MUUDETUD (29.12.2025 nr 15) Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord

Kultuuriministri määruse „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord“ lisa Uuringuteatise vorm UURINGUTEATIS ESITAMISE KUUPÄEV: ____________________________ TEATISE ESITAJAD : _________________________________ UURINGU TELLIJA F üüsilise/juriidilise isiku nimi I sikukood/registrikood E -post ja telefon UURINGU TEOSTAJA Ettevõtja nimi Pädeva isiku nimi , isikukood E-post ja telefon UURINGU OBJEKT Mälestiste r egistri nr Nimi Uuringu tegemise asukoht (aadress või uuringuala koordinaadid) UURINGU ALALIIK M uinsuskaitseameti poolt tehtud uuringute määramise otsus e andmed. Uuringuliik ehitusuuring viimistluskihtide uuring arheoloogiline uuring ehitise tarindite uuring arheoloogiline uuring a llveearheoloogiline uuring kasutades sukeldumist, sh allveearheoloogiline kaevamine a llveearheoloogiline uuring sukeldumist kasutamata mate rjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs ekspertiis UURINGU KAVA Nimetus Koostaja andmed Andmed uuringukava heakskiitmise kohta (kui on varem esitatud). UURINGU TEGEMISE AEG Uuringu teostamise aeg (alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg) Uuringuteatisele lisatakse uuringukava (välja arvatud juhul, kui see on esitatud varem ja Muinsuskaitseametis heakskiidetud) Teatise esitamisel märgitakse soovitav haldusakti kättetoimetamise viis. Teatise esitaja allkiri: MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 25 Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 46 lõike 6, § 47 lõike 9 ja § 48 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrus sätestab mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise 1) uuringu liigid ja uuringu tegemise korra; 2) uuringuteatise vorminõuded ja selle esitamise korra; 3) uuringu dokumenteerimise korra ja nõuded uuringuaruandele; 4) uuringu tegemisega seotud hüvitise määra, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ja korra ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra. 2. peatükk Uuringu liigid § 2. Uuringu koostamine ja uuringu liigid (1) Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ehitamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, ehitusprojekti või vallasmälestise tegevuskava koostamiseks või arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks olulise teabe väljaselgitamiseks tehakse vajaduse korral uuring. (2) Uuringu vajaduse ja ulatuse, sealhulgas uuringu liigi määrab Muinsuskaitseamet või halduslepinguga volitatud asutus (edaspidi koos amet) lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust enne muinsuskaitse eritingimuste andmist, muinsuskaitse eritingimustes, kooskõlastuse andmisel teisele haldusorganile või tööde tegemise loas. (3) Uuringu liigid on järgmised: 1) arhiivi- ja bibliograafiauuring; 2) ehitusuuring; 3) viimistluskihtide uuring; 4) mõõdistamine; 5) ehitise tarindite uuring; 6) pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine; 7) arheoloogiline uuring; 8) allveearheoloogiline uuring; 9) materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs; 10) ekspertiis. (4) Uuring tehakse põhjendatud mahus nii, et sellega on täidetud uuringu eesmärk. (5) Uuring koosneb uuringu tegemisest ja aruande koostamisest. § 3. Arhiivi- ja bibliograafiauuring (1) Arhiivi- ja bibliograafiauuringuga selgitatakse välja kirjalike materjalide (dokumentide, jooniste, fotode) olemasolu ning koostatakse nende põhjal ülevaade uuritava objekti kujunemisest. (2) Arhiivi- ja bibliograafiauuringust saadakse lähteandmed edasiste uuringute tegemiseks ja muinsuskaitse eritingimuste väljastamiseks. (3) Arhiivi- ja bibliograafiauuringu käigus hinnatakse uuritava objekti arhitektuurilist, ajaloolist, arheoloogilist, kunstilist ja kultuuriloolist väärtust. § 4. Ehitusuuring (1) Ehitusuuringuga selgitatakse välja uuritava objekti 1) ehituslugu, sealhulgas ehitusetappide määramine, nende järjekorra kindlaks tegemine ja võimalusel dateerimine; 2) kultuuriväärtusega tarindid ja detailid, sealhulgas ehitamise aja, säilivuse ja seisukorra määramine ning väärtushinnangu andmine. (2) Ehitusuuringut tehakse eelistatult mittelõhkuvate meetoditega, arhiivi- ja bibliograafiauuringute alusel ning visuaalsel vaatlusel. Vajadusel tehakse uuringu käigus avanguid, sondaaže, šurfe ja materjaliuuringuid. (3) Avangud tehakse objekti või selle detailide tarinduse, mõõtmete, ehitusjärkude või algilme või varjatud varasemate detailide ja tarindite väljaselgitamiseks. (4) Šurfid kaevatakse pinnasesse võimaliku kultuurkihi määramiseks, samuti võimalike varjatud tarindite kindlakstegemiseks. § 5. Viimistluskihtide uuring (1) Viimistluskihtide uuringuga tehakse kindlaks viimistluskihtide järjestus, vanus, säilivus, materjal, kujundusvõte ja seisukord. (2) Uuringu tegemiseks kasutatakse viimistluskihtide sondaaži ning vajadusel tehakse materjaliuuring ja mittelõhkuvaid tehnilisi uuringuid (näiteks infrapunauuring, ultraviolettuuring, röntgenuuring jms). § 6. Mõõdistamine (1) Mõõdistamisega kogutakse edasisteks uuringuteks vajalikku alusmaterjali. (2) Vastavalt vajalikule täpsusastmele jagunevad mõõdistustööd alljärgnevalt: 1) skemaatiline mõõdistamine, mis tehakse uuritava objekti ülevaatuse või uurimise käigus, kui järgmistel etappidel on ette nähtud uuritava objekti detailne arhitektuuriline mõõdistamine; 2) detailne arhitektuuriline mõõdistamine, mis tehakse ehitusprojekti koostamiseks või mälestise teaduslikul uurimisel; 3) ehitusarheoloogiline mõõdistamine, mis tehakse arheoloogilise uuringu tulemusena ilmnenud varasemate ehitiseosade ja ehitusetappide sidumiseks olemasoleva ehitisega. Ehitusarheoloogiline mõõdistamine seotakse riigi geodeetilise põhivõrguga. (3) Varasemate mõõdistuste tulemusi võib projekti koostamisel kasutada pärast nende täpsuse kontrolli. § 7. Ehitise tarindite uuring (1) Ehitise tarindite uuringuga hinnatakse uuritava objekti või selle osa seisukorda, määratakse selle põhjus ja säilivus ning antakse hinnang säilitamistingimustele, konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele. (2) Ehitise tarindite uuringuga: 1) selgitatakse välja tarinduse kahjustuse või deformatsiooni tekkepõhjused; 2) selgitatakse välja tarindus ja ehitusvõtted; 3) koostatakse staatika skeemid ja tehakse tarindite tugevusarvutused; 4) selgitatakse välja tarindimaterjalide tehniline seisukord; 5) selgitatakse välja tarindi kahjustused ja deformatsioonid; 6) selgitatakse välja tarindi kandevõime ja avariiohtlikkus; 7) määratakse piirdetarindi ehitusfüüsikalised karakteristikud (kondenseerumisriski-, sooja- ja mürapidavuse arvutamine); 8) selgitatakse välja varjatud tarindielementide tehniline seisukord; 9) selgitatakse välja pinnase omadused, hüdrogeoloogilised tingimused ja vajumid. (3) Vajaduse korral tehakse materjaliuuring. § 8. Pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine (1) Pargi või kalmistu uuringuga selgitatakse välja selle planeeringu, maastiku- ja kompositsioonielementide ning kultuuriväärtuslike väikeehitiste ja -vormide säilimine, erinevad ehitusjärgud ja seisukord ning antakse väärtushinnang. (2) Puistu dendroloogilise inventeerimisega hinnatakse olemasoleva puittaimestiku koosseisu ja seisukorda, kahjustusi, hooldusvajadust ja ruumilist sobivust. § 9. Arheoloogiline uuring (1) Arheoloogilise uuringuga selgitatakse välja: 1) arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja selle elementide tekkimise järjekord; 2) kultuuriväärtusega ehituskonstruktsioonide säilimine ja seisukord. (2) Eelistada tuleb ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilimist algses asukohas. Vajadusel uuritakse kultuurkiht läbi. Säilitamisele kuuluvaid ajaloolisi ehituskonstruktsioone ei tohi uuringu ajal või pärast uuringute lõppu jätta katmata ilma, et rakendataks abinõusid nende asjakohaseks säilitamiseks, konserveerimiseks ja hoolduseks. (3) Arheoloogilises uuringus seotakse leiud tekkepõhiste pinnasekihtidega. (4) Arheoloogilise uuringu tegemine jaguneb väliuuringuks ja kameraaltööks. (5) Arheoloogiline väliuuring jaguneb: 1) maastikuseire (leire) – arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil, arheoloogiliste leidude kogumine; 2) eeluuring – arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine enne kaeve-, ehitus- ja muid mullatöid või teaduslikul eesmärgil. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta, mille alusel saab hinnata edasise uuringu mahtu ning metoodikat; 3) kaevetööde arheoloogiline jälgimine – pinnasekihtide lasumise dokumenteerimine, arheoloogilise kultuurkihi tuvastamine ja esmane kirjeldamine kaeve-, ehitus- ja muude mullatööde käigus. Tuvastatud arheoloogilisest kultuurkihist kogutakse teavet selle ulatuse ja teabemahukuse kohta. Võimalusel uuritakse jälgimistööde käigus kaevetöödest hõlmatud alal arheoloogiline kultuurkiht läbi; 4) arheoloogiline kaevamine – täiemahuline või osaline mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või selle osa, arheoloogiline läbi uurimine. (6) Kameraaltöö on välitööl kogutud uurimismaterjali läbitöötamine määruse nõuetele vastava aruande koostamiseks. Uurija dateerib, kirjeldab, konserveerib ja korrastab uuringu käigus kogutud arheoloogilised leiud ja korraldab nende esmase konserveerimise ning annab leiud üle ameti määratud leide säilitavale asutusele. Vajadusel tehakse kogutud materjali kirjeldamiseks ja dateerimiseks materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs. § 10. Allveearheoloogiline uuring (1) Allveearheoloogilise uuringuga selgitatakse välja veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurkihi olemasolu, lokaliseeritakse, dokumenteeritakse need ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust kasutades sukeldumist, sealhulgas allveearheoloogilist kaevamist või tehnilisi vahendeid või seadmeid, mida juhitakse maismaalt või vee pealt (sealhulgas külgvaate ja muud sonarisüsteemid, allveerobotid). (2) Allveearheoloogilise uuringu puhul eelistatakse esemete ja detailide säilitamist leidmise algses asukohas. § 11. Materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs (1) Materjaliuuringuga määratakse materjali seisukord, omadused, päritolu ja vanus. (2) Materjaliuuringuks kasutatakse materjalide keemilist uuringut ja analüüsi, tarindite dendroloogilist ja dendrokronoloogilist uuringut, bioloogiliste organismide määramise uuringut, värvikihtide stratigraafilist uuringut, mikrolihvide uuringut, kruntide, pigmentide, sideainete ja kattekihtide keemilist- ja spektraalanalüüsi. Materjaliuuring on ka radioaktiivse süsiniku ehk 14C analüüs, paleoantropoloogiline, arheobioloogiline, mineraloogiline, geokeemiline ja muu analüüs. (3) Loodusteadusliku analüüsiga saadakse teadmisi ajalooliste, arheoloogiliste ja kultuuriväärtusega objektide, samuti mineviku keskkonna kohta loodusteaduslike meetodite abil. § 12. Ekspertiis Ekspertiisiga selgitakse välja uuritava objekti või selle osa seisukord, selle põhjus ja säilivus ning antakse hinnang säilitamistingimustele ning konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele.  3. peatükk Uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord § 13. Uuringuteatise vorminõuded (1) Uuringuteatise esitaja esitab ametile käesoleva määruse lisas toodud vormikohase uuringuteatise. (2) Uuringuteatises märgitakse: 1) teatise esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri ning teatise esitamise kuupäev; 2) uuringu tellija andmed, sealhulgas kontaktandmed; 3) uuringu tegija andmed, sealhulgas kontaktandmed; 4) uuringu alaliik või -liigid; 5) uuringuobjekti andmed, sealhulgas kultuurimälestiste registri number. § 14. Uuringuteatise esitamine (1) Uuringuteatis esitatakse sellise uuringuga alustamiseks, mille kohta tuleb koostada uuringukava. (2) Uuringuteatis esitatakse ametile või kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne uuringuga alustamist. Uuringuteatise võib esitada nii uuringu tellija kui ka tegija. (3) Koos uuringuteatisega esitatakse uuringukava või andmed heakskiidetud uuringukava kohta. Uuringukava allkirjastab uuringu tegija. 4. peatükk Uuringu dokumenteerimine ja uuringuaruanne § 15. Nõuded uuringu dokumenteerimisele ja uuringuaruandele (1) Uuring dokumenteeritakse uuringuaruandes. (2) Uuringu aruanne peab vastama uuringu eesmärgile ja uuringukavale, kui uuringukava oli nõutav. (3) Uuringuande koostamisel järgitakse ainevaldkonnas levinud sõnastustava, allikmaterjalide viitamise põhimõtteid, ühtset kirjutamisviisi ja keelelist korrektsust. (4) Uuringuaruanne varustatakse tiitellehega, millel esitatakse: 1) töö nimetus; 2) uuringu objekti nimi ja kultuurimälestiste registri number; 3) uuringu objekti aadress või aadressid; 4) uuringu teinud ettevõtja ärinimi ja kontaktandmed; 5) pädeva isiku nimi, allkiri ja pädevustunnistuse number; 6) aruande koostaja nimi ja allkiri; 7) aruande allkirjastamise aeg; 8) uuringu tellija nimi. § 16. Uuringuaruande sisunõuded uuringu liikide kaupa (1) Arhiivi- ja bibliograafiauuringu aruandes esitatakse uuringu tulemusel kogutud ajaloolised andmed uuritava objekti ajaloo, ehitusloo, varasemate uuringute ja restaureerimiste kohta allikaviidetega varustatud kokkuvõtlikul ja süstematiseeritud kujul koos uuringu põhjal tehtud järelduste või hüpoteesidega. Vajadusel esitatakse aruande lisana uuritava objektiga seotud kaartide ja plaanide koopiad ja fotod. (2) Ehitusuuringu aruandes esitatakse: 1) uuringu eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus. Kirjeldatakse uuritud objekti ajaloo jooksul toimunud muutusi (ümberehitused, restaureerimistööd jms), antakse ülevaade varasematest uuringutest, säilivusest ja seisukorrast ning kirjeldatakse erinevatest perioodidest pärinevaid hooneosi. Aruande lisadena esitatakse graafiline materjal (plaanid, joonised, värvifotod), mis annab ülevaate uuringuala paiknemisest, uuringu ulatusest ja uuritud materjalidest ning koopiad laboriuuringu tulemustest. Leiuainese või leidude puhul esitatakse nende kokkuvõttev analüüs; 2) inventeeritud detailide ja tarindite, nii kohakindlate kui ka ird-detailide loetelu, kirjeldused ja seisukord ning antakse tarinditele ja detailidele väärtushinnangud ja dateeringud. Aruande lisana esitatakse joonised tarindite ja detailide asukoha lokaliseerimiseks, kultuuriväärtusega detailide ja tarindite fotod ning vajadusel mõõdistusjoonised. (3) Viimistluskihtide uuringu aruandes esitatakse uuringu eesmärk, metoodika ja tulemuste kirjeldus. Aruanne kajastab uuritud objekti ajaloo jooksul toimunud muutusi (ümberehitused, restaureerimistööd jms), annab ülevaate varasematest uuringutest, viimistluskihtide säilivusest ja seisukorrast ning kirjeldab erinevatest perioodidest pärinevaid viimistluskihte ja dekoori. Aruande lisana esitatakse graafiline materjal (plaanid, joonised, värvikaardid, fotod), mis annab ülevaate uuringuala paiknemisest, uuringu ulatusest ja uuritud materjalidest. Vajadusel lisatakse materjaliuuringu ja mittelõhkuva tehnilise uuringu tulemused. Samuti esitatakse aruandes uuritud viimistluskihtide analüüs ja leidude väärtushinnangud. (4) Mõõdistamise tulemused esitatakse mõõdistusjoonistena (plaanid, vaated, lõiked, detailjoonised), mille seletuskirjas antakse ülevaade mõõdistamisel kasutatud meetoditest ja -tehnikast. Mõõdistusjooniste mõõtkava valitakse vastavalt uuringu eesmärgile. (5) Ehitise tarindite uuringu aruandes esitatakse ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud metoodikast, uuringu tulemuste kokkuvõte ja järeldused, uuringu ala joonised ning vajadusel arvutuste loetelu ja ettepanek objekti säilimise tagamiseks. Uuringu aruande lisana esitatakse uuritud objekti või selle osade seisundit dokumenteerivad fotod, väljavõtted tehtud laboriuuringu tulemustest või muu asjassepuutuv dokumentatsioon. (6) Pargi või kalmistu uuringu aruandes kirjeldatakse uuringu käigus dokumenteeritud ehitusajaloolise väärtusega pargistruktuure või kompositsioone, väikevorme ja -ehitisi või nende osi, antakse neile väärtushinnang ja dateering. Aruande lisana esitatakse iga väikevormi või -ehitise või selle osa foto ning mõõdistusjoonised, samuti osade asukohad joonisel või plaanil. Puistu dendroloogilise inventeerimise aruandes esitatakse taimestiku asukohad, eristades nende liigid ja suurused ning määratakse seisund. (7) Arheoloogilise uuringu aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, kaevamis- ja muude uuringute käik, uuringul ja mõõdistamisel kasutatud metoodika kirjeldus, uuritud kihtide ja konstruktsioonide kirjeldused, dateeringud ja muud teaduslikud järeldused ja uurimistulemused, ettepanekud arheoloogiliste leidude ja konstruktsioonide säilitamise tingimuste kohta, proovide ja leidude nimekiri, illustratsioonide (sealhulgas mõõdistusjooniste, fotode jms) ning vajadusel eristatud kihtide ja konstruktsioonide nimestik. Aruande illustratsioonide osas esitatakse uuritud ala asendi- ja kaevandiplaanid, leiuplaanid, avastatud konstruktsioonide vaated ja lõiked, kihtide ja profiilide joonised, fotod. Arheoloogilise uuringu aruande koopia esitab uuringu tegija pärast selle heakskiitmist uuringul kogutud arheoloogilisi leide säilitavale asutusele. (8) Kui arheoloogilise uuringu aruannet ei ole võimalik uuringutel avastatud kihtide ja konstruktsioonide või arheoloogiliste leidude suure hulga tõttu esitada kolme kuu jooksul pärast väliuuringu lõppu, koostab uurija vahearuande, kus esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, kaevamis- ja muude uuringute käik ja olemasolu korral ettepanekud ajalooliste konstruktsioonide säilitamise tingimuste kohta, uuringul ja mõõdistamisel kasutatud metoodika kirjeldus ning ülevaade avastatud kihtidest ja konstruktsioonidest ning leidude hulgast koos aruande koostamise ajaplaaniga. Vahearuandele lisatakse uuritud ala asendiplaan, säilitatavate ajalooliste konstruktsioonide plaanid ja lõiked, olulisemate profiilide joonised ning piisav hulk fotosid. (9) Allveearheoloogilise uuringu aruandes esitatakse uuringuala üldiseloomustus, eelnevate uuringute tulemuste kokkuvõte, ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud uurimismeetoditest, uuringu ja analüüsi tulemused, soovitused edasiseks tegevuseks uuringualal ning ettepanekud uuringukoha säilitamiseks. Aruande lisana esitatakse leidude nimekiri ja iga uuringujärku kajastavad joonised ning fotod koos nende loeteluga. Aruande koopia annab uuringu tegija uuringul kogutud arheoloogilisi leide säilitavale asutusele. (10) Materjaliuuringu ja loodusteadusliku analüüsi aruandes esitatakse uuringu eesmärk, meetodid, analüüsimiseks võetud proovide või esemete täpne kirjeldus koos asukohaskeemiga, sealhulgas märgitakse, millisest eseme, hoone või rajatise osast, ruumist, tarindist, seinast, kihist või muust need on võetud, ning tehtud laborikatsete või analüüside meetodid koos viitega Eesti või rahvusvahelisele baas- või normdokumendile, katsetulemused proovide kaupa ning andmete võrdlemisel ja süstematiseerimisel saadud järeldused. (11) Ekspertiisi aruandes esitatakse ülevaade tehtud uuringust ja kasutatud meetodist, uuringu kirjeldus, uuringu tulemuste kokkuvõte ja järeldused ning vajadusel vastavate arvutuste loetelu, uuringuga seotud joonised ja hinnang mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise või selle osa seisukorrale, selle põhjustele ja säilivusele, antakse hinnang säilitamistingimustele ning konserveerimis- ja restaureerimisvõimalustele. (12) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–11 sätestatule, esitatakse uuringuaruandes uuringust lähtuvad ettepanekud ehitamise, konserveerimise või restaureerimise tingimusteks, ehitusprojekti või vallasmälestise tegevuskava koostamiseks või arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tingimusteks. § 17. Aruande esitamine ja heakskiitmine (1) Uuringuaruanne esitatakse ametile nõuetele vastavuse hindamiseks kolme kuu jooksul pärast uuringu lõppemist digitaalsel kujul PDF-vormingus digitaalselt allkirjastatuna. (2) Kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil, võib aruande esitada A4-formaadis paberile köidetuna. (3) Amet kiidab esitatud uuringuaruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates. (4) Kui esitatud uuringuaruandes on puudusi, tagastab amet aruande taotlejale puuduste kõrvaldamiseks ja annab nende kõrvaldamiseks tähtaja. 4. peatükk Uuringukulu hüvitamise kord § 18. Uuringu kulu hüvitamise tingimused (1) Kui ameti määratud uuring on tehtud nõuetekohaselt ning amet on uuringuaruande heaks kiitnud, hüvitatakse uuringu tellijale tema kantud uuringu tegemise kulu käesolevas määruses sätestatud määras ja korras. (2) Ühe haldusaktiga määratud uuringud hüvitatakse ühe uuringuna, sõltumata eri liiki uuringute arvust. (3) Arheoloogiline uuring hüvitatakse vahearuande alusel, kui käesoleva määruse § 15 lõike 8 alusel on koostatud vahearuanne. § 19. Hüvitise määr Uuringu tegemise kulu hüvitatakse: 1) 100% ulatuses kaevetööde arheoloogilise jälgimise kulust, juhul kui uuringuobjekti omanik on füüsiline isik, kuid mitte rohkem kui üks tuhat eurot; 2) 50% ulatuses uuringu tegemise kulust, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. § 20. Hüvitise taotlemine (1) Uuringu tellija (edaspidi taotleja) esitab ametile taotluse uuringu tegemise kulude eest hüvitise saamiseks. (2) Taotlus esitatakse kultuurimälestiste registri kaudu. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja isikukood; 3) taotleja kontaktandmed; 4) uuringu andmed; 5) uuringu tegija andmed; 6) pangakonto, millele taotletav hüvitis üle kanda; 7) taotluse esitamise kuupäev; 8) taotleja allkiri. (4) Taotlusele lisatakse taotlejale osutatud teenuse maksmist tõendavad kuludokumendid. (5) Uuringu tegemise kulu hüvitamise taotluse võib esitada kuue kuu jooksul pärast uuringuaruande heakskiitmist. § 21. Taotluse menetlemine ja hüvitise maksmine (1) Amet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Amet võib taotluse menetlemise tähtaega taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks pikendada kuni 15 tööpäeva, teavitades sellest taotlejat. (2) Kui esitatud taotluste summa ületab ametile eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelisi vahendeid, otsustab amet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades sellest taotlejat. (3) Amet võib kulutuste põhjendatuse kontrollimiseks nõuda täiendavaid dokumente. (4) Amet kannab hüvitise taotluses näidatud pangakontole 20 tööpäeva jooksul hüvitise maksmise otsuse tegemisest arvates. § 22. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) uuring ei ole tehtud nõuetekohaselt; 2) uuringut ei teinud pädev isik ja uuringu tegija kvalifikatsioon peab olema tõendatud muinsuskaitseseaduse alusel; 3) amet ei ole uuringuaruannet heaks kiitnud; 4) taotleja on esitanud valeandmeid. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse kehtestatakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 46 lõike 6, § 47 lõike 9 ja § 48 lõike 3 alusel. Seoses 20.02.2019 Riigikogus vastu võetud MuKS-i jõustumisega 2019. aasta 1. mail kaotavad kehtivuse varasema muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Varem on uuringutega seonduvat reguleerinud kultuuriministri 04.07.2011 määrus nr 15 „Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord“. Eelnõuga sätestatakse uuringu liigid ja nende dokumenteerimise kord, milles olulisi muudatusi võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga ei ole. Samuti sätestatakse uuringu tegemisega seotud kulu hüvitamise kord ja uuringuteatise vorminõuded ning teatise esitamise kord. Uuringu kulu hüvitamise sätestab ka 01.05.2019 jõustuv MuKS, samuti asendatakse seal varem uuringuloa kohustust uuringu alustamisest teatamise kohustusega. Määruse eelnõusse on koondatud kõik MuKS-iga antud volitusnormidest tulenevad uuringust puudutavad rakenduslikud normid. Määrust kohaldatakse MuKS-is sätestatud ulatuses ka uuringule arheoloogilises leiukohas, sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus ja majandusvööndis seni avastamata või uurimata kultuuripärandile, mis ei tunnistatud mälestiseks ja mälestise kaitsevööndis, kui kaitsevööndi eesmärgiks on arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 1.1 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ([email protected], 640 3050) ja arheoloogiavaldkonna juht Ulla Kadakas ([email protected], 640 3050) ning Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ([email protected], 628 2381) ja õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 628 2347), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 22 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala. Määrusega sätestatakse mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise: 1) uuringu liigid ja uuringu tegemise kord; 2) uuringuteatise vorminõuded ja selle esitamise kord; 3) uuringu dokumenteerimise kord ja nõuded uuringuaruandele; 4) uuringu läbiviimisega seotud hüvitise määr, hüvitise taotlemise ja maksmise tingimused ja kord ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord. 2. peatükk. Uuringu liigid ja nende eesmärk Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse uuringu koostamine ja uuringu liigid. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise uuring tehakse, kui on vajalik välja selgitada nendega seotud dokumentide (ehitusprojekt, tegevuskava) koostamiseks või tööde tegemiseks olulist teavet. Uuringu vajaduse ja ulatuse määrab Muinsuskaitseamet. See menetlus on reguleeritud MuKS-iga. Lõikes 3 sätestatakse uuringu liigid. Uuring jaguneb üheksaks alaliigiks. Need on: 1) arhiivi- ja bibliograafiauuring; 2) ehitusuuring; 3) viimistluskihtide uuring; 4) mõõdistamine; 5) ehitise tarindite uuring; 6) pargi või kalmistu uuring ja puistu dendroloogiline inventeerimine; 7) arheoloogiline uuring 8) allveearheoloogiline uuring; 9) materjaliuuring ja loodusteaduslik analüüs; 10) ekspertiis. Eelnõu §-des 3–12 sätestatakse uuringu alaliike kaupa, millised asjaolud vastava uuringu alaliigiga tuleb välja selgitada. 3. peatükk. Uuringuteatiste vorminõuded ja teatise esitamise kord Eelnõu §-ga 13 sätestatakse uuringuteatise vorm ja andmed, mis tuleb teatises esitada. Koos uuringuteatisega tuleb esitada uuringukava. Kui uuringukava on esitatud Muinsuskaitseametile varem ning amet on selle läbi vaadanud ja heaks kiitnud, tuleb teatises see märkida. Kava uuesti ei pea esitama. Uuringukava allkirjastab uuringu tegija. Uuringuteatise esitamise kohustus tuleneb MuKS-i § 47 lõikest 1. Samuti on uuringukava koostamise juhud ja sisunõudes sätestatud MuKS-i § 46 lõigetes 4 ja 5. Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse uuringuteatise esitamist. Uuringuteatis tuleb esitada enne sellise uuringuga alustamist, mille kohta tuleb koostada uuringukava (MuKS § 46 lg 4). Uuringuteatis esitatakse ametile või kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne uuringuga alustamist. Uuringuteatise võib esitada nii uuringu tellija kui ka tegija. 4. peatükk. Uuringu dokumenteerimine ja uuringuaruanne Eelnõu §-ga § 15 sätestatakse nõuded uuringu dokumenteerimisele ja uuringuaruandele. Uuringu dokumenteerimiseks koostatakse aruanne. Uuringu aruanne peab vastama uuringu eesmärgile ning uuringukavale, kui uuringukava oli nõutav, ning selle koostamisel tuleb järgida ainevaldkonnas levinud sõnastustava, allikmaterjalide viitamise põhimõtteid jmt. Uuringukava on nõutav sekkuva uuringu puhul (MuKS § 46 lg 4). Näiteks arhiivi- ja bibliograafiauuringu korral uuringukava ei koostata. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse uuringuaruande sisunõuded uuringu liikide kaupa. Erinevalt teistest uuringu liikidest nähakse määrusega ette võimalus esitada arheoloogilise uuringu korral vahearuanne. Seda juhul, kui arheoloogilise uuringu aruannet ei ole võimalik uuringutel avastatud kihtide ja konstruktsioonide või arheoloogiliste leidude suure hulga tõttu esitada kolme kuu jooksul pärast väliuuringu lõppu. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse uuringu aruande esitamisse ja heakskiitmisesse puutuv. Üldjuhul tuleb aruanne esitada digitaalsel kujul. Aruanne peab olema allkirjastatud. Aruande esitamise nõuded tulenevad Riigiarhiivi nõuetest, kuna Muinsuskaitseameti arhiiv on Riigiarhiivi osa. Dokumente küsitakse elektroonilisel kujul, kuid kui aruannet või selle lisasid ei ole võimalik digitaalselt esitada või on põhjendatud esitada paberil (näiteks värvisondaažide värvinäited), võib aruande esitada paberkandjal köidetuna A4-formaati. Muinsuskaitseamet hindab esitatud aruande nõuetele vastavust ja kiidab esitatud uuringuaruande heaks 30 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Muinsuskaitseamet võib juhul, kui aruanne ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, nõuda aruande täiendamist või muutmist ehk puuduste kõrvaldamist. Aruande esitajale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 4. peatükk. Uuringu kulu hüvitamise kord Eelnõu §-s 18 sätestatakse uuringu kulu hüvitamise tingimused. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse uuringu tellijale tema kantud kulu uuringu läbiviimise eest, kui uuring oli läbi viidud nõuetekohaselt ja Muinsuskaitseamet on uuringuaruande heaks kiitnud. Hüvitamisele kuuluvad ainult need uuringud, mille tegemise oli Muinsuskaitseamet eelnevalt määranud muinsuskaitseseaduse alusel. Uuringuid määratakse vastavalt MuKS-i § 46 lõikele 2. Need võivad olla nii sekkuvad kui ka mittesekkuvad uuringud. Oluline on märkida, et uuringuid võib teha ka mälestise omaniku soovil või teaduslikul eesmärgil, kuid neid ei hüvitata. Lõike 2 järgi saab kulu hüvitamist taotleda ühe haldusaktiga määratud uuringute kohta ühe korra, sõltumata sellest, mitu eri liiki uuringut oli korraga määratud. Uute uuringute määramise korral tekib õigus uuele hüvitisele. Lõikes 3 nähakse erisusena ette, et arheoloogilise uuringu võib hüvitada ka vahearuande alusel. See on vajalik, kuna sellisel juhtumil võib lõpparuande koostamine võtta rohkem aega ning uuringu tellija ei peaks ülemäära pikalt hüvitamist ootama. Eelnõu paragrahvis 19 sätestatakse hüvitise määr. Uuringu kulu hüvitis on osaline, st ei hüvitata kogu kulu. Hüvitise määr on kujundatud turusituatsiooni, riigieelarve võimalusi ja töö eesmärki analüüsides. Esiteks erineb uuringute hind mälestistel väga olulisel määral, sõltudes nii mälestisel leitavatest peidetud väärtustest kui ka omaniku soovitavast tööde mahust, mistõttu täiemahulist hüvitamist ei ole võimalik riigieelarvesse sisse planeerida. Samuti tooks täiemahuline hüvitamine tõenäoliselt kaasa turuhinna suurenemise. Riigil puudub võimalus seda ebasoovitavat kõrvalmõju reguleerida muul moel, kui seada sisse hüvitise piirmäär. Piirmäärad on kujundatud võttes arvesse vastavate tööde keskmisi turuhindu. Üldjuhul hüvitatakse uuringu kulu 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks tuhat viissada eurot. Erand tehakse kaevetööde arheoloogilisele jälgimisele (arheoloogilise uuringu alaliik vastavalt eelnõu § 9 lg 4 p 3). Selle kulu hüvitatakse 100% , kuid mitte rohkem kui tuhat eurot ja juhul, kui mälestise omanik on füüsiline isik. Selle uuringu alaliigi puhul on suurem määr põhjendatud sooviga kompenseerida muinsuskaitsega seotud kulutusi rohkem neile füüsilisest isikust eraomanikele, kelle majapidamised asuvad arheoloogiamälestistel ja kes kavandavad eelkõige elujärge parandavaid möödapääsmatuid kaevetöid, näiteks torustike või kaablite paigaldamine, abihoonete vms ehitusaluse pinna uurimine jms. Need tööd on ka hinnalt odavamad (keskmiselt 200 eurot tööpäev ja keskmine tööpäevade arv umbes 4). Kaevetööde juures on arheoloogiamälestisel vajalik arheoloogiliste uuringute tegemine, mis nimetatud kaevetööde puhul seisnebki kaevetööde arheoloogilises jälgimises. Kui ehitismälestise puhul kvaliteetselt teostatud restaureerimistöö tõstab omaniku kinnisvara väärtust ja on seega lisaks avalikele huvidele ka omaniku igakülgseks huviks, siis arheoloogiapärandi uurimine on möödapääsmatute kaevetööde puhul avalik huvi ning seetõttu on uuringu suuremas mahus hüvitamine põhjendatud. Juriidilistele isikutele kohaldub 50% hüvitise määr, kuid kõrgem piirsumma (1500 eurot). Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul on üldjuhul tegu arendustega, mille suuremas määras toetamine ei oleks avalikes huvides, sest riik peab eelkõige seisma arheoloogiapärandi kui ajalooallika säilimise eest in situ ning teisalt ka seetõttu, et maapõu on arheoloogiliste leidude kui riigile kuuluva kultuuriväärtuse jaoks parim ja odavaim hoidla. Eelnõu § 20 reguleerib hüvitise taotlemist. Hüvitise saamiseks peab uuringu tellija esitama Muinsuskaitseametile vastavasisulise taotluse. Taotlusele tuleb lisada taotlejale osutatud teenuse, st uuringu tegemise maksmist tõendavad kuludokumendid. Taotluse võib esitada kuue kuu jooksul pärast uuringuaruande heakskiitmist. Ajalise piiri seadmine on vajalik, et hallata paremini vastavad eelarvevahendeid. Taotluse esitamine ei ole keeruline, kuus kuud on selleks piisavalt pikk tähtaeg. Eelnõu § 21 sätestab hüvitise menetlemise ja väljamaksmise. Muinsuskaitseamet vaatab taotluse läbi 15 tööpäeva jooksul ja teeb otsuse. Juhul kui esitatud taotluste summa ületab Muinsuskaitseametile eelarveaastaks eraldatud hüvitiste maksmiseks ettenähtud vahendeid, otsustab Muinsuskaitseamet hüvitamise järgmisel eelarveaastal sama taotluse alusel, teavitades sellest taotlejat. Selline regulatsioon on vajalik taotlejate võrdseks kohtlemiseks. Eelnõu § 22 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused. Määruse lisaga kehtestatakse uuringuteatise vorm. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 3. Määruse mõjud Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. Uuringute tegemise kohustus ja sellega kaasnev kulu oli siiani ainult omaniku kanda. Uuringukulu hüvitamine aitab kaasa muinsuskaitse üldeesmärgile tagada mälestiseks tunnistatud asjade ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste säilimine ning hüvitab osaliselt omanikule sellega kaasnevad kulud. Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule muutub mälestisega seotud tööde tegemine majanduslikult soodsamaks, mis omakorda motiveerib töid teostama ja mälestisi korrastama. 4. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Hüvitiste maksmise eelarve ja selle rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud Muinsuskaitseameti iga- aastasesse eelarvesse. Uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu hüvitamiseks on Muinsuskaitseameti 2019. aasta eelarves kokku 1,4 miljonit eurot. Selle summa arvutuskäik on toodud MuKS-i seletuskirjas1 lk 98–99. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Rahandusministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta, teised ministeeriumid vaikimisi. 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b- ba8cf4c87154/Muinsuskaitseseadus