arengukava elluviimise seiret, taotletud mõjude vahe- ja järel hindamist ning selle kohta aruannete koostamist koordineerib Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Samuti osalevad arengukava elluviimisel teised ministeeriumid ja nende allasutused ning muud juriidilised isikud oma pädevuse piires vastavalt arengukava eesmärkidele ja programmides ettenähtud tegevustele. Erinevate osapoolte täpsemad rollid on kirjeldatud arengukava seletuskirjas. Arengukava elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest antakse regulaarseid ülevaateid P õll umajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava aastani 2030 peamisi sidus- ja sihtrühmi esindavale juhtkomisjonile (vt Lisa 1 ). Juhtkomisjoni kuuluvad ministeeriumide, riigikantselei ja arengukava teemavaldkondadega seotud ettevõtete ning vabaühendus te esindusorganisatsioonid. J uhtkomisjoni peamisteks ülesan neteks on jälgida PõKa 2030-s seatud eesmärkide saavutamise taset ning teh a ettepanekuid selleks vajalike meetmete, tegevuste, teenuste ja eelarve vahendite planeerimiseks. Samuti arutada ja hinnata kaasatud ekspertide kaasabil valdkonna olukorda ning analüüsida riiklike meetmete tulemuslikkust, mõju sust , asjakohasust ja kulu tõhusust (vt maaeluministri käskkiri ja arengukava seletuskiri Lisas 1 ). Arengukava elluviimist rahastatakse peamiselt riigieelarvest tagades selle kooskõla riigi eelarvestrateegiaga. Et PõKa 2030 tulemus- ja mõjueesmärkidega seotud arendusvajaduste elluviimisel tuleb teha riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu valikuid, siis need valikud vaadatakse tegevuste lõikes üle kord aastas riigieelarve koostamise protsessis. Arengukava täitmise kohta esitatakse igal aastal Rahandusministeeriumile tulemusaruanne, kus antakse ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest kokku lepitud tulemus- ja mõjumõõdikute abil (vt Lisa 4) ning analüüs i takse olulisema id edusamm e ja lahendamist vajavaid probleem e . Arengukava tulemus- ja mõju eesmärkide saavutamist , ülesannete täitmist , meetmete tõhusust ja strateegilisi riske hinnatakse vastavalt arengukava seirete ning vahe- ja järelhindamise kavale, sh esimese perioodi tulemusi hinnatakse põhjalikult 2024.aasta vahehindamise raames. Vahehindamise aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele ning Riigikogu maaelukomisjonile 2024/2025 (vajadusel koos arengu k ava korrigeerimise ettepanekutega , vt Lisa 1 ) . 7 . Arengukava maksumus e prognoos Arengukava elluviimise eest vastutab Maaeluministeerium (kalanduse alavaldkonnas on kaasvastutajaks Keskkonnaministeerium), teised kaasatud ministeeriumid ja organisatsioonid on oma vastutusalas olevad tegevused kooskõlastanud ja vastutavad nende elluviimise eest. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2020–2030 elluviimine toimub programmide alusel. Igas programmis esitatakse alaeesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevused koos mõõdikute ja tegevuste (sh teenuste) rahastamiskavaga. Programmide rahastamiskavad kavandatakse Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalade eelarvemudelites . Programmid koostatakse 4-aastase vaatega ning neid uuendatakse igal aastal rulluval põhimõttel, lisades ühe aasta (N+1), seega arengukava kinnitamise hetkeks koostatakse programmid aastateks 2020–2023. Arengukava eeldatav kogumaksumus aastatel 2020–2030 on 11,3 miljardit eurot (+KeM), sh 3,1 miljardit eurot programm-perioodil 2020–2023 ( vt järgnev ta bel). Täpsem maksumuse prognoosi koostatakse iga aasta riigieelarve planeerimise käigus. Arengukava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sh erinevatest välisvahenditest (ÜPP, EMKVF jm). Alates 2020 aastast läheb riik strateegilisel planeerimisel ja eelarvestamisel tegevuspõhisele eelarvestamisele. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument , mis vaadatakse üle iga l aasta l . Lisad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aast a ni 2030“ (PõKa 2030) lisad esitatakse eraldi manustena ja avaldatakse Maaeluministeeriumi kodulehel (www.agri.ee) . Lisa 1: Põka 2030 seletuskiri (sh koostajad, sisu, kaasamine ning mõjude hindamine). Lisa 2: PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu lõpp aruanne ( Eesti Maaülikool , juuli 2019) Lisa 3: PõKa 2030 keskkonnamõju strateegili s e hindami s e aruanne (Hendrikson & Ko , august 2019 ). Lisa 4: PõKa 2030 eesmärkide ja mõõdikute tabel (sh andmeallikad ja metoodikad). Lisa 5. PõKa 2030 seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega . Lisa 6. PõKa 2030 olulisemad mõisted ja lühendid . Lisa 1: Põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 eelnõu seletuskir ja tööversioon ( mai 2019) Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u I Sissejuhatus PAGEREF _Toc5097556 \h 1 II Arengukava struktuur PAGEREF _Toc5097557 \h 2 III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine PAGEREF _Toc5097558 \h 4 IV Arengukava vajalikkuse ja (välis)keskkonna analüüs PAGEREF _Toc5097559 \h 4 V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5097560 \h 5 VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele PAGEREF _Toc5097561 \h 6 VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega PAGEREF _Toc5097562 \h 6 VIII Arengukava mõjud PAGEREF _Toc5097563 \h 6 IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud PAGEREF _Toc5097564 \h 12 X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine PAGEREF _Toc5097565 \h 13 XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine PAGEREF _Toc5097566 \h 15 XII Arengukava jõustumine PAGEREF _Toc5097567 \h 16 I Sissejuhatus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” (edaspidi PõKa 2030 või arengukava ) eelnõu koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord , “ ja maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkir i nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek,“ mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse korraldusega . PõKa 2030 eelnõu koostamist ning juhtkomisjoni tegevust juhtis Maeeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti koostöös toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler i Toomas Kevvai (alaeesmärgi 1 tegevussuunad 1, 2, 3 ja 7), põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler i Marko Gorban i (alaeesmärgi 1 tegevusssuunad 4, 5 ja 6), kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler i Siim Tiidemann i (alaeesmärk 2, tegevussuund 8) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude kaitse ja looduskaitse ning metsanduse ja jahinduse asekantsler i Marku Lam biga (alaeesmärk 2, tegevussuund 8). Töörühmade ja andmete kogumise tegevusi koordineerisid koostöös vastavate osakondade juhatajatega tegevussuunas 1 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja asetäitja Martin Kukk ( [email protected] ) ja pespetsialist Marge Nõmmik ( [email protected] ), tegevussuunas 2 toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ( [email protected] ); tegevusuunas 3 toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja Katrin Lõhmus ( [email protected] ), tegevussuunas 4 maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam ( [email protected] ) ja maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik ([email protected]); tegevussuunas 5 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt ( [email protected] ), tegevussuunas 6 maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ( [email protected] ) ja tegevussuunas 7 teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Maarja Malm ( [email protected] ) ja teadus- ja arendusosakonna juhataja Sirli Pehme ([email protected]). Kestliku kalanduse alaeesmärgiga seotud tegevussuuna 8 töörühmade ja andmete kogumisega seotud tegevusi koordineerisid Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Eve Külmallik ( eve.kü[email protected] ), t urukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja Eduard Koitmaa ([email protected]) ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ( [email protected] ) ning nõunik Kaire Märtin ([email protected]). Avalikkuse teavitamist koordineeris PõKa 2030 koostamise käigus Maaeluminsiteeriumi avalike suhete osakond, sh e-infolehed, blogid, ministeeriumi kodulehe materjalid (lisainfo nõunik Anne-Liisi Mändmets: [email protected] ). PõKa 2030 eelnõu ja eelarveprognoosi koostamist ning PwC teostatud tegevuspõhisele eelarvele ülemineku projekti „TERE MEM“ tulemuste rakendamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna juhataja Marten-Ingmar Merivee ( [email protected] ) koostöös Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna juhataja Margo Nõukasega ( [email protected] ). PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti teostas Eesti Maaülikooli uurimisrühm Ants-Hannes Viira, PhD ( [email protected] juhtimisel ja PõKa 2030 keskkonnamõju stareegilise hindamise Hendrikson & Ko Riin Kutsari ( [email protected] ) ja Martin Ruuli ( [email protected] ) juhtimisel. PõKa 2030 kaasamisprotsessi projekti teostas Ernst & Young uurimisrühm Keiu Friedenthal i ( [email protected] ) juhtimisel. Kõigi kolme uuringu tulemused avaldatakse Maaeluministeeriumi kodulehel. Uuringute tellimise hankeid, tulemuste rakendamist ja PõKa 2030 pt. 5 ning seletuskirja koostamist koordineeris Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Aare Kasemets, PhD ( [email protected] , tel 625 6132 / aare1skype). PõKa 2030 eelnõu keeletoimetuse tegi Victoria Parmas ja kujundas ………… II Arengukava struktuur Arengukava koosneb sissejuhatusest, kaheksast peatükist ja nelj a st lisast, sh käeolev seletuskiri. Sissejuhatus annab lühiülevaate selle koostamise põhjustest ja rollist Eesti Vabariigi arengukavade süsteemis ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (sh maaelu areng) ja kalanduspoliitika raamistikus rõhutades arengukava biomajanduslikku fookust. Esimene peatükk käsitleb a rengukava visiooni ja üldeesmärk i , globaal set kontekst i, Eesti positsiooni globaalsetes tarneahelates ja sellest tulenevaid arengukava sekkumisloogika id. Kümnete rühmatööde tulemusel sai arengukava visiooniks „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada !“ ning selle visiooni elluviimise eelduste ning alaeesmärkide põhjal sõnastatud üldeesmärgiks „Eesti puhas toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab!“ Teine peatükk kirjeldab lühidalt arengukava kahte alaeesmärki (peatükkide 3 ja 4 peamised mõjueesmärgid), arengukavas käsitletud horisontaalseid eesmärke (sh regionaalareng, võrdsed võimalused, infotehnoloogia, kliimapoliitika jm) ning seejärel avab kaks a r engukava kesk s et horisontaalset teemat, sealhulgas a) majanduskasvu ja heaoluga seotud ekspordi alapeatükk, ja b) loodushoiu, toidu kvaliteedi ning tarbijate heaoluga seotud põllu- ja kalama ja ndussektorite keskkonnamõju peatükk. Kolmas peatükk hõlmab arengukava esimese a laeesmär gi „ Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond “ saavutamisega seotud seitset tegevussuunda. Iga tegevussuuna alapeatükk koosneb enamasti neljast alapunkt i st, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukorra analüüs, riigi sekkumine hetkel ja tulevikus. Kolmanda peatüki tegevussuunad on järgmised: Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu Tegevussuund 3: toiduohutus Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire . Neljas peatükk hõlmab arengukava teise a laeesmär gi „K estlik kalandus , mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise “ tegevuste ülevaadet. Tegevussuund 8: kestlik kalandus , on eelmistega sarnase struktuuriga, sh teema lühikirjeldus, eesmärgid ja mõõdikud, hetkeolukord ja r iigi sekkumine tulevikus eesmärkide saavutamiseks. Viies peatükk „ Seosed teiste arengukavade ning horisontaalsete teemadega “ koosneb kahest alapeatükist, neist esimene käsitleb PõKa 2030 valdkonna teisi arengukavasid, mille eesmärke ja tegevusi PõKa 2030 ühte tervikusse koondab riigieel arve strateegia raamistikus ( loend pt. 5.1). Teine alapeatükk „5.2. Seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengu - dokumentidega“ annab analüütilise ülevaate PõKa 2030 seostest enam kui 45 strateegiliste arengudokumen diga (loend ptk 5.2, analüüs Lisas 5) näidates kuidas PõKa 2030 valdkondlikud ja regionaalsed tegevussuunad aitavad kaasa teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ja milline on ühtlasi PõKa 2030 roll Eesti vabariigi arengukavade ’tööjaotuses’. Teis e alapeatük i struktuur lähtub „Mõjude hindamise metoodika “ (2012) kuuest mõjukategooriatest, mille lõppu on lisatud eelmisi osaliselt kokkuvõttev „ 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid “ ( Lisa 5 tabel is on kaardistab PõKa seos e id ÜRO ja Eesti 18 säästava arengu eesmärgiga 2020-2030 ) . Kuues peatükk annab lühiülevaate arengukava elluviimise juhtimi s e, seire ja mõjude järelhindami s e tegevustest 2020-2030, sh riskijuhtimine. Seitsmen das peatükis on esitatud a rengukava maksumuse prognoos , keskendudes esimesele perioodile 2020-2023, mille alguses testitakse tegevuspõhise l e eelarvele ülemineku valikuid. Lisad . Arengukaval on lisaks käesolevale seletu s kirjale veel kolm elektroonilist lisa, sh: Lisa 2: PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuring (Maaülikool , august 2019 ) Lisa 3: PõKa 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine (Hendrikson & Ko , august 2019 ) Lisa 4: PõKa 2030 eesmärkide ja mõõdikute tabel (sh andmeallikad ja metoodikad) . Lisa 5: PõKa 2030 s eosed teiste Eesti Vaba riigi ja rahvusvaheliste arengu dokumentidega . Lisa 6: PõKa 2030 olulisemad kompleksmõisted ja lühendid. III Arengukava ettevalmistamine ja koostamine Lähtudes Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” § 5 lõike 1 ja tulenevalt tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekust, kaasas Maaeluministeerium kõiki asjaosalisi huvirühmi (vt pt X) ning koostas koos Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele a rengukava , mille ettevalmistuse ja koostamise protsessi kirjeldab järgnev joonis . IV Arengukava vajalikkuse ja (välis)keskkonna analüüs PõKa 2030 koostamise vajadus tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus” ja samuti tulemusvaldkonda „Regionaalareng ja maaelu“ maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengu strateegia . PõKa 2030 koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele maa- ja veeökosüsteemides . Nimetatud valdkondade eesmär ke ja tegevus i on seni k äsitletud peamiselt Maaelu ministeeriumi valitsemisala arengukavas ning killustunud kujul paljudes teistes Maaeluministeeriumi valitsemisala või Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavade s (vt pt 5 ja Lisa 5 ). Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES ) kohaselt kuuluvad Maaeluministeeriumi valitsemisala tegevused peamiselt tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ , kuhu panustab ka Keskkonnaministeerium, sest kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel . Maaeluministeerium tegeleb kalanduse turukorraldussüsteemi arendamisega, struktuuritoetuste ja riigiabi andmisega, vesiviljelussektori ja kutselise kalapüügi korraldamisega , kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumise ja kutselise kalapüügi registripidamise ga ning Keskkonnaministeeriumi pädevuses on kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine. Seetõttu koostati arengukava kalandust puudutavad osad kahe ministeeriumi tihedas koostöös. Maaeluministeerium panustab ka teistesse RES tulemusvaldkondadesse, millest suuremad on „Tervis“, „Ettevõtlus ja innovatsioon“, „Keskkond“ ning „Regionaalareng ja maaelu“ (vt 5.2). PõKa 2030 koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele hiljemalt 2020. aastal . PõKa 2030 tegevus i on seni kajastatud mitmetes erineva tasemega arengu dokumentides, mille arengukava seob RES tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks (vt pt 5 ) . See aitab kaasa arengudokumentide vahelise killustatuse vähendamisele, luues ühtse tervikpildi ja vähendades arengudokumentide koostamise ja aruandlusega kaasnevat halduskoormust. Paralleelselt antud arengukavaga panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse erasektori koostatud arengukavade tegevused. Arengukava saab olema ka oluliseks Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi uue programmiperioodi planeerimise sisendiks ja aluseks. Koostamise käigus on tagatud kooskõla ja loogiline sidusus järgmise planeerimisperioodi üldiste eesmärkidega. Arengukava võimaldab põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkondades edendada bioressursi efektiivsemat ning kestlikumat kasutamist ning väärindamist . Arengukava koostamine annab võimaluse suurendada lisandväärtust arengukavaga kaetud valdkondades, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Biomajandus hõlmab siinjuures kõiki sektoreid ja süsteeme, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja neist saadav biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed). Selle alla kuuluvad üksteisega seotuna: maismaa- ja mereökosüsteemid ning nendega seotud teenused; kõik esmatootmissektorid, kus kasutatakse ja toodetakse bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja vesiviljelus); kõik majandus- ja tööstussektorid, kus kasutatakse bioloogilisi ressursse ja protsesse toidu, sööda, biotoorainepõhiste toodete ja energia tootmiseks ning teenuste osutamiseks . Käesolev arengukava hõlmab endas kõiki bioressursse, v.a puidu ressurss . Arengukava valdkondlike ning horisontaalsete arenguprobleemide ja -võimaluste kaardistamisse kaasati kõik eelnimetatud teemadega tegelevad Eesti avaliku, era ja kolmanda sektori esindusorganisatsioonid (vt p. X). Poliitikavalikute teaduspõhiseks kaalumiseks tellisid Riigi kantselei ja Maaeluministeerium ka PõKa 2030 mõjude eelhindamise uuringu (Lisa 2) . Riigi tasandil lahendust vajavate strateegiliste arenguprobleemide ülevaated on esitatud arengukava tegevussuundade 1-8 hetkeolukorra analüüsi punktides ning arengukava lisades 2 ja 3. Arengukava elluviimisega seotud võimalike riskide (negatiivsete mõjude) ülevaade on esi t atud käesoleva seletuskirja punktis VIII (mõjude hindamine). V Arengukava üldeesmärk, alaeesmärgid ning tegevussuundade mõjueesmärgid PõKa 2030 on kompleksne suuremat osa Eesti maast ja veest hõlmav valdkonnaarengukava, mille eesmärgid lõimuvad paljude teiste valdkonnapoliitikatega nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu tasandil (vt ptk 5) . 2018.aastal lepiti suuresaaliarutelude tulemusel kokku PõKa 2030 visioon „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“, mida mõistame soovitud seisundina ja selle saavutamisel on olulised vähemalt 5 eeldust : a) Eesti ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad; c) Eesti keskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav; e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid. „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada“ mõistame soovitud seisundina ja selle saavutamisel on olulised vähemalt 5 eeldust, sh a) Eesti ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne; b) Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad; c) Eesti keskkond on hoitud; d) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav; e) Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toetavaid valikuid. PõKa 2030 eesmärkide hierarhia läbis samuti mi tu arutelude vooru ja omandas 2019.aasta alguses järgmise struktuuri. Üldeesmärki „Eesti puhas toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab!“ Üldeesmärgi saavutamise ulatust on kavas jälgida kuue tervikliku mõjumõõdiku abil (vt ptk 1, lk 8). Kaks a laeesmärk i – „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ ja „Kestlik kalandus , mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise “ - vastavad PõKa 2030 RES-iga seotud rakendus programmide le. PõKa 2030 üldeesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on kujundatud kaheksa omavahel seotud tegevussuunda, mille mõjueesmärkide saavutamist mõõdetakse vastava mõõdikute süsteemi abil (suur osa mõõdikutest kattub ÜPP ja ÜKP mõõdikutega. Vt PõKa 2030 joonis 1 ning tegevussuundade eesmärkide ja mõõdikute tabeleid ptk 3 ja ptk 4). VI Arengukava vastavus Euroopa Liidu õigusele ja ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja kalanduspoliitika arengusuundadele Arengukava esimese alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuunad 1-7 on kooskõlas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I ja II samba eesmärk idega (vt ptk 5.1 ja Lisa 6 – kompleksmõisted: ÜPP ). Arengukava teise alaeesmärgi saavutamisega seotud tegevussuund 8 ( „ Kestlik kalandus “ ) tugineb Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika keskkondlikele, majanduslikele ja sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele (vt ptk 5.1 ja Lisa 6 ) . VII Arengukava seosed teiste arengukavade ja strateegiliste eesmärkidega Ü levaade PõKa 2030 seostest teiste arengukavade ning horisontaasete strateegilise juhtimise teemade ga koosneb arengukava põhitekstis k ahest osast : Nimekiri neist enam kui 30-st põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, põl l umajanduskesk k onna ning maa- ja rannapiirkondade arengu strateegilistest dokumentidest, mille eesmärgid ja tegevused PõKa 2030 koondab ühtseks tervikuks riigieelarve strateegia (RES) raam es (ptk 5.1). Ü levaade teistest riigi ja rahvusvahelis e koostöö tasandi arengudokumentidest (ligi 50) ning riigi horisontaalsetest strateegilise juhtimise teemadest , mille eesmärgid lõimuvad PõKa 2030 mõju eesmärkide ga, s.t PõKa 2030 tegevused aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele ( loend ptk 5.2.1-5.2.7 , seoste analüüs Lisas 5 ) . VIII Arengukava mõjud Järgnev mõjude eel hindamise tulemuste kokkuvõte järgnevas tabelis põhineb kahe sõltumatu uuringu aruannetele : A. Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise aruanne (lõpp aruanne augustis 2019 ) ; B. Hend r iks o n & Ko PõKa 2030 keskonnamõju strateegilise hindamise aruandele (programmi hea k s k iitmine 19.03. 2019, lõpparuanne augusti s 2019 ). Lisaks „Mõjude hindamise metoodika“ (2012) struktuurist lähtuvale kokkuvõttele (vt A) esitame tegevussuundade 1-8 lõikes hinnangud ka PõKa 2030 elluviim i sega kaasneda võivate peamiste strateegiliste riskide kohta (C ). Arengukava mõjude eelhindamine lähtudes „Mõjude hindamise metoodikast“ (2012) Tabel. PõKa 2030 tegevussuundade 1-8* elluviimisega kaasnevate mõjude olulisuse hinnangud mõjude hindamise kategooriate lõikes ( täiendamine E esti Maaülikooli lõpp aruande ja KSH alusel ) Mõju liigid vastavalt „Mõjude hindamise metoodika “ (2012) jaotustele PõKa 2030 tegevussuunad Koondhinnang PõKa sekkumistega taotletud mõju olulisusele (suur***, keskmine**, väike*) Ebasoovitavate mõjude risk (suur***, keskmine**, väike*) 1. Sotsiaal-demograafilised mõjud, sh: Olulisus:*** Riskid: ** 1.1 1. Põllumajanduskeskkond ** ** 1.1.1.3 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** ** 1.1., 1.4, … 3. Toiduohutus *** ** 1.1., 1.2. 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ** * 1.2, 1.3. 1.4, 1.7, 1.8 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine *** **(sh nn ääre-maastumine) 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9, 1.10 6. Maa- ja rannapiirkonna areng *** ** (sh reg. ebavõrdus) 1.1.-1.10 (kõik, eelkõige 1.8, 1.9) 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. *** 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.7 8. Kestlik kalandus *** 1.4, 1.8 9. Riigivalitsemise meetmed ** 2. Mõjud majandusele, ( sh ettevõtetele) : Oluli sus:*** Riskid: ** 1. Põllumajanduskeskkond ** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu *** ** 3. Toiduohutus *** *** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ** * 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine *** ** 6. Maa- ja rannapiirkonna areng *** ** 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. ** * 8. Kestlik kalandus *** ** (halduskoormus, teenused) 9. Riigivalitsemise meetmed ** * 3. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale, sh: Oluline : *** Riskid: ** 1. Põllumajanduskeskkond *** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu *** ** 3. Toiduohutus * * 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses *** ** 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ** ** 6. Maa- ja rannapiirkonna areng ** * 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. ** ** 8. Kestlik kalandus *** ** 9. Riigivalitsemise meetmed * ** 4. Mõjud regionaal - arengule , sh: Oluline (***) Riskid:** 1. Põllumajanduskeskkond ** * 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** * 3. Toiduohutus ** * 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses ** * 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine *** ** 6. Maa- ja rannapiirkonna areng *** *** 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. * * 8. Kestlik kalandus *** ** 9. Riigivalitsemise meetmed * * 5. Mõju riigi siseturvalisusele ja julgeolekule ning välissuhetele Oluline (***) 1. Põllumajanduskeskkond 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu Oht elule ja tervisele 3. Toiduohutus *** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Rhv koostöö 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ** Turvalised kogukonnad 6. Maa- ja rannapiirkonna areng *** 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. Kestlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele (sh teenused) Oluline (***) Teenused, toetused, järelevalve jm 1. Põllumajanduskeskkond ** 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu ** 3. Toiduohutus ** 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine ** 6. Maa- ja rannapiirkonna areng *** 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. ** 8. Kestlik kalandus ** + seire 9. Riigivalitsemise meetmed *** 7. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kuludele ja tuludele Seotud ÜPP ja ÜKP meetmete rahastusega Oluline (***) 1. Põllumajanduskeskkond 2. Taimetervis, loomade tervis ja heaolu 3. Toiduohutus 4. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses 5. Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. Maa- ja rannapiirkonna areng 7. Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. Kestlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed 8. Muud mõjude ja riskide aspektid, sh: PõKa 2030 tegevussuun d ade , Maaülikooli aruande (2019) ja Hendrikson & Ko aruande (2019) põhjal Maaeluministeeriumi strateegia- ja fin an tsosakonna nõuniku kt A. Kasemets, maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Joosep Lukk, jne Põhjalikum mõjude analüüs PõKa 2030 eelnõu alaeesmärkide ja tegevussuunade kaupa on toodud arengukava eelnõu elektroonilises lisas 2. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (märts 2019) ja aruanne (august 2019) . Põ Ka 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edasi PõKa 2030 KSH) programmi nõuetele vastavaks tunnistamine algatati maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine” alusel . PõKa 2030 KSH programmis kirjeldatakse Põ Ka 2030 koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ja antakse ülevaade PõKa 2030 koostamise protsessi toimumisest paralleelselt PõKa 2030 KSH- ga. PõKa 2030 KSH programm annab ülevaate, milliseid mõjusid keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi raames hinnatakse. Programm koostati koostöös Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson & Ko OÜ ekspertidega. 11. juuli 2018 kirjaga nr 1.2-1/914 küsis Maaeluministeerium ettepanekuid PõKa 2030 KSH programm i sisu kohta Riigikantseleilt, ministeeriumidelt, Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Põllumajandusuuringute Keskuselt, Põllumajandusametilt, Veterinaar- ja Toiduametilt ning PõKa 2030 koostamise juhtkomisjoni liikmetelt. P rogrammi täiendati vastavalt esitatud ettepanekutele. PõKa 2030 KSH programm avalikustati 12. novembril 2018 koos PõKa 2030 10.novembri tööversiooniga Maaeluministeeriumi veebilehel ja avalikkust teavitati 12.novembril ajalehes „Postimees“ . Maaeluministeerium kutsus programmi avalikule arutelule 30. novembril 2018 ning teavitas teistkordselt 12. detsembril 2018 kõiki PõKa 2030 eelnõu koostamisse kaasatud isikuid (368 addressati) e-kirjaga PõKa 2030 KSH programm ning PõKa 2030 eelnõu 04. detsembri 2018. aasta tööversiooni avalikustamisest ajavahemikul 12.12.2018 – 03.01.2019 Maaeluministeeriumi veebilehel ja fuajees. Maaeluministeerium kutsus teistkordselt avalikule arutelule 04. jaanuaril 2019, mille kohta avaldati avalikustamise ja koosoleku teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. PõKa 2030 KSH programm i avalike arutelude käigus põhjendas Hendrikson & Ko OÜ laekunud ettepanekute arvestamist või osalist arvestamist. Täiendavaid ettepanekuid PõKa 2030 KSH programmi kohta avalikustamise koosolekutel ei esitatud. PõKa 2030 KSH programm i peatükkides 9 ja 10 on ülevaade Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse SA ettepanekute arvestamise kohta koos asjaomaste selgitustega. PõKa 2030 KSH aruandes on PõKa 2030 eelnõu täiendamiseks ja Eesti ning Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärkidega paremasse kooskõlla viimiseks mh järgmised ettepanekud: … … … Põhjalikum PõKa 2030 KSH on esitatud PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 lõikes lisas 3. C. P õ Ka 2030 elluviimisega seotud peamiste strateegiliste riskide eelhindamine (keskmes riskid, mis v õ ivad takistada seatud tulemus- ja m õ jueesm ä rkide saavutamist aastaks 2030) Tabel: PõKa tegevussuunad Riski kategooriad ja hinnangud (keskmes loodusliku, majandusliku ja poliitilise väliskeskkonna võimalikud muutused, EL-i ja riigieelarvega seotud ressursid, inimvar a jm) 1 . P õllumajanduskeskkond 2 . T aimetervis, loomade tervis ja heaolu 3 . T oiduohutus 4 . K valiteetsed sisendid põllumajanduses 5 . P õllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine 6. M aa- ja rannapiirkonna areng 7. T eadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 8. K estlik kalandus 9. Riigivalitsemise meetmed IX Arengukava rakendamisega seotud tegevused, kulud ja eeldatavad tulud Lisaks Maaeluministeeriumile on PõKa 2030 elluviimisesse kaasatud Keskkonnaministeerium ( tegevussuund 8 ) ja vähemal määral Rahandusministeerium ( tegevussuund 6 ), Sotsiaalministeerium ( tegevussuund 3 ) ning Haridus- ja Teadusministeerium ( tegevussuund 7 ). Selles punktis kirjeldatakse enne PõKa 2030 kinnitamiseks esitamist ka M aaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala de asutuste töökorraldust (sh PRIA, VTA, PMA , EKA jt), tervikteenuseid ning tegevuspõhise eelarvega seotud kulumudelite arendustööd . X Arengukava huvirühmade kaasamine, avalikud konsultatsioonid ja kooskõlastamine PõKa 2030 koostamises osalemise kutsed edastati lisaks pressiteadetele 2018.a alguses ligi 400-le unikaalsele e-posti aadressile (kaasa arvatud üldaadressid), sh kõigile põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse, toiduohutuse, -tehnoloogia, keskkonnakaitse ning maa- ja rannapiirkonna arengu teemadega tegelevatele esindusühendustele, ministeeriumidele ning ülikoolide juhtkondadele ja vastavatele instituutidele. PõKa 2030 erinevate tegevussuundadega seotud töörühmade aruteludes osales 2018.aastal üle 500 oma valdkonna asjatundja ja -huvilise. PõKa kaasamisprotsessi uuring näitab, et PõKa 2030 koostamise ja elluviimise osapooled jäid kaasamise sisu ja protseduuridega rahule. Kaasamisprotsessis osalejatest 83% jäid kaasamisprotsessiga üldiselt rahule, PõKa terviktekstiga jäi rahule 75% kaasamisprotsessis osalenutest. Huvirühmad pidasid oluliseks võimalust olla kaasatud ja informeeritud PõKa koostamisest. Kaasamises osalenud pidasid PõKa koostamisele kaasatud sihtrühmade ringi piisavalt laiaks ning informatsiooni laekumist kaasamisprotsessi ja osalemisvõimaluste kohta samuti piisavaks. PõKa 2030 kaasamisprotsess algas 2018. a veebruaris toimunud arengukava koostamise avaüritusega, kus osales üle 160 huvilise. Seejärel toimusid töörühmade arutelud, mis olid jaotatud kolmeks valdkondlikuks töörühmaks ning arengukava läbivaid teemasid käsitlevateks horisontaalseteks töörühmadeks. Töörühmade sisendi põhjal valmis 2018. aasta juuli alguseks arengukava tervikteksti esimene versioon, mis saadeti huvirühmadele kirjalikuks kommenteerimiseks. PõKa 2030 esimese tööversiooni kohta esitati 2018.a juulist septembrini ligi 650 kirjalikku ettepanekut enam kui neljakümnest organisatsioonist. PõKa kaasamisprotsessi kõikide kirjalike ettepanekute ja töörühmades osalenute nimekirjadega seotud dokumenta t siooni uurides võib kinnitada, et PõKa 2030 koostamise protsessi panustas vähemalt 140 organisatsiooni ja /või selle allüksust . PõKa koostamise protsessi kaasatud organisatsioonid on järgnevalt jagatud nelja rühma , sh: A. T eadus- ja haridusasutused ning akadeemilised kutseliidud (23 üksust); B. E rasektori esindusorganisatsioonid , äri ettevõtted ja ühingud (63 üksust); C. K eskkonna kaitse ja tervise ning maaelu arenguga tegelevad kodanikuühendused (14 üksust); D. A valiku sektori organisatsioonid, sh ministeeriumid (enam kui 30 üksust) . A. Teadus- ja haridusasutused ning akadeemilised kutseliidud Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse instituut, samuti Polli Aiandusuuringute Keskus, Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus, Biomajanduse Keskus; Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, rahvatervise õppetool, samuti Eesti Mereinstituut ja Kalanduse Teabekeskus; Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskond, samuti Eesti Mereakadeemia ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut; Eesti Konjunktuuriinstituut ; Tartu Biotehnoloogia Keskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Räpina Aianduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus; Eesti Loomaarstide Ühing , Eesti Toitumisnõustajate Ühendus , samuti teadmussiirdega tegelev Põhjamaade Ministrite Nõukogu . B. Erasektori esindusorganisatsioonid , äri ettevõtted ja ühingud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Organic Estonia, Eesti Aiandusliit, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit, Eesti Tõusigade Aretusühistu , Eesti Hobumajanduse Liit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Linnukasvatajate Selts, Eesti Karusnahaliit , Eesti Maaparandajate Selts, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mesinike Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu , Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Peipsi Kalandusühistu, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Eesti Vesiviljelejate Liit, AS EstAgar, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, SakiConsult OÜ, BioCC OÜ, Eesti Erametsaliit, Liivimaa Lihaveis MTÜ, ETKÜ, MTÜ Piimaklaster, Eesti Kaupmeeste Liit, Selver, Fooddocs, Tartumaa Põllumeeste Liit, Valgamaa Põllumeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, samati mitmed harastuskalastajate ühendused, sh Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi, Eesti Feederdajate Klubi, Eesti Õngitsejate Liit, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Harrastuskalastajate Ühendus Emajõe . C. Keskkonna- ja tervisekaitsega ning maaelu arenguga tegelevad kodanikuühendused Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Stockholmi Keskkonna Instituut (SEI Tallinn), Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, MTÜ Loomus, Ökoriik Eesti, Eesti Loodushoiukeskus, Eesti Roheline Liikumine, Hendrikson ja Ko, ning E esti Toitumisnõustajate Ühendus; samuti Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, ja Eesti Noortalunikud MTÜ . D . Avaliku sektori organisatsioonid Riigikantselei strateegiaosakond; Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakond; Välisministereium ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus - arenguosakond, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus; Sotsiaalministeeriumi Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet; Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, regionaalarengu osakond, samuti Maaelu Edendamise Sihtasutus; Keskkonnaministeeriumi juhtkond, veeosakond, looduskaitseosakond, kliima- ja kiirgusosakond, välisõhu osakond, samuti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kliimaosakond, Maa-Amet, Keskkonnaamet ja Riigi Metsamajanduse Keskus; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Maaeluministeeriumi juhtkond ja osakonnad (vt Lisa 1 sissejuhatus), Veterinaar- ja Toiduamet, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Kalanduse Teabekeskus, PRIA arengutoetuste osakond . Eelnimetatud kirjalikule konsultatsioonile ja maailmakohviku meetodil töörühmades kogutud ettepanekutele lisandusid Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise uurimisrühma esialgsed tulemused PõKa eesmärkide ja mõõdikute vastavuse parendamiseks (vt Lisa 2). Kõik laekunud ettepanekud arutati läbi 26.09-5.10.2019 toimunud töörühmades, mille korraldust koordineerisid käesoleva seletuskirja sissejuhatuses nimetatud riigiametnikud. Töörühmades teaduspõhist täpsustamist vajanud küsimustes konsulteeriti Eesti Maaülikooli uurimisrühmaga ja analüüsiti teiste riikide praktikat (nt Belgia toiduohutuse indeksi metoodika). 2018.a 4.detsembril esitas Maaeluministeerium PõKa 2030 eelnõu täiendatud tööversiooni PõKa juhtkomisjonile, kuhu kuuluvad 25 organisatsiooni esindajad (vt seletuskirja pt X). PõKa juhtkomisjoni 2018.a 14.detsembri koosolekul toetati esitatud eelnõuga edasiminekut ning 2019. a 18. jaanuariks Eesti Toiduainetööstue Liidu poolt esitatud kirjalike täpsustus-ettepanekutega on PõKa 2030 eelnõu käesolevas versioonis arvestatud. PõKa 2030 eelnõu ja lisade täpsustamine jätkub PõKa sekkumisloogikate mõjude hindamise ja sellega seotud andmete kogumise strateegia osas kuni PõKa 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise etapi lõpuni ( september 2019 - vt seletuskirja pt VIII ja Lisa 3 ). XI Arengukava juhtimine, seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine Arengukava juhtimine Põll umajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava 2030 juhtkomisjon, sh: esimees: Maaeluministeeriumi kantsler; aseesimees: Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler; liikmed: Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler; Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler; Keskkonnaministeeriumi esindaja; Rahandusministeeriumi esindaja; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Sotsiaalministeeriumi esindaja; Riigikantselei esindaja; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja (tema nõusolekul); Eesti Talupidajate Keskliidu esindaja (tema nõusolekul); Eesti Aiandusliit MTÜ esindaja (tema nõusolekul); Eesti Mesinduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); Eesti Noortalunikud MTÜ esindaja (tema nõusolekul); Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindaja (tema nõusolekul); Eesti Kalaliidu esindaja (tema nõusolekul); Eesti Kalurite Liidu esindaja (tema nõusolekul); Eesti Kalastajate Seltsi esindaja (tema nõusolekul); Kalanduse Teabekeskuse esindaja (tema nõusolekul); Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja (tema nõusolekul); Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindaja (tema nõusolekul); Eesti Leader Liit esindaja (tema nõusolekul); Eesti Külaliikumise Kodukant esindaja (tema nõusolekul); Eesti Maaülikooli esindaja (tema nõusolekul); Eesti Taimekasvatuse Instituudi esindaja (tema nõusolekul); Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja (tema nõusolekul); Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindaja (tema nõusolekul); MTÜ Eesti Maaturism esindaja (tema nõusolekul). Arengukava seire ning mõjude vahe- ja järelhindamine Siia tuleb Maaülikooli PõKa eelhindamise lõpparuandest poliitikainstrumentide/meetmete lõikes seire, mõõdikute ja metoodikate lüh ikirjeldusi koos tekstis või jooneakustes märkustes olevate viidete (nt Lisa 4 mõjueesmärkide/-mõõdikute tabel) ja linkidega MeM-i kodulehele . XII Arengukava jõustumine Arengukava materjalid ja lisainformats ioon on kättesaadavad Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 Illar Lemetti Kantsler Mart Järvik Maaeluminister Lisa 5. PõKa 2030 seosed teiste Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste arengudokumentidega ( PõKa 2030 eelnõu ptk 5.2 täistekst) Põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, toiduohutuse ja maaelu arengu valdkondi hõlmav Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arenguava aastani 2030 ( PõKa 2030 ) panustab kaheksa tegevussuuna kaudu ka teistesse riigieelarve strateegia (RES) tulemusvaldkondade ga seotud valdkondlike ja valdkondade vaheliste arengukavade eesmärkide saavutamisse . Et mitmete riigi arengukavade eesmärkide saavutustase ei vasta ootustele ja prioriteetsed arengueesmärgid kanduvad uude finantsperioodi (nt „Eesti 2035“), siis järgneva arengukavade vaheliste seoste kaardistamise keskmes on küsimus, kuidas PõKa eesmärkidega seotud tegevused saavad ühtlasi kaasa aidata riigi teiste arengukavade eesmärkide saavutamisele ning milline on PõKa roll riigi arengukavade tööjaotuses . PõKa ja teiste arengukavade seoste ülevaated on rühmitatud vastavalt „ Mõj u de hindamise metoodika “ (2012) kokkuleppelistele mõjukategooriatele, millest esimene hõlmab riigi sotsiaal-demograafilis i arenguprobleeme ning inimeste heaoluga seotud mõju eesmärk e . Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 5.2.1. Eesti sotsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037607 \h 1 5.2.2. Eesti majandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037611 \h 6 5.2.3. Loodus- ja elukeskkonnaalased mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037612 \h 10 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037613 \h 13 5.2.5. Siseturvalisuse, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037614 \h 15 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid PAGEREF _Toc5037615 \h 17 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid PAGEREF _Toc5037616 \h 18 5.2.1. Eesti sotsiaal-demograafilised väljakutsed ja mõjueesmärgid Rahvastiku tervis ning tervishoiu ja toiduohutuse süsteemid Rahvastiku tervise ning tervis e valdkonna stra teegilise juhtimise keskseteks dokumentideks on „ Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 “ ja koostamisjärgus „ Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 “ ning RES-i järgmise perioodi valdk ondadevahelin e arengukava „Eesti 2035“ esimene arengusuund „Terve inimene , “ mille üldine mõjueesmärk ja - mõõdik on jätkuvalt inimeste tervena elatud eluiga . „ Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 “ põhi mõtete kohaselt „ inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu … Õigus tervise kaitsele kuulub inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid .“ Sell est tuleneb, et riigiasutustel on kohustus tõenduspõhiselt (teadusuuringutele tuginedes) inimesi teavitada ka toidu ga seotud terviseriskidest. Teisteks „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020“ põhi väärtusteks on võrdsed võimalused, õiglus ja sotsiaalne kaasatus. „V õrdsete võimaluste loomine hariduse, eluaseme, töö ning tervise ja tervishoiuteenuste osa s.. on eelduseks Eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi jätkuvale paranemisele … Isikute, inim rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine enda, oma kodukandi ja ühiskonna elu ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel toob kaasa nende võimestumise ja võime suuremal määral lahendada oma terviseprobleeme .. .“ Uude „Rahvastiku tervise arengukavasse 2020-2030“ tuuakse sisse oluline põhimõte „Tervis igas poliitikas“, mille kohaselt peab igasuguse riigis rakendatava poliitika rakendamisel arvestama ka selle mõju tervisele. Inimeste t ervis . PõKa 2030 tegevusssuunad 1, 2, 4, 5 ja eriti 3 („Toiduohutus“) ning 8 („Kestlik kalandus") aitavad kaasa „Eesti 2035“ arengusuunale „Terve inimene,“ mille s rõhutatakse: „inimeste tervist mõjutavad lisaks tervisekäitumisele ning tervishoiusüsteemi mehhanismidele ka muud välised keskkonnast tulenevad ohutegurid nagu näiteks toiduohutus, vee ja õhu puhtus. Kuigi toiduohutuse alast olukorda võib hinnata heaks, on tulenevalt lisanduvatest teadusandmetest ja riskiteguritest suurenenud vajadus pöörata lisatähelepanu uutele toiduohutuse riskidele ( nt e-kaubandus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikute suunamise vajadus) ning tõhustada pikaajalise tervisemõjuga riskide maandamist. Eesti on P õhjala regiooni suurim antimikroobsete ainete kasutaja loomakasvatuses, mis suurel määral mõjutab ka inimeste tervist. Eestil puudub terviklik mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava, mis hõlmaks nii inimmeditsiini kui ka keskkonna aspekte.“ Maaeluministeerium aitab kaasa üldeesmärgi „Tervena elatud aastate arv“ saavutamisele koostöös Sotsiaalministeeriumiga mitmete tegevuste kaudu , seda eelkõige läbi toiduohutuse tagamise. Toetame inimese tervist mõjutavate elukeskkonnast tulenevate riskide regulaarset hindami st ja juhtimist ning selle kohta info erinevatele sihtrühamdele hõlpsasti kättesaadav aks tegemise kaudu . Samuti aitab Maaeluministeerium kaasa mikroobide resistentsuse „Üks tervis“ põhimõtte ning t asakaalustatud toitumist toetavate sekkumiste elluviimisele nt t oidu koostise muutmise plaani väljatöötami sele ja selle ajakohastami sele ) , teadusuuringute ning biomonitooringu läbiviimisele jne. . Tervishoiuteenuste kättesaadavus hajaasustusega maa- ja rannapiirkondades on teine oluline arenguprobleem, millega seondub PõKa tegevussuund 6 („Maa- ja rannapiirkonna areng“). Maaeluministeerium on olnud seisukohal, et mitmed rahvastiku tervisega seotud avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi küsimused puudutavad hajaasustusega piirkondades ühtaegu nii võrdsete võimaluste, regionaalarengu kui ka riigivalitsemise teemasid. Eesti maa- ja rannapiirkondades elavate inimeste võrdsete võimaluste tõenduspõhisemaks hindamiseks ja parendamiseks on riigis sotsiaal-demograafilis e (sh regionaalse) analüüsi tegemiseks vaja tagada elukohatunnuste (asulatüüp, vald/linn, maakond) olemasolu. See võimaldaks inimeste võrdse kohtlemise ulatust lisaks sotsiaalsetele, majanduslikele ja keskkonnaalastele näitajatele ka territoriaalselt hinnata (vt ka 5.2.5) . PõKa 2030 toiduvaldkonna tegevused on seega otse selt seo tud „Eesti 2035“ rahva tervise arenguvajaduste lahendamisega ( nt „Tervise parendamine ja tervena el atud eluea pikenemine“), mis omakorda lõimub ÜRO ja Eesti säästva arengu esimese nelja eesmärgiga (vt 5.2.7). Sidus ühiskond , inimeste heaolu , arukad külad ja rahvastiku kasvu eeldused „Eesti 2035“ valdkonda „ Sidus ühiskond“ on koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused, sh majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika ja tööturumeetmed, et tõsta rahva heaolu. PõKa 2030 tegevussuunad on seotud nimetatud teemadega põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtluskeskkonna kujundamise, toiduohutuse tagamise, teadmussiirde ning maa- ja rannapiirkondade elukvaliteedi edendamise kaudu. Seega PõKa 2030 aitab kaasa ka „ Heaolu arengukava 2016–2023“ eesmärkide saavutamisele eelkõige teadmussiirde, tööhõive, sissetulekute, majandusliku toimetuleku, puhta keskkonna ja toidu ning maa- ja rannapiirkondades sotsiaalsete võrgustike toetamise kaudu. Juhime ühtlasi tähelepanu asjaolule, et heaolu tähendus võib maa- ja linnapiirkondades oluliselt erineda erinevate inimeste jaoks. „Heaolu arengukava 2016-2023“ lähtealused „tulenevad sotsiaal- ja heaoluriigi põhimõtetest, põhiõiguste ja sotsiaalsete õiguste raamistikust ning sotsiaalkaitse alustest… Teisalt on sotsiaalriigi põhimõtte järgimine eelduseks riigi majandusarengule ja konkurentsivõimele, ennetades ja vähendades osa elanike kõrvalejäämist ühiskonna- ja majanduselust. “ Näiteks „tööjõu vähenemine tähendab, et üha rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele.“ Sarnaselt heaolu arengukavale püüab ka PõKa 2030 tegevussuund 7 lähtuda probleemidele lahenduste leidmisel heaoluriigi poliitikates toimunud üldisest nihkest liikuda sotsiaalseid riske kompenseerivalt ja nende tagajärgi parandavalt poliitikalt inimesi võimestavale ja riskidega toimetulekuks ettevalmistavale poliitikale, kus on üha olulisem inimeste iseseis e v toimetulekuvõime, ettevõtl ikkus ja kogukondlik koostöö. „Eesti 2035“ raamistikus tuleb „… võrdsete võimaluste all vaadata eraldi ka regionaalseid eripärasid nagu linnastumise kasv versus maapiirkondade hääbumine . Enamik ELi maapiirkondadest on hädas struktuursete probleemidega nagu näiteks atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, ühenduvus- ja põhiteenuste kättesaadavus ning rahvastiku vähenemine , sh noorte ja kõrgema haridusega inimeste suur äravool. Põllumajandussektori seisukohast on endiselt suureks probleemiks sektori väga kõrge keskmine vanus (65-aastased või vanemad moodustavad 31% sektoris tegutsejatest) ning noorte vähene huvi sektorisse sisenemise vastu (nooremad kui 35 aastat moodustavad vaid 6%). Tulevikku vaadates on ELi-ülese koostöö üks prioriteetidest arukate külade arendamine . See kontseptsioon peaks võimaldama parandada maapiirkondade ühendusi, tööhõivet ja teenuseid ning motiveerima seeläbi inimesi jääma või kolima maale. Maapiirkondade uuenduslik ja muutustega kohanduv arendamine on alati olnud ELis nii ühise põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika ning OECD riikide koostöö üks peamisi prioriteete, et säiliks tugev kogukonnapõhine elutegevus maal ja maapiirkonnad ei sureks välja. “ PõKa 2030 raames keskendub neile teemadele tegevussuund 6 („Maa- ja rannapiirkonna areng“). Mitme te ühiskonna sidususe ja heaolu arengueesmärkide saavutamine on eelduseks ka „ Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ning „ Laste ja perede arengukava 2012–2020“ ühiskonna kestlikkusega seotud mõju eesmärkide suunas liikumisele . L aste ja perede arengukava on suunatud „ kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele , et nad saaksid kasvada ja elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas .“ Selle a rengukava peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi ja kindlustunde tõstmine selleks, et soodustada laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki , mida on võimalik suurepäraselt saavutada maa- ja rannapiirkondade arukate külade kogukondades, sealhulgas näiteks sellised eesmärgid nagu „ Eestis on perede majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet “ ja „ Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. “ (vt PõKa 2030 pt 3.6). Üheks kõiki kooliealiste lastega peresid puudutavaks PõKa 2030 tegevuseks on koolitoidu kavad , mis aitavad kaasa noorte tervislike toitumisharjumuste kujundamisele, haridusasutuste ja vastustundlike toidu aine sektori ettevõtete koostööle ning samuti sotsiaalse te probleemi de leevend u sele (sh vaesusriskis perede laste heaolu ; majanduslikest, regionaalsetest jm teguritest tingitud sotsiaalne ebavõrdsus perede tervise-, haridus- jm teenustele ligipääsus ) . Rahvastiku vähenemise , vananemise ja linnastumise suundumuste tõttu vääri b esiletoomist PõKa 2030 tegevussuuna 6 eesmärkide seos „ Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 ,“ üldeesmärgi ga : „ noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist“. PõKa 2030 noortevaldkonnas taotletud tulemuseesmärkide saavutamine aitab Eesti maa- ja rannapiirkondades kaasa: a) 18-26-aastaste noorte PõKa valdkondadega seotud kutse- ja kõrgharidusega noorte osakaalu kasvule; b) noorte töötuse määra vähenemisele (vanuse s 15-24). PõKa 2030 noortele suunatud kavad toetavad struktuurse probleemiga seotud muutuste juhtimist , sest senised „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ ega samasuunalised „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ ja „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ meetmed ei ole olnud maa- ja rannapiirkondades piisavalt tõhusad (probleemi leevendamiseks on vajalik PõKa 2030 ettevõtluse ja noortevaldkonna meetmete koosmõju). Teadus- ja arendustöö, teadmistepõhine poliitika, haridus ja innovatsioon on sotsiaalse heaolu ja kestliku arengu eeldused nii linna- kui maapiirkondades. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „ Teadmistepõhine Eesti “ , „ Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ja „Haridus- ja Teadusstrateegia aastateks 2020-2035“ (eelnõu) eesmärkide saavutamisele PõKa 2030 tegevussuundade 1-6 ja 8 raames aitab kaasa PõKa tegevussuund 7 („Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire“). Aastal 2019 on selge, et „Teadmistepõhise Eesti“ kolme visiooni sihtmärki tuleb edasi tõsta ja leida tõhusaid meetmeid nendeni jõudmiseks (teadmistepõhine otsustamine - uus normaalsus ): Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning paindlik rakendamine on sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika; Eestis on olemas head tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilmselt tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning kasutuselevõtjana (sh põllumajandus, kalandus, toidutööstus, turism jm maapiirkondades) ; Eesti ühiskond on uuendusmeelne, mõistab teadus- ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtustab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid (ka PõKa 2030 teemade teadmussiirdes) . „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ üldeesmärk on : „ kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. “ Samuti väärib rõhutamist, et „ Eestis on vaja jagatud arusaama sellest, millist teed pidi liikuda teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna suunas. Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks. “ PõKa 2030 aitab Eestis nende põhimõtete juurutamisele kaasa (vt pt 3.7). Kultuur i, traditsiooniliste tegevusalade ja piirkondlike identiteetide kestlikkus „ Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 “ lähtub „ Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel. “ Ühine e esmär k on „ kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. “ Samas rõhutatakse, et „ Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist “ ja „ Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis -, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab olulisel t Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. “ PõKa 2030 on seotud kultuurilise kapitali loomise ja taaskasutusega, sh maa- ja rannarahva põliste elualadega seotud kaasaegne haridus, piirkondliku identiteediga seotud keeled, maastikud, peretalud, paigamälu, pere- ja kogukondlikud tavad, toidukultuur, taimesordid, põlistõud , muuseumid ning maaturismi ja toidu tootearendus ( PõKa pt 3.6 ja 3.7). Eesti keel ja selle piirkondlikud emakeeled on eesti kultuuri süda . „Eesti keele arendamise strateegia 2004−2010 “ ja „ Eesti keele arengukava aastani 2017 “ väärtustab eestikeelset teadus- ja ametialase oskuskeele/terminoloogia arendustööd kõigis teadmiste valdkondades ja lisaks on seadnud eesmärgiks „luua tingimused eesti keele piirkondlike erikujude kasutamiseks ja säilitamiseks kultuuriväärtusena, eesti kirjakeele arendamise ühe allikana ja kohaliku eesti identiteedi kandjana.“ See lisaeesmärk on endiselt väga aktuaalne ka PõKa 2030 maa- ja rannapiirkondade arengu jätkuprogrammide kujundamisel (sh Seto, Võro , Kihnu, Mulgi, Viru, Peipsiveere jt). Viimane e esti keele arengukava lõimub maa- ja rannapiirkondade arenguga mitmeti, rõhutades et „Eesti keele murded ehk piirkondlikud erikujud kuuluvad eesti kultuuripärandisse, on eesti oskuskeele, eriti oskussõnavara elutähtis alus, maaelu arengu ja paikkondliku identiteedi oluline komponent ning eesti keele üldise elujõu allikas.“ Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulaga seotud keelepoliitika eesmärgid ajas oluliselt ei muutu. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 “ üldeesmärgid lõimuvad nii kultuuri- kui tervisepoliitikaga, sh: „ 1 ) Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja e neseteostust ning majanduskasvu; 2) Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti maine kujundamisel.“ Maaelu arengu programmide kaudu on traditsiooniliselt toetatud ka maaspordiühendusi (vt PõKa pt 3.6). Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna areng on riigi arengukavade ja õigusaktide s otsiaal-demograafiliste mõjude hindamises eraldi alateema, mis on seotud nii kodanikukultuuri, sotsiaalse sidususe kui ka teadmistepõhise ja kaasava riigivalitsemise edendamisega „ Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon i“ (EKAK) raames. PõKa 2030 koostamise protsess ja mitmetes tegevussuundades üksnes sihtrühmade kaasamise abil saavutatavad eesmärgid (nt tarbijate teadlikkus) tuginevad EKAK-i üheksale koostööväärtusele ning aitavad kaasa ka EKAK-i eesmärkide saavutamisele, sh: 1) ‘ kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine’; 2 ) ‘kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine’; 3 ) ‘kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees’; 4 ) ‘ kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine’; 5 ) ‘heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine’; ning samuti 6 ) ‘kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine.’ PõKa 2030 koostamises osalenud organisatsiooni de esindajad panustavad mingis osas ka PõKa tegevuste elluviimisesse ning mõjude vahe- ja järelhindamisse (vt ka p. 5.2.6, pt . 7 ja Lisa 1). 5.2.2. Eesti majandusarengu ja ettevõtluse mõjueesmärgid Ettevõtete konkurentsivõime, ühistegevus ja eksport „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) toidu aine sektori ettevõtete konkurentsivõime, ekspordi ja teised majanduskasvu toetavad tegevused eelkõige tegevussuunas 5 („Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“) ja ka tegevussuunas 8 („Kestlik kalandus“) aitavad „Eesti 2035“ arenguvajadustest kaasa „Ettevõtete konkurentsieeliste kujundamise“ suunal, sh: „Töötada teadus- ja arendustegevuse abil välja uued tooted ja teenused,“ „Võtta ettevõtetes kasutusele uued tehnoloogiad ja ärimudelid“ ning „Osaleda globaalsetes väärtusahelates ning tõusta seal tootearendaja tasemele.“ Lühiperspektiivis aitavad PõKa 2030 tegevussuuna 5 ja selle sisendiks olevad tegevussuunad 1, 2, 3, 4 ja 7 tegevused kaasa Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud eesmärkide ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ eesmärkide saavutamisele, mis on eelduseks riigi sotsiaal - ja regionaal poliitiliste eesmärkide taotlemisele (vt 5.2.1 ja 5.2.4) . Näiteks on Eesti säästva arengu eesmärgid „saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust“ ja „Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõigile inimestele inimväärne töö“ (vt 5.2.7) . Eelviidatud k onkurentsivõime kava "Eesti 2020" kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine - fookus on hariduse l ja tööhõive l rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimise l ning oskuste arendamisel ( seondub osalt PõKa 2030 tegevussuundade ga 5 ja 6 ) . PõKa 2030 toiduainesektori ettevõtete konkurentsivõime arendus (sh ühistegevus) tegevussuundades 5, 7 ja 8 haakub hästi ettevõtlus- ja innovatsiooni - poliitika t ühes strateegilises raamistikus käsitleva „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ eesmärgi ga „ jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. “ Kasvustrateegia sihiks on kaasa aidata Eesti ettevõtja te lõimu misele rahvusvahelis es ärikeskkon nas (sh EL), milleks on vaja hästi spetsialiseerunud, usaldusväärse i d ja kohanemisvõimelis i muutus te eestveda jaid kõikides ekspordipotentsiaaliga ettevõtlussektorites (vt PõKa 2030 tegevussuundi 5 ja 8, samuti 7) . Taristu , transpor t ja biomajandussektorite kohanemine kliima muutustega Lähikümnenditeks prognoositud kliimamuutused puudutavad otseselt kõiki biomajanduse primaarsektoreid (põllumajandus, kalandus, metsandus) ka taristu ja transpordi kaudu. „Eesti 2035“ kliimastsenaariumide kokkuvõtliku kaardistuse kohaselt ’sagenevad Eestis üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedasemateks metsapõlenguteks, tormideks ja üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nii näiteks pikeneb eeldatavasti suveturismi hooaeg, suureneb tuuleenergia maht, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT-valdkonna võimalused.’ PõKa 2030 tegevussuunas 4 („Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“) on näiteks seoses „ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ analüüsitud muutusi ja riske , mida maaparandus taristu meetmed aitavad leevendada , sh „sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hooldus e m ahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni st tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, jm“. Põllumajanduse ja metsandusega seotud maaparandusmeetmed aita vad kaasa eelkõige nelja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 “ alaeesmärgi saavutamisele: a) Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus alad ; b) B iomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine; c) Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus; d) Taristu ja ehitised, sh põllutöömasinate transport, transporditaristu, toiduainesektori tehnilised tugisüsteemid ja hooned kliimamuutustest mõjutatud maapiirkondades. „Transpordi arengukava 2014-2020 “ üldeesmärgi kohaselt ’Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel’. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse kasutajate rahulolu indeksiga. Transpordisüsteem koosneb taristust, transpordivahenditest, veoteenusest, inimestest, kes liiguvad, ja kaupadest, mida liigutatakse, ning sellega seotud teenustest, infost, regulatsioonist ja organisatsioonidest. Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Kuna Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui oma toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline meretranspordi roll. Eesti maa- ja rannapiirkondade ’hõreasustus tingib selle, et üleriigilise liikuvuse tagamisel on teedel ja maanteetranspordil kandev roll. Siseriikliku kaubaveo ning seega ettevõtluse ja konkurentsivõime seisukohalt on maanteetransport asendamatu ’ . PõKa 2030 tegevussuundade 4, 5, 6 ja 8 mõjueesmärkide saavutamise eeldusena tuleb tagada, et ’ maanteeühendused Eesti erinevate piirkondade ja asulate vahel oleksid mugavad, ohutud, ühiskonnale vastuvõetavate kuludega ja kestlikud.’ “Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ on tihedalt seotud PõKa 2030 tegevussuundade 6, 7 ja 8 eesmärkidega, mis hõlmavad maa- ja rannapiirkonna arengu t , teadmussiir et ja kestlik k u kalandus t , sh näiteks kalalaevandusvaldkonna konkurentsivõimet ja rannaäärse elukeskkonna ning väikesadamatega seotud turism. Mitmed Eesti merenduspoliitika ja Põka 2030 taotlused on sarnased. Visiooni kohaselt ’Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ja eluviisi arengule … Selle keskmes on inimene, kes on motiveeritud sektoris töötama, saab selleks vajaliku hariduse ning tõstab oma tööga sektori konkurentsivõimet. Motiveeritud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate olemasolu sõltub otseselt elukeskkonnast, kus noored üles kasvavad, ja haridusest, mida nad saavad. Ning vastupidi – inimesed jäävad rannaaladele elama, huvituvad merenduskarjäärist ja omandavad merehariduse juhul, kui eksisteerivad atraktiivsed töökohad’. „ Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskendub viie prioriteediga seotud üheteiskümnele eesmärgile, sh PRIORITEET 1 (Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline) ja PRIORITEET 5 (Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi) eeldavad tihedat koostööd Eesti merenduspoliitika ja PõKa 2030 eestvedajate vahel. Energiamajandus „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus , panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava koondab Eesti elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. Sealhulgas ’Biokütuste kasutuse pikaajalises perspektiivis aastani 2050 on planeeritud elektri- ja soojuse tootmist vastavalt metsade juurdekasvule. Biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kasutus kasvab. Täpsustatakse bioressursi kasutusvõimalus i mootorkütuste tootmiseks.’ „ Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ rõhutab, et ’ Energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. Prognooside kohaselt kasvab EL-i sõltuvus sisseveetavast energiast praeguselt umbes 50 protsendilt aastaks 2030 65 protsendini, kusjuures päritoluriikide hulgas võib olla ka ebastabiilseid piirkondi. Energia ratsionaalsema kasutamise vajaduse tingivad ka fossiilsete energiaallikate kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud ning energia ostuga seotud kulutuste mõju majanduslikule toimetulekule.’ Kokkuvõttes PõKa 2030 tegevussuundade 4, 5, 6, 7 ja 8 eesmärkide kontekstis on oluline energiamajanduse ja biomajanduse seoste täpsem kaardistamine , sh toiduainesektoris biometaani jm energiatootmise võimalused energiasõltuvuse ja –hinna vähendamiseks . Teatis „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) annab ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030. Dokument põhineb riigi pikaajalist energia energeetika- ja kliimavaldkonda käsitlevatel arengudokumentidel (eelkõige „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (vt 5.2.3) ja „Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030“). REKK 2030 annab ülevaate riigi eesmärkidest ning tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks järgmistes valdkondades: CO2-heite vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, energiajulgeolek, energia siseturg, teadusuuringud, innovatsioon kliima- ja energiavaldkonnas. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järkjärgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Seos PõKa 2030 tegevussuundadega 1 ja 4. Koostööd tuleb jätkata kliima ning muldade süsinikuvaru majandamisel, samuti arvestab maaparandusalane seadusandlus ja praktika paremini kliimamuutuste- ja keskkonnaaspektidega. Infoühiskond , tehnoloogiad, e-kaubandus ja ettevõtete konkurentsivõime „ Eesti infopoliitika arengukava 2020 “ visioon i kohaselt ’Eesti s kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust avaliku, era- ja vabasektori koostöös.’ IKT on üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel ’ . Seetõttu tuleb IKT võimalusi ja väljakutseid arves tada kõigi arengukavade koostamisel. Eesti infopoliitika arengukava k õrgemaks sihiks on toetada IKT abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu, sh ‘Eesti avalikud (e-)teenused peavad olema kaasajastatud ja ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavad .’ Riigi käes on infosüsteemide ja teenuste kaudu palj u andmeid, mida ei kasuta ta piisavalt ’ poliitikaotsuste tegemiseks ja teenuste paremaks pakkumiseks. ’ (seos: PõKa tegevussuund 7; pt 5.2.6 ja pt 7). „Eesti 2035“ infotehnoloogiate ja majanduskeskkonna muutuste kaardistuses rõhutatakse, et ’Uued tehnoloogiad ja IT-platvormid (sotsiaalmeedia, avaandmed, avatud platvormid, pilvetehnoloogiad, suurandmed, tehisintellekt jne) muudavad ett evõtete struktuuri ja toimimist .’ Samuti, et ’ t ehnoloogia kiire areng ja tarbimiskäitumise muutused on toonud platvormimajanduse kiire kasvu ja vajaduse Eesti ettevõtlus- ja õiguskeskkonna paremaks kohandamiseks uute ärimudelitega. Arvestades Eesti seniseid kogemusi uute tehnoloogiate rakendamisel on eri osalised pakkunud Eestile välja võimaluse olla uute lahenduste katseriik .’ Arenguruumi on ka e-kaubandus es, kus Eesti on ’ Euroopa Liidu keskmise l tasemel nii pakkumises kui ka tarbimises ’ . Biomajanduse toidusektoritega (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus) seotud toodete ja teenuste e-kaubanduse võimalused vajavad suuremat tähelepanu ka PõKa 2030 tegevussuundades 5, 6, 7 ja 8. + Infoühiskonna arengukava, PIP ja MeM IKT? Turism ja Eesti toidu ning maa- ja ra nnapiirkondade kuvand Turismivaldkond lõimub kõigi PõKa 2030 tegevussuundadega 1-8 ja seosed on vastastikused. „ Eesti riiklik turismisarengukava 2014-2020 “ kohaselt ’ Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandus - sektoritega. Kõige rohkem turistidest sõltuvaks tegevusvaldkonnaks on majutus, mõnevõrra väiksem, kuid oluline on turismi roll toitlustuses ja transpordis (eriti vee- ja õhutranspordis, transpordivahendite üürimisel), vabaaja- ja kultuuritegevustes ning kaubanduses. ’ Turismiarend us kasvata b ka Eesti toidusektori ekspordi võimalusi ning tõst ab tööhõive t maa- ja rannapiirkondades (seos: PõKa 2030 tegevussuunad 3, 4, 5, 6, 7 ja 8). „Eesti riiklik u turismisarengukava 2014-2020“ üld eesmärk on ’ tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. ’ Samuti rõhutatakse, et ’t urismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine.’ See lõimub PõKa 2030 tegevussuundadega 1, 2, 6 ja 8, mis aitavad otseselt kaasa turimisarengukava kahele viimase le maa- ja rannapiirkon da de arenguga seotud eesmärgi saavutamisele , sh : a) ’Kogu Eesti rannik on elava liiklusega atraktiivne mereturismipiirkond’; b) ’Eesti erinevatel piirkondadel on välja arendatud neile iseloomulikud turismitooted, mis loovad eeldused koha külastamiseks ja pikendavad nii sise - kui väliskülastaja viibimist piirkonnas’. Metsandus Põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja mitmed agroökoloogia teemad on nii biomajanduse kui keskkonnakaitse kaudu tihedalt metsandusega seotud. „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ üld eesmär iks on „ metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. “ Sarnaselt PõKa-ga on ka metsanduspoliitika eesmärkides olulised majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ja kultuurilised seosed , sh ’Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.’ Uue „Metsanduse arengukava aastaks 2030“ koostamise ettepanekus on märgitud: „Metsanduslike otsuste mõju ulatub reeglina kaugemale kui arengukavaga kaetav kümne aastane periood. Seetõttu on arengukava pika vaate (aastani 2100) eesmärgiks tagada metsade sotsiaalselt tasakaalustatud ökoloogiline ja majanduslik jätkusuutlikkus, arvestades kultuurilisi aspekte, võimalikke kliimamuutusi ja globaalseid arenguid eeskätt majanduses ja tehnoloogilises innovatsioonis .“ Maaeluministee r ium esitas Keskkonnaministeeriumile uue m etsanduse arengukava koostamise ks rea täiendus ettepanekud . Sealhulgas mõlemad ministeeriumid jagavad seisukohta, et bio- ja ringmajanduse lõimimine sektoripoliitikatega on muutumas järjest olulisemaks ning puidu väärindamisel on oluline roll ka ökosüsteemide taastamisel, samuti vähendab see pl astiku tarbimist ja selle sattumist loodusesse. Üks Euroopa Liidu ning Eesti põllumajandus- ja metsanduspoliitikate ühisteema on ka võõrliikide ja invasiivsete matsakahjustajate negatiivse mõju vä hendamine . Teine oluline ühis teema on Pariisi kliimaleppega seotud kohustus säilitada ja laiendada metsa kui kasvuhoonegaase siduvat entiteeti / olemit, kasutades selleks kohaseid poliitilisi ja korralduslikke vahendeid. . Kolmas „Metsanduse arengukava aastaks 2030“ ühis teema on looduslikult liigirikaste metsade kui Eesti maastike eripära hoidmine koostoimes metsa de ga vahelduva põllumajandusmaa ja -keskkonna hoidmisega ( seos: PõKa 2030 tegevussuunad 1 , 2 , 6 ja 7 ). 5.2.3. Loodus- ja eluk eskkonnaalased mõjueesmärgid „Eesti 2035“ materjalides käsitletakse looduskeskkon da maismaal ning vees, bioloogilist mitmekesisust, ökosüsteeme ja kliimat.’ Lähtuvalt Pariisi kliimaleppest liigub Euroopa vähese süsinikuheitega majanduse suunas … P õllumajandussektoris tuleb kombineerida toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste leevendamise eesmärgid, vähendades kasvuhoonegaaside heidet põllumajandustoodangu väärtuse kohta. Samal ajal heite vähendamisega tuleb mõelda ka süsiniku muldadesse, metsadesse ja rabadesse sidumise suurendamisele… Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist peetakse kliimamuutuste ja muldade degradeerumise kõrval suurimaks maailma ähvardavaks keskkonnaohuks ning kõik need on omavahel tihedalt seotud.’ Eelnimetatud väljakutsetega on otseselt seotud PõKa 2030 tegevussuunad 1, 2 ja 4, 7 samuti 8. „ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 “ on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „ Säästev Eesti 21 “ põhimõtetest ja on olnud kuni Pariisi kliimalepeteni katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna arengukavadele. „ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 “ eesmär k on ’määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele’. Keskkonna strateegia rakendamist toetab „ Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020“ , millel on kolm s trateegilist eesmärki: a) ’ Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada ’ ; b) ’ Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ’ ; ja c) ’ Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid ’ (vt PõKa 2030 tegevussuunad 1, 4 ja 8, sh väärtusliku põllumajandusmaa kui loodusvara kaitse meetmed ja kalanduspoliitika keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumised). PõKa 2030 eesmärgid on otseselt seotud ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 en , mis aitab senisest rohkem siduda elurikkusega seotud vajadusi valdkondlike poliitikasuundade väljatöötamise ja elluviimisega. Strateegias käsitletakse kuut eesmärki: loodus (1. eesmärk), ökosüsteemid ja nende taastamine (2. eesmärk), Euroopa loodus-, maa- ja mereressurssid , metsa ja kalavarude säästev kasutamine (3. ja 4. eesmärk), võõrliikide probleem (5. eesmärk) ja ELi üleilmne mõju (6. eesmärk). Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks. 2018. aastal jõustus Eestis „ Euroopa maastikukonventsioon “ , mis on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb otseselt maastikke. Konventsioon on suunatud maastike kaitse, korralduse ja planeerimise, samuti selle alase koostöö edendamisele Euroopas. Maastik on nii üksikisiku kui kogu ühiskonna elukeskkonna oluline osa ning kuulub seetõttu nende väärtuste hulka, mida hindab Euroopa Nõukogu. Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. Muuhulgas käsitleb konventsioon põllumajandusmaastikke. Põllumajanduse valdkond tervikuna on väga oluline, kuna põllumajandusmaastik moodustab Eesti kogupindalast ligi kolmandiku (haritav maa koos rohumaadega) ning kõikidel selle valdkonna otsustel ja tegevustel on rohkemal või vähemal määral mõju maastikule. Konventsioonis toodud eesmärke on arvesse võetud ka PõKa 2030 väljatöötamisel. PõKa 2030 tegevussuundadega on tihedalt seotud ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 , “ mille kohaselt ’ Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks ’ . Samuti „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ , mille pea e esmärk on ’ suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks’. Kliimamuutuste tõttu ’v eetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab ökosüsteemide terviklikkust... N äiteks põllumajandust, mis tähendab toiduainetega varustamist ning koosmõjus üldise keskmise temperatuuri tõusuga inimeste tervist ja seega ka tervishoidu, tööstust, transporti jne... Kiired ootamatud muutused ohustavad ühiskonna sidusust ja need majandusharud, mis suudavad kiiremini oludega kohaneda, saavad olulise konkurentsieelise. ’ „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ seab kaheksa alaeesmärki Eesti Vabariigis väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsete valdkondade järgi: 1) Tervis ja päästevõimekus ; 2) Maakasutus ja planeerimine , sh üleujutusriskiga alad, maalihke riski d ja maaparandus; 3 ) Looduskeskkond , sh bio loogiline mitmekesisus, maismaa, magevee ning mere ökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused ; 4) Biomajandus , sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine ; 5) Majandus , sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus ; 6) Ühiskond, teadlikkus ja koostöö , sh haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö ; 7) Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned ; ja 8 ) Energeetika ja varustuskindlus , sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. PõKa 2030 tegevussuunad o n seotud enamasti mitme prioriteetse valdkonnaga – näiteks väärtusliku põllumajandusmaa ja muldade kaitse puudutab nii maakasutus t ja planeerimis t , looduskeskkon d a, biomajandus t , üld majandus t , ühiskonna teadlikkus t kui ka taristut ja ehitisi. „ Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 “ kohaselt ’ Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest ’ . Rõhutatakse, et ’m aapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte ’ . Üheks maapõuepoliitika ja PõKa 2030 tegevuste seosalaks on põllumajandusmaade veerežiimi ja mullastiku kui loodusvara kaitse maapõuevarade kaevandmise planeerimisel – vajalik on maavarade , põhjavee, muldade jms aluskaartide sidustamine riigi kaardiregistrites. „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ suunistes on märgitud, et „ k valiteetse geoloogilise informatsiooni omamine on oluline peaaegu kõigi keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on uute maavarade kasutuselevõtt, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimi ne ning keskkonnamõju hindamine.’ „Riigi jäätmekava 2014–2020 “ kohaselt on Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika põhieesmärk ’ keskkonna ja inimese tervise kaitse ’ . Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. J äätmete käitlemine tuleb tagada viisil, mis: a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi; b) ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid; ja c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku ’ . Riigi jäätmekava põhimõtete rakendamine puudutab otseselt PõKa 2030 tegevussuundi 1, 2, 4, 5 ja 8. Sealhulgas näiteks l oomakasvatusest ja kalandusest pärinevate jäätmete kahjutustamise tegevused on seotud lisaks jäätmekava nõuetele ka riigi toidusektori maine ja ekspord ipotentsiaali kindlustamisega . Jäätmekäitluse uued arengutrendid ja Euroopa Komisjoni „Ringmajanduse tegevuskava “ on andnud hoogu ka Eestis ringmajanduse strateegia vajaduse aruteludele ning aidanud kaasa Keskkonnainvesteeringute Keskuse „ Ringmajanduse programmi “ algatamisele. Lisaks eelnimetatud keskkonnavaldkonna arengukavadele on PõKa 2030 tegevussuundadega seotud veel mitmed Eestis kehtivad Euroopa Liidu regulatsioonid (vt PõKa tegevussuunad 1 ja 2 ning Lisa 3). PõKa 2030 loodus- ja elukeskkonna aspektid on täpsemalt kaardistatud PõKa tegevussuundade võrdluses ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärkide alategevustega (vt 5.2.7). 5.2.4. Regionaalarengu mõjueesmärgid Regionaalareng on riigieelarve strateegias (RES) 01.03.2019 seisuga tulemusvaldkonnas „Regionaalareng ja maaelu“, mida juhivad Rahandusministeerium ja Maaeluministeerium. Kõik PõKa 2030 tegevussuunad on seotud positiivsete regionaalsete mõjude taotlemisega, kus keskne koordineeriv roll on tegevussuunal 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng.“ „Eesti 2035“ suund ’Ruum ja taristu’ rõhutab, et ’v ajadustele vastav ruum ja taristu aitab parandada inimeste heaolu ja piirkonna konkurentsivõimet. Järjest enam hakatakse töö- ja elukoha valikul väärtustama kvaliteetset elukeskkonda. ’ Planeeringutes soovitatakse arvestada ühiskonna vajaduste ja kliimamuutustega , sh ’p idevate muutustega kohandamise pikaajalist plaani vajavad nii kahaneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnad kui ka kasvavad ja noorenevad piirkonnad … Kohanev planeerimine riigi ja kohalikul tasandil aitab tagada teenuste pakkumise, majandus- ja elutegevuse kõigis Eesti piirkon dades . ’ „Eesti 2030+ “ on üleriigilise planeeringu strateegiadokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Dokumendis rõhutatakse muuhulgas, et ’Kahaneva ja vananeva rahvastikuga riigina, mis linnastub üha enam ja mille rahvusvaheline majanduslik konkurentsivõime vajab tugevdamist, saame ruumilisel planeerimisel panustada eeskätt olemasoleva asustussüsteemi ja taristu paremasse toimimisse. Asulate väiksust ja rahvastiku hõredust saab väikeriik korvata sise - ja välisühenduste parandamise kaudu. Eestile omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks . ’ Samuti, et ’Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega ’ . Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 : ’ Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik . ’ „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ visioon ja üldeesmärk: ’Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasneva t est hüvedest… Inimestele on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.’ Selleks on vaja luua eeldused kõigi toimepiirkondade kestlikuks arenguks ning elamisväärseks ja turvaliseks eluks. Väljaränne toimepiirkondade keskustest ja hõredalt asustatud maapiirkondadest on vähenemas, üksikute võimaluste või arengueelduste puudumist mõnes piirkonnas on püütud tasakaalustada muude eeliste väljaarendamisega. Sellele aitab kaasa see, et ’piirkonnad, nende elanikud, institutsioonid ja ettevõtted on riigisiseselt ja rahvusvaheliselt enam võrgustunud ’ ja ’ettevõtted ja kodanikuühendused on võimekad partnerid avalikule sektorile piirkondliku arengu suunamisel.’ Vastavalt visioonile on „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ üheks üldeesmärgiks: ’Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus’. Sealhulgas taotletakse, et ’Toimepiirkonna keskuste kaugem tagamaa ja hõreasustusega maapiirkonnad on meeldiva ja turvalise elukeskkonnaga paigad, olles hästi kohandunud väheneva ja vananeva rahvastiku, majandusstruktuuri muutuste ja üleilmastumise tingimustega. Ühelt poolt kompenseerib nendes piirkondades teenustest ja töökohtadest kaugemal elamise puuduseid paranenud e-ligipääsetavus teenustele ja tööturule (sh kaugtöö levik), elanike igapäevaelu tugevam seotus toimepiirkondade keskustega piisavate ühendusvõimaluste abil ning teenuste senisest paindlikum korraldus. Samal ajal on tagatud piisav hulk sobivaid töökohti ka paikkondades kohapeal. Kasvanud on elujõuliste ja kestlike maakogukondade hulk, kes osalevad aktiivselt piirkondlikus arendustegevuses, teenuste osutamises, väikeettevõtluses ja kogukonnaalgatuslikes tegevustes. Omanäolise kultuurilis -ajaloolise pärandi ja identiteediga ning kõrge loodusliku mitmekesisusega piirkonnad kasutavad oma traditsioonilist pärandit oskuslikult ja säästvalt kohalikus majandustegevuses ning panustavad sellega territoriaalse mitmekesisuse säilitamisse globaliseeruvas maailmas. Ka asustus piirialadel ja väikesaartel on piisav sealse väärtusliku kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks ning piisavalt on tagatud elutähtsad teenused.’ R egionaalarengu strateegia t läbib põhimõt e (p.37): ’ Riik peab regionaalpoliitika elluviimisega toetama regionaalse arengu tasakaalustumist, mis tugineb mitmekeskuselise asustussüsteemi ühtlasele arengule . ’ Samas ei ole realistlik ’kõikjal võrdsete võimaluste ja arenguseisundi loomine, vaid eeskätt mõne puuduva piirkondliku arengueelduse kompenseerimine muude eeliste võimendamisega ning parema ligipääsu tagamine eri piirkondades pakutavatele võimalustele (sh töökohad, teenused, vaba aja tegevusvõimalused). Oluline on vältida negatiivsete arengusuundumuste ülemäärast kuhjumist üksikutesse piirkondadesse’. ’ Laiapõhjalise valdkonnapoliitikate ja eri haldustasandite vahelist kokkulepet hõlmava pikaajalise regionaalarengu visiooni vajalikkust Eestile on rõhutanud ka OECD, märkides, et laiapõhjaline regionaalpoliitika saab olla oluliseks täienduseks Eesti riiklikule majandus- ja struktuuripoliitikale ning oluline on saavutada tervet ühiskonda hõlmav kokkulepe tulevase Eesti piirkondliku arengu kohta’ (lk 3-4). „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“ senised tulemusaruanded näitavad regionaalpoliitika restruktureerimise vajadust, sest meetmed ei ole saavutanud seatud eesmärke ning on tekkinud vajadus terviklike lahenduset järele . Maaeluministeerumi ja Rahandusministeerimi regionaalpoliitika analüüsiga seotud üksused nõustuvad Eesti Leader Liikumise, Külaliikumine Kodukant jt ettepanekutega, et PõKa 2030 peaks taotlema terviklik ku strateegilist vaadet maapiirkondade ning -majanduse arenguvõimalustele, mis arvestab E uroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja Cork 2.0 deklaratsioonis „ Parem elu maapiirkondades “ esitatud arengusuundi ning hõlmab endas kohalike kogukondade arenguks vajalikke teenuseid, ettevõtluse mitmekesistamist, tarkade külade arendusi, riigieelarve strateegia valdkondade ülese sidususe loomist ja koostööd erinevat liiki territooriumite vahel (sh maapiirkonnad, rannikualad, linnad – vt ka p. 5.2.7: 11 ). Senised k ogukonna juhitud kohaliku arengu ( CLLD - community - led local development ) põhimõttel rakendatavad meetmed ( MAK 2014-2020 Leader -meede; EMKF 2014-2020 kalanduspiirkondade kohalikud algatusrühmad) ja Maaeluministeeriumi haldusalas olevad regionaalprogrammid (sh Setomaa, Peipsiveere) ja regionaalsed tegevustoetused (sh Võro Instituut, Mulgi Instituut) on piirkonnapõhised ja lähtu vad otseselt antud piirkondadele omastest vajadustest. Tasakaalustatud regionaalarengu tagamisel, sh m aa- ja rannapiirkon dade arengutingimuste ebaühtluse leevendami sel on kõige oluli sem elanikkonna käekäik, sh kõrge elukvaliteedi ja heaolu tagamine nii sotsiaal-, majandus-, keskkonna- kui kultuurialastes heaolunäitajates, erinevate teenuste kättesaadavus, digilahendused , ettevõtlus- ja elukeskkonna areng , piirkondliku identiteedi hoidmine ja aktiivse te kogukon dade toetamine. Lisaks on Maaeluministeerium alates 2018. aastast asunud teiste ministeeriumide arengukavade, seaduse eelnõude ja nende väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamisel süsteemsemalt hindama eelnõude võimalikku mõju maa- ja rannapiirkondadele ning laiemalt Eesti regioonidele. Sellest tulenevalt soovitame täiendada nii mõjude eelhindamise andmeid kui ka mõjude järelhindamise andmekorje kavasid sihtrühmade elukohatunnustega, mis võimaldaks tulevikus territoriaalsete ning regionaalsete mõjude analüüsi teha (nt siseturvalisuse , perearstisüsteemi, koolivõrgu, sotsiaalhoolekande jt maa- ja rannapiirkondade inimeste elukvaliteediga seotud poliitikad). PõKa 2030 eelnõu koostamise käigus pöörati tähelepanu maaelupoliitika terviklikele tulevikuvalikutele, mis hõlmas ex ante regionaalsete mõjude hindamine nii PõKa koostamise laiapõhjalistes töörühmades (sh Leader Liit, Külaliikumine Kodukant, Eesti Maaomavalitsuste Liit jt) kui ka Eesti Maaülikooli PõKa 2030 mõjude eelhindamise projekti raames. (vt PõKa 2030 tegevussuund 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng“ ja Lisad 1-2). 5.2.5. Siseturvalisuse , julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö mõjueesmärgid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) tegevussuundade 3 ja 5 laiapõhjalise riigikaitsega seotud alategevustes on elanike puhta toidu ja joogiveega kindlustatust mõistetud julgeolekualase baasvajadusena. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (2017) kohaselt on julgeolekupoliitika eesmärk kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi , sh toidujugeolekut ning puhta toidu ja vee varustuskindluse tagamist hädaolukorras, mis on seotud kõigi PõKa 2030 tegevussuundadega, eriti tegevussuundadega 3 ja 5 . Julgeolekupoliitika alustes rõhutatakse muhulgas , et ’ Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad… Majanduskeskkonna ebakindlus, küberruum ja selles toimuv ning tehnoloogia arenguga seotud ohud, radikaliseerumine ja terrorism, organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon ning rändevood ja eri põhjustel tekkinud hädaolukorrad mõjutavad julgeolekut üle ilmselt. . . Eesti majandus on tihedalt seotud maailmamajandusega. Seetõttu mõjutavad Eestit märgatavalt üleilmsed suundumused, sh majanduskriisid ja oluliste välisturgude ebastabiilsus. ’ „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ tegevuste eesmärk on ’ ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale.’ Eesmärgi saavutamiseks on erinevad arendustegevus ed , milles t PõKa 2030 on seotud eelkõige kahega: 1) ’ Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi. ’ 2) ’ Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning tagada lepete olemaso lu toetamaks asutuste tegevusi.’ Seejuures PõKa 2030 toidu julgeolekuvaru moodustamise ja haldamise tegevused aitavad avara julgeolekukäsitluse raames kaasa inimeste baasvajaduste tagamisele. „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ üldeesmärk on tagada, et ’Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi’. Rõhutatakse, et ’ t urvalisuse tagamine on terviklik ning nõuab paljude asutuste ja inimeste ühist panust’, mõistes et ’turvalisus algab igaühest endast’ ja et ’õnnetuse korral on kahju inimeste elule, varale või loodusele juba tekkinud. Kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada. Igaüks saab enda turvalisust suurendada, kui parendab enda ja oma lähedaste käitumist. Oluline on kujundada õiged hoiakud ja märgata ohte.’ Esiteks, PõKa 2030 tegevussuundadest seonduvad võimalike ohtudega inimeste elule ja tervisele kõik keskkonnaga seotud toidu koostise ja käitlemisega kaasnevad ohud (tegevussuund 1- 3) ja samuti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas töötavate inimeste tööohutuse alased probleemid, mis võivad muutuda riskideks. Teiseks, turvalisus on üks inimeste baasvajadus ja arengu eeldus - seoses PõKa 2030 tegevussuunaga 6 on oluline „Eesti siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ esimene alaeesmärk turvaliste kogukondade kujundamisest. Rõhutatakse, et ’ siseturvalisuse valdkonnas on oluline jõuda teadmistepõhiselt probleemi põhjusteni – miks inimesed ei tunne ennast turvaliselt või käituvad ohtu arvestamata . Turvalisuse tagamisel on oluline leida koostöös kõige tõhusamad ja nutikamad lahendused, kuidas inimressursi kõrval rakendada uuenduslikku tehnoloogiat.’ „ Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise ettepaneku eelnõule esitas Maaeluministeerium mitmeid PõKa 2030 tegevustega seotud ettepanekuid, mis haakuvad erinevate juhtimistasandite vastustusega globaalse riskiühiskonna raamistikus, sh a) ettepanek lisada elanike esmaabi tagamisega tegelevate siseturvalisusasutuste loendisse koos Kiirabiga ka toiduohutusega tegelev Veterinaar ja Toiduamet (VTA), samuti piiril taime- ja loomakasvatuse kaupade kontrolli eest vastutav Põllumajandusamet; b) analüüsida elanikkonna esmavajadustega seotud riske, sh toidujulgeolek; c) kaaluda terrorismiohu osas toiduterrorismi käsitlemist, et vältida pahatahtlike ideoloogiliselt motiveeritud rünnakuid toiduvaldkonnale . Siseturvalisuspoliitika ja kriminaalpoliitika koostööalale jääb Eesti arengukavade süsteemis „Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 , “ mille ’ eesmärgiks on edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni ’ . See seondub PõKa 20 30 raames koostatud programmide haldamise , rahastusotsuste läbipaistvuse ja riskijuhtimisega, sh PõKa 2030 rakendusasutuste ametiisikute ning meetmete sihtrühmade teavitamine huvide konflikti ja korruptsiooniriski ennetamise kohustusest . PõKa 2030 rahvusvahelise koostöö alased mõjud on seotud paljud e Euroopa Liidu (EL), Rahvusvahelise Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), NATO jt riikidevahelised kokkulepped, mida hõlmab osaliselt „ Välispoliitika arengukava 2030 “ (ettepanek ). Selle kohaselt ’ Eesti välispoliitika eesmärk on meie riigi iseseisvuse kestmise tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises. ’ Välispoliitika arengukava üldeesmärgi elluviimiseks on tegevus i kavandatud viies omavahel tihedalt seotud valdkonnas: 1) riigi julgeolek; 2) kodanike kaitse tagamine; 3) majandushuvide kaitse; 4) Eesti mõjukus ja hea maine; 5) demokraatia, inimõiguste, isikuvabaduste õigusriigi põhimõtete ning majandusvabaduste edendamine. „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ (2003) , on üks Eesti ja EL-i ühise välispoliitika elluviimise dokumente , mis on ’ suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste järgimise ning majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisele ning vaesuse vähendamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega’. Eesti järgib siin ’eelkõige ÜRO, OECD ja EL kujundatud humanitaar- ja arenguabi põhimõtteid’ ja ’teeb arengukoostööd partnerluses sihtriigiga ning see põhineb mõlemapoolsel huvitatusel ’ . Eesti osalemisel rahvusvahelises arengukoostöös erista me nelja omavahel seotud aspekti, sh: a) Moraalne : Eesti on rahvusvaheliste doono rite toel kiiresti arenenud ja meie, nagu iga teise eduka riigi moraalne kohustus on võimaldada sama ka meist vähem arenenud riikidele. b) Poliitiline : arengukoostöö aitab arendada suhteid doonor- ja sihtriikidega ning saavutada välispoliitilisi eesmärke. c) Majanduslik : sihtriikide majanduse tugevnemine laiendab Eesti võimalike kaubandus - partnerite ringi ja tugevdab rahvusvahelist majandusarengut. d) Kultuuriline : arengukoostöö aitab tutvustada Eesti riiki ja kultuuri ning edendab sidemeid teiste põlis - ja hõimurahvastega, et aidata kaasa nende arengule. PõKa 2030 tegevussuuna 3 („Toiduohutus“), tegevussuuna 5 („Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turundamine “) ja 8 („Kestlik kalandus“) fookuses on eelkõige Eesti põllumajanduse, kalanduse ning toidutööstuse maine ja ekspordi võimekusega seotud majanduslikel aspektidel. 5.2.6. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse mõjueesmärgid „Eesti 2035“ teemaleht „ Riigivalitsemine “ keskendub kolmele alateemale, mis on kõik seotud PõKa 2030 koostamise ja elluviimise tulemuslikkuse näitajatega, sh: 1) Poliitika kujundamine ja e lluviimine . Eesti vajadused ja võimalused on olnud muutuses ning s ellega kohanemiseks on eesmärgiks suurendada efektiivsust, vähendada ülemäärast administreerimist (ministeeriumide tugistruktuuride ühendamine), tõhustada bürokraatlikke protsesse (0-bürokraatia), vähendada ametkondadevahelist dubleerimist ning õigusloome mahtu ja ülereguleerimist . Nende eesmärkide suunas liikumise kiirus ei vasta alati ootustele. Arendamist vajab koostöö prioriteetsete eesmärkide saavutamisel … Aastaks 2020 läheb Eesti üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. S oovitakse suurendada valdkonnaüleste, ühistest eesmärkidest lähtuvate probleemide lahendamise võimalusi … R õhku pan nakse teadmistepõhise ja ettevaatava poliitikakujundamise kasutamisele (sh andmebaaside põhised mõjude ning riskide analüüsid) . Kiirelt muutuvas ja infokülluse keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused avalike andmete kasutamisele ja personaliseeritud statistika ajakohasem kättesaadavus võimalikult väikese halduskoormusega … Jätkub töö poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamise ning huvirühmade informeeritud kaasamise nimel nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil … (vt ka p. 5.2.1: kodanikuühiskond). 2) Avalike teenuste osutamine ja innovatsioon . Avalike teenuste tase on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane. Sageli ei ole kindlaks määratud standardeid, millele teenused peavad vastama. Samuti on oluline arendada koostööd avalike teenuste pakkumisel. Teenuse kättesaadavust mõjutavad märkimisväärselt hajaasustus ja regionaalsed erinevused teenuste osutamise võimekuses. Omavalitsuste ühinemisega pea b kaasnema nende haldussuutlikkuse kasv, samuti peaks paranema avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime. Laiemalt on haldusreformi eesmärk ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, et ära hoida ääremaastumise süvenemist ning kohandada avalike teenuste osutamist rahvastiku vähenemise ja linnastumisega, suurendades kohaliku omavalitsuse üksuste toimimise tõhusust … E-teenuste baasinfrastruktuur (x-tee, ID-kaart , jne) on hästi arenenud, kuid e-teenuste pakkumise tase on ebaühtlane , eriti hajaasustusega piirkondades… E-riigi vallas on praegused ja lähituleviku trendid seotud protsesside digitaliseerimise ja tagasüsteemide koosvõime, eID laiema kasutuselevõtu ning edasi arendamise, teenuste personaliseerimise ja sündmuspõhisuse, sotsiaalmeedia, avaandmete ja avatud platvormide kasutuselevõtu, suurandmete ja pilvetehnoloogia süveneva rakendamise ning tehisintellekti katsetustega. Teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja kasutajasõbralikkuse suurendamisel mängib üha olulisemat rolli avaliku sektori innovatsiooni algatuste levik ’ . PõKa 2030 tegevussuundade 1-8 rakendusmeetmete tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise eelduseks riigivalitsemise organisatsiooniline võimekus ja piisavad ressursid. 3) Demokraatia kvaliteet. Eesti demokraatia kvaliteeti hinnatakse rahvusvaheliselt suhteliselt kõrgelt , kuid ise teame, et arenguruumi on . Enamasti head üldhinnangut varjutab nõrk osalusdemokraatia hoiakute levik , kaasamiskompetentside vähesus ning kodanikuühiskonna poliitikakujundamises osaluse ebaühtlus . Tähelepanu vajab ka vabaühenduste rahastamine riigieelarvest, mis on seni eri riigiasutuste vahel seostamata ja ühtlustamata. Nõrgaks kohaks on ka teiste rahvuste vähene aktiivusus kodanikuühiskonnas , sh vabatahtlik töö kogukonnas . PõKa 2030 tegevussuuna 6 maaelu arengu probleemide kaardistamises osalenud partnerid puudutasid arutelu de s kõik i kuu t „Eesti 2035“ teemalehe „Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga“ arenguvajadust, sh: a) Kodanike võimestamine ja osalemine valitsemises; b) Kaotada tuleb silotornid ja liigne sisebürokraatia ; c) Vaja on i ntegreeritud ja kasutajale kohandatud teenuste disaini ; d) Tasakaalustatud regionaalareng; e) Õigus- ja maksukeskkond peab olema muutumisvõimeline, läbipaist ev ja ette planeeritu d ; f) Läbimõeldud talendipoliitika, mis toetub e-teenustele ja avatud ühiskonnale (PõKa 2030 talendipoliitika on ’Noored maale!’) . 5.2.7. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva aren gu eesmärki ja 169 alaeesmärki. Ülemaailmsed eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele . Eesti Vabariigi Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased säästva arengu näitajad ja nende saavutamist seirab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega. Eestis lisati Põhiseaduse preambula ja strateegia „Säästev Eesti 21“ alusel 17-le ÜRO säästva arengu ühiseesmärgile 18. eesmärk: Eesti ku l tuuri elujõulisus . Järgnevas tabelis on lühidalt kirjeldatud säästva arengu eesmärkide kaupa, millised PõKa 2030 tegevussuunad aitavad kaasa nende 18 säästva arengu eesmärgi saavutamisele. ÜRO ja Eesti säästva arengu eesmärgid (17+1) PõKa 2030 mõju eesmärgid ja tegevussuunad, mis toetavad säästva arengu eesmärkide saavutamis t 1. Majanduslik toimetulek: k aotada kõikjal vaesus mis tahes kujul a) Kaotada 2030.-ks vaesus (ÜRO 1.1., 1.2; PõKa suunad 5-8 toetavad vaesusriskis perede vähenemist maa-/rannapiirkonnas Statistika: suhteline vaesus, kodumajapidamiste sääst; samuti ta suta koolitoit kõi gi le lastele (2a), sh Eesti vaesusriskis pered ; b) Tagada 2030 .a kõikidel e, eriti vaestele juurdepääs maaomandile ja loodusvaradele , uuele tehnoloogiale ja mikrofinantsteenustele (ÜRO 1.4; PõKa suund 6); c) PõKa suunad 1-8, mis toetavad ettevõtlust, tervist ja kogukondi, tõstavad tööhõivet maa- ja rannapiirkondades. 2. Toiduga kindlustatus : k aotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust a) T agada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit kõigile ebasoodsates oludes inimestele, sh imikud; 2025.-ks kaotada väikelaste, naiste ja eakate alatoitumu s (ÜRO 2.1-2.2; PõKa suunad 2, 3, 4, 5, 6 ja 8 saavad otse/kaude kaasa aidata, vt b-d ) Idee: et Eestis on u 17% peresid ja u 44% pensionäre vaesusriskis, võiks kaaluda koos Sotsiaalministeeriumi jt- ga neile sihtrühmadele ’kogukonnalõunate toetust’ koolide, kogukonnakeskuste jt korralike köökide kaudu ( suhtlus+toit ) . b ) ’Kahekordistada 2030.-ks põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eriti põlisrahvaste, peretalude, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekut, tagada juurdepääs maale, teadmistele, finatsvahenditele , soodustada tööhõivet jm (ÜRO 2.3; PõKa 2030 suunad 5, 6, 7, 8, sh EE stat : tootlikkus) c ) ’Tagada 2030.-ks säästvad toidutootmissüsteemid ja rakendada paidlikke toidutootmise tavasid, mis suurendavad viljakust ja tootlikkust, aitavad säilitasa ökosüsteeme, … ning parandavad maa kvaliteeti’ (ÜRO 2.4; PõKa suunad 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, sh EE stat : mahepõllumajandusmaa ja -toodang, turustatud taimekaitsvahendid , väetiste kasutamine); d ) ’S äilitada 2020.-ks seemnete, põllu kultuuride, põllumajandus- ja koduloomade, ning nende metsikute sugulas-liikide geneetiline mitmekesisus .. , toetada traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu õiglast jagamist..’ (ÜRO 2.5; PõKa suunad 4 ja 7, sh seemne- ja tõuaretuse teadmussiire, põlistõud . e ) suurendada investeeringuid maapiirkondades arengukoostöö, kaudu, kõrvaldada kaubanduspiirangud , tagada turgude toim e . ÜRO 2a-c: EL ühine välispoliitika ja toiduabi arengumaadele; 3. Tervis ja heaolu: t agada kõi gile vanuserühmadele hea tervis ja heaolu a) ’Vähendada ennetustegevuse ja ravimite abil 2030.-ks 1/3 võrra mittenakkushaigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu (ÜRO 3.4, PõKa osaline seos suunal 3 (toiduohutus), 6 (maasport) ja 7 (teadus). b )’Tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi, sh kaitse fintsriskide eest, juurdepääs elentaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele.. ravimimitele ...’ (ÜRO 3.8; PõKa suund 6, sh rural proofing juhis ka tervisepoliitika hindamiseks); c) ’Vähendada 2030.-ks ohtlikest kemikaalidest ja saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu (ÜRO 3.9; osalt PõKa suunad 1-5, 7, 8; sh toiduohutus, mahe, tarbijate teadlikkus, ennetustöö, vt ka ÜRO 3.4 , 3c; d ) suurendada terviseriskidega võitlemisel varase hoiatamise võimekust jm (ÜRO 3c-d; PõKa suunad 3 ja 7 (teadlikkus) ja suunad 5-6 (tasuta mahekoolitoit prioriteediks riigis/ KOVides ). 4. Kvaliteetne h aridus: t agada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. a) Tagada 2030.-ks kõikidele tüdrukutele ja poistele kättesaadav, kvaliteetne ja taskukohane koolieelne (..), alg-, põhi- ja keskharidus (..) tehniline, kutse- ja kõrgharidus; vähendada ebavõrdsust haridusele juurdepääsus, sh ’vaesus-lõksus’ noorukid, puuetega inimesed, põlisrahvad (ÜRO 4.1-4.5; osalt PõKa suund 6 (sh rural proofing juhis hariduspoliitika hindamiseks; Leader ; võro jt keeled) ja 7 (haridus, teadmusiire ); samuti 5 ja 8 (tasuta koolitoidu kava aitab vähendada koolis laste ebavõrdust, seosed: jõukus/vaesus, tervis, vaimne heaolu jm). b) ’T agada 2030.-ks, et ’kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu toetamaiseks , pakkudes teadmisi mh säästvast eluviisid, inimõigustest, … kultuuri osast jm (ÜRO 4.7; PõKa suunad 1-8, sh teadmised säästvast ja tervislikust toidutootmisest ja tarbimisest); c ) Arenguriikidele suunatud arenguabi, sh põllumajandus- ja kalandusharidus (ÜRO 4.4, 4b-c; PõKa suund 7, sh koostöö EL ühise välispoliitika raames, vt PõKa p. 5.2.5: arenguabi) 5. Sooline võrdõiguslikkus : s aavutada sooline võrd - õiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu a) ’Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas’ (ÜRO 5.4; võib olla seos PõKa suunaga 6, sh kogukonna haridusprojektid, peretalud jm); b) ’Tagada, et naistel on võrdsed võimalused.. osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel’ (ÜRO 5.5, 5a-c; PõKa 2030 koostamise ja elluviimise protsessis saab naiste võrdseid võimalusi uurida [sootunnus], sh Eesti soolise võrdõiguslikke uuringud (nt palgalõhe) näitavad ka PõKa sektorite seisu; vajadusel võimalik kaaluda EL toetustele lisatingimusi ettevõtlustoetuste taotlejatele (nt võrdne töö/palk). 6. Puhas vesi ja sanitaaria: t agada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine a) Tagada 2030.-ks ohutu ja taskukohane joogivesi kõigile, sh (ÜRO 6.1); osalt Põka suunad 1-2, 6, sh taimekaitsevahendite kontroll põhjavees ja kaevude s, kompleksmeetmed külades ); b) Tagada 2030.-ks juurdepääs ’piisavale kanalisatsioonile ja hügieenile’ (ÜRO 6.2; osalt PõKa suund 6 ( rural proofing jm); c) Parandada 2030.-ks vee kvaliteeti, vähendades saastamist, tehes lõpu keelatud kohateds prügi mahapanekule ja viies miinimumini ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda viimise (ÜRO 6.3; PõKa suunad 1-2, 5, 7, 8 = toidusektor); d) Muuta 2030.-ks veekasutuse tõhusamaks (sh toidusektoris), tagada magevee säästlik kasutus (ÜRO 6.4; PõKa suunad 4-8); e) Rakendada 2030.-ks veeressursside integreeritud haldamine kõigil tasanditel (ÜRO 6.5; PõKa suunad 5, 6, 8, sh planeering), f) Kaitsta ja taastada 2020.-ks veega seotud ökosüsteeme, sh põhjavesi, jõed, järved, metsad (ÜRO 6.6; PõKa suund 1); g) Toetada kohalike kogukondade osalemist vee ja kanalisatsiooni haldamise parandamisel (ÜRO 6b; PõKa suunad 1, 5, 6, 8, sh maaparandusühistud, poldrid, vesiviljelus jm). 7. Jätkusuutlik energia: t agada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele a) ’Tagada 2030.-ks taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile’ (ÜRO 7.1; PõKa suunad 5-8, vt b), b) ’S uurendada 2030.-ks oluliselt taastuvenergia osakaalu (ÜRO 7.2; PõKa suunad 5-8, m aa - ja ranna piirkonnad osalt seoses biometaani , põhukütte , tuuleenergia jms teemadega ); c) Kahekordistada 2030.-ks energiatõhususe määra (ÜRO 7.3; PõKa 4-8, sh toidusektoris, maa- ja rannapiirkonna külades); d) Tugevdada 2030.-ks puhta energia alaseid teadusuuringuid, tehnoloogiaid ja teadussiiret (ÜRO 7a; PõKa suund 7 (teadus)); e) Arenguabi (ÜRO 7.a-b; PõKa suun a d 6- 7 , EL koostöökavad). 8. Tööhõive ja majanduskasv: t oetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö a) ’Säilitada majanduskasv elaniku kohta vastavalt kohalikule olukorrale.. Tõsta majanduslikku tootlikkust, kasutades mitme-kesistamist , tehnoloogia uuendamist, innovatsiooni, ergutada uute mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete loomist.. (ÜRO 8.1, 8.2; seos: PõKa suunad 2-8; kaaluda p iirkonna SKT alusel diferentseeritud toetus i); c) toetada viljakaid tegevussuundi, töökohtade loomist vastavalt säästva arengu eesmärkidele (ÜRO 8.3; seos: PõKa suunad 3-8); d) tõhustada ressursside tarbimist (ÜRO 8.4, PõKa suunad 5, 8); e) suurendada naiste, noorte ja puudega inimeste tööhõivet (ÜRO 8.5; PõKa suunad 5, 6, 8, sh võrdne tasu sama töö eest ); f) vähendada nende noorte arvu, kes ei tööta ega õpi (ÜRO 8.6, PõKs suunad 2-8, eriti 6-7: fookus maa- ja rannapiirkondade l); g) sunnitöö ja lapstööjõu kuritarvitamise teemad (ÜRO 8.7); h) kaitsta töötajate õigusi ja soodustada turvalise töökeskkonna loomist (ÜRO 8.8; PõKa suunad 1-8, fookus toidusektorite l); i ) ’Töötada 2030.-ks välja ja rakendada säästva turismi toetamise poliitikaid, et luua uusi töökohti ja propageerida kohalikku kultuuri ning tooteid’ (ÜRO 8.9, PõKa suunad 1-8, eriti 5-6, rõhk maa- ja ökoturismil maa- ja rannapiirkondades); j ) tugevdada riikide finantsasutuste suutlikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus (ÜRO 8.10, PõKa suunad 5-6); k ) Arengukoostöö (ÜRO 8a-b; PõKa koostöö EL riikidega). 9. Tööstus, uuendus ja taristu : e hitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni a) arendada välja kvaliteetne, säästlik taristu, sh piirkondlik, et toetada inimeste heaolu ja tagada, et taristu oleks kõigile tasku-kohane ja kättesaadav (ÜRO 9.1, PõKa suunad 3-6, 7 ja 8: sh toidusektor, maa- ja rannapiirkondade taristu, sh maaparandus ); b) toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist 2030.-ks, et suurendada oluliselt tööstuse osakaalu tööhõives (ÜRO 9.2., sh toidusektorid ja maapiirkonnad: PõKa suunad 5, 6 ja 8); c) muuta finantsteenused, sh soodsad laenud, kättesaadavaks väikestele tööstusettevõtetele, sh maa- ja rannapiirkondades, et suurendada nende lõimimist väärtus- ahelatesse ja turgudele ( ÜRO 9.3, PõKa suunad 5, 6, 8); d) uuenda d a 2030 .-ks taristut , moderniseerida tööstused, et need oleks jätkusuutlikud, ressursitõhusad, puhaste tehnoloogiatega (ÜRO 9.4, PõKa suunad 5-8); e) intensiivistada teadusuuringuid, et suurenada biomajanduses tööstuste „tehnoloogilist suutlikkust, ergutada innovatsiooni ja suurendada 2030.-ks teadusuuringute ja arendustööga tegelevate töötajate arvu miljoni elaniku kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ja arendustööle“ (ÜRO 9.5, PõKa suund 7, samuti 6, sh ’ rural proofing ’ juhendis tööstusteemad); f) EL riikide ühised programmid arenguriikides (ÜRO 9a-c). 10. Ebavõrdsus: v ähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel a) saavutada 2030.-ks järk-järgult majandusliku kihistusmise vähenemine, et sissetulekute skaalal alumise 40% sissetulekud tõuseks kiiremini (ÜRO 10.1, PõKa suund 7: sh palgauuringud); b) Suurendada 2030.-ks kõikide inimeste mõjuvõimu sõltumata vanusest, soost, puudest, rassist, rahvuset , päritolust, usutunnistusest, jõukusest (=võrdne kohtlemine tööl, kogukonnas) (ÜRO 10.1, PõKa suunad 6, 7; p. 5.2.1 ja 5.2.6) c) Tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust (sama töö eest), tühistada diskriminieerivad õigusaktid ja meetmed (ÜRO 10.3, 10.4; PõKa suunad 6-7, samuti 5.2.1, 5.2.5 ja 5.2.6). d) EL riikide ühisprogrammid arenguriikides , ühine välispoliitika ( ÜRO 10.5-10.7 ja 10.a- c ; PõKa p. 5.2.6 ). 11. Jätkusuutlikud linnad ja taristud: m uuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks (sh linna- ja maapiirkonna arengu terviklik regionaalpoliitiline planeerimine) a) Tagada 2030.aastaks kõkidele piisavad, turvaline ja taskukohane eluase ning põhiteenused, modernisserida räämas agulid (ÜRO 11.1, PõKa suund 6 ja p. 5.2.4: regionaalareng); b) Tagada turvalised, säästvad ja taskukohased transpordi-süsteemid, liiklusohutus, soodustada ühistransporti ja ebasoodsates oludes rühmadele (ÜRO 11.2, PõKa suund 6); c) kultuuri- ja looduspärandi kaitse (ÜRO 11.4; PõKa suund 6); d) tagada noorte, eakate jt juurdepääs rohealadele (ÜRO 11.7) e) „Toetada positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonna-suhteid linna-, äärelinna- ja maapiirkondade vahel, tugevdades riikliku ja piirkondlikku arengu-planeerimist“ (ÜRO 11.a; PõKa suunad 6 ja 7; p. 5.2.4: regionaalareng); f) Suurendada linnade ja asulate arvu, kus kaasamine, ressursitõhusus, kliimamuutustega kohanemine ja loodus- õnnestustesks valmisolek on heal tasemel, sh riskijuhtimise süsteemid (ÜRO 11.b, PõKa suund 6, p. 5.2.5 ja 5.2.6); g) Toetada vähem arenenud riikides (ja piirkondades) kohalikest materjalidest säästvate hoonete ehitust, sh finants ja tehn. abi (ÜRO 11c; PõKa suund 6 ja p. 5.2.4: arengukoostöö EL-is) 12. Säästev tootmine ja tarbimine: t agada säästev tarbimine ja tootmine PõKa-s t oidujäätmete ja toidukadude vähendamine jm, sh: a) ’Rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide 10-aastane raamistik’ (ÜRO 12.1, PõKa suunad 4, 5, 7, 8); b) Saavutada 2030. -ks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine (ÜRO 12.2, PõKa suunad 1, 2, 4, 5, 7, 8); c) ’Vähendada 2030.-ks jaekaubanduses ja tarbijate tasandil elanike kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra; vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjäätmeid ’ (ÜRO 12.3, PõKa suunad 4, 5, 7 ja 8); d) Saavutada 2020.-ks ’ kemikaalide ja kõikide jäätmete ohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvahelise raamistikuga kogu nede elutsükli jooksul ning vähendaad oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nede negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale“ (ÜRO 12.4; PõKa suunad 1, 2, 3, 4, 5 ja 8, samuti 7: teadus); e) Vähendada 2030-ks vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega jäätmetekt (ÜRO 12.5, PõKa suunad 3-8); f) Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvus-vahelisi kontserne, tegutsema säästvalt ja lisama säästmist käsitlev teave aruannetesse (ÜRO 12.6, PõKa suunad 1-5, 8); g) ’Toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide säästva arengu poliitikate ja prioriteetidega (ÜRO 12.7; PõKa suunad 5, 6, 8 ja horisontaalsed riigivalitsemise suunad, p. 5.2.3, 5.2.6); h) ’Tagada 2030-ks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist’ (ÜRO 12.8, PõKa teadmussiirde ja haridusega seotud tegevused suunas 7; üldiselt PõKa kõigu suundade sihtrühmade teavitus, juhised jm on MeM-i ja KeM-i kohustus); i) EL ühised programmid arenguriikidele ühise välispoliitika raames (ÜRO 12.a-c; PõKa p. 5.2.5 - vt arengukoostöö). 13. Kliimamuutused: v õtta kiiresti meetmeid kliima - muutuste ja nende mõjuga võitlemiseks PõKa suunad püüavad arvestada „ Kliimamuutustega kohanemise arengukava ga aastani 2030 “ ja „Eesti 2035“ materjalidega (vt ka PõKa 2030 p. 5.2.2 ja 5.2.3): a) kliimamuutuste teema lülitamine riigi tegevuskavadesse (ÜRO 13.1-13.2; PõKa suunad 1, 4, 5, 8; p. 5.2.2 ja 5.2.3 ); b) teadus, haridus, teadlikkuse tõstmine , varase hoiatamise süsteemid (ÜRO 13.3, PõKa suund 7; p. 5.2.5); c) arenguabi ning kliimafond (ÜRO: 13.a-b; PõKa p. 5.2.5 - vt arengukoostöö – koostöös EL -i teiste liikmes riikidega ) 14. Ookeanid ja mere - ressursid: k aitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng a) ’Vältida ja oluliselt vähendada 2025-ks mere saastamist mis tahes vormis, eelkõige maal toimuva tegevuse tagajärjel, sh mereprahi ja toitainetega saatamine ’ (ÜRO 14.1; PõKa suund 1, 2, 4, 5 ja 8; vt ka p. 5.2.2. ja 5.2.3); b) Saavutada 2020-ks mere ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse, et vältida tõsist kahjulikku mõju..’ (ÜRO 14.2, 14.3, PõKa suunad 1-2, 6, 7 ja 8; p. 5.2.3); c) „Saavutada 2020.-ks mereressursside kasutamise tõhus reguleerimine ja teha lõpp ülepüügile , ebaseaduslikule teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hävitavatele püügitavadele; rakendaad teaduslikult põhjendatud halduskavasid kalavarude taastamiseks võimalikult kiire aja jooksul vähemalt tasemele, kus kalapüük toimub maksimaalse jätkusuuutlikku saagikuse piires’ (ÜRO 14.4; PõKa suund 8, osaliselt 7; p. 5.2.3); d) Võtta 2020.-ks kaitse alla vähemalt 10% ranniku- ja merealade st tegutsedes rahvusvaheliste kokkulepe ja parima teadusliku teadmise alusel (ÜRO 14.5; Põka suunad 7 ja 8); e) Keelata 2020.-ks kalandustoetused, mis soodustvad tootmise ülevõimsust ja ülepüüki , kaotada toetused, mis soodustavad eba-seaduslikku kalapüüki (ÜRO 14.6; PõKa suund 8, p. 5.2.6); f) Süvendada teaduslikke teadmisi, arendada teadusuuringute suutlikkust ja jagada meretehnoloogiat vastavalt valitsuste- vahelise meretehnoloogiasiirde suunistele, selleks et parendada ookeanide seisundit.. (ÜRO 14.a; Põka suund 7-8); g) ’Tagada väikestele käsitöönduslikele kaluritele juurtdepääs mereressurssidele ja turgudele’ (ÜRO 14b; PõKa suund 8); 15. Maa ökosüsteemid: k aitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine Seotud PõKa tegevussuundadega 1-7, samuti p. 5.2.3. a) Tagada 2020.-ks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuvalade kaitse, taasamine ja säästev kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega (ÜRO 15.1, 15.4, PõKa suunad 1-2, 4; p. 5.2.3; piirangud); b) 2020.-ks kõigi metsaliikide säästev majandamine, peatada metsade raasamine , taastada rikutud metsad ja suurendada metsastamist ning metsade uuendamist (ÜRO 15.2, 15.b; PõKa 2030 seos võsastunud põllumaade, tuuletõkete ja elurikkuse huvides metsaribade istutamisega: PõKa suunad 1, 2, 4, 5, 6); c) Peatada 2030.-ks kõrbestumine , taastada rikutud maa ja pinnas, sh üleujutuste tagajärjel rikutud maa, püüelda maailma poole, kus maad ei rikuta’ (ÜRO 15.3; PõKa suunad 1-2, 4); d) Võtta kiireloomulisi ja olulisi meetmeid, et vähendada looduslike elupaikade seisundi halvenemis t, peatada biloogilise mitmekesisuse hävitamine ja tagada 2020.-ks ohustatud liikide kaitse (ÜRO 15.5, 15.7; PõKa suunad 1-2; p. 5.2.3); e) Toetada geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu võrdset ja õiglast jagamist ning asjakohast juurdepääsu neile ressurssidele vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele (ÜRO 15.6. PõKa suunad 4 ja 7); f) Rakendada 2020.-ks meetmeid, et vältida ja oluliselt vähendada sissetungivate võõrliikide mõju maa- ja veeökosüsteemidele ning hoida prioriteetsed võõrliigid kontrolli all või need hävitada“ (ÜRO 15.8; PõKa suunad 1-2); g) Lisada 2020.-ks ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse mõiste riiklikesse ja kohalikesse arengukavadesse ja –protsessidesse, vaesuse kaotamise arengukavadaesse ja aruandlusse (ÜRO 15.9; PõKa suunad 1-2 ja 7; pt 6: mõisted); h) ’Kaasata kõikidest allikatest pärit finantsvahendid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja säästvasse kasutamisesse ning suurendada oluliselt nende summat’ (ÜRO 15.a; PõKa suunad 1-2; p. 5.2.3). 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid: t oetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid PõKa-ga seotud riigivalitsemise teemad ( pt 1-2, p. 5.2.5, 5.2.6): a) Propageerida rahvusvahelisel tasandil õigusriigi põhimõtteid (ÜRO 16.3, osalt 16.1-2, 16.4 ja 16.5: korruptsioon; PõKa p. 5.2.6 , pt . 7: PõKa juhtimissüsteem, seire, mõjude hindamine). b) luua kõigil tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja ausalt tegutsevad institutsioonid; tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemis-tasanditel; tagada üldsuse juurdepääst teabele ja põhivabaduset kaitse (ÜRO 16.6, 16.7, 16.10, 16.b; PõKa p. 5.2.6, Lisad 1-3). c) Arenguabi rahumeelsete ja kaasavate institutsioonide ülesehituse toetamiseks arengumaades, (ÜRO 16.3, 16.a-b; PõKa pt . 1-2, suunad 5 (eksport) ja 7 (Eesti õppejõudude, ettevõtjate, külaseltside jt teadmussiire arenguriikidesse, sh EL naabrupoliitika riikides se, vt ka p. 5.2.5: arengukoostöö). 17. Ülemaailmne koostöö: t ugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus a) PõKa-ga seotud rahvusvahelise koostöö teemad, kus Eestil on otstarbekas tegutseda koos Euroopa Komisjoni ja teiste EL riikidega (ÜRO 17.1-17.19; PõKa p. 5.2.5: arenguabi). b) PõKa 2030 horisonaalsete riigivalitsemise arendustegevustega lõimuvad mitmed ’Süsteemiküsimuste’ alapunktid (sh ÜRO 17.13, 17.14, 17.16, 17.17 ja 17.19: edusammude mõõtmine). 18. Eesti k ultuuri ruumi elujõulisus : tugevdada E esti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamise eeldusi kultuuri kaudu ( väärtus ed , põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonna uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia kultuuri abil) . Tugevad seosed PõKa 2030 tegevussuundadega, keskselt suund 6 („Maa- ja rannapiirkonna areng“), vt ka p. 5.2.1: kultuuripoliitika, keelepoliitika, spordipoliitika ja p. 5.2.4: regionaalareng, mis hõlmab ka ÜRO ja Eesti säästva arengu näitajates* vähest käsitlemist leidnud väärtushinnangute, meele- ja elulaadi ning piirkondlike identiteetide teemasid. * Eesti säästva arengu alaeesmärgid kultuuriruumi elujõulisuse valdkonnas käsitlevad rahvastiku, eesti keele ja kultuuri säilimise teemasid. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse mõõtmiseks kasutatakse praegu järgmisi näitajaid: a) loomulik iive; b) summaarne sündimuskordaja; c) eesti keele kõnelejad; d) kultuurielus osalejad; ja e) kultuuriharrastajad.