Kiri

SIHTASUTUSE EESTI KUNSTIMUUSEUM 2018. AASTA TEGEVUSARUANNE (Koostaja: juhatuse liige Sirje Helme) Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum (edaspidi EKM) on asutatud Eesti Kultuuriministeeriumi poolt 2016. aastal (13.06.2016). EKM on loodud endise riikliku muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi baasil. EKM i eesmärk on koguda, säilitada, uurida ja vahendada visuaalkultuuri väärtusi näitu se programmide, teadustööde, haridus- ja publikuprogrammide ning projektide kaudu teaduslikel, hariduslikel ja vaba aja veetmise eesmärkidel. EKM haldab ja täiendab eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. EKM ile on väga oluline rahvusvaheline suund. 201 8 . aasta tegevuse tulemused: Arendustegevus Rahvusvaheline suund: kokkulepped, läbi rääkimised, protsessi kontroll seoses EKM i näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: a) seoses Eesti kui EU eesistu misperioodiga 201 8 . a ( 2 näitust ; Brüssel, Rooma); EV 100 juubeliga 2018 ( 5 näitust; Washington, Pariis, Moskva, Nantes , Tokio ). EKM 100 2019 (1 näitus: Jaapan, Saku ) . Organisatsiooniline suund: EKMi ühise identiteedi väljakujundamise projekt alustatakse 2018. aastal ja viiakse lõpule 201 9 . aastal, et muuseumi juubeliaastal esineda ühise uuenenud identiteediga. Infoliikumise parendamiseks algatati ka EKM - i siseveebi projekt (tähtaeg dets. 2018). EKM i haridus - ja publiku töö struktuuri korrastamisega loodi kaks uut töökohta haridustöötajate ning turundus- ja kommunikatsiooniosakonna koostöö tihendamiseks. Suhtlus ja läbirääkimised sponsoritega, uute partnerite otsimine, EKM i Kunstisõprade Seltsi töö korraldamine. Kogude tegevus Hooldustööd : pidev kliimakontroll, raamimised, mappidesse paigutamine, teoste korrastamine, nummerdamine jm. Kogude inventeerimine : viidi läbi inventuur G raafilise disaini, K. Raua kogu, Pisiplastika, Skulptuuri ja Välismaali kogu s . Kokku inventeeriti 7 012 museaali. Museaalide kirjeldamine infosüsteemis MuIS: enamik kogusid on nõuetekohaselt kirjeldatud . Kogude liikuvus : näitustel ja püsiekspositsioonis eksponeeriti 2836 teost, väljaspool EKMi 5 92 teost, välisnäitustel 207 teost ( 1 6 näitust 1 6 institutsioonis ) . Fotografeerimine ja digiteerimine : d igiteeritud teoste fotosid kokku 19 437 , neist unikaalseid teos te fotosid 18 494 ; d igikogu andmebaasi sisestati 628 teos t e fotot ; d igikogu registreeritud kasutajaid 3 199 . Teadusliku arhiivi korrastamine ja täiendamine: arvele võeti 79 uut säilikut, lisandus 4 uut isikuarhiivi, Rahv usarhiivi andmebaasi AIS kanti 211 uut kirjet. Valminud on arhiiviväljaanne "Kadunud eesti skulptorid Linda Sõber ja Endel Kübarsepp" ja " Tuntud, kuid siiski tundmatu. Agathe Veeber “ . Seisuga 01.01. 201 9 on dokumendiarhiivis arvel 45 934 säilikut. Kogude täiendamine : lisandus 1136 tööd : pärandiostudena 31 tööd; Kultuurkapitali toel 38 tööd (üks teos võib koosneda mitmetest osadest, näit fotosari) ; annetuste ja pärandusena 189 tööd; varade üleandmise teel 783 tööd. Restaureerimine ja konserveerimine : 201 8 . a astal konserveeriti 529 teost ja 1 6 0 raami. Teostati 513 näitustele laenatud teose seisundikontroll ja koostati 214 EKMist väljaspool eksponeeritud või välja laenatud teose seisundipassi. 201 8 . aastal kodu- ja välismaal toimunud näitus tele konserveeriti või korrastati kok ku 410 teost, neist 2 87 EKM i kogude teost, 88 teiste muuseumide ja 35 erakogu teost. Teostati 513 näitustele laenatud teose seisundikontroll. Välismaal eksponeeritud EKM i näitustele koostati 193 teose seisundipassi . Raamatukogu täiendamine ja arvelevõtt programmis Ester: lisandus 1 382 trükist ; s eisuga 01.01.20 1 9 on raamatukogus 45 934 teavikut. Näituse alane tegevus EKM filiaalides avati kokku 2 4 uut näitus t ( Kumu kunstimuuseumis 1 5 , Kadrioru kunstimuuseumis 3 , Mikkeli muuseumis 2 , Adamson-Ericu muusemis 3 , Niguliste muuseumis 1 ) . Nendest 6 oli d rahvusvahelised ja 24 tutvustasid Eesti pärand- ja nüüdiskunsti . A va tud oli 6 püsi eksposit siooni. Lisaks toimus 5 näitust väljaspool Eestit: „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ Washingtoni Rahvusgaleriis; „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" Pariisis, Orsay muuseumis; „Piiride poeetika. Sajand Eesti kunsti 1918-2018“ Moskvas , Tretjakovi galeriis; „Üle voogava silmapiiri“, Prantsusmaa l , Nantes’is; „Eesti mütoloogiline maailm Kaljo Põllu loomingus“, Jaapanis, Okuni pühamus. Haridus- ja publikprogrammid e alane Jätkus koostöö k õrgkoolidega ( EKA ja TLÜ ) . Jätkus erivajadustega inimestele muuseumi külastuse ja programmide kättesaadavaks tegemi ne : mh algatati dementsussündroomiga inimestele suunatud ürituste sari; projekt „Kunst nähtavaks“ pälvis Eesti Pimedate Liidu aasta teo auhinna ja muuseumihariduse edendaja tiitli. Kumu kunstimuuseumis toimus 1 416 haridus- ja publikuüritust, milles osales 28 635 inimest. Lisaks toimus 633 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 11 569). Teisi üritusi (fuajee üritused, avamised jms) oli 59, neis osales 6849 inimest. Kumu auditooriumis omaproduktsioonina läbiviidaval Kumu Dokumentaalil toimus 3 1 filmiseanssi, kus näidati 3 3 filmi ning mida külastas 4 630 vaatajat. Toimus 1 66 üritust , mida külastas kokku 25 062 inimest. Kokku külastas Kumu kunstimuuseumi 184 789 inimest. Adamson-Ericu muuseum toimus 1 41 haridus- ja publikuüritust, milles osales 3 262 inimest. Lisaks toimus 26 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 505 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 18 , neis osales 7 56 inimest. Kokku külastas Adamson-Ericu muuseumi 10 052 inimest. Kadrioru kunstimuuseumis toimus 485 haridus- ja publikuüritust, milles osales 16 173 inimest. Lisaks toimus 1 4 31 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 4 9 602 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 1 30 , neis osales 9 186 inimest. Kokku külastas Kadrioru kunstimuuseumi 130 108 inimest. Mikkeli muuseumis toimus 70 haridus- ja publikuüritust, milles osales 3 673 inimest. Lisaks toimus 31 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 691 ). Teisi üritusi (kontserdid, avamised, vastuvõtud jms) oli 4 , neis osales 207 inimest. Kokku külastas Mikkeli muuseumi 13 638 inimest. Niguliste muuseumis toimus 457 haridus- ja publikuüritust, milles osales 23 463 inimest. Lisaks toimus 776 täiskasvanute ekskursiooni (osalejaid 19 917) . Kokku külastas Niguliste muuseumi 104 596 inimest. Kokku külastas EKM i muuseume id 443 183 inimest (planeeritud külastusnumber oli 330 000) ja EKM-i välisnäitus eid 361 312 inimes t. Uurimis-ja teadustegevus Toimus kaks se minari, üks sümpoosion ja üks konverents. I lmus eelretsenseeritav väljaanne „Eesti Kunstimuuseumi Toimetised“, nr 8(13) . Jät kati T eaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena koostöö TA -ga; jätkusid regulaar sed näituste analüüsid. Jätkus EKM 100 trükiste et tevalmistamine. EKM toetab oma spetsialistide doktoriõpet, doktoriõppes jätkas 7 spetsialist i (5 üliõpilase staatuses, 2-3 kaitsmise faasis) . Kirjastustegevus Il mus 20 raamatut ( sh 2 välisnäituse kataloog i, 2 lasteraamatut ja 2 isikufondi tutvustavat raamatut) , teadusajakirja Eesti Kunstimuuseumi Toimetised uus number ( 8 (1 3 ), 1 EKMi juubelile pühendatud seinakalender, EKM i muuseumide perioodilised näituste infobukletid ja voldikud, li saks erinevad näitustega kaasnevad pisi- ja infotrükised ning suveniirtrükised (postkaardid jmt). Käivitati EKM 100 juubeliga seoses ilmuvate trükiste ettevalmistustööd, jätkusid tööd seoses Johann Köleri monograafiaga (autor Mai Levin). EKM i poed Igas filiaalis on avatud peamisel t EKM i tegevusega seotud tooteid müüv pood. Käivitati EKMi pop-up pood kaubanduskeskuses T1. Aasta jooksul on parandatud kõikide kaupluste visuaalset marketingi. Haldustegevus Uuendati Niguliste muuseumi s asuva Bernt Notke teose „S urmatants “ eksponeerimislahendus t (uu s visuaal n e ja tehnili n e teostus), sh klaasi vahetus ja valgustus. Ehitati välja toimiv Kumu ventilatsioonisüsteem. Tõsteti Kadrioru kunstimuuseumi vestibüüli põrandat. Sirje Helme juhatuse liige SA Eesti Kunstimuuseum