Leping

Uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumiste metoodika arendamine Siseministeerium soovib hinnapakkumist järgmisteks töödeks: - uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumiste metoodika arendamise konsultatsiooniteenus (sh küsimusepüstitused, arutelu formaat, meetodid, arutelu juhi ettevalmistamine); - kolme tugivõrgustiku kohtumise ettevalmistustel ja kohtumistel osalemine kevadel, mille eesmärgiks tuvastada metoodikas arendamist vajavad kohad; - kolme kohtumise ettevalmistamisel konsultatsiooniteenuse pakkumine ning kohtumistel osalemine sügisel, et testida arendatud metoodikat ja juhendada/toetada arutelu juhti; - vastavalt piirkondade ja valdkondade erisustele ettepanekute tegemine tugivõrgustiku liikmete edukamaks kaasamiseks (nii kohtumiste ettevalmistamisel, läbiviimisel kui ka jätkutegevustes); - vajadusel testimise järgselt metoodika täpsustamine ja muutmine. Taustinfo 2014. aastal valminud uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“1 tulemustest ning läbiviidud aruteludest ilmnes vajadus luua sisserännet toetav terviklik ja efektiivne tugisüsteem, et muuta kohanemine uussisserändajatele võimalikult mugavaks, luua eeldused edasiseks iseseisvaks tulemuslikuks toimimiseks ja panustamiseks Eesti ühiskonna arengusse ning võimaldada uussisserändajaid paremini siduda Eesti ühiskonnaga. Detailsemalt tõi uuring esile, et uussisserändajate kohanemise toetamisel on puudulik institutsionaalne koostöö teenuste pakkumisel. Samuti on informatsioon välismaalastele suunatud olemasolevate kohanemist toetavatest teenustest halvasti kättesaadav nii välismaalastele endale kui ka nendega kokku puutuvatele organisatsioonidele ning killustunud. Lisaks esineb tihtipeale mitmesuguste teenuste dubleerimist ja projektipõhisust. Eeltoodule tuginedes alustas siseministeerium 2015. aastal kolmes suuremas Eesti linnas, kuhu uussisserändajad peaasjalikult elama asuvad piirkondlike kohtumiste korraldamisega avaliku, era- ja kolmanda sektori osalusel (edaspidi tugivõrgustike kohtumised). Uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumiste eesmärk ja tegevused Tugivõrgustike kohtumiste eesmärk on luua Eestis era-, avaliku ja kolmanda sektori osalusel toimiv, efektiivne ning jätkusuutlik kohalikul tasandil koordineeritud tugivõrgustik uussisserändajate kohanemise toetamiseks. Tugivõrgustike kohtumised toimuvad alates 2015. aastast regulaarselt vähemalt kaks korda aastas ning seal osalevad organisatsioonid (nt KOV-id, ettevõtjad, ülikoolid, vabaühendused jt), kes uussisserändajate kohanemise toetamisega kohalikul tasandil seotud on või nendega 1 Balti Uuringute Instituut. (2014). „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“, https://www.ibs.ee/wp- content/uploads/Uussisserändajate-kohanemine-Eestis.pdf. 1 muul viisil kokku puutuvad. Kohtumised toimuvad Ida-Virumaal, Tartumaal ja Harjumaal, kuna need on peamised maakonnad, kuhu uussisserändajad elama asuvad. Tugivõrgustike kohtumiste käigus kaardistatakse arendamist vajavad teenused ja nende pakkumise võimekus ning vastavalt võimalused nende arendamiseks ja väljatöötamiseks. Lisaks on oluline tugivõrgustike kohtumistel:  vahendada statistilist, seadusandlikku, uuringutest tulenevat ja muud asjakohast informatsiooni;  informeerida uussisserändajatega kokku puutuvaid osapooli juba pakutavatest uussisserändajatele suunatud teenustest ning vahendada infot üksteise tegevustest;  vahetada parimaid praktikaid;  edendada institutsionaalset koostööd;  luua keskkond avatud dialoogiks ning võimestada kohaliku tasandi koostööpartnereid uussisserändajate kohanemise toetamisel. Tugivõrgustike kohtumised on formaadilt olnud ühepäevased seminarid, mille esimeses pooles on Siseministeerium andnud ülevaate valdkondlikest arengutest ja muudest asjakohastest teemadest, vajadusel andnud enda tegevusest ja teenustest ülevaate ka partnerid või teised eksperdid. Päeva teises pooles viiakse läbi arutelud ja grupitööd, et käsitleda konkreetseks kohtumiseks püstitatud teemat/teenust, eesmärgiga kaardistada probleemid ja pakkuda võimalikke lahendusvõimalusi (tavaliselt kuni 2h) ning jõuda ka nende elluviimise eest konkreetsete vastutajateni. Erinevates linnades toimuvate kohtumiste teemafookus on olnud sama, kuid peetakse silmas piirkonnapõhiseid erisusi (sisserändajate hulk, nende taust jne). Korraldatud on ka üle-eestilisi kohtumisi, kus on osalenud kõigi piirkondade esindajad, et omavahel parimaid praktikaid vahetada. Seni kasutatud formaadi juures ilmnenud kitsaskohad ja küsimused: 1. Arutelude käigus tulevad välja lahendamist vajavad probleemid ja arendamist vajavad teenused, kuid sageli ei jõuta kokkulepeteni, milline partner peaks võtma juhtrolli; 2. Kohtumiste käigus ilmnenud kitsaskohad ja neile pakutud lahendused on enamjaolt jäänud liiga üldsõnaliseks, mistõttu ei jõuta käegakatsutavate lahendusteni; 3. Seni valitud arutelude ja grupitööde läbi viimise (laiemalt kogu seminari tarbeks) metoodika ei ole olnud piisavalt tõhus, et saavutada kohtumistega püstitatud eesmärke. 4. Vähene või puudulik erasektori esindajate osalus; 5. Kohtumistel osalevate osapoolte esindajate vahetumine ning oma asutuses info mitte edastamine; 6. Kuidas kasvatada partnerite „omanikutunnet“ (s.t initsiatiivi haaramine, olukorra järjepidev monitoorimine jne) enda valdkonnas lahendamist vajavate probleemide osas? 7. Kuidas motiveerida olulisi partnereid (näiteks välismaalasi värbavad ettevõtjad), et nad osaleksid aktiivselt ja järjepidevalt kohtumistel ning vahendaksid infot ka oma organisatsiooni sees? 8. Kuidas motiveerida partnereid ise nende jaoks olulisi teemasid aktiivselt tõstatama? 9. Milliseid kanaleid peaksime kasutama, et hoida ka kohtumiste vahel võrgustikus olevate partnerite aktiivset suhtlust? 10. Kas piirkondlikul põhimõttel põhinev formaat vajaks muutmist/edasi arendamist (nt rohkem sektoripõhiseid kohtumisi kaaluda alternatiivina vms)? 2 Pakkuja ülesanne Võttes arvesse eeltoodud tausta ja probleemipüstitust, ootame pakkujalt konsultatsiooni/e, mille eesmärk on lahendada eespool mainitud kitsaskohad ning võtta kasutusele meetmed, millega kohtumiste eesmärke paremini saavutada. Pakkumine peaks koosnema järgmistest tegevustest: 1. Ettevalmistavad kohtumised tellijaga, mille käigus: - arutatakse, missugused on senise formaadi täpsemad kitsaskohad ja arenguvajadused; - valmistatakse koostöös tellijaga ette kohtumised Tallinnas, Tartus ja Narvas kevadel 2019, sh töötatakse välja arutelude metoodika ja kuidas ning millal kaasatakse partnereid. 2. Uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumised (kevadine ring, tellija kooskõlastab täpsed kuupäevad eduka pakkujaga): - pakkuja osaleb Tallinna, Tartu ja Narva kohtumistel, mida aitab ette valmistada metoodikat ja testida ning toetab/juhendab arutelu läbiviijat. 3. Vahepealsed kohtumised tellijaga/konsultatsioonid: - vajadusel täpsustatakse ja muudetakse metoodikat, tehakse kokkuvõtted, parandusettepanekud. Esitatakse soovitused, kuidas tugivõrgustiku kohtumistega edasi liikuda ning kuidas hoida partneritega sidet kohtumiste vahepealsel ajal. 4. Uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumised (sügisene ring, tellija kooskõlastab täpsed kuupäevad eduka pakkujaga): - pakkuja aitab ette valmistada ja osaleb Tallinna, Tartu ja Narva kohtumistel, juhendab arutelu läbiviijat või viib ise arutelu läbi, teeb ettepanekud, kuidas hinnata toimunud edasiminekut pakub, mida peaks veel metoodikas muuta, mille alusel vajadusel viimaseid täpsustusi teha. Pakkuja võib välja pakkuda ka alternatiivseid tegevusi, kui põhjendab, kuidas need aitavad paremini soovitud eesmärgini jõuda. Siseministeerium võimaldab edukal pakkujal tutvuda seniste kohtumiste kokkuvõtete, osalejate nimekirjade ja kogu tugivõrgustiku kontseptsiooni dokumendiga. Pakkumuse esitamine Hinnapakkumises palume esitada: - lühikese ülevaate pakkuja varasemast kogemusest sarnaste tööde teostamisel ja teenuste disainimisel; - planeeritavate tegevuste kirjelduse ja ajakava; - kirjelduse, kuidas on plaanitud olemasolevat metoodika arendamise ettepanekuteni jõuda, et tugivõrgustike korraldamine toetaks tõhusamalt uussisserändajate tugivõrgustike kohtumiste eesmärkide saavutamist; 3  - töö lõpliku koguhinna koos KM-ga. Iga pakkuja võib esitada ainult ühe pakkumuse, st pakkumuse variandid ei ole lubatud. Pakkumus tuleb esitada aadressil [email protected] hiljemalt 18. märtsil 2019. Tähtpäevast hiljem saabunud pakkumusi arvesse ei võeta. Eduka pakkuja valimisel arvestatakse planeeritud tegevuste kirjeldust, pakkuja varasemat kogemust ja pakkumuse hinda. Siseministeerium teavitab kõiki pakkujaid otsusest viie tööpäeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Siseministeerium tasub teostatud tööde eest peale tööde vastuvõtmist esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul. Arvele peab olema märgitud töö teostamise aeg, maht, sisu ja tellija kontaktisiku andmed. Arve esitatakse xml formaadis e- arvete operaatori Fitek AS kaudu. Arve loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast. Arveid on õigus esitada ka PDF-vormingus e-posti aadressile [email protected] kuni e-arvete esitamise kohustuslikuks muutumiseni riiklikus e- arvete süsteemis. 4  Sotsiaalse Innovatsiooni Labori pakkumine MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (SiLab) on suurima koosloome metoodika uurimise, arendamise ja rakendamise kogemusega organisatsioon Eestis. SiLabi asutaja ja juhataja Rasmus Pedanikul on kogemus enam kui 100 koosloome töötoa juhtimisega, kus on kokku välja töötatud enam kui 40 erinevat lahendust kogukondlikele probleemidele. Osad nendest on olnud mitme osapoolega koosloome protsessid (Kaitstud töö koosloome, sotsiaalse ettevõtluse arendamine, Viimsi eakate koosloome jne). Koosloome on hetkel aktuaalne nii avaliku sektori juhtimise (Randor et al 2014), poliitikakujundamise debattides (Bason 2010, Bason 2017, Junginger 2017, veel) kui disainis (Sanders & Stappers, 2014; Jung-Joo Lee et al 2018, ). Koosloome protsess võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele. Koosloome on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jõustav protsess, millel on eksperimentaalne ja praktiline eesmärk. Enamik tänapäeva ühiskondlikke probleeme on sotsiaalsetes võrgustikes esinevad komplekssed probleemid, mille lahendamine ületab ühe organisatsiooni piirid ja seega eeldab erinevate osapoolte koostööd ja tarka katsetamist ehk koosloomet. Näiteks uussisserändajatega tegelevate institutsioonide/organisatsioonide hulka kuuluvad: Siseministeerium, kohalik omavalitsus, Töötukassa, tööandjad, lähedased (sh teised sisserändajad), teised teenuseosutajad, kohalik kogukond jne. Selleks, et hõlbustada uussisserändajate lõimumist siinsesse ühiskonda/kogukonda, peavad võrgustiku erinevad osapooled koordineeritult koostööd tegema. Võrgustike koostöö võime sõltub ühelt poolt võrgustiku liikmete motivatsioonist ja nende käsutuses olevatest ressurssidest, kuid võtmetähtsusega on ka koostööprotsess ise. Võrgustikke ei saa juhtida samade meetodite/praktikatega kui hierarhilisi organisatsioone (sh kohtumisi, mis lähtuvad hierarhilisest võimupositsioonidest). Üheks peamiseks põhjuseks, miks võrgustiku liikmed (Eestis) enamasti tulemuslikult koostööd ei tee, on teadmatus, kuidas võrgustikke juhtida. Samuti puuduvad sageli selliseks koostööks vajaminevad koostööformaadid. Käesolev pakkumine lähtub sellest, et sobiv koostööprotsess (koosloomeprotsess) tuleb disainida koos protsessi osalistega. Pakume uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumiste metoodika arendamiseks välja koosloome metoodika, mis lähtub disainmõtlemise, kollektiivse probleemilahendamise ja osalustehnoloogia põhimõtetest (mõisteid selgitatud allpool). Selleks, et võrgustik saaks edukalt toimida, peavad võrgustiku liikmed ise endale koosloome meetodil tegevuskava koostama, kus on konsensuslikult kokku lepitud võrgustiku tegevused, eesmärgid ja vastutajad. Võrgustiku eesmärkide saavutamiseks tuleb anda vastutus võrgustiku liikmetele, kuid see eeldab, et võrgustiku liikmed saavad ise endale tegevused ja eesmärgid valida. Selline tegevuskava võib olla maksimaalselt kuni ühe aastane, kuid peab silmas pikemaid sihte. Sellise tegevuskava koostamisele kulub koosloome meetodil terve üks tööpäev ja see peaks toimuma pakkumise perioodil. Kui tellija sellise tegevuskava koostamist vajalikuks ei pea, siis võib selle tegevuse eemaldada eelarvest (tegevus 6) ja pakkumisest. Võrgustike kohtumiste arendamiseks tuleb pakkujal tutvuda võrgustiku liikmete arusaamisega võrgustiku tööst, kohtumistest ja kitsaskohtadest. Sellist arusaamist ei ole võimalik pakkujal saavutada läbi vahendatuse ja selleks on vajalikud osalistega otse suhtlemine (intervjuude tegemine). Seda tegevust võib nimetada ka stakeholder mapping’uks ja see on sisend kohtumiste metoodika arendamiseks (tegevus 2 ja 3). Peale osapoolte ja probleemide kaardistamist töötab pakkuja välja esmased ettepanekud kohtumiste paremaks korraldamiseks. Siinkohal tuleb mõista, et ei ole olemas universaalseid metoodikaid, mis sobiksid kõigi kohtumiste korraldamiseks ja metoodikad tuleb valida lähtuvalt nendest probleemidest/ülesannetest, mida kohtumistel soovitakse lahendada. Peale enim levinud probleemide/ülesannete tuvastamist valib pakkuja kohtumise paremaks korraldamiseks välja sobivad tehnikad/meetodid ja kohandab need uussisserändajate võrgustiku kohtumisteks. Peale metoodikate valikut ja kohandamist korraldab pakkuja tellijale 2-päevase koosloome, võrgustike juhtumise ja kohtumiste metoodika koolituse. Koolitusel saab osaleda kuni 12 osalist, kelle nimetab tellija. Arvestada tuleks sellega, et osalema peaks kindlasti isikud, kes tegelevad kohtumiste korraldamise ja läbiviimisega. Koolitusel antakse edasi nii vajalik teoreetiline teadmine võrgustike ja koostööprotsesside juhtimisest kui ka praktilised oskused väljavalitud metoodikate rakendamiseks (tegevus 5). Tellija kanda jääb nii koolitusruumide kui toitlustuse organiseerimine ja tasumine. Peale koolitust aitab pakkuja tellijal kohtumisi ette valmistada ja vajadusel juhendab/toetab kohtumiste läbiviimist. Peale kevadisi kohtumisi analüüsib pakkuja nii enda vaatlustulemuste kui osalistelt saadud tagasiside põhjal valitud metoodikate tõhusust ja teeb ettepanekud nende parandamiseks (tegevus 8 ja 9). Ettepanekud arutatakse koos pakkujaga läbi enne sügisel toimuvaid kohtumisi ja vajadusel juhendab/toetab kohtumistel pakkuja kohtumiste läbiviijaid. Peale sügisel toimuvaid kohtumisi analüüsib pakkuja kohtumiste ja metoodikate edukust enda vaatlustulemuste ja osalistelt saadud tagasiside põhjal koos tellijaga (tegevus 12) ning koostab juhendmaterjali võrgustiku töö ja kohtumiste edasiseks korraldamiseks (tegevus 13). Pakkuja arutab enne töö lõpliku üleandmist juhendmaterjalide sisu ja rakendatavuse koos tellijaga läbi (tegevus 14).  Pakkumise eelarve Tegevus Töö kirjeldus Kogus Hind tk/h Kokku 1 Taustamaterjalide ja info läbitöötamine 8 35 280 2 Intervjuud võrgustiku liikmetega 18 35 630 3 Intervjuude analüüs 12 35 420 4 Kohtumised tellijaga kogu protsessi vältel 12 35 420 5 Koosloome ja koosolekute juhtimise koolitus (2 päeva) 16 75 1200 6 Tegevuskavade koostamine (3 piirkonnas) 24 75 1800 7 Kevadiste kohtumiste ettevalmistamine 3 35 105 8 Kevadised kohtumised (3 tööpäeva) 24 35 840 9 Kevadiste kohtumiste analüüs 12 35 420 10 Sügiseste kohtumiste ettevalmistamine 3 35 105 11 Sügisesed kohtumised (3 tööpäeva) 24 35 840 12 Sügiseste kohtumiste analüüs ja refleksioon tellijaga 12 35 420 13 Koostöö metoodika täiendamine ja juhendmaterjali koostamine 18 35 630 14 Metoodika edasiandmine/arutelu tellijaga 4 35 140 Summa kokku 8250 Käibemaks 1650 Hind koos käibemaksuga 9900 Ajakava Tegevus Töö kirjeldus Toimumise aeg 1 Taustamaterjalide ja info läbitöötamine aprill 2019 2 Intervjuud võrgustiku liikmetega aprill 2019 3 Intervjuude analüüs (stakeholder mapping) aprill 2019 4 Kohtumised tellijaga kogu protsessi vältel 01.2019-12.21019 5 Koosloome ja koosolekute juhtimise koolitus (2 päeva) mai 2019 6 Tegevuskavade koostamine (3 piirkonnas) nt august 2019 7 Kevadiste kohutmiste ettevalmistamine mai 2019 8 Kevadised kohtumised (3 tööpäeva) mai 2019 9 Kevadiste kohtumiste analüüs juuni/august 2019 10 Sügiseste kohtumiste ettevalmistamine september 2019 11 Sügisesed kohtumised (3 tõõpäeva) september 2019 12 Sügiseste kohtumiste analüüs ja reflkesioon tellijaga oktoober 2019 13 Koostöö metoodika täiendamine ja juhendmaterjali koostamine november 2019 14 Metoodika edasiandmine/arutelu tellijaga detsember 2019 Mõisted Disainmõtlemine on inimesest lähtuv probleemilahendamise protsess, mille tulemuseks on uus teenus, toode või protsess. Kollektiivne probleemilahendamine (Straus et al 2002) on koosloome metoodika, mille printsiipideks on: 1. Osapoolte kaasamine 2. Konsensuslik otsustamine 3. Ühiselt protsessi disainimine 4. Sõltumatu fassilitaatori värbamine 5. Loov õppimine 6. Visuaalide kasutamine Osalustehnoloogia: http://www.ica-international.org/icas-technology-of-participation-top/ Varasemad sarnased tööd Kaitstud töö koosloome protsessis osales üle 12 erineva osalise (sh Sotsiaalministeerium, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, KOV-d, teenuseosutajad ja sihtrühma esindajad). Koosloome protsessi eesmärk oli leida kitsaskohad teenusepakkumisel ja teha ettepanekud teenusesüsteemi paremaks korraldamiseks. Protsessi tulemusena valmis raport koos parandusettepanekutega. ENTK poolt tellitud noortele sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammi disain toimus koosloome meetodil disainmõtlemise tööriistu kasutades. Protsessis osales kokku 10 osapoolt. Protsessi tulemusena valmis noortele mõeldud kaasav sotsiaalse ettevõtluse arenguprogramm, mida piloteeriti. Viimsi eakatele teenuse disainimise koosloome protsessi eesmärgiks on luua Viimsi kogukonda kaasavad teenused, mis võimaldaksid Viimsi eakatel võimalikult kaua ja aktiivselt oma kodus elada. Protsessis osaleb u 10 osapoolt. Töö tellija Viimsi Vallavalitsus. Koosloomejuhtide koolitusprogramm: http://www.koosloome.ee/blogi Tööde läbiviijate tutvustus Rasmus Pedanik (peamine tööde teostaja) - Rasmusel on üle 10 aasta kogemust arenguprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Olles pakkunud arenguprogramme sellistele organisatsioonidele nagu Swedbank, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tallinna Vesi, Omniva jt. Viimasel viiel aastal on Rasmus pakkunud koolitus- ja arenguprogramme peamiselt avalikule sektorile ja vabaühendustele. Rasmus on algatanud ja juhtinud 2014., 2015., 2016. ja 2018. aasta koosloome arendusprogramme. Neljas arenguprogrammis disainiti või re-disainiti kokku 34 erinevat teenust. Lisaks viis Rasmus 2018. aastal ellu Tallinna noortekeskuste disainiprogrammi, kus disainiti koosloome meetodil 9 uut avatud noortekeskuste teenus. 2019. aastal osaleb Rasmus kultuuriasutuste disainiprogrammis (programmi disain ja koolitamine), mille eesmärgiks on aidata kultuurasutustel disainida koosloome meetodil uussisserändajatele teenuseid: http://koosloome.ee/projektid/kultuuriasutuste-teenusedisaini-arenguprogramm Samuti osaleb Rasmus kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele (programmi disain ja koolitamine) mõeldud koosloome arenguprogrammis: http://koosloome.ee/projektid/avalike-teenuste-delegeermise-koosloome-arengupogramm Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad. See teema on tihedalt seotud sotsiaalse innovatsiooni, disainimõtlemise ja koosloomega. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Lisaks arendusprogrammidele juhib Rasmus mitteformaalset Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku. Varem on Rasmus töötanud mh Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikus, Siseministeeriumis (regionaalministri nõunik kodanikuühiskonna valdkonnas) ja Riigikontrollis. Rasmus on ka ettevõtja ja osanik Muhu Pagarites. Seoses antud pakkumisega on Rasmus läbinud järgnevad koolitused: Facilitating Client Collaboration, 2-päeva Londonis, korraldaja ICA Associates Collaborative Action Planning, 1-päev Londonis, korraldaja ICA-UK Meeting That Work, 2-päeva Londonis, korraldaja ICA Associates Participatory Strategic Planning, 2-päeva Londonis, korraldaja ICA-UK Group Facilitation Methods, 2-päeva Londonis, korraldaja ICA-UK Public Sector Service and Policy Design, 3-päeva Gardiff, korraldaja innovatsiooniagentuur pdr. Lisaks on Rasmusel disainmõtlemise fassilitaatori (DesignThinkingAcademy), ToP Facilitation (ICA International) ja probleemilahendamise protsessijuhi (ILM) sertifikaadid. Marko Uibu (kaasatakse vajadusel lisakonsultandina) Sotsiaalse Innovatsiooni Labori kaasasutajana on Marko põhifookus uuringutel ning koosloome meetodite arendamisel. Ta töötab põhikohaga kommunikatsioonijuhtimise lektori/teadurina Tartu Ülikoolis. Marko õpetab nii Tartus kui Tallinnas magistrantidele uuringumeetodite, disaini- ja rakendusantropoloogia ning koosloomega seotud kursuseid. Ta on koolitaja ja moderaator erinevates arenguprogrammides alates 2014. aastast. Markol on pikk kogemus erinevates rakendus- ja kasutajauuringutes ning sotsiaalset muutust loovates programmides. Näiteks on ta 2016. aastast konsultant programmis „Liikuma kutsuv kool“. Alates 2018. aasta algusest on ta uurijana töötanud RITA rände projektis, mis tegeleb uussisserändajate lõimumisvõimaluste kaardistamise ning kogukonna aktiveerimise soovituste väljatöötamisega. 2019. aastast on ta kogukonna-teemade tööpaketi juht. Pakkuja andmed MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Telliskivi 60a, Tallinn 10412 Reg 80411303 Tel: 55566489 Epost: [email protected] www.kooloome.ee  Töövõtuleping nr 14-12.2/647-1 14.05.2019 Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, Tallinn 15065, keda esindab kantsleri 26. oktoobri 2018. a käskkirja nr 1-5/113 „Volituste andmine varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantslerile“ punkti 1 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli (edaspidi tellija), ja Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni labor, registrikood 80411303, aadress Telliskivi 60a, Tallinn 10412, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Rasmus Pedanik (edaspidi töövõtja), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad järgmise töövõtulepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu ese 1.1. Lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub kokkulepitud tingimustel ja korras töötama välja uussisserändajate tugivõrgustiku (edaspidi tugivõrgustik) kohtumiste metoodika ja juhendmaterjali (edaspidi töö). Töö koosneb järgmistest osadest: 1.1.1. taustamaterjalide ja info läbitöötamine; 1.1.2. intervjuud tugivõrgustiku liikmetega; 1.1.3. intervjuude analüüs; 1.1.4. kohtumised tellijaga kogu protsessi vältel; 1.1.5. koosloome ja koosolekute juhtimise koolitus; 1.1.6. kevadiste tugivõrgustiku kohtumiste ettevalmistamine; 1.1.7. kolm tugivõrgustiku kohtumist kevadises ringis (Tallinnas, Tartus ja Ida- Virumaal): ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs; 1.1.8. kolm tugivõrgustiku kohtumist sügiseses ringis (Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal): ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs; 1.1.9. koostöö metoodika täiendamine ja juhendmaterjali koostamine. Töö teostatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse 2.6.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 1.2. Töö peab vastama tellija kutse (lisa 1) kirjeldusele ning töövõtja esitatud pakkumusele (lisa 2). 1.3. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised dokumendid: 1.3.1. lisa 1 – tellija kutse; 1.3.2. lisa 2 – töövõtja pakkumus. 2. Lepingu täitmine 2.1. Pooled on kokku leppinud töö tegemise perioodiks lepingu poolte poolt allkirjastamisest kuni 31.12.2019. 2.2. Töövõtja kohustub teostama lepingutingimustele vastavad tööd alljärgnevas ajagraafikus: 2.2.1. Punkti 1.1.1.-1.1.3. tegevused lepingu allakirjutamisest kuni 30.06.2019; 2.2.2. Kohtumised tellijaga lepingu allakirjutamisest kuni 31.12.2019; 2.2.3. Koosloome ja koosolekute juhtimise koolitus hiljemalt 30.06.2019; 2.2.4. Kevadised tugivõrgustiku kohtumised hiljemalt 30.06.2019; 2.2.5. Sügisesed tugivõrgustiku kohtumised hiljemalt 30.10.2019; 2.2.6. Metoodika ja juhendmaterjal valmib hiljemalt 31.12.2019. 2.3. Töövõtja on kohustatud teostama lepingu punktis 1 nimetatud tööd isiklikult. Teised isikud võib töö teostamisse kaasata vaid poolte eelneval kokkuleppel. 2.4. Lepingus ja selle lisades sätestatud tähtajad ja tähtpäevad on lõplikud ning võivad muutuda üksnes poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel. 2.5. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis töö kvaliteet peab vastama tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele. 2.6. Tellija kontaktisik juhendab töö teostamist, tagab töövõtjale vajaliku teabe andmise ja kontrollib töö kvaliteeti. 2.7. Tellijal on õigus jooksvalt töö teostamise käiku kontrollida. Töövõtja on kohustatud tellijat töö teostamise käigus tekkinud probleemidest kohe teavitama ning küsima tellijalt juhiseid ja teavet. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja annab töö tellijale vastuvõtmiseks üle hiljemalt lepingu punktis 2.2 nimetatud tähtpäevadeks. 3.2. Kui tellijal puuduvad vastuvõtmiseks esitatud töö suhtes pretensioonid, vormistatakse digitaalselt või paberil kahes eksemplaris töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Akt vormistatakse lepingu perioodi jooksul kahes osas: hiljemalt 30.06 punktides 1.1.-1.7. tööde üleandmiseks ja hiljemalt 31.12.2019 punktides 1.8.-1.9. tööde üleandmiseks. Töö üleandmise- vastuvõtmise aktides fikseeritakse töövõtja poolt tehtud töö ning lepingu punktis 4.1 nimetatud töövõtjale makstav tasu. 3.3. Kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud töös vigu, puudusi või muu lepingutingimustele mittevastavuse, on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata, teavitades töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest (edaspidi vastuväited). 3.4. Töövõtja on kohustatud töö etapis ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse likvideerima viivitamata, kuid 10 tööpäeva jooksul nõude saamisest. Lisatähtaeg töö lepinguga vastavusse viimiseks ei vabasta töövõtjat punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumise kohustusest ega kohustusest anda töö tellijale üle punktis 2.2 sätestatud tähtpäevaks. 3.5. Tööde vastuvõtmise ajaks loetakse lepingutingimustele vastava töö üleandmise aega, mille kohta on pooled allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.6. Kui tellija on töö vastu võtnud, läheb töö omandiõigus tellijale üle ja töövõtjal tekib õigus saada lepingus kokkulepitud tasu. 4. Töövõtjale makstav tasu 4.1. Tellija maksab töövõtjale lepingutingimustele vastava töö tegemise eest tasu vastavalt hinnapakkumisele järgmiselt (edaspidi kokku lepingu hind): 4.1.1. Taustamaterjalide ja info läbitöötamine: 280 eurot; 4.1.2. Intervjuud võrgustiku liikmetega: 630 eurot; 4.1.3. Intervjuude analüüs: 420 eurot; 4.1.4. Kohtumised tellijaga kogu protsessi vältel: 420 eurot; 4.1.5. Koosloome ja koosolekute juhtimise koolitus: 1200 eurot; 4.1.6. Kolm tugivõrgustiku kohtumist kevadises ringis (Tallinnas, Tartus ja Ida- Virumaal), ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs: 1365 eurot; 4.1.7. Kolm tugivõrgustiku kohtumist sügiseses ringis (Tallinnas, Tartus ja Ida- Virumaal), ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs:1365 eurot;  4.1.8. Koostöö metoodika täiendamine ja juhendmaterjali koostamine: 630 eurot. 4.2. Punktis 4.1 nimetatud summadele lisandub käibemaks. 4.3. Töövõtja esitab tellijale pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist arve. 4.3.1. Töövõtja esitab tellijale võimaluse korral Eesti e-arve standardile vastava e-arve. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema esitatud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem teave veebilehel https://fitek.ee/). E-arve loetakse laekunuks selle AS-ile Fitek laekumise kuupäevast arvates. 4.3.2. Kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arvet, siis saadetakse PDF- vormingus arve e-posti aadressil [email protected]. Arve andmetes peab olema tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, lepingu number, tellimuse sisu, kogus ja projekti kood: 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004. 4.4. Töövõtja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama isikute osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta. 4.5. Töö eest tasutakse 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve kättesaamist. Lepingust tulenevad maksed tasutakse arvel märgitud arvelduskontole. 4.6. Lepingu hind on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või mistahes muu põhjuse tõttu. 5. Poolte vastutus 5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. 5.2. Kui töövõtja viivitab tehtud töö üleandmisega üle lepingu punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% (null koma kaks protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku kõige rohkem 50% (viiskümmend protsenti) lepingu hinnast. Tellijal on õigus vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 5.3. Tellijal on õigus nõuda punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös tellija vastuväidete tõttu parandusi. 5.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 50% (viiskümmend protsenti) töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise juhtumi korral. 5.5. Kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist summas 0,2% (null koma kaks protsenti) tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kõige rohkem 50% (viiskümmend protsenti) tasumisega viivitatud summast. 5.6. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale mõistliku aja jooksul arvates päevast, mil tellija sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise õigusest. 5.7. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 5.8. Töövõtja vastutab oma tegevusse kaasatud kolmandate isikute eest lepingu täitmisel. Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmise käigus tema töötajate tekitatud kahju eest. 5.9. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekkimine, ja tagama võimalikult suures ulatuses lepingu täitmise. 5.10. Vääramatu jõuna käsitavad pooled asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle poole poolt, kes soovib sellele viidata kui alusele,  et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest. 5.11. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest viivitamata teisele poolele kirjalikult teatama. Teavitamiskohustuse mittetäitmisel vastutab pool oma lepingujärgsete kohustuste rikkumise eest lepingus sätestatud korras. 6. Töö kvaliteedi tagamine 6.1. Töövõtja kohustub töö tegema, kasutades oma parimaid teadmisi ja oskusi. 6.2. Tellijal on õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti ja lepingu tingimustest kinnipidamist. 6.3. Töövõtjal on kohustus teavitada viivitamata tellijat probleemidest, mis võivad mõju avaldada töö nõuetekohasele täitmisele, ning nõuda vajaduse korral tellijalt juhiseid ja teavet. 7. Konfidentsiaalsus 7.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. 7.2. Töövõtja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. Töövõtja ja tellija edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need isikud on konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja seda täidavad. 7.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 7.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute eest, kelle ta on lepingu täitmisse kaasanud. 7.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist. 8. Lepingu kehtivus ja muutmine 8.1. Leping jõustub alates lepingule allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 8.2. Poolte lepingulisi tegevusi loetakse lepinguga kooskõlas olevateks alates 15.05.2019. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest töövõtjat vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö eest, välja arvatud juhul, kui lepingu ülesütlemise põhjuseks on töövõtja poolt lepingu rikkumine. Töövõtja on kohustatud andma tellijale üle lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö. 8.4. Kui töövõtja ei ole tehtud tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäevast arvates, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud kahju. 8.5. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes tellijalt lepingu ülesütlemise ajaks faktiliselt tehtud ja tellijale üle antud töö maksumuse tasumist, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega rohkem kui 30 (kolmkümmend) päeva. 8.6. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 9. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud 9.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks: 9.1.1. poole e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul samal päeval, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval; 9.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. 9.2. Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Marion Tamberg, kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri valdkond, kodakondsus- ja rändepoliitika osakond, 612 5281, [email protected]. 9.3. Tellija kontaktisik annab juhiseid töö tegemiseks, tagab töövõtjale vajaliku teabe, kontrollib töö kvaliteeti, allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti. 9.4. Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Rasmus Pedanik, 5556 6489, [email protected]. 9.5. Pooled kohustuvad mistahes kontaktandmete muudatustest teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud. 10. Lõppsätted 10.1. Töövõtja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (sealhulgas nõudeid) kolmandale isikule üle anda ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija nõusolek ei vabasta töövõtjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üleandmata kohustuste osas. 10.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on lepingu ettevalmistamise käigus teinud. 10.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast neile allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtpäeval. 10.4. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. 10.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 11. Poolte rekvisiidid Siseministeerium nimi MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Telliskivi 60a, 10412 Tallinn 612 5008 telefon 5556 6489 [email protected] e-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Lilleväli Rasmus Pedanik Lisa 1 Töövõtulepinguga 14.05.2019 nr 14-12.2/647-1 tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt Tellija: Siseministeerium Töövõtja: Üleantavate tööde kirjeldus  …  … Töö on teostatud nõuetekohaselt Töös esinevad järgmised puudused: .................. .................. Kõrvaldamiseks antakse täiendav tähtaeg kuni...... Puuduste tõttu alandatakse hinda................................. muude õiguskaitsevahendite kohaldamine Maksumus Rahastamisallikas Osakaal % (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaaliselt) [tellija nimi] [töövõtja nimi] [kuupäev] [kuupäev]