MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 24
Arheoloogilise leiu leidjale leiuautasu
määramise kord, otsinguvahendi loaga ja
otsinguvahendi kasutamisega seotud nõuded
ning nõuded täienduskoolituse läbiviijale
Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 28 lõike 5 ja § 29 lõike 12 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) leiuautasu määramise kord;
2) otsinguvahendi loa taotlemise ja andmise kord, otsinguvahendi loa vorm, otsinguvahendi
kasutamise kavatsusest eelneva teavitamise nõuded, nõuded otsinguaruandele ja selle esitamisele
ning nõuded täienduskoolituse läbiviijale.
§ 2. Leiuautasu maksmise korraldaja
Leiuautasu (edaspidi tasu) määramist arheoloogilise leiu (edaspidi leid) leidjale korraldab ja
arvestust leiu leidjatele tasu maksmise üle peab Muinsuskaitseamet.
§ 3. Leiu kultuuriväärtuse tuvastamine ja tasu määramine
(1) Leiu üleandmine Muinsuskaitseametile vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
(2) Muinsuskaitseamet määrab leiu kultuuriväärtuse kindlaks eksperdihinnanguga kuue kuu
jooksul arvates päevast, mil leidja on leiu ametile üle andnud või leiukohast teatanud.
(3) Juhul kui leiu kultuuriväärtuse määramiseks on vajalik uuring leiukohas või leidude
konserveerimine, määrab Muinsuskaitseamet leiu kultuuriväärtuse eksperdihinnanguga kindlaks
kolme kuu jooksul pärast uuringute või leidude konserveerimise lõppu.
(4) Tasu otsustab Muinsuskaitseamet. Vajaduse korral võib Muinsuskaitseamet kaasata leiu
ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtuse tuvastamiseks eksperte.
(5) Tasu määramisel võetakse arvesse muinsuskaitseseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud asjaolusid.
§ 4. Tasu maksmine leidjale
(1) Juhul kui tasu on rahaline, maksab Muinsuskaitseamet leidjale tasu eelarves selleks
ettenähtud vahenditest 20 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest.
(2) Kui leiu leidjale makstav tasu on suurem kui Muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud
vahendid, esitab Muinsuskaitseamet valdkonna eest vastutava ministri kaudu taotluse vajaliku
summa eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist. Sel juhul makstakse leiu leidjale tasu ühe kuu
jooksul pärast lisavahendite eraldamist.
§ 5. Otsinguvahendi loa taotlemine ja andmine
(1) Otsinguvahendi loa saamiseks esitatakse Muinsuskaitseametile taotlus, milles märgitakse:
1) taotleja nimi ja isikukood;
2) elukoha aadress ja kontaktandmed;
3) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.
(2) Taotlusele lisatakse:
1) muinsuskaitseseaduse § 29 lõikes 5 nimetatud täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi
koopia;
2) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(3) Muinsuskaitseamet annab otsinguvahendi loa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(4) Otsinguvahendiloa vorm on toodud käesoleva määruse lisas.
§ 6. Otsinguvahendi kasutamise kavatsusest teavitamine
(1) Otsinguvahendi loa saanud isik teavitab enne otsingule minemisest Muinsuskaitseametit.
(2) Otsinguteavitus tuleb esitada enne otsingu algust kultuurimälestiste registri või
Muinsuskaitseameti määratud sidevahendi kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 7. Nõuded otsinguteavitusele
(1) Otsinguteavituses peab olema märgitud:
1) otsinguvahendi loa saanud isiku nimi;
2) otsinguvahendi loa number;
3) planeeritud otsingu koht (maakond, vald, küla, katastriüksus);
4) otsingu kuupäev;
5) otsingu alguse kellaaeg.
(2) Otsinguteavitus esitatakse iga otsingu kohta.
§ 8. Otsinguaruande esitamine
(1) Iga otsingu kohta esitatakse Muinsuskaitseametile 30 päeva jooksul pärast otsingul käimist
otsinguaruanne.
(2) Otsinguaruanne tuleb esitada kultuurimälestiste registri kaudu või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
§ 9. Nõuded otsinguaruandele
Otsinguaruandes peab olema märgitud:
1) otsingukoht (maakond, vald, küla, katastriüksus või otsinguala koordinaadid);
2) leiu leidmise korral leiukoht (maakond, vald, küla, katastriüksus, koordinaadid);
3) leiu leidmise korral leiu ja leiukoha kirjeldus (leiu materjal, paiknemise sügavus;
pinnasekihtide kirjeldus);
4) täiendav info leidmise asjaolude ning leiukonteksti kohta.
§ 10. Nõuded täienduskoolituse läbiviijale
(1) Otsinguvahendi loa taotleja koolitust võib läbi viia Muinsuskaitseameti heakskiidetud
otsinguvahendi loa taotleja koolituse õppekava alusel.
(2) Otsinguvahendi loa taotleja koolituse õppekavas määratakse kindlaks koolituse teemad ja
nende käsitlemise ulatus. Koolituse teemadena tuleb käsitleda arheoloogiapärandi ja leidudega
seonduvates õigusaktides sätestatud nõudeid ning otsinguvahendi kasutamisega seotud nõudeid,
mis tagavad oskuse arheoloogiline leid ära tunda ja mitte kahjustada oma tegevuse või
tegevusetusega leidu ega leiukohta.
(3) Koolituse õppekava koos andmetega lektorite kohta esitatakse Muinsuskaitseametile
heakskiitmiseks hiljemalt seitse tööpäeva enne koolituse väljakuulutamist.
(4) Koolituse õppekava heakskiitmisel hindab Muinsuskaitseamet õppekava vastavust käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatule, koolituse teemade käsitluse kestuse piisavust teemade
omandamiseks ning koolitaja pädevust.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
Kultuuriministri määruse „Arheoloogilise leiu leidjale leiuautasu määramise kord,
otsinguvahendi loaga seotud nõuete kord ja nõuded täienduskoolituse läbiviijale“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 28 lõike 5 ja § 29 lõike 12 alusel
arheoloogilise leiu leidjale leiuautasu määramise ning otsinguvahendi loaga seotud nõuete
kord ning nõuded täienduskoolituse läbiviijale.
Seoses uue muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS 2019) jõustumisega 2019. aasta 1. mail
kaotasid kehtivuse senise muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud määrused. Teemasid
reguleerisid muinsuskaitseseaduse § 301 lõike 9 alusel kehtestatud kultuuriministri 15. juuni
2011. a määrus nr 11 „Kultuuriväärtusega asjade otsinguvahendiga otsimise loa väljaandmise
ja otsimisest aruandmise kord, kultuuriväärtusega asjade otsinguvahendiga otsimise loa vorm“
ja muinsuskaitseseaduse § 33 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2011. a
määrus nr 54 „Kultuuriväärtusega leiu leidjale leiuautasu maksmise kord“.
Vastavalt MuKS 2019-le kehtestab kõik määrused valdkonna eest vastutav minister. Senise
kahe määruse asemel kehtestatakse sisunõuded ühe määrusega. Sisulised muutused
puudutavad eelkõige otsinguvahendi loaga seotud nõuete korda. Seni ühe kalendriaasta
kehtinud otsinguloa asemel hakkab Muinsuskaitseamet väljastama viieaastase kehtivusajaga
otsinguvahendi lube (MuKS 2019 § 29 lg 6), mistõttu muutub ka otsinguaruannete esitamise
kord. Aastaaruande asemel tuleb loaomanikul enne otsingut esitada ametile otsinguteavitus
planeeritava otsingu aja ja koha andmetega ning 30 päeva jooksul pärast otsingut
otsinguaruanne otsingutulemustega. Muudatus on vajalik, et tagada leidude kiirem menetlus,
kiirem infovahetus loaomaniku ja ameti vahel ning tõhusam järelevalve maastikul
ebaseaduslike otsingute tõkestamiseks. Leiuautasu määramise ja maksmise korras olulisi
muudatusi ei tehta. Oluline on märkida, et leiuautasu võib määrata ka n-ö juhuleiu leidjale,
mitte ainult otsinguvahendi loa omaniku avastatud leiu eest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Muinsuskaitseameti ehitiste ja arheoloogia
osakonna arheoloogianõunik Nele Kangert (
[email protected], 640 3026),
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes
(
[email protected], 628 2381) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna
juhataja Merle Põld (
[email protected], 628 2347).
Eelnõu on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni
Viirmets (
[email protected], 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Eelnõu §-ga 2 määratakse arheoloogilise leiu leidjale leiuautasu korraldajaks ja tasu üle
arvestuse pidajaks Muinsuskaitseamet.
Eelnõu § 3 sätestab leiu kultuuriväärtuse tuvastamise ja leiuautasu määramise korra. Leiu
kultuuriväärtuse määramiseks on üldjuhul ette nähtud kuus kuud. Kui aga leiu
kultuuriväärtuse määramiseks on enne vaja läbi viia konserveerimistööd või uuring, määrab
Muinsuskaitseamet leiu kultuuriväärtuse kolme kuu jooksul pärast konserveerimistöö või
uuringu lõppu. Konserveerimist või uuringuid nõuavad kultuuriväärtuse määramise eel
näiteks aardeleiud ning arheoloogilised esemed, mille puhul on kahtlus, et need on seotud
mõne muistisega. Leiuautasu määramisel võetakse arvesse leiu kultuuriväärtust ning leidmise
ja riigile üle andmise asjaolusid. Leiuautasu võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Teatud
leidude puhul on leidjat premeeritud näiteks raamatuga. Muinsuskaitseamet võib kaasata
leiuautasu määramise protsessi sõltumatuid eksperte. Seni on vajadusel kaasatud arvamuse
andmiseks Muinsuskaitseameti juurde moodustatud arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu.
Eelnõu § 4 reguleerib leiuautasu maksmist leidjale. Kui Muinsuskaitseamet on määranud
rahalise leiuautasu, makstakse tasu välja selleks ette nähtud riigieelarvelistest vahenditest 20
tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest. Kui leidjale määratud tasu ületab
Muinsuskaitseameti eelarves ette nähtud vahendid, siis taotletakse valdkonna eest vastutava
ministri kaudu summa eraldamist Vabariigi Valitsuse reservist ning tasu makstakse leidjale
välja ühe kuu jooksul peale lisavahendite eraldamist. Sama kord on kehtinud ka seni.
Eelnõu § 5 kehtestab otsinguvahendi loa taotlemise ja andmise korra. Otsinguvahend ja
otsinguvahendi luba on defineeritud MuKS 2019-s. Lõigetes 1 ja 2 loetletakse vastavalt
andmed, mis on vajalikud taotluses esitada ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada.
Taotluse vormi eraldi ei kehtestata, selle võib esitada vabas vormis või läbi kultuurimälestiste
registri vastava rakenduse kaudu. Vastavalt MuKS 2019-le on lisandunud riigilõiv 50 eurot,
mille maksmist tõendavad andmed peab taotleja samuti esitama. Otsinguvahendi loa välja
andmise või andmisest keeldumise otsuse teeb Muinsuskaitseamet 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Otsinguvahendi loal märgitakse loa number, loa
omaniku ja läbitud täienduskoolituse andmed, loa väljastamise aeg ja koht ning loa
kehtivusaeg. Informatiivsena on loa vormil väljavõte muinsuskaitseseaduse §-st 29, mis
puudutab otsinguloa omaniku kohustusi ja õigusi.
Eelnõu § 6 sätestab otsinguteavituse esitamise korra. Otsinguteavitus tuleb esitada enne
otsingu algust kultuurimälestiste registri või Muinsuskaitseameti määratud sidevahendi kaudu
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Peamiseks teavituskanaliks peaks kujunema
kultuurimälestiste register, kuid sõnastus jätab võimaluse teavituse esitada ka e-posti või
tavaposti teel või SMS-sõnumina. Erinevate võimaluste loomine tagab, et teavitusi saavad
esitada ka inimesed, kes nutiseadmeid ei kasuta ning kohtadest, kuhu internetilevi ei ulatu.
Eelnõu §-ga 7 täpsustatakse nõudeid otsinguteavitusele. Otsinguteavituses peavad olema
märgitud otsinguvahendi loa omaniku nimi, loa number, planeeritud otsingukoht, otsingu
kuupäev ning otsingu alguse kellaaeg. Otsingukoha andmed tuleb esitada katastriüksuse
täpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus). Otsinguteavitus võib hõlmata mitut
katastriüksust, kui need moodustavad maastikul loogilise maa-alalise terviku (näiteks üks põld
on jaotatud mitmeks katastriüksuseks). Otsinguteavitus tuleb esitada iga otsingu kohta.
Eelnõu § 8 kehtestab otsinguaruannete esitamise korra. Otsinguaruanne tuleb
Muinsuskaitseametile esitada iga otsingu kohta 30 päeva jooksul pärast otsingul käimist.
Otsinguaruanne esitatakse kultuurimälestiste registri kaudu või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. See tähendab, et aruandeid saab esitada ka e-posti ning tavaposti teel.
Eelnõu §-ga 9 täpsustatakse nõudeid otsinguaruandele. Määruse kohaselt peavad
otsinguaruandes olema toodud otsingukoha andmed (maakond, vald, küla, katastriüksus või
otsinguala koordinaadid), leiu avastamise korral ka leiukoha andmed koordinaaditäpsusega
(maakond, vald, küla, katastriüksus, koordinaadid). Kuigi otsingualast teavitati juba enne
otsingule minekut, tuleb aruandes esitada täpne ala koordinaatidega. Leiu avastamisel
esitatakse samuti leiu ja leiukoha kirjeldus ning kõik täiendavad asjaolud leidmise ja
leiukonteksti kohta. Selline andmete hulk tagab piisava info, et teha järeldusi võimaliku
arheoloogiapärandi asukoha kohta maastikul ning leidude täiendava ekspertiisi vajaduse või
leidude võõrandamise kohta. Otsinguaruande sisu ei ole erinev praegu kehtivast.
Eelnõu §-ga 10 kehtestatakse nõuded otsinguvahendi loa taotlejale suunatud koolituse
läbiviijale. Koolituse eesmärk on seadusest lähtuvalt anda koolitatavale oskus arheoloogiline
leid ära tunda ja mitte kahjustada leidu ega leiukohta. Koolituse õppekava koos lektorite
nimedega tuleb esitada Muinsuskaitseametile heaks kiitmiseks vähemalt nädal enne koolituse
välja kuulutamist.
Määruse lisaga kehtestatakse otsinguvahendi loa vorm.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega ei kaasne olulisi mõjusid. Nii leiuautasu maksmise kord kui ka otsinguvahendi
kasutamise kord on olnud varem kehtestatud. MuKS 2019 alusel antav määrus lihtsustab ja
kiirendab otsinguvahendi loa omaniku ja Muinsuskaitseameti vahelist suhtlust ning tagab
leidudest info jõudmise kiiremini ametini. Otsinguteavituste rakendamine aitab tõhustada
järelevalvet maastikul ning aitab paremini vajadusel kaasata Politsei- ja Piirivalveametit
korrarikkumise tõkestamiseks. Otsinguvahendi loaga seonduvate sisuliste muudatuste mõju
on analüüsitud MuKS 2019 seletuskirja punktis 6.6 (lk 102–103). Leiuautasu määramise ja
maksmise korras olulisi muudatusi ei tehta.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Määruses
kirjeldatud otsinguaruannete ja -teavituste esitamiseks loodav registrirakendus on valmimas
ning rahastatud selleks eraldi taotletud projekti vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas selle vaikimisi.