Kiri

Hinnang SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2018. aasta ks seatud aastaste tegevuseesmärkide saavutamise kohta . I Sissejuhatus Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi SA HLM) põhikirjalised eesmärgid on: 1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; 2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. II Põhieesmärgid 2018. aastaks ja nende täitmine : 1. Piiskopilinnuse pealinnuses muuseumi ettevalmistus- ja lammutustööde, välisrajatiste ehitustööde ja hoone rekonstrueerimistööde elluviimine. Täitmine : Tööd toimu sid vastavalt ehituslepingule ja ajagraafikule ning tagat i stabiilne rahastamine. Seoses linnusemuuseumi rekonstrueerimistööde rahastamisega 2018. aastal taotleti arvelduskrediidi laenu võtmis t Eesti V abariigilt. Laenu andmise arvelduskrediidi vormis 2014–2020 perioodi struktuuritoetustest rahastatava projekti „Haapsalu piiskopilinnuse arendamine tegevusmuuseum-külastuskeskuseks” elluviimiseks otsustas Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 punkti 3 alusel 19.04.2018. a korraldusega nr 102 “Laenu andmine Sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid”. 2. Raudtee- ja Sidemuuseumi vaguni restaureerimine INTERREG-i EST-LAT programmi raames (dets. 2017 – aprill 201 9 ). Täitmine: Platskaardivaguni restaureerimine on lõpetatud. Tööde läbiviimiseks korraldati kaks hanget: vaguni restaureerimine summas 33 . 305,00 eurot (ilma KM); vaguni akende valmistamine ja paigaldamine 12 . 950,00 eurot (koos KM) . 2019. aasta I kv toimuvad kavandatud tegevused näituseprogrammide koostamiseks. Vagun avatakse külastajatele 2019. aasta suvehooajaks. 3. End. Ambulantsihoone (Raudtee 10) Raudtee- ja Sidemuuseumi dokumendihoidlaks renoveerimine (2018 I p.-a.). Täitmine : Remont tööd on edasilük atud . Vastavalt sihtasutuse nõukogu 14.02.2018 (protokoll nr 23) koosoleku otsusele tehti Kultuuriministeeriumi esindaja poolt ettepanek täiendavalt analüüsida end. Ambulantsihoone (Raudtee 10) Raudtee- ja Sidemuuseumi dokumendihoidlaks renoveerimise otstarbekust ja üldist kogude seisukorda. Põhjuse ks muuseumide uue ühishoidla kavandami sel toetuste planeerimine hoidlate renoveerimiseks. Kultuuriministeerium moodustas komisjoni (kk nr 123, 28.06.2018) ning algatas 24.09.2018 haldusjärelevalve (kiri nr 12-1/1922-1) muuseumikogu korralduse üle . K omisjon külastas Sihtasutuse kogusid 17.10.2018. Toetamisotsus selgub 2019. aasta I poolel. Paralleelselt toimuvad läbirääkimised Haapsalu Veevärgiga sidekogu museaalide hoiustamiseks pikaajalise rendilepingu alusel kuni ühishoidla valmimiseni. Kogude kava on kavas esitada Kultuuriministeeriumile 2019 septembris-oktoobris. 4. EV 100 raames end. Raekojas näituse „1982“ koostamine (veebruar 2018). Täitmine : Näitus oli avat ud 28.03.2018 kuni 03.03.2019 . Seda külastas 2018. aastal 5609 inimest , mis on viimase viie aasta suurim Raekoja näituste külast ajate arv. 5. Iloni Imedemaal Ilon Wiklandi avatud raamatukogu ja teaduskogu avamine külastajatele (2018 I p.-a.). Täitmine : Raamatukogu ava mine lükkus 2019 . aasta lõppu ning selle sisustamine teostub Ilon Wikland 90 sünnipäeva tähistamisega 2020. aastal. Ettevalmistustööd raamatukogu uuendamiseks algasid 2017. aastal, mil valmis avatud raamatukogu ruumi lahendus ja mööblikavandid. 2018 . aastal remonditi ruum ning paigaldati uus valgustus. 6. Saavutatakse tasuliste teenuste mahuks 183 . 000 eurot. Täitmine : Tasuliste teenuste mahuks saavutati 28 4.042,19 eurot. 7. Tartu Kunstimuuseumist üle tulnud Ants Laikmaa dokumendikogu digiteerimine. Täitmine : dokumendikogu digiteerimine on kavandatud 2019. aasta ks. 2018. aastal tuli läbi viia ettevalmistustööd, mille käigus töötati läbi Laikmaa dokumendikogu – kokku 3066 lk materjale ning koostati esialgsed nimekirjad. 8. Ilon Wiklandi illustratsioonide Rootsi-Jaapani ühisnäituse „Pipi Pikksukk ja Astrid Lindgreni maailm“ ettevalmistamine Jaapanis (juuli 2018 – juuli 2020). Täitmine : Näitus avati 28.07.2018 Tokyos ning jääb Jaapanisse kuni 2020. aasta juulini – kokku 10 linnas . Sihtasutus laenas Jaapani näitusele 40 Ilon Wiklandi illustratsiooni ning osales näituse kataloogi koostamisel . III Meetmed põhieesmärkide täitmiseks: 1. Arendustegevused Eesmärk : kultuuripärandi tutvustamine erinevates vormides ning selle läbi pärandist osasaajate ja muuseumide külastajate arvukuse suurendamine Kokkuvõttes täideti põhiosas kavandatud tegevused, millest olulisematest alljärgnev ülevaade: 1.1. Näitused 28. 02. 18- 03.03.19 EV 100 raames näitus „1982“ Raekojas. 05.-08. avati suveekspositsioon Raudtee- ja Sidemuuseumis end. 3 klassi ootesaalis. 07. -07.20 avati Rootsi-Jaapani ühisnäitus Tokyos, Jaapanis (sh näituse kataloogi ja Imedemaa bukleti koostamine). 1.2. Uurimistöö: konverentsid ja publikatsioonid 17.03. toimus ajalooliste puitmajade fassaadi hooldamise praktiline koolitus (koostöös MKA). 27. 06. (kuni 30.09.) Imedemaal avati ülevaate n äitus P. Tšaikovski balletist „Luikede järv“ Eestis“ ning selle ajaloost Eestis (Imedemaa) Tšaikovski festivali raames. 30.06. toimus Läänemaa XXII ajaloo konverents ning ilmus Läänemaa Muuseumi Toimetised XXI köide. 04. avaldati Ilon Wiklandi näituse kataloog inglise keeles. 08. 10. toimus Läänemaa koolinoorte II ajalookonverents (koostöös LÜG). 1.3. Arendusprojektid, üritused 05. 02. korraldati Ilon Wiklandi noore kunstniku tunnustusüritus. 01.-05; 09.-12. korraldati Läänemaa õpilaste Ajalooring. 03. digiteeriti ja tehti kodulehel kättesaadavaks Läänemaa Muuseumi Toimetised. 08. loodi interaktiivne nutimäng „Lapsepõlv Haapsalus“ peredele. 04. 07. -26.07. korraldati suvelavastus Imedemaal (A. Lindgren "Rasmus, Lontus ja Pontus" koostöös Tallinna 32. keskkooli näiteringiga; lavastaja Eva Kalbus). 30. 11. -16.12. korraldati lastelavastus Imedemaal "Pöialpoiss Nilss Karlsson“ (Miks Teater). 2. Investeeringud Eesmärk : Kultuurimälestiste (sh piiskopilinnus ühes toomkirikuga) konserveerimis- ja korrastustööde kavapõhine rakendamine nii külastuskeskkonna ohutuse kui ka mitmekülgsema kasutamise tagamiseks. 2.1. Konserveerimine 01.-12. plaanipäraselt toimusid piiskopilinnuse pealinnuses ettevalmistus- ja lammutustööd, välisrajatiste ehitus - ja rekonstrueerimistööd. 2.2. Remont 06-08. restaureeriti INTERREG-i EST-LAT programmi raames Raudtee- ja Sidemuuseumi vagun (dets. 2017 – aprill 2018). 07.-08. rajati Toomkirikusse invatee ning remonditi külgsissepääs . 11.-12. remonditi jaamahoone fassaadi avariilised osad. 12. remonditi Iloni Imedemaal trepikoridor, veranda, Ilon Wiklandi avatud raamatukogu (sh teaduskogu ) ruum ning paigaldati uus valgustus. 12. valmistati ja paigaldati aknad restaureeritud vagunile. 12. Laikmaa muuseumi peahoonele paigaldati uus piksekaitsesüsteem. 3. Kogud Eesmärk: Sihtasutuse käsutusse antud kultuuriväärtuslike kogude inventeerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi dokumendikogu (A3) skaneerimine (eesmärk 20%). 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi kogu I etapi kirjeldamine (6000 objekti). 01.-12. Raudteemuuseumi kogude sisestamine ja I etapi kirjeldamine (3000 objekti). Täitmine: Dokumentide digimine (A3 skänner); suurimad juurdekasvud: - k äsikir jad 7% > 64%, - dokumendid 11% > 16%, - kunstikogu 34,5 > 41%, - arheoloogia 52% > 58% , - t rükiste kogu 70% > 72%. ( Käsikirjade kogus on mõõtühikuks käsikiri, mitte käsikirja lehekülgede arv. ) Raudteemuuseumi kogudest sisestati kokku 2113 objekti (kokku sisestatud 7793 ehk 55%). Raudtee- ja Sidemuuseumi kogu vajab eraldi koguhoidja töökoha loomist, mis on kavas 20 2 0. aastal. 2018 . aastal lülituti kahte digiprojekti: 1) Rahvusarhiiv dokumendid - „Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860-1920)“ ; 2) ERM esemeline materjal - „Riikliku, rahvusliku või kultuuriloolise väärtusega esemed“ End. Läänemaa Muuseumi I etapi kirjeldamine – kokku 3140 objekti. 4. Personal Eesmärk: Sihtasutuse igapäevase toimimise ja arendustegevuste tagamine kompetentse ja motiveeritud personaliga. Vastavalt KuMi täiendava toetusega tagatakse peamiselt kõrgharidusega ja/või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga töötajate palgatõus 1150 euroni kuus ning üldine palgakasv 7,5%. 01.-12.18. Sihtasutuse töötajad osalesid erinevates rahvusvahelistes kultuuripärandi koostöövõrgustikes: - Läänemereäärsete Linnuste ja Muuseumide Assotsiatsioon ( Association of the Castles and Museums around the Baltic Sea ) ; - Läänemereäärsed muuseumid ( Network of Museums in the Baltic ); - Kultuuripärandi interpreteerimine ( Interpret Europe ) ; - Arheoloogiapärandi uurimine ( DGAMN ). Kokkuvõtteks 2018. aasta suurimaks kordaminekuks oli arvelduskrediidi laenu saamine, limiidiks määrati 900 000 eurot (üheksasada tuhat eurot) ning kasutusajaks kuni 30.09.2019 intressimääraga aastas 1,34%. Sellega tagati objekti rahastamise stabiilsus kuni tööde lõp uni. Raudtee- ja Sidemuuseumi hoonestu ja kogu kompleksi väljaarendami ne vajab uut tegevuskava. Algselt kavandatud konserveerimisprojekti ettevalmistamine Norra ja EMP majanduspiirkonna meetmesse tuli 2018. aasta lõpus peatada, kuna toet a takse ajaloolisi ehitis i muinsuskaitsealadel. Haapsalu a jalooline jaamahoone jääb muinsuskaitse a last välja ning ei ole abikõlblik . Raudtee 10 ehitamine dokumendihoidlaks otstarbekuse analüüsi esitab Sihtasutus Kultuuriministeeriumile 2019. aasta septembris-oktoobris koos alternatiivsete pindadega . Esmakordselt sihtasutuse tegevuse jooksul restaureeriti vagun-museaal. Töö tulemusena saab koostada veeremi restaureerimiskava ning algatada ekspertiisid veeremi taastamise mahtude ja võimalikkuse üle. Vaguni restaureerimistöid rahastas Interreg EST - LAT programm, Kultuuriministeerium ja sihtasutus. Remonditi Imedemaa II korruse raamatukogu ja verandat ning jaamahoone perrooni kandeposte ja vahekilpe Kultuuriministeeriumi toetusel. Laikmaa majamuuseumi peahoone sai uue piksekaitsesüsteemi. Kogude inventeerimisel tehti MUiS-i plaanitust väiksem arv kirjeldusi, kuna kogudega seotud vä hese personaliga on raske tagada aastaringset järjepidevust muude ülesannete kõrval. Samas liitu s asutus kahe EL sf toetust saava digiteerimisprojektiga, mis aitab kaasa kogude digiteerimise ja kirjeldamise mah t u suurenda da. Vaatamata pealinnuse sulgemisega oli külastajatele avatud toomkirik suvehooajal kõikidel päevadel. Iloni Imedemaa tihe suveprogramm tagas külastuste tõusu ning esmakordselt ületati seal 20 000 külastaja piir (21043). 2018. aasta augustikuu s ületas sihtasutus kavandatud omavahendite aasta plaani . Kokkuvõttes teeniti omavahendeid plaanitust rohkem u 100.000 eurot. Muuseume külastas kokku 60 803 inimest. See on võrreldes 2017. aastaga küll ca 5000 külastajat väiksem, kuid siis oli pealinnus kaheksa kuud avatud. Kokkuvõttes tagati 201 8 . aasta l linnusemuuseumi stabiilne rahastamine, ehitustööde püsimine ajagraafikus, mis lubab uue muuseumi avada juunis 2019. Samuti väärib esiletõstmist sihtasutuse töötajaskonna igakülgne panustamine muuseumi programmidesse ja linnusemuuseumi ehitus tegevusse .