Kiri

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Riigi Tugiteenuste Keskus 14.05.2019 nr 8-2/19/1952 Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu_1305.pdf; 2. Käskkirja lisa_1305.pdf; 3. Käskkirja seletuskiri_1305.pdf. Sama: Eesti Teaduste Akadeemia Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Majanduse valdkondlik komisjon Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 13.05.2019 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „IKT programm“ tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks (lisatud). 2. Volitan Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. 3. Teen teadusosakonnale ülesandeks sõlmida punktis 2 nimetatud isikuga haldusleping tegevuste elluviimiseks kahe kuu jooksul alates käskkirja andmisest. 4. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister  Lisa Haridus- ja teadusministri käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks” juurde Tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.5 „IKT programm“ tegevuse 4.5.1. „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide „Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmiste mahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise” ja „IKT toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmetega“ saavutamiseks. 2. Mõisted 1) IT Akadeemia programm: Eesti riigi, ülikoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete vaheline programm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning eelduste loomiseks IKT abil saavutatavaks majanduskasvuks läbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel IKT hariduse pakkumise Eesti ja välistudengitele. 2) IT Akadeemia juhtkomisjon: IT Akadeemia programmi juhtiv kogu, kuhu kuuluvad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt nimetatud IKT sektori tööandjate esindajad, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ning nõuandvate ekspertidena on kaasatud asjakohaste Eesti ülikoolide esindajad. 3) IKT teaduse toetusmeede: IT Akadeemia programmi osa, mille raames toetatakse IKT alase teadusvõimekuse tugevdamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmist asjakohastes Eesti ülikoolides. Käesoleva toetuse andmise tingimuste koostamise hetkel  toetatakse IKT teaduse toetusmeetme raames Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, kellele on määratud informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutus. 4) Prioriteetne teadussuund: IKT teaduse toetusmeetme raames välja valitud ning IT Akadeemia juhtkomisjoni poolt kinnitatud eelisarendatav teadussuund. Käesoleva IKT toetuse andmise tingimuste koostamise hetkel on prioriteetseteks teadussuundadeks tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus. 5) Teadlane: akadeemilise töötaja ametikohal töötav isik, kelle tööülesandeks on õppetöö ja/või teadus- ja arendustegevuse läbiviimine. Käesoleva IKT toetuse andmise tingimuste raames kvalifitseeruvad teadlased, kes ei ole vähemalt ühe aasta jooksul enne toetuse raames finantseeritavale teadlase ametikohale kandideerimist töötanud samas ülikoolis teadlase ametikohal. Tegevuse arvestusse lähevad teadlased, kelle tööleping partneriga on sõlmitud mitte varem kui 01.09.2018.a. 6) Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee: kasvuvaldkondade arendamise juhtimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014.a käskkirjaga nr 14-004 kokku kutsutud juhtkomitee, kuhu kuuluvad ministeeriumite (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium), Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. 3. Toetuse andmise eesmärgid ja seos arengukavadega 3.1. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ja suurendada IKT kõrgharidusõppe teaduspõhisust. Muuhulgas haakub IKT teaduse toetusmeede otseselt nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade (eelkõige IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite) arendamisega. Tegevused panustavad järgmiste IKT teaduse toetusmeetme strateegiliste eesmärkide täitmiseks:  prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine;  teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse haridusastmetel. 3.2. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 3.3. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid Tegevuste elluviija on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA; edaspidi ka elluviija) ning partneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Partnerid osalevad punktis 7 toodud tegevuse 1 elluviimises. Elluviija sõlmib partneritega partnerluslepingu, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused ning elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 - 31.08.2023. 7. Toetatavad tegevused ja oodatavad tulemused 7.1. Tegevus 1: IKT teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks panustatakse IKT teaduse toetusmeetme prioriteetsetes teadussuundades tegevuse partnerite võimekuse kasvatamisse olemasolevate uurimisrühmade tugevdamise ja uute uurimisrühmade loomise kaudu. Ülikoolidesse värvatakse kõrgetasemelisi teadlasi nii Eestist kui ka väljastpoolt, sh Eesti kodanikke või endiseid/praeguseid residente, ning investeeritakse järelkasvu erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele toe pakkumise teel. Kõrge tasemega TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga on eelduseks kvaliteetsele õppele. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh uusimate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, eesliini tehnoloogiaid tundvate õppejõudude ja rahvusvahelise tipptasemel kogemusega teadlaste kaasamine, ettevõtluskoostöö kogemus jne. Lisaks arendab uusimate teadustulemuste sidumine õppetööga noorte endi innovaatilisust ja ettevõtlikkust ning võimaldab võimekamatel osaleda uurimisrühmade töös tippteadlaste juhendamisel. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu kaasaegsete oskuste ja teadmistega lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega. Samal ajal annab õppe sidumine valdkonna TA-tegevusega üliõpilastele kogemuse ja oskused edasiseks teadus- ja arendustegevuseks kas akadeemiliseks karjääriks teadlasena või teadusmahuka arendusega ettevõtluses. Tegevust viivad ellu partnerid. Peamisteks tegevusteks on vastavalt IKT teaduse toetusmeetmes kokkulepitule prioriteetsetesse teadussuundadesse kõrgetasemeliste teadlaste värbamine ning nende õppe- ning teadus- ja arendustöö läbiviimise toetamine. Tegevuse raames moodustatakse igas prioriteetses teadussuunas vähemalt üks uus uurimisrühm. Samuti täiendatakse olemasolevaid uurimisrühmi uute teadlastega. Õppijate motiveerimiseks ning teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse parimate tulemustega õppijatele võimalus osaleda uurimisrühmade töös ning nende töö tasustatakse vastavalt panusele. Oodatavad tulemused: 1) tegevuse raames valitud valdkondades piisava järelkasvu kindlustamine, mis ühe tulemusena väljendub programmi raames toetatud teadlaste poolt tegevuse elluviimise perioodil juhendatud lõputööde arvus; 2) teadus- ja arendustegevuse taseme tõstmine programmi raames toetatud teadussuundades, mida iseloomustab tegevuse raames toetatud teadlaste poolt avaldatud publikatsioonide arv. Publikatsioonidena arvestatakse tegevuse elluviimise perioodil avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikleid ja toimetisi (proceeding paper), mida indekseeritakse ISI Web of Science andmebaasis ja/või andmebaasis Scopus, mille (kaas)autoriks on  tegevuse raames värvatud teadlane/teadlased ning millel on asutusena (aadress) märgitud tegevuse partner. 7.2. Tegevus 2: IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse seire IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse eesmärgipärase tõhusa ja mõjusa arengu tagamiseks on oluline seirata IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse mahtu ja kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid ja nende arengute põhjal suunata tegevusi sobivas suunas. Peamiseks tegevuseks on iga-aastane seire, st erinevate IKT kõrghariduse ja TA-tegevuse kvaliteeti ja mahtu peegeldavate näitajate kogumine ja analüüsimine ja selle põhjal poliitikasoovituste koostamine. Asjakohased näitajad ja analüüsid avalikustatakse ning nendest teavitatakse nii poliitikakujundajad, meetme juhtkomisjoni ja laiemat üldsust (sh info HITSA kodulehel, pressiteated jms). Tegevuse elluviijaks on HITSA. Oodatavaks tulemuseks on aja- ja asjakohaste andmete kogum IKT kõrghariduse ja TA tegevuse mahu ja kvaliteedi kohta ning nende andmete kättesaadavus otsustajatele. 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on ülikoolide, kellele on määratud informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutus, IKT suuna teadlased ja üliõpilased. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on valdkonna ettevõtted ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes. 9. IT Akadeemia juhtkomisjon ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee 9.1. Programmi tegevuste kavandamist, elluviimist ja seiret nõustab IT Akadeemia juhtkomisjon, mille koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga. IT akadeemia juhtkomisjoni ülesanded käesoleva tegevuse raames on:  Nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse eesmärkidest;  Vahearuannetele tuginedes teha ettepanekuid toetatavate tegevuste läbiviimiseks ning tegevuskavade ja eelarvete muutmiseks;  Kooskõlastada tegevuse vahearuanded ja lõpparuanne. Juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab elluviija. 9.2. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on valdkondlik komisjon perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 33 kohaselt. Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee ülesandeks on jälgida tegevuse rakendamisel nutikale spetsialiseerumisele püstitatud eesmärkide täitmist ja selleks vajalikke tegevusi ning teha ministritele, innovatsioonipoliitika  komisjonile ja teaduspoliitika komisjonile ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Mõõtühik Tulemusnäitaja sagedus 2018 2023 IKT prioriteetsete teadussuundade lõputöö 0 200 Partnerid Kord uurimisrühmadesse tegevuse aastas iga- raames lisandunud teadlaste aastase juhendamisel kaitstud lõputööde arv aruandega kõigil astmetel Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Sihtväärtus Algväärtus Mõõtühik Väljundnäitaja sagedus 2018 2020 2023 IKT prioriteetsete teadussuundade teadlane 0 30 45 Partne Kord uurimisrühmadesse tegevuse rid aastas raames lisandunud teadlaste arv iga- aastase aruande ga IKT prioriteetsete teadussuundade publikats 0 40 100 Partne Kord uurimisrühmadesse tegevuse ioon rid aastas raames lisandunud teadlaste iga- avaldatud publikatsioonide arv aastase aruande ga 11. Eelarve Tegevuse kogumaksumus on 12 000 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfond 10 200 000 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 800 000 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%. TEGEVUSED ja Tegevuste Sh elluviija Sh Tartu sh Tallinna kindlaksmääratud eelarve eelarve Ülikooli Tehnikaülikooli kulukohad kokku eelarve eelarve IKT teadus- ja 11 678 000 0 5 255 100 6 422 900 arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine Sh otsene personalikulu 8 341 429 0 3 753 643 4 587 786 Sh ülejäänud abikõlblikud 3 336 571 0 1 501 457 1 835 114 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest IKT teadus- ja 161 000 161 000 0 0 arendustegevuse ning kõrghariduse seire Sh otsene personalikulu 115 000 115 000 0 0 Sh ülejäänud abikõlblikud 46 000 46 000 0 0 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest Horisontaalsed tegevused 161 000 161 000 0 0 (projektijuhtimine) Sh otsene personalikulu 115 000 115 000 0 0 Sh ülejäänud abikõlblikud 46 000 46 000 0 0 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest KOKKU 12 000 000 322 000 5 255 100 6 422 900 Sh otsene personalikulu 8 571 429 230 000 3 753 643 4 587 786 Sh ülejäänud abikõlblikud 3 428 571 92 000 1 501 457 1 835 114 kulud ühtse määra alusel 40% otsestest personalikuludest 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4; 12.2.2. tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud ühtse määra alusel arvestatuna 40 % otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 10. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 5. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele otseste personalikulude tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1 Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2 Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2 esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3 sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerite eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 14.2.4 koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele. 14.3 Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil iga aasta 20. jaanuariks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. 15.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 11 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 16.6. Elluviija muudab punkti 14.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Projekt mõjutab mõnevõrra regionaalset arengut, kuna IKT areng võimaldab muuhulgas töötamist asukohast sõltumata ning seega ei sea tulevikus eelduseks töökohtade koondumist keskustesse (Tallinn ja Tartu). Infoühiskonna edendamine Tegevusel on tugev infoühiskonda edendav mõju, kuna see on suunatud IKT alase õppe- ja teadustegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele. Piisava inimressursi olemasolul saab toimuda teenuste digitaliseerimine, rutiinse töö vähendamine ning ühiskonnas toimuvate protsesside tõhustamine. Keskkonnahoid Tegevus on keskkonnahoiu suhtes neutraalne. Tegevus ei ole suunatud keskkonnaseisundi parandamisele või keskkonnaemissioonide vähendamisele. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevus ei mõjuta otseselt ebavõrdsust või võrdseid võimalusi. Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Riigivalitsemine Tegevusel on positiivne mõju riigivalitsemisele, kuna IKT valdkonna hariduse ja teaduse olemasolu ja kõrge kvaliteet võimaldab arendada riigi konkurentsivõime jaoks olulisi e-teenuseid,.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetme „IKT programm“ tegevuse „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.5 „IKT programm“ tegevuse 4.5.1 „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (tel 7350 214; [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 7350 234; [email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 7354 064, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]) ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia nõunik Indrek Ots (tel 5149 512; [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (IKT, ressursside efektiivsem kasutamine) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. 2018. aasta märtsis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt koostatud dokumendi „IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüs“1 kohaselt on IKT sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna vähem kui 5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavatest ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist. Üheks võtmeprobleemiks IKT sektoris on ülikoolide ebapiisav TA võimekus, mis takistab koostööd TA valdkonnas ülikoolide ja ettevõtete vahel, ning haritud spetsialistide puudus era- ja avalikus sektoris. Väheneva tööjõu tingimustes tugineb majanduse kasv tulevikus innovatsioonil, tootlikkuse kasvul ja liikumises kõrgematele positsioonidele väärtusahelates. Antud sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, kellele on määratud valdkonna õppekavagruppide kaasvastutus. Kaasatakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest ning riigiasutustest. Tegevuse raames on kavas toetada IKT valdkonna TA võimekuse arendamist eelisarendatavates teadussuundades (tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja 1 https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/IKT%20valdkonnas%20majanduse%2C%20kõrghariduse%20ja% 20R%26D%20võimekuse%20analüüs.pdf 1 suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus jt). IKT sektor kasvab väga kiiresti. OSKA raport tõi välja, et selleks, et Eesti 2020 visioonis toodud IKT eesmärke saavutada, peaks IKT spetsialistide arv suurenema 1,5 korda: 22 970 spetsialistilt 37 000 spetsialistini. Igal aastal on vajadus 1580 täiendava IKT professionaali järgi. Valdav osa sektori tööjõuvajadusest (70%, ca 1125 töötajat aastas) eeldab kõrgharidust. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele, sealhulgas info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise ja rakendamise kaudu, et asendada rutiinsed tööprotsessid masinatega, pakkuda inimestele targemaid töökohti ning julgustada inimesi nende esialgsetes haridusvalikutes eelistama teadusalasid, mis kiirendavad seda protsessi. IKT lahenduste kasutuselevõtt teistes sektorites nõuab arvestatavat magistrikraadiga IKT spetsialistide arvu tõusu, kes on võimelised sektori-spetsiifilise tehnoloogia integreerimiseks IKT lahendustega, sealhulgas IKT juhtivtöötajaid, mänedžere, IKT lahenduste analüütikuid, arhitekte ja arendajaid. Üliõpilaste vastuvõtt IKT valdkondadesse küll kasvab, aga ei jõua siiski sammu pidada üha kasvava tööjõunõudlusega IKT valdkonnas. IKT lõpetajate osakaal on keskmisest madalam. IKT TA toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmega. Tegevus on seotud IKT teaduse toetusmeetmega2, mida rahastatakse IT Akadeemia programmi raames aastatel 2018-2022 riigieelarvest. Tegemist on ülikoolide institutsionaalse toetusega, mille raames ei rahastata individuaalprojekte. Teadussuundasid arendatakse koostöös Eesti ülikoolidega ning igal suunal on juhtpartner, kes koordineerib teadussuuna arendamisse kaasatud partnerite koostööd. IKT teaduse toetusmeetme strateegilisteks eesmärkideks on 1) Eesti majanduse ja laiemalt kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamine IKT targema kasutuse abil, 2) prioriteetsetes teadussuundades IKT TA tegevuse võimekuse kasvatamine ning 3) teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse astmetel. Oma olemuselt on struktuurifondidest rahastatav tegevus IKT teaduse toetusmeetme rakendusprogramm, mille raames keskendutakse eelkõige toetusmeetme 2) ja 3) eesmärgi täitmisele. IKT teaduse toetusmeetme esimese eesmärgi täitmist rahastatakse muudest vahenditest. Seega, tegevus „IT Akadeemia teaduse toetusmeetme rakendamine“ täiendab IKT teaduse toetusmeetme tegevusi inimressursi arendamise komponendiga, luues sünergia juba käivitunud toetusmeetmega ning seega ei ole tegemist topeltfinantseerimisega. Tegevuse keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine IKT valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad IKT laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. 2 https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/IT%20Akadeemia%20IKT%20teaduse%20toetusmeetme%20taust .pdf 2 Spetsialistide vaatenurgast annab elluviidav tegevus parema võimaluse leida endale tulevikus hästi tasustatud töö ja rakendus. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Samuti toetavad antud tegevused suuna 4 eesmärki 1. „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. Lisaks toetavad antud tegevused 1 prioriteetse suuna eesmärki 5 „õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“. 1.2. Tegevuse eesmärk TAI strateegia eesmärkide täitmiseks, aga laiemalt vaadates ka Eesti teaduse, majanduse ning kogu ühiskonna sh infoühiskonna jätkusuutliku arengu huvides on oluline kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, tähtsustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Toetuse andmise eesmärk lähtub IKT teaduse toetusmeetme strateegilistest eesmärkidest, milleks on prioriteetsetes teadussuundades ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse haridusastmetel. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ja suurendada IKT kõrgharidusõppe teaduspõhisust. Toetatava tegevuse keskmes on IKT-ga seotud TA inimressursi arendamine, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu. IKT valdkonnale vajalike tippspetsialistide koolitamiseks, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks on vaja panustada prioriteetsetes teadussuundades uurimisrühmade võimekuse kasvatamisse. Võimekuse kasvatamine ei ole võimalik vaid olemasolevate meeskondade baasil, käesoleva tegevuse raames luuakse võimalused ka uute uurimisrühmade loomiseks. Eesmärgiks on Eestisse tuua kõrgetasemelisi teadlasi väljastpoolt Eestit, luua tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks kui ka anda tuge järelkasvuks erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele. Kõrgetasemeliste teadlaste ning TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab kõrghariduse kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis ning õppijate arvu vähenemise tingimustes kriitilise tähtsusega. IKT teadus- ja arendustegevust toetati ka perioodil 2007-2013 Eesti Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programmi 2011- 2015 (IKTP) rakendusprogrammi raames. Programmi üldeesmärgiks oli viia IKT-alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemale tasemele ning tugevdada Eesti kõrgharidus- ja teadusasutuste ning IKT sektori ettevõtete vahelist koostööd. Programmi raames arendati IKT õppekavade ja õppetöö kvaliteeti, konsolideeriti ja uuendati õppekavasid, toetati õppe- ja teadustööd, tehti analüüse, uuringuid ja ülevaateid, arendati partnerlust avaliku ja erasektori vahel ning tehti teavitustegevusi. Programmi elluviijaks oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning partneriteks Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, SA Archimedes Eesti Kõrghariduse kvaliteediagentuur (EKKA), SA Archimedes Kõrghariduse arenduskeskuse kommunikatsioonibüroo, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Programmi rahaline maht oli 4,8 miljonit eurot. Nimetatud programmis oli suur rõhk tööl õppekavadega ning õppetöö korraldusega, samuti tegeleti uute õppejõudude leidmisega ning 3 õppetöö kvaliteedi tõstmisega. Moodustati koostöövõrgustikke, arendati avaliku ja erasektori vahelist partnerlust, koostati analüüse, uuringuid ja ülevaateid. Programmi raames töötati esmakordselt välja ja viidi 4 õppeasutuses läbi informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedihindamine. Eelmise perioodi programmi raames loodi alus rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgetasemelise IKT kõrghariduse läbiviimiseks Eesti ülikoolides (sh täiendatud ja uued õppekavad, õppekvaliteedi tõus jms). Käesoleva tegevuse raames arendatakse IKT õppe aluseks olevat teadus- ja arendustegevuse inimressurssi. Eesliini teadlaste ning TA-tegevuse ning uusimate teadustulemuste ja -suundumuste sidumine ülikoolides läbiviidava õppetööga tõstab veelgi IKT kõrghariduse kvaliteeti, mis on globaalses konkurentsis kriitilise tähtsusega. Seega, tuginedes eelmise perioodi programmi raames saavutatule, viib käesolev struktuurifondidest rahastatav tegevus ülikoolide IKT TA-tegevuse ja seeläbi ka pakutava kõrghariduse kvaliteedi tõusule, keskendudes eelkõige ülikoolides prioriteetsetes teadussuundades TA ning kõrghariduse inimressursi arendamisele. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Lisaks seostele eelmisel perioodil elluviidud tegevustega on antud tegevusel seoseid mitmete perioodil 2014-2020 struktuurivahenditest rahastatavate tegevustega. Tegevused siiski üksteist otseselt ei dubleeri, kuna antud tegevuse raames on rõhk siiski konkreetselt IKT valdkonnal. Antud tegevusel on tugevad seosed meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““. Nimetatud tegevuse raames toetatakse teadlaste Eestisse tulemist, sealhulgas tippteadlasi, järeldoktoreid ning tagasipöörduvaid teadlasi. Samuti toetatakse Eesti TA turundamist ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise kohta tutvustamist algatuse „Research in Estonia“ kaudu. Mobilitas Pluss tegevused toetavad käesoleva tegevuse elluviimist, näiteks Eesti kui sihtkoha tutvustamist välismaal elavatele tippteadlastele, kuid selle tegevuse raames teostatakse teadlaste sihtotsinguid vastavalt arendatavatele valdkondadele. Dubleerimine on välistatud sellega, et ühte välisteadlast saab värvata korraga ühe tegevuse raames. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“. Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks, vastutusvaldkondade ja asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Seega luuakse institutsionaalne valmisolek õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi tagamiseks, kuid võimekuse kasvatamisega tegeletakse spetsiifiliselt antud tegevuse raames. Samuti on tegevus seotud tegevusega „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Toetuse andmise eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Toetatakse erialastipendiumite andmist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades kõrghariduse kõigil kolmel astmel. Kavandatava 4 tegevuse raames erialastipendiumite andmist kavandatud ei ole, tegevus keskendub hea õppe- ja arenduskeskkonna loomisele. Tegevus on seotud ka meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes algatustes“ tegevusega „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““, mille eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolides pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Toetatakse noorteadlaste ja magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses, kaasatakse välismagistrante ja –doktorante, korraldatakse suve- ja talvekoole ning tutvustatakse Eestis õppimise ja töötamise võimalusi. Selliseid tegevusi käesoleva tegevuse raames otseselt ei toetata, tegevus keskendub hea õppe- ja arenduskeskkonna loomisele. Kuna antud tegevuse raames toetatakse nutika spetsialiseerumise üht kasvuvaldkonda, on tegevus seotud ka tegevusega „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades ning selle alategevusega „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Tegevuse raames toetatakse ettevõtete huvides TA asutustelt tellitud rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimist ning sellega ettevõtete ja TA asutuste vaheliste sidemete tugevdamist. Rakendusuuringute elluviimist käesoleva tegevuse raames otseselt ei toetata, kuid tegevuse raames toetatakse IKT valdkonna võimekust rakendusuuringuid teostada. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi meetme tegevuse tasemel. Tegevused loovad täiendavaid võimalusi IKT valdkonna jätkusuutlikuks arenguks, tuues valdkonna TA asutustesse juurde õppe- ja teadustöö läbiviimiseks vajalikku tipptasemel inimressurssi, panustades uurimisgruppide võimekuse kasvu, sidudes õppe ning teadustöö paremini ettevõtluse vajadustega ning tagades sellega piisava järelkasvu olemasolu nii ettevõtetes kui ka TA asutustes. Ühelt poolt on tegevus suunatud valdkonna TA taseme tõstmisse, et tagada valdkonna teadlaste senisest veelgi edukam osalemine konkurentsipõhise rahastuse taotlemisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Teiselt poolt on tegevuse jätkusuutlikkus edaspidi tagatud teadus- ja arendussüsteemi piisava rahastamisega. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärgiks on tagada teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise tase 1% SKP-st. Kuigi aastal 2017 oli riikliku rahastamise tase planeeritust veel kaugel, ulatudes vaid 0,66%-ni SKP-st, siis on Vabariigi Valitsuse ja teiste osapoolte poolt astutud samme ja tehtud täiendavaid kokkuleppeid rahastamise kasvuks planeeritud tasemele. IKT teaduse toetusmeede, mille rakendamiseks käesolevat tegevust kavandatakse, on planeeritud pikaajalise rahastusena, mille edukuse korral on peale meetme tegevuste lõppemist kavandatud aastapõhise eelarvega samas mahus vahendite lisandumine ülikoolidele eraldatavatesse tegevustoetustesse. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa koosneb 18 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lisa sisaldab järgmisi punkte: 5  1) Reguleerimisala 2) Toetuse andmise eesmärgid ja seos arengukavadega 3) Rakendusasutus ja –üksus 4) Elluviija ja partnerid 5) Tegevuse abikõlblikkuse periood 6) Mõisted 7) Toetatavad tegevused ja nende rakendamine 8) Sihtgrupp 9) Nõukoda 10) Tulemus- ja väljundnäitajad 11) Eelarve 12) Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 13) Toetuse maksmise tingimused ja kord 14) Elluviija ja partnerite kohustused 15) Tegevuste elluviimise aruandlus 16) Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17) Finantskorrektsioonid 18) Dokumentide säilitamine 19) Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Käskkirja lisa eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Tegevuse raames antav toetus ei ole käsitletav riigiabina Konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Toetatavateks tegevusteks on prioriteetsetesse teadussuundadesse kõrgetasemeliste teadlaste värbamine ning nende õppe- ja teadus- ja arendustöö läbiviimise toetamine ning IKT kõrghariduse ja TA tegevuse seire. Tegevuse raames ei anta toetust ettevõtetele ning tegevused ei ole majandusliku iseloomuga. Eelnõu punktis 2 on toodud olulisemad tegevusega seotud ning tegevuse seisukohalt olulised mõisted. Enamikku toodud mõistetest ei ole kasutatud kehtivas kõrgharidust või teadus- ja arendustegevust puudutavas seadusandluses, mistõttu on oluline neid käskkirja lisa tekstis selgitada. Teadlase mõiste puhul on viidatud nii teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kui ka ülikooliseaduses toodud määratlusele, kuid täpsustatud siiski, keda on mõeldud teadlase all antud tegevuse kontekstis. Kuna üheks olulisemaks tegevussuunaks on teadussuundadesse uute võimekate teadlaste värbamine, täpsustatakse eelnõus, et kvalifitseeruvad vaid need teadlased, kes ei ole enne kandideerimist vähemalt 1 aasta jooksul töötanud samas ülikoolis teadlase ametikohal ning kelle tööleping partneriga ei ole sõlmitud varem kui 01.09.2018. Kuna struktuurivahenditest rahastatav tegevus on IT Akadeemia programmi osa, on mõistete osas toodud selgitused ka seoste kohta käimasoleva programmiga. Kuna IKT on üks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest, siis on mõistete punktis 6 toodud ka nutika spetsialiseerumise juhtkomitee mõiste. Juhtkomitee roll on kirjeldatud punktis 9.2. Vastavalt punktis 9.2. kirjeldatule on juhtkomitee roll jälgida muuhulgas antud tegevuse raames nutika spetsialiseerumise eesmärkide täitmist ja selleks vajalikke tegevusi ning teha asjaomastele otsustuskogudele ettepanekuid muudatusteks meetmes ja tegevuses. Eelnõu punktis 3 käsitletakse toetuse andmise eesmärke ja nende seoseid arengukavadega. 6 Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Käesolev tegevus on mõeldud IKT teaduse toetusmeetme strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Tegevuse raames kasvatatakse ülikoolide IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust prioriteetsetes teadussuundades, mis on IKT teaduse toetusmeetme raames välja valitud ning IT Akadeemia juhtkomisjoni poolt kinnitatud eelisarendatavad teadussuunad. Tegevuse toetuse andmise tingimuste koostamise hetkel on prioriteetseteks teadussuundadeks tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite-inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus. Teiseks oluliseks eesmärgiks on IKT alase teadus- ja arendustegevuse sidumine õppetegevusega kõigil kõrghariduse tasemetel. TA tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab õppe kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis kriitilise tähtsusega. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh kõige uuemate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, rahvusvahelise kogemusega teadlaste, õppejõudude ja praktikute kaasamine jne; tudengite kaasamine eesliini uurimistöösse. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega. Samal ajal loob õppe sidumine valdkonna teadus- ja arendustegevusega üliõpilasele paremad eeldused karjääriks teadlasena. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise” saavutamiseks. Investeerimisprioriteet näeb ette kolmanda taseme hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamise, suurendamaks osalust ja parandamaks haridustaset. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. „Eesti 2020“ peamised eesmärgid on seotud tootlikkuse kasvu ja tööhõive tasemega. Käivitatav tegevus on seotud mõlema eesmärgiga, panustades IKT valdkonna arendamisega valitud prioriteetsetes teadussuundades nii tootlikkuse kasvu kui ka inimressursi arendamisega ning selle jätkusuutlikkuse tagamisega kõrge tööhõive saavutamisse. Käesolev tegevus on kooskõlas TAI strateegia kõigi 4 eesmärgiga. Tegevus panustab sellesse, et Eesti teadus oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning teadlaste ja innovaatorite järelkasv oleks kindlustatud. Planeeritavad tegevused on suunatud sellele, et Eesti oleks atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär piisavalt populaarne (TAI strateegia eesmärk 1). Ühiskonna ja majanduse huvides on IKT valdkonna eelisarendamine ning tulemuslik koostöö ettevõtete, valitsusasutuste ning teadus- ja arendusasutuste vahel, mis omakorda muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Eesti on IKT valdkonna teadus- ja arendustegevuse alases koostöös nähtav, kuid edu jätkumiseks on vaja tagada valdkonna arengu jätkusuutlikkus. Eelnõu punktis 4 on nimetatud tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Archimedes. 7 Eelnõu punkt 5 sätestab elluviija ja partnerid. Tegevuse elluviijaks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA), kelle tegevuseks ja rakendusaktide loomiseks annab volitusnormi käesoleva käskkirja eelnõu. HITSA on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, kelle asutuajaõigusi teostavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Telekom ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. HITSA on asutatud 29. märtsil 2000. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on kaasaegsete tehnoloogiate, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), rakendamise kaudu aidata kaasa hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse tõusule, toetada IKT alase hariduse edendamist kõikidel haridustasemetel ning tagada riiki katvate e-teadusinfrastruktuuride ja – teenuste toimimine ja areng kooskõlas tehnoloogia üldise arenguga. Elluviija valiti tema kompetentsi ja kogemuste tõttu antud valdkonnas. HITSA oli ka perioodil 2007-2013 struktuurivahenditest rahastatud IKTP programmi elluviija. HITSA tegutseb hariduse ja teaduse valdkonna IKT kompetentsi- ja arenduskeskusena, toetab IKT hariduse arendamise kõikidel haridustasemetel, toetab IKT alast teadus- ja arendustegevust ning haridusasutuste ja ettevõtete koostööd. Seega on tegemist Eesti mõistes ainulaadse kompetentsiga. Elluviija kaasab tegevuse elluviimiseks partnereid. Tegevuse partneriteks on Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kellele on määratud informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutus. Antud meetme kontekstis on välja valitud toetatavad teadussuunad ning teadussuuna juhtpartneriks olevad ülikoolid. Teadussuunad ja juhtpartnerid valis välja ja kinnitas IT Akadeemia juhtkomisjon. Eelnõu punktis 6 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud alates 1.jaanuarist 2019 ning kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. augustiks 2023. Eelnõu punktis 7 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi ja oodatavaid tulemusi. Kokku toetatakse kahte tegevust. Tegevus 1 on IKT teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse inimressursi arendamine. Tegevuse eesmärgiks on uurimisgruppide võimekuse kasvatamine IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ja teadustöö kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse raames värvatakse ülikoolidesse võimekaid teadlasi nii Eestist kui ka väljastpoolt Eestit. Tegevuse raames toetatakse teadlasi, kes on värvatud partnerülikoolide poolt konkursi korras ning kes ei ole vähemalt ühe aasta jooksul enne värbamist töötanud samas ülikoolis teadlase ametikohal. Teadlasi värvatakse enne tegevuse algust välja valitud prioriteetsete teadussuundade arendamiseks, uurimisgruppide täiendamiseks või juhtimiseks. Antud tegevuse kontekstis on rõhk eelkõige kvaliteedil, et tuua Eesti ülikoolidesse parimad oma valdkonna asjatundjad ning potentsiaaliga noored teadlased. Värvatavate teadlaste tööülesannete hulgas on nii õppe- kui teadustegevus vastavalt asutuse sisemisele töökorraldusele. Teadlaste värbamisega tagatakse, et arendatakse nii valitud teadussuundi kui ka tuuakse uusimad teadustulemused õppetöö ja juhendamise kaudu õppetöösse. 8 Õppijate motiveerimiseks ning teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse parimate tulemustega õppijatele võimalus osaleda uurimisgruppide töös. Uurimisrühmades tehtav töö tasustatakse vastavalt panusele. Osalemine valdkonna eesliini teadusgruppide töös annab noortele ühelt poolt uusimaid teadmisi, mida edasises karjääris rakendada, kuid teiselt poolt innustab õpinguid jätkama ja lõpetama ning hoolimata tööturu survest jätkama akadeemilist karjääri. Oodatavateks tulemusteks on IKT teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõus ja valdkonna spetsialistide järelkasvu tagamine. Tegevuse elluviijateks on partnerid Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Tegevus 2 on IKT valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse seire. Tegevuse raames kogutakse järjepidevalt IKT valdkonna hariduse ning teadus- ja arendustegevuse alaseid andmeid, analüüsitakse neid, mis on omakorda sisendiks tegevuse järgmise aasta tegevuskava koostamiseks või selle tegevuskava ülevaatamiseks. Oodatavaks tulemuseks on piisavad ning aja- ja asjakohased andmed IKT kõrghariduse ja teadus- ja arendustegevuse kohta, mis võimaldaksid teha valdkonnas kaalutletud otsuseid. Tegevuse elluviijaks on HITSA. Eelnõu punkt 8 kirjeldab tegevuse sihtgruppe, kelleks on informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi kaasvastutavate ülikoolide Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IKT suuna teadlased ja üliõpilased. Kaudsete sihtgruppidena on nimetatud valdkonna ettevõtted ja avaliku sektori asutused, samuti avalikkus laiemas mõttes. Eelnõu punktis 9 on kirjeldatud tegevuse IT Akadeemia juhtkomisjoni ja nutika spetsialiseerumise juhtkomitee roll. IT Akadeemia juhtkomisjoni kuuluvad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt nimetatud IKT sektori tööandjate esindajad, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ning nõuandvate ekspertidena on kaasatud asjakohaste Eesti ülikoolide esindajad. Juhtkomisjoni tegevust koordineerib elluviijana HITSA. Nutika spetsialiseerumise juhtkomiteel on valdkondliku komisjonina nõuandev roll seoses nutika spetsialiseerumise eesmärkide täitmise jälgimise ning vajadusel tegevuste muutmisega. Eelnõu punktis 10 on sätestatud tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad. Tegevuse tulemusnäitajaks on IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse tegevuse elluviimise raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv kõigil astmetel. Tulemusnäitajaks on 200 kaitstud lõputööd aastaks 2023. Tegevusel on kaks väljundnäitajat. Esimene väljundnäitaja on seotud prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse ülikoolides tegevuse elluviimise jooksul lisandunud teadlaste arvuga ning oodatavaks tulemuseks on 45 uut teadlast. Teiseks väljundnäitajaks on IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse tegevuse elluviimise jooksul lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv ning oodatavaks sihttasemeks tegevuse elluviimise perioodi lõpuks on 100 publikatsiooni. Publikatsioonidena arvestatakse tegevuse elluviimise perioodil avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikleid ja toimetisi (proceeding paper), mida indekseeritakse ISI Web of Science andmebaasis ja/või andmebaasis Scopus, mille (kaas)autoriks on tegevuse raames värvatud teadlane/teadlased ning millel on asutusena (aadress) märgitud tegevuse 9 partner. Oluline on, et avaldatud artiklid oleksid tähistatud nõuetekohase viitega tegevusele ning rahastusele Euroopa Sotsiaalfondist. Eelnõu punktis 11 sätestatakse tegevuse eelarve. Tegevuse abikõlblike kulude eelarve on 12 miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on 85% ehk 10,2 miljonit eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 15% ehk 1,8 miljonit eurot. Toetuse määr on 100% ning seda mõlema kavandatud tegevuse osas. Suurima osa eelarvest moodustavad tegevusega 1 seotud kulud (11 678 000 eurot). Enamuse kuludest moodustavad personalikulud. Projekti ülejäänud abikõlblikud kulud otsestest personalikuludest on arvestatud ühtse määra alusel ja moodustavad kokku 40%. Tegevuse 2 eelarveks on planeeritud 161 000 eurot, sealhulgas 115 000 eurot otseseid personalikulusid. Projektjuhtimise eelarveks on planeeritud 161 000 eurot. Eelnõu punktis 12 on sätestatud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud kulud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4. Toetatavate tegevuste abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 10 kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna 40% abikõlblikest otsestest personalikuludest. Tegemist on olulise lihtsustusega nii elluviija, partnerite kui ka kulusid kontrolliva rakendusüksuse jaoks, kuna ülejäänud abikõlblike kulude osas jääb ära tegelike kulude tõendamine. Tõendamist vajavavad üksnes otsesed personalikulud. Eelnõu punktis 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Otsesed personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1 ning ülejäänud abikõlblikud kulud otsestest personalikuludest arvestatud ühtse määra 40% alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 5. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetatavate tegevuste ülejäänud abikõlblike kulude puhul toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 90 kalendripäeva. Eelnõu punkt 14 käsitleb elluviija ja partnerite kohustusi seoses väljamaksete prognoosi esitamise ja korrigeerimisega, lepingute sõlmimisega partnerite ja elluviija vahel ning muude struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Muuhulgas on sätestatud, et korrigeeritud prognoos tuleb esitada juhul kui maksetaotluse summa erineb prognoositust suurel määral ehk enam kui 25% võrra. Eelnõu punktis 15 on sätestatud tegevuse elluviimise aruandluse tingimused. Rakendusüksusele esitatakse aruanne kord aastas jaanuaris perioodi 01.01.-31.12. kohta, kuid lisaks struktuurivahendite kalendriaasta põhisele aruandlusele toimub IKT teaduse toetusmeetmes ka õppeaasta põhine aruandlus seisuga 30. september ning tähtajaga 15. oktoober. Eelnõu punktis 16 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on 10 nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Punktis 16.6 on sätestatud ka aasta eelarve ja tegevuskava muutmise tingimused. Eelnõu punkt 17 käsitleb võimalike finantskorrektsioonide tegemist ning eelnõu punkt 18 dokumentide säilitamist. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA ÕIGUSELE Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006. 4. TEGEVUSE MÕJUD Eelnõu punktis 19 on toodud tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Käesoleval tegevusel on kõige otsesem mõju infoühiskonna edendamise teemale. Tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadus- ja arendustegevuseks vajaliku inimressursi arendamisega, mis on infoühiskonna edendamise alus. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti teiste läbivate teemadega ning mõjudega. Võrdsed võimalused Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutakse eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuse eesmärkide täitmiseni. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt 2018. aastal läbiviidud IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüs näitas, et näiteks 11 kõrghariduse 2.astmel pärineb juba 31% üliõpilastest väljastpoolt Eestit. Selle põhjuseks on tööealise elanikkonna üldine vähenemine ning asjaolu, et Eestist pärit õppijatest ei piisa valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samuti on suur osa õppejõududest ning teadlastest pärit välisriikidest. Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. Teadus- ja arendusasutused on kohustatud järgima teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust, mis kohustab TA asutusi teadustöötajate ametikohti täitma üldjuhul avaliku konkursi korras, et tagada võrdne ligipääs ametikohale kandideerimisele ning ühtlasi järgima soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi. Regionaalareng IKT valdkonna teadus- ja arendusasutused paiknevad Eestis peamiselt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb tegevuse tulemusena peamiselt linnapiirkondade potentsiaal ja võimekus teadus- ja arendustegevuse kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigi teadus- ja arendusvõimekuse kasv avaldab siiski positiivset kõrvalmõju ka muudele piirkondadele. Tulenevalt ala spetsiifikast on selle valdkonna spetsialistidel võimalik töötada kõikjal üle maailma, seega ei ole tulevastel spetsialistidel otseselt hädavajalik olla seotud Tallinna ja Tartu tõmbekeskustega. Riigivalitsemine Kuigi IKT sektori roll Eesti majanduses on märkimisväärne – vähem kui 5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavates ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist, ei saa mööda vaadata ka IKT valdkonna arengu mõjust riigivalitsemisele. Eesti vajab oma e-riigi maine ja taseme säilitamiseks jätkuvalt valdkonna parimat tööjõudu. Keskkond ja kliima Keskkonna ja kliima valdkonnale antud tegevusel otsest mõju ei ole. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes, Eesti Teaduste Akadeemiale, SA-le Eesti Teadusagentuur, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele ning majanduse valdkondlikule komisjonile. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks partnerülikoolidele. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 12