Kiri

EV Kultuuriministeerium Suur-Karja 12 Tallinn 1 5 . mai 2019.a. Lugupeetud minister Tõnis Lukas, 2018. aastal ilmus Eestis Rahvusraamatukogu andmeil uusi raamatuid ja bro š üüre 3792 nimetust. See number oli väiksem 2017. aastal ilmunud raamatute ja bro š üüride arvust (3916 nimetust), kuid kui 2017. aastal oli keskmine tiraa ž 1021 eksemplari, siis nüüdseks on see number langenud alla 1000 eksemplari – eelmisel aastal oli see 934 eksemplari. Kümne aastaga on aga raamatutiraažide langus olnud ligi 50%. Eestis on kirjastamises tihe konkurents ja turule tulemiseks madal lävi. 2017. aastal andis Rahvusraamatukogu andmeil raamatuid välja 870 kirjastust/organisatsiooni/eraisikut, kuid põhitegevusena kirjastamisega tegelevaid organisatsioone on neist vaid viiskümmend viis (6%): 11 kuni 30 nimetust andis välja 33 kirjastust ning rohkem kui 30 nimetust andis välja 22 kirjastust. Nimetuste arvu osas olid kümme suurima t kirjastus t Varrak , Tartu Ülikooli Kirjastus, Koolibri, Ersen , Egmont Eesti, Sinisukk , Tänapäev, Pegasus, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, Ajakirjade Kirjastus. Käivete osas olid suurimad (üle miljoni euro) kirjastused Avita, Koolibri, Varrak , Tänapäev. Eesti Kirjastuste Liit koondab 29 Eesti kirjastust-organisatsiooni ja pea kõik suuremad kirjastused Eestis on meie Liidu liikmed. Selleks, et kirjastamine püsiks elus ja eestikeelne kirjandus jõuaks lugejani, on aga mitmeid teemapunkte, mille toetamisi peame oluliseks ja vajalikuks. 1. Peame väga oluliseks, et lugemuse säilimiseks suureneks rahvaraamatukogude rahastus. Ei ole harvad need juhud, kus koolides on kirjandustundides võimalik käsitleda nõukogude ajal väljaantud teoseid, sest uuemaid teoseid lihtsalt ei ole võimalik soetada või on nende eksemplaarsus väga väike. Kuigi riigi toetus rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks on viimastel aastatel suurenenud, välja arvatud viimastel aastatel , ei ole see paraku piisav. Kõik hinnad ümberringi pidevalt tõusevad, seda on teinud ka raamatute omad ja nii on toetuse suurenemisega suudetud ehk hoida uute teavikute soetamine, kuid seda, et suurendada eksemplaarsust , jaksu ei ole. Meie nägemuses peaks riigi toetus 2017. aasta toetuse tasemelt kasvama iga-aastaselt 5%- 10 %. Kultuuriministeeriumi toetused rahvaraamatukogudele 2013-2019 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Raamatukogude arendamine 22 689 22 689 30 000 +7 311 35 000 + 5 000 35 000 35 000 45 000 + 10 000 Rahvaraamatukogude tegevuskulud 514 462 (562) 540 702 + 26 240 (590) 565 034 +24 332 (731) 772 932 +207 898 (830) 876 842 +103 910 (942) 1 070 874 +194 000 (1150) 1 210 530 +139 688 (1300) Rahvaraamatukogude teavikud 1 677 889 1 677 889 1 761 784 +83 895 1 805 829 +40 045 1 850 974 +45 145 1 877 974 + 27 000 1 877 974 2. On oluline, et suureneks Autorihüvitusfondi rahastus. Meile teadaolevalt on seda ministeerium ka kavandanud. Praeguse rahastuse kohta saame öelda, et süsteem on küll olemas, kuid võrreldes teiste Põhjamaadega on meie jaotatavad summad naeruväärselt väiksed. Näiteks Soomes tasuti laenutushüvitist 2017. aastal 7,9 miljonit eurot ja 2018. aastal 8,19 miljonit eurot. (https://www.sanasto.fi/sanaston-joulukuun-tilitys-2018-lukuina/) 2018. aastal jagati hüvitist 206 940 € (paljundushüvitis 130 343 €, reprohüvitis 76 597 €). Juba aastaid (alates aastast 2011) ei ole keegi hüvitise saajatest ületanud kehtestatud maksimumpiiri, mis on eelmise aasta viimase kvartali neljakordse keskmise töötasu suurus. 2008. aastal oli ministeeriumi eraldus 336 673 €, sel aastal 250 000 €. Riigi eralduse areng Aasta Summa Keskmine hüvitis 2004 63 912 170 2005 159 779 167 2006 255 647 161 2007 287 602 163 2008 336 673 166 2009 255 647 112 2010 223 691 101 2011 223 691 90 2012 223 691 83 2013 223 691 75 2014 223 691 77 2015 223 691 77 2016 250 000 85 2017 250 000 87 2018 250 000 91 2019 250 000 Ideaalne suurenemise maht oleks kahel järgneval aastal lisada iga aastal 250 000 €. Siis jõuaksime umbes summani, milleni AHF-i luues loodeti jõuda (viie kuni kümne aastaga, s.t. aastaks 2015). Pärast seda poleks nii suurt hüppelist kasvu enam tarvis, välja arvatud siis, kui lisandub e-raamatute laenutus. 3. Loodame väga, et lähiajal ei tehta meil enam vahet paber- ja e-raamatul ning rakendub sooduskäibemaksumäär e-raamatutele. Kui AHF-i juurde peaks lisanduma ka e-raamatute laenutuste hüvitamine, siis see ei saa tulla mingil juhul praeguste vahendite arvel vaid selleks tuleb eraldada AHF- ile lisaressursse. Samuti näeme, et AHF-i rahastamise suurenemisel tuleb säilitada hüvitiste (laenutus, paljundus) proportsioonid. 4. Peame oluliseks, et Eesti kirjandus oleks esindatud ja seda tutvustatakse rahvusvahelistel raamatu messidel. Kuid selleks, et midagi oleks tutvustada, on oluline, et toetataks ja arendataks Eestis toimuvat, et toetatud oleks nii klassikateoste väljaandmine kui ka kirjanduselu arendav ja elavdav tegevus. Aastaid oli Kultuuriministeeriumis programm „Eesti kirjandus“. See peatati 2017. aastal seoses Eesti Londoni raamatumessil peakülalisena olemise rahastamisega. Meie hinnanguil on oluline sellise programmi taasavamine. Veel varem lõpetati programm „Eesti kirjandusklassika“. Viimati jagati sellele vahendeid aastal 2011 ning kõigest 25 565 €. Kirjandusklassika väljaandmist on oluline toetada just ministeeriumist, sest Kultuurkapital selliste väljaannete ( taastrükkide ) väljaandmist ei toeta. Aga (oma) klassikat tuleb pidevalt välja anda ja välja anda korralikult ette valmistatuna, mitte lihtlabaste kordustrükkidena nõukogudeaegsetest väljaannetest. Oluline on neile lisada korralikud saatesõnad ning kommentaarid. Eesti Kirjastuste Liide esindajad kohtuvad meelsasti ministriga, et põhjalikumalt selgitada eelpool nimetatud teemasid. Lugupidamisega, Mart Jagomägi juhatuse esimees Eesti Kirjastuste Liit